· Kannatanu kaotab peagi teadvuse. 2.Esmaabi: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunnin teda köhima. See võib õnnestuda, kuigi kannatanu ei tule hädas ise selle peale. · Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet. 5) Uppumise vältimine ja esmaabi. 1. Uppumise vältimine: · Veekogude liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. Sageli upuvad purjus inimesed, sest nende ujumisoskus on häiritud ning nad hindavad oma oskusi üle. Ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. Isegi üsna vähene alkoholi tarvitamine suurendab uppumisohtu. Nõrgal jääl liikujal peavad alati olema kaasas vajalikud päästevahendid, mida saab
Miks ujumine on tervisele kasulik, mida ujumisoskus arendab? Ujumise võistlusstiilid. Ohutusnõuded ujuma minemisel. 1. Miks ujumine on tervisele kasulik? Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis, seda ka kõrge eani, ning see on ka kõige efektiivsem trenn kalorite põletamiseks, ainevahetuse kiirendamiseks ning musklite kasvatamiseks. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust, mistõttu võivad ujumisest ning vees viibimisest abi saada ka astmaatikud
Kus ujuda ja millises temperatuuris? Looduslikes veekogudes. Soovitatav temperatuur 18 kraadi. Basseinis. Soovitatav temperatuur 20-27 kraadi. Ujumise õpetamise faasid 1. Algõpetus 2. Tehnikaõpetus Kohandumine veega ja Ujumisstiilide tehnika sukeldumis õpetus. Start Lamavuse ja ujuvuse tagamine Esimeste ujumisliigutuste õpimine Ujumine kui spordiala Vabaujumine ehk rinnulikrool. Rinnuliujumine Liblik-ehk delfiinujumine Seliliujumine Mis on ujumisoskus? Minimaalselt Täiskasvanul 100 meetrit Lapsel 25 meetrit Ohud ja vastunäidused vees Jalakramp. Jalakrambi puhul tuleb rahuneda, ajada jalg sirgeks ja sirutada varbad enda poole. Allergiad,haigused. Milleks on ujumine hea? Aitab olla terve ja hoida head füüsilist vormi. Ujumine arendab kõhu-, selja-,kaela-,käte- ja rindkerelihaseid. Arendab ka hingamist, mis on kasulik asmaatikutele. Kasulik ülekaalulistele inimestele.
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.RINNULIUJUMINE 4 2. KROOLIUJUMINE 5 3. SELILIUJUMINE 6 4.LIBLIKUJUMINE 7 5. UJUMISOSKUS 8 6. UJUMISE AJALOOST 9 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine
väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees. Liblik ehk delfiiniujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbuvad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. Ujumisoskus Ujumisoskuseks loetakse, kui inimene suudab vees liikuda tund aega, minimaalne ujumisoskus on aga 100 meetri ujumine rahulikus tempos ja mingis kindlas ujumistehnikas. Laste puhul loetakse ujumisoskuseks seda, kui suudetakse käte ja jalgadega tööd tehes läbida 25 meetrit. Praktika on näidanud, et kõige raskem on õppida õiget hingamist vees, sest väljahingatav õhk tuleb välja puhuda vette. Vees hingamist tuleb algul õppida teadlikult, sest kardetakse, et kui
- mitte ujuda sügavale vette (kaugel abist) - Ujuma minna alati koos kaaslasega, kes saaks aidata või abi kutsuda - Alkoholijoobes mitte ujuda , sageli hinnatakse oma võimeid üle, ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. - pea ees vette hüppamisel olla kindel ohutuses - Veekogudel liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. - Nõrgal jääl liikujal peavad olema alati kaasa vajalikud pääatevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral
karvastikuga. Elevandid põlvnevad miotseenis ja pliotseenis elanud perekonnast Primelephas, mille nimi tähendabki esimest elevanti. Need loomad olid tänapäevastest elevantidest väiksemad ja neil oli neli võhka, kummaski lõualuus kaks. Ülejäänud elevandiperekonnad tekkisid 46 miljonit aastat tagasi. Arvatakse, et elevantide eellane oli pooleldi veeloom. Kõigil elevantidel on tunnuseid, mis on omased veeloomadele: hea ujumisoskus ja hõre karvkate. Elevant suudab oma lonti hingamistoruna kasutades ujuda kuni 6 tundi järjest ja 50 km kaugusele. Elevandid elavad karjades. Nad on üldiselt rahumeelsed ega ründa vabaduses inimesi, kuid võivad oma suurte mõõtmete ja massi tõttu vahel inimestele kogemata viga teha. Vanad isasloomad elavad vahel üksinda ja võivad muutuda tigedaks, muuhulgas inimest ilma provotseerimata rünnata. Korduvalt on juhtunud, et elevant safaripargis auto katuse peale keerab.
Lahtises veekogus peab jälgima sügavust, et mitte liiga sügavale sattuda ning ümbruskonda, et tundmatus kohas mitte ära eksida. Basseinis tuleb arvestada teiste basseinis viibijatega. 19. Nimeta veespordialasid. Aerutamine, purjetamine, sõudmine, ujumine, veepall, vesiaeroobika, sukeldumine. 20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik? Ujumine on hea füüsilise vormi hoidmiseks. See treenib lihaseid ning kopse. Ujumisoskus tuleb alati pigem kasuks. Ujumine on ka hea ajaviide.
Kitesurf/lohesurf Referaat kehalises kasvatuses. ·Lohesurf ehk kitesurf või kiteboarding - see on ala, kus tuule jõudu kasutates tõmbab lohe lohelauaga sõitjat vee peal. ·Lohesurf on ekstreemspordiala, millel pole pikka ajalugu kuid areneb väga kiirelt. ·Lohesurfiga saavad tegeleda kõik, olenemata soost, vanusest või füüsilisest vormist, kasuks tuleks ujumisoskus. Areng: 1998 a. oli maailmas vaid mõningad sõitjad, 2006 a. kasvas sõitjate arv üle maailma 150 000-ni. On arvatud, et lohesurf on maailmas üks ekstreemsemaid ja ka ohtlikemaid spordialasi, kuid aastate jooksul on lohesurf muutunud märgatavalt turvalisemaks tänu turvasüsteemide ja lohede evolutsioonile ning uute sõitjate koolitustele. Aastatega välja arenenud erinevad sõidustiilid: (wake, wave, freestyle), hüppamine ja niisama sõitmine (freeride). Lohega saab sõita
ÜLDISELT Vesiaeroobika... ...muusika saatel kehaline treening vees, olenevalt aeroobika liigist, kas madalas (rinnuni) või sügavas vees. Ujumisoskus ei ole oluline. Tavaliselt juhendab treener kuival maal, näidates ette harjutusi ning kombinatsioone, kuid ta võib ka vees olla, seda juhul, kui kõigile on harjutused tuttavad. Tavaliselt on tund 45 60 min. pikkusega. Vesiaeroobika treeningu eesmärgid ja mõju: · Liigeste liikuvuse säilitamine ja parandamine · Lihasjõu säilitamine ja suurendamine · Vastupidavuse arendamine · Tasakaalu arendamine · Koordinatsiooni arendamine
Keegi ei tea, kui paljud eestlased ujuda oskavad! Ujumisliidu treenerite kogu juhatuse esimees Riho Aljandi sõnul ei tea ilmselt keegi, kui paljud eestlastest ujuda oskavad või mis tasemel. “Seda ei tea keegi. Eks see ole seinast seina,” ütles Aljand. Tema sõnul on kooli õppekavas olevast ujumise algõppest selgelt vähe ning riik peaks panustama esmalt inimeste põhjalikku teavitamisse, et ujumisoskus on eluliselt oluline. “Üks asi, mida riik saaks teha, oleks teavituskampaania, mitte ühekordne, vaid aastaringne. Kõigepealt kevadel, siis suvel ja võib-olla ka sügisel korrata. Et lapsevanemateni jõuaks, et ujumisoskuse puudumine on nende lastele selge oht. Et see info jõuaks kõigini.” Ujumisoskuse kõrvale oleks vaja ka vetelpääste-alast teavitust. “Kui keegi satub uppumisohtu ja kõrval on inimene, kes oskab ujuda
valgus, kuivus, looduskatastroofid. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes kiiremini ja paremini tingimustega toime tulevad. Kohastumus on liigi säilimist soodustav omadus. Kohastumused on kasulikud ainult neis tingimustes, kus nad tekkinud on (kuumatundlikkuse kohastumus on kasulik ainult kuumas kohas jne) Kohastumused elamiseks : Puudel küüned, ronimisoskus ( N: orav, linnud) Veekogudes- uimed, ujumisoskus, lõpused (N: ahven, haug) Avamaastikul kiired jalad, kaitsevärvus (N: jänes, kits) Maa-alustes käikudes kaevamisoskus, nägemine (N: mutt, vesirott) Jääväljadel valge värvus, tihe, vett-tõrjuv karvastik, et olla külma eest kaitstud (N: pingviin,jääkaru) Metsas kaitsevärvus, kiirus (N: põder, jänes) LIIGITEKKEKS ON VAJA ISOLATSIOONI Isolatsioon takistab ristumist populatsiooni eri osade vahel.
suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel,
12 põhjuseks on vanus, kuid mitte mingil juhul kloorivesi. See tõestab veelgi saadud järeldust, et kloorivesi ei ole silmanägemise halvenemise põhjus. 2.7 Ujumine kui meeldiv meelelahutus Absoluutselt kõik vastanud olid nõus väitega, et ujumine on meeldiv meelelahutus. Paljud kirjutasid veel kommentaariks juurde, et neile lihtsalt meeldib see ja sellega tegelemine teeb meeleolu paremaks. Samuti kirjutati, et suvel on ujumisoskus igati kasulik ja igal inimene võiks osata ujuda. KOKKUVÕTE Ujumise mõjutused kehale ja tervisele on üldiselt head. Ujujad kiidavad ujumist kui tervistavat spordiala, mis aitab kergemini jagu saada külmetushaigustest, kui ka seljahädadest. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samuti on ujumisega tegelemine aidanud vastanuil ravida haiget jalga kui ka kopse ja hingamisteid.
06-09-2006 Sotsioloogia- analüüsioskus. Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata. Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt. Kuidas algab uuring? Prognoos 1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta? 2. Mida teha, et olukord muutuks? 3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud? Sotsioloogia klassikud/ isad August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus) Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile D...
palju kaasujujatega. Üldiselt tuleb jälgida enda varustust, hapniku piisavat olemasolu, hoida tähelepanu enda tervisel. Lahtises veekogus tuleks jälgida ka ümbrust, et mitte ära eksida. 19. Nimeta veespordialasid. Sinu vastus oli: Ujumine, sukeldumine, veepall, kujundujumine, vettehüpped. 20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik? Sinu vastus oli: Ujumine on kasulik minu kehalisele vormile, kiirendab ainevahetust, parandab vereringe tööd ja suurendab kopsumahtu. Ujumisoskus on vajalik aga ka turvalisuse vaatekohast, kui rohkem eesti elanikkonda oskaks ujuda, väheneks ka uppumissurmade arv. KORVPALL 1.Millega algab korvpallimäng platsil? Sinu vastus oli: Algab lahtiviskega keskväljalt. 2.Mitu mängijat ühest võistkonnast on korraga väljakul? Sinu vastus oli: 5 3.Millised on punktide lugemise põhimõtted? Sinu vastus oli: 2 või 3 punkti vise määratakse just selle koha järgi kust vise toimus. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid
Toitumine. Kalaani rikkalikust menüüst ei puudu kalad, merisiilikud, vähilaadsed ja limused ranna-, kamm- ja südakarbid ning merikõrvlased. Kuna küttimine ja ujumine külmas vees nõuavad palju energiat, sööb kalaan iga päev ära nii suure hulga toitu, mis vastab neljandikule tema kehakaalust. Kalaan on vastupidav ja kiire ujuja. Ta liigub edasi, tagumiste jalgadega tõugates, varvaste vahel on näha aga ujulesti. Aitab kaasa jämeda saba kiirete, sõudvate liigutustega. Ujumisoskus võimaldab tal sukelduda tähelepanuväärsesse sügavusse: tihti sukeldub ta 20 meetri sügavusele. Kalaan peab vee all hingamata vastu üle minuti, seejärel aga on sunnitud veepinnale uue õhuvaru järele tulema. Saarmas tassib saagi veest hammaste vahel välja, kalaan aga transpordib saaki väikeste, küünistega varustatud esikäppade vahel hoides. Ta haarab aeglaselt ujuvaid kalu ning vähilaadseid ja okasnahkseid, mida ta põhjast korjab. Kalaan kasutab kivi limuste kodade avamiseks
Pärnu Rääma põhikooli matemaatikaõpetaja Reet Mikk otsib Andrus Veerpalu pioneeride rivivõistluselt. Otsib kehalise kasvatuse tundidest. Ja otsib klassiruumist. Tulutult. Vanadel fotodel, mis peaksid Mikule meenutama tema kuulsaima õpilase oisipõlveaastaid, on tulevane olümpiavõitja ikka ja jälle teiste taga varjus. Esimese korruse klassiruumiski istus ta aknapoolses reas eelviimases pingis. Ainus, millega ta oma tollasele klassijuhatajale silma paistis, oli hea ujumisoskus. Kätt ta vastamiseks igatahes tõstma ei kippunud.«Ta oli väga vaikne ja tagasihoidlik,» meenutab Mikk, kes valiti tänavu Pärnu linna aasta õpetajaks. Kuid kamraadideks olid Veerpalul erksad poisid. Ehk koguni elumehed. Sellised, kes suitsetamisega klassijuhatajale sisse kukkusid. Veerpalu mitte. «Ju ei suutnud sõbrad talle nii palju mõju avaldada, et Andrus nendega kõike kaasa teeks,» järeldab Mikk. Olles lapanud vanu klassipäevikuid, langetab Mikk Veerpalu kohta kokkuvõtva
paadisillal koos kalastava isaga), tuleb talle alati selga panna päästevest. Rannas või veekogu ääres mängival lapsel hoida alati silm peal. Ujuvad mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda ning neid püüdma minnes võib laps sattuda uppumisohtu. Lapsel on ohtlik vees olla täispuhutud rõnga, mänguasja või ujumismadratsiga - ka need ujuvad kergesti lapsest eemale või (harvem) kaotavad oma õhu ning laps sattub vettevajumise ohtu. Last tuleb õpetada ujuma nii vara kui võimalik. Ujumisoskus kujuneb siiski alles aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad juba suudavad ujuda. 3.2 Ülekuumenemis- ja alajahtumisohud Tuleb arvestada seda, et imiku kehatemperatuuri regulatsioonimehhanismid on veel välja arenemata. Areng jätkub veel väikelapse easki. Seepärast on laps täiskasvanutest tundlikum välistemperatuuri muutustele. Nii ülekuumenemine (liiga paksu ja/või õhku läbilaskmatu riietuse
jaluleaitamise eest kolhoosnikutele isegi tööpäevi arvestati. Masendatud juttudesse kolhoosikorra kiirest allakäigust segunes ometi vahel ka kahjurõõmu ning lootust, et koos kolhoosidega kukub kokku ka terve vene värk. Maal puutus omaealiste noortega vähe kokku, seda sündis ehk kõige rohkem jõe ääres supeldes Võhanduni, mis 50ndate alul oli veel kalarikas ja puhas, oli umbes kilomeeter maad ja seal käidi ikka seltsis ujumas. Tema ujumisoskus oli esialgu veel nigel ja kord pidi Are talle kalda äärest käe ulatama: ta võhm sai enne otsa, kui jalad põhja ulatasid. Õppis ujuma siis samades vetes kui vanaisa (Ahja jõgi) ja vanaema (Võhandu). Vanaema lapsepõlvekodu Paidra veski oli Pindist kahe kilomeetri kaugusel, seal käis paar korda veskil, viljakott "perävankriga" kaasas. PindiPaidra maa on talle nüüdki kahekilomeetrisetee etalon. Käis seda kruusateed palja jalu. Palja jalu elas tegelikult terve suve
lamav asend annab peaaegu kaalutu oleku tunde. Veejoad jäljendavad klassikalise massaaži põhiliikumisi, olenevalt valitud režiimist (leebest silitavast ja patsutavast toimest kuni tugevate koonus- ja sirbikujuliste pöörlevate veejugadeni). Tööstressi maandamiseks, lihaspingete leevendamiseks ja üldise heaolutunde saavutamiseks sobib hästi massaaž vesivoodil. Vesivõimlemine - karastab ja ergutab. Veekeskkonnas on keha kerge ja liigesed koormusest vabad. Ujumisoskus ei ole vajalik. Sooritatakse harjutusi kõikidele lihasrühmadele, lihtsamaid koordinatsiooni-, venitus- ja lõdvestusharjutusi. Vichy dušš massaažiga - Intensiivne ja ergastavalt algav kehahoolitsus, kus 20 minuti jooksul Vichy dušši veejugade all koos koorimiskreemiga ergastatakse kogu keha. Hoolitsuse lőpetab mőnus rahustav massaaž luksuslikult niisutava kreemiga. Maksimaalne lődvestumine ja heaolu pakub intensiivset niisutust, parandab naha hapnikuga varustatust, annab nahale
Siis tuleb kindlasti korraldada millal ja kus võib ujuma minna ning mis tegevused veekogu ääres on lubatud ja mis mitte. Veekogud on üsna tihti ettearvamatud ja lastega veekogu äärde minnes või veekogul treeninguid läbi viies tuleb arvestada mitmete asjaoludega ja reeglitega. Järgnevalt juhime tähelepanu põhilistele ohtudele, mis võivad veekogu ääres olles tekkida ja kuidas sellisel juhul käituda. Enamlevinud põhjusteks, miks õnnetused tihti korduvad on: - nõrk ujumisoskus või ujuda mitteoskamine; - oma võimete ülehindamine ujumisel; - ujumine joobeseisundis; - ujumine (napi ujumisoskusega inimestel ja lastel) võõrastes või ohtliku põhjaga veekogudes; - laste kehv järelvalve veekogude ääres; - vees hätta sattunud kaaslaste abistamise oskuste puudumine; - nõrk jää, kalameeste hoolimatus, ahnus ja hoiatuste eiramine ning esmaabioskuste napp tundmine.
NB! Suusamatku ei korraldata tugeva tuule ja temperatuuri puhul alla -15° C. VEEMATKAD Matka kestus 11-12 a 13-14 a 15-16 a 17-18 a ühepäevased 12 km 18 km 22 km 25 km mitmepäevased 30 km 60 km 120 km 250 km 3 päevaga 5 päevaga 8 päevaga 15 päevaga 168 - Süstaga vastuvoolu liikumisel vähendatakse päevateekonda poole võrra. - Kõigil veematkajail peaks olema omandatud ujumisoskus ning vastavalt veesõiduki liigile kas aerutamis- või sõudeoskus. - Süstadevaheline soovitatav kaugus liikumisel on 3050 m, kitsastel jõgedel või suure kiirusega allavoolu liikumisel 100150 m. - Matkajad peavad tundma ja oskama rakendada uppuja päästmise ja kunstliku hingamise võtteid (vähemalt 1/4 grupi koosseisust). - Vees olles kasutatakse päästeveste, raskematel puhkudel ka kiivrit ja kaitseülikonda. NB! Veesõidukist ujumaminek on ohtlik. MÄGIMATKAD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
