valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Omavoliga ei ole tegemist, kui seadus valduse äravõtmist või rikkumist erandina lubab. Omavoli on õigustatud näiteks hädakaitse või hädaseisundi korral, samuti täituri tegevus, kui tal tuleb võlgniku vara arestida või järelvalveametniku liikumine võõral maatükil. Valdajal on õigus valdust omavoli eest jõuga kaitsta, hädakaitse piire ületamata. Kui vallasasi võetakse omanikult salaja või vägivallaga ära, on valdajal õigus tabatud või jälitatud omavolitsejalt see kohe tagasi võtta. Kui taoline asi juhtub kinnisasjaga on valdajal õigus tarvitada omavoli, et isik kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi temalt tagasi võtta. Kui vallasasi on sattunud valdaja võimu alt teise isiku valduses olevale kinnisasjale on valdajal õigus see enesele tagasi võtta. Kui sellega seoses tekkisid kinnisasja omanikul 2
VALDUS Valduse mõiste AÕS § 32: Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt) 2. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 3
Tegemist õigusliku positsiooniga. Valduse esemeks võivad olla nii asjad kui ka asja reaalosad, mitte aga asja mõttelised osad ja õigused. Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on (otsene valdaja). Kaudseks valdajaks loetakse isikut kes ise faktilist võimu asja üle ei teosta, kuid kellel on faktilise võimu teostajaga selline õigussuhe mille kohaselt on asja ajutisse valdamise õigus antud teisele isikule. See õigus peab olema ajutine ja ajaliselt piiratud. Kaudsel valdajal puudub faktiline võim asja üle. Otsene valdaja on tema ees vastutav. Kaudne valdus kestab ainult niikaua kuni otsene valdaja õigussuhet tunnustab. Kaudset valdust loob õigussuhte tunnustamine otsese valdaja poolt see tuleb kaudsele valdajale avaldusega või muu tegevusega teatavaks teha. Kaudse valduse tunnused: valdusvahendussuhte olemasolu, otsene valdaja peab tunnustama kaudset valdajat kui tugevama õigusliku seisundiga ülemvaldajat, see suhe peab olema ajutine,
Omavoli - all mõistetakse valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumist või valduse äravõtmist. Otsimisõigus 1). Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud; 2) Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia. Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik. Kohtulike nõuete esitamine: valdusel on ka kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtusse. 4. Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu eesmärk. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine.
Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja
VEKSEL Referaat Veksel Mis on veksel? Veksel on vromikohane võlakohustus väärtpaber, mille võlgnik annab võlausaldajale viimaselt laenu saamisel. Veksli valdajal on õigus vekslil märgitud tähtajal nõuda võlgnikult sisse vekslile kirjutatud võlasumma veksli nimiväärtus ehk nominaalväärtus.Veksliga tehtud laen on tavaliselt lühiajalisem ja ta erineb teistest laenudest sellepoolest, et laenuintress makstakse laenu võtmisel ette ära. Intresside arvutamise aluseks on veksli nimiväärtus. Seega saab võlgnik laenu võtmisel oma kasutusse vähem raha, kui on veksli nimiväärtus. Veksli eest tasumisel peab ta aga maksma veksli nimiväärtuse.
olukorrast olla käibes kas päraldisena (pulgad koos trummiga) või iseseisva asjana (pulgad ilma trummita). 10. Mis on valdus? AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused 11. Kes või mis on valduse teenija? - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud
· Võttaks ette esimesel võimalusel: Kasutusele võtaks esimese lahenduse punkti esimese osa ning teeks alla uue seina ning pealmise fasaadi korda. · Pikaajaline plaan: Hakkaks välja töötama esimese lahenduse punkti teist osa, ehk välisfasaadi kiiret maha ja peale võtmise tehnilist lahendust. Samas tõstatakse avalikuse ette neljanda lahenduse punkti ning üritaks süsteemi parandada. 8)Kriteeriumid Hoonete valdajal peaks olema rahalised võimalused ning huvi hoonete korda tegemise vastu. Lisaks huvi püüelda uudsete lahenduste poole ning parandada üldist süsteemi. Hakates töötame uut fasaadi lahendust peaks olema huvi äritegevuse vastu. 6. Teostas: *******(kustutatud)****
Ülekandmine annab omandi müüjalt ostjale, kuid ei kohusta. Asjaõiguslik ülekandmine täidab võlaõigusliku müügikohustuse. Müük ja õiguse ülekandmine on, vaatamata oma erinevatele õiguslikele tagajärgedele, ühtviisi tehingud. Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist. Valdamine (ius possidendi) on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine (ius
kindlustusvõtja kohale: -jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-) -sõiduki valdajal on tekkinud tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega (+) 18. Kindlustusseltsil on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustaja kehtivaid õigusakte rikkudes lahkus sündmuskohalt (+) -liiklusõnnetuse ajal istus juhi kõrvalistmel sõiduki alkoholijoobes omanik (-) -liikluskahju põhjustajal puudus juhtimisõigus (+) 19. Kindlustusseltsil puudub tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui:
kindlustusvõtja kohale: -jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-) -sõiduki valdajal on tekkinud tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega (+) 18. Kindlustusseltsil on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustaja kehtivaid õigusakte rikkudes lahkus sündmuskohalt (+) -liiklusõnnetuse ajal istus juhi kõrvalistmel sõiduki alkoholijoobes omanik (-) -liikluskahju põhjustajal puudus juhtimisõigus (+) 19. Kindlustusseltsil puudub tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui:
Lähim hoone asub planeeritava ala piiril. Planeeringuga kavandatud ehitised ei ole keskkonnaohtliku mõjuga. Olmereoveed kanaliseeritakse ja juhitakse magistraalvõrku ja juhitakse puhastusseadmetesse. Sademeveed hajutatakse kruntidele. Moodustatud kruntidel võib olemasolevat kõrghaljastust ümber planeerida, hoonestusala alla jäävad puud eemaldada. 1.10. Tuleohutus Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeringualal paiknevad juurdepääsud ehitistele hoida aastaringselt vabad. Planeeritavad 6 hooned peavad vastama TP-2 tulepüsivusklassile. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates ja rekonstrueeritavates hoonetes lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" (avaldatud RTI, 09.11.2004,75,525) ja selle lisadest. 1.11. Kuritegevuse ennetamine
kohtumine kokku lepitud.) 7) Kannatanu nõusolek nõusolek peab olme õiguspärane, ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks(enda tapmine, kehavigastuste tekitamine), peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. 8) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu nt tuletõrjuja ja politsei tegevus. 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu nt on lubatud valdajal kaitsta jõuga oma valdust omavoli vastu, ületamata seejuures hädakaitse piire. 10) Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine teatavates piirides, v.a kui käsk oli kuritegeliku sisuga, käsk oli antud volituste piiride ületamisega või vorminõuetele mittevastavalt. 7.6 ÕIGUSRIKKUMISTE LIIGID Lk 100-101
1.2.4. Juriidilise isiku valdus Juriidilistel isikutel on otsene valdus, mida nende organid nende jaoks teostavad, ilma et neid valduse teenijateks nimetama peab. 1.2.5. Valduse teenija Valduse teenijaks on isik, kelle käes on asi mitte tema enda huvides, vaid teise isiku huvides. 1.2.6. Valdaja omaabi Valdaja võib oma valdust omavoli vastu kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära oomavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Omaabi õigus kuulub ka valduse teenijale. 1.2.7. Valduse kohtulik kaitse Kui valdust on omavoliliselt rikutud või on valdus omavoliliselt ära võetud, siis on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset. 1.3
(mitmepoolne tehing) või ühepoolse avaldusena. Asjaõigustehingu kehtivuse täiendavaks eelduseks võib olla: _ kohustusliku vormi kehtestamine (vt nt AÕS §-d 119 ja 120), _ ametiisiku või -asutuse luba (vt nt KAOKS § 2 lg 4, § 3 lg 2). 166. Milliseid asjaõiguslikke nõudeid seadus tunneb? Asjaõiguslike nõuete alus tuleneb asjaõigusest. Sellest tulenevalt võib neid – erinevalt võlaõiguslikest nõuetest – maksma panna igaühe suhtes. • Väljaandmisnõue Omanikul ja valdajal, kelleks võib olla ka valdust andva asja- või võlaõiguse omaja, on õigus nõuda asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest (vt AÕS § 80 lg 1, § 45 lg 1). Modifitseeritud väljaandmisnõueteks on ebaõige kinnistusraamatukande muutmise ja kustutamise ning tähenduse kaotanud kinnistusraamatukande kustutamise nõuded (vt AÕS § 65 lg 1). Neid nõudeid ei saa aga esitada heauskse kolmanda isiku poolt omandatud kinnistusraamatusse kantud asjaõiguse suhtes (vt AÕS § 65 lg 3).
(Halvausklik- valdaja on teadlik, et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma) Valduse objektiks võivad olla KÄIBELISED ASJAD. Peamiseks valduse objektiks on kehaline asi. Rooma õigus tundis ka valdust, kus objektiks on kehtetu asi. Mõeldud on siin mingi teise õiguse kehtestamist. Possessio(valduse) saamiseks pole vaja erivorme! Valduse saamiseks ON VAJALIK, et valdajal oleks animus ja corpus, kusjuures animus on eelduseks, millele järgneb corpus. Corpus ei tähenda käega haaramist; asi loetakse valduses olevaks, kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine- isanduse teostamine asja üle. On olnud palju vaidlusi selle üle, kuna on nt metsloom jahimehe valduses, kala kalamehe valduses. Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. (nt perepoeg või ori omandab valduse). VALDUS KAOB, kui kaob üks ta elementidest, s.o. kas animus või corpus.
selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. II LOENG VALDUS Valduse mõiste AÕS § 32: Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused: 2. Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt) 3. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 4
tema majapidamises või ettevõttes (valduse teenija) Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omandiõiguse sisu: Valdamine (faktilise võimu teostamine) Kasutamine (tulu saamine asjast) Käsutamine (asja juriidilise staatuse määramine) Valdaja võib oma valdust kaitsta omavoli vastu jõuga, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui valdust on omavoliliselt rikutud või valdus omavoliliselt ära võetud, on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset. 22.Ühisomand ja kaasomand Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
hüpoteegipidaja nõude tõttu kuuluvad müümisele. Kui ei ole ühendatud, siis hüpoteek ei laieneks, sest tegemist oleks päraldisega. Kuna asjad olid omandireservatsiooniga üle läinud, siis on omanikuks endine omanik niikaua kuni täidetakse omandireservatsioonist tulenev nõue (nt maksmine). Kaasus 6 VEM VÕS par 233 Kas V nõue on õigustatud? · AÕS Par 45 valduse äravõtmisest tulenev nõue: (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. · AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele
Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 18. Kinnisvaraomaniku ja valdaja õigused seoses oma (kinnis)vara kaitsega. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, edasise rikkumise ärahoidmist ja kahju hüvitamist. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse
Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 18. Kinnisvaraomaniku ja –valdaja õigused seoses oma (kinnis)vara kaitsega. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, edasise rikkumise ärahoidmist ja kahju hüvitamist. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda
ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. § 82. Valduse tõendamine (16) Omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. (17) Kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda. § 83. Valdaja vastuväited (18) Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. (19) Otsene valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale. (20) Käesoleva seaduse § 93 kohaselt väljaandmisnõude loovutamisega omandatud asja
Oluline on siin püsivus ja tahe. NB! Päraldis ei pea olema sama omaniku kuuluvusega, kuid võib olla. 8. Valduse mõiste, valduse liigid AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus AÕS § 33 lg 2 - isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte
kohustatud isiku kinnivõtmine põgenemiskahtluse korral; 3) kohustatud isiku vastuhaku kõrvaldamine. Omaabi ei tohi minna kaugemale, kui on vaja ohu ärahoidmiseks. Kitsam käsitlus Eesti õigus tunneb ainult valdaja omaabi, mille kohaselt valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire (AÕS § 41 lg 1). Kui asi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus (vt AÕS § 41 lg-d 2 ja 3): 1) teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta; 2) omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Valdaja õigust omaabile võib kasutada ka isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle valdaja korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (AÕS § 41 lg 4). 47. Mis on aegumise sisuks? Kui isikul on õigus nõuda teiselt isikult teatud teo tegemist või sellest hoidumist
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Omand on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdus - õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte (ka varas on valdaja) a)otsene valdus (üürnik ) b) kaudne valdaja (maja omanik, üürile andja) Valdaja on isik, kelle faktilise võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes.
Valdus on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla seaduslik ja mitte seaduslik. Kui vallas asi võetakse valdajalt ära salaja v vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud v jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Sama kehtib ka kinnisasja kohta. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud
teadnud, et V oli jalgratta varastanud (AÕS § 40 lg 4), mistõttu H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline ja H ei ole omavoliline valdaja J-i suhtes. Seega eeldus nr 2 ei ole täidetud. Ülejäänud eelduste kontrollimine ei ole vajalik. Lahendus: J ei saa jalgratast H-i käest välja nõuda, sest H ei ole tema suhtes omavoliline valdaja AÕS § 45 alusel. Olgu täpsustuseks märgitud, et J-il kui jalgratta valdajal ei ole küll õigus H-i käest jalgratast välja nõuda, kuid jalgratta omanikul ehk üürileandjal oleks õigus jalgratas H-i käest välja nõuda AÕS § 80 (omandikaitse hagi) ja § 95 lg 3 alusel. Kuid seda ei ole kaasuses küsitud. 4. Jalgratas ja südamerabandus Omanik O saab jalgrattaga sõites südamerabanduse ning sureb. Surnud O-st juhtub mööda minema mööduja M, kes võtab jalgratta kaasa ning lahkub sellega. M müüb jalgratta heausksele ostjale H
teadnud, et V oli jalgratta varastanud (AÕS § 40 lg 4), mistõttu H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline ja H ei ole omavoliline valdaja J-i suhtes. Seega eeldus nr 2 ei ole täidetud. Ülejäänud eelduste kontrollimine ei ole vajalik. Lahendus: J ei saa jalgratast H-i käest välja nõuda, sest H ei ole tema suhtes omavoliline valdaja AÕS § 45 alusel. Olgu täpsustuseks märgitud, et J-il kui jalgratta valdajal ei ole küll õigus H-i käest jalgratast välja nõuda, kuid jalgratta omanikul ehk üürileandjal oleks õigus jalgratas H-i käest välja nõuda AÕS § 80 (omandikaitse hagi) ja § 95 lg 3 alusel. Kuid seda ei ole kaasuses küsitud. 4. Jalgratas ja südamerabandus Omanik O saab jalgrattaga sõites südamerabanduse ning sureb. Surnud O-st juhtub mööda minema mööduja M, kes võtab jalgratta kaasa ning lahkub sellega. M müüb jalgratta heausksele ostjale H
reaalosa 6. ainuvaldus ja kaasvaldus – ainuvaldus: üks valdaja; kaasvaldus: mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa 73. Valduse kaitse omavoli vastu Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma avaldust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. 74. Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise
või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata Pahauskne vastupidisel juhul, valdaja teab, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teisel isikul on suurem õigus Valdus omandatakse 1) tegeliku võimu saamisega asja üle; 2) abinõude üle, mis võimaldab seda võimu - sellele piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest - valdus on seadusega kaitstud omavoli(rikkumise või äravõtmise) vastu - valdusel on kohtulik kaitse: rikkumise või äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole (üks aasta) Kinnistusraamat kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed; ta on avalik Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt õiguste rikkumise vältimist Omandi esemeks iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud; sõltuvalt iseloomust võib olla: · vallasomand · kinnisomand
meie ametil võib olla huvi selle kasutamiseks mõne teise mälestise juures. Tihti võib probleemiks kujuneda tuletõrje- ning muinsuskaitsenõuete vastuolu. Sel juhul on mõtet esmalt tutvuda konkreetsete tuleohutusnõuetega ning seejärel, koostöös muinsuskaitsjatega, leida optimaalseim lahendus. * Ehitise hooldamisel on oluline lähtuda kaitsekohustise teatisest. Nimetatud dokument väljastatakse Kultuuriväärtuste Ameti poolt igale mälestise omanikule ning ka uuel valdajal on õigus seda eelmiselt omanikult nõuda. Kaitsekohustise teatises on kirjeldatud lühidalt ehitise ajalugu, seisukorda ning nõutavaid remonttöid. Nimetatud dokument sisaldab ka omaniku jaoks olulisi väljavõtteid muinsuskaitseseadusest ning teistest mälestisega seotud õigusaktidest. (7) 11 4. UNESCO maailmapärandi objektid Lõuna-Ameerika 4
juhul, kui antud tagatise iseloom või suurus on ebapiisav või kui laeva aresti kohaldatakse käesoleva seaduse § 781 punktides 2 ja 3 toodud alusel. § 783. Aresti asendamine muu tagatisega (1) Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis võib kohus laeva arestist vabastada. Laeva ei või arestist vabastada, kui laev arestiti käesoleva seaduse § 781 punktides 18 ja 19 loetletud merinõuete tagamiseks. Sellisel juhul võib kohus lubada laeva valdajal jätkata äritegevust või muul moel laeva kasutamist laeva aresti ajal. (2) Kui pooled ei jõua kokkuleppele tagatise piisavuse ja vormi osas, määrab need kohus, ületamata seejuures arestitud laeva väärtust. (3) Taotlust aresti või muu tagatise asendamiseks ei käsitata vastutuse tunnistamisena, piiramisena ega kaitsest loobumisena
pandavate asjade valdaja. 1) Kaitsefunktsioon valduse kaitsefunktsioon ilmneb eelkõige valdaja kaitses asja omavolilise äravõtmise eest, samuti valdajale antud nõudeõiguses. Kuna omavoli keeld kehtib igaühe suhtes, omandab valdus hõivatud asja suhtes tugevasti nõrgendatud vormis absoluutse õiguse mõju ja sellega asjaõguse mõju. Tegeliku võimu taga seisab enamasti ka õiguslik võim ehk teiste sõnadega, valdaja on ühtlasi ka omanik. Kui valdajal on õiguskaitse, siis on see tema näol reeglina ka omanikul, kes antud juhul on vaba oma omandi tõendamisest. Selle funktsiooni teostamiseks on seaduses sätestatud, et valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu ja et omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab omavolilise valdaja kõrval ka valduse pärija või muu õigusjärglane. 2) Säilitusfunktsioon - ka sellel isikul, kellel ei ole asjaga mingit asjaõigusliku seost, on valdajana
Esiteks karistusseadustik (jõustunud 01. septembril 2002), kohtuekspertiisiseadus (jõustunud 01. jaanuaril 2002), kriminaalmenetluse seadustik (jõustunud 01. juulil 2004) ja alaealiste mõjutusvahendite seadus (jõustunud 01. septembril 1998). Def. Eriteadmisteks (e. erialasteks teadmiseteks) nimetatakse kriminaalmenetluses mingi eluvaldkonna teaduslike teadmiste ja praktiliste oskuste kogumit, mis on omandatud spetsiaalse kutsealase ettevalmistusega ning mis võimaldavad nende valdajal lahendada kriminaalasjas tähtsaid küsimusi. Ülaltoodud definitsioon pärineb varasemalt kehtinud kriminaalmenetluse koodeksist. Praegu kehtivatest seadustest (KarS, KrMS-kasutab ilma defineerimata, KeS) eriteadmiste definitsiooni enam ei leia. KeS kasutab aga teaduslikult põhjendatud arvamuse (eksperte ei jagata mitte eriteadmiste alusel vaid teadusvaldkondade kaupa §12) mõistet, mis on paljuski küsitav. Eriteadmiste mõiste on alati laiem kui teaduslike teadmiste mõiste. Spetsiaalse
3. EESTI TEHTAVAD UURINGUD 3.1. Roopa sügavuse määramine Teekatte roopa sügavus mõjutab otseselt liiklejate ohutust ja iseloomustab ilmekalt tee seisukorda. Roopad tekivad teedele põhiliselt kulumise ja teekonstruktsiooni nõrga kandevõime tõttu. Kui teekattele on roopad ühel neist põhjustest tekkinud on vee äravool katte pinnalt takistatud ning liiklemisel tekib vesiliu oht. Samuti võivad roopad põhjustada sõiduki juhitavuse kaotamist libeda teekatte puhul. Tee valdajal tuleb roobaste arengut hoolikalt jälgida. [3] Teekatte Roopa sügavuse seisukord Iseloomustus (sõiduohutus ja mõju teekasutajale) piirid (mm) Väga hea Teekattel roopad puuduvad. <5 Teekattel ei ole roopaid märgata ning nende sügavus Hea ei avalda mõju teekasutajale. 5 10
VALDUSE KAITSE seadusega kaitstud omavoli vastu s.o. seaduse vastaselt asja valduse rikkumine või ära võtmine. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole täendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, s.t. valduse rikkumise või selle äravätmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi väetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära vätta. Kui kinnisasja valdus väetakse ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi vätta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kelle Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg on 1 a
Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjust...
Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Kui vallasasi võetakse omanikult ära omavoliliselt, salaja või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta. Valdusel on kohtulik kaitse. Valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda kohtu poole (valduse taastamiseks). Valduse kaitse hagi tähtaeg on üks aasa, arvates valduse rikkumise või äravõtmise ajast. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlasuhe saab tuleneda lepingust või seadusest. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
määratletuse põhimõte, üleantavuse põhimõte, eraldatause põhimõte e. abstraktsiooniprintsiip. 72. Omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 73. Valdus tegelik võim asja üle, ka reaalservituudi teostamine. Õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte (ka varas on valdaja) 74. Omandi kaitse ja valduse kaitse omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse 75. Ühisomand © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 11
Objektiks võivad olla käibelised asjad. Peamiselt on valduse objektiks kehaline asi-possessio rei. Rooma õigus tunneb valdust, kus objektiks on kehatu asi. Mõeldud on siin mingi teise õiguse teostamist-possessio iuris, quasi possessio Valduse saamine Valduse saamiseks on vajalikk, et valdaja oleks animus-tahe asja enda käes pidada ja corpus-tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks, millel järgneb corpus.Corpus ei tähenda käega haaramist,asi loetakse valduses olevaks , kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine-isanduse teostamine asja üle. Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. Valdus kaob, kui kaob üks ta elementidest, kas animus või corpus. Valduse kaitseks olid erivahendid. Savigny-saksa kuulus õigusteadlane.arvas, et valdust hakati kaitsma selleks, et riigivõim saaks tõrjuda vägivalda. Ihering arvab, et valdajat kaitstakse, sest ta on tavaliselt ka omanik. Vim vi repellere licet-jõudu võib jõuuga tagasi tõrjuda.
Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. 19. Tehingud. 20. Tehingu vorm. 21. Tehingu kehtetus. 22. Esindamine. 23. Tähtaeg ja tähtpäev. 24. Asjaõigusseadus. 25. Asjad. 26. Valdus. Tegelik võim asja üle, õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte. 27. Omand. Isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 28. Vallasomand ja kinnisomand. 29. Äriseadustik. äriseadustik (ÄS) – reguleerib äriühingutega (va tulundusühistu) seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi,
23 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 134-135 24 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 109 25 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 26 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 3. OMANDIÕIGUSE SISU Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist.27 Ulpianus libro septuagensimo sexto ad edictum: Differentia inter dominium et
Kaitstava loodusobjekti valitseja: Riigiasutus või keskkonnateenistus. Liikumine kaitstaval loodusobjektil: (1) Teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. (2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. (3) Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal: 1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega; 2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi. Natura 2000 võrgustik: Üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja
valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse lõppemine - Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil (nt laps viskab märkamatult asja tänavale, asi varastatakse jne). Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta (nt ajutine lahkumine korterist). Omaabi - Kui vallasasi võetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse üle salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Otsimisõigus - Kui vallasasi on sattunud valdaja võimu alt teise isiku kinnisasjale,
Valduse lõppemine Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 6. Valduse kaitse isntrumendid. Omaabi. Otsimisõigus. Kohtulike nõuete esitamine. Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. AÕS annab valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: · omaabi · kohtulike nõuete esitamine Omaabi Kui vallasasi võetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse üle salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Otsimisõigus Kui vallasasi on sattunud valdaja võimu alt teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja
hoiatav/keelav viide või märk. Elekter TUO NÕUE tehniline ja korralduslik nõue, mille eesmärk on tagada TUO. - löök, põletus/kaarleek Vastutus TUO täitmise eest objektil lasub selle omanikel või valdajal. ELEKTRIPAIGALDUS kogu süsteemi talituslik kogum, ühendatud omavahel. I maandus Nõuded TUO korraldamisele II topeltisolatsiooniga Kõige tähtsam objekti valdaja kehtestab kooskõlas päästeteenistusega objekti üldise
puhastamisega 3600kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (2) Loodushoiutoetust ei maksta, kui samal aastal hüvitatakse rändel viibivate lindude sellel maatükil tekitatud kahju «Looduska itseseaduse» § 61 alusel. 11 § 3. Toetuse taotleja Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal (omanikul, rentnikul, ajutise kasutusõiguse alusel kasutajal), kui sellel maal toimub kaitsekorra või kaitsekorralduskava kohaselt vajalik poolloodusliku koosluse ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus. PRIA toetuse taotlemise tingimus ja määrus Toetust saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsi line või juriidiline isik, seltsing ning muu juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taot leja) tingimusel, et taotleja harib või hooldab maad õiguslikul alusel, s
kohustatud isiku kinnivõtmine põgenemiskahtluse korral; 3) kohustatud isiku vastuhaku kõrvaldamine. Omaabi ei tohi minna kaugemale, kui on vaja ohu ärahoidmiseks. Kitsam käsitlus Eesti õigus tunneb ainult valdaja omaabi, mille kohaselt valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire (AÕS § 41 lg 1). Kui asi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus (vt AÕS § 41 lg-d 2 ja 3): 1) teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta; 2) omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Valdaja õigust omaabile võib kasutada ka isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle valdaja korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (AÕS § 41 lg 4). 47. Mis on aegumise sisuks? Kui isikul on õigus nõuda teiselt isikult teatud teo tegemist või sellest hoidumist
ja sõidab haiglasse. A peab B-le kahju hüvitama, kui tegutses HS-s. Lg 3 alusel võidakse panna kahju hüvit kohustus III-le isikule, kellest vastav oht, mille tõrjumiseks tekitati kahju, tulenes. 50. Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades omaabi vallasasja valduse taastamiseks? (4) Hädakaitseseisundis tegutsemine. Valdust võib jõuga kaitsta. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. 51. Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus? Kontr kahel tasandil: I tasandil tehakse kindlaks süüvõime e deliktivõime, II tasandil süüvormid. Hooletusest toime pandud delikti puhul tuleb kontr I hooletus obj mõttes e hooletus välises (§ 104 lg 3) mõttes ja II hooletus subj mõttes e sisemises (§ 1050 lg 2). Nt A jätab oma
Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. 1. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ütlemata seejuures hädakaitse piire. Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. 2. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandi liigid on: Eraomand kodanikule kui füüsilisele isikule kuuluv vara Juriidilise isiku omand organisatsioonile kuuluv vara
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
