Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laagri korraldamise kohta küsimused-vastused (0)

1 Hindamata
Punktid




2. Leia vastused Noortelaagri korraldamise põhimõistetele ja seaduse nõuete  järgmistele küsimustele (abiks Laagrikasvataja käsiraamat, 2005): 1) Millised on erinevused ja sarnasused noorte projekti- ja püsilaagritel? Projekti laager on laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse  pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva. Püsilaager laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning valdkonna eest vastutava  ministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus  ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva. Sarnasus on et äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste  ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku. 2) Kui “vana” on füüsiline isik - NOOR? Noor on seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik. 3) Millised on laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuded? Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised:  pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja  ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud  tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõikes 2 nimetatud teemadel või  muu kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni  viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5  lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel või  vähemalt  keskharidus ja ENTK juures tegutseva  eksamikomisjoni  viimase viie   aasta   jooksul   väljastatud   tunnistus   eksami   sooritamise   kohta   §   5 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud teemadel.


4) Milline on minimaalne nõutav õhutemperatuur suvelaagri magamisruumides? Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega,  peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla  18°C. 5) Kuidas peab asulas olev laager olema eraldatud muust asula territooriumist? Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 6) Kui pikk peab laagris olema öörahu ööpäevas -10, -12, -14 aastastel noortel? 10- 12 aastastel noortel peab olema öörahu 9 tundi aga 14 aastastel 8 tundi. 7) Millisest vanusest on lubatud ruumide koristamisel noortel pesta ruumide põrandaid?  Alates 10 eluaastast. 8) Kui pikk peab olema minimaalne söögiaeg noortel laagris? Pool tundi. 9) Kui suur osa laagri territooriumist peab vähemalt olema haljastatud?  Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse haljastuse sisse.  Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi. 10) Milline on lubatud tööaeg päevas -10, -12, - 14 aastastel noortel laagris? 10-11 aastasele võib töötada 1,5 tundi päevas, 12-13 aastased võivad töötada 2 tundi ja 14  aastased 3 tundi. 11) Alates millisest vanusest on noori lubatud rakendada põllu- ja haljastustöödel? Alates 10 eluaastast. 12) Kui sageli tuleb laagris võimaldada noortel sooja veega üldpesemist? Noorte sooja veega üldpesemist tuleb korraldada vähemalt üks kord 7 päeva jooksul.


13) Mitu tundi peab olema tagatud öörahu laagrites 7-9, 10-12 ja 13-14 aastastel lastel? Noore vanus (aastad) Öörahu päevas (tundides), mitte alla 7-9 10 10-12 9 13-14 8 14) Mitme noore kohta peab olema tagatud duširuumis eraldi dušš? Duširuum eraldi  dušš 1,6 ühe kabiini kohta.
Laagri korraldamise kohta küsimused-vastused #1 Laagri korraldamise kohta küsimused-vastused #2 Laagri korraldamise kohta küsimused-vastused #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nickly Õppematerjali autor
küsimused vastused

Sarnased õppematerjalid

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis
62
doc

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis

Õigus laste asjade läbiotsimiseks ei ole- kehtib õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, igaühe omand on puutumatu. Kuid õigus on noorel seda paluda teha. Kui laagrilisel kahtlustatakse alkoholojoovet, tuleks seadust täie rangusega järgides kutsuda politsei, kes kontrolliks alkoholojoobe esinemist nind karistaks joobe olemasolul alaealist rahatrahviga. Loomulikult võiks eelnevalt proovida olukorda lahendada politseid kutsumata. Kui alaealise valdusest leitakse laagri alkoholi, siis eneenesest politsei kutsumiseks põhjust ei ole - alaealist saab karistada üksnes alkoholi tarbimise ja ostmise eest. Ei saa mingil juhul eeldada, et kui alaealisel on alkoholi, on ta selle kindlasti kelletki ostnud. Kõige efektiivsem oleks laagriliste suhtes kohe alguses kehtestada sise-eeskirjad (iseenesest võiks sise-eeskirjade koostamisel eelistada pigem kaasotsustamisprotsessi, kus ka laagrilistel

Õigus
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

01. 2000. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 5. 06. 2002 (RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19. 06. 2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 16. 10. 2002 (RT I 2002, 90, 521) 1. 01. 2003 7. 04. 2004 (RT I 2004, 27, 179) 1. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused. § 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 ­ jõustunud 1. 08. 2002] § 2. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) noor ­ seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik;

Amet
NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

- 4. TOETUSED KOKKU: 33 881 / 34 526 11 802 874.- / 11 802 666.- ROHKEM LAPSI 645 JÄÄK / ­ 208.- FINANTSARUANDE SELGITUS PUNKTIDE LÕIKES Maakondade + Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametid esitasid Eesti Noorsootöö Keskusele jaotuskava 2761 soodushinnaga laagrituusiku kohta oma maakonna lasterikaste ja vähekindlustatud perede lastele. Lastekodulastele eraldatud 421 soodustuusikut jagas lastekodude lõikes Eesti Laste Hoolekandeasutuste Juhtide Ühendus. Soodustuusiku toetus laagripäeva kohta oli 144 krooni. Sotsiaaltuusikute toetuse tõus tegi märgatavalt lihtsamaks soodustuusikute jaotuse. Tänu otsekontaktidele, kus lastekodu ja noortelaager sõlmisid omavahel kokkulepped, õnnestus ka lastekodulaste soodustuusikute jaotus paremini kui eelmistel aastatel.

Ühiskond
laagrikasvataja juhataja eksami materjal
22
odt

laagrikasvataja juhataja eksami materjal

arendamine ning nende rakendumist toetavate keskkonna ja vahendite loomine, • noorsootöö hindamine, planeerimine, juhtimine ja arendamine. LAAGRIKASVATAJA Noorte arengu, tervise ja turvalisuse eest vastutamine; • Laagrijuhataja korralduste täitmine; • Oma rühma noorte vastuvõtmine laagrisse; • Ürituste organiseerimine ja läbiviimine; • Oma rühma korra eest vastutamine; • Oma rühma noorte murede ja probleemide lahendamine ning vajadusel abi ja nõu küsimine laagri juhatajalt. NOORSOOTÖÖ KUJUNEMINE Esimeseks süsteemseks kodu-, kooli- ja kirikuelu väliseks noortega tegelemise katseks võib pidada skaudiliikumise algust Eestis 1911. aastal. (Martinson jt 2000) Arusaam, et noorsootöö toetab noore toimetulekut ja annab selleks vajalikke teadmisi ning oskusi, väljendub juba esimeses, 1936. aastal heaks kiidetud noorsoo organiseerimise seaduses. Kivimäe (2010) tsiteerib, et selles seaduses nähakse vajadusena „luua noorsoole

Kategoriseerimata
Koolinoorte suvi
19
doc

Koolinoorte suvi

kus käivad. Hüpotees uurimistööl oli et koolinoorte suvi on tihedalt sisustatud ning meeldivate ja taskukohaste ürituste seast on võimalik oma valikud teha. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust, kolmest lisast. Tööl on 18 lehekülge ning tööd illustreerivad kaks tabelit, kus on ära toodud sellel suvel toimuvate tegevusloaga noortelaagrite tutvustused ja toimumiste ajad, samuti informatsioon välislaagrite kohta. Tänan kõiki, kes olid abiks selle uurimustöö valmimisel. 3 VABA AJA SISUSTAMINE Suvevaheajale mõteldes, tundub see parajalt pikk aeg. Seda aega planeerimata jättes või ootama jäädes, et keegi mingi hea võimaluse välja pakub, võib hinnalist vaba aega raisates igavust tundma hakata. Mida hakata peale kolm kuud kestva vaba ajaga?

Eesti keel
Reisijatevedu
14
docx

Reisijatevedu

liinivõrgus üheks või mitmeks sõiduks või kindlaksmääratud ajal; 18) liin on sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel avaliku teenindamise lepingu, liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel vedaja ühissõiduki läbitav liikumistee; 19) sõiduplaan on dokument, millega määratakse ühissõiduki liikumistee, väljumisajad (kaugliinidel ka saabumisajad) ning peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks; 20) taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument. Teenuse liigid: liinivedu, juhuvedu, taksovedu Turulepääsu tingimused, nõuded vedajale: 1. Peab olema kantud äriregistrisse või MTÜ ja sihtasutuste registrisse. 2. Tuleb teatada oma aadress Eestis, kus asuvad nende põhilised äridokumendid, kui see ei lange kokku aadressiga, mis on äriregistris või MTÜ ja sihtasutuste registris. 3. Hea maine (ei ole karistatud) 4

Logistika
Noored Eesti tööturul - uurimistöö
22
docx

Noored Eesti tööturul - uurimistöö

Arvutivõrgus: http://uudised.err.ee/v/eesti/0fd519ce-88e2-4250-a728-46376f787918/tootus-korgharitud-noorte-seas- on-kasvanud 3 poole kohaga jne, et oleks mingigi sissetulek. Tihti koormatakse ennast üle käies täiskohaga koolis, tehes näiteks öösel pikki tunde tööl, mis kokkuvõttes ohustab tervist ja heaolu. Siinkohal on oluliseks seaduses väljatoodud punktid näiteks osalise tööaja kohta, ületunnitöö kohta jne. Seadusega on sätestatud mis vanusest alates võib noore inimesega sõlmida töölepingu ning millistel tingimustel. On ka paika pandud, et kui kaua ning millist tööd võib teha alaealine. Ometigi paljud noored neid seadusi ei tea ning paraku paljud ka ei tunne huvi, mis võib viia mitmete probleemideni tööelus. 1.1 Välismaal töötavad noored Miks mõned noored soovivad töötada välismaal? Igal inimesel on loomulikult omad

Õigus
Autoveoseadus
15
doc

Autoveoseadus

21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 ­ jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga

Veose veokorraldus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun