1. Kinnine luumurd välised kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus,verevalum Esmaabi - Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt. Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated. Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu!
Luumurd Luumurru tunnused Kinnine luumurd: kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus; turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtine luumurd: nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus, verevalum Esmaabi Kinnise luumurru korral tuleb hoiduda rangelt liigsetest liigutustest. Jalga luumurru korral tõsta ei tohi (võib veeretada maas), sest see võib viia kudede kärbumiseni. Turse ja valu vähendamiseks tuleb asetada kinnise luumurru kohale midagi külma (nt. Külmageel, sügavkülmast juurvilja pakk vms), kuid ei tohiks unustada naha ja külma vahele panna riie või rätik , sest otsene külm võib kudesod kahjustada.
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eeln...
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID R...
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
paneku järgselt), põletikuline Lõpe - ennistumine Vasodilatatsioon – Soone laienemine Venoosne hüpereemia Veenide ja kapillaaride pasiivne laienemine ning täitumine äravoolutakistuse tõttu. Etioloogia – kohalik: põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus organis või kehaosas. Veeni sees- (tromb, embol), veeni seinas (varikoos, veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist väljas- (žgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, armid) Üldine äge: harva, nt. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkus. Üldine krooniline – kroonilise südamepuudulikkuse korral, süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - kehaosa on jahedam ja tsüanootiline (sinakaspunane), mahult suurenenud. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes Parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. Varikoos – veenilaiend
emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb. Munajuha 0 - 12cm pikk torujas organ. Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega. 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laienenud osa ehk ampull. Läbimõõt 6 - 10mm. Munarakk ei ole ise võimeline liikuma. Tänu munajuha peristaltikale ja ripsepiteeli ripsme lääkidele, liigub munarakk munajuha ampulli. Umbes 2h pärast suguühet jõuab seemnerakk munajuha ampulli. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, liigub edasi ja jõuab emakaõõnde
Tagajärjed: sõltuvad verehulgast, vere jooksu kiirusest ja kohast. Kiire verekaotuse korral on üks liiter surmab. Väiksed, kuid korduvad põhjustavad aneemiat. Verevalum: võib imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapeldub, asendub kiudsidekoeha, tekivad liited Mõisted hemotooraks- verirind, verekogum pleuraõõnes hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel
täitumine äravoolutakistuse tõttu. Kehaosa on jahedam ja tsüanootiline (sinakaspunane), mahult suurenenud. Kohalik e lokaalne kohalik venoosne hüpereemia põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus organis või kehaosas. Takistus või põhjus võib olla veeni sees/obstruktsioon (tromb, embol), veeni seinas (varikoos, flebiidi korral turse, veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist väljas/kompressioon (zgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, liited, armid) Venoosse hüpereemia patogenees / tagajärjed / lõpe (vt lk 26) · Turse · Verevalumid · Piirkonna arterites isheemiahüpertroofia (nt kipsimmobilisatsiooni korral lihashüpotroofia, nahatoitumishäired (kihelus)lihasatroofia e kõhetumine, naha atroofia (haavandid)
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE HAAVADE LIIGID • Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided...
I. Raske tervisekahjustuse tekitamine § 118 objektiivne koosseis: eluohtliku olukorra, koljuluu vigastuse ja ajuverevalumi tekitamine Berni poolt visatud kiviga Antsu suunas, mis tabas tema pead ja mille tõttu ta kukkus ja sai eeltoodud vigastused. kuna kukkumine ja eluohtlike vigastuste saamine oli otseselt seotud Berni tegevusega, siis tema tegevus on põhjuslikult tagajärjega seotud. tagajärjeks on eluohtlik koljuluu vigastus ja verevalum, mis vajab meditsiinilist sekkumist. seega kohaldatakse § 118 punkt 1. Põhjuslik seos on Berni tegevuse ja Antsule tekitatud raske tervisekahjustuse vahel olemas, kuna Berni poolt visatud kivi tõttu kukus Ants ning talle seetõttu tekkisid eluohtlikud vigastused. Kui Berni poleks Antsu kiviga visanud, siis ei ole põhjust arvata, et ta ikkagi oleks kukkunud ja eluohtlikud vigastused tekkinud.
emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laienenud osa ehk ampull · Läbimõõt 6 - 10mm. · Munarakk ei ole ise võimeline liikuma · Tänu munajuha peristaltikale ja ripsepiteeli ripsme lääkidele, liigub munarakk munajuha ampulli · Umbes 2h pärast suguühet jõuab seemnerakk munajuha ampulli
TUGEVATE NING ÄKILISTE LIIGUTUSTE TOIMEL • NIHESTUSEL LIIGUB LIIGESE LIIKUV OSA, LUU, VALESSE SUUNDA JA VÄLJUB LIIGESKAPSLIST (LIIGESEÕÕNEST). LIIGES JÄÄB SUNDASENDISSE JA ON DEFORMEERUNUD PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE TUNNUSED • JÄRSK VALU KAHJUSTATUD LIIGESE PIIRKONNAS. • LIIGUTUSED VALUSAD (KUID ENAMASTI VÕIMALIKUD) VÕI PIIRATUD • MÕNE TUNNIGA TEKIB TURSE, HILJEM TRAUMEERITUD KOHALE KA NAHAALUNE VEREVALUM. • VÄÄRASEND (NIHESTUSED, MURRUD ESMAABI PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE KORRAL • NENDE VASTU AITAB 3K MEETOD: • KOMPRESSIOON - SURU TUGEVASTI VIGA SAANUD KOHALE. SEO KINNI ELASTIKSIDEMEGA • KÜLM – HOIA VIGA SAANUD KOHTA KÜLMA VEE ALL VÕI ASETA PEALE KÜLMKOTT • KÕRGEMALE – HOIA VIGASTATUD KOHTA SÜDAME TASANDIST KÕRGEMAL PEATRAUMA JA ESMAABI • PEATRAUMA TEKIB TAVALISELT KUKKUMISEL VÕI MINGI KÕVA ESEMEGA VASTU PEAD LÖÖMISEST
reielähendajalihas jne. c) kõõluse rebend- äkiline valu, reeglina tunneb sportlane raksatust. Täieliku rebendi puhul valu vaibub, osalise puhul jääb valu püsima. Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd. d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum. Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side. Sõltuvalt vigastuse raskusest on ravi operatiivne. e) liigeste nikastus- liigespinnad jäävad oma kohale, vigastatud on sidemed või liigeskapsel; liigese nihestus- liigespinnad on üksteise suhtes nihkes
Sai vigastusi. Kulmu peal on haav. Haav oli puhastatud, ja haava peale oli pandud külm geelikott, päras oli pandud plaster haava peale. Tunded (Mida ma mõtlesin ja tundsin?) Ma olin segaduses ja ei teadnud, mida teha Hinnang (Mis oli kogemuses head ja Patsiendi vigastused ei olnud tõsised, lihtsalt verevalumiks. On kurb, et vanaema oli terve nädala halba?) verevalum silmadel ja tema sugulased väitsid tugevalt, et meditsiinitöötajad ei täitnud oma ülesandeid hästi Analüüs (Millisele arusaamisele viis mind palatist lahkudes peate veenduma, et patsient on ohutu, tõsta külgvõred voodile nii, et patsient ei situatsioon? Mida sain teada?) kukuks Kokkuvõte (Mida veel võiksin teha, et Veenduge kindlasti patsiendi ohutuse tagamisel olukorras paremini toime tulla?)
rõhu tõus rindkeres, rindkere valu, hingamispuudulikus, vigastatud poolel hingamisel kahin nõrgem või puudub, vigastatud pool esilepaistev, trahhea nihkumine. 18. Patsiendi käsitlemise põhimõtted keemiarünnaku järgselt: -võimalusel ennem keemiarünnakut katan ta kaitsevahenditega -kokkupuude on ära olnud siis pesta teda puhta veega mitte ei hakka teda mingi vastu happega puhastama -kiirelt arstiabi 19.Peatrauma ajuvapuystus ajupõrutus koljusisene verevalum nägemis ja tasakaalu häired peavalu, pearinglus teadvusehäired suust, ninast või kõrvast jookseb verd või läbipaistvat vedelikku 20.Patsiendi ülevaatuse põhimõtted: AVPU, tiraaz et anda algset esmaabi mis võib päästa kannatanu elu 21.Taktikaline esmaabi: abistaja peab tagama ennekõike enda ohutuse! Kannatanu üldseisudnu hindamine AVPU kontrollin hingamist ja pulssi ennekõike eluohtliku haava leidmist zgutt, teen esmase tiraazi 22.Mida tähendab AVPU?
Verejooks e hemorraagia 1 Infarkt /Infarctus/ Haemorrhagia so koekärbuse ehk nekroosi kolle, mis tekib so vere väljumine veresoonest elundis või koes verevarustuse lakkamise Jaotatakse: tagajärjel - väline, sisemine, verevalum põhjuseks veresoone spasm, tromb, embol - arteriaalne, venoosne, kapillaarne Põhjuseks võib olla tekkes oluline kollateraalide puudumine, - veresoone seina rebend, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus
ja ei takista vereringet. Lahas peab olema nii tugev, et transportimisel ei murdu. Liigesevigastused Liigesevigastused tunneme ära liigese ebaloomuliku asendi, paistetuse ja tugevate valude järgi. Vigastatud jäse tuleb lahase abil liikumatusse asendisse seada. (2) Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: valu, turse ja verevalum. Nihestus Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnused: valu, turse, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel.
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne.
Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (zgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis
nasogastraalsondi õiget paigladust? Aspireerida süstlaga mao sisaldust, röntgen, suru mõni ml õhku voolikusse, samaaegselt kuula stetoskoobiga kõhu vasakut ülemist veerandikku, millal kostab mulksatus. Pead üles panema tilkinfusiooni. Kuidas arvutad tilkumiskiirust? Mida tähendavad järgmised mõisted? Inkontinentsus – pidamatus, peetamatus Parenteraalne toitumine- toitu manustamine muul viisil, kui seedelundkonna kaudu Hematoom – ehk verevalum, tekib kui veresoone sein läbistatakse nõelaga ja veri voolab soone ümbrusesse kudedesse. Hüpotermia – alatemperatuur Inspiirium – sissehingamine Mida tähendavad järgmised lühendid? i/v intravenoosne – veeni sisene, s/c subkutaanne – nahaalune Nimeta kolm lihasesisese süste piirkonda Õlavarre delta lihasesse, tuhara dorsoguteaalne lihas, lateraalne reie kakspealihas
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud. Prut...
Hea intervallitreeninguks 42. ERINEVAD KEHATÜÜBID? MESOMORF- e atleet nn "liivakell" ENDOMORF- e paksuke nn "õun" EKTOMORF- e kõhnake nn ,, õlekõrs" 43. ESMAABI ERINEVATE VIGASTUSTE KORRAL? Venitused ja nihestused e esmaabi kinnistel vigastustel. Tekivad liigese järsu, tugeva, liigese normaalse liikuvuse piiri ületava liigutuse tagajärjel. Venituse puhul- on liigutused kül valulikud, kuid siiski võimalikud. Liiges on tursunud, komplemisel kuum, võib tekkida verevalum. Esmaabiks pannakse vigastatud kohale jääkott ja jäse tõstetakse kõrgemale. Nihestuse tunnuseks- võimetus jäset liigutada ja tugev valu. Kahjustatud liigeste kontuurid on võrreldes tervega tunduvalt väljaulatuvamad, liigesepiirgond on pundunud verevalumi tagajärjel. Liigesele tuleb tagada rahu fikseeriva köidise pealepanekuga, kuni arsti tulekuni. NB! K-K-K reegel! K- külm K- Kompressioon K- Kõrgele Minestuse esmaabi:
põlvede vahele. Võimalusel aseta kaelalahas Kui avariilises autos on kannatanuid, kes sealt ise välju, siis juhul, kui nende elule autos pole ohtu, peaksid nad jääma autosse. Keera kannatanu külili traumaasendisse ,,ühe tüki printsiibil" Kutsu 112 Põrutus, venitus Tekib järsk valu kahjustatud liigese piirkonnas, liigutused valusad kuid võimalikud Mõne tunniga tekib turse, hiljem traumeeritud kohale ka nahaalune verevalum ESMAABI Aseta kohe kahjustatud liigese piirkonda külma Tõsta kahjustatud jäse üles. Kui hoiad kahjustatud jäset kehast madalamal võib see oluliselt suurendada turset Seo kinni elastiksidemega Ära pane värskele traumale soendavaid geele või kompresse, see suurendab oluliselt turset. 24 tundi pärast traumat võib teha viinakompressi NIHESTUS Liigese ümber olev kapsel ja sidemed kahjustuvad nii ulatuslikult, et üks liiges nihkub oma kohalt.
· Jälgi hingamist ja pulssi · Kontrolli teadvuse taset · Peaverejooksu puhul peata verejooks ja tõsta kannatanu pea koos ülakehaga kõrgemale · Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu ülesse, ajuturse oht. Koljupõhimiku murd · Veri valgub koljumulku ja sellga surutakse kinni piklik ajus paiknev hingamiskeskus ja hingamine seiskub Koljupõhimiku murru tunnused: · Eritised kõrvust ja ninast · Prillverevalum · Verevalum kõrva taga Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. Suure sisemise verejooksu oht. Põhjused: · Pussitamine, tulistamine · Löök rindkere piirkonda või kõhtu(maksa, põrna rebend, soolte vigastus) · Kõrgelt kukkumine · Liiklusõnnetus Tunnused: · Kliiniline surm · Soki tunnused · Hingamisraskused hingeldamine · Nahk muutub sinakaks huuled, kõrvanibud · Õhupuudus · Rahutus · Valu · Kõhulihaste pinge
2.2. Liigese nikastus Liigeste nihestus on vigastus mis ei ole just õige tõsine, kuid samas kõige levinum kõikide ülejäänud traumade kõrval. Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma. Enamesinevaks (90%-l juhtudest) vormiks on inversioonvääne, mis kaasneb labajala liigse sissepöördumisega. (http://www.kooli.ee/index.php?teema=4&vaata=2985). Sellega kaasneb tugev valu. Mõne tunniga tekib, hiljem traumeeritud kohale ka nahaalune verevalum. Traumeeritud koht ei liigu normaalselt. Sellise vigastuse paranemine võtab aega umbes 1-2 nädalat. 3 Kuidas tekib vigastus? Luude ja liigestega külgnevaid pehmeid kudesid ligamente, lihaseid ja kõõluseid võib vigastada mitmel erineval viisil. Pehmete kudede vigastusi nimetatakse tavaliselt väänamiseks ja nikastamiseks, mis tekivad, kui koed on ülevenitatud ja osaliselt või täielikult
käimas on ,,Don Juani" viimane vaatus ja andis mõista, et kõigele järgneb karistus, lõputu puhastustuli. Mozart hakkas Harry üle naerma. Harry sai vihaseks, haaras Mozarti patsist kinni. Mozart lendas minema, pats venis pikaks, mille sabas Harryt järgi lennutati. Ta oli tagasi koridoris, vaatas peeglisse ja nägi, et oli vanemaks jäänud, maskiball tundus kauge minevikuna olevat. Ustel ei olnud enam silte. Ta astus tuppa, kus lebasid alasti Hermine ja Pablo. Hermine rinna all oli verevalum, mis oli tekkinud Pablo armusuudlusest. Sinna lõi Harry habemenoa. Pablo ärkas üles ja lahkus toast. Saabus Mozart, kes keeras raadio mängima. Harry palus Mozartil raadio kinni keerata, mida too aga ei teinud. Harry nõudis karistust. Tema silme ette ilmus kiri: ,,Harry hukkamine". Toimus kohtuprotsess, mille käigus süüdistati Harry Hallerit tegelikkuse toomises maagilisse teatrisse, peegeldatud noaga peegeldatud tüdruku surnuks torkamises ja huumorivaesuses. Karistuseks määrati talle
J. Laidoner võeti valve alla 19. juulil 1940 ning viidi vangina NSV Liitu. Abikaasat ei oleks tol päeval veel viidud, kuid Maria soovis tingimata jagada raskusi koos mehega ning see soov rahuldati. Johan Laidoner elas üle tohutuid vintsutusi ja alandusi erinevates vanglates. Maria Laidoneril õnnestus hiljem hankida surmatunnistus, kus märgitakse J. Laidoneri surma daatumiks 13. märts 1953 ja põhjuseks verevalum peaajus. Kindral Laidoner oli maksnud oma armee ja kogu rahvaga poliitikute saatusliku vea eest, kuid kõigele vaatamata jääb ta Eesti ajalukku Vabadussõja võiduka ülemjuhatajana. Maria sai 1961. aastal võimaluse naasta Eestisse. Kokkuvõte Johan Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurkujude hulka. Ta julges otsustada riigi kasuks, oli sirgejooneline ning mõistis oma rahva vajadusi. Kindral Johan Laidoneril kui vägede
(3, lk 130) 3.4.2 Anterograadne amneesia Mälulünk võib haarata ka mõningat ajavahemikku pärast haiguliku episoodi möödumist: edasihaarav ehk anterograadne amneesia. Näiteks ajuinfarktist paranev haige on juba teadvusele tulnud, suudab avaldada oma soove ja võtta vastu muljeid ümbrusest, mõnda aega hiljem ei ole aga suuteline selle perioodisündmusi reprodutseerima. Ta mäletab hästi oma elukäiku ja sündmusi päevani, mil tal tekkis verevalum ja ta kaotas teadvuse. Sellest algab 6 mälestustes lünk, mis lõpeb alles nädalapäevad pärast teadvusele tulekut. Pikk teadvuse periood ja sellele järgnev ajavahemik on kaetud mälulünga pimedusega. Kokkuvõtteks anterograadse amneesia seisundi puhul haige mäletab sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suuda juurde õppida midagi uut. (3, lk 131). 3.4.3 Retrograadne amneesia
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.............................................................................................
postsünaptilise membraani retseptorile. Ajukestad ja meningeaalsündroom. Meningeaalsündroom - Peavalu, iiveldamine, oksendus, valguskartus, kuulmise ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II.
Ajukelmete ärritusnähtude põhjuseid on erinevaid. Mittepõletikulistest teguritest (liikvori rõhu järsk langus, liikvorirõhu tõus, KNS kasvajad, ajukontusioon ehk ajupõrutus jne.) põhjustatud ärritusseisundit nimetatakse meningismiks. Põletikulistel puhkudel on põhjuseks mikroobid ning seisundit nimetatakse meningiidiks. Meningeaalsündroomile iseloomulikud sümptomid on: Kuklakangestus (põhjused - neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subrahnoidaalne verevalum, ajukontusioon, kasvajad), peavalu, oksendamine, naha iiveldus, valguskartus, 2 kuulmise ülitundlikkus, Kernigi sümptom (haige pannakse lamama ja jalg pannakse 90kraadise nurga alla, seejärel
Products) e glükosüleerumise lõpp-produktiks. Kui nende moodustumine toimub silma võrkkesta juussoonte basaalmembraanis (aluskiles), suureneb juussoonte läbilaskvus, ja nii pääseb vereringest väljapoole aineid, mis normaalselt sealt välja pääseda ei tohiks. See põhjustab reetina turset ja uute veresoonte tekkimist silmapõhjas. (Vt joonis 1) Kui uued sooned hakkavad lekkima ja silm täitub verega, siis on see klaaskeha hemorraagia e verevalum. Retinopaatiat iseloomustavad tunnuseid on mitmeid, ülevaate nendest annab tabel 1. Joonis 1. Uued veresooned. 7 Tabel 1. Diabeetilist retinopaatiat kirjeldavad tunnused. (Drury, Gatling 2005:243) Tunnused Kirjeldus Väiksed punased mikroaneurüsmidest põhjustatud haiguskolded või väiksed hemorraagiad. Aneurüsm on Täpid ja plekid
Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse
kindel ei ole ega töödelda joodiga, kuna sellele võib kannatanu olla allergiline. Ära kunagi pööra lapsele selga, kui sa tema haavaga tegeled, säilita rahu ja pidev kontroll tema seisundi üle, vajadusel pane ta pikali ja mässi soojalt sisse. Kui laps hakkab oksendama siis on ta saanud peapõrutuse ja tuleb kutsuda 112. Põrutus, venitus, nikastus Tunnusteks on kahjustunud liigese piirkonnas järsk valu, liigutused on siiski võimalikud, paari tunniga tekib turse ja hiljem nahaalune verevalum. Tõsta kahjustatud jäse üles ja aseta trauma kohale külma. Toestamiseks võib siduda kinni elastiksidemega ja 24 tunni möödudes teha viinakompressi. Nihestus Kui liigese ümber olev kapselning sidemed saavad nii ulatuslikult kahjustada, et liiges liigub oma kohalt ära on tegemist nihestusega. Liigutused on võimatud, jäse on ebahariliku nurga all deformeerunud ja liigese piirkonnas on tugev valu. Aseta traumale jääd või külmakott, ära ürita
· Rebimishaav, servad on ebaühtlased ning verejooks on suur ja põletiku oht on suur. · Laskehaav, sisenemisava väike, kuid väljumisava on suur. Laskehaava puhul on alati suured sisemised verejooksud. · Puremishaav, tekib hammustuse tagajärjel. JÄSEMEVIGASTUSED 1. Luumurrud Luumurru korral on luu katki või selles on mõra. Luu murru põhjuseks on alati mehhaaniline löök või kukkumine. Luumurru korral saavad vigastada ka pehmed koed. Tunnused: valu, turse, verevalum või haav, jäset on raske liigutada, jäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus. Kinnise luumurru korral on luu katkenud, ümbritsevad koed vigastatud, kuid nahk on terve, murru kohal puudub haav. Lahtise luumurru korral on luu katkenud ning esineb haav, milles võivad olla näha luu otsad. 2. Luumurruga kaasnevad ohud Luumurdude korral tekib verekaotus: Kinniste korral kudede vahele, lahtiste korral ka väline verejooks. Võivad lisanduda sokisümptomid. 3. Tegutsemisjuhised
kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni) 16. Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks? Ajukolju trauma Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju trauma. Ajukolju traumad on koljusisene verevalum, koljuluu murd, ajupõrutus ja ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri mingisse aju piirkonda ja pressib ajukoele; see kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga. Ajukolju trauma korral kahtlusta ka selgroo kaelaosa vigastust. Põhjused: • Löök pähe, • kukkumine, • vette hüppamine, • liiklusõnnetus, • füüsiline vägivald jne Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus. Põhjustajateks võivad olla:
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.................................................................................
analoogid). Dopingu meetodid: vere doping, farmakoloogilised, keemilised ja füüsikalised menetlused. Dopinguained, eeskätt stimulandid, põhjustavad organismi saavutusreservide mobiliseerimise kõrval ka elutähtsate reservide e. varujõu ärakulutamist. Spordivigastuste tekkepõhjuseks võib olla ka halb koordinatsioon, vähene painduvus või vähenenud lihaste elastsus! Sagedasemad sporditraumad: · Põrutused tunnusteks on valu, verevalum ja turse. Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni; · Sidemete vigastused tunnusteks on valu, verevalum, turse ja liigutuspiirang. Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni. Liigesesidemete rebendeid 15 põhjustavad liigutused, mis ületavad ligamentide elastsuse ja venitatavuse piirid. Rebendi
krgtehnoloogilised vahendid, millega teadlased oleksid muumiat paremini tundma ppinud. Omamoodi huvitavad peatkid on ka Sajandi arheoloogiline Kuidas Tutanhamon suri?. Esimeses neist on juttu haua sissekigu esimese trepiastme leidmisest kuni hauakambri phjaliku uurimiseni. Teises on lahti seletatud Tutanhamoni surma phjus algselt pakuti vaarao surma phjustena arteriaaltuumorit, ajukasvajat vi tuberkuloosi, kuid tnapeval on jutud tulemuseni, mis nib kige usutavamana, selleks on ajukoorealune verevalum. Tutanhamon polnud kll Egiptuse ajaloo kellavrgis suur ratas, kuid ka vikestel ratastel on oma thendus.
Põhjusteks võivad olla löögid, kokkupõrked, äkiline jõuline liigutus. Lihasrebestus võib tekkida löögist pingutatud lihase piirkonda või lihase liigsest pingutamisest. Lihasrebestus võib olla osaline või täielik. Täielikul rebendil tuleb kannatanu saata haiglaravile. Lihase rebenemine põhjustab tugevat valu, kahjustunud lihase väliskuju muutumist, osalist või täielikku liikumispiiratust. Lihasrebendiga kaasneb turse ja verevalandus, kõõluse lähedastel rebenditel on verevalum väiksem. Lihaskramp on äkiline tugev ühe lihasrühma kokkutõmme, mille puhul iigutamine ei ole enam võimalik. Ennetada aitab korralik eelsoojendus, süsivesikurikas toit, küllaldane vedelik, magneesiumivaegusest hoidumine (tabletid jne). Lihaskrampe võivad põhjustada ka aled tehnilised liigutused, ebasobiv riietus, jalanõu või pinnas. Krambis olevat lihast peaks venitama (ise või kaaslase abil 7-10sek, soovitavalt 20-30sek). Seejärel hõõruda jalasäärt ja
Turse taandub mõne päeva jooksul. Ravi ei vaja. Subgaleaalne hematoom Riskiteguriks instrumentaalne sünnitusabi (vaakum). Verevalum tekib aponeuroosi all (subaponeurootiline hematoom). Aponeuroosi ja periosti vahele. Subgaleaalne ruum on umbes sentimeetrine ja võib mahutada kuni 260 ml verd. Seega hematoom võib järk-järgult suureneda ja jääda kohe pärast sündi märkamatuks. Pärast sündi võib hematoom suureneda (veri võib jõuda isegi kaela nahaalustesse kudedesse) suurenev verevalum tekitab pea ümbermõõdu kiiret suurenemist, palpatsioonil on hematoom pehme, fluktueeruv, Hematoom võib põhjustada kiiret verekaotust, hemorraagilist shokki, hüperbilirubineemiat. Hematoom resorbeerub aeglaselt! Jälgida tuleb verekaotusest tekkida võiva aneemia ja hematoomi imendumisest tekkida võiva hüperbilirubiineemia suhtes. Ravis on tähtis kiire verekaotuse asendamine ja elutähtsate organsüsteemide toetus. Intrakraniaalsed ehk koljusisesed hemorraagiad
subarahnoidaalruumist lümfi- ja venoossesse vereringesse. Ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn. vesipea tekke. Liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks. Ajuvedelik on värvitu läbipaistev vedelik, sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K-, Ca- jt. soolad). Ajuvedelik loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (normaalselt 100 - 150 mm H2O sammast). Aju massi suurenemisel (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb. PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid nervi craniales Koostanud M. Kolga 13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Peaajust väljub 12 paari peaajunärve ehk kraniaalnärve. Igal paaril on oma järjekorra number ja nimetus. Funktsioonilt jagunevad kraniaalnärvid: Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII motoorsed (mot
Suurim aastaarv on 9., mis samuti kinnitab oletusi, et Tutanhamon siis suri. Tutanhamoni muumial pole mingeid märke sellest, millesse ta suri, aga kindlasti ei surnud ta tiisikusse, nagu varem arvati. Lahkamine ja röntgenülesvõtted tõid nähtavale koljuõõne ülaosas oleva väikese luuprao. See võis olla löögi tagalärg, kuid võimatu on öelda, kas tegemist oli mõrtsuka hoobiga või õnnetusega, näiteks kaarikult kukkumisega. Surma tegelik põhjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mõistatamine vaarao varajase surma ümber ülearune. Seni oli surma põhjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat või tuberkuloosi. Nagu kõik vaaraod, nii sai ka Tutanhamon hauda kaasa lilli. Vaaraode haudade lillekaunistus koosnes aga üpris haruldastest taimedest. Leitud on näiteks metsikut sellerit (Apium graveolens), mille lehtedest punuti pärgi. Maailma ajaloo küllap liigutavaim lillekimp oli Tutanhamoni hauakambris
(http://www.liigume.ee) Liigese nikastus Liigese nihestus on selline vigastus, mida ei ole üldjuhul väga raske läbi elada, kuid see võib olla kõigi teiste traumade kõrval kõige levinum. Hüppeliigese nikastus võib olla vägagi sagedane taruma, mis võib esile tulla. Enam esinev vorm on inveresioonvääne (väändub sissepoole), mis kaasneb liigese sissepöördumisega. Sellega võib kaasneda tugev valu. Paari tunni jooksul tekib traumeeritud nikastusele nahaalune verevalum. See koht ei pruugi toimida normaalselt ja selle paranemine võib võtta ligi 2 nädalat aega. (http://www.annaabi.ee) Kuidas tekib see vigastus? Näide, kuidas võib liigese nikastus tekkida Luude ja liigestega külgnevaid pehmeid kudesid lihaseid ja kõõluseid võib vigastada paljudel erinevatel viisidel. Pehmete kudede vigastada saamist nimetatakse üldjuhul väänamiseks või nikastamiseks. Need tekivad, kui koed on liigselt venitatud, kas osaliselt või siis
Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos? VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed,
- sel kõrgusel asub lülisambakanalis HOBUSESABA - kuid siia ei ulatu seljaaju, sellega on välistatud tema vigastamine! AJUVEDELIK ehk tserebrospinaalvedelik ehk LIIKVOR LIQUOR CEREBROSPINALIS ● värvitu, läbipaistev vedelik ● sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K, Ca jt soolad) ● loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (norm 100-150mm H2O sammast ● aju massi suurenedes (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb ● asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● kogumaht täiskasvanud on 150-200ml, u klaasijagu ● valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ● neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarhanoidaalruumi ● samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subrahnoidaalruumist lümfi- ja venossesse vereringesse
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
