Kevin Vahisalu Al13b Kriisi kolded 18. detsembril 2010 araabia maades alanud suur protestide laine sai tuntuks araabia kevade nime all. Paljud lootsid, et see toob demokraatlikumaid muudatusi ning vanad diktaatorlikud režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid
Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes. Tulemus: Ungari allutati nsvl-le,ülest.suruti maha. Suessi kriis'56- O: egiptus,pr,sb,iisrael. P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt seotud kuningas; vabastada araabia välismõjudest ja ühendada see egip juhtimise all; suessi kanali riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: komm...
Kokku enne kui ilmneb lööve. Kokku 7-17 kestab haigus 14-21 päeva.) päeva.) Haiguskolle tekib kõigepealt näole Haiguskolle tekib kõigepealt kurku või kerele. või suhu (keelele), siis näkku või käsivartele. Kuidas lööbe haiguskolle Haiguskolded arenevad erinevalt. Kolded ilmnevad samal ajal ja nad erineb Kui mõned on värsked siis teised on samasugused igal kehaosal. on juba koorikutega kaetud. Haiguskolle muutub väga kiirelt, Kolded muutuvad aeglaselt. Kärn koorik tekib koldele peale 24 tunni tekib alles 9-15 päeva jooksul. jooksul. Kolded asetsevad naha pealispinnal Kolded muutuvad kõvaks,
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...
düsmenorröa, lastetuse või munasarjakasvajate tõttu tehtavate uuringute käigus. Östrugeen ja progesteroon mõjutavad endometrioosi kollet sama mehhanismiga kui endomeetriumi Esinemine Noortel naistel põhiliselt 35-45 aastastel naistel, anamneesis mitu sünnitust Tunnused Kolded võivad olla: punakad Emakas difuusselt suurenenud, näärmetaolised kõrgendikud, seina lihaskiht on paks ja näsad, läbipaistvad emakaõõs suur. Lihaskiudude vedelikupõiekesed ja valkjad vahel paikneb endomeetriumi täpid; pigmenteerunud meenutavaid näärmelisi tumesinised, pruunid või struktuure. mustad täpid ja kolded,
peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1. Väikesespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, sprooride Ø 2-6 m ) 2. Suurespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, spooride Ø 5-8 m) 3. Endotriks (spoorid karva sees) 4. Faavus (karvad jämedad hüüfid ja õhuga täidetud tühimikud) Väikesespooriline ektotriks Tekitajad: M. canis M. audouinii Kliiniline leid: Peanahal üksikud ümarovaalsed teravapiirilised,2-6 cm Ø kolded, milles juuksed murduvad ühtlaselt 4-5 mm kõrguselt, neid ümbritseb hallikas puudritaoline tupp; põletikutunnused in vähesed, esineb peenehelmeline ketendus. Woodi lambi all erkroheline helendus Suurespooriline ektotriks Tekitajad: T. verrucosum M. gypseum Kliiniline pilt: Abstsedeeruv põletik karvafolliiklites (kerion), haigestunud karvad langevad välja, peanahale vajutamisel eritub mäda (sõelatunnus), kaasnevad regionaalne lümfadenopaatia ja
e väikesed kolded. · Alaäge vorm mitmesu
VITILIIGO DEFINITSIOON Vitiliigo ehk naha laikpigmentsus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. ESINEMINE 12 % elanikkonnast Pooltel juhtudel enne 20 eluaastat Laigud sageli näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas ETIOLOOGIA Etioloogia teadmata Ei ole nakkav Igas eas esinev, sageli algab meestel 19 ja naistel 24 aastaselt Palju teooriaid neuroloogiline, tsütoloogiline, keskkonna, immunoloogiline Kolmandikul patsientidest on haigusekandjaks ka sugulane Arvatavasti multigeenne VALLANDAJAD Stress Hormonaalsed muutused Kontakt teatud kemikaalidega Päikesepõletus Igasugune nahakahjustus DIAGNOOSIMINE Anamnees Lööve, päikesekahjustus jne 23 kuud enne Stress, haigus Haiguse esinemine suguvõsas o Biopsia kahjustunud nahast o Vereproov ...
Temperatuuri langedes põlemise kui 5 keemilise reaktsiooni kiirus väheneb kiiresti, kuna põlevaine lenduvad komponendid on ära põlenud. Seega hakkab põlemiseeldustest domineerima põlevaine defitsiit. Intensiivne leegiga põlemine lakkab, järele jääb hõõguv tuhaga kaetud mass. (Talvari, 2009, lk. 177) Selles etappis on kaks ohtu - esimene mittepõlevate põlevate ainete olemasolu, mis võivad areneda uueks tulekahjuks ja võivad säilida ka jahtumise faasis kuumad kolded, mis sobivatel tingimustel võivad areneda põlenguks. Seepärast jälgitakse ja kontrollitakse ka kustunud põlengut veel mõnda aega. Teiseks on tagasitõmme oht, millal hapniku uuesti sattub piiratud ruumi. (Josh, 2018) 6 2. ELULISE JUHTUMI ANALÜÜS 2.1 Kopli tänava puitmaja põleng Häirekeskusele teatati 17.08.2015 kell 14.32, et Kalamajas Kopli tänaval põleb
linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8.-7. saj. e.m.a. ümbritsti neemik kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld ja savipõrandatega hooned. Leidude hulgas olid ülekaalus savinõukillud (kokku üle 32 000), mis annavad tunnistust väga erinevate nõude kasutuselolekust tollases majapidamises. Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685-585 e. m. a
- Sobivad keskkonnatingimused - Endogeensed tegurid (rasune nahk, liighigistamine, kaasasündinud eelsoodumus, ravi süsteemsete kortikosteroidide ja immunsupressantidega) - Pärilik eelsoodumus Iseloomulikud tunnused: - Hüpo- või hüperpigmenteerunud laigud rinnal ja seljal, raskemal juhul ka kaelal, kõhul ninga vahel ka jäsemete proksimaalsed osad. - Tavaliselt ei levi näole, käsivartele ja säärtele. - Tavaliselt on kolletel õrn kliitaoline ketendus. Alguses paiknevad kolded üksikult, seejärel aga suurenevad pikkamööda. - Mõned haiged kaebavad sügeluse üle, kuid tavaliselt on sügelus harv nähtus. Seega on kliiketendustõbi vaid kosmeetiliseks probleemiks Ravi: lokaalsed vahendid, esikohal asoolid. Lokaalse ravi korral tuleks määrida ravimit kogu kehatüvele, samuti kaelale, ülajäsemete ja reite nahale. Retsidiivi tekkimisel tuleb ravi korrata.
sensoorsete närvilõpmete põletik Mida raskemal kujul avaldus esmasnakkus, seda sagedamini tekib taasägenemine Käivitavad jõud: hõõrdumine seksuaalvahekorra ajal, üldhaigus, stress, väsimus, depressioon, unepuudus, menstruatsioon, päikesekiirgus või immuunsüsteemi nõrgendavad faktorid Prodromaalnähud: kihelus- või sügelustunne haiguskoldes, palavik, peavalu, halb enesetunne, neuralgilised valud lihastes Kliinilistekshaigusnähtud: herpeetilised kolded, düsuuria, valu, kubeme lümfadenopaatia, naistel ka tupevoolus Viiruse ülekanne toimub tiheda füüsilise kontakti korral viirust eritava isikuga Viirus võib ülekanduda ka inimeselt, kes on ilma kliiniliste haigustunnusteta Ravi hõlmab valu leevendamist, villide- haavandite ravimist Situatsioon 26-aastane meespatsient pöördus perearsti vastuvõtule kaebusteks valu ja sügelustunne genitaalide piirkonnas. Patsiendi sõnul on peenisele paari päeva
Seepi kasutada ainult 1 kord nädalas Kuivata lapse nahka õrnalt Kreemita last, ema küüned olgu lühikesed Vaj. Antihistamiinsed ravimid Kompress kummeliteega Allergeenist hoidumine Atoopiline dermatiit eelkoolieas ja koolieas Võib esineda kolm varianti: „ratsapükste lööve“ Lumepalli lööve“ „kummisaapa lööve“ Lööve põhiliselt liigeste piirkonnas. Kolded punetavad, nahajoonis muutub reljeefseks ja tuleb hästi nähtavale. Nahk turses, näha kratsimisjälgi ja koorikuid. „Ratsapükste lööve“ Lööve lokaliseerub tuharatel ja reitel Sagedamini tekib eelkoolieas Kaob puberteedieas Tüdrukutel esineb sagedamini kui poistel „Lumepalli lööve“ Lööve lokaliseerub peopesal ja sõrmede pihupoolel „Kummisaapa lööve“
häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid
G.Ernesaks Sireli, kas mul õnne Ü.Vinter Laul põhjamaast R.Eespere Ärkamise aeg P.Sarapik Ta lendab mesipuu poole M.Siimer Homme J.Kasar Minu inimesed ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK. Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor
Seened ja Inimene Paratamatul on nii, et seened ja inimesed on väga palju seotud. On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades, inimese nahal, toidus jne. Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine. Pärmseeni kasutatakse Pagaritoodete kergitamisel ning lahjade alkoholide valmistamisel. Pagaripärm ...
tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad/rood, millest viimased tehti saviga vettpidavaks. Varase Mesoliitikumi inimesed eelistasid külmadel ja märgadel perioodidel muidugi onnidele koopaid, kuid soojad ja kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed hakkasid paiksetena põldu harima. Eestis olid mesoliitikumi ajajärgul levinud enne vaiehitisi ja külasid püstkojad, mille põhi oli umbes 6-7 meetrise läbimõõduga. Põrand oli kas maapinnal või pool meetrit sügavamale kaevatud. Püstkojal oli pisike eesruum ja pearuum, kus asus kividest laotud kolle. Need elamud ehitati palkidest ja kaeti kas puukoorte või mätestega.
Sajandeid on püütud elu kergemaks teha, kuid mitte kõigis valdkondades pole see õnnestunud. Ometigi on naistel vedanud nende eest kantakse tänapäeval erilist hoolt. Juba füsioloogiliselt on naissugu õrnem, ning iga vale liigutus võib jätta vea, mida lihtsalt ei saa olematuks teha näiteks laps. Isegi kui ta noor eluküünal abordiga kustutada, jääb mõrv ikka vanemate südametunnistusele. Selleks, et vigu vältida, peab olematuks tegema nende kolded. Teadlaste abiga on suudetud luua paljusid preparaate, tänu millele on võimalik soovimatut rasedust vältida, isegi kui vahekorda astumist on võimatu vältida. Näideteks võiks tuua rasedusvastased plaastrid, tabletid, pillid kõik on kättesaadavad kui inimene oma elu tõeliselt võtab ja ka teiste oma väärtustab. Maailmas on kolme liiki inimtüüpe, kes on kõik omal erilisel moel ainulaadsed ja erandlikud; sageli toimuvad nende vahel konfliktid, kuna nende elustiili eelistused
org/articles/bladdercancer/ PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II Elundipiir Liited naaber- Põletik on serooskest elunditega · Kui liitunud naaberelund on teine õõneselund, võib tekkida uuris ehk fistul kahe naaberelundi vahel (nt magu ja jämesool). METASTASEERUMINE I · Kasvaja levik algkoldest kaugematesse keha piirkondadesse; · tekivad uued, sekundaarsed kolded: siirded ehk metastaasid (ld metastasis); · metastaas kasvab sageli kiiremini kui algkolle. METASTASEERUMINE II Lümfogeensed metastaasid Regionaalsed Venoosne Rinnajuha Kopsud lümfisõlmed veri · Vahel harva on levik voolule vastupidises suunas. · Lümfogeenselt levib eeskätt vähk. METASTASEERUMINE III Hematogeensed metastaasid
ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohaselt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Ent elusate taimede tselluloosi ja ligniini lagundamisega põhjustavad seened mitmesuguseid taimehaigusi; kahjustavad ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber). - Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenehaiguste kolded varvaste vahele, kaenlaalustesse või kubeme piirkonda. Naha punetus ja ketendus! Varbaküünte, harvem sõrmeküünte, all -> nakatunud küüs muutub alt valgeks ja elutuks. - Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. - Väävlik elab lehtpuude tüvedel. Tema elutegevuse tulemusena kujuneb puudel südamemädanik.
Laboratoorsete ja loomkatsetega tõestati Lactobacillus fermentum ME-3 tugevat antagonistlikku aktiivsust mitmete seedeinfektsioonide tekitajate vastu. Marika Mikelsaare juhtimisel katsetati kõhutüüfusesse nakatatud hiirte peal, millist mõju avaldab see, kui antibiootikumiravi ajal anda hiirtele ka ME-3 sisaldavat probiootikumi. Piimhappebakter tugevdas tablettide mõju. Ilmnes, et antibiootikumide raviefekt tugevnes, tüüfusetekitajad kadusid verest ja kolded maksas esinesid üksikutel loomadel. Ilmnes, et probiootikum ja antibiootikumid koos suudavad infektsiooni vastu palju võimsamad olla. Lisaks on katsed näidanud, et pärast sööki tõuseb inimesel veres rasvade-lipiidide tase, see ajutine tõus võib organismile küllaltki koormavaks osutuda. Kui enne sööki juua klaas ME-3 piimhappebakteriga keefiri, on see koormus organismile väiksem ja osadel inimestel ei teki seda üldse.
Küsimused : 1. Millised seened ei kuulu taimeriiki? Seente mitmekesisus. 2. Hulkrakse seene ehitus. 3. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine. 4. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. 5. Bakterite ehituslikud iseärasused. Rõngaskromosoom. 6. Bakterite ainevahetus ja paljunemine. 7. Bakterid ja seened biotehnoloogias. 1. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma ja taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia s...
Kasvaja üldnimetus tuumor Kasvajavorme sadu: * erinevad paiknemise kohad * erinev edasikandumise ulatus * erinevad tekkemehhanismid Healoomuline kasvaja rakud ei levi ümbritsevatesse kudedesse * polüüp epiteelkoes * adenoom näärmekoes * müoom emaka lihaskoes Pahaloomuline kasvaja ehk vähk rakud levivad ümbritsevatesse kudedesse uued kolded * kartsinoom epiteelkoes * sarkoom näärmekoes Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks vähk Vähktõbedel üks ühine tunnus rakkude kontrollimatu kasv Muutusteni geenide ekspressioonis võib organism jõuda erinevalt: * parandamata jäänud replikatsiooni vead * mutatsioon päritud vanematelt * mutatsioon indutseeritud kantserogeenide poolt
ja aina maksaksid makse, mis olid ilmselgelt kõrged. Õnneks teksi lõpuosas tõi üks arst jällegi päevakorda ,,tüüfuse" ning andis mõista rikastele, et nende rikastumine võib kahaneda, kuna inimesed surevad tüüfusesse ning veelgi enam, ka jõukam rahvas võib endale selle haiguse saada. Ta parastas jällegi, et need eluruumid on enamjaolt pimedad, rõsked, räpased ning haisvad urkad, täiesti kõlbmatud inimeste elamiseks ning, et need ongi kolded, kust levivad haigused ja surm, nõudes endale ohvreid ka jõukate hulgast, kes lubavad pesitseda meie keskel niisugustel katku mädapaisetel. See, et ta andis seda kõigile mõista ongi ainuke väide, millega ma nõus olen. Hämmastav oli tõsiasi, et ühes toas elasid koos nii paljud inimesed. Tabelitest oli näha, et 6 inimest oli miinimum ning tabeli maksimum oli 18, kuid kes teab, see arv võis ka kõrgemale küündida.
Soodustavateks teguriteks on diabeet, rasvumine, rasedus, antibiootikumide ja kortikosteroidide kasutamine, kontratseptiivsed preparaadid, HIVinfektsioon jne. Pärmiseentõbi võib lokaliseeruda ka sõrmede vahele, küünevallile, suguelunditele ja suu piirkonda. Suu piirkonna haigestumisel tekib soor, kus põskede sisepinnale, suulaele, keelele ja igemetele tekivad mannaterasid meenutavad valged paapulid, millede eemaldamisel jäävad limaskestale eredat värvi veidi valulikud punetavad kolded. Päikese ultravioletsetest kiirtest kahjustatud alahuulele võib tekkida kandidoosne huulepõletik. Genitaalkandidoosi korral esineb naistel kreemikasvalge kohupiimataoline eritis ning limaskestade põletik. Meestel tekivad eesnahale ja peenise peaosale väikesed pindmised haavandid või lamedad sõlmekesed, vahel esineb ka turset. (joonis 2) Dermatofüütia Selle haigusvormi korral kahjustuvad naha sarvkest, küüned ja juuksed. Protsess piirdub alati epidermisega ehk pealisnahaga
peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemeldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada PAPILLOOM ehk näsakasvaja Tihti üle silma laua serval kohtuvad väikesed papilloomid. Ripsme serva pigmenteerimise käigul on vaja papilloomide ringi joonistada, see ei ole keeruline ning pärast ei ole silmaga nähtav. SOOLATÜÜGAS
vajub lihtsalt läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib. Ookeanilise laama vaheöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva , siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues kulgeb ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise
olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel. Genitaaltüükad pärasoole ja suguelundite piirkonna tüükad kanduvad reeglina edasi seksuaalsel teel. Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused ja haudumus. Viirusele vastuvõtlikumad on nõrgenenud immuunsüsteemiga isikud (HIV-positiivsed, hormoonravil patsiendid jt) (Dejeva, E., Kuum, E., Tampere, M. 2010). Vormid: · Harilikud tüükad (nn. soolatüükad). Kolded paiknevad sagedamini labakätel, sõrmedel ja varvastel, lastel ka näol, huultel ja põlvedel. Esinevad üksikult või grupeeritult. · Jalataldade tüükad. Paiknevad enamasti üksikutena ja on sageli valulikud. Kasvavad sissepoole, olles ümbritseva nahaga suhteliselt tasapinnalised. · Mosaiiktüükad. Võivad esineda nii kätel kui jalataldadel, moodustades suuri kuni mitme cm läbimõõduga laatunud koldeid. · Lamedad tüükad
Keelatud oli ketramine, käsikiviga jahvatamine. Perest peresse tassiti õlgedest ja kaltsust nukku Tahma-Toomast, mis sümboliseeris mustust ja kasimatust. Leidja pidi tolle jälle edasi toimetama. Toomapäeval algavad jõuluettevalmistused. Rahvas nimetas Toomast ka mustaks Toomaks, Nõgi- Toomaks, pühaks Toomaks, maajumal Toomaks jne. Toomapäev oli suurpuhastuspäev, majades käis pühkimine ja küürimine, pesti pesu, põrandaid ja laudu, kolded ja kerised puhastati tahmast, katkiste kivide asemele pandi uued. Maja seati igati jõuluks valmis. Kui must Toomas sai majast välja aetud, siis võisid jõulud oma valgusega sisse tulla. Enne jõule tuli käia saunas, muidu pidi inimene terveks tulevaks aastaks räpaseks jääma. Jõululaupäeval keedeti valmis kogu jõuluaja toit, mida hiljem jaokaupa soojendati. Laud pidi olema rikkalikult kaetud. Jõuluööl pidi tuli kaminas põlema (päikesekummardamise tava) kogu öö
seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse isoleerimishoonetest ning ähvardas peagi linnadesse tungida. Kõnealune tõbi oli ühteaegu nii kehalist kui moraalset laadi. Kõike kirjeldati ilustamata. Arutlus oli jälle kohal ainult ,et nüüd tähistatakse seda kujutlus silmas haiguse märgiga, mis annab sellele oma hirmuäratava jõu. Ühesõnaga lähenes arutus haigusele ning ühines otsakuti fantastika valdkonnas, mitte meditsiinilises mõtlemises
........ 10 EVALD AAV (1900-1939)..................................................................................................... 10 URMAS SISASK (1960)........................................................................................................ 10 Arvo Pärt (1935).................................................................................................................... 11 ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: · ei ole luba ilma noodita viisi õpetada · Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor
põletuskolde põhja. Et seda kätte saada, tuli kolle lammutada. Hiljem kuumutati ja taoti käsnaraud tihedamaks. Eelkõige oli rauda vaja talu majapidamises vajalike tööriistade sepistamiseks. Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C) annab koks ja rauamaagist saadakse malm. Esimene metallurgiatehas Venemaal lasti käiku Uuralis 1701. aastal. Kas samal ajal Räpinas tegutsenud rauatöökoda (Eisenhütte) oli suuteline juba rohkemaks kui kolded meie külades, pole teada. Keemikutarkust Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: 2C + O2 2CO; ... Fe2O3+ 3CO Rauamaagi taandamine 2Fe + 3CO2 CaCO3 CaO + CO2; ... CaO + SiO2 Räbu teke CaSiO3 Rauaaeg Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Rauaaeg algas Lähis-Idas, Indias ja Kreekas Kristuse-eelse 2. aastatuhande teisel poolel. Suuremas osas Euraasias ja kohati Aafrikas algas rauaaeg Kristuse-eelse 1.
Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb. 1.1.1 Tulekahju Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. 1.1.2 Tulekahjude tekkepõhjused Nagu eelpool juba kirjeldatud, saab põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Ksenia Võhma PÕLETUSED Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 ....................................................................................................................................... 4 1.PÕLETUSTE ASTMED.................................................................................................... 5 1.1.I astme põletus...................................................................................................... 5 1.2.II astme põletus..................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.........................................................
mitteroostetavast materjalist. Sama tüüpi vuuki saab Uurimised on näidanud, et Vuuki pandava sideme kasutada ka siis kui esinevad ankru välja rebimisel diameeter võiks olla 3...5 konstruktsiooniosade müüritisest (betoonist; haprast mm.Skeem 9.31 vahelised vertikaalsed materjalist) rebitakse koos Sõrestiksidemed skeemil 9.32 liikumised, mis on tavaliselt ankruga välja püramidaalne 27. Kolded ja korstnad põhjustatud vundamentide müüritise osa.Skeem 9.28 elumajades: hoone ebaühtlasest vajumisest, skeem Väljarebitava püramiidi küljed soojendamiseks vajalik 9.24 Samuti kasutatakse sel on ca' 45° nurga all. tulekolle(pliit, ahi, kamin), juhul näiteks müüritist läbivat Purunemine peaks toimuma on põhiline soojuse
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika.
laialipaiskamine siiski suhteliselt rahulikult, siis tunduvalt massiivsemate tähtede puhul võtab ka see protsess tõeliselt suurejoonelise ulatuse - süttib supernoova. Selle käigus mitte ainult ei paisata laiali sureva tähe aine, vaid tähtedevahelise keskkonna suuri ruumalasid läbib plahvatuse lööklaine, mis põrkudes seal asuvate gaasipilvedega võib neis esile kutsuda uute tihendite tekkimise ning neist omakorda võivad saada kolded tähetekke uuele ringile. PILDIL: HKT foto meist 2500 valgusaasta kaugusel umbes 15000 aastat tagasi plahvatanud supernoova -6- Mitmiktähed e. kaksiktähed Mitu tähte on taevas? Palja silmaga loendades umbes 800. Tegelikult on neid enam, kui 1600, sest peaaegu kõik, nii palja silmaga kui teleskoobis punktina paistvad tähed on kaksik- või mitmiktähed. Mõned uurijad on veendunud, et kaksikkuid / mitmikuid on
LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, m...
Sellega tõrjutakse vaeseid ikka kehvemaisse ja tihedamalt täidetud urgastesse. Uuringus selgus, et iga voodi kohta tuleb keskmiselt 3,3 inimest, mõnel korral 5 või 6 ja voodi all mõistetakse iga kaltsupundart. Paljud ei magagi voodis, vaid magavad riides palja põranda peal, noored mehed ja naised, abieluinimesed ja vallalised, kõik segamini üheskoos. Loomulikult on need eluruumid enamalt jaolt pimedad, rõsked, räpased ning haisvad urkad, täiesti kõlbmatud inimeste elamiseks. Need on kolded, kust levivad haigused ja surm, nõudes endale ohvreid ka jõukate hulgast, kes lubavad pesitseda nende keskel niisugustel katku mädapaisetel. 1.6 Hinnang Juhtimisstiil oli suurt kasu toov, kui suur hulk töölisi hävis, oli veel rohkemgi neid asendamas. Kõrgklass ei hoolinud, neil polnud vajagi, kuna nad said kõik, mida soovisid. Juhtimisvõtted olid karmid ja efektiivsed, mis oligi eesmärk. Probleem on inimlikkuses, mida selles juhtimisstiilis polnud, täiesti puudulik
Eri sügavusel toimunud maavärinad Maavärina kolde sügavus Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad. • Ookeanide keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima. Sellistes kohtades kuhjunud pinged vabanevad arvukate madalate, paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinatena. • Laamade vahevöösse vajumise vööndeis jäävad maavärinate kolded maapinnast kuni 670 kilomeetri sügavuseni. • Suhteliselt maapinnalähedase (kuni kümneid km) vuse koldega maavärinad tekivad ka mandrite põrkumise ning kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades. Viimastes loob maavärinaid sageli magmakollete lagede sissevajumine. Seismilised lained • Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. • Eristatakse: • Ruumi e
Enamik fütopato baktereid kuulub järgmistesse perek: Märgmädanik tomatil, Kartuli-ringmädanik, Vähkkasvaja puittaimedel, Märgmädanik kapsal,Sibula südamemädanik,Kurgi-bakterpõletik, bakteriaalne närbumistõbi kartulil, Kõrvitsate bakteriaalne laiksus, Kõrvitsabakterioos, Harilik kärn kartulil, Kloroos tsitruselistel, Maisi taimede kidurdumine ja tugev värvimuutus lehtedes,Värvimuutus maasika lehtedes Bakterhaiguste eristamine: Tekivad limased kolded Laikudel ei esine seeneniidistikku Laigud algselt valged Laigud algselt vesised Närbumine Bakterhaiguste tõrje: Neid on raske kontrollida, rõhk pigem ennetamisele Integreeritud tõrje võtted: kasutatakse resistentseid sorte, kultuure, hübriide Haigustevaba seemnematerjal, puhtad tööriistad, viljavaheldus, meh. Vigastuste vältimine, haigustevaba materj. Paljundamine, kuiv õhk ja päikesekiirgus Keemiline tõrje : vaseühendeid sisald. Preparaadid või bordoo lahus HMK. VIBURSEENED
(Roper jt,1999:106) HINGAMINE Vanaduse lähenedes on organismi kõige olulisemad muutused südame vereringe ja hingamissüsteemis, samuti tugi liikumisaparaadis. Järgnevalt muutused südame vereringes ja hingamissüsteemi ehituses ja talitluses. Suureneb südame kaal, lihasrakkudes ladestub pruunikas pigment. Südamelihases lisanduvad väikesed sidekoelised kolded. Sidekude ja rasvkude ladestub enam lihaslingudes. Sidekoelised muutused südameklappides. Südame töö on suurem ja suurenevad süstoolne ja diastoolne vererõhk. Südame vereringe süsteemi talitlus aeglustub,arterite seinad paksenevad, elastsus väheneb, väheneb veremaht, samuti hapniku omastamise võime,
tingitud klaaskeha irdumine võrkkestalt. Irdumise käigus võib klaaskeha vigastada väikeseid veresooni, mille tõttu võivad hakata tekkima ujuvad "kärbsed" ehk hõljukid nägemistelje ette, mis on tajutavad eriti heledaid taustasid vaadates. Irdunud klaaskeha hõõrdumine vastu võrkkesta võib tekitada "sädemeid" silme ees. Üldjuhul on klaaskeha irdumine võrkkestalt süütu protsess, kuid juhul kui võrkkestal asuvad degeneratiivsed kolded või põletikuprotsessid, võib klaaskeha tekitada võrkkesta aukusid või tõmmata silmavõrkkesta enesega kaasa. Silmavõrkkesta irdumine põhjustab pidevat tumedat varju vaateväljas. 4. võrkkest - kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulsid kiudude mööda ajju. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi
Siit on selge, miks maavärinate epitsentrite levikukaart joonistab väga hästi välja laamade piirid. Ookeanide keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima. Sellistes litosfäärilõikudes kuhjunud mehaanilised pinged vabanevad arvukate madalate, paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinatena. Laamade vahevöösse vajumise vööndeis jäävad maavärinate kolded maapinna vahetust lähedusest kuni maksimaalse, 670 km sügavuseni, kus neid Maal üldse tekib. Suhteliselt maapinnalähedase, aga ka kuni kümnete kilomeetrite sügavuse koldega maavärinad tekivad ka mandrite põrkumise ning kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades. Viimastes loob maavärinaid sageli magmakollete lagede sissevajumine. Murenemine
tuleõnnetust. Tuleohutus kodus Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. Kütteseadmed. Kõige ohtlikumateks kütteseadmeteks on need, kus kasutatakse lahtist tuld ahjud, kaminad, pliidid jne. Selleks on nende järelvalveta jätmine, nende lähedal põlevate materjalide hoidmine (ka riiete kuivatamine), nende hooldamata jätmine jne. Selleks, et vältida tulekahju teket, on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Selleks, et
Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga
BK-d tõsiste haigustega ei seostata. PML (progressiivne multifokaalne leukoentsefalopaatia) on alaäge demüelinatsioon (põhjustab JC), mis tekib immuunkompromiteeritutel. Kõne, nägemise, koordinatsiooni, mõttetegevuse häired, järgneb jalgade, käte paralüüs, surm. PML diagnoosiga tavaliselt elab veel 1-4 kuud, surm enamasti 2 aasta jooksul. Diagnostika. PML: PCR liikvorist, MRI või kompuutertomograafia (kolded). Ajukoe histoloogia biopsial, lahkamisel. Kolded on ainult valgeolluses. Põletikulist vastust praktiliselt pole. Võib kasutada ka in situ immuunfluorestsentsi, DNA sonde, uriini, biopsiamaterjali PCRi. Uriini tsütoloogia: JC ja BK olemasolule viitavad suurenenud tihedate basofiilsete tuumasiseste inklusioonidega rakud (nagu CMV korral). Koekultuure ei kasutata. Ravi ja profülaktika. Spetsiifiline ravi puudub, võib katsuda immuunsupressiooni vähendada. Kuna päris täpselt aru ei saada, kuidas ülekanne toimub,
poolt süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaaniline saarkaar. Kui aga ookeaniline litosfäär "upub" vahevöösse vastu mandri äärt tekib viimasele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib kaasajal näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise "tulerõngana". Subdutseeruva ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise trajektoori tähistavad järjest sügavnevad, kuni 670 kilomeetrini, maavärinate kolded. 8. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal. Litosfääri all paiknev astenosfäär on mõne protsendi ulatuses ülessulanud ning seetõttu võimeline aeglaselt voolama. Tema kohal olev litosfäär on aga valdavalt tahke ning väiksematiheduse tõttu ujub astenosfääril. Sõltuvalt litosfääri paksusest või tihedusest on ta astenosfääri poolt erinevale kõrgusele surutud
Kergtäitega kivid on tavalisel tsementsideainega, kergtäiteks on kas looduslik kergmaterjal või näiteks kergkruus (keramsiit). Keramsiit on savi-liiva segu põletusel saadud graanulid, mis on üldiselt kinniste pooridega. Materjal on seega vett mitteimav. Plokkide tegemisel tehakse nendesse vertikaalõõned. Sellega saavutatakse ploki suuruseks sama, mis eespool toodu. Õõntega plokke on võimalik täita mitmesuguse täiteainega ja armeerida. 29. Kolded ja korstnad (vasta järgmistele punktidele)- korstna konstruktsioon elumajades Hoone soojendamiseks vajalik tulekolle (pliit, ahi, kamin) ongi põhiline soojuse vahendamise element hoones. Soojus tekkib orgaanilise aine oksüdeerumisel (põlemisel), selle protsessiga kaasneb hoonesse mittevajalike põlemisproduktide tekkimine, mis oleks vaja hoonest eemaldada. Samal ajal vajab põlemine intensiivselt täiendavat hapnikku (õhku).
Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685–585 enne meie ajaarvamist Lohukivid- Kividesse lohkude uuristamise komme jõudis Eestisse tõenäoliselt Skandinaaviast, kus sellega tegeleti juba nooremast kiviajast. Eesti lohukivid pärinevad oletatavalt 1. aastatuhandest eKr pronksiaja lõpust või eelrooma rauaajast, kuna nad asuvad samades piirkondades, kus asuvad sellesse ajajärku dateeritud kivikirstkalmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
