MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID....
b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Lä...
Optika leiutised lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust Vanim tehislik lääts 640 eKr Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati...
läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis. 2) f Luup . Kujutis on suurendatud, samapidine ja näiv. Luubi suurendust s saab arvutada järgmiselt: Suvalise läätse suurendust saab arvutada aga järgmiselt: s= Läätsi iseloomustatakse veel optilise tugevusega ja arvut. nii: D= Hajutaval läätsel (nõgusläätsel) on fookuskaugus negatiivne. 8) Luup. a < f Kujutis on suurendatud, samapidine ja näiv. Luup on lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud näiv kujutis. Luubi...
Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud mitmesuguseid julgeoleku- ja sõjalisi organisatsioone, saab toimuda selline vennatapusõda. "Aastad 1992 ja 1993 jäävad meelde ajana, mil hävitati unikaalne maa. Sellel maal oli kõigist teistes Euroopa riikidest...
Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Vedekatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult seiseelundite,siselihaste talitlust Somaatiline närvisüsteem-moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid,välismaailmaga. Kollatäht-pupilli vastas on koht,kus asuvad ainult kolvikesed Lääts-pm luup läbinud valguskiired langevad silmaava Pimetäht-kohta kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Võrkkest-katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel Värvipimedus-daltoonikud,nad ei suuda tavaliselt rohelist ja punast eristada. Kurtsus-kuulmise täielik puudumine. Kuulmislävi-väikseim helitegevus mida inimene kuuleb....
E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup , elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuumata Tuumaga 1 tuumaga mitme tuumaga enamus nutthallik *Väikseim rakk - Mükoplasma 0,1-0,3 Mikromeetrit *Suurim rakk- Jaanalinnu munarakk 0,5 kg *Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus...
Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup . Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi. RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel. Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel...
Antud kirjatüki põhjal võib teha kolm lihtsustatud järeldust hullude ja kunsti seose kohta: Kui oled andekas, siis sul võib olla suurem kalduvus vaimuhaigeks jääda. Paljud suured kunstnikud ongi olnud nõrga vaimuga ja oma hälbest ammutanud inspiratsiooni. Ka nõrgamõistuslike kunst on tänapäeval hinnas, kuna seda peetakse ausaks, tooreks ja vahetuks. Allikad: Arvo Pesti, Sirp (3.03.2003), ,,Vene hulluse eripära" Ave Minajeva, Allen Kaasik, Luup Nr. 2 (85), 25. jaanuar 1999 - Teadus Michel Foucault, ,,Hullus ja arutus" Rain Kooli, Ärileht (24.09.2007) Sigrid Saarep, Sirp (7.11.03) Varblane, R, Kangilaski, J, Juske, A. ,,20. sajandi kunst", kirjastus ,,Kunst", Tallinn, 1994 www.tlu.ee/kolga www.terviseleht.ee 8...
detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
märts 1888 Kaarma-Suure vald 3. mai 1922 Tallinn) oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Oma vähestele jüngritele oli ta eeskuju ja innustaja, laiale üldsusele aga kardetud ja põlatud riigikukutaja. Riigikukutajaks nimetas ta end ülekuulamisel ka ise. 3. mail möödus 86 aastat Kingissepale määratud kõrgeima karistusmäära täidesaatmisest. Elulugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus...
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
Kooli nimi Sinu nimi IX a klass Nikolai Karotamm Referaat Juhendaja: Õp nimi Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Referaat räägib Nikolai Karotamme elust ja olust ning tema tegemistest 20. sajandil. Kindlasti saame ka teada, milline inimene ta oli, ja mis ta sel ajal tundis. Kuna me teame, et Karotamm kirjutas oma eluajal päevikuid, siis põhiliselt tänu nendele on saadud tema kohta väga palju informatsiooni, mille abil on tema kohta kirjutatud ka raamatuid. Kui soovime esitada küsimuse: "Kes oli Nikolai Karotamm?", siis saame sellele küsimusele kindlasti vastuse. KES OLI NIKOLAI KAROTAMM? Nikolai Karotamm sündis 23. oktoober 1901 Eestis ning suri 21. september 1969. Karotammel oli palju tuttavaid, kuid vähe lähedasi sõpru või sugulasi, keda ta väga usaldada saanuks, siiski oli tal naine, Alma, kellega ta käis jalutamas ja keda ta siiski natuke usaldada sai. Nikolai oli Eesti NSV poliit...
,,Protestisime küll kõvasti, aga mis see aitas" on Evi Rauer (Roosi) nördinud. Rauer on tõenäoliselt ainus elusolev Stalini preemia laureaat Eestis. ,,25 000 rubla oli suur raha, kui arvestada, et palk teatris oli 650 rubla kuus". ,,Preemia võis saada ainult juhul, kui mängisid mõnd positiivset tegelast. Hulka rahvast käis filmi vaatamas. Sisu üle muidugi naerdi, huvitasid rohkem eesti näitlejad." (Ilmar Palli, Virkko Lepassalu, Luup 1998/13). Lõppude lõpuks võibki ju seda raamatut lugeda ka kui jutustust inimestevaheliste suhete ja elulaadi muutumisest sõjajärgses eesti külas, jutustus "uue elu võrsumisest", nagu Leberecht ise oma teost tutvustanud on. Olgem ausad, teos oleks võinud ju ka kümneid kordi punasem olla. Hea oli lugeda vahelduseks ka mõnda üdini optimistlikku ja helge lõpuga raamatut, jättes arvestamata selle sotsialistliku tagapõhja. Tegelikke tagamaid tundes ning kriitilise pilguga...
Elektrostaatiline väli, Coulomb'i seadus Elekter laenguga osakeste suunatud liikumine. Elektrostaatiline väli elektriväli piirkond ümber laetud keha, milles avalduvad elektrilised jõud. Elektriväli ümbritseb elektriliselt laetud keha. Ala, mille ulatuses laetud keha avaldab teistele Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist: Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et 1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : kehadele tõmbe- või tõukejõudu. Elektrivälja kohta käib kaks teoreemi · Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. · Elektrivälja tugevuse vo...
Händkakk Sandra Roosme 5a Händkakk Händkakk on rongasuurune ent rongast tunduvalt massiivsema tugeva kehaga turjakas kakuline. Tema värvuses domineerib helehall, millel on harvad pruunid pikitriibud. Händkaku nägu on nagu hall täidetud kummuli kaheksa, mille rõngaste seest suured mustad silmad vastu vaatavad. Nokk on tal kollane. Kaku keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged, küüned mustad. Händkaku tiivad on 32-38 cm pikad ning ta kaalub ligi 480-1000 g. Tavaliselt on emaslind suurem kui isane. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltk...
Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3...
Plaat sai hulga kriitikat ning Briti mainekamad drum'n'bass-artistid 4 Hero ja Roni Size asusid Courtney Pine'i muusikat remiksima. 1996. aastal omistati plaadile mainekamaid inglise muusikaauhindu Mercury Prize. 1997. aasta sügisel ilmunud Underground tõstis Courtney Pine'i nime moodsa jazzmuusika eliidi seas veelgi rohkem esile. Just selle laine muusikat esitas ta 1998.aasta Jazzkaarel, üllatades suuresti meie publikut. Tanel Tomson kirjutas ajakirjas Luup : " Relvitukstegev uue jazzipõlvkonna esisaksofonist Courtney Pine, kelle esinemisest kujunes omalaadne manifest. Courtney Pine Band võttis läbi praktiliselt kõik tänapäevased jazzisuunad, tutvustas kahe DJ abil muusika peateede olevikku - hip-hop, drum'n'bass, acid jazz -, murdis seina saali ja lava vahel ning kõigutas skeptilise ja endassetõmbunud eestlase maailmapilti, pannes kogu saali liikuma ning laulma." Mehe lavaenergia on hämmastav. Kui ta mängib kahel...
(Lühiessee ) Liis Liinev 11.c 01.03.08 Kes oli ja kust tuli? Sündis Korsikal vaesunud aadliku peres 15. augustil 1769. Õppis Brienne`i sõjakoolis, lõpetas Pariisi kõrgema sõjakooli 1785 leitnandi auastmes. Napoleon kui riigimees on huvi pakkuv nii talle ainuomase karakteri vaatenurgast kui ka suurte elualade kaupa: majandus, sõjandus, kultuur, seltskonnaelu, õigusloome, poliitika, diplomaatia jne. Napoleon, olles teose keskne kuju, enam kui lihtsalt peategelane, elab paljude huviliste sule all siiski ajalooprotsessist ja ajastu eluolust lahti rebimata koos oma rahvaga. (See on tähtis.) Faktide valik on iga Napoleoni kohta koostatud raamatu puhul raskeks probleemiks. Nii näiteks on inglaste maailmanägemus mandri-eurooplase omast tublisti erinev. K...
Oma 4 vaatlusriista nimetas ta uhkelt mikroskopiumiks ja see koosnes neljakandilisest metallplaadikesest, mille külge oli kinnitatud kumer suurendusklaas.Plaadikest tuli hoida silma ees. Klaasi taha oli kinnitatud uuritav ese. Juba tavaline prilliklaas, mis suurendas asju 2-3 korda, võimaldas näha asju suuremana kui nad paistsid paljale silmale. Kümnekordselt suurendav luup , mida hollandi kaupmehed kasutasid kauba kvaliteedi hindamiseks, muutis tavalised asjad hoopis teiseks: Igas kangas oli selgesti näha lõime jämedaid, nööritaolisi lõngu, sile nahk paistis luubi all nagu künkaline küntud põld, peenikesed karvakesed tundusid vitsajämedustena. Aga mis siis, kui teha klaasid, mis suurendaksid 25, 50, 100 korda? Või isegi 300 korda? Missugusena paistaks loodus inimesele siis?...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
