laagrikasvataja juhataja eksami materjal (0)

PROJEKTLAAGER Noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja  sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku  omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalikõigusliku juriidilise  isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning  mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva; Noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja  sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku  omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise  isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning  haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus  on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva; Noorsootöö – mis see on? Rahvusvaheliselt on noorsootöö kui termin täna äärmiselt erinevalt  õigusakti tasandil määratletud ja avalikkuses omaks võetud. Euroopa Nõukogu, kus on  viimasel paarikümnel aastal üha põhjalikumalt tegutsetud ühiste noorsootöö arusaamade  loomise nimel, tõdeb: „Noorsootöö on üldmõiste sotsiaalsetele, kultuurilistele, harivatele või  poliitilistele tegevustele noortega ja noortele. Enamgi veel, noorsootöö tegevused hõlmavad  ka sporti ning noortele mõeldud teenuseid.“ STRUKTUURD Noortekeskus on noorsootööasutus, mille tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused või  mittetulundusühingud • Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning  loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja  kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. • Noorteühing on  mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille  eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine. • Noortemalev on noorte  konkurentsivõimet toetav töökasvatuslik projekt, mis ühildab töötamise ja noorsootöö  võimalused. Noorte püsi- ja projektlaagrid on vastavalt üle või alla 60 päeva tervistavat ja arendavat  puhkust pakkuvad laagrid, mille vahetus kestab vähemalt kuus päeva. • Noorsootööühing on  mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärgiks on  noorsootöötajate, noorsootööasutuste või teiste noorsootöö tegijate ja korraldajate 


ühendamine ning nende huvide esindamine. • Noorte osaluskogude eesmärgiks on  võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huve neid puudutavates  valdkondades. • Noorsootöö koolis on üldhariduskoolides ja kutsekoolides teostatav  noorsootöö, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel  tegevusel ning seda korraldavad kooli huvijuht ehk koolinoorsootöötaja, kooli õpilasesindus,  ringijuhid. Eestis on noorsootöö mõiste määratletud seaduse tasandil, seega on loodud ülalt alla ühine  arusaam noorsootöö maastikust. Definitsioon on järgmine: „Noorsootöö on tingimuste  loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel  perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda“ NOORSOOTÖÖ-TINGIMUSTE LOOMINE- NOOR- ISIKSUSE MITMEKÜLGNE  ARENG- VABA TAHE- PEREKONNA FORMAALHARIDUSE JA TÖÖVÄLISUS Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte  jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja  oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb  noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös  lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2014-2020 Rohkem võimalusi loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks. • Ebavõrdsete  olude mõju vähendamine noore arenguvõimalustele ja tõrjutuse vältimine. • Aktiivne osalus  kogukonnas ja otsustes. • Edukus tööturul. • Kvaliteetne noortepoliitika ja noorsootöö Tänaseks on valminud noortevaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja  meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö  tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja  kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid  meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. Noorsootöötaja töö sisuks on • individuaalne töö noorega ja noortegruppidega, • programmide ja projektide planeerimine, teostamine ja hindamine, • koostöö noortega, nende vanematega,  teiste huvi- ja sidusgruppidega ning valdkondade spetsialistidega.


Noorsootöötaja võtmetegevusteks töö protsessi läbivalt on • noorega usaldusliku  suhtlustasandi ja dialoogi loomine ning hoidmine, • noore omaalgatuse ja vastutuse  arendamine ning nende rakendumist toetavate keskkonna ja vahendite loomine, • noorsootöö  hindamine, planeerimine, juhtimine ja arendamine. LAAGRIKASVATAJA Noorte arengu, tervise ja turvalisuse eest vastutamine; • Laagrijuhataja korralduste täitmine; •  Oma rühma noorte vastuvõtmine laagrisse; • Ürituste organiseerimine ja läbiviimine; • Oma  rühma korra eest vastutamine; • Oma rühma noorte murede ja probleemide lahendamine ning  vajadusel abi ja nõu küsimine laagri juhatajalt. NOORSOOTÖÖ KUJUNEMINE Esimeseks süsteemseks kodu-, kooli- ja kirikuelu väliseks noortega tegelemise katseks võib  pidada skaudiliikumise algust Eestis 1911. aastal. (Martinson jt 2000) Arusaam, et noorsootöö toetab noore toimetulekut ja annab selleks vajalikke teadmisi ning  oskusi, väljendub juba esimeses, 1936. aastal heaks kiidetud noorsoo organiseerimise  seaduses. Kivimäe (2010) tsiteerib, et selles seaduses nähakse vajadusena „luua noorsoole  soodsaid võimalusi teadmiste ja oskuste omandamiseks ning oma positiivsete oskuste  väljaarendamiseks ja tegevusse rakendamiseks”. oktoobrilaste rühmad kaasasid 80-ndateks aastateks juba 95 ja enam protsenti kõigist noortest. Seega olid need sisuliselt igasuguse formaalhariduse välise tegevuse võrgustikuks. Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ning Eesti Õpilasmalev olid suviste töövõimaluste  korraldajatega laialdaselt levinud ning võrreldes kommunistlike noorte, pioneeride ning  oktoobrilaste liikumisega poliitilisest retoorikast ja ideoloogiast vaba(ma)d. Tänapäevane noorsootöö Eestis on suuresti rajatud 1940.-1988. aastatel loodud taristule ning  ametikohtadele (pioneerimajad, pioneerilaagrid, pioneerijuhid...), mis on täidetud  kaasaegsema, individuaalset arengut toetavama ning paindlikuma sisuga. Noorsootööd kui tegevusvaldkonda iseloomustavad ühised põhiväärtused, mis toetuvad  üldinimlikele väärtustele, täpsustavad ja täiendavad neid. Valides noorsootöötaja elukutse või  vabatahtliku töö, inimene nõustub (või vähemalt peaks nõustuma) nende noorsootöö eetiliste 


aluspõhimõtetega. Eestis noorsootöö valdkonnas tegutseja leiab need näiteks noorsootöötaja  kutsestandardist. NOORSOOTÖÖ KUTSE-EETIKA PÕHITEESID • Noorsootöötaja on aus ja avatud  noorsootöö eesmärkide ja meetodite osas. • Noorsootöötaja kohtleb noori võrdselt, suhtub  noore arvamustesse ja maailmapilti lugupidamise ja sallivusega. • Noorsootöötaja lähtub töös  noorega võrdväärse partnerluse põhimõttest, noorsootöö ja selle korralduse põhimõtetest. •  Noorsootöötaja on huvitatud noore arvamustest, ideedest, maailmavaatest, s.o. noorest. Noorsootöö teostamise keskkond on noore poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalse õppimist. • Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine,  uuenduslik, uute (lisa) väärtuste loomisele suunatud. • Noorsootöö keskkonnas lähtutakse  eetika põhiteesidest. EFEKTIIVSE MEESKONNATÖÖ KRITEERIUMID • selged ja kokkulepitud eesmärgid; •  avatus ja konfrontatsioon(- teadlikult käivitatud konflikt parema kontrolli saavutamiseks  vastuolu üle); • toetuse ja usalduse olemasolu; • koostöö ja konfliktide olemasolu; • toetav  juhtimine; • tagasiside; • individuaalne enesearendamine ja areng. Töö tahab tegemist ja noor lõbutseda! (eesmärgid) SMART • Spetsiifilised ehk ainulaadsed •  Mõõdetavad • Ajaliselt määratud või eesmärgi saavutamise aega täpsustavad. • Realistlikud  ehk antud tingimustes teostatavad. • Täpselt sõnastatud, ebamäärasust vältivad. PROJEKT Projekt on kavandatud tegevuste kogum ühe või mitme spetsiifilise eesmärgi saavutamiseks  kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kujunemine (eesmärkide selgitamine; reeglite kehtestamine; oluline on, et selles faasis  toimuks rollide jaotus sealhulgas liidri esilekerkimine) • konflikt (lahkhelid eesmärkide  tähtsuse, ülesannete jaotuse, rollide kinnistumise üle) • kohanemine (normaliseerumine,  erisuste aktsepteerimine, kompromissid) • töö (rollid on omaks võetud, eesmärgid on seotud  isiklike eesmärkidega) • koostöö (töö tõhustamiseks tehakse koostööd teiste gruppidega,  avatus, lõpetamine) avalik: juhile suunatud; patuoinale suunatud • konflikti võiks vahel (sobival ajal) võimendada, välja tuua • võiks lasta arvamusi välja öelda (n-ö tossu välja) • võiks pretensioonid täpsustada 


• toetada patuoinast jt nn lukus olijaid, aidata rolli muuta (nende enesehinnangut tõstes ja neid tunnustades) • toetada vastupanijaid Kuula ära kõik osapooled sh andmata hinnanguid! vältida võiks: • süüdlaste otsimist, • eneseõigustamist, • vägivalda, üksteise ründamist, •  parandamatu kahju tekitamist, • domineerimist, • põgenemist, • ükshaaval rääkimist (v.a  abistamine), • probleemide isiklikult võtmist kohanemis- ja Tööfaas • juht võiks olla kättesaadav • korraldada korrapäraselt kokkusaamisi  mingi kindla eesmärgiga • organiseerida kogemuste/info vahetamist • uuesti vaadata üle  eesmärk ja rollijaotus • vältida liikmete vahetust mitteformaalne Formaalne Mitteformaalne Informaalne Arvatakse, et parimal juhul 20% sellest, mida me teame, oskame ja millest me aru saame, on  pärit formaalharidussüsteemist. Ometi ei tähenda see, et formaalne õpe on vähetähtis. Hea  formaalharidus on nagu sõrestik, millele mitteformaalselt ja informaalselt õpitu kinnitub. Formaalõpe toimub enamasti koolikeskkonnas ning on õppekavade alusel organiseeritud.  Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja  kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt, õppeprotsessi  jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani kohustuslik. Mitteformaalne õpe leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult selleks, et end  arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades, on eesmärgistatud nagu formaalõpegi, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad  kui ka näiteks vabatahtlikud. Mitteformaalse õppe keskkonnad on nii noortekeskused, huviringid, huvikoolid kui muud  asutused, mis viivad tegevusi läbi eesmärgistatult, kuid milles osalemine on vabatahtlik.  Sealjuures viivad nimetatutest huvikoolid mitteformaalset õpet läbi koolidega kõige  sarnasematel alustel – õppekava põhiselt. Mitteformaalõppe eesmärgistamine on oluline mitmel põhjusel: 1. Nii noorsootöötaja kui noor mõistab, mida ja miks tehakse ning milliseid oskusi on võimalik omandada 2. Kui  noorsootöös omandatud pädevused või teadmised/oskused on noore jaoks arusaadavad, on tal  võimalik neid paremini teistesse eluvaldkondadesse üle kanda (sh töö otsimisel või koolis  õppekava täitmisel) 3. Annab võimalusel teha koostööd koolidega nt ainetundide raames, et  muuta õpet noorte jaoks huvitavamaks ja mõnedel juhtudel säästa ka noore aega õppekava 


täitmisel (nt saab kooli poolt tunnustatud mujal omandatud oskusi üle kanda või konverteerida hindeks) informaalne õpe on õppimine elust enesest, tihti ettekavatsemata protsessina. Ka informaalsel  õppel on tulemused, kuid selle kohta ei anta tunnistust ja tulemused ei ole enamasti õppija  jaoks koheselt nähtavad, samuti ei arvestata neid hariduslikel ega tööalastel eesmärkidel. Mitteformaalse õppe ehk aktiivõppe võimalused Teadlaste arvates töötab meie aju neljal eri  sagedusel. Delta- ja teetalained, mis on paljuski seotud unega, Alfa- ja beetalained. (tuleb  meelde: ajurünnak, pabertahvel, nõudpidamiste ruum?), alfalained seevastu on vaba mõttevoo lained, mis ilmuvad siis, kui oleme piisavalt lõõgastunud. Lihtne järeldus – mõte lendab  sundimatus õhkkonnas. Gelb eristab kahte liiki mõtlemist – kriitiline ja kreatiivne. Esimene neist on sisuliselt loogika  – seda õpetatakse meile koolis – teine ehk loov pool on tänases koolihariduses paljuski  mahasurutud. Gelb ütleb: loovus on loogika ja kujutlusvõime abielu. Aktiivõppe meetodid AJURÜNNAKUD RÜHMATÖÖD INTERVJUU SITUATSIOONI  ÜLESANDED JUTUD, MÄNGUD, TESTID SEIKLUSKASVATUS JNE Aktiivõppe märksõnad: - Uudishimu - Vabadus ja aktiivsus - Originaalsus ja loomingulisus -  Avastamine - Iseseisev mõtlemine - Kriitiline mõtlemine - Suhtlemine ja koostöö -  Tegutsemine vastavalt situatsioonile - Elulised ülesanded - Enda ja teiste töö hindamine. Laagri tegevused • muusika- ja lauluüritused (kontsert, karaoke, playbox, playback,  eurovisioon, lauluvõistlus jm); • kunstiga seotud tegevused (moeshow, joonistusvõistlus,  käelised ja kunstitegevused, sõbrapaelald, looduslike materjalide kasutamine ja värvimine  jm), • sportlikud tegevused (maastikumäng, matkamine, teatemängud, loodusmängud,  olümpia, turniirid, ujumine ja tegevused vees, tantsuvõistlused, liikumiskavade esitamised,  näidisesinemised jm) fantaasiaüritused (reklaamide, püramiidide, luuletuste, kostüümide, tortide valmistamise,  TVsaadete, seinalehtede võistlused; misside ja misterite valimised jm), • teatraalsed tegevused (anekdootide rääkimise võistlus, näidendite õhtu, loomingulised mängud, etüüdide esitamised  jm), • kommunikatsiooni ja meeskonnatööd arendavad tegevused (suhtlemisringid,  kehamängud, teemaõhtud, kohtumised tuntud inimestega jm),


Laagri tegevused • hariduslikud ülesanded (loengud, teematoad, kohtumised jm), •  töökasvatuse alased tegevused (toimkonnad, kergemad korrastustööd jm) • Interaktiivsed  tegevused! • Sh tuleks tutvustada noore osalusvorme ja edendada nende haritud kodanikuks  kujundamist. Oluline on ka, et programmid aiataksid kaasa noorte omalagatuse ja  ettevõtlikuse tõusule. Programmi koostamisel küsi endalt ... • Kas laagritegevus on kehtivate nõuetega kooskõlas? •  Kas tegevus on ohutu? • Kas tegevus on konkreetsele vanuserühmale sobiv? • Kas tegevus  võib olla huvitav ja lõbus? • Kas tegevus arendab noore oskusi ja tõstab tema enesehinnangut? • Kas tegevuseks on olemas sobiv juhendaja? • Kas tegevuse läbiviimiseks on piisavalt aega?  • Kas tegevuseks on olemas vajalikud vahendid? • Kas tegevuses saavad osaleda kõik noored? • Kas tegevus võib kuidagi selles osalejaid solvata? • Kuidas saaks tegevuste planeerimisel  teada noorte soove ja vajadusi? • Millised on alternatiivid, kui mis tahes põhjusel ei saa  planeeritud tegevustläbi viia? • Millistes tegevustes saaksid kasvatajad ka ise kaasa lüüa? Laagri näidiskava • 8.30 äratus, virgutusvõimlemine • 9.30 hommikusöök • 10.00  ennelõunased tegevused • 13.30 lõunasöök • 14.00 puhkus ehk siesta • 15.30 pärastlõunased  tegevused • 17.30 õhtusöök • 18.00 ettevalmistus õhtuks • 20.30õhtuoode • 21.00õhtune üritus • 23.00öörahu Kas vanus on vaid number? • kronoloogiline • intellektuaalne • sotsiaalne • emotsionaalne •  kultuuriline-rahvuslik-religioosne • välimus • elukogemused • Bioloogiline (füsioloogiline) •  tegelik tase ERIVAJADUSTEGA LAPS Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad  eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt- või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt  sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) Aktiivsus- ja tähelepanuhäire lühemaks variandiks on  eestikeelses kirjandused ATH (Aktiivsus- ja tähelepanuhäire), inglisekeelses kirjanduses  ADHD (attention deficit hyperactivity disorder). Viimaste uuringute järgi loetakse häire  levimuseks lastel 4-8%, täiskasvanutel 3-5%. Tähelepanu puudulikkus ja raskused oma  tegevust analüüsida. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: – domineerivalt tähelepanematus –  domineerivalt hüperaktiivsus –märts 21 kombineeritud tüüp


Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) 1. Tähelepanematus • Jätab sageli detailid tähele  panemata või teeb tegevustes hooletusvigu • Sageli korduvad raskused ülesannetele või  mängudele keskendumisel • Otsesel kõnetamisel ei näi sageli kuulvat • Sageli ei pane tähele  korraldusi ega saa ülesandeid tehtud • Sageli korduvad raskused ülesannete või toimingute  organiseerimisel • Sageli väldib või põlgab ülesandeid, mis nõuavad pikemaajalist pingutust  või ei taha neid sooritada • Kaotab tihti ülesannetes või toimingutes vajaminevaid  esemeid( mänguasju, pliiatseid, raamatuid, tööriistu) • Laseb end kergesti häirida kõrvalistel  stiimulitel • Unustab sageli igapäevaseid toiminguid tehes asju ära. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) Hüperaktiivsus - motoorne rahutus ja impulsiivsus.  Käitub enda arust õigesti, teiste meelest aga mitte. Hüperaktiivsel lapsel on häiritud sisekõne  ja selle kaudu ka endale käskude andmine, millest tulenebki igasugune tavanormide tahtmatu  eiramine. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) Hüperaktiivsuse tunnused: - sibeleb käte või jalgadega,  niheleb istmel; - lahkub oma kohalt, lahkub, kui peab ootama; - jookseb üleliia ringi, ronib  situatsioonis, kus see ei ole sobiv; - raskused rahulikul mängimisel ja vaba aja veetmisel; - on  pidevas, sageli sihitus tegevuses; - räägib palju. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) Impulsiivsuse tunnused: - vastab mõtlematult ilma  küsimust lõpuni kuulamata, alustab tegevust enne korralduse lõpuni kuulamist; - raske oodata, millal tema poole pöördutakse, seetõttu sekkub teiste vestlusesse või tegevusse. Veel häired Söömishäired *Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on tahtlik kehakaalu  alandamine alla tervisliku piiri. *Buliimia on psüühikahäire, mille iseloomulikuks tunnuseks  on liigsöömishood ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu  paksukstegevat mõju vältida vähendada oksendamise, lahtistite tarvitamise, intensiivse  treeningu või muul moel. *Liigsöömishäire puhul esinevad buliimiaga sarnaselt  liigsöömishood, mille kestel süüakse suur kogus toitu, suutmata söömist kontrollida. Veel häired Ägedakujuline agressiivsus näitab, et psüühiline hälve on suur, see on paljude  mõjurite koostoime tagajärg. Neil puudub empaatia- ja kaasaelamisvõime. Kergekujuline  agressiivsus näitab, et sotsiaalsed õpingud on puudulikud: • lapsele ei ole selgelt öeldud, mis  õige mis väär • tal on lubatud agressiivselt käituda • ta ei ole pidanud oma käitumise  tagajärgede eest vastutama


Igasugust agressiivsust on parem ennetada, kui hiljem konflikte klaarida. 1. Kindlusta  soovitav käitumine - mõtle positiivselt, siis käituvad ka sinu hoolealused positiivselt. Kiida  lapsi alati nende tegevuse juures, sest “positiivne kinnitus” aitab lastel õppida kohast  käitumist. 2. Esita selged reeglid. 3. Peata ebaviisakas käitumine Seega, tuleb selgitada,  agressiivne käitumine on käitumisreeglite rikkumine ning õpetada oma käitumist analüüsima  ning kontrollima. Lapsel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve  vajadusest järgmiselt: sügav - laps vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või  järelevalvet. raske - laps vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet.  keskmine - laps vajab kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra  nädalas. Haridusliku erivajadusega õpilane (HEV) § 46. (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on  õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired,  pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa  vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses,  õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas  viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega  õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud  töökavas. Kohanemisprobleemid võivad tekkida lastel, kes on esimest korda laagris ja oma vanematest  eemal, samas pole see ka välistatud teist või kolmandat aastat laagris viibivatel lastel. Mõned  põhjused, mis kutsuvad esile koduigatsust: - suur kiindumus oma vanema(te)sse; - kiindumus  sõpradesse, kes jäid koju; - privaatsuse puudumine laagris; - ei suuda (laagri) korraga harjuda; - ei sõbrusta laagris teiste lastega; - ei ole piisavalt oskusi ühekski tegevuseks; - füüsilised  probleemid. Soovitused kasvatajale: • Aita lapsel tunda end laagris turvaliselt, tutvusta laagri territooriumi, hoonete ja personaliga. • Aita üle saada hirmudest. • Jälgi, et lapsed sõbruneksid ning  kohaneksid oma rühmas. • Innusta osalema erinevates tegevustes. • Suhtle lapsega, tunnusta  teda. • Pöörata lapsele võimalikult palju tähelepanu ning hoida teda tegevuses Halva käitumise neli põhjust Halva käitumise neli põhjust • Endale tähelepanu tõmbamine •  Võim • Kättemaks • Ebaedu vältimine


Noorte vägivaldse käitumise riskifaktorid Individuaalsed riskifaktorid: • Vägivaldne  tagakiusatus • Varajane agressiivne käitumine • Narkootikumide, alkoholi ja tubaka tarbimine  • Madal IQ • Vilets käitumise kontrollimine • Sotsiaalsete oskuste või infotöötluse võimekuse  puudujääk • Suur emotsionaalne kannatus • Emotsionaalsete probleemide ravi •  Antisotsiaalsed uskumused ja suhtumine • Vägivalla ja konfliktide avaldumine perekonnas Noorte vägivaldse käitumise riskifaktorid Perekondlikud riskifaktorid: • Autoritaarne  vanemlik käitumine • Range kasvatus, distsipliini vähesus või ebajärjepidevus • Vähene  vanemlik sekkumine • Madal emotsionaalne seotus vanemate või hooldajatega • Vanemate  vähene haridus ja sissetulek • Kriminaalsus ja ainete tarbimine vanemate poolt • Madal  perekonna funktsioneerimine • Vähene lapse järelevalve ja kontroll Noorte vägivaldse käitumise riskifaktorid Sotsiaalsed riskifaktorid: • Ühinemine hoolimatute  kaaslastega • Seotus kampadega • Kaaslaste poolne sotsiaalne tõrjutus • Vähene osalemine  tavapärastes tegevustes • Vilets akadeemiline sooritus • Vähene pühendumine koolile ja  koolist välja langemine Noorte vägivaldse käitumise riskifaktorid Kogukonna riskifaktorid • Vähesed majanduslikud  võimalused • Koondumine vaesesse piirkonda • Kõrge perekondade lagunemise tase • Madal  kogukondlik osalus • Sotsiaalselt kaootilised naabrid Noorte vägivaldse käitumise kaitsefaktorid Individuaalsed kaitsefaktorid • Sallimatu  suhtumine kõrvalekallete suhtes • Kõrge IQ • Kõrge keskmine hinne • Positiivne sotsiaalne  suundumus • Kõrgelt arenenud sotsiaalsed oskused • Kõrgelt arenenud oskused reaalsete  plaanide tegemiseks • Religioossus Noorte vägivaldse käitumise kaitsefaktorid Perekondlikud kaitsefaktorid: • Side perekonnaga  või täiskasvanutega väljaspool perekonda • Võimekus arutada vanematega probleemide üle •  Vanemate ootused koolitulemuste osas on märgatavalt kõrged • Sagedased ühistegevused  vanematega • Vanema järjekindel olemasolu vähemalt ühel järgnevatest juhtudest: ärkamine,  koolist koju tulemine, õhtune söömaaeg või magama minek • Osalemine sotsiaalsetes  tegevustes • Vanemate/ perekonna konstruktiivne kaasamine probleemidega toimetulekul Sotsiaalsed kaitsefaktorid • Lähedased ja tugevad suhted koolikaaslastega • Pühendumine  koolile • Lähedased suhted mittehälbeliste kaaslastega • Osalemine kampades, kus ei ole  antisotsiaalsed käitumist • Osalemine prosotsiaalsetes tegevustes • Kokkupuude 


koolikliimaga, mida iseloomustab: – Intensiivne järelevalve – Selged käitumisreeglid –  Järjepidev negatiivne suhtumine agressiooni – Seotus vanemate ja õpetajatega Aile Viks osa. LASTEKAITSESEADUS on  LOODUD • last väärtustava ning lapse arengut soodustava käitumise  ja elulaadi kujundamiseks ühiskonnas • last toetava keskkonna loomiseks,  • lapse huvide esikohale seadmiseks,  • lapse elukvaliteedi parendamiseks,  • lapse igakülgse arengu toetamiseks  • tervist ja heaolu ohustavates tingimustes olevale lapsele  õigeaegse ja asjakohase abi ja hoolduse tagamiseks ASTEKAITSESEADUSEGA KEHTESTATAKSE • Kohustused ja ülesanded laste õiguste ja heaolu  tagamisel  • lastekaitse korraldus • lastega töötavatele isikutele seatud keelud ja piirangud • lapse kohtlemise põhimõtted • abivajava/ hädaohus oleva/ perekonnast eraldatud lapse  kohtlemise põhimõtted • riikliku järelevalve sh vastutuse seaduse rikkumise eest.


LASTEKAITSESEADUS on NEILE …kes oma tegevuses puutuvad kokku laste ja lastekaitsega. Laps- iga alla 18-aastane isik. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on  alla 18-aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni ei ole  tõendatud vastupidist. Lapsega töötav isik on lapsega vahetult kokkupuutuv isik: • töös või  kutsetegevuses • vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenides,  tööturuteenustel osaledes või praktikandina • oma ametijuhendi või töö iseloomu tõttu teistes – mitte ainult lastele mõeldud – asutustes: näiteks haigla  sotsiaaltöötaja, noorsootööasutuse või noortelaagri töötaja. Kui lastega töötamiseks on vajalik tegevusluba, on selle andmiseks õigustatud  isik kohustatud kontrollima inimese karistatust. (Juhataja ülesanne) Alus lastega  töötamise piirangu kontrollimine KARISTUSREGISTRIST (tasuta) Piirang ei laiene  inimestele, kes tööülesandeid täites teenindavad teiste hulgas ka lapsi (müüjad,  bussijuhid jne). Last kasvatava isiku ja lapsega töötava isiku kohustused 1) arutama lapsega  hooldus- ja kasvatusküsimusi, arvestades lapse võimete ja vajaduste  suurenemisega iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda; 2) juhendama ja  suunama last iseseisvalt tegutsema; 3) selgitama lapsele, kuidas hoida oma  tervist ja ennast arendada ning kuidas vähendada riske ja ennetada ohtu. Last kasvatav isik ja lapsega töötav isik on kohustatud lapse abivajaduse  ilmnemisel: • otsima abi • vajaduse korral tegema koostööd laste-kaitsetöötaja  või teiste lapsega töötavate isikutega. Lapse abivajaduse ilmnemisel või selle  kohta teate saamisel peab lapsega töötav isik viivitamata teavitama sellest last  kasvatavat isikut.


Alaealise avalikus kohas viibimise piirang Alla 16-aastasel on keelatud viibida  ilma täis-kasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00. 1. juunist kuni 31.  augustini on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud  saatjata avalikus kohas kell 24.00–5.00. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus  öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada. Abivajavast laps (näited) • Laps elab üksi • Laps vajab erispetsialisti abi, aga  vanem ei tunnista seda, ei oska abi küsida, vms • Laps ei täida koolikohustust •  Laps jooksis kodust ära • Väärkohtlemine noortevolikogu – valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev  nõuandva õigusega osaluskogu; noorteprogramm – noorsootöö valdkonna  tegevuskava, millele on lisatud maksumuse prognoos ning mis kestab kauem kui  üks aasta; noorteprojekt – noorsootöö valdkonna tegevuskava, millele on lisatud  eelarve ning mis kestab kuni üks aasta; Noorsootöö korraldamise põhimõtted: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja  koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel  lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) põhineb noorte osalusel ja vabal  tahtel; 4) toetab noorte omaalgatust; 5) lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse  ja partnerluse põhimõttest. Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanded 1) töötab välja noorsootöö riiklikud  programmid; 2) toetab noorteühingute tegevust ja eraldab neile aastatoetusi; 3)  teostab riiklikku või haldusjärelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides  sätestatud pädevuse piires ja kontrollib riigieelarvest eraldatud vahendite  sihipärast kasutamist; Valla- ja linnavolikogu ülesanded 1) määrab noorsootöö prioriteedid oma  haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded  valla või linna arengukavas; 2) kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja  noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse  taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, vajaduse korral omaosaluse  tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluste vormid ning aruandluse; 3)  toetab eelarveliste vahendite olemasolul KOVs tegutsevate noorteühingute  noorteprogramme ja noorteprojekte; 4) konsulteerib noortevolikoguga  noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel; 5) kinnitab projektlaagri  pidamise tingimused ja korra ning loa väljastamise korra; (kehtetu) 6) täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil.


Kohaliku omavalitsuse roll on: • korraldada noorsootööd ning • vajadusel  eemaldada takistused teenusesse jõudmisel (transport, osalustasu jõukohasus,  noorelt eeldatavate isiklike vahendite olemasolu, osaluskeele ja -vormi sobivus  noorele jms) • kutsuda ellu näiteks uusi tegevusi, tagades juhendajate  täiendkoolituse, töötasu ja vahendid. 2017. a. jaanuaris arutlesid kohalike omavalitsuste, noortevaldkonna ja riigi  esindajad noorsootöö kvaliteedi teemadel ning ühiselt jõuti järeldusele:  Tagamaks kvaliteetne noorsootöö tegevus (sh huviharidus ja huvitegevused)  omavalitsustes, tuleks 3-5 aasta tagant või oluliste arengudokumentide  koostamise eel omavalitsuses läbi viia noorsootöö kvaliteedi hindamine. noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) mida peetakse: • noortelaagri  põhimääruse • valdkonna eest vastutava ministri antud noortelaagri tegevusloa  alusel • mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva • tegutseb aastas  üle 60 päeva Tegevusluba tähtajatu- esitada 3 kuud varem (ENTK) noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – • mida peetakse valla- või  linnavalitsuse loal • mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva • mis  tegutseb aastas kuni 60 päeva Nõuded noorte- ja projektlaagri pidajale Noortelaagri (püsilaager) pidaja osutab  noortele järjepidevalt mitmekesist tervistava ja arendava puhkuse teenust.  Projektlaagri pidaja osutab noortele peamiselt ühes noorsootöö valdkonnas  tervistava ja arendava puhkuse teenust. Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja ning selles märgitakse: 1)  noortelaagri nimi; 2) noortelaagri asukoht; 3) noortelaagri tegevuse eesmärk ja  ülesanded; 4) noortelaagri struktuur; 5) noortelaagri juhataja ja kasvatajate  pädevus ning ülesanded; 6) noortelaagris osalevate noorte õigused ja  kohustused; 7) noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused; 8) noortelaagri  suhtluskeel; 9) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused; 10)  noortelaagri finantseerimise alused; 11) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord. Riiklik või haldusjärelevalve: Noortelaagri üle HTM, määrates selleks ametnikud,  teavitades sellest eelnevalt noortelaagri pidajat. Projektlaagri pidamise üle KOV.  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha kuni 640 eurot.


Laagri personal • Laagripidaja ehk omanik • Laagri juhataja • Vanemkasvataja  (programmijuht) • Kasvataja • Abipersonal – Abikasvataja – Tervishoiutöötaja –  Koristaja – Toitlustamine Laagripidaja ehk omanik • Noorte(püsi)laagri pidaja on kohustatud igal aastal  esitama Eesti Hariduse Infosüsteemi noortelaagris osalenud noorte arvu valla või  linna arvestuses. • Noortelaager peab vastama rahvatervise seaduse alusel  kehtestatud tervisekaitsenõuetele. • Noortelaagrisse ei lubata noort, kui noore  terviseseisund, arvestades laagri suunitlust, võib kahjustada noore enda või  teiste tervis TASE 6 või 7 Tunneb seadusi, laagri keskkonda ja tal on parem arusaam  inimsuhetest ning kasvatusmeetoditest ning on parim abimees hätta sattunud  kasvatajale. • mitmekesistab programmi, reklaamib laagrit ja müüb tuusikuid; •  vajadusel kontakteerub lapsevanema, eestkostja või hooldajaga; • teeb laagrist  kokkuvõtteid ja aruandlusi. täidab tervisekaitse- ja päästenõudeid; • komplekteerib noortelaagri  kvalifitseeritud personaliga, sh kontrollib  kohustuslike (osa)kutsetunnistuste;   karistusregistrist töötamise piirangute puudumist  tervisetõendeid  nakkushaiguste suhtes • sõlmib personaliga lepingud • järgib laagritöö  korraldamisega seotud seadusi; ülevaade laagris viibivate noorte kohta koos elukoha KOV-i lastevanemate  kontaktandmetega, • on laagris osalevate noorte terviseandmedt, • lahendab  laagris tekkinud probleeme, • tagab noortele ja personalile turvalise keskkonna, • kehtestab ja kinnitab kodukorra ning muud eeskirjad ja tutvustab neid  personalile. VANEMKasvataja KOHUSTUSED Tase 6 1. kasvatajate juhendamine ja nende töö  kontrollimine (töö sisukus ja vastavus planeeritule), kasvatajate kandidatuuride  esitamine laagri juhatajale nende ametisse nimetamiseks; 2. lastele turvalise ja  arendava keskkonna tagamine; 3. laagrivahetuse tegevusplaani koostamine; 4.  ülelaagriliste ürituste korraldamine; 5. laagrijuhataja asendamine tema äraolekul Kasvataja KOHUSTUSED TASE 6 või 4 Igal rühmal on 1-3 kasvatajat (1 kasvataja  15 noore kohta, erivajadustega noorte puhul 1 kasvataja 10 noore kohta), kes  vastutavad laste arengu, tervise ja turvalisuse eest. Kõik kasvatajad on läbinud  esmaabikursused- teavad esmaabivõtteid ning oskavad kasutada 


esmaabitarbeid. NOORTEGA LAAGRITERRITOORIUMILT LAHKUDES TULEB KAASA  VÕTTA ESMAABIKOTT VÕI -PAKK. Kasvataja KOHUSTUSED • oma rühma noorte vastuvõtmine laagrisse; • ürituste  organiseerimine ja läbiviimine; • oma rühma korra eest vastutamine; • oma  rühma noorte murede ja probleemide lahendamine • vajadusel abi ja nõu  küsimine laagri juhatajalt. Kasvataja KOHUSTUSED • oma rühma noorte vastuvõtmine laagrisse; • ürituste  organiseerimine ja läbiviimine; • oma rühma korra eest vastutamine; • oma  rühma noorte murede ja probleemide lahendamine • vajadusel abi ja nõu  küsimine laagri juhatajalt. ABIKasvatajaKOHUSTUSED Laagris mitu aastat käinud laagrilapsed soovivad tihti  olla abikasvatajad 1. kasvataja abistamine igapäevases laagritöös; 2. abistamine  ülelaagriliste ürituste korraldamisel; 3. aitamine abitöödel laagris (laste  vastuvõtt, ürituste jaoks materjalide ettevalmis-tamine jne). Muu personali  kohustused vastavalt tööülesannetele Kutse-eetika Eetika eesmärgiks ei ole mitte teadmised, vaid käitumine. Eetika on  inimese südame sisemine tunnetus, mis toitub mõtetest ja tegudest, nii nagu  toidad oma südant, nii ka tunnetad mõtete ja tegude tähendust (Eda Müürsepp) Kutse-eetika Eetika põhiteesid NOORTE suhtes 1. Noorsootöötaja on aus ja  avatud noorsootöö eesmärkide ja meetodite osas. • tagab noortele ligipääsu  informatsioonile, mille alusel noor on võimeline tegema teadlikke valikuid  noorsootöö tegevustes osalemise suhtes aga ka oma elu suhtes üldiselt; •  tegutseb avatult, selgitades ning põhjendades noorele tegevuste eesmärke ning  kasutatavate meetodite valikut ja ning võimaldab noorel anda tagasisidet; 7 • tegutseb läbipaistvalt ning põhjendatult mõistes vajadust ja kohustust anda aru oma tegevusest noorele, aga ka noore vanematele või hooldajatele, tööandjatele, rahastajatele ja laiemale avalikkusele; • Ei oma piiranguid-vastab Eesti Vabariigi  lastekaitse seaduse §29 seatud tingimustele ehk lastega töötamise piiranguid ei  ole tal. 2. Noorsootöötaja kohtleb noori võrdselt, suhtub noore arvamustesse ja  maailmapilti lugupidamise ja sallivusega. • püüab mõista noore elu tegelikkust,  selle kujunemist ja mõjutegureid; • suhtub empaatiaga noore seisukohtadesse; •  on salliv erinevuste suhtes ning innustab noori sallivusele ja vastastikusele 


lugupidamisele; • peab oluliseks iga noore arvamust ja ei alaväärista oma  käitumisega ühegi noore arvamust sõltumata noore vanusest, soost, rahvusest,  religioonist, võimetest, isikuomadustest ja muudest asjaoludest; • toetab ja  austab noorte õigust teha iseseisvaid otsuseid ja valikuid; • ei tegutse keelatud ja äärmuslikes rühmitustes ning on noorega suheldes erapooletu. • käsitleb noore arvamusi ja seisukohti lähtudes konfidentsiaalsuse põhimõttest,  kasutades talle usaldatud informatsiooni vaid eesmärgil, milleks see talle  usaldati. • Konfidentsiaalsuse põhimõtte eiramine on vajalik juhul kui  noorsootöötaja hinnangul on olemas selge oht noorele, teistele isikutele või  ühiskonnale üldiselt. 78 3. lähtub töös noorega võrdväärse partnerluse, noorsootöö ja selle korralduse  põhimõtetest. • kaasab noori ja soodustab noorte koostööd; • innustab noori  omaalgatusele ning püüdleb kõigi noorte, eriti majanduslikel, geograafilistel,  rahvuslikel, tervislikest iseärasustest või muudest asjaoludest tulenevatel  põhjustel vähem võimalusi omavate noorte kaasamise poole; • rakendab  noorsootöö ja noorsootöö korralduse põhimõtteid ja järgib riiklikke prioriteete  noorsootöös. 4. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorest võttes arvesse tema arvamust, ideid,  maailmavaadet. • lähtub oma töömeetodite, tegevuste ja eesmärkide valikul  noorte olukorrast, nende huvidest ja vajadustest; • pühendab aega ja tähelepanu noorte elu tegelikkuse tundmaõppimisele; • on kursis noorte hoiakute ja  probleemidega, ühiskonna tendentsidega noorte suhtes ning kohalike oludega; •  informeeritud hoiakutest ja põhiprobleemidest Euroopa ja muu maailma noorte  elus, -poliitikas ja noorsootöös. Eetika põhiteesid noorsootöö KESKKONNA suhtes 1. Noorsootöö teostamise  keskkond on noore poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalset  õppimist. • teostab noorsootööd keskkonnas, mis on noorele vastuvõetav; • loob  noorsootöö teostamiseks sellise keskkonna, mis on ligipääsetav ja kättesaadav  noorele, pidades eriti silmas majanduslikel, geograafilistel, rahvuslikel,  tervislikest iseärasustest või muudest asjaoludest tulenevatel põhjustel vähem  võimalusi omavate noorte vajadusi; • pöörab tähelepanu sellele, et tegevused, sh ka noore poolt algatatud tegevused, võimaldaksid noorel omandada uusi  teadmisi, oskusi, kogemusi ja nendest õppida ning tagab võimalused selle  teadvustamiseks.


2. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine,  uuenduslik, uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud. • lähtub sotsiaalse  võrdsuse, elukestva õppimise ning edasisidestusoskuse (perspektiivitunde)  arendamise ja rakendamise põhimõtetest, arendades ka enda teadmisi ja oskusi;  • kujundab noorsootöö keskkonda tervikliku maailmavaate ja vastutustundliku  rollitaju baasil; • otsib tagasisidet ja hinnangut töö kvaliteedi osas tegevustes  osalejatelt ja kolleegidelt ning uuendab pidevalt oma oskusi ja teadmisi; •  mõistab, millal on vajalikud täiendavad teadmised ja oskused ning otsib  võimalusi koolituseks; • võtab vastutuse või osaleb ainult sellistes tegevustes,  milleks tal on vajalikud teadmised, oskused ja õigus; • otsib aktiivselt võimalusi  koostööks kolleegidega ja teiste valdkondade spetsialistidega. 3. Noorsootöö keskkonnas lähtutakse eetika põhiteesidest. • peab oluliseks, et  kolleegid ja organisatsioon oleksid kursis ja juhinduksid oma tegevuses  noorsootöö kutseala eetika põhiteesidest; • pöörab tähelepanu ning teeb  ettepanekuid muuta kas kolleegide või organisatsiooni tegutsemist ning poliitikat, kui see on vastuolus käesolevate teesidega. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Füüsilise isikuga seotud andmed • Tavalised isikuandmed – Tundlikud isikuandmed (juurdepääsupiirang) • Eriliiki isikuandmed (varem delikaatsed isikuandmed) ÕIGUS ERAELU PUUTUMATUSELE (Põhiseadus  par 26) Isiklikul otstarbel kasutamist ei piirata. Eriliigilised isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi  veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud  korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2)  etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed  terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5)  biomeetrilised andmed (sõrmejälje-, peopesa-jälje- ja silmaiirisekujutis ning  geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu  liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise  kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist  või asja menetluse lõpetamist. 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5)  biomeetrilised andmed (sõrmejälje-, peopesa-jälje- ja silmaiirisekujutis ning  geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu  liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise  kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist  või asja menetluse lõpetamist.


Eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud ainult siis, kui see on rangelt vajalik,  ning üksnes järgmistel juhtudel: 1) töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis; 2) töötlemine on vajalik andmesubjekti või teise füüsilise isiku eluliste huvide  kaitseks või 3) töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ise ilmselgelt  avalikustanud. Isikuandmete töötlemine on andmetega tehtav mistahes toiming:  kogumine, korrastamine, säilitamine, muutmine, lugemine, kasutamine,  edastamine, ühendamine, kustutamine jne Isikuandmete töötlejal tuleb  isikuandmete kaitseks kasutusele võtta vajalikud füüsilised, infotehnilised ja  organisatsioonilised turvameetmed andmete tervikluse, käideldavuse ja  konfidentsiaalsuse osa Andmekaitsespetsialist kohustuslik, kui: • avaliku sektori asutus, sh avalikke  ülesandeid täitev eraõiguslik isik; • põhitegevuseks on inimeste ulatuslik  korrapärane ja süstemaatiline jälgimine; • põhitegevuseks on eriliiki  isikuandmete või süüteoandmete ulatuslik töötlemine. • Üldreegel on, et lapse meedias eksponeerimine on lubatud vaid lapse  seadusliku esindaja informeeritud nõusolekul. • Pilte, videot sõpradest võib  jagada nende samade sõpradega. Aga ilma sõbra nõusolekuta ei tohiks seda  videot jagada muudele inimestele. See kehtib ka piltide ja videote ülesriputamisel suhtluskeskkonda Isikuandmete töötlemise põhimõtted • Seaduslikus • Eesmärgikohasus •  Minimaalsus • Õigsus ehk andmekvaliteet • Säilitamistähtaeg • Turvalisus NB!  Pildid on ka isikuga seotud andmed Noorteinfo teenusstandard kirjeldab: • noorteinfo vahendamise eesmärke, •  sihtrühmi, • põhimõtteid, terminid, • tegevusi ja mahtu, • loob eelduse  kvaliteetsele noorteinfo vahendamisele • juhindumiseks teenuse osutamisel  teavitamis- ja nõustamiskeskustes ning teistes noorsootööasutustes. Noorteinfo – info, mis muudab ühiskonnainfo noortele, kes seda otsivad,  kättesaadavaks, võimaldades teha neil teatud otsuseid või toimida mingi  teguviisi järgi. Noorteinfo eesmärk on suurendada valikuvõimalusi, mis oleksid  noortele kättesaadavad, pakkudes avalikust elust otsest või kaudset teavet ja  võimaldades noortel lihtsamini teha iseseisvaid valikuid oma elu korraldamisel. Noorteinfo pakub noortele: • ümbritsevast elust teavet, • toetab nende  iseseisvust, • suurendab teadlikkust erinevatest võimalustest ja valikutest oma 


elu paremaks korraldamiseks • suurendab mõtestatud osalust ühiskonnas.  Õigete otsuste langetamisel ei ole määrav informatsiooni hulk, vaid selle  kvaliteet. Lennart Meri Noorte teavitamine e. noorteinfo vahendamine on aja– ja asjakohase, kvaliteetse  ja kättesaadava informatsiooni ja teavitamise teenuse tagamine noortele. Infot  võib vahendada nii ühele noorele kui ka noorte grupile Euroopa noorteinfo harta  Harta on riiklikult või muul viisil ametlikult välja antud dokument, milles on  määratletud isikule või organisatsioonile antud õigused. Noortele suunatud info puhul on olulised: • info kvaliteet, • usaldusväärsus, •  õigsus • vahetu kättesaadavus otsese suhtluse (otsesuhtlus, messid,  sündmused), digitaalsete kanalite (sotsiaalmeedia, rakendused, veebilehed)  füüsilise keskkonna kaudu (stendid, plakatid, teemaseinad). Noorteinfo all  käsitletakse peamiselt teemasid, mis on noortele huvitavad ja vajalikud otsuste  tegemiseks. Noorteinfo sisu: • Noorsootöö võimalused • Töö ja karjäär • Haridus  • Ühiskond ja kodanik • Noorte osalus ja kaasamine 101 • Huviharidus ja  huvitegevus • Tervis ja suhted • Rahvusvaheline info • Noorte vaba aeg Kuidas  tean, millist infot ja teavet noored vajavad? • Küsi noortelt- aruteluringide,  koosolekute, veebipõhiste või märksõnapilve abil. • Tee koostööd ning paluda abi ja toetust noorteinfo levitamisel. Paluda võimalusel arutada noorte  informeeritusega, noorteinfoga seotud teemasid kogukonna, kooli, jt  koosolekutel. Kindlasti on oluline kaasata ka lapsevanemaid. Kuidas tean, millist infot ja teavet noored vajavad? • Arenda. Riiklikul tasandil  noorteinfo arendamise aluseks noorte seas läbiviidud uuringud ning  konsultatsioonid. ENTK, SA Archimedese Noorteagentuur • Ole kursis ühiskonna  arengusuundadega Eesti, euroopa ja maailma tasandil. Alusmaterjalina saab  kasutada nii Teeviit veebis kajastatavaid teemasid, Mihuse ajakirja ja  Noortevaldkonna arengukava. 1 Digitaalne kirjaoskus on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat. Digipädevused on kõige üldistus, millega  kirjeldatakse tehnoloogiaga seotud oskusi. Digitaalse kirjaoskuse taseme  tõstmiseks töötas EL 2013a välja digipädevuse raamistiku DigComp DIGITAALNE KIRJAOSKUS Digipädevuse valdkonnad on järgmised: 1. Info: •  digitaalse info äratundmine, • leidmine, väljaotsimine, • talletamine,  korrastamine • analüüsimine, hinnates selle asjakohasust ja otstarvet


2. Kommunikatsioon: • suhtlemine e-keskkondades, • veebivahendite abil  ressursside jagamine, • teistega kontaktide loomine ja koostöö tegemine  digivahendite abil, • suhtlemine kogukondade ja võrgustikega ning nende  tegevuses osalemine, • kultuuridevaheline teadlikkus 3. Sisuloome: • uue sisu (tekstitöötlusest piltide ja videoteni) loomine ja  toimetamine; • varasemate teadmiste ja sisu lõimimine ja ümbertöötamine; •  loominguline eneseväljendus ja programmeerimine; • intellektuaalse omandi  õiguste ja litsentside kehtestamine. 4. Ohutus: • isikukaitse, • andmekaitse, • digitaalse identiteedi kaitse, •  turvameetmed, • IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) ohutu ja kestlik  kasutus. 5. Probleemilahendus: • digivajaduste ja -ressursside väljaselgitamine, •  informeeritud otsuste tegemine kõige otstarbekamate või kõige enam vajadusele vastavate digivahendite kohta, • kontseptuaalsete probleemide lahendamine  digivõimaluste abil, • tehnoloogia loov kasutamine, tehniliste probleemide  lahendamine, • enda ja teiste pädevuste ajakohastamine. KÜBERTURVALISUS • Kodaniku tase: Küberhügieen • Professionaali tase:  Küberturvalisus (IT spetsialistasutuse kaitse küberrünnakute eest) • Eksperdi  tase: Küberkaitse/-sõda Küberhügieen – turvaliste paroolide valimine – tarkvara pidev uuendamine –  ettevaatus tundmatute failide ja veebiviidete avamisel – turvatud (HTTPS-)  ühendusega veebilehtede eelistamine – kaheastmelise autentimise eelistamine –  üldine ettevaatus – pidev andmete varundamine, – läbimõeldud ja kontrollitud  tarkvaravalik Noortele on loodud turvalise internetis käitumise kohta mitu  veebilehte, näiteks Targalt internetis ja See on turvaline IT. 112 Soovitusi sotsiaalmeedia kasutajaile, näiteks: • ära jaga privaatseid andmeid •  sea privaatsussätted sobivaks • ära jaga liiga palju ajalugu • jälgi detaile, mida  postitad • suhetes usalda, aga kontrolli • otsi iseennast (tee eneseaudit) • vähem ja kvaliteetselt versus rohkem ja avalikult • kontrolli kommentaare Tehnoloogia ei ole enam ainult võimalus, vaid ka vastutus. Üha  tehnoloogiakesksemas maailmas on kiusamine kandunud rohkem digimaailma.  Seda enam peame tähelepanu pöörama sellele, et ennetaksime igasugust  kiusamist


Mida teha küberkiusamise korral? • Kopeeri või salvesta halvustava sisuga  teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada tõenditena. Apple- Command+Shift+4 /muud arvutid- Print Screen (PrtSc) • Räägi sellest  usaldusväärse inimesega • Pöördu abi saamiseks internetikeskkonna haldaja  poole • Helista nõu ja abi saamiseks lasteabitelefonile 116 11 • õelate ja ähvardavate e-kirjade, tekstisõnumite, teadete jm korduv saatmine; •  mõnitavate ja alandavate kommentaaride kirjutamine suhtlusportaalides; •  sõimamine ja ähvardamine foorumites; • isikliku informatsiooni väljameelitamine  kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist; • kiusatava isiku piltide  moonutamine ja selle avalikustamine teistele mis tahes kohas; • suhtlusportaalides nn libakontode tegemine (kellegi teise nime all konto  tegemine); • internetikeskkondade loomine (nt koduleht) kaaslase üle  naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks; • telefonikaameraga  piinlike fotode ja videote tegemine ning nende avalikustamine; • kellegi teise e- postkasti kasutamine ja ebaõigete e-kirjade või sõnumite saatmine. • PS!  Tavaliselt on kiusajaid/ähvardavaid mitu.