saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Kogude komplekteerimine ja töötlemine Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike (bibliograafia-, täistekst- ja muude) andmebaaside loomine ja pidamine Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt Kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada; Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku haridussüsteemi kõigil tasanditel; Luua võimalused individuaalseks loovaks enesearendamiseks; Igati toetada laste ja noorukite kujutlusvõime ja loovuse arengut Teadvustada kultuuripärandit, kunste, teadussaavutusi ja leiutusi ning edendada nende
o ajalehe- ajakirja ja internetireklaamile üle 2,1 miljoni krooni o raadioreklaamile ligikaudu 261 000 krooni o reklaamtrükistele ligikaudu 822 000 krooni · kohtumisteks valijatega ja ürituste läbiviimiseks ligi 477 000 krooni · side- ja postikuludeks üle 490 000 krooni · suhtekorralduseks üle 139 000 krooni · muudeks kuludeks üle 1,2 miljoni krooni 1 437 952 krooni saadi riigieelarvelistest laekumistest, 3 miljonit krooni saadi laenu Sampo Pangalt. Erakond jäi võlgu umbes 3,5 miljonit krooni. Ja siin kohal tasuks veel mainida et enamus või kogu raha tuli siiski meie, maksumaksjate rahakotist. No proovi siis mõnda erakonda siin eelistada. Muidugi see pronkssõduri trall aitas nii mõnelgi erakonnal hääli võita. Ja mis kõige hullem peale valimise tralli olid jälle kõik suured ja parimad sõbrad. Kuid ühte ma tean öelda Savisaart küll ei oleks tahtnud peaministrina näha.
vastavate nimeliste allfondide olemasolul. Õpingutoetuse puhul tuleb taotlusele lisada tõend, mis tõendab taotleja õppimist vastavas õppeasutuses. Posti teel laekunud taotluste korral arvestatakse sihtkoha postiasutuse postitempli kuupäeva. Kõige ametlikum on hasartmängumaksu laekumisest tuleva rahaga seotu nende nõuded on kirja pandud juriidilises keeles ja Riigi Teatajas. Tavainimesele on see tekst kõige raskemini loetav ja mõistetav: Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib «Hasartmängumaksu seaduse» § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud laekumistest teadus, haridus, laste ja noorteprojektidele, olümpiaettevalmistusprojektidele ja teistele spordiprojektidele, hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega
MUA / PA = MUB / PB 100/2 =75/1,5 50 = 50 Kauba A hinnatõus: vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe
kohta. 11. Kes otsustab rahvaraamatukogu asutamise? lõpetamise? Asutamisest ja lõpetamisest teatab kohaliku omavalitsuse volikogu kirjalikult Kultuuriministeeriumile. 12. Missugusest ministeeriumist juhitakse rahvaraamatukogude tegevust? Kultuuriministeerium 13. Millistest allikatest rahvaraamatukogu finantseeritakse? kohaliku omavalitsuse eelarvest riigieelarvest annetustest põhitegevusega seotud tasulistest teenustest laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt 14. Missugused on rahvaraamatukogu põhiteenused ja mis neid iseloomustab? Rahvaraamatukogu põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta 15. Nimeta neli raamatukoguühendust Eestis. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Eesti Muusikakogude Ühendus Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus 16
teeninduspiirkonna kohta. 11. Kes otsustab rahvaraamatukogu asutamise? Lõpetamise? kohaliku omavalitsuse volikogu 12. Missugusest ministeeriumist juhitakse rahvaraamatukogude tegevust? kultuuriministeeriumist 13. Millistest allikatest rahvaraamatukogu finantseeritakse? 1) kohaliku omavalitsuse eelarvest; 2) riigieelarvest; 3) annetustest; 4) tema põhitegevusega seotud tasulistest teenustest; 5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. 14. Missugused on rahvaraamatukogu põhiteenused ja mis neid iseloomustab? Rahvaraamatukogu põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta. 15. Nimeta neli raamatukoguühendust Eestis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Eesti Muusikakogude Ühendus
3) potentsiaalsetest kohustustest, sealhulgas riigigarantiidest ja muudest riigi poolt antud tagatistest tekkinud kohustuste täitmiseks ning kohtuotsuste ja - määruste täitmiseks; 4) riigi kohustuste ja potentsiaalsete kohustustega seotud riskide, sealhulgas finantsriskide maandamiseks. 16.03.2010 17 Stabiliseerimisreserv (1) Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. (2) Stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks. 16.03.2010 18 6
Koostöös US Rahukorpusega Lesothos ja Butha Buthe Hariduse ringkonnaga töötab Aafrika Raamatukogu Projekt, et rajada kooli- ja külaraamatukogusid. Pilt 1. Lesotho kool. 4. Majandus 4.1. Tööstus Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Sõltub tugevalt tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest. Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Mehestöölised on sisserännanud võõrtööjõud, Lõuna-Aafrikas peamiselt kaevurid perioodiks 3-9 kuud. Lisaks Lesotho valitsuse töötajad. Peaaegu 50% rahvastikust teenib tulu läbi mitteametliku teraviljakasvatuse või loomakasvatuse. Ligi 2/3 riigi tulust tuleb põllumajandussektorist.
Kui Prantsusmaa elaniku kõik maksud kokku lähevad liiga suureks, on tal võimalik taotleda maksualandust, kuna see koormaks liialt maksustatavaid. Kuigi see maks on suhteliselt vähetähtis, kuna puudutab ainult kõige rikkamaid inimesi ning toob riigile tulu vaid 2% ulatuses, on see siiski olnud väga vastuoluline. Vasakpoolsed usuvad, et see tähistab solidaarsust, samal ajal kui parempoolsed vaidlevad, et see viib ettevõtjad Prantsusmaalt ära. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks, mille laekumistest finantseeritakse riiklikku sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemi, on jagatud tööandja ja töövõtja vahel. Maksu suurus sõltub selle eesmärgist, sissetuleku suurusest jne. Ettevõtja maksab iga töötaja brutopalgalt 40%-50% sotsiaalmaksu ning töövõtja panus sotsiaalmaksude kogumises piirdub 20-25%-ga (Deflassieux, 2011). Mõningad näited (tabel 3): haigekassale makstav tervisekindlustuse summa arvestatakse
saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. SKT Lesothos majandussektorite kaupa:................................................................................. 10 Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Riik on tugevalt sõltuvuses tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest.............................................................10 Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Üldjuhul on meestöölised sisserännanud võõrtööjõud, kes laekuvad 3-9ks kuuks kaevuritena töötama. Lisaks Lesotho valitsuse töötajatest...............................10 Peaaegu 50% rahvastikust teenib tulu läbi mitteametliku teraviljakasvatuse või loomakasvatuse
mida kasutatakse rahandusministri otsusel eelarveaasta siseselt riigieelarve tulusid ületavate kulude finantseerimiseks 2) Kassatagavara suuruse ja selle muutmise otsustab Riigikogu vabariigi valitsuse ettepanekul ning kassatagavara peab eelarveaasta lõpul vastama Riigikogu poolt määratud suurusele 62. Riigieelarve stabiliseerimisreservi olemus l) Makromajanduslike riskide vähendamiseks moodustatakse stabiliseerimisreserv, mis on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum 2) stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute j a strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks 3) Veel võib stabiliseerimisreservi vahendeid kasutada sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks v6i leevendamiseks ning eriolukorra ja erakorralise seisukorra väljakuulutamise korral 63
KUUSALU KESKKOOL 10.A KLASS Merily Rool Ivan Julm Referaat Kuusalu 2014 SISUKORD: 1. Sissejuhatus...............................................................................lk. 3 2. Ivan Julma noorus.....................................................................lk. 3 3. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine...................................lk. 4 4. Ivan Julma Reformid................................................................lk. 4 5. Ivan Julm- sõda ja kaubandus.................................................lk. 6 6. Ivan julm- isiklikku....................................................................lk. 6 7. Ivan Julma surm ning troonipärimine..................
valitsuse poolt algselt planeeriti võib see avalduda vahemal või suuremal maaral mõnes kitsamas ettevõtlus sektoris või hoopis toetada riigieelarvet sotsiaalmaksu laekumise osas uute loodavate töökohtade pealt. (Tuum, 2016) Riigi eelarve on sarnane plaanile, mille abiga valitsus kasutab riigi raha ning, kus kajastuvad kõik riigi tulud ja kulud. Peamine tuluallikas on maksud, mille laekumise tagab maksusüsteem. Sotsiaalmaks moodustab ligi 40% riigieelarve laekumistest. Võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti riigieelarves sotsiaalkindlustusmaksude osakaal keskmiselt 12,6% võrra suurem ja tulumaksu osakaal samas 14% võrra vaiksem. (Võrk, 2012) Sotsiaalmaksumaara langetamise eesmark on vahendada ettevõtjate tööjõumaksude koormust ja see labi mõjutada tööandjaid uusi töökohti looma või palku tõstma ning muutma Eesti tööjõud konkurentsivõimelisemaks. Sotsiaalmaksu maar langetamisel 1% võrra suureneb palk 1% võrra
Kaitseliidu seadus Raivo Pehk 2006 Kaitseliidu seadus (KaLS) võeti Riigikogu poolt vastu 08.02.1999.a. ning jõustus 05.03.1999.a. KaLS-ga sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega. Kaitseliidu seadus Kaitseliidu mõiste - Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne - Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust j...
Seetõttu on lihtsustatud lisandunud rahavool investeerimisprojektide hindamisel üks puudus, mis tuleb arvesse siis, kui investeering on seotud juba olemasoleva äritegevusega ja lisandunud rahavoog sulandub äritegevus üldise rahavoo sisse ja seda ei ole võimalik eraldi välja tuua. Lihtsustatud lisandunud rahavoog (LRV) e. antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasv leitakse, kui investeeringu realiseerimise tulemusena saadud rahalistest laekumistest (IL) lahutatakse laekumistega otseselt seotud kulutused (K) ja tulumaks (TM) (kui see on kehtestatud). LRV = IL K TM (6) Algandmed: Investeeringu teostamise tulemusena tekkivad täiendavad laekumised IL 25000 Täiendavate laekumistega seotud täiendavad väljaminekud K 10000 Tulumaks TM 1500 Lihtsustatud lisandunud rahavoo arvutus: 25 000 - 10 000 - 1 500 Lihtsustatud lisandunud rahavoog = 13 500 Investeerimise tulemusena prognoositava detailsema rahavoo annab eelarvepõhine
Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast. Audiitorkogul võib olla vara Audiitorkogu vara moodustub: 1) audiitorite kohustuslikest liikmemaksudest; 2) distsiplinaarkaristusena laekuvatest trahvidest; 3) audiitorkogu vahendite paigutamisest saadavast tulust; 4) annetustest; 5) muudest laekumistest. Audiitorkogu ei või tagada teiste isikute kohustusi ega anda laenu. Audiitorkogu pädevus 1) audiitorite kutsetegevuse koordineerimine, auditeerimiseeskirja ja metoodiliste soovituste väljatöötamine, avaldamine ning tutvustamine; 2) audiitorite nimekirja pidamine; 3) järelevalve audiitorite kutsetegevuse ja auditeerimiseeskirja täitmise üle; 4) audiitorite täiendõppe korraldamine; 5) audiitorkogu vara valitsemine; 6) audiitoritega seotud kaebuste läbivaatamine;
Maksumäärad: · 1278,23 ühe mängulaua kohta. · 447,38 ühe mänguautomaadi kohta. · 31,95 osavusmängu automaadi kohta. · Ülejäänute puhul on antud maksumäär protsentides. 18% maksumäär rakendatakse loteriide ja kaubanduslike loteriide korral ja 15% maksumäära kasutatakse toto, õnnemängu ja osavusmängu kaugjuhtimise moodusel ja õnnemängu turniiri korral. Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse. Nt: 46 % plaanitud laekumistest läheb kultuurkapitalile- sihtotstarbeline maks. AKTSIISID 1. PAKENDIAKTSIIS Pakendiseadus jõustus 1. juuni 2004.a. Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad nõuded, pakendi ja pakendijäätmetest tekkiva reostuse ja reostuse vähendamise meetmed ning taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse nõuete rikkumise eest. Seadus hõlmab kõiki Eesti turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud jäätmeid, sõltumata,
kauba impordist), samas kui deebeti poolt annab teavet tööstus-, kaubandus- ja turismiministeerium ( st. kauba eksporti). Kirjed töötajate rahaülekannetest võivad hõlmata summasid asjakohastest hüvitest töötajatele ja vastupidi. Otseinvesteering Peamine allikas on valuutavahetus arvestustest. Valuutavahetuse arvestuste klassifitseetimine võimaldab töötajatel eraldada otseselt vastuvõetud kapitali ettevõtte osalusest (liigitatakse otseinvesteeringuteks) alates laekumistest fondidest, sisseostudest, omandiõigustest, väärtpaberitest (liigitatakse portfelliinvesteeringuteks). CBB võtab ka arvele investeeringuid kaupades, raporteeritud ekspordi ja impordi satistikast. See võtab arvele muutuse laenudelt omakapitaliks ja kasumi investeeringutelt, mis on tuletatud CBB väliskapitali osakonna arvestutest. Kirjed hõlmavad pikaajalisi ettevõtetevahelisi laene, kuid mitte ettevõttevahelisi kaubanduse krediiti.
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
entsüklopeedia koostajateks on kasutajad ehk nii-öelda tavalised inimesed tänavalt. Samuti kasutab Wikipedia pigem populaarteaduslikku lähenemist, seega erialase kasutamise puhul saab kätte vaid üldisema pildi teemast ja sügavamateks uurimusteks tuleks kasutada põhjalikumaid ja teaduslikumaid allikaid. Lisaks suurele teabehulgale, saab interneti kaudu kiiresti toimetada ka muid operatiivseid tegevusi. Internetipanga kasutajana oman pidevat ülevaadet oma laekumistest ja kulutustest, saan tasuda üüri- ja muid arveid, sooritada sisseoste veebipoodides jne. Olulist rolli info levimises ja suhtlemises mängib sotsiaalvõrgustik Facebook. Selle kaudu on võimalik üles otsida oma sõbrad ja tuttavad ning nendega suhelda. Suhtlemiseks saab kasutada Facebooki chat'i, saata kirju või postitada teateid kasutajate seinale. Facebookil on ka uudiste vahendaja ja levitaja roll. Oma seinale saab postitada nii uudiseid isiklikust elust
vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Käibekapitali juhtimise juures ongi üheks oluliseks küsimuseks, milline on optimaalne sularaha kogus, mida ettevõte vajab oma igapäevase tegevuse käigus hoidmiseks. Otsused, mis on seotud rahakontojuhtimisega on seoses raha konversiooniperioodiga, kuna maksed ja laekumised ei toimu sünkroonselt. Osa laekumistest ja maksetest toimuvad ebakorrapäraselt, teised on pideva iseloomuga. Krediidimüügi korral võtab raha laekumine aega. Rahakontot juhtides lisaks optimaalse kassaseisu leidmisele pöörama tähelepanu nii varude kui ka debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse juhtimisele. Rakenduslikumaks aspektiks rahakonto juhtimisel on rahaeelarve koostamine. Kui sissetulekud ei kata algarvu siis on vajalik saada välist lisafinantseeringut (nt arvelduskrediit,
äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud varasemat tähtaega. Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 6 eurot. Hoiu-laenuühistu vara ja osakapital Hoiu-laenuühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. Hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 31 950 eurot. Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamine Hoiu-laenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid nõudeid: 1. hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast
Selle põhjuseks on äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus. Negatiivsest näitajast võib järeldada, et rahavood äritegevusest ei kata ettevõtte lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi. Ultex Haldusel on see näitaja 2009. aastal -5,1% ja järgmisel aastal -5,8%. Kuna tegu on taaskord negatiivsete tulemustega on näha, et rahavood äritegevusest on väiksemad kui kohustused. Rahavoogude negatiivse näitaja põhjustajaks on väljamaksete suurem hulk kui laekumistest. 4.6 Tegevusmarginaal ja tasuvusmarginaal Tegevusmarginaal = x 100% Tasuvusmarginaal = x 100% Tegevusmarginaal näitab sisuliselt seda, mitu senti teenis firma müügikäibe igalt kroonilt. Tasuvusmarginaal näitab, mitu % igast müügitulu kroonist on alles pärast finantskulude mahaarvamist. Maharaja ASP-l on mõlemad nii tegevus kui ka tasuvusmarginaal samad, kuna puuduvad finantskulud ja tulud. Need näitajad on Maharaja ASP-l väga madalad 2009
tööleping, kõrgharidus või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni neljas aste). Rahvaraamatukogu finantseeritakse: 27 1) kohaliku omavalitsuse eelarvest; 2) riigieelarvest; 3) annetustest; 4) tema põhitegevusega seotud tasulistest teenustest; 5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. Kohalik omavalitsus tagab: 1) töötajate töötasud; 2) kogude regulaarse varustatuse teavikutega; 3) rahvaraamatukogu ruumid, sisustuse ja majandamiskulud. Riigieelarvest finantseeritakse kulud: 1) teavikute soetamiseks; 2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks;
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sih...
seal kinnisasja omavate füüsiliste isikute ja samas tegevuspiirkonnas asuvate juriidiliste isikute teenindamiseks. · Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu ning oma tegevuses juhindub Tulundusühistu seadusest ja Äriseadustikust. · Hoiu-laenuühistul peab olema vähemalt 25 liiget. · Vara tekib liikmete osamaksetest ja muudest maksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest jm laekumistest. · Osakapital moodustub liikmete osamaksetest, hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 500 000 krooni ja netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Osakapitali ei või vähendada alla 500 000 krooni. · Osamakse suurus vähemalt 100 krooni ja tehtud ainult rahas. · Ärinimi peab sisaldama täiendust hoiu-laenuühistu ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime NT Kambja.
Noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuded ning arstitõendi vorm 22 Toiduhügieeni üldeeskiri 31 Noortelaagritele esitatavad tuleohutusnõuded 38 Tuleohutuse üldnõuded 40 Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus 56 Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord 62 Toetuse taotlemisel esitatavad dokumendid 64 Noortelaagri eelarve 65 Noortelaagri tuusiku päevamaksumus 66 Riikliku toetuse aruande vorm 67 Noortelaagri vahetuse aruande vorm 68
Korteriomandi võõrandamisel uue liikme vastuvõtmiseks loetakse omandiõiguse ülemineku päeva või pärandi avanemise päeva. Kaasomandis oleva korteriomandi puhul võetakse liikmeks üks omanikest, vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriühistu vara - korteriühistu kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Korteriühistul on - osakapital. Korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega. Korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. Korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid
2.5.9. 247,89 EURi. 2.6. Annuiteedid Antud osas käsitleme finantstehinguid, mis sisaldavad võrdsete ajavahemike tagant toimuvaid võrdse suurusega makseid. Selliste tehingute näitena võime nimetada mitmesuguseid laene, liisinguid, kindlustust pensionide ja palkade maksmist jne. Perioodiliste laekumiste (sisse- või väljamaksete) jada, mis koosneb võrdsete ajavahemike tagant toimuvatest võrdse suurusega rahasummade laekumistest ehk osamaksetest, nimetatakse annuiteediks (annuity). Ajavahemikku kahe järjestikuse osamakse vahel nimetatakse annuiteedi makseperioodiks (payment period / payment interval), ajavahemikku annuiteedi esimese makseperioodi algusest kuni viimase makseperioodi lõpuni nimetatakse annuiteedi tähtajaks (term of annuity). 2.6.1 Lihtne tavaannuiteet ja lihtne avanssannuiteet. Nende tulevikuväärtused ja nüüdisväärtused