Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Lä...
Optika leiutised lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust Vanim tehislik lääts 640 eKr Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati ...
Hajutav lääts (kumerpeegel) f<0; a>0; k<0näiv Joonsuurenduseks nim kujutise joonmõõtmete suhet eseme joonmõõtmetesse: s=H/h=|k|/|a|, kus H kujutise kõrgus, heseme kõrgus LUUP. MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID.
Seda nim. läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis. 2) f Luup. Kujutis on suurendatud, samapidine ja näiv. Luubi suurendust s saab arvutada järgmiselt: Suvalise läätse suurendust saab arvutada aga järgmiselt: s= Läätsi iseloomustatakse veel optilise tugevusega ja arvut. nii: D= Hajutaval läätsel (nõgusläätsel) on fookuskaugus negatiivne. 8) Luup. a < f Kujutis on suurendatud, samapidine ja näiv. Luup on lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud näiv kujutis. Luubi
Geomeetriline optika Optikariistad Optikariistad Optikariistad on seadmed, mis Silm annavad esemetest kas Prillid suurendatud või vähendatud Luup kujutisi. Mikroskoop Pikksilm (teleskoop) Silm Silma ehitus Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silm
tehismaailmas (siledatel ja kumeratel pindadel) Mis on valguse murdumine? ● nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril ● valguslaine murdub vaid tingimusel, et keskkond on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise ● Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub Milleks kasulik? ● Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, binokkel...) ● Samuti tekivad selle tõttu paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar või tähtede vilkumine Murdumisseadus ● Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. ● St, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Valguse peegeldumine ja murdumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h
millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat.Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on Eestis moodustanud Eesti Jahtklubide Liidu.Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on Muhu väina regatt. Purjekate tüübid Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse katamaraaniks, kolme kerega trimaraaniks. Ühe kerega purjekad: Ühe mastiga purjekad: o Luup johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi- või murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole. o Kat ainult suurpurjega purjekas. Kahe mastiga purjekad: o Kets vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool.
Mälu-kogutud info säilitamine,meenutamine ja kasutamine. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Vedekatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult seiseelundite,siselihaste talitlust Somaatiline närvisüsteem-moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid,välismaailmaga. Kollatäht-pupilli vastas on koht,kus asuvad ainult kolvikesed Lääts-pm luup läbinud valguskiired langevad silmaava Pimetäht-kohta kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Võrkkest-katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel Värvipimedus-daltoonikud,nad ei suuda tavaliselt rohelist ja punast eristada. Kurtsus-kuulmise täielik puudumine. Kuulmislävi-väikseim helitegevus mida inimene kuuleb.
Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti
Nimeta 5 raku uurimise meetodit - mikrotoom - elektromikroskoop - binokulaar - stereomikroskoop - valgusmikroskoop - palja silmaga (linnu munarakk) - luup ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Rakkude mitmekesitus rakutuuma järgi - eukarüoodid - prokarüoodid e. eeltuumsed rakkude arvu järgi - ainuraksed (bakterid, algloomad, pärmseened) - hulkraksed (taimed, loomad selgroogsed ja selgrootud) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Inimene on eukarüoot
SUHTES. · SUUMIMISEL MUUDETAKSE OBJEKTIIVI FOOKUSKAUGUST. · VALGUSE HULKA KAAMERAS REGULEERIB DIAFRAGMA. SILM · NORMAALNÄGEMISEGA INIMESE SILMALÄÄTSE FOOKUSKAUGUS SAAB PIISAVALT MUUTUDA, ET VÕRKKESTALE TEKIKS TERAV KUJUTIS. · LÜHINEGIJA (MIINUSPRILLID) NÄEB SELGELT LÄHEDAL OLEVAID ESEMEID, KAUGEID ESEMEID AGA EBASELGELT (KAUGELENÄHIJAGA ON VASTUPIDI). OPTIKARIISTAD · PEAMISTEKS OPTIKARIISTADEKS ON PRILLID, LUUP, MIKROSKOOP, TELESKOOP, FOTOKAAMERA, PROJEKTOR. · TELESKOOPE ON PEAMISELT KAHTE TÜÜPI: REFRAKTORTELESKOOP JA REFLEKTORTELESKOOP. REFRAKTORITES KASUTATAKSE VALGUSE MURDUMIST LÄÄTSES. REFLEKTORITES KASUTATAKSE VALGUSE PEEGELDUMIST NÕGUSPEEGLILT. · MIKROSKOOPI KASUTATAKSE VÄGA VÄIKESTE ESEMETE VAATLEMISEKS. MIKROSKOOBIL ON KAKS LÄÄTSE VÕI KAKS MITMEST LÄÄTSEST KOOSNEVAT LIITLÄÄTSE NAGU PALJUDEL OPTIKARIISTADEL (OBJEKTII JA OKULAAR). TÄNAN KUULAMAST!!!
STRONTSIUM Sissejuhatus Elemendi nimetus tuleb Sotimaa asula Strontiani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeriv metallist element. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatomimass on 87, 62. Strontsiumi elemenditähis on Sr. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38|2)8)18)8)2). Avastus 1970 inglise teadlane A. Crawford, vaba metallina eraldas s-i esmakordselt H. Davy 1808. OMADUSED Keemilised Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsi...
KOLDNÕGES Koldnõges on tavaline mittekõrvetav nõges, mis on enam-vähem samasugune kui iminõges. Koldnõges on iminõgestest õrnema välimusega, sest tema lehed on pikarootsulised. Tähtsamaks eristamistunnuseks on aga koldnõgese õite värvus: see on kollane, nagu nime järgi arvata võib. Koldnõgese õite ilu tuleb aga ilmsiks alles siis, kui kätte võtta luup. Sel juhul märkame kergesti kõiki tema õie huulekesi, nende ripsmelisi servi ja karvaseid pindu. Ka selgub, et kollane polegi koldnõgese õie ainus värvus: alahuulel võime leida ka oranzikaid laike. Ilusate erkkollaste õite pärast on koldnõgest vahel ilutaimena kasvatatud. Kuna ta kasvab looduslikult varjukate metsade all, siis sobib talle iluaiaski otsese päikesevalguse eest varjatud koht. Teiseks peab arvestama, et ilusasti kasvab koldnõges vaid viljakal mullal,
TEST 10 VALGUS II 1. Millise optikariista korral, milline suurendus on oluline? a. Projektor joonsuurendus b. Pikksilm nurksuurendus c. Luup nurksuurendus d. Fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseerutud valgus b. Mitme valguslaine liitumine interferents c
3. Valguse murdumine, murdumisseadus, murdumisnäitaja Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. Murdumisseadus: Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. See tähendab, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut
Ja just viimaste järgimine ja areng näitab, milline see tulevik olema saab. KIRJANDUS: 1. Vikipeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Robot 2. Saad, R. Robotid ja inimesed. [WWW] https://sites.google.com/site/iknuutkodukas/announcements/publicnoticeofboardmeetin g 3. Krunge. Inimene versus robot. [WWW] http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimene_versus_robot.htm 4. Kiik, K. Robotid haaravad võimu. Luup, nr 8, 2000. [E-ajakiri] http://www.postimees.ee/luup/00/08/top1.shtm
Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi. RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel. Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel
20. kujutise konstrueerimine on kujutise asukohha leidmine eseme asukoha ja läätse fookuse abil 21. koondava läätse korral on läätse valem 1/a+1/k=1/f, kui on tegemist näiva kujutisega, siis on kujutisekaugus k negatiivne 22. hajutava läätse korral on läätse valem 1/a-1/k=-1/f 23. joonsuurus s näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme vastavatest mõõtmistest, kusjuures s=k/a 24. luup on koondav lääts, mis annab esemest näiva päripidise suurendatud kujutise 1/f=1/a+1/k D=1/f S=|k|/|a| f-fookuskaugus, a-eseme kaugus läätsest, k-kujutise kaugus läätsest. NB hajutaval läätsel f<0, näiva kujutise korral loetakse k<0, D= läätse optiline tugevus dptr, s-läätse suurendus n(s)= sin(alfa)/sin(gamma)=n(2) / n(1) =v(1) / v(2)
sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuumata Tuumaga 1 tuumaga mitme tuumaga enamus nutthallik *Väikseim rakk - Mükoplasma 0,1-0,3 Mikromeetrit *Suurim rakk- Jaanalinnu munarakk 0,5 kg *Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus
Mikroskoop Koostaja Vladislav Venediktov Juhendaja: Reelika Kaljumäe Iisaku 2009 Sisukord 1.Mis on Mikroskoop ? 2.Natukene Mikroskoobi ajaloost 3.Mikroskoopide ehitus 4.Kujutise tekkimine 5.Infoallikad Mis on Mikroskoop ? Mikroskoop tuleb Kreeka keelest ,,mikros"-väike ja ,,skopeo"- vaatan. Lihtmikroskoop on luup Liitmikroskoop koosneb kahest läätsest(või läätsede süsteemist) Rohkem kasutatav ValgusMikroskoop Ajalugu Liitmikroskoop Esimese Mikroskoobi tegid Hollandi prillimeistrid Hanz ja Zacharias Janssen 1595 .a. See oli toruke mis oli kahelt poolt varustatud läätsetega. See annab 10x lähendatud kujutist Zacharias Janssen Ajalugu Robert Hooke Inglane Robert Hook
sündis 30. aprillil 1946. aastal Haga lossis Stockholmi külje all prints Gustaf Adolfi (1906-1947) ja tema abikaasa, Saksi-Coburg-Gotha hertsogi tütre, printsess Sibylla (1908-1972) kauaoodatud pojana, vennaks neljale õele. Pärast isa hukkumist lennuõnnetuses 26. jaanuaril 1947. aastal sai selgeks, et Carl Gustaf pärib krooni oma vanaisalt - kuningas Gustav Adolfilt (valitses 1950-1973). Väike poiss polnud sellisest tulevikuväljavaatest eriti meelitatud: «Ma ei taha saada kuningaks, vaid ehitustööliseks,» olevat ta ükskord öelnud oma õele printsess Christinale. Rootsi traditsioonide kohaselt seati lossis sisse lasteaed tulevase monarhi jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides, kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülik...
soiguma: soiun: soiguda kiht: kihi: kihti kargama: kargan: karata vähkrema: vähkren: väherda Geminaadivaheldus sõna tugevas astmes on geminaatsulghäälik või s, nõrgas astmes aga üks sulghäälik või s. märge: märke: märget mülgas: mülka: mülgast väide: väite: väidet tootma: toodan: toota kaikuma: kaigun: kaikuda luup: luubi: luupi teke: tekke: teket sepp: sepa: seppa horvaat: horvaadi: horvaati Vältevaheldus sõnade tugev aste on III vältes, nõrk aste II vältes. Vältevahelduse aluseks on II ja III välde, mitte I ja II välte vaheldumine. aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi lapselik: lapseliku: lapselikku laul: laulu: laulu
Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri, rahvusliku maalikunsti rajaja, auks paigaldati 1976. Aastal Linnuväljakule monument temas. Sellel aastal tähistati tema 150. Sünnipäeva. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup. "Truu valvur" Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Tehnikaks on õli. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Seda maali vaadates jääb kohe silma seal esinev suur kontrast koera ning lapse vahel. Koer sümboliseerib midagi suurt, tugevat, julget ning ustavat. Laps aga sümboliseerib noorust, nõrkust ning võib-olla ka argsust
Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, millega tagatakse vahetuskursi stabiilsus, võttes baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele. Valuutakomitee süsteem sobib riikidele, mis on : väikese avatud majandusega, kuid kus pole ...
aastaarvudega. Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli
Mehe viljakus ja reproduktiivtervis Viljakust soodustavad tegurid: · Tervislik toitumine: Hispaania teadlased leidsid, et tervislikult toituvatel meestel on elujõulisem sperma. Varem on sama uurimisrühm leidnud, et sperma kvaliteeti halvendab rohke piimatoodete ja liha söömine. See-eest lehtsalati, tomati ja puuviljade tarbimine muudab seemnevedelikku elujõulisemaks.Selgus, et normaalse spermaprooviga mehed tarbisid rohkem süsivesikuid, kiudaineid, foolhapet, C- vitamiini ja lükopeeni. Samuti sisaldas nende menüü vähem rasvu ja rohkem valke. Uurijate sõnul avaldab negatiivset mõju ka see, kui toidus leidub vähe antioksüdantseid toitaineid. Mendiola uurimisrühm järeldas, et toitumine näib spermakvaliteeti mõjutavat, kuid väite lõplikuks kinnitamiseks tuleks lisauuringuid korraldada. · Regulaarne ja mõõdukas treening: Mõistlik olek...
Kõrge temperatuur, valgus ja suur õhuniiskus soodustavad happelisi reaktsioone ning mõjutavad paberi säilivust. Keskkonnategurid, mis mõjutavad paberi säilimist: * temperatuur, * niiskusesisaldus, * valgus, * saasteained, * biokahjustajad, * vibratsioon, * elektromagnetväljad. 8. nimeta paberi restaureerimisel kasutatavaid töövahendeid ja laboriseadmeid Laboris altvalgustusega laud, pH meeter, luup, mikroskoop, vaakumlaud, pesuvann, tõmbekapp, suured pressid. Töövahendid- skalpell, silur, pintslid, käärid, kustukad, joonlaud, käsipress, vildid. 9. nimeta paberi restaureerimisel kasutatavaid materjale ja abivahendeid Materjalid- loorpaberid, paikamispaberid, filterpaberid, papid, vildid, tugimaterjalid, liimid, kemikaalid. . 10. mida tähendab paberi kuivpuhastus- mehaaniline paberi puhastamine pindmisest
6. MEEDIA 2 nädalat enne ürituse toimumist saadeti info ürituse toimumise kohta ajakirjanikele. Äripäeva ajakirjanik Riina Kallas paigutas lühitutvustuse enne sündmuse toimumist online (Vt. Lisa 6). Rõhuasetus paigutati SA Tallinna Lastehaigla olemasolevatele meediasuhetele. Avalike suhete juht Tiina Eier saatis ajakirjanudsele pressiteate. Lugu avaldatigi Meditsiiniuudistes, (Vt. Lisa 7). Üritust oli palutud ülesse võtma ka Kanal 2 filmimees, Üllar Luup. Kutsutud oli Eesti Ekspress´i fotograaf Annika Haas. Igaks elujuhtumiks oli fotograaf ka palgatud. Kogu info toimunud ürituse kohta kodulehel www.puukeskus.ee. 7. EELARVE/FINANTSPLAAN Eelnavalt juba mainutuna, olid üritusega kaasnevad tegelikud kulutused enam-vähem kogu ettevõtmise organiseerimisaja küsimärgi all. Reaalsed kulud olid sõltuvuses otseselt sponsorite kaasamisest ning nende panustest. Eesmärgiks oli hankida võimalikult palju teenuseid, tooteid ja
koostöö DJ-de Pogo ja Sparkiga. Plaat sai hulga kriitikat ning Briti mainekamad drum'n'bass-artistid 4 Hero ja Roni Size asusid Courtney Pine'i muusikat remiksima. 1996. aastal omistati plaadile mainekamaid inglise muusikaauhindu Mercury Prize. 1997. aasta sügisel ilmunud Underground tõstis Courtney Pine'i nime moodsa jazzmuusika eliidi seas veelgi rohkem esile. Just selle laine muusikat esitas ta 1998.aasta Jazzkaarel, üllatades suuresti meie publikut. Tanel Tomson kirjutas ajakirjas Luup: " Relvitukstegev uue jazzipõlvkonna esisaksofonist Courtney Pine, kelle esinemisest kujunes omalaadne manifest. Courtney Pine Band võttis läbi praktiliselt kõik tänapäevased jazzisuunad, tutvustas kahe DJ abil muusika peateede olevikku - hip-hop, drum'n'bass, acid jazz -, murdis seina saali ja lava vahel ning kõigutas skeptilise ja endassetõmbunud eestlase maailmapilti, pannes kogu saali liikuma ning laulma." Mehe lavaenergia on hämmastav. Kui ta mängib kahel
välisehituse põhijooned vaatlus, laanesõnajalg, eostega jätkusuutlik areng: näidised sõnajalgadest, ja tähtsus looduses sõnajalgtaimede paljunemine kujundada arusaama osjadest ja koldadest, välisehituse Matemaatika: loodusest kui luup. võrdlemine ja andmete vormistamine terviksüsteemist, kirjeldamine. tabeli kujul, keskmise sõnajalgtaimede tähtsus leidmine looduses 2) Iseseisev töö:
Samuti poliitiliste vaadete kujunemisel on usul suur roll selle abil saab ju mõjutada näiteks laste arvu ja pereväärtusi. Kasutatud materjalid: 1. Tai riigi rahvastiku tiheduse kohta. http://www.asiarooms.com/en/travel-guide/thailand/thailand-overview/thailand- population.html 13.01.2011 2. HIV ja AIDS Taimaal. http://www.avert.org/thailand-aids-hiv.htm 13.01.2011 3. ,,Seksiturism Tais'' Nr. 18 (101), 6. september 1999. Luup, Postimees. http://www.postimees.ee/luup/99/18/vali2.shtm 13.01.2011 4. Infot Bangkoki kohta. http://lifestyle.iloveindia.com/lounge/facts-about-bangkok-3049.html 13.01.2011 http://www.nileguide.com/destination/bangkok/overview/local-info 13.01.2011 5. Tai kaart. http://www.beerlagewebdesign.nl/australie/upload/files/thailand_map.gif 13.01.2011 6. City Population koduleheküg http://www.citypopulation.de/cities.html 13.01.2011 7. Countries of The World kodulehekülg. http://www.photius
korral näeme teda ilma pingutamata, nim. Parimaks nägemis kauguseks. 25 cm Prillid Normaalse silma puhul tekib kujutis võrkkestal. Esineb silmi kus on see võrkkesta taga või ees. Esimesel juhul on tegemist kaugnägeva ja teasel lühinägeva silmaga. Kumer klaasidega prillid + klaasid võivad parandada kaugnägevust ja nõgusad lühinägevust prillid. Prillide läätsed toovad võrkkestale kujutise. Mikroskoop. Suurte suurenduste saamiseks kasutatakse mikroskoope. Tavaline luup suurendab u 10 korda siis erinevate mikroskoopide abil saavutatakse suurendusi saja- tuhande- ja miljonikordseid. Mikroskoobi objektiivi poolt tekitatud kujutist vaadatakse läbi okulaari. Määratakse valemiga kus d on parima nägemis kaugus f1 objektiivi fookuskaugus f2 okulaari fookuskaugus. F1 ja f2 vaheline kaugus nim. Mikroskoobi tuubuseks.
Prantsusmaa Napoleon Bonaparte ajal. (Lühiessee ) Liis Liinev 11.c 01.03.08 Kes oli ja kust tuli? Sündis Korsikal vaesunud aadliku peres 15. augustil 1769. Õppis Brienne`i sõjakoolis, lõpetas Pariisi kõrgema sõjakooli 1785 leitnandi auastmes. Napoleon kui riigimees on huvi pakkuv nii talle ainuomase karakteri vaatenurgast kui ka suurte elualade kaupa: majandus, sõjandus, kultuur, seltskonnaelu, õigusloome, poliitika, diplomaatia jne. Napoleon, olles teose keskne kuju, enam kui lihtsalt peategelane, elab paljude huviliste sule all siiski ajalooprotsessist ja ajastu eluolust lahti rebimata koos oma rahvaga. (See on tähtis.) Faktide valik on iga Napoleoni kohta koostatud raamatu puhul raskeks probleemiks. Nii näiteks on inglaste maailmanägemus mandri-eurooplase omast tublisti erinev. K...
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ..............................................................................1 praktikumitööd.....................................................................................................................1 Koostaja: HELEN TIITSON.......................................................
Suhtarvu nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks esimese suhtes. 36.Täielik sisepeegeldumine. *Sead esineb looduses : a)õhumullikesed vees või klaasis, b)kastepiisad, c)briljandi mäng, d)miraazidena. 37.Läätsed. *Läbipaistvaid kehi, mis on piiratud sfääriliste pindadega nimetatakse läätsedeks(nõgus ja kumer läätsed). 38.Kujutise ehitamine läätsedes. *PILT 39.Läätse valemid. *PILT 40.Optilised riistad. *Fotoaparaat, binokkel, prillid, luup, mikroskoop, teleskoop jne... 41.Valguse interferentsus. *Valguse interferensi nähtus tekib siis kui liituvad ained on : a)ühesuguse sagedusega, b)liituvatel lainetel on ei ole faasinihet ühesgis lamepunktis.
Händkakk Sandra Roosme 5a Händkakk Händkakk on rongasuurune ent rongast tunduvalt massiivsema tugeva kehaga turjakas kakuline. Tema värvuses domineerib helehall, millel on harvad pruunid pikitriibud. Händkaku nägu on nagu hall täidetud kummuli kaheksa, mille rõngaste seest suured mustad silmad vastu vaatavad. Nokk on tal kollane. Kaku keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged, küüned mustad. Händkaku tiivad on 32-38 cm pikad ning ta kaalub ligi 480-1000 g. Tavaliselt on emaslind suurem kui isane. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltk...
Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. Esimees Aleksei Lotman 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Urmas Hallika, Triin Veber ja Heiki Valner. Kokku on üldnimekirjas 92 meest ja 33 naist, nende seas ka Kaarel Tarand, Jaan Sööt, Üllar Luup ja Allan Jaakus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ideoloogia: demokraatlik sotsialism, kommunism Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ideoloogia: kristlik-demokraatlik, euroskeptitsism Vabariiklik Partei EESTI SAADIKUD EUROOPA PARLAMENDIS Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed aastatel 2009-2014: Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, Kristiina Ojuland TUNNE KELAM:
rakust, selle jagunemise teel (viljastatud munarakust areneb loode) / rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (punased verelibled on kaksiknõgusad, et pindala oleks suurem, et siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo- (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kihti, poorne),
muuta, sest suurendavad erinevate värvikombinatsioonide abil ekraani kontrastsust. Mõned skeemid muudavad lugemise hõlbustamiseks ka fontide suurusi. Kõrge kontrastsuse sisselülitamine Klõpsake nuppu Start, käsku Juhtpaneel, ikooni Hõlbustussuvandid ja veelkord ikooni Hõlbustussuvandid. Märkige vahekaardi Kuva jaotises Kõrge kontrastsus ruut Kasuta kõrget kontrastsust. Luup Luup hõlbustab nägemisprobleemidega kasutajatel ekraanilt lugemist. Luup loob eraldi akna, kus kuvatakse suurendatult osa ekraanist. Luup sisaldab ka mitut järgimissuvandit, sealhulgas: hiirekursori liikumise järgimine ekraanil, klaviatuurifookuse järgimine keskpunktiga hiirekursori asukohas, teksti redigeerimise järgimine. Kui luup on avatud, võite luubisuvandite määramiseks või luubi kuvamiseks ja peitmiseks seda paremklõpsata. Luubi avamine
Oma 4 vaatlusriista nimetas ta uhkelt mikroskopiumiks ja see koosnes neljakandilisest metallplaadikesest, mille külge oli kinnitatud kumer suurendusklaas.Plaadikest tuli hoida silma ees. Klaasi taha oli kinnitatud uuritav ese. Juba tavaline prilliklaas, mis suurendas asju 2-3 korda, võimaldas näha asju suuremana kui nad paistsid paljale silmale. Kümnekordselt suurendav luup, mida hollandi kaupmehed kasutasid kauba kvaliteedi hindamiseks, muutis tavalised asjad hoopis teiseks: Igas kangas oli selgesti näha lõime jämedaid, nööritaolisi lõngu, sile nahk paistis luubi all nagu künkaline küntud põld, peenikesed karvakesed tundusid vitsajämedustena. Aga mis siis, kui teha klaasid, mis suurendaksid 25, 50, 100 korda? Või isegi 300 korda? Missugusena paistaks loodus inimesele siis?
1. Sissejuhatus Nikolai Tesla oli leiutaja, füüsik ning mehaanika- ja elektriinsener. Kõike paremini on tuntud tema tööd elektri ja magnetismi vallas. Järgnev referaat räägibki Nikolai Teslast - tema biograafiast, elusloost ning tema suurematest saavutustest ja nendeni jõudmisest. On võetud ka kokku, milles seisneb Nikolai Tesla tähtsus. 2. Biograafia Tesla oli tõeline visionäär, kes oli kaugel ees oma aja teaduse arendajatest. Paljudes USA osariikides peetakse tema sünnipäeval Nikola Tesla päeva. Nikola Tesla on sündinud 10. juulil 1856 neljanda lapsena Smiljanis, praeguses Horvaatias. Tema isa, Milutin Tesla oli Serbias õigeusu preester ja tema ema, Djuka Mandic väga andekas käsitööriistade leiutaja ning ka meisterlik käsitööline. Nikola õppis Realschule'is, Karlstadt'is, Polütehnilises Instituudis Grazis ning Austria ja Praha ülikoolis. Alguses tahtis Nikolai spetsialiseeruda füüsikale ja matemaatikale, kuid hiljem hämmastas ted...
Kooli nimi Sinu nimi IX a klass Nikolai Karotamm Referaat Juhendaja: Õp nimi Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Referaat räägib Nikolai Karotamme elust ja olust ning tema tegemistest 20. sajandil. Kindlasti saame ka teada, milline inimene ta oli, ja mis ta sel ajal tundis. Kuna me teame, et Karotamm kirjutas oma eluajal päevikuid, siis põhiliselt tänu nendele on saadud tema kohta väga palju informatsiooni, mille abil on tema kohta kirjutatud ka raamatuid. Kui soovime esitada küsimuse: "Kes oli Nikolai Karotamm?", siis saame sellele küsimusele kindlasti vastuse. KES OLI NIKOLAI KAROTAMM? Nikolai Karotamm sündis 23. oktoober 1901 Eestis ning suri 21. september 1969. Karotammel oli palju tuttavaid, kuid vähe lähedasi sõpru või sugulasi, keda ta väga usaldada saanuks, siiski oli tal naine, Alma, kellega ta käis jalutamas ja keda ta siiski natuke usaldada sai. Nikolai oli Eesti NSV poliit...
23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25
Audentese Spordigümnaasium Aine- ja energiavahetus/grupitöö alused Referaat Koostaja: Britta Luup 11c Tallinn 2012 Aine-ja energiavahetus Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta.
23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25
ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, 2009, ISBN 9789949187058 Artiklid raamatutes ja ajakirjades 1994 Uus poliitika tulekul. Uus poliitika tulekul, Tallinn 1994 1999 Ühistransport on linnale tähtis. Sõitja, nr 5 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: Laari valitsuse tegevus on hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115) 2000/2001 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S., Tallinn, July 20, 2000. The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105) 2002 Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele. Raivo Vetik (toim). Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik, Tallinn ISBN 9985-58-234- 9 2002 Igaunija un Latvija: desmit gadi pc atjaunotas neatkarbas. Estonia and
terav, kuid ei ole esemega sarnane * padija tünndistorsioon. 11. Mis on isotroopne materjal? Isotroopsel materjalil on kõigis punktides suunast sõltumatud omadused 12. Mis on kooma optikas? Kooma - Kujutisest lähtuvad äärmised kiired tekitavad erineva suurendusega kujutise. Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis? Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks
Viktor Kingissepp (24. märts 1888 Kaarma-Suure vald 3. mai 1922 Tallinn) oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Oma vähestele jüngritele oli ta eeskuju ja innustaja, laiale üldsusele aga kardetud ja põlatud riigikukutaja. Riigikukutajaks nimetas ta end ülekuulamisel ka ise. 3. mail möödus 86 aastat Kingissepale määratud kõrgeima karistusmäära täidesaatmisest. Elulugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus...
4. URL-aadress. 5. Millal uurija on allikat kasutanud ja/või välja trükkinud. Nt: http://www.... (15.03.2006) Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html (21.04.2000). Vendla, E. (2000). Õpetajaid kimbutab stress. Haridus nr 4. http://haridus.opleht.ee/arhiiv/2000/haridus4/index.html (28.10.2000). Kruusmaa, M. (1999, 12. juuli). Kirjaklambrimees aitab. Luup nr 14. http://www.postimees.ee/luup/99/14/teadusl.shtm (24.07.2000). 13 Juurak, R. (2003, 16. apr). Kunstiharidus 21. sajandil. Õpetajate leht. http://www.cs.ioc.ee/opleht/Arhiiv/99Dets3/kutseharidus.html#2 (14.04.09). Soovitusi õppekirjanduse koostamiseks. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/oppekirjandus/soovitusi-oppekirjanduse-
KALAKAUBANDUS KORDAMISTEEMAD/KÜSIMUSED 1. Kaubanduse erinevad vormid. Jae -ja hulgikaubandus Hulgikaubandus ·Hulgikaubandus on kaupade ja teenuste ostmine eesmärgiga neid edasi müüa või professionaalselt kasutada. ·Olenevalt riigist hulgikaubanduse osatähtsus on väga erinev. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). ·Jaekaubandus on lõpplüli 2. Jaekaubanduse -ülesanded, -jagunemine, -suunad. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). Jaekaubanduse jagunemine ·Kaupluste müük ·Otsemüük (see on müük vahendajateta, müüjalt otse kliendile) ·Otsemüük ei ole müümine interneti, telefoni või posti kaudu tellimise teel. 1.Sihtturu määramine; (ka kauplustel on oma kindel sihtturg); 2.Positsioonimine ehk oma koh...