TÖÖLEHT 3 Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi alateema Pealkirjasta oma sündmus või "Meelespea" ja kirjelda kuidas saad puukide teema poollt levitatavaid haiguseid vältida või Määra kindlaks põhiidee õigeaegselt avastada Ole täpne oma faktidega Kindlat kaitset puukide eest ei ole. Aga siiski Tähelepanu peaks pöörama õigele riietusele. on võimalik puugihammustuste vältimiseks Kanda tuleks kinnist, pikkade varrukatega mõndagi teha. riietust ja pikki pükse. Kuna puugid viibivad peamiselt alusmetsas ja rohus, on otstarbekas tõmmata sokid püksisäärte peale. Heledad ...
TÖÖLEHT 2 Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puukidega levivad haigused" ja võrdle loetu põhjal puukide poollt levitatavaid haiguseid VÕRDLE JA VASTANDA Märgi, mida sa võrdled Leia sarnasused ja erinevused Ole täpne oma faktidega Teema: Puukensefaliit ja puukborrelioos. I võrdlusobjekt:Puuk ensefaliid II võrdlusobjekt:Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi Millised on nende sarnasused? Puukborrelioosi, aga ka puukentsefaliiti nakatumise riski vähendamiseks tuleks kanda heledaid riideid, toppida püksisääred jalanõude sisse ja kasutada putukatõrjevahendeid.Mõlemad on puugu käest saadavad haigused. Millised on erinevused
Emaspuukide Isaspuukide sigimiselundid Puukide sigimiselundid sigimiselundid on on seemnesari (paariline), arenevad kuni kolmeosalised: munasari mis koosneb torukestest nümfistaadiumini, seejärel (paariline), munajuha ja (seemnefolliikulid), kus areng peatub sugutaskud, arenevad spermatosoidid Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.
Tartu Kesklinna Kool PUUGID Riinu Pae 8.a klass Tartu 2008 Sisukord: Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Kuidas nad saaki varitsevad? Missuguseid haigusi puugid levitavad? Kuidas puuk hammustab? Kuidas vältida haigestumist? PUUGID Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi. Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses,
Võsapuuk 2012 Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: ämblikulaadsed Selts: nugilestalised Ülemsugukond: puugid Liik: võsapuuk Elupaik Elavad kuni 1meetri kõrguste võsade latvades Eelistavad niiskeid ja jahedaid kohti Välisehitus Vastsetel 3paari jalgu Täiskasvanutel 4paari Pearindmik ja tagakeha 3-3.5millimeetrit pikad Tagakeha pruunikas, pea must Siseehitus Hingamiseks trahheesüsteem Närvisüsteem asub pearindmikus Aju ja silmad asuvad pearindmiku taga Näevad ainult valgust(öö, päev) Paljunemine Lahksugulised Munad arenevad emaspuugi sees Peale muna väljutamist emapuuk muudab naha värvi kollaseks 3järguline areng. Vastne- nümf- valmik Tähtsus looduses Viiruse levitajad(lyme tõbi) Parasiidid Mida huvitavat sain teada Elavad söömat...
viirusesse ei nakatuta. Nakatumine Puukentsefaliit levib puugihammustuste kaudu (Ka lehma- ja kitsepiima kaudu). Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vahe peremees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Esineb ligikaudu 100 erinevat PE viiruse serotüüpi. Eestis esinevat PE viirust kirjeldatakse sarnaselt teiste Euroopa riikidega Lääne-Euroopa alatüübina, mis põhjustab kergema kuluga entsefaliiti. Täpsemad geeniuuringud on näidanud, et Eestis esinev puuk entsefaliidi-viiruse genoom sarnaneb Kaug-Idast ja Balkanilt pärit viirusega. Eestis on ohtlikud viiruselevitajad võsapuuk ja laanepuuk. Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Puugi sülg toimib nagu tuimestusvahend, mis muudab hammustuse valutuks. Kuid samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet. Just puugi süljes võibki olla nakkus, sest teadlaste arvates leidub nakatunud puugil
PUUGID 8 klassi materjal 2010 · Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega. · Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. · Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. · Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu
Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Ämblikulaadsed Selts Nugilestalised Liik Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad...
VÕSAPUUK Ehitus, iseärasused: *Puugil silmad puuduvad. *Suurus on tavaliselt 3-4mm. *Nad on lülijagsed *Värvus: pruunikad või mustad Käitumine, eluviis: *Puukide bioloogilise aktiivsuse periood, kestab aprillist oktoobrini, kuid pehme talv pikendab seda oluliselt. *Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle +50C. *Mittesuguline paljunemine: munevad umbes 2000 muna. *Kolm arengut etappi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. *Igas arengu etapis toitub ainult ühe korra. *Elutsükkel on 2-3 aastat. Elupaik: *Niisked ja varjulised kohad *Tiheda alusmetsaga hõredad sega- ja lehtmetsad *Metsaservad *Puisniidud Toitumine: *Varitseb ohvrit rohukõrrel. *Ta leiab ohvri arvatavasti tema väljahingatavas õhus leiduva süsinikdioksiidi või ohvrit lähtuva soojuskiirguse abil. *Toiduks imeb oma ohvrite verd. *Enne kui asub verd imema, laseb haava natuke sülge. *Seedib seda paar päeva kuni nädala. Tähtsus looduses:
Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Vähem leidub neid kuivades okasmetsades, liivikutes, aruniitudel ja kadastikes. Puukide aktiivsus on perioodiline. See kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka õhutemperatuur on madalad liiguvad puugid maapinna lähedal kuni välistemperatuuri langus talvel sunnib nad pea liikumatuks. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust
Puuk Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud) Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. 1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk: Leidub kogu Eestis Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk: elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades.
Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas. Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned-
Pärast läbipõdemist immuunsust ei kujune, uue nakatumise korral võib laps haigestuda uuesti. Kui aga haigus jääb ravimata, võivad liigese ja lihasepõletikud muutuda krooniliseks. Vaktsiin puudub. Kuidas puuki vältida? Puugiohtlikes piirkondades kõndides tuleks kanda pikkade käistega riietust, püksisääred toppida sokkidesse või kummikutesse. Riietus peaks olema hästi hele, siis on roniv ja paljastatud nahka otsiv puuk paremini nähtav. Ka võiks ennast ohtralt mitmesuguste inimesele ohutute lõhnaainetega (sääsetõrjevahend, odekolonn) piserdada, puuk ei ründa tugevalt lõhnavaid objekte. Hiljem tuleb riided ja keha hoolikalt läbi kontrollida, et ronivaid või juba nahale kinnitunud puugid üles leida. Mida teha, kui oleme puugi kehal (sagedamini rinna all, kubemes, kõrva taga) avastanud? Puuk tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Teda ei tohi aga sikutada tagakehast, just nii võib
TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. Enamasti kahjustab kopse, kuid on ohtlik kõikidele elunditele. Ainsad viisid tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. Ravimiseks peab haige läbima kuuekuulise ravikuuri, mis tuleb kindlasti lõpuni teha. Bakterit leidub kõikjal maailmas ning haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Aastas sureb ligi kaks miljonit inimest tuberkuloosi! PUUK BORRELIOOS Puuk borrelioos on nakkus, mida levitavad puugid. Borrelioosi esineb peamiselt imetajatel ja lindudel ning borrelia-bakter elab puukide seedekanalis. See haigus avastati aastal 1984 ning eestis diagnoositi esimene juhtum aasta hiljem. Igal aastal haigestub sellesse üle 300 inimese. Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk. Puuk borrelioos kahjustab närvisüsteemi, liigeseid, nahka ja südant. Selle haiguse juures on suur oht hilineda
Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, nõrkus, peavalu; Mõne aja pärast ka nägemishäired, topeltkujutised, pupillide laienemine; Hiljem on raskused neelamisel, hääl muutub kähevaks, tekib lämbumistunne, kõhulahtisus. Kutsuda kiiresti arst ja manustada toidumürgituse vastast seerumit. (!) PUUGIHAMMUSTUS Puugid on ohtlikud selle poolest, et nad võivad kanda edasi mitmesuguseid haigusi, eriti entsefaliiti ja borrelioosi. Kui märkate, et puuk on end naha külge imenud: 1. Eemaldage puuk võimalikult kiiresti. Kasutades eemaldamiseks pintsette, haarake nendega võimalikult puugi pea lähedalt ja tõmmake puuk ettevaatlikult vastupäeva keerates välja; 2. Peale pea eemaldamist peske haava seebiveega või puhastage piirituslahusega; 3. Kui pärast hammustust tekib ringikujuline punetus, tuleb pöörduda kohe arsti poole.
antibiootikumikuur, et ära hoida borreliabakterite edasine levik organismis. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis pole. Leviku viis Puugid passivad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame putukat alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale. Enne kui puuk asub verd imema laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist. Puugi arengustaadiumid (vasakult: vastne, nümf, täiskasvanud isane, täiskasvanud emane)
Parandavad keskkonda ( õhk) Aitavad summutada müra Loovad elutingimusi loomadele Ilmestavad asulat ( ilusad) SAMMAL SAMBLIK Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate ja seente - kooseluvormiks on samblikud. Samblikud on välimuselt väga erinevad. Samblik ei ole taim, sammal on taim. SAMMAL SAMBLIK Nurmik Lõhnav kummel Puju Takjas Karuputk Hallvares https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-hallvares-tulemaa-perekond-palo Puuk 11 minutil https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-metsiseuuringud-puuk-rastik 8 minutil koduhiir https://arhiiv.err.ee/vaata/otsi-loodusest-liitlast Ämblikud 21 minutil https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-himutlaiul-linde-rongastamas-korede- paljundamine-amblikud Suitsupääsuke https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-paasukesed-vahiseire-narva-jogi https://arhiiv.err.ee/vaata/suitsupaasuke
Selgrootud loomad Puugid Puugid on ämblike lähedased sugulased, kuuludes ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi. Ämblikutele sarnaselt on ka lestalistel enamasti neli paari pearindmikule kinnitunud käimisjalgu. Erinevusena võib aga välja tuua mürginäärmete puudumise. Puugi elutsükkel on järgmine: täissöönud emaspuuk muna larv nümf täiskasvanud puuk. Elutsükli normaalseks läbimiseks peavad puugid larvi, nümfi ja täiskasvanud puugina üks kord verd imema. Puuk suudab imeda sadu kordi rohkem verd, kui ta ise kaalub. Söömine lõpetatakse, kui keha tagaosa on verd pilgeni täis. Täiskasvanud isaspuuk siiski verd ei ime. Rohukõrtel istudes ja ohvrit oodates on puugid oma tegevuses küllalt kärmed ning suudavad end kiiresti
* et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiini / suurtes kogustes kahjulik (nahavähk). Elutalooduse tegurid e . BIOOTILISED TEGURID = ANTROBOGEENSED e. inimtekkelised (metsaraie, lageraie) * Biootilised tegurid `= organismid mõjutavad teineteist. SÜMBIOOS : * On mõlemale kasulik. * Nt. seen ja puu / sipelgas ja lehetäi / mardikas ja seen * EKSOSÜMBIOOS (inimene puuk) on kellegi peal ja ENDOSÜMBIOOS (inimene-paeluss) on kellegi sees KOMMENSIALISM : * Kooselu, kus üks saab kasu ja teisel on ükskõik. * Kasu saaja on KOMMENIAAL * Nt. klounkala ja meriroos / takjas ja imetaja/ samblik ja puu PARASITISM : * Üks saab kasu teine kahju * Nt. inimene ja paeluss / inimene ja puuk KISKLUS : * Kahe eri/samaliiki looma suhe saaklooma ja kisklooma vahel * Nt. lepatriinu ja lehetäi / hunt ja jänes / rebane ja siil HERBIVOORIA e
ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt. PUUGID - BORRELIOOS Borrelioos on haigus, mille eest tuleb eriti hoolikalt hoiduda suvel metsas käies. Selle haiguse põhjustajad levivad puukide vahendusel. Kui borrelioosipõhjustajat kandev puuk imeb inimeselt verd, siis satub haigusetekitaja inimese vereringesse. Esimese haigusetunnusena ilmuvad nahale punetavad laigud puugihammustuse ümber. Lisaks võib inimene tunda peavalu ja väsimust, mis aga mööduvad peagi. Seetõttu arvatakse tihti, et see oli kaasnev puugihammustusega, mitte aga tõsise haigusega. Kui haigust ei ravita, siis järgevad südame- liigeste ja närvisüsteemi häired. PUUKENTSEFALIIT
Haugusjuhtumite arv on viimaste aastatega kahanenud. Tekitajaks on bakter nimega Treponema Pallidium Pallidum. Levib bakteriga, mida kannavad edasi loomad, kes ise haigusesse ei nakatu (näiteks puuk). Selle haiguse vastu puudub vaktsiin. Ülesanne 7 Millise haiguse kahanemist näitab järgnev graafik? ............................................................................................................... ................................................... ...................................................................... ...................................................................................
Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust Kasuta putukatõrjevahendeid Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha Hammustuse korral eemalda puuk nahalt võimalikult kiirelt Desinfitseeri Kasutatud allikad http://static.inimene.ee/index.php?disease=p&sisu=disease&did=960 (07.04.2013) http://puugiinfo.blogspot.com/p/puukborrelioosehklymeitobi.html (07.04.2013) http://www.puuk.ee/?content=17 (07.04.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Lyme_disease (07.04.2013)
ja ümbrust. Praegugi on palju eestlasi, kes süüdistavad kõiki teisi selles, et neil halvasti läheb. Imbi ja Ärni olid kasuahned, uudishimulikud, üksmeelsed abikaasad, kes ei usaldanud kedagi ning tahtsid igalt poolt kasu saada ning unistasid kullakottidest, et enda elu parandada. Ka kaasaegsete eestlaste hulgas on inimesi samasuguste unistuste ja eesmärkidega, mida viiakse täide vahel vahendeid valimata. Mütoloogilisi olendeid esindasid: vanapagan, koll, mumm, mardus, kratt, puuk, tuulispask, näkk, külmking, libahunt ja tont. Vanapaganat oli kujutatud jõulise, jõuka, äkilise, kurja, juhmina. Teda oli lihtne ninapidi vedada, näiteks veretilkade asemel sõstramahlatilkade andmine ning teose lõpus rebisid hundid ta tükkideks, sest Rehepapp vedas põrgulist ninapidi. Kollid olid hirmsa väljanägemisega, põhjustasid füüsilisi vigastusi, mummid nende eriliik. Mardus oli surmahaldjas, kes ilmus kohta, kus keegi hakkas surema
Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last.
Kratt Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe
Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S Sandri suur sõber saatis sõnumi Soe supp sobib suhu Soise salu servas seisavad suured seened Salme soovis sillerdavat suve Sven oli selline saamatu sell Vaskuss sisistas soos Kassi kasukas sattus vastu kaske Susi sörkis suures metsas
Suvel läksin järve ujuma ja kui oli ujutud siis seisin ühe koha peal.Istusin vee all,kui äkki tunnen, et keegi ampsas mind tagumikust.Tulin ruttu püsti ja karjusin:see oli vähi poiss kes mind tagumikust ampsas. 3. Koosta toiduvõrgustik, milles on osalised nii ämblik(ud) kui putukad. Iga noole mõlema otsa juures peab olema üks organism. Ämblik=Vaablane=Herilane=Kiil 4. Kuidas Sina oled lülijalgsetega seotud? Nimeta vähemalt kolm võimalust! Näiteks puuk imeb inimestel verd. Herilane toodab inimestele mett.
Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga. Puuk imeb inimese verd ning viiruse. Nakatuda võib ka piimaga, kui lehmad või kitsed on inimese nahas liiga kaua. on infitseeritud. Haiguspilt Peiteperiood 7-14 (2-28) päeva. Kaks staadiumi: Inkubatsiooniperiood on 3-30 päeva, 1. 2-4 päeva. Tekivad gripinähud keskmiselt 7-10 päeva. Kolm staadiumi 1. 2
Kellel esineb kehasisene ja kehväline viljastumine? Kehasisene-esineb aind kuival maal elaval selgrootul(vihmauss,ämblik) kehaväline-esineb aind vees elavatel loomadel(meritäht,vähk,korall) Täismoonde etapid? Muna--vastne nukk valmik(liblikas,mardikas,kahetiivaline) Vaegmoonde etapid? Muna--vastne valmik(tirts,ristikas,putukas) Siseparasiidid- paeluss,süüdiklest,laiuss,maksakaan,naaskelsaba. Välisparasiidid-kapsauss,kartulimardikas,sääsk,kirp,puuk,täi. Kuidas hoiduda nakatumast siseparasiitidega? Pesta korralikult ja tihedalt käsi;korralikult pesta puu-ja juurvilju; praadida liha korralikult küpseks;kala kuumutada korralikult
tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised. · Puugid ja nende tähtsus inimese elus. Puuk on ämblikulaadne, eestis elab kaks liiki: laanepuuk ja võsapuuk, levitavad haigusi. · Too näiteid ämblikulaadsete tähtsusest looduses ja inimese elus. Reguleerivad putukate arvu, lagundajad, on toiduks, mürgist saab ravimeid. · Miks on putukad edukas loomarühm? Nad on pisikesed, varjulise eluviisiga, paljunevad kiiresti, lendavad. · Putukate tähtsus looduses ja inimese elus. Tolmeldajad, osa toiduahelast, lagundajad, kahjuritõrje, kahjurid, toodavad kasulikke
1. Mõisted: Viirus-üliväike biobjekt, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme.
Toiduahelad Aasristik→Harilik kõrvahark→Alpirisla→Rebane Detriit ehk pude (põhjataimestiku jäänused)→Zooplankton ehk loomhõljum→Kiisk→Harilik ahven→Harilik haug→Merikotkas Biootiliste tegurite näited Neutralism (ei mõjuta üksteist st, et ei ole mingit toitumissuhet)- koerliblikas ja lammas. Konkurents (üksteist ei vaja, kuid mõlemad tahavad näiteks toitu)- niidurüdi ja alpi risla. Parasitism (parasiit/peremees suhe)- puuk ja šoti mägiveis. Kommensialism- (üks saab kasu, teist ei mõjuta)- niidurüdi ja veis. Abiootiliste tegurite näited Eluta looduse tegurid. Niiskus/sademed- vesi tõuseb ning rannaniit vee all. Päikesevalgus- liigne päike→veistel kuum ja samuti taimestik võib kõrbeda Tuul- 3. taseme taimed (õrnemad)→tugev tuul merelt→soolase vee pritsmed. Koosluse hävimine Karjatamise või niitmise lakkamisel võib
DNAviirused ;rõuged,tuulerõuged,herpesviirus,papilloomiviirus.RNAviirused:gripp,marutaud,mumps, punetised,HIV.Suur osa tõvestavaid viirusi kandub edasi õhu kauduhaigestumine toimub piisknakkuse teel,nt:gripp,tuulerõuged,punetised,leetrid,herpesjt.AIDSi ja mõnedesse hepatiidivormidesse nakatumine toimub põhilislt haige inim.verega või sugulisel teel.Toidugalastehalvatus,mõned hepatiidivormid.Loomad marutaud,ajukelmepõletik(puuk). Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis mood.antikehad.Kasu.Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias. Viir us e d ... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Viir Antikehad us e d ... seonduvad viirustega ja LÜSOGEENNE
LOOMASTIK LINNUD imetajad muud putukad paigalinnud rändlinnud puu otsas maa peal maa all kasulikud kahjulikud Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed Kaelustuvi Sinikael Kärbsed Hallvares Linavästrik puidukahjurid Kuldnok Kooreüras
toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid veeringe
· MAKS ja KÕHUNÄÄRE · Maitseelundid-kombitsad · 3 süda - PÕHISÜDA (3-osaline) - LÕPUSSÜDA(MED) · 3 RÜHMA - kaheksajalad - Seepiad Kümme kombitsat, tindinääre e. värvi muutma - kalmaarid LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD(vähid, vähilaadsed) ÄMBLIKULAADSED(puuk, ämblik) PUTUKAD(liblikad, mardikad) · Kogu keha lüliline · Jäsemed lülilised · Kolm suuremat osa- PEA - RINDMIK - TAGAKEHA · Keha katab VÄLISSKELETT kitiinainest(kinnituvad lihased) · Pea küljes jäsemepaaris=muudnunud lõugadeks · Avatud vereringe=selgmine süda(haraline+veresooned) JÕEVÄHK Puhtaveeline mageveekogu
Alumine taluvulävi- inimesel -25 kraadi Ülemine taluvusläbi- inimsel 45 kraadi Sümbioos vastastikki kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organimsi vahel. Seen ja puu- mükoriisa Sipelgas ja lehetäi Mardikas ja seen Kala ja kala Seeneniit ja vetikas- samblik Rohusööja ja bakter või algloom Kommensialism üks isend saab kasu ja teisel on ükskõik Klounkala ja meriroos Takjas ja imetaja Samblik ja puu Parasitism Inimene ja pealuss Inimene ja puuk Taim ja lehetäi Kisklus suhe saaklooma ja kisklooma vahel Lepatriinu ja lehetäi Tiiger ja gasell Konkurents isenditevaheline võitlus ühe ja sama eluruumi ning toiud pärast Taimed lillepotis Ühe pesakonna kutsikad Herbivooria taime ja looma vaheline toitumissuhe Bambusvõrsed ja hiidpanda Ökosüsteem on iseregulleruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest (eri liigid ühel alal) ja ökotoobist (elupaik)
Sümbiontideks nimetatakse sümbioosis elavaid liike. * Kommensialism- Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik, teisele kahjutu. NT; Koer ja takkjas. Kommensaal- liik, kellele on selline kooseluvorm kasulik. * Konkurents- Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. NT; Noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast. * Parasitism- Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, teisele kahjulik. NT; Puuk ja inimene Jaguneb kaheks: Obligatoorne parasiit- peab kindlasti mingil eluperioodil peremehest toituma. NT; Paeluss Fakulatiivne parasiit- Toitub võimaluse korral peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi areneda. NT; Sääsk Parasiit- Sellest kooseluvormist kasu saav liik. Peremees- Sellest kooseluvormist kahju saav liik. * Kisklus- toitumissuhe röövlooma ja saaklooma vahel. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi
11. Meningokokiline infektsioon (üks väide veel vaja leida) Tekitaja on Corynebacterium meningitidis, mis ei talu madalaid temperatuure Hiagust iseloomstab lööve, kuid seda ei teki nina-suu kolmnrka Oluliseks haigustunnused on tugev peaval koos okendamisega, millesse tuleb tõsiselt suhtuda Septilist vormi iseloomstab hemmoraagiline lööve 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Puukentsefaliit Puuk-borrelioos Puugi "hammstuspiirkonnas" punetav laik Tekitaja viirus Tekitaja viirus Kahelaineline palavik Võimalik levik kitsepiimaga Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm 1
5. Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 6. Pärilikke haigusi lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia, aneemia, Martin Belli tõbi, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni sündroom. 7. Päriliku eelsoodumusega haigusi rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhutõbi, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk. 8. Mittepärilikke haigusi luumurrud, viirused (HIV, köha, nohu, puuk..), malaaria, toksoplasmoos, trihhomoos. 9. Mittepärilikke haigusi, mis võivad viia loote väärarenguni alkoholism, narkootikumid, tubakas, ravimid, immuunsus. IV SELGITA, ISELOOMUSTA 1. Geneetiline muutlikkus pärilikke tunnuste erinevust, organismide genotüüpide erinevus mutatsiooniline (muutus DNA-s) ja kombinatiivne (DNA ei muutu aga toimub alleelide ümberkombineerumine). 2
? RAVI: Neostomosaan väivid 2mm pikad Toituvad karvadest, talvise levikuga NAKKUSTEED Sekundaarne nakkusallikas parasiitidest ja munadest nakatunud väliskeskkond, sööt, joogivesi, bioloogilised siirutajad (vahe-, lisa- või lõpp-peremehed) NAKKUSTEED: ektoparasiidid, kes otsivad peremehi (maokiin, sääsed, kihulased, parmud, puuk) Ektoparasiidid, kes on väheliikuvad, levivad kokkupuutekontakti korral (sügelislestad, väivid) Suukaudne KAHJUSTAV TOIME ORGANISMILE Toituvad seedekulglas olevast söödast, kehavedelikest ja kudedest Mehaaniline kahjustus. Vigastavad limaskesti, siseelundeid ja nahka. Ummistavad torujaid organeid Toksiline toime Hemolüütiline vere hüübimine , lõhustavad vererakke Antikoagulatoorne KNS kahjustav
Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused · Vee ja toidu kaudu soolenakkused. Tuleb alati käsi pesta vee ja seebiga pärast tualetis käimist ja enne sööki. · Putukate ja loomade vahendusel nt puukentsefaliit ja puuk borrelioos · Pinnase kaudu Haigustekitajad sisenevad organismi · Läbi naha ja limaskestade · Hingamisteede kaudu · Läbi leedekulgla Kui haigustekitajad on sisenenud organismi, liiguvad nad seal kas vere, lümfiteede või vahel ka närvide kaudu erinevatesse organitesse, kus põhjustavad nähtusi. Nakkushaiguste kulg jaguneb perioodideks: · Nakkuse peiteperiood haigustunnused ei ilmne · Eeljärk üldised haigusnähud
PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk TBE- viirus on kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab viirus. See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla. MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse
viirustega. Suvel esinevaid arusaamatu põhjusega palavikuhaigusi nimetatakse tihtilugu üldistavalt gripiks. Tõeline haigustekitaja jääb välja selgitamata http://www.postimees.ee/luup/98/13/teadus2.htmr. 4.2.2. Puugid Närilised ja soojaverelised ulukid on ka puugihaiguste tekitajate, eeskätt puukentsefaliidi ja borrelioosi bakterite pärisperemehed, ilma et nad ise haigestuksid. Looma verest toitudes saab puuk lisandiks kaasa haigustekitajad kui need juhtuvad olema looma veres. Puugile on ette- juhtuv inimene samasugune toidulaud nagu loom, sest ta ei ole evolutsiooni vältel koolitatud ainult inimest ründama. Vahe on selles, et koos loomalt imetud verega satuvad puugi organis- 9 mi ka puugitõbede tekitajad ja inimest hammustades kannab ta need koos süljega inimorga- nismi
seinakorb, harilik hall samblik). Põõsassamblikud: meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal (põdrasamblik)või ripuvad koonaldena puuokstel (habesamblikud) 26. Kuidas saab samblike abil määrata õhu puhtust? Samblikud elavad ainult puhtas looduses, enamasti metsas. 27. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 2 näidet. Kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. (puuk- inimene; lehekirp-taim) Milliseid järgnevaid näiteid võib käsitleda parasitismina? Tõmba õigele vastusele ring ümber. A kask ja kaseriisikas - E seeneniidistik ja üherakulised vetikad - B jänes ja ristik - F kägu ja linavästrik + C paeluss ja inimene + G puuk ja kass + D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus,
eksisteerida. (nõrgem osapool tõrjutakse välja või ta hukkub) nt: mänd ja kuusk valgus, 2 isast hunti emane, hunt ja rebane toit ja elupaik, männid männinoorendikus. 4. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, parasiit saab kasu ja peremees kahju. Siseparasiidid elavad pidevalt peremehega, nt: paeluss. Välisparasiidid ei ela pidevat peremehega koos, nt: sääsk, puuk. Veel näiteid: ploomipuu ja lehetäi ning kirp ja koer. 5. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, kasu saab röövloom ja kahju saakloom. Kiskja ehk karnioor loom, kes sööb teisi loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja parandab nende populatsioonide seisundit. Saakloomade kohastumused: värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud
Puugid kannavad edasi parasitaalseid, bakteriaalseid ja viirushaigusi. (Fuente et al., 2016) Puuknakkused on zoogeograafilised olles sõltuvad peremeesloomade liikumisest ja kliimatingimustest. Temperatuuri ja õhuniiskuse muutused, eriti kliima soojenemine, mõjutab lülijalgsete rohkust ja levikut. Üks levinumaid puugiliike Põhja-Euroopas on võsapuuk Ixodes Ricinus. (Vera et al., 2014) Puugil on kolm arengufaasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Nii vastne kui ka nümf peavad edasiseks arenemiseks sattuma püsisoojase looma või inimese ihule ja imema moondumiseks verd. Puugi täielikuks elutsükliks kulub enamasti kolm aastat. Kuna selles tsüklis on palju peremehi, võivad puugid endasse imeda palju eri patogeene ja nakatada uusi peremeesloomi. Mitmesugused farmakoloogiliselt aktiivsed ühendid, mis abistavad puuke nende vereimemise ajal sisalduvad puugi süljes ja süljenäärmetes valu vaigistavad, hüübimist takistavad,
- ära tee hammustuskohale sisselõiget - ära üria mürki välja pigistada või imeda - vii kannatanu haiglasse · Rästiklaste ja enamiku lõigsmadulaste mmürk on hemotoksiline · Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Tekivad verevalumid, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid. · Anna kannatanule palju vett, mahla see aitab mürki kiiremini organismist välja tuua. · Puuk: · Võib levitada borrelianakkuse ehk Lyme'i tõve ja puukentsefaliidi tekitajad · Tegutsemisjuhis: - eemalda puuk nahast pintsettidega tõmbava liigutusega, Ära pigista puugi keha. - naha sisse jäänud kehaosad eemaldada, need võivad ka sisse jääda. - puhastada haav defiteeriva vedelikuga mitu korda. · Lyme tõbi: · Lyme tõbi on puukide vahendusel leviv haigus, mida põhjustav spiroheeride
Kujunes välja ka rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid. Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel nagu näiteks jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev
annaabi.ee 
