Üldist · Standard täpsustab VV 27.10.2004 määruse nr 315 toodud ehituslikku tuleohutust puudutavaid üldiseid määratlusi ja sätteid · Tööstus- ja laohoonete ning garaazide rajamisel tuleb arvestada tuleohutust parandavate seadmete ja süsteemide eeskirju, nende puudumisel rakendada õigusaktidega kehtestatud korda Tuleohuklassid · Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. tuleohuklass (tuleohuta) 2. tuleohuklass (tuleohtlik) 3. tuleohuklass (tule- ja plahvatusohtlik) · Kogu hoone tuleohuklassi määrab põhitoimingu tuleohuklass 1. tuleohuklass · Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on vähese tõenäosusega · Tinglikult tuleohutud või vähese tuleohuga toimingud: Käsitletakse märgi või niiskeid materjale (kogus väike) nt, veepuhastusseadmed, pesulad või tselluloosi- ja paberitööstuse märgprotsessi osad
Tuleohtlik aeg metsas Tuleohtlikuks loetakse aega lume sulamisest kevadel kuni vihmaste ilmade saabumiseni sügisel. Sel perioodil kehtivad mitmed kitsendused metsa kasutamisele. Momendil valitsev tuleoht Metsas parajasti valitseva tuleohu suuruse hindamisel tuleb arvestada seal leiduva süttiva materjali põlemaminemise ohu suurusega ja puhkenud tule levimiskiirusega. Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: I tuleohuklass süttimisoht puudub; II tuleohuklass süttimisoht on väike: III tuleohuklass süttimisoht on keskmine; IV tuleohuklass süttimisoht on suur; V tuleohuklass süttimisoht on erakordselt kõrge. Tuleohuklassid määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Instituudil on üle Eesti paiknev vaatlusvõrk, kus iga päev kell 14 mõõdetakse õhutemperatuur, määratakse õhuniiskust iseloomustav kastepunkt ning mõõdetakse viimase 24 tunni sademete hulk
viimistlus, puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamist, energia säästlikku ja tõhusat kasutamist, sealhulgas välispiirete sooja- ja õhupidavust, põhitarindite (välissein, põrand, katus, pööningu vahelagi, vahesein) kirjeldused kihtide kaupa ja kihtide paksused; ehitise kavandatav kestvus (ehitise tööiga); tuleohutusnõuete täitmist, sh.: o hoone tuleohuklass ja hoone kasutusviis; o hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted; o tarindeid ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; o tarindite sise- ja välispindade süttivustundlikus ja tule leviku näitajad; o hoone jagunemine tuletõkkesektsioonideks; tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate tarindite, sealhulgas tuletõkkeuste avatäidete ning läbiviikude asukohad ja ka nende tulepüsivusajad;
metsatulekaitsekaardid paberil ja Tartu- ja Põlvamaa. digitaalselt suure ja keskmise metsade tuleohuga maakondadele. 7.3 Tekitada metsaregistrisse metsa Eesti. tulekaitserajatiste kaardikiht. Tuleohuklassid ,,Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: · I tuleohuklass süttimisoht puudub, · II tuleohuklass süttimisoht on väike, · III tuleohuklass süttimisoht on keskmine, · IV tuleohuklass süttimisoht on suur, · V tuleohuklass süttimisoht on erakordselt kõrge."39 Tuletõkestusvööndite rajamine ja hooldamine ,,Tuletõkestusvöönditega tuleb tekitada okaspuu-metsamassiivides üksteisest isoleeritud
1. klass (tuleohuta): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on väikese tõenäosusega osad. 2. klass (tuleohtlik): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega. 3. klass (tule- ja plahvatusohtlik): sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu esineb veel plahvatusoht. Plahvatusoht on võimalik ka tulekahjufaasita. Tuleohuklassi hoones määrab põhitoimingu tuleohuklass. Kui ruumis esineb nimetamisväärsel määral eri tuleohuklassidesse kuuluvaid tehnoloogilisi protsesse, tuleb neid toiminguid ruumi eri osades käsitleda kuuluvana eri tuleohuklassidesse. Tuleohuklassid määratakse (märgitakse) ehitusprojekti joonistele. Plahvatusohtlik ruum tuleb võimaluste piires paigutada hoones kas välisseina äärde või mitmekorruselises hoones ülemisele (kõrgeimale) korrusele. Plahvatusohtlikke ruume ei tohi paigutada keldrikorrustele.
sellepärast, et PTJ kulutab seetõttu rohkem aega informatsiooni lugemiseks. Selle tulemusena operatiivkaart ei täida oma funktsiooni ehk ei lühenda ajavahemikku luure teostamiseks ja päästetööde efektiivsemaks korraldamiseks. Operatiivkaart koosneb graafilisest ja tekstilisest osadest ja peab sisaldama järgmist informatsiooni: objekti täpne aadress; objekti nimetus ja ööpäevaringselt kasutatav telefon; objekti kasutusala; tulepüsivus- ja tuleohuklass (edaspidi tuleohutusklass); ehituskonstruktsioonid; ohud ja ohtlikud ained; hoones viibivate inimeste hulk; lisainformatsioon; asukohaplaan; objekti plaan pealtvaates koos vesivarustusega. (Operatiivkaardi koostamise ja täitmise juhend, PA peadirektori 2004 käskkiri) Korruseplaanidele märgitakse kõik sisse- ja väljapääsud ning teised evakuatsiooniteed
Tulekahjude liigitus: A-klassi tulekahjud orgaanilised materjalid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); B-klassi tulekahjud põlevvedelike ja tahked sulavad ained (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); C-klassi tulekahjud gaaside (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); D-klassi tulekahjud metallid (alumiinium, magneesium jms) TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÕI TOOTMISTEGEVUSE TULEOHU LIIGITUS 1. Tuleohuklass: tinglikud tuleohud või vähese tuleohuga toimingud. Toimingud, kus tootmise või ladustamisega seoses käsitletakse aineid, mis kogemuste kohaselt tehnoloogilises protsessis tuleohtu ei põhjusta või on see piiratud. Siia kuuluvad ka märjad ja niisked põlevmaterjalid Näited: o Betoonitööstus o Kivitööstus o Metallide külmtöötlemine ja masinaehitus, sh keevitamine
tulekustutusvahenditega. Juhtunust tuleks informeerida ettevõtte administratsiooni. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Esmaste tulekustutusvahendite valik, paigutus, tähistus, vajadus ja korrashoid peab vastama “Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus” (vt kastutatud kirjandus 21) toodud nõuetele. OHUTUSNÕUDED Tulekustutite minimaalset nõutav arv oleneb tuleohuklassist ja on määratud järgmiselt: Tuleohuklass Tulekustutite hulk Esimene klass (tuleohuta) TOK I 1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Teine klass (tuleohtlik) TOK II 1 tulekustuti iga 150 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Kolmas klass (tule-ja plahvatusohtlik) TOK III 1 tulekustuti iga 50 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Laoplatsidel olevate tulekustutite vaheline kaugus ei tohi olla suurem kui 150 m. TULETÕRJE VEEVÄRK
Objekti nimetus Tulekustutite hulk 1. Majutus-, õppe-, ravi- ja 1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 hooldeasutuste ning spordi- ja tulekustutit igale korrusele büroohooned 2. Kogunemishooned 1 tulekustuti iga 150 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele 3. Tootmis- ja laohooned ning ruumid: 3.1.1. Tuleohuklass (tuleohuta): tootmine 1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt tulekustutit igale korrusele puudub või on vähese tõenäosusega 3.2.2. Tuleohuklass (tuleohtlik): tootmine 1 tulekustuti iga 150 m² kohta, kuid vähemalt 2 ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku tulekustutit igale korrusele võimalus on suure tõenäosusega 4. Autode hoiukohad: 4.1
annaabi.ee 
