6. Valige VALE väide. Tegevusdiagrammil: algussündmuse (start) esitus ei ole kohustuslik võib olla mitu lõppu (end) peab olema esitatud protsessi lõpp (end) peab olema ainult üks algussündmus (start) 7. Valige VALE väide. Organisatsioon täidab oma eesmärke: läbi sisendite teisendamise väljunditeks läbi raha hankimise läbi tööprotsesside 8. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendusprojekti huvigrupp on: Maksuamet projektijuht tellija esindaja 9. Valige VALE väide. Infosüsteemi kaitsmisel: on vaja teada, milline on kaitstav vara ja sellega seotud võimalikud ohud on vaja kindlustada andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja kättesaadavus ei ole vaja riskide analüüsi teha 10. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendamise tulemusena toimub: organisatsiooni eesmärkide muutmine paberi peal olevate andmete muutmine elektrooniliseks
kontrollitavateks komponentideks või koostisosadeks. Projektijuhtimise büroo (Project Management Office, PMO)- organisatsiooniline üksus, mis vastutab selle domeenis sisalduvate projektide tsentraliseeritud ja koordineeritud juhtimise eest. PMO vastutusala ulatub projektijuhtimise tugifunktsioonide osutamisest kuni kogu projekti tegeliku juhtimiseni. Sponsor- inimene või grupp, kes tagavad projekti jaoks vajalikke finantsressursse, kas rahas või loonusena. Projektijuht- isik, kes on organisatsiooni poolt määratud saavutama projekti eesmärke. Projekti harta, projekti esialgne kava (Project charter)- projekti algataja või sponsori poolt väljastatud dokument, mis formaalselt tõestab projekti olemasolu ja volitab projektijuhti kasutada organisatsiooni ressursse projektitegevusteks. Tööde hierarhiline struktuur, tegevuskava (Work breakdown structure, WBS)- tulemitele orienteeritud projektimeeskonna poolt täidetavate tööde hierarhiline osadeks
.18 2 SISSEJUHATUS Antud referaat püüab selgitada projektijuhi isikuomaduste mõju tema tehnilise kompetentsi elementidele ja seeläbi ka projektile endale. Projektijuhi kompetentsus koosneb kolmest kompetentsist: tehniline, käitumuslik ja kontekstuaalne. Isiksuse omadusi käsitletakse IPMA (Rahvusvaheline Projektijuhtimise Assotsiatsioon) käitumusliku kompetentsi all ja see koosneb 15. elemendist. Edukas projektijuht ei ole see inimene, kes on omale selgeks teinud kõik projektijuhtimise reeglid ja omab kõikvõimalikke erialaseid ning juhtimisalaseid teadmisi. Edukaks projektijuhiks saamisel on väga tähtis omada õigeid isiksuse omadusi ja osata neid kasutada õiges kohas ning õigel ajal. Algis Perens toob oma raamatus “Projektijuhtimine” välja 8 tähtsat projektijuhi isiksuse omadust: 1. meeskonnatööle orienteeritud, 2. loominguline, 3. kergesti inimestega kontakteeruv, 4
Suvila katuse vahetus Koostaja: Projekti nimi: suvila katuse vahetus Koostaja: Alustamise kuupäev: 28. juuni 2011 Lõpetamise kuupäev: 01. juuli 2011 Eesmärk: Vahetada suvila vana eterniitkatus uue plekkkatuse vastu. Projekti sisu: Vana katuse eemaldamine, aluskatte ja roovide paigaldus, uue katuse paigaldamine. Tööjõud: projektijuht tööline Märkus: Projektijuht on ka ise katusepanija rollis. Projektijuht teostab ka transporditööd ning omab vastavaid tööriistu katuse panekuks. 1. Eeltööd 1.1 Turuuuringu teostamine: materjali hinnauuringud, teenustööde hinnauuring. 1.2 Töölise leidmine ja palkamine 1.3 Objektiga tutvumine 1.4 Tööriistade transport objektile 1.5 Materjali ostmine 1.6 Materjali transport objektile 2. Põhitööd 2.1 Katuse puhastamine (nt. lehed, sammal) 2.2 Eterniidi eemaldamine 2.3 Vanade roovide eemaldamine 2.4 Ehitusprahi koristamine 2
Kogu ettevõtte ärianalüüsi uuendamise projekti ajakavaks on rohkem kui kaks aastat - 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007 aasta veebruari lõpuni. 2. Pädevusalade (rollide) vaade Projekti rollid jaotuvad kolme ettevõtte klienti, tarkvaarendusteenust pakkuva ettevõtte ja aruandlustarkvara pakkuva ettevõtte vahel. 1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis: Projektijuht o Vastutab: projekti planeerimise, eelarvestamise, toimimise ja eduka vastuvõtmise eest klientettevõttes. o Reageerib: juhtkond esitab projekti eesmärgid tarnija esitab pakkumise tarnija annab töötulemuse üle tarnija teavitab probleemist saabunud on projekti verstapost/vahetähtaeg o Infovajadused:
Projektijuhil on aga meeskond, kes tegutseb mingi kindla ülesandega mingil kindlal perioodil. (Lewis, 1998) Projektijuhtimine võimaldab otseselt ühendada teooria ning praktika. Et projektijuhtimine toimiks eesmärgistatult ning efektiivselt ei ole ainult teooria teadmine piisav. Teooria ning praktika on seotud vormid ja need ei saa eksisteerida ilma üksteiseta. (The first…, 2012) Oluline on omada teadmisi, mida praktikas kasutada saab ning projektijuht, kes teab vaid teooriat, kuid ei ole kunagi läbi viinud ühtegi projekti, ei saa olla edukas projektijuht, kuna tööga tuleb ka kogemus ning teooria ei saa alati olla abiks kõikides olukordades, mis projektis tekkida võivad. Hea juht on eeskuju oma meeskonnale. On palju omadusi, mis loovad hea projektijuhi, kuid üks oluline neist on see, kuidas projektijuht suudab käsitleda kriisiolukordi. Heal juhil on oskus oma suutlikkusega ja tahtejõuga olukordi muuta ning igas olukorras jääda
PJ179 ESSE ''Milline on edukas juht ja juhtimine? ' ' Kogukonnas on levinud müüt, et projektijuhtimisega saab hakkama iga inimene. Paljud inimesed räägivad, et projektijuhil ei pea olema teadmisi sellest valdkonnast, kui projekti ellu viiakse, oluline on see, et ta oskaks projekti juhtida. Tegelikkus on selline, et projektijuhtimiseks on vaja kogemust ja ilma isikliku valdkondliku kogemuseta ei oska projektijuht ette näha tekkitavaid võimalusi ja probleeme. Paljud inimesed näevad seda väiteid nagu nalja. Projektijuht peab järgima kindlalt oma plaani, selleks, et projektis osalejad usaldaksid siiralt teda. Õigupoolest projektijuht peab uskuda edusse ja suutma seda usku teistele edasi anda. Mõnikord juhtub, et kiire otsus on palju parem ja tõhusam kui tahtlik ja kaalutud otsus, mis on võetud hiljem. Paljusid lahendusi tuleb
koolitus 4. Projekti huvigrupid Projekti peamiseks tellijaks on finantsettevõtte juhtkond. Otseselt hakkavad seda kasutama ärianalüütikud, kelle peamine ülesanne on juhtkonda varustada vajaliku informatsiooniga. Oluline on ka tellija IT halduse osakonna roll, kelle vastutusalasse süsteem peale teostajapoolset üleandmist liigub. Ettevõttesisesed huvigrupid: · Juhtkond · Lõppkasutajad (ärianalüütikud) · Projektimeeskond (projektijuht, arhitekt) · IT haldus Ettevõttevälised huvigrupid: · Tarkvaraarendusteenust pakkuv ettevõte (projektijuht, analüütikud, arendajad) · Aruandlustarkvara müüv ettevõte (müügiosakond) 5. Projekti eeldused seisundiaruande esitamistähtaja jaoks Projektis osalevad kolm ettevõtet klient, arendusteenuse pakkuja ja aruandlustarkvara müüja. Allpool on toodud planeeritud rollid ettevõtete kaupa. Toodud rollide esindajad ei
Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ISELOOMUSTUS: Eesti kirjanik ja Rooste hea sõber Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet on öelnud:
eelarve lubab. Võib juhtuda, et meeskond ei saa antud ülesannetega hakkama ning tuleb lisajõude palgata. See aga võib tuua planeerimata lisakulusid. Eeldused Inimesed suhtuvad positiivselt uksest-ukseni ripsmeteenuste pakkumisse. Projektile saadakse toetus vallast ning rahastus mõnest ettevõtluse arendamisega tegelevast firmast. Ripsmetehniku kaubik on töökorras ja suuri rikkeid ei esine. Piirangud Ehituspetsialist ja remonditeenus pole alati kättesaadavad, vaid teatud aegadel. Projektijuht peab käima koolis ja ei ole kogu aeg kättesaadaval. Kommunikatsiooni plaan Ehitusspetsialist peab olema kursis eesmärkide ning ajakavaga, et graafikus püsida. Projektijuht võtab kuulda nende nõu, kellel on varem olnud sarnane projekt ja peab õppima nende kogemustest. Ehitusspetsialistiga peab projektijuht ühendust võtma vähemalt kord nädalas. Eelarve Eelarve on 15800 eurot ning toetuse summa 12640 eurot. Toetuse rahadega tuleb osta kaubik, vajalik mööbel ning vahendid.
................................................................................................4 VIIDATUD ALLIKAD....................................................................................................................6 2 1. PAKKUMISE LISAD ajagraafik maksegraafik ettevõtte referentsid (objekti nimetused, pildid, hind, projektijuht) väljavõte krediidiinfost planeeritav objektimeekond, nende CV-d kõikide ATV-de projektijuhtide CV-d, nõuded objektimeeskonna haridusele B kaardi koopia panga kinnituskiri (garantii) kindlustuse koopiad struktuuri table käibe võrdlused 1.1 Ettevõtte referentsid Minu valitud hoone (Mardi 4) ehitustööde tegijaks oli KRTL OÜ, kes teostab üldehitustöid. KRTL OÜ varem valminud objektid: [ 1 ] Rakvere Tark Maja
PROJEKTI ÜLDINFO Organisatsioon: D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS Projekti nimi: Mikare CRMi loomine Struktuurüksus: Müügi- ja turundusosakond Projekti tellija/klient/rahastaja: D.A.S. Õigusabi Kuludekindlustuse AS Projekti tüüp: Arendusprojekt Sihtgrupp: D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS müügitöötajad (haldurid, müügijuhid, telemarketing) Projekti koostaja/ projektijuht: Müügi- ja turunduse projektijuht Alustamisaeg: 01.07.2011 Valmimisaeg: 01.05.2012 PROJEKTI TAUST "Mikare CRM" (Customer relationship management ehk kliendihaldus süsteem) peaks asendama tulevikus praegust kliendibaasi "InsertLive" ja võimaldama halduril oma igapäevast tööd paremini organiseerida. Samas peaks võimaldama CRM ka halduri tööeffektiivsuse hindamise funktsionaalsust, mis omakorda võimaldaks müügijuhil oma haldurite tööd paremini korraldada ja vajadusel neid paremini juhendada.
Praktikum 9 TIIM A 1. Mis objektidele saab õigusi defineerida? Õigusi on võimalik defineerida ettevõtte infosüsteemi osadele ja ressurssidele. Õigusi saab anda kõigele, mis on hallatavad, eesmärgiga piirata juurdepääsu kriitilise tähtsusega objektidele. Näiteks: Meie firmas pole kliendiandmed (äriidee autentsus) kõigile kättesaadavad ehk juurdepääsu saavad ainult arenduse- ja projektijuht (andmete ja protsessi omaniku roll) ning projekti üleandmisel (lõpptulemus) kliendiandmed kustutakse. 2. Millised (äri)rollid teie näidisettevõttes kindlasti on? Äri poolel on mitu rolli, nendest on põhilised: ● Tooteomanik (ingl: product owner) on tellija esindaja, kes tunneb vajadust tarkvara järele ning otsustab, et toode tuleb luua. ● Äriarhitekt on inimene, kes näeb ning paneb kirja suure pildi, nt kaardistab tarkvaravajadused vastavas äriprotsessis.
Projekti teostamise aeg: Projektiga alustamine 1.veebruar 2016 ning puhke- ja kööginurga ametlik avamine 1.september 2016 Projekti teostamise koht: Puhke- ja kööginurk hakkab tegutsema Tallinnas EEK Mainori õppekeskuses, Suur-Sõjamäe 10a Projekti teostajad: 1. Meeskonnaliige: Rain Kaaret, Suhtekorraldaja, Kohustused: EEK Mainori juhtkonnaga, IT- osakonnaga suhete loomine ja hoidmine. Reklaami eest vastutamine. 2. Meeskonnaliige: Ilona Šmunk, Projektijuht, Kohustused: projekti kokkupanemine ja selle ellu viimine. 3. Meeskonnaliige: Evon Roossaar, Haldusjuht, tarnijate leidmine ja nendega koostöö loomine. 4. Meeskonnaliige: Marko Mast, Finantsjuht, Kohustused: finantside planeerimine ning nende paigutamine. 2. Taust e. Vajalikkuse põhjendus Probleemiks seisneb puhke- ja kööginurga puudus Eesti Ettevõtlus Kõrgkoolis Mainor, kus oleksid lihtsamad köögiseadmed, sellised nagu mikrolaineahi, külmkapp, veekeedukann ning puhkenurgaks
2013-2016 Alsanea OÜ, juhatuse liige Tööülesanded: kinnisvara objektide haldamine Suuremad projektid 1991-1992 AS Epeks Largo Mahlatehase ehitus ja käivitamine 1995 - 1998 TPT rekonstrueerimine, ettevõtte tehnoloogilise ja tehnilise taseme vastavusse viimine Euroopa Liidu nõuetele , projektijuht 2002 - 2004 AS Kalev üleviimine Põrguväljale (uue tehase ehitamine ja käivitamine), projektis osalemine 2004 – 2006 AS Kalev Paide Tootmine, rekonstrueerimine, projektijuht 2006 – 2007 Tere AS tootmise väljaviimine Tallinnast , ühendamine AS Kalev Paide Toomisega ja Tere AS Viljandi osakonnaga,
Kontroll-leht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Projekti töökalender määratletud OK WBS struktuur vähemalt 3 taset OK Gantti diagrammi lisatud, selgelt loetav OK Tööjõu ressursid (vähemalt) = 3 töölist/equipment + 1 Projektijuht OK Ressurside maksumused määratletud OK Tegevuste sõltuvused - vähemalt 1 iga tüübi (SF, FF, jne), igast tüübist OK eralditoodud näide Projekti kinnitatud ajakava määratletud (schedule baseline) OK Kriitiline Tee määratletud OK Võrkdiagramm lisatud OK Ressursid tuleb tasandada kuni 100 %
· statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · serveri ja andmebaasi administraator; · süsteemi tarkvara komponentide arendaja (pideva toega või ühekordne): · lõppklientide rakendus; · serverrakendus ja andmebaasid: · süsteemi vastutav (tehniline) projektijuht: · administraatorite haldus; · süsteemi arendus ja käideldavus; · töökorralduse haldamine; Riistvara · ID-kaart, ID-kaardilugeja, mobiiltelefon (Mobiil-ID); · arvuti: hääletajad, administraatorid, tarkvara arendaja, projektijuht; · server(id), kus süsteem või virtuaalserver töötab; Tarkvara · hääletamise graafiline kasutajaliides;
5 mõõtmistööd 5 5 6 kameraaltööd 10 10 Tabel 6. Tihendusvõrgu rajamise eelarve Etap Kohtade Aeg Töötasu kuus Etapi töötasu Ameti nimetus p arv päevades bruto (EUR) (EUR) projektijuht 1 5 1727.00 431.75 tehnik-geodeet 1 5 1178.00 294.50 I geodeet 1 5 990.00 247.50 973.75 projektijuht 1 20 1727.00 1727.00 sekretär-asjaajaja 1 20 867.00 867
LISA 1 Minufirma OÜ Assistendi ametijuhend 1. ÜLDANDMED Ametikoha nimetus assistent Alluvus juhataja projektijuht Asendaja projektijuht 2. TEGEVUSVALDKOND Assistent täidab põhiliselt juhataja ja projektijuhi korraldusi ning assisteerib raamatupidajat. Assistent vahendab informatsiooni, tegeleb ettevõtte dokumendihaldusega ning korraldab kontori igapäevast tööd. 3. PÕHIKOHUSTUSED/TULEMUSED Projektidokumentide haldamine, dokumendid on korrektselt vormistatud, aruannete koostamine. registreeritud, säilitatud ning aruanded on
Mitteformaalse suhtluse vormidena kasutatakse projektis vestlusi projektimeeskonna koosolekute näol, kirjavahetusi, projektiportaali märkuste, arvamuste ja kommentaaride edastamiseks, et anda jooksvalt ülevaadet toimuvast. Tabel 5. Projektipersonali ja allhankijate plaan (Autorite koostatud) Roll Nõuded Vastutus Lepingu Töömaht vorm Projektijuht Koordineerimis Projekti toimimise Tööleping 120h oskus, eestvedamise ja tähtaegadest oskus, kinnipidamise eest motiveerimisoskus vastutamine Projektimeeskond Meeskonnamängija, Vastutus Tööleping 221h oskus planeerida eesmärkide aega, hea tähtaegse
inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt selgelt määratud vastutav isik, kes teab oma vastutuse piire ehk vastus küsimusele: kes võtab projekti täitmise eest vastutuse ette antud aja- ja rahaliste võimaluste piires? Projekti eesmärgi täitmiseks peab projektijuht töötama teiste inimestega, juhtima neid. Inimesed peavad tegutsema tähtaegade piires, üles näitama ebatavalist pühendumist, muutma oma tavalist töörutiini, jagama omavahel ressursse ja kohanema muudel viisidel uue olukorraga. Osad neist muutustest on lihtsad ja kulgevad probleemideta. Osad muutused on kindlasti ebamugavad ja võivad olla vastuolus inimeste väärtushinnangutega. Edusammude tegemiseks projektitöös ei saa projektijuht piirduda ajagraafiku
Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida.
Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida.
Delegeerimine Delegeerimine tähendab tööülesannete ja vastutuse jagamist meeskonna liikmetega. Praktikas on olukord sageli selline, et projektijuht küll delegeerib ülesandeid, kuid otsustamisõiguse jätab endale. See viib olukorrani, kus meeskonna liikmed peavad pidevalt käima projektijuhi juures kinnitust saamas, sest puudub iseseisev otsustamisõigus. Sellepärast on nimetatud juhtimismeetodi eesmärk jagada lisaks tööülesannetele ka vastutust. Vastutuse delegeerimine eeldab, et: ·tööülesannete maht ja vastustuse määr (õigused) oleksid vastavuses;
Projekti üldinfo Projekti nimi: Majandustarkvara winPmen juurutamine ettevõttes Täpitriin OÜ Projekti tellija: Täpitriin OÜ Projekti liik: infotehnoloogiline projekt Projekti koostaja: XXXXX – õpperühm RP III, Tallinna XXXX Projekti eelarve: 4353.- € Alustamisaeg: 01. veebruar 201X Valmimisaeg: 31. mai 201X Projektijuht: XXX Projekti sihtrühm: ettevõtte finantsjuhtimise eest vastutavad isikud. Projekti taust: Seni kasutusel olnud raamatupidamisprogramm on moraalselt vananenud ning ei vasta enam areneva ettevõtte vajadustele. Seoses ettevõtte äritegevuse laienemisega on muutunud tootmis- ja teenindusprotsessid järjest mahukamaks, millega olemasolev programm ei suuda toime tulla. Põhiliste puudustena võiks välja tuua järgmist: andmemahu kasvades tekkisid probleemid töökiirusega;
toimuvaid muudatusi. (Salla, 2007, lk 26) Planeerimisetapis toimuvad erinevad tööprotsessid kohati samaaegselt. Näiteks aega ja personali planeeritakse käsikäes. See on oluline, siis kui projektis osaletakse tavatöö kõrvalt. Näiteks siis, kui osakonna juhataja lubab töötajal teha tavatöö kõrvalt, neli tundi päevas projektitööd. Isik peab suutma teha sama aja raames nii oma tavatööd kui ka projektitööd ning projektijuht peab sellega arvestama. Projektijuht võib mõelda, et selle konkreetse töö teeb isik sama töötaja valmis 40 tunniga/ nädalaga. Samas, kuna see isik saab ainult neli tundi päevas selle projektitööga tegeleda, pikeneb selle töö ajaline kulu ühelt nädalalt kahele nädalale. Kõike seda peab projektijuht planeerimisetapis arvestama. Seetõttu ei saa planeerimisprotsessi jagada ajaliselt selgelt eristuvateks etappideks, ehkki teatud loogiline järjekord on planeerimisel siiski olemas
kvaliteet on väga paljuski subjektiivne suurus, mis sõltub tellijast. Kuidas hinnata IT projekti kvaliteeti? Projekti kvaliteeti võib hinnata ka läbi kasutaja rahulolu. Me võime projekti tulemuse kliendile üle anda õigeaegselt ja täpselt sellises seadistusega nagu tellija soovis. Kui me aga lähteülesande koostamisel ei mõelnud kliendi tegelikule vajadusele, siis võime saavutada kliendi rahulolematuse ja me ei saa öelda, et meie töö oli süsteemi luues kvaliteetne. Iga projektijuht ja eriti IT projektijuht seisab seetõttu pea alati küsimuse ees: kas teha seda, mida klient soovib või seda, mida klient vajab. Loomulikult on ainuõige vastus, et tuleb teha seda, mida klient vajab. Ainult nii on võimalik tagada kliendi rahulolu ja öelda, et me tegime kvaliteetset tööd. Kuidas on omavahel seotud aeg, kulud ja kvaliteet? Iga projekti kolm kõige olulisemat suurust on aeg, kulud ja kvaliteet. Need on omavahel väga tihedas seoses. Sageli nimetatakse nende
otsustamaks projekti finatseeringute rakendamist, millised on võimalused ning personalivajaduse suurus projektis ja edaspidi. Töölepingute sõlmimisega tegeleb raamatupidaja (ostetud teenusena). Ettevalmistused remondiks (k.a remonditeostusel ja lõpule viimisel) on leida vajalikud töövahendid, ehitusmaterjalid ning korraldada tegevustele tööjaotus. Ajakava jälgimise, vahekontrollide ja menüü juurutamisega tegeleb projektijuht. Menüü juurutamisse kaasatakse nii kokk- teenindaja, kui ka kokaabi- koristaja. 16 2. Projekti ja organisatsiooni struktuur ja ressursid. Ettevõttel on 3 osanikomanikku, kellest üks on ettevõtte juhataja. Kahe juhatuse liikme tegevus piirdub koosoleku(- te) tasandiga. Kogu projektikestvuse aja vältel on vastutavaks isikuks juhataja.
Juhtimine tänapäeval Juba aegade algusest peale on inimesed pidanud vajalikuks juhi rolli on see siis perekonnapea, teatrijuht, projektijuht, ärijuht. Juhi peamine omadus, hoolimata millist kooslust ta on seatud juhtima, on inimese tundmine. Seda omadust võib võrrelda elementide ja objektide tundmise vajadusega ükskõik millise spetsialisti jaoks ehitaja peab tundma ehitusmaterjale, elektrik valdama "faasiteadust", kaitseväelane relvi jne. Kehtib tõdemus, et ajaga tuleb kaasas käija. Ja nii tegelikult ongi, kes vanadesse tavadesse ka kommetesse kinni jäänud, see sinna jääbki. Oluline on edasiarenemine ja
Teenindusosakond Tihase 24 12.09.2012 Tallinn HARJU MAAKOND 12912 Ruumide rent Austatud proua Vader Seoses meie ettevõtte suvepäevadega sooviksime rentida Oü Rahvapidu ruume 20.veebrauril 2013 50-le inimesele neljaks tunniks ( kell 12.00- 16.00). Palun saata hinnakiri teie poolt pakutavast cateringist. Ootame Teie vastust hiljemalt 20. Septembriks. Lugupidamisega Tarmo Kari Projektijuht 56 987 987 [email protected] AS Koolielu Telefon +372 54 7788 Kase 57 E-mail [email protected] Tallinn Faks 748484029 HARJU MAAKOND 1277 Internet www.koolielu.ee
punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik; komisjoni liikmed: Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor Mari Mätas, Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist Jüri Kask, Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht Madis Lepp. . Lille Tamm Teatrite Inspektsiooni juhataja Koopia: Harrastusteatrite Ühendus; Kultuuriministeerium (koostaja visa) (spetsialistide viisad)
Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
P. Puu- rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas allkirjad hõlbustavad organisatsiooni tööd ja kiirendavad dokumentide vahetust eri firmade vahel. Samuti digiallkirja turvalisusest ning ohtudest, mis on seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. Firma muutmine kaasaegsemaks ja turvalisemaks. Tutvustas koolituse planeeritavat kava. OTSUSTATI: 1.1 Kiita heaks koolituse läbiviimise kava (lisatud). Koolituse läbiviimise eest määratakse vastutavaks projektijuht Katrin Suur. Priit Kadakas Miia Toots Koosoleku juhataja Koosoleku protokollija
KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J. Jooks pööras tähelepanu halvale finantsolukorrale, mis piirab koolituse mahtu. OTSUSTATI: 1. Kiita heaks koolituse kava (lisatud). 2. Koolituse läbiviimise eest vastutab projektijuht Liina Sikk. Mari Maasikas Juta Jänes Juhataja Protokollija (allkiri) (allkiri)
Marius Arrase puhul on ka oluline, et ta on töötanud IKT ettevõtetes juhtivatel kohtadel nii Eestis kui ka välismaal ning ta on olnud üks alusepanijast mitmetele edukatele IKT ettevõtetele. Süvauuringus keskenduti kahele ametikohale: projektijuhile ja tegevjuhile. Autor valis just need ametikohad, sest neid võib pidada IKT ettevõtte edukust silmas pidades kõige määravamateks, kuigi ei saa alatähtsustada ka teisi ametikohti. Tegevjuht määrab ära ettevõtte tegevuse suunad ja projektijuht on projektide elluviimisel peamine vastutaja ehk temast sõltub projektide õnnestumine. Tarkvaraarenduse valdkonnas (eelküsitluses tuli välja, et tarkvaraarendus on üks peamistest suundadest, kus IKT sektoris tekib käive) on projektijuhil eriti tähtis roll, sest projektide õnnestumisest sõltub, kas ettevõtet saadab edu. Eeluuringus rõhutati kahel korral, et heade projektijuhtide leidmine on osutunud keerukaks. Autor soovib
Motivatsioonikiri 10. aprill 2015 Lugupeetud maleva projektijuht Soovin kandideerida Rakvere Õpilasmalevasse 2015. aastal, et suvi oleks põnevam, kohtuksin uusi inimesi ja tööga endale ise raha teenida. Teenitud rahast sooviksin suure osa annetada Virumaa kodutute loomade varjupaigale, Punasele Ristile ja heategevusfondile Comic Relief. Olen Rakvere Õpilasmalevas käinud kaks eelnevat aastat. Tutvusin paljude omavanustega ja töö oli nauditav ja meeldis mulle väga. Oma tööga muudan Rakvere linna ilusamaks.
7. Aruandlus x x Tabel 1. Tegevuskava Gantti järgi Tegevus Aeg Kvaliteedinõuded Vastutaja Vajalikud ressursid Avakoosolek 1 Projektijuht puuduvad nädal Meeskonnas konkreetsete vastutuste jagamine Asukoht 1-2 Kindla asukoha leidmine, mis vastaks nõuetele: renoveeritud; üldpind u 200 Heleen Ehitusnõuniku ülevaatus, 2 nädal m ;vähest remonti vajav. Remondi 3-4 Remondi teostamiseks vabatahtike värbamine kuulutuse (Pärnu Postimehes) Heleen kuulutus planeerimine nädal ja Tööhõiveameti kaudu.
• SKT – salastatus/konfidentsiaalsus, kättesaadavus, terviklikkus • Interneti rünnakute eest võib saada kuni 5 aastat vangistust • Küberturvalisus ehk IT süsteemida kaitse riist-ja tarkvara süsteemi osadel • Häkker – keegi, kes otsib süsteemi nõrkusi • White-box testing – häkkeril on süsteemist kõik teadmised • Black-box testing – süsteemi kohta eelnevat infot pole • Projektijuht vastutab, et turvatestid oleks läbitud • OSI mudel – 7. rakenduskiht, 6. esitluskiht, 5. seansikiht, 4. transpordikiht (TCP), 3. Võrgukiht (IP), 2. Kanalikiht (lülikiht), 1. füüsiline kiht. • OWASP – open web application security project e vabas kasutuses olevad veebiturvalisuse eest vastutavad asjad • ASVS – application security verification standard – rakenduse tasemel turva kontroll
Sünopsis Ressursside kasutus Aruandlusperioodi Kokkuvõte tegevused Lisad ARUANDE VORMISTAMINE Oluline konkreetsus ja võimalikult lühike pikkus Kogu vajaliku informatsiooni olemasolu Loogiline liigendatus Korrektsus, kirjaviga puudumine, selge sõnastatus Soovitav köitmine, mis jätab aruandest esindusliku mulje ja seda on hiljem korralike kaante vahel ka parem hoiustada Atraktiivne, kuid liialdusteta välisilme ESITLEMINE Esitleb projektijuht komiteele Mõistlik keskenduda olulisematele küsimustele Kasulik esmalt rõhutada projekti edukaid momente Kasulik reageerida positiivselt nii ettepanekutele kui ka kriitikale, olenemata tegelikust isiklikust arvamusest Esmatähtis alati pidada kinni tähtaegadest TÄNAME KUULAMAST!
5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered. Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Partnerluskogu MTÜ, Otepää 7. Projekti koostööpartnerid Gümnaasium, Otepää Kultuurimaja. Projektijuhi CV lisas 2. Teised projektimeeskonda kaasatud: Merit Nurmoja, Heidi 8. Projektijuht ja meeskond Heitur Puuduvad võimalused, kus vanemad ja lapsed saaksid midagi koos teha, seega on eesmärgiks omavahelise koostöö arendamine. Tänapäeva kiire elutempo juures pole vanematel 9. Probleemi kirjeldus, oma laste jaoks nii palju vaba aega, kui nad seda sooviksid, ja vajaduse põhjendus
Lp. Meelis Tomberg Pärnu, 15.08.2009 Projektijuht Ehitus OÜ TEATIS töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta Seoses töömahu vähenemisega ja analüüsides meie ettevõtte I poolaasta majandustulemusi millest selgus käibe langus ja negatiivne majandustulemus otsustas OÜ Ehitus juhatus 15. Augustil 2009 äriühingu töö efektiivsemaks muuta ning töö ümber korraldada. Seoses sellega kaob vajadus ühe projektijuhi ametikoha järgi. Allesjääv töö tehakse ära allesjäänud kolme projektijuhiga.
PROJEKTI KAART KOOSTAJA: XXX XXX XXX KUUPÄEV: 09.09.2009 Prjojekti nimi: Leia Oma Lemmik Projektitüüp: Teostusprojekt Alustamisaeg: 09.09.2009 Valmimisaeg: 03.05.2010 Projektijuht: XXX XXX Projekti taust Kodutute loomade arvu vähendandamine tänavatel. Inimeste teadvustamine loomade varjupaikade halvast seisukorrast ja anda inimestele võimalus teha midagi, mis muudaks olukorda. Ürituse käigus on plaan läbi viia korjandus, milles kogutud summa on planeeritud võrdsetes osades annetada Lõuna-Eesti piirkonna varjupaikadele. Projekti hetkeseis · Idee olemasolu Projekti lõppeesmärgid
Jürgen Rooste Jürgen Rooste Sündinud 31. juulil 1979 Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997. aastal Tallinna Pedagoogiaülikool 1997-2004 Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja 2002- 2007 Eesti Instituudi juhataja 2007-2008 Eesti Kirjaniku Liidu projektijuht Ajalehe Sirp netiväljaande toimetaja Aitab ETV-l teha luulesaadet Luule Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega Lause ja kõnekujundid on meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab põhiliselt vabavärsiliselt kuidas tappa laulurästikut esialgu tundub see lihtne aja aga laulurästik välja vihma ja külma kätte laulurästik jääb vihma imetlema tõmbab paar õllet naha vahele
Lp õpetaja Mari Luige 37-90 10001 Tallinn 7.mai 2004 aruanne Osalesin hiljuti projekti "Tervis kõige kallim vara" lõpuseminaris Räpina linnas, Põlvamaal. Koolituskursuste läbiviijaks oli Räpina Rahvakoolituse Keskus. Seminar toimus 23.aprillil 2004. See seminar oli üliõpilastele. Hommikul, kell 10-10.15 oli osavõtjate registreerimine, hiljem oli loetud kokkuvõte koolides korraldatud ankeetküsitluse tulemustest. Projektijuht oli Rein Sokk. Korraldatud ankeetküsitluse teemad olid: õpilaste toitumine kodus ja koolis, õpilaste sportlikud harjumused, keskkond eluviisi mõjutajana. Kell 12-13 oli lõuna, kus menüüs oli esitatud ainult kodumaine liha ning puu-ja juurviljad. Väga tervislik lõuna terviseseminaril! Pärast toimus ka rühmatöö teemal "Kuidas propageerida õpilaste hulgas tervislikke eluviise". Seminari ajal me tegime järelduse, et
Laialdast kasutust arvatakse antud seadeldis leidvat mitmetes restoranides, kohvikutes jms. üle Maa, kuna toidu kõrge kvaliteet muudab kohad rohkem kasutatavaks ning tarbijasõbralikumaks. Eesti Õpilasleiutajate esmärgiks on edasi arendada seda toodet ja tutvustada seda kogu Maailmale, et kõigil inimestel oleks võimalus süüa värsket, rikknemata toitu. Õpilaste tööd aitavad koordineerida ja nende tegemisi sponsoreerivad Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool. Lisainfo: Kai Karu, projektijuht, tel 52349762 Lugupidamisega Mai Maasikas pressiesindaja tel 58946321
4.2 Kuulutused x x 5. Noored (lapsed) 5.1 Kuulutus 5.2 Intervjuu Pärnu Postimehega 6. Avamine 7. Aruandlus 4 Tegevus Aeg Kvaliteedinõuded Vastutaja Vaj Avakoosolek 1 nädal Meeskonnas konkreetsete Projektijuht puu vastutuste jagamine Asukoht 1-2 nädal Kindla asukoha leidmine, mis Haldusjuht Ehi vastaks nõuetele: renoveeritud; üldpind u 200 m2;vähest remonti vajav.
Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED Impressaario- grupijuht Itaalia ooperis Opera buffa- koomiline ooper Opera seria- tõsise sisuga ooper. Belcanto- ilus laul
совета директоров различных помещений в аренду директор по развитию занимаетsя развитием Juhatuse esimees- председатель правления elumajad- жилые обекты складскиx помещении -arendusdirektor tegeleb Projektijuht- руководитель проекта tööstushooned- Промышленные обекты laohoonete arendusega. Pearaamatupidaja- главный бухгалтер laohooned- складские помещения главный бухгалтер работает в офиснaм
loomakasvatuse instituut Naine 3 Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond ajakirjanik Mees 3 Tartu Ülikool Matemaatika- Maailma informaatikateaduskond kuningas Mees 3 Tallinna Energeetikateaduskond projektijuht Tehnikaülikool Naine 3 Tallinna Matemaatika- raamatupidaja Tehnikaülikool informaatikateaduskond Naine 2 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Tõlk Naine 3 Tallinna Ehitusteaduskond arhitekt Tehnikaülikool
annaabi.ee 
