õhuhapnikku juurdepääsu takistamiseks. Esmane tulekustutusvahend on ühe inimese poolt kasutatav tulekustutamiseks ettenähtud vahend. Objekt on krunt, maatükk, ehitis, ruum või transpordivahend. Pädev isik on sertifitseeritud asutuses alaliselt või lepinguliselt töötav isik kellel on vajalik väljaõpe ja kogemus, juurdepääs vastavatele vahenditele ja teabele tootja poolt nõutavate mis tahes protseduuride osas. 2. Tulekustutite valiku põhimõtted: arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet keskkonna tingimusi objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine vastastikust sobivust. 3. Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 m 4. Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 m kaugusele kütteseadmest. 5
Sellega peaks igaüks kohe ja kiiresti väikese tulekolde kustutamisega toime tulema. Objekt maa ning selle juurde kuuluv hoone või rajatis ja trantspordivahend, kus esmase tulekustutusvahenid vajadus kehtestatakse käesoleva määrusega. Pädev isik sertifiteeritud asutuses alaliselt või lepinguliselt töötav isik kellele on vajalik väljaõppe ja kogemus, juurdepääs vastavale töövahenditele ja teabele tooja poolt nõuantavate, mis tahes protsetuuri osas. 2. Tulekustutite valiku põhimõtted: Peab vastama standardile. Oleneb klassidest e. Vajadusest. Kus kasutad. 3. Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit. 4. Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 meetri kaugusele kütteseadmest. 5. Tulekustutile peab olema vaba juurtepääs. 6
Õpetaja: Artjom Semjonov e-post: [email protected] Esmaseks tulekustutusvahendiks nimetatakse ühe inimese kasutada olevat tule kustutamiseks ettenähtud vahendit. Esmasteks tulekustutusvahenditeks on: kantav tulekustuti; väike tulekustutuskraan; anum veega; kast liivaga; tulekustutusvaip. Kantav tulekustuti vahtkustuti vesikustuti süsihappegaaskustuti pulberkustuti halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldav kustuti haloonkustuti. Erandiks on kantavate tulekustutite hulgas veetav tulekustuti, seda on võimalik transportida ja kasutada ühe inimese poolt ja tema töömass on üle 20 kg-i. Tulekustutid Tulekustutid Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis või mujal, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja kui seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs. Rõhu all tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstud kohta.
Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1. Klaasi,seebi, pesupulbri tootm 3. Seebitööst. 2. Paberi, tekst. tööst KNO3 NaHCO2-söögisooda 1. Taimeväet. 1. Tulekustutite täidise saam. 2. Püro tehnika valms. 2. Meditsiinis 3. Taigna kergitamisel 4. Vee pehmendamisel NaNO3- naatriumnitraat 1. Lämmastikväetis 2. Lähteaine valm. Na2SO4*10h2O-glaubrisool 1. Tekstiili, paberi, klassitööstus. 2. Meditsiin
kustuti(ABC pulberkustuti või AB vahtkustuti) Koduste vahenditega(k.a. spetsiaalsed vahendid) saab kustutada ainult väikest tulekahju NB! Kasuta kodus vahtkustutit! Nippe tule kustutamiseks Põlema süttinud riiete puhul heita pikali ja ,,rulluda" Paberi, puidu riide vms materjali puhul võib põleva eseme visata vanni/kraanikaussi ja valada vett peale Süttiva rasva puhul summutada leek nt.potikaanega Tulekustutite liigitus Vahtkustuti-puit, paber, tekstiil, õli, rasv, kumm Vesikustuti-puit, paber, tekstiil Pulberkustuti-enamik materjale, hiljem lahku ruumist, pulber kahjustab hingamisteid Tuletekk-tule summutamine Süsihappegaaskustuti-õli, plastmass, rasv, bensiin, juhtmed, elekter Käepärased tulekustutusvahendid Kõik vahendid mis on sobivad ja käepärast võtta Muld, oksad, liiv, riided Ole kindel, et on sobiv vahend tule kustutamiseks Hinda olukorda
..................................................................................................3 1. KODUSED TULEKUSTUTUSVAHENDID.......................................................4 1.1 NIPID TULE KUSTUTAMISEKS.......................................................................4 2. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID........................................................5 2.1 TULEKUSTUTID.................................................................................................5 2.2 TULEKUSTUTITE LIIGITUS TULEKUSTUTUSAINE JÄRGI.......................5 3. KÄEPÄRASED TULEKUSTUTUSVAHENDID................................................6 3.1 TULEKAHJU AVASTAMISSEADMED..............................................................6 4. KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................7 Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid Sissejuhatus
.........................4 1.1 Põlemisprotsess...........................................................4 1.1.1 Tulekahju...............................................................5 1.1.2 Tulekahjude tekkepõhjused...........................................5 1.1.3 Tulekahju võimalikud tekke põhjused..............................5 1.1.4 Sisetulekahju arenemine..............................................5 2. Tulekustutisvahendid.....................................................6 2.1 Tulekustutite liigitus.....................................................6 2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid...............7 3. Esmaabi põletuste korral................................................7 3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral....................................8 4. Plahvatused................................................................9 4.1 Näited plahvatusohtudest erinevates majandusharudes............9 Kokkuvõte..............................................
CarStop OÜ Pakutavad teenindused klientidele: 8 Õlivahetus Hooldustööd Kaigukasti remont Kahjukäsitlus Klaaside vahetus Kliimaseadme kontroll ja remont Mootori remont Piduritööd Puksiirteenus Rehvitööd Autoremont Rihmade vahetus Sillatööd ja reguleerimine Summutitööd Kere- ja värvitööd Tulekustutite kontroll Korraline hooldus Veermiku remont Rehvide ja velgede müük ja vahetus Signalisatsioonide paigaldus Ploki ja salongisoojenduse paigaldus 9 Kasutatud andmed 1. Siller Auto OÜ – www.sillerauto.ee 2. Rael Autokeskus OÜ – www.rael.ee 3. GreBert OÜ – www.grebert.ee 4. Lehola Autokeskus OÜ – www.leholaautokeskus.ee 5. Unistar Autokeskus OÜ – www
selleks sobivaid gaasikustuteid. Ainult nii on võimalik ära hoida seda, et põlengu tõttu tekkinud ärevushoos ei kasutataks ekslikult pulberkustutit. Tulekustuteid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. Tulekustutid peavad olema paigutatud nii, et neid oleks põlengu korral kerge kätte saada. Töötajad peaksid endale lähima tulekustuti asukoha meelde jätma. Kustutite ja hüdrantide asukohad peavad olema tähistatud nõuetele vastavate siltidega. Kantavate tulekustutite lubatud kogukaal on kuni 20 kg. Arvamus, et enamasti kasutusel olevate 6 kuni 12 kg kustutitega ei ole võimalik kustutada suuremaid tulekoldeid, on võhiklik, sest hea ettevalmistuse korral on see võimalik. Kustutusvahendi täielik tühjenemine toimub vaid mõne sekundi jooksul. Seepärast tuleb tuletõrjeõppuste ajal töötajatele õpetada tulekustutite kasutamist. Täiendavad kontrollküsimused: - Kas töötajad on teadlikud tulekustutite asukohast?
Kas tulekustuti on ikka mänguasi? Üsna tihti on kuulda ütlust, et autos nõutav 1-kg tulekustuti ei kustuta tegelikult midagi ja on lihtsalt "mänguasi". Üldjuhul ostetakse omale autosse kõige odavam kustuti. Inimesed tavaliselt ei tea kustutite erinevusest suurt midagi ja nii ongi neile kerge müüa ükskõik mida. Viimastel aastatel on Eestis müüdavate tulekustutite valik läinud erakordselt suureks ja hinnadki seinast seina. Päris palju liigub kauplustes nn. "säästukustuteid". Mõned neist tõepoolest ongi ainult iluasjaks autosse oma madala kustutusvõime tõttu. Öeldakse ju tihti, et kustuti on kustuti, kuid tegelikult erinevad kustutid oma kustutusvõime poolest peaaegu 4 korda. Kustutites olev pulber on lihtsalt niivõrd erineva koostise ja kvaliteediga. Lihtsamalt öeldes, et odava 1-kg
kandma pädeva asutuse poolt tunnustatud vastavusstandardi tähist ning kirjet, mis näitab vähemalt järgmise ülevaatuse aega (kuu, aasta) või maksimaalset kasutamise aega. Tulekustutid peavad veoüksustele olema paigaldatud nii, et nad oleksid sõiduki meeskonnale kergelt juurdepääsetavad ning et neid ei mõjutaks ilmastikutingimused, mille tagajärjel saaks kahjustada tulekustutite efektiivsus. Samuti on ohtlikke aineid vedavas veoüksuses vajalikud järgmised vahendid: iga sõiduki jaoks tõkisking, mille suurus sobib sõiduki täismassi ja ratta läbimõõduga, kaks toestatud ohutähist, vedelik silmade loputamiseks ja iga sõiduki meeskonna liikmele ohutusvest, Kasutatud kirjandus www.riigiteataja.ee www.tnt.com www.skipline.net www.mnt.ee
tervisekaitse.ee · TEHNILINE JÄRELVALVE www.tji.ee · RIIGI PÄÄSTEAMET www.rescue.ee · EHITUSJÄRELVALVE www.ehitusjarelvalve.ee · ELEKTRIKONTROLLI KESKUS www.eeinet.ee TULEOHUTS TULEOHUTUSE SÕNAVARA EVS-ISO 8421:1998 TULEKAHJUDE KLASSIFIKATSIOON EVS-ISO 8421:1998 NÕUDED ESMASTELE TULEKUSTUTUSVAHENDITELE JA NENDE VAJADUS RTL 1998, 220/ 221, 875 · TULEKUSTUTITE KLASSIFIKATSIOON (LISA 1) · TULEKUSTUTITE VALIK JA PAIGALDUS ( II JA III) · TULEKUSTUTITE KORRASHOID (IV) TOOTMISPROTSESSIDE TULEOHULIIGITUS KUSTUTID TULETÕRJE SIGNALISATSIOON RTL 2002, 78, 1202 TULEKUSTUTUSMEETODID TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED RTL 2000, 99, 1559 · NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE §4-§13 · TULEOHUTUSNÕUDED TERRITOORIUMILE §14-§24 · TULEOHUTUSNÕUDED EHITISELE §25-§38 · TULEOHUTUSNÕUDED ELEKTRISEADMETELE §57-§66
Aitab 5-7 % F vaht lämmatab, jahutab natuke. Hoitakse kontsentraadina. Tekk ja liiv lämmatavad. LW kergvesi vesi+glükogeenmaterjal. Laevas kasutatakse tavaliselt pulbrit ja CO2, inertgaase vähem, mõnikord ka vesikustuteid, sest nad odavad. Pulber on kõige kallim. Masinaruumis peab olema 20 kg vahu-kontsentraat. Kui eemaldame ühe ahelreaktsiooni komponendi, kustub tuli. 5. Tulekustutite valik, paigutus ja tähistus Eesti seadusandluses Tulekustuti peab vastama Eesti standardis EVS EN 3 "Kantavad tulekustutid" esitatud nõuetele ja olema alaliselt töökorras. Enne tulekustutite soetamist tuleb välja selgitada, millist klassi tulekahjude tekke oht antud ehitisel või ruumis on kõige tõenäolisem. Tulekustuti tuleb paigutada seinale kinnituskonksudele,-klambritele või kappi ruumi sissepääsu juurde või vahetult selle töökoha juurde, kus tulekahju tekkimise oht on kõige
istrueerimine ohtikematale töökohatdel töötavatele isikutele. Tööliste instrueerimine evakuatsiooni Tuleohutus puhul, tuleohtlike tööde teostajatele Objektijuht, 100-500 10.12.2016 individuaalne instrueerimine, tulekustutite töölised paigaldus objektile Halba Erinevate abivahendite võimaldamine töölistele, puhkepauside võimaldamine, Objektijuht, kehahoiakut tellingute kasutamine, raskemate tööde 1000-5000 töölised
ventilatsioon ning elektrivarustus. Tulekahju avastamise järel tuleks hakata tuld kustutama esmaste tulekustutusvahenditega. Juhtunust tuleks informeerida ettevõtte administratsiooni. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Esmaste tulekustutusvahendite valik, paigutus, tähistus, vajadus ja korrashoid peab vastama “Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus” (vt kastutatud kirjandus 21) toodud nõuetele. OHUTUSNÕUDED Tulekustutite minimaalset nõutav arv oleneb tuleohuklassist ja on määratud järgmiselt: Tuleohuklass Tulekustutite hulk Esimene klass (tuleohuta) TOK I 1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Teine klass (tuleohtlik) TOK II 1 tulekustuti iga 150 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Kolmas klass (tule-ja plahvatusohtlik) TOK III 1 tulekustuti iga 50 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele
Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on tähistatud. Töötajate tööohutusalane informeerimine. Puuduvad tööohutuse ja töötervishoiujuhendeid. Esmaabi. Esmaabivahendid asuvad tagaruumis, nende asukoht on märgistamata. Töötajad on läbinud esmaabikoolitused. Tervisekontroll. Töötataje tervisekontroll toimub 2009 a oktoobri ja novembri kuus. Olmetingimused. On olemas dussi- ja WC-ruum
Templi ja matriitsi vaheline pilu z = (1,1...1,2)s (s on pleki paksus). Voltide vältimiseks kasutatakse surverõngast, mis surub ääriku matriitsi otspinna vastu. Õhendusega sügavtõmbamine erineb tavalisest sügavtõmbamisest selle poolest, et toimub õõnsa lähtetooriku seinapaksuse vähenemine (sele 2.16). Sellist tehnoloogiat kasutatakse tavaliselt selliste toodete tootmisel, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur (õhukeseseinalised torud ja anumad, näit. joogipurgid, tulekustutite ja gaasiballoonide korpused jms.) Sele 2.16. Õhendusega sügavtõmbamine -8- Sele 2.17. Sügavtõmbamine Ahendamine on vormimisoperatsioon õõneskeha kohalikuks ahendamiseks. Tavaliselt ahendatakse õõneskeha otsa (sele 2.18). Avardamine on ahendamisele vastupidine operatsioon eesmärgiga õõneskeha läbimõõtu suurendada.
elektirga käivitatavad seadmed, elektriohud, kuidas käitud õnnetusohu või tööõnnetuse korral, kuidas hoiduda keskkonna saastamisest, töötaja erikohsutsued, tuleb teatada kontaktandmed, juhendamine regristreeritakse allkirja vastu. 2)esmajuhendamine, viiakse läbi töötamiskohal: tutvustatakse ohutusjuhendeid, TEAM, töökeskkonna ohutegurid riskianalüüside põhjal, ergonoomiliselt töövõtteid ja asendeid, tule ja elektri ohtusnõuded, hädaabi telefonid, esmaabi vahendite, tulekustutite asukohad, ohumärguanded, töövahendikasutamine, isikukaitse vhaendite kautamine, esmajuhendamine regristreeritakse allkrija vastu, 3)väljaõpe on praktiline, kestus 10min kuni 2 nädalat, reg samuti allkirja vastu ja märgitakse ära iseseisvlae tööelehele lubamisaeg, sisu ja mahu määrab tööandja, viiakse läbi uutse õigusaktide kehtestamisel või muutuva ohtusjuhendid, või kui töötaja on puudundu toolt üle 3 kuu.
Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on tähistatud. Töötajate tööohutusalane informeerimine. Puuduvad tööohutuse ja töötervishoiujuhendeid. Esmaabi. Esmaabivahendid asuvad tagaruumis, nende asukoht on märgistamata. Töötajad on läbinud esmaabikoolitused. Tervisekontroll. Töötataje tervisekontroll toimub 2009 a detsembri kuus. Olmetingimused. On olemas dussi- ja WC-ruum
Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on tähistatud. Töötajate tööohutusalane informeerimine. Puuduvad tööohutuse ja töötervishoiujuhendeid. Esmaabi. Esmaabivahendid asuvad tagaruumis, nende asukoht on märgistamata. Töötajad on läbinud esmaabikoolitused. Tervisekontroll. Töötataje tervisekontroll toimub 2009 a detsembri kuus. Olmetingimused. On olemas dušši- ja WC-ruum
06.1998. a määrusega nr 19 (RTL 1998, 220/221, 875), jõustunud 17.07.1998. Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.08.2000/47 (RTL 2000, 94, 470) 01.10.2000 29.07.2003/69 (RTL 2003, 91, 1362) 01.09.2003 Väljavõtted olulisematest punktidest noortelaagritele I. Üldsätted 1. Käesolev määrus kehtestab nõuded esmaste tulekustutusvahendite valiku, paigutuse, tähistuse, vajaduse ning korrashoiu kohta. 56 II. Tulekustutite valik, paigutus ja tähistus 3. Tulekustuti peab vastama Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" nõuetele ja omama vastavustunnistust. 5. Tulekustutite valikul arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet, keskkonna tingimusi ning objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine vastastikust sobivust. Soovitatavad tulekustutite liigid enamlevinud tulekahjude kustutamiseks on toodud käesoleva määruse lisas 2. 6
5.6 Tuletõrje voolikusüsteem Vahur Kell 5.7 Ventilatsioonisüsteem Andres Emmo 5.8 Tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavuse kontroll Vahur Kell 5.9 Elektripaigaldiste tehniline Andres Emmo kontroll 5.10 Tuletõkkesektsioonide terviklikkuse kontroll Andres Niitra 5.11 Kandekonstruktsioonide tulepüsivuse kontroll Vahur Kell 5.12 Tulekustutite kontroll ja hooldus Vahur Kell Aruandes sisalduvate andmete õigsuse eest vastutav isik Vahur Kell 5. Plaani muutmine ja täiendamine Plaani muudetakse ja täiendatakse järgmistel juhtudel: 20 (20) - plaani väljatöötamise aluseks olnud faktiliste või õiguslike aluste muutumisel vastavuse tagamiseks;
Telefoniside Andurid: 1. temperatuuriandurid 2. suitsuandurid 3. analoogandurid 4. leegiandurid 5. kombineeritud Tulekahjuteatenupud; Helisignalisatsioon; Valgussignalisatsioon Evakuatsiooniteed Tulekustutusvahendid esmased mehhaanilised statsionaarsed - tuletõrje vesivarustus automaatsed sprinklerseadmed -drentserseadmed -käsi Tulekustutite liigitus A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaasidetulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms) D-klassi tulekustuti
Joonkontaktkeevitus (joonkeevitus) Joonkontaktkeevituse puhul surutakse keevitatavad detailid kokku pöörlevate elektroodide (rullide) abil, millest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste im- pulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, paakide, tulekustutite ning muude toodete valmistamisel. 1. Vaskelektrood 2. Keevitatavad detailid Sele 1. 6. Joonkeevitus Kontrollküsimused 1. Mida nimetatakse keevitamiseks? 2. Milliseid keevitusviise teate? 3. Milles seisneb sula- ja survekeevituse olemus? 1.3. Keevisliidete liigid Keevisliiteks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet.
plahvatusvõimelist põlevmaterjali, kui nende hoidmine või kasutamine loetletud kohtades ei ole ehitusprojektiga ette nähtud; 11) hoida ventilatsioonikambris selle teenindamiseks mitteettenähtud seadet või materjali; 12) ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele, päästevahendile ning tuletõrje- veevõtukohale või -hüdrandile, või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral. 10.4 Kantavate tulekustutite liigitus. Soovitatavad tulekustutite liigid enamlevinud tulekahjude kustutamiseks. Tulekahju korral soovitatavad tulekusutitega tegutsemise meetodid. (Reguleerib siseministri 30.06.1998 määrus nr 19 ,,Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus." Eksamiks valmistumisel töötada läbi Lisad 1, 2 ja 3.) Kantavate tulekustutite liigitus 1. Tulekustutid jaotatakse Eesti standardi EVS 620-1 "Tuleohutus. Tulekahjude
hoones hoitakse tuleohtlikke materjale; millised on säilitatavad materjalid/ kuidas võivad kahjustuda/; kas hoidlad on eraldatud tehnilistest infrastruktuuridest ( kütteseadmed, konditsioneerid, köögid, laborid), kas säilikud on kaitstud ümbristega ; kogude adminstratiivne kaitstus(kindlustus). Olemasolevate ennetusmeetmete hindamisel pööratakse tähelepanu järgmistele asjaoludele: tulekahjuandurite olemasolu/seisukord; veesensorite olemasolu; tulekustutite olemasolu; tähistatud evakuatsiooniteed; kas häiresüsteemid on ühendatud häirekeskusega; ohuplaani olemasolu; õppused hädaolukorras käitumiseks; arvutiandmetest tagatiskoopiate valmistamine; kas elektronkataloogidest jms tähtsatest asjadest on väljaspool hoonet asuvad koopiad. 3. Säilikute koostismaterjalide ebastabiilsusest tingitud ohud. Nt nitraatfilmide isesüttimine valedes keskkonnatingimustes. 4. Ohud inimgruppidelt- vandalism, vargus, pommiähvardus.
Puhastamine (h) takse toatemperatuuril piisava plastsusega (defor- on viimistlusoperatsioon stantsise servade 57 pinnakvaliteedi parandamiseks ning täpsuse selliste toodete tootmisel, mille pikkuse ja läbimõõdu suurendamiseks. suhe on suur (õhukeseseinalised torud ja anumad, näit. joogipurgid, tulekustutite ja gaasiballoonide korpused jms.) Sele 2.14. Lehtstantsimise eraldusoperatsioonid Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügavtõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nur- kade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Sele 2.16. Sügavtõmbamine
annaabi.ee 
