"Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas" Jean-Jacques Rosseau Sündides saame maailmalt kõige väärtuslikuma kingituse - vabaduse olla. See annab meile võimaluse sõltumatult tegutseda ja otsustada, mõelda omaenda mõtteid, olla õiglane ja hooliv ka siis, kui maailm seda kuidagi lubada ei taha. Kas ja kuivõrd inimesed seda kinki kasutavad, on nende enda valik. Tihtipeale just see määrabki, kas tulevastele põlvedele jääb inimesest ausammas ja mälestus või kaob ta tuhka ja unustusse nagu miljonid enne teda.
ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma, pole see kasuta." Nii lausus Rosseau. Jean- Jagques Rosseau elulugu Kuidas möödusid lapseiga ja noorus? Rosseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta õppis palju varem lugema kui teised lapsed ja andus juba viie- või kuueaastaselt isa kõrval hoolsale, aga korratule lugemisele. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Temast võis ta hiljem öelda, et ta on harinud tema südant ja mõistust. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast
1 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte.
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus
*haritus, andekus, läbilöögivõime *materialistid,telegraafi aparaat-morse,telefon-Bell, evolutsiooniteooria- Drawin, röntgen, auruvedur,-laev *1720-1760-üleminekuaeg- uued zanrid ja vormid *1760-1780 varaklassitsism *1780-1810 kõrgaeg *Kirjandus-Mattheson-muusikaajakiri *Maalikunst-rahu,lihtsus,suursugusus-Lorraine, portree-ja aktimaalid-Ingres *Arhitektuur-lihtsus,sümmeetria,sambad,kuplid. Nt Tartu Ülikooli peahoone *Skulptuur-valge marmor,antiiksed eeskujud *Filosoofia-Rosseau,Voltaire *Teadus-Rosseau 4.polüfoonia-mitmehäälne muusikateos,kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Classicus-lad keeles-parim,esmaklassiline,eeskujulik-sellest tuli sõna klassitsism 4-osaline sonaat-menuettallegrolargomenuett(skertso) Instrumentaalmuusika-ainult pillidel esitatav muusika Opera seria-tõsine ooper,kus tegelasteks ajaloolised,mütoloogilised kangelased,hiljem hakati kuj reaalset elu
See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb siin loomariik, kus on küll omad seadused, kuid seal elatakse ka pidevas surmahirmus, kuna iial ei või teada, millal on sul oht saada kellegi ohvriks.
teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline
1874-1886 Kunstistiil või Kunstistiil Kunstistiil Kunstivool Kunstivool kunstivool William Blake John William Constable Francois Rude Turner Theodore Claude Monet Jacques-Louis Caspar Rosseau Eduard Manet Tuntuimad David David Gustave Auguste Renoir kunstnikud Jean Auguste Friedrich Courbet Edgar Degas Dominique Theodore Ilja Repin Ants Laikmaa Ingres Gericault Amandus
kommunismis puudus. Toetudes Marxi Lenini teooriale, kus enamus majandust oli monopoliseeritud oli see suhteliselt välistatud. Tänapäeval on aga kihistumine suur probleem, mis üha süveneb. 3) Milline demokraatiamudel Sulle kõige enam sümpatiseerib? Kas otsedemokraatial on tänapäeva ühiskonnas kohta? Põhjenda oma arvamust. Raske on leida asja, mis läbinisti meeldib ja kus ei le ühtegi vastumeelset argumenti. Minu jaoks kaldus kaalukauss Rosseau arendatud arengu-demokraatia poole. Otsustavaks sai inimese kui indiviidi ja kogukonna kaasamine riigijuhtimisse. Olen nõus Rosseau mõttega, et lõppkokkuvõttes on ju demokraatia siiski vahend, mille kaudu inimesed võiksid saavutada vabaduse või autonoomia. Minu jaoks sarnaneb see kõige enam Eesti riigi demokraatliku suunaga. Me osaleme pidevalt ja otseselt oma elude kujundamisel ühiskonnas. Me saame
Njuutonlus oli saanud filosoofiliseks suunaks ja tema põhiprintsiipe rakendati erinevate nähtuste uurimiseks. Newtoni ideede filosoofiline üldistus mõjus teadusele mitte üksnes loogiliste järelduste vaid ka ühiskondliku psühholoogia muutumise kaudu. Oluline roll njuutonliku maailmavaate levikus oli prantsuse filosoofil Voltaire'il, kes muutis Newtoni ''Printsiibid'' sündmuseks tsivilisatsiooni ajaloos. Võib tuua varjatud paralleele Newtoni ja suure prantsuse mõtleja J.-Rosseau vahel. Newtoni nimi sümboliseerib teaduseks saanud mõistust, Rousseau nimi aga tunnet, ometi kujutavad Rosseau ideed endast Newtoni mehhaanika objekti apoloogiat, keeldu kanda see meetod üle inimsuhete ja moraali meeskonda. Tsivilisatsioon rebib inimese lahti loodusest. Rosseau silmis kulgeb kurjuse ja headuse joon mööda piiri, mis lahutab inimese loodusest. Ka klassikaline saksa filosoofia oli suurel määral mõjutatud Newtoni ideedest
taha kasutada tsentraalperspektiivi, anatoomiareegleid, iseloomulik lapselik kohmakus, detailiderohke jutustamisrõõm, naiivne ja primitiivne kunst, mida maalivad pühapäevamaalijad, ilma õppimata, tehes seda enda lõbuks, eeldus naivistide olemasolu ja nende looming, kes pole tegelenud kunstiga, eesmärk puhtsüdamlik suhtumine nähtavasse maailma ja selle väljendamine Euroopa realismi vahendeid kasutamata, Henri Rosseau (Unenägu, Karnevaliõhtu, Üllatus) Prantsusmaa maalikunstnik, maalis olustikupilte oma ümbrusest, aga ka portreid, väljamõeldud stseene eksootilises looduses ning veidraid allegooriaid, ta maalidel on ruumikujutus ja objektide suurused ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Dadaism (tekkis pärast I MS, 20ndatel, alguseks võib pidada Sveitsi 1916) mässumeelne,
poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) hariduse areng Inglismaa valgustus: Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega. Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment.Inglismaa muutus töotatud maaks , kuhu prantsuse haritlased sõitsid uude ideedega tutvuma Prantsusmaa valgustus:
kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism. Mille poolest erineb ROSSEAU teistest-ta heidab väljakutse kehtivale moraalile ja kaitseb inimese loomulikke õigusi. Inglise valgustuskirjanduse keskklassi vaatepunkti esindaja-Daniel Defae. Milles see seisnes-tõi uue zanri , milles olid ühte sulatudseiklusromaan ja sotsiaafilosoofiline romaan. 18.saj bestseller-Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused.Idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikust ja elujõudu. Kust on pärit sõna lilliput-J.Swifti romaanist.
· Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli roman. · Valsustus ideed levisid Inglisamaal ajakirjanduse kaudu. · Inglismaal levis valgustus empirismi suunas Valgustus Inglismaal · Inglismaalt levis valgustus edasi Saksamaale, Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. · Valgustusega kaasnes orjuse kaotamine, inimeste seaduste muutmine, jt. Poliitiline taust · Prantsuse valgustajad Montesquieu ja Rosseau sattusid Inglismaal viibides vaimustusse sealsete filosoofide vaadetest ja ühiskonna vabameelsetest tavadest. · Enamik valgustuse põhimõtteid tuli küll inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. · Riiklik ja poliitiline tõus ning kultuuriline elavnemine algasid ka Saksamaal ja Venemaal. Autorid, filosoofid ja kirjanikud Jonathan Swift · Jonathan Swift sündis 30. novembril 1667a.
KLASSITSISM Muutused Euroopas · Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) · Napoleoni sõjad (1799-1814) · Prantsuse valgustusfilosoofide mõju (Rosseau, Voltaire) -Olid vastu ühiskonna seisuslikele korraldustele -Olulised inimese loomupärased omadused -Võitlesid hariduse ja loodusteaduste arengu eest · Inimese religioossus seotud isiklike usuliste veendumustega, mitte kirikuga · Õukond ja kirik polnud enam määraval kohal Eeskuju antiikkultuurist · Väljenduses ja vormis otsitakse: lihtsust tasakaalu
PRANTSUSMAA Rene Descartes(1596-1650)-Rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. Voltaire(1694-1778)-Tema meelest pidi inimkond lähtuma loodusseadustest.Rõhutas isikuvabadust.Jumalat pooldas, aga kirkuid ei sallind vist Charles Montesquieu(1689-1755)-Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu teda peetakse liberatismi üheks isaks. Jean-Jacques Rosseau(1712-1778)-Võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Denis Diderot(1713-1784)-Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandija. See käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt, andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra ideedele. Levellerid-vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney
valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil
Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis. Väärtustati sisemaailma. Põhinõue oli väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Toonitati iga kunstniku kordumatut isikupära. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Näited: *Kirjanik, filosoof Jean-Jacques Rosseau (1712-1778), maastikumaalija John Constable (1776- 1837) ja luuletaja, graafik, maalija William Blake (1757-1827) * Inglise park Apolloni templiga. * William Blake käsitsi koleeritud reljeeftükk ''Looja-jumal''. 2. Romantismi maalitemaatika: Kujunes välja kindel teemade hierarhia - kõige kõrgemalt hinnati mütoloogilisi, religioosseid või allegoorilisi kompositsioone. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Ja kuigi monarhid kasutasid neid loosungeid oma tsentraliseeritud juhtimissüsteemi mõjusamaks muutmisel (valgustatud monarhia), sai uutest ideedest kõige rohkem kasu siiski uus klass kodanlu...
Ta arvas , et tugev kuningas või keiser suudab filosoofide nõuannetest juhindudes ühiskonna ümber kujundada. Pidas kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II- ga. Montesquieu: ühiskondlik-poliitiline teos : "Pärsia kirjad" (1721). "Seaduste vaim" (1748). Ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduse kaitset ja seetõttu peetakse liberalismi üheks isaks. Rosseau(1712-1778) - "Arutlus teadustest ja kunstidest"(1750) Põhiteosed on : "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja "Ühiskondlik leping". Ideaaliks vabariik. "TAGASI LOODUSESSE!" Galileo Galilei (1564-1642) : itaalia astronoom, matemaatik ja loodusfilosoof.
" Tema arvates pidi kehtima võimude lahususe põhimõte ehks kõik kolm võimu pidid olema eraldatud. Pidi olema Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim, sest siis takistab üks võim teist omavolitsemast. Tema põhimõte on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. Voltaire naeruvääristas oma töödes elupahesid eriti katoliku kirikut. Ta sattus oma teoste pärast isegi paar korda vanglasse ja lõpuks saadeti ta riigist välja ning ta teosed hävitati. Rosseau kuulsaim teos oli ,,Kas teaduse ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" Sellelajal arvati et kultuuri edendamine on läbini hea, aga see mees arvas ning väitis et on ka kaasa tulnud kõlbluse langus ja sealt pärinebki tema põhimõte ,,Tagasi loodusesse." Ta ülistas seda aega kui polnud eraomandust ja kõik olid võrdsest, ta arvas et siis olid kõik õnnelikud. Ilmalikud ja kirikud proovisid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Uusi
vabadus on sõna ja trükivabadus ning sõltumine ainult seadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, valitseja liit filosoofidga. Charles Montesquieu peateos ,,seaduste vaim" Charles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi mis arvataes oli absolutistlik monarhia, monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaks olema eraldatud. Jean-jacques Rosseau.- ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rosseau tähelepanu teosega ,,arutlus teadusest ja kunstidest". Vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, väljapääsu nägi rahva suveräniteedis mis tähendab et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas tema ideaalile vabariik. Eraomand. Valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel ,,entsüklopeeida ehk teaduste kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat" alusepanijaks Denis Diderot
4. majandus allutatakse riiklikule kontrollile. 5. poliitilineeliit muutub majanduslikult priviligeeritud kihiks. 6. kaob vahe poliitilise ja adminirastiivse eliidi vahel. 7. ühiskonda kontrollib valitsev partei. 8. masse sunnitakse osalema poliitikas. 9. rahva osavõttu poliitikast reguleeritakse. PROBLEEMID: - ei suudeta tagastada põlvkondade vaheldumist. - ei suudeta tagastada efektiivset majanduspoliitikat. - toimub eliidi lagunemine. "ARENDAV" DEMOKRAATIA. - J.J. Rosseau "Traktaat ühiskondlikust lepingust" iseloomustab: 1. inimene peab alluma ühiskonnale, mitte valitsejale - ühiskond=meie ise. 2. rahvasuveräniteeti võõrandada ei tohi. 3. kõik inimesed peavad saama võimaluse osaleda juhtimises. (poliitikas) 4. demokraatia peab olema otsene. 5. osad ametit tuleb välja loosida. 6. otsused tuleb vastu võtta ühehäälsena. (konsensus) 7. võimud tuleb üksteisest lahutada. 8. eraomandina tohib säilitada anult võikeomand. "RIIGI VÄLJASUREMISE" MUDEL
Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud “Pihtimused” ja “Üksildase uitaja unistused” Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13- aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks
1 Millal oli klassitsismiajastu? U 1730 – 1820. Bachist Beethovenini (?) 2 Miks nimetatakse klassitsismi ka valgustusajastuks? Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega
Kui ei usu ja jumalat polegi, elame moraalselt halba elu. Skeptik peaks ristiusu väiteid vähemalt põhjalikult uurima. Kui inimene on valiku teinud, otsustanud, et jumal on olemas, siis rajab inimene ka oma elu jumalale. Inimene on oma vaimu tõttu ingel, oma madaluse tõttu peaaegu loomad. Inimene on vaheolend. ,,Inimene on pilliroog, aga mõtlev pilliroog." Prantsuse tuntumad valgustajad: Voltaire (Francois Marie Arouet) Denis Diderot Montesquieu Jean Jacques Rosseau (1712-1778) Sündis Genfis. Isa oli kellassepp, sündides jääb emast ilma. Isa jätab poja sugulastele kasvatada. Õpihimuline, lugemishuviline, ei huvitunud koolist. Haridustee lünklik, oli suur seikleja. 1 katoliku preestri vahendusel satub elama kellegi Pr Warensi juurde, kes keelitab teda astuma katoliku usku. U 8 aastat elab selle tädi juures, tegeleb filosoofia, kirjanduse ja muusikaga. 1741 läheb Pariisi, et olla koduõpetaja. Saab tuntuks Pariisi radikaalsemate
31. Geomeetrilise abstraktsionismi väljapaistvaim esindaja on KazimirMalevits. (?) 32. Naivismi iseloomulikud jooned: · Maaliti enda lõbuks · Tööd olid lapsikult kohmakad, aga püüdsid tegelikkust täpselt ja detailirohkelt jäljendada · Ei kasutatud perspektiivi, õhu ja valguse kujutamisvõtteid, ega arvestatud anatoomiaga. · Sõltumatu traditsioonidest, lähtub kunstniku isiksusest. 33. Tuntumad naivistis Prantsusmaal: Henri Rosseau Gruusias: NikoPirosman (Nikolai Pirosmanasvili), Eestis: Paul Kondas, Jaan Oad 34. Dadaismi iseloomulikud jooned: · Ründasid Lääne kultuuri alustalasid · Vägivallasesid ja tegid skandaale · Tavaesemetest tehti kunstiteosed · Ühendati omavahel juhuslikke elemente · Hajutati piire kunstiliikide vahel · Uued tehnikad merz, kokkukleepimine, fotomontaaz · Paljud teosed tekkisid juhuslikkuse läbi · Esitati ready-made kunsti pähe vabrikutooteid 35
Süütu noormees kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Siiski õpib Candide ka oma katsumustest seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda". · ,,Mikromegas" nimitegelaseks on teise planeedi elanik Mikromegas, kes tuleb Maale (,,parimast parimasse maailma") 6. Rosseau- prantsuse valgustaja · ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ka kunstide areng on aidanud puhastada kombeid? ,, - tsivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudeolek viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. Ühiskond on tugev siis, kui tema elu sisu määravad praktilised vajadused ning püüd kõlblusele ja loomulikkusele. Teadus ja kunst aga, olles loodusest ja loomulikkusest eemal, toovad kaasa vaid pahesid.
Humaanse moraal ja filosoofia
Romantiline stiil ja teemad (tähtsamad esindajad)
Romantismi ideal:
Mõdukus ja tasakaal
Ratsionaalne inimene
Isiklik vision kunstis
Tundeline
Väärtustatakse individuaalseid tundeid
Isik on väärtus, mitte kollektiiv
Folkloori väärtustamine
Eksotism
Metsa ja puhas looduse elu idealiseerimine (Rosseau)
Spirituaalne moment
Inimese soovid ja püüdlused
Romantiline kannatus
Paradiis on lapsepõlv (vabad mõtted)
Romantic ei ole õnnelik, ta tunneb ennast süütus ohvrina
Ülendumine
Leida parema maailma
Loodus on eluallikas
Poet on kõrgem inimene
Unistuseed, unenäod, maagia, müstika
Dejavu tune
Sisemine valgus
Kirjutamine tulevastele põlvedele
Esindajad :
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised
Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama. Inglise kodanlasedraamade eeskujul kirjutas ta näidendid "Vallaspoeg" (1757) ja "Perekonnapea" (1758). Oma osa romaani arengusse andis ta teostega
meisterlike värssidega,mille motiivideksolid armastus ja looduse ilu. *Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772. aastal advokaadibüroos praktikal olles. Romaan tõusis kultusraamatu staatusesse ning tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. Sellesse teosesse kätkes G palju omaenda läbielamistest. Noor Werther elab ja mõtleb Rosseau vaimus; ta on andekas, hella sisetunde ning loomupärase kunstihuviga, teda kütkestab kõik kaunis ja looduslähedane. *1787- ,,Egmont" Madalmaade vabadusvõitlusest Hispaania ülevõimu vastu. 1789- ,,Iphigeneia Taurises"- Trooja sõja mustendeist, Aischylose ,,Oresteiast" ja Euripidese teosest ,,Iphigeneia Aulises" pärineva süzee töötlus; 1789- ,,Torquato Tasso"-suure renessansipoeedi elust. *1796-,,Wilhelm Meisteri õpiaastad"; 1829- ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad"
Prantsusmaal pisut teistsugused vormid kui ülejäänud Euroopa maades. Prantsuse romantismi omapära oli tingitud osalt ka sellest, et ta ei saanud prantsuse kooli klassikalisi põhialuseid niisama lihtsalt minema pühkida. Ühiskondlikku elu mõjustav inimene, isiksus ja tema suhted teiste inimestega olid ka prantsuse romantikute tähelepanu keskpunktis. Prantsuse romantismi väljendusvahendites võib leida teatavat sugulust barokk-kunstiga. Romantismi sünnile aitas oluliselt kaasa Rosseau mõju. Romantism Inglismaal ja Saksamaal Enne kui romantism jõudis välja kujuneda klassikalise traditsiooni maal Prantsusmaal, kerkis ta esile Inglismaal ja Saksamaal. Juba ammu enne seda, kui pantsus kirjanikud ja kunstnikud end romantismi pooldajaks tunnistasid, oli see vool Saksamaal kindla ilme võtnud. Saksa kirjanduse vararomantismi esindajate Novalise ja vendade Schlegelitega liitusid ka kunstnikud. Romantismi esindajad tegelesid ulatuslikult kunstiprobleemidega ja osutasid
Prantsusmaal pisut teistsugused vormid kui ülejäänud Euroopa maades. Prantsuse romantismi omapära oli tingitud osalt ka sellest, et ta ei saanud prantsuse kooli klassikalisi põhialuseid niisama lihtsalt minema pühkida. Ühiskondlikku elu mõjustav inimene, isiksus ja tema suhted teiste inimestega olid ka prantsuse romantikute tähelepanu keskpunktis. Prantsuse romantismi väljendusvahendites võib leida teatavat sugulust barokk-kunstiga. Romantismi sünnile aitas oluliselt kaasa Rosseau mõju. Romantism Inglismaal ja Saksamaal Enne kui romantism jõudis välja kujuneda klassikalise traditsiooni maal Prantsusmaal, kerkis ta esile Inglismaal ja Saksamaal. Juba ammu enne seda, kui pantsus kirjanikud ja kunstnikud end romantismi pooldajaks tunnistasid, oli see vool Saksamaal kindla ilme võtnud. Saksa kirjanduse vararomantismi esindajate Novalise ja vendade Schlegelitega liitusid ka kunstnikud. Romantismi esindajad tegelesid ulatuslikult kunstiprobleemidega ja osutasid
temast omal ajal ühe populaarsema kirjaniku. Cooperi loomingus võib eristada kolme teemaringi : ajaloolised, mereainelised ja indiaanisuguharude elu käsitlevad romaanid. Cooperi ajalooainelised teosed olid tugevasti mõjutatud W. Scotti loomingust; mereromaanides, mida iseloomustavad seikluslikkus ja võrratud merekirjeldused, kasutas kirjanik oma mälestusi laevastikus teenimise ajast. ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Rosseau mõjul väärtustas C. nn loomuliku inimest. Ta teosed põhissüzeelt lihtsad, kuid dünaamilised, täis põnevaid dramaatilisi sündmusi. Loodus on C.-il hingestatud ülev ja karm, kuid ikka kaunis. Edgar Allan Poe (1809-1849) Poe oli sündinud Bostonis, ta jäi varakult vaeslapseks, kuid õnneks adopteeris rikas kaupmees J. Allan. Poe esikogu ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" ilmus anonüümselt 1827. aastal. Peale sõjaväest käimist
Saratoga lahingud - Pöördepunkt! Prants, Holl ja Hisp asusid asunike poolele. Prants andis olulise panuse laevastiku, maajõudude ja varustuse näol. Vastu said, soovimatult, vabadus- ja võrdsusideed. 3.3 Valgustussajand ja Prantsuse Revolutsioon Valgustusfilosoofia taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ehk ratsionaalselt. Rene Descartes on oluline oma ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõjuga. Voltaire, Jean Jacques Rosseau, Charles Louis de S. Montesquieu. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas loomulikud vajadused ja õigused ja ühiskond peab jälgima loomulikku korda. Eelnevad eelarvamused tuli kummutada ning loobuda arutust kummardamisest. Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid. Ühiskondliku leppe teooria. Samalajal prants, vastutustundetus, ükskõiksus “Pärast meid tulgu või veeuputus” Prantsuse õukond neelas tohutuid summasid, esimene börsimull, ikaldusaastad ja sõjas kulutatud rahad
ning satuvad täbaratesse olukordadesse. Viimane puuakse inkvisitsiooni poolt üles, kuid Candide õppis seikluste katsumustes siiski mõndagi. "Kohtlane" (1767) Indiaanlase puhas looduslapsepilk avastab Euroopa tsiviliseeritud ja mõistuslembelises ümbruses ridamisi valskust ja rumalusi. Ta saab endale õpetaja, kes aitab tal taspisi tsiviliseeruda, hariduse ja kultuuri kaudu isiksuseks saada. Rosseau (17121778) JeanJacques päritolult prantslane, kuid sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Isa oli kellassepast tantsuõpetaja. 16selt lahkus kodust, õppis muusikat ja kirjutas oopereid. "Entsüklopeediale " kirjutas artikli muusikast, Teaduste Akadeemias tegi ettekande noodimärkide uuest süsteemist, koostas "Muusika sõnaraamatu". "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750) Looduspäraselt
19. Miks on tähtsad järgmised isikud: · Michelangelo- maalis Sixtuse kabeli lae Vana Testamendi sündmuste põhjal ja temalt pärineb ka Sixstuse kabeli altarimaal. · Leonardo da Vinci- oli maalikunstnik, skulptor, leiutaja. Maalis seinamaalid ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa" · Kolumbus- avastas meretee Indiasse üle Atlandi ookeani · Montesquieu- Prantsuse akadeemia liige, tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest · Rosseau- Prantsuse valgustuskirjanik, Geneva instituudi õpingute juht · Robespierre- oli Prantsuse revolutsiooni tuntuim juht · Danton- Prantsuse revolutsiooni üks juhte · Napoleon- sai Prantsusmaa keisriks ja Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik · Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kirikukaitsepühakuks
Alceste'i. *Kui don J tegi kõike nii ,,nagu kõik teised", siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, isegi kui ta seeläbi täiesti üksi jääb ja endale lõpuks inimsevihkaja kuulsuse saab. *A igatseb taga ,,muistsete aegade" lihtsust, loomulikkust, siirust, ausust ja otsekohesust. *Hinnas on silmakirjatsemine, intriigid, egoistlik omakasu jne. * see näidend on M'i kõige tervamalt aadli tühist jõudeelu kritiseeriv näidend. *Rosseau on M'ile ette heitnud, et too pilkab A'is õilsat inimest. *teglikult on M'i vahekord A'iga u samasugune, nagu Cervantesel don Quijotega : kuigi välja naerdakse äärmuslik elukaugus ja idealism, ei tähenda, see sugugi, et autorile poleksid hingelähedased need üllad vaated, mida tegelane endas kannab. Pigem tehakse vihje sellele, et ideaalid ei peaks varjama igapäevase elunägemist ja et kui tegelikkuses ongi rohkesti halba, siis alati võib selles leida ka midagi head kui
aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. Rousseau Jean-jacques Rosseau sündis Genfis kellassepa pojana ning elas suurema osa oma elust Prantsusmaal. Ta oli prantsuse filosoof ja kirjanik, kes arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet.
· Romantismis polnud samas mitte ainult üksildased inimesed, vaid olid ka inimesi rahva seast. · Rahval oli olemas loodusläheduse idee. · Idee rahvast oli seotud kujutulusega sellest samast rahvast kui puhtuse ja süütuse allikast · Prantsuse mõtleja Rousseau [rosoo]: Tsivilisatsioon kuhu inimene siseneb, rikub loodust. · Rousseau: inimene on algselt puhas, aga mingi aeg hakkab tema puhutus kaduma ja ta muutub patuseks. · Rosseau: ,,Kõik on hea asjade looja käes, kõik kaob alla inimese käes" · Tema loogikas on vastantikus loodus ja kultuur, ta eelistas loodust. Looduses oli ju kõik puhtam, inimarengu kaudu (ka kultuur) toimub allakäik. · Inimene peab läbi tegma puhastustule, et tuua inimese loomupärane headus terrori kaudu välja. · Kirjanik Samuel D. Coleridge oli Arnoldi eeskujuks. · Coleridge: Jaotus: Civilization ja cultivation (tõlkida eesti keelde ei saa, aga pmst kultuur, põllumajandus).
1651 Hobbes' Leviathan(1588-1679) 1660 The Restoration of Charels 2. as king of England 1688 The Glorious Revolution of Willim and Mary in England 1689 John Locke publishes Two Treatises of Goverment 1707 formation of the British Parliament Social Contract philosophy: The reasons for entering a social contract and the responsibilities of the goverment *Hobbes: To preserve one's safety *Locke: To preserve one's safety and property *Rosseau: To preserve one's safety, property and freedom, but to guarantee the latter, the goverment also has the responsoility of improving/educating the citizens. Laws are historical conventions, people can be forsed to be free. State of nature Hobes: state of nature is a state of conflict, a state of war. Locke: state of nature is peaceful, all men are equal. They treat others as themselves. Rousseau - people in the state of nature were neither good or bad. Man was like an animal not
On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal. Võõrandumine on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline inimlikkus tuleneb tööst. Seda saab ära hoida, kui oleks klassideta ühiskond. Rosseau sõnul võõrandab kultuur, teadus ja kunst inimest oma loomulikust seisundist. a priori / a posteriori - A priori - enne kogemust. kogemus-eelset teadmised on osadel inimestel olemas. pole seotud empiirikutega. nt. kera. sõna kera juba ütleb, et tegemist on ümmarguse asjaga. A posteriori - kogemusejärgne, pärast kogemust. Kand nõustus osaliselt empiirikutega, kes väitsid, et kogemusejärgselt on võimalik kogeda. Nt. kuldne kera - alles pärast kogemust saame öelda, et kuldne.KANT
Krimmi sõjas oli see selge, et Venemaa pärisorjusliku maana jääb igati Lääne-Euroopast maha. Ta ei pooldanud pärisorjust, pooldas inimese kõlbelist ümberkujundamist, tema psüühika muutmist. Kui ta tegi 1857 reisi Lääne Euroopasse oli ta väga pettunud, nägi Pariisis pealt giljotineerimist pealt ja oli rabatud. Ta suhtus eitavalt poliitikasse, igasugune võim kaasinimeste üle oli Tolstoi arvates ebakõlbeline. Tal olid tülid aadlikega, hoidis hinges talurahva poole. Jagas Rosseau vaateid. Ta elas hästi kuid samas tundis piina, et ei elanud nagu talupoeg. 7. Tolstoi pedagoogiline tegevus Ta arvas Jasnaja Poljanas talulaste kooli ja kutsus sinna noori õpetajaid ja õpetas ka ise. Õpetajatöösse kiindus ta tugevasti- luges ise kasvatusteaduslikku kirjandust, asutas käsikirjalise pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana", kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse põhimõtet: koolis
valgustatud absolutismiks, kus ta pidas tähtsaks valitsejate kontakti filosoofidega. Liberalismi isaks peetud Charles Montesquieu (1689-1755) pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat ja vabariiklust soovitas ta ainult väikestele riikidele. Oma elu jooksul kirjutas ta raamatuid Prantsuse riigikorra kritiseerimiseks. Montesquieu käsitles ühiskonna arengus tähtsaks faktoriks ka geograafilist asukohta, sest kliima ja reljeef muudab ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau (1712-1778) vastandas senist feodaalkorda inimese loodusliku seisundiga enne riigi tekkimist, kuid ta taipas, et sellise elusüsteemi juurde tagasipöördumine oleks võimatu, mispärast pidas ta parimaks lahenduseks oli vabariik ja suveräänsus. Ta pidas ühiskondliku elu aluseks eraomandit, kui leidis, et vajalikud on ka abinõu ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai Rousseau õpetust jakobiinide ametlik ideoloogia.
M suri 1755.a Pariisis. Tema esimene ühiskondlik teos oli 1721.a ilmunud "Pärsia kirjad",milles satiiriline suhtumine Pr absolutsilikku korda ja ühiskondlikku ellu eon edasi antud 2 pärslase naiivse tunduva arutelu kaudu. Tema peateos on 1748 a ilmunud "Seaduste vaim". M analüüsis peamiselt 3 valitsemisvormi,mis tema arvates olid absolutistlik monarhia,monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Jean-Jacques Rosseau (1712-1778). Oli Pr filosoof ja kirjanik,kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Oli valgustajate vasapoolse suuna suurim esindaja.Jäi 10-aastaselt vaeslapseks. Ühiskonna probleemide käsitlejana ärastas R tähelepanu 1750.a traktaadiga "Arutlus teadustest ja kunstidest". Ta põhiteosed on "Arutlus inimestevahelise abavõrduse tekimise põhjustest" ja "Ühiskondlik leping". Entsüklopedistid
ta pidas peavaenlaseks. Esikohal oli usk mingisuguse kõrgema olevuse olemasolusse. Isikuvabadus. Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, inimkond pidi lähtuma loodusseadustest. · Montesquieu: rõhutas kodanike vabaduse kaitset. Pooldad konstitutsioonilist monarhiat. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema eraldi. · Rosseau: nägi väljapääsu rahva suveräniteedist- võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Vajalikud olid abinõud ebavõrdsuse vastu. Ta pooldas Vabariiki. Usu koha pealt arvas, et ideaali juurde ei saa inimene tagasi pöörduda. Saksa valgustuse eripära: Oli see, et sakslased ei olnud nii vaenulikud kiriku ja usu vastu, kui prantslased. Sakslased lähtusid suuresti pietismist- mis oli siis rõhutatus vagadusele ja kristlaste võrdsusele
problemaatikasse. Jätkusuutlik areng tähendab bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse edasiandmist järgnevatele põlvedele. Õuesõpe ajaloolised traditsioonid ja juured Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused. Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv Üheks eelduseks autensele teadus- ja haridustööle on teadmised sellest, kuidas õpitakse
annaabi.ee 
