MIKS ME SUHTLEME? Me kõik vajame teisi inimesi. Me kõik vajame suhtlemist. 1. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks Seda tõendavad inimsuhete purunemisel tekkivad tervisehäired (vererõhu tõus, infarkt, vähk, insult, eluea lühenemine); enesekahjustused (maksatsirroos, tuberkuloos, enesetapud) ning psüühilised häired (depressioon, hirmud jms.). Oma füüsiliseks ning psüühiliseks heaoluks ja elu säilitamiseks vajame inimsuhetelt nii kvantiteeti kui kvaliteeti. 2. Ego (mina) vajaduste rahuldamiseks Kas ma olen tark või loll, ilus või inetu, osav või kobakäpp? Peeglisse vaadates neile küsimustele vastuseid ei saa. Ainult suheldes saame iseennast tundma õppida, leida oma identiteeditunde. 3. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks Suhtlemine lubab meil rahuldada vähemalt järgmisi olulisi sotsiaalseid vajadusi: · lõbu järele · (kellessegi) kiindumuse järele · (millessegi) kaasatuse järele · (kohustuste eest) põgenemise jä...
Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks. Kui me mõtleme asjust, mida me
Inimene on saladus Meie ümber on palju inimesi, kellega me suhtleme, kuid kas me teame millised need inimesed on sisemiselt, kuidas nad käituvad teatud olukordades. Olen ise kohanud inimesi, kes alguses tunduvad üleolevad, kuid hiljem neid tundma õppides on nad tegelikult väga sõbralikud ja abivalmid. Ning väga hea on sellist sõpra omada. Jane Eyre on üks näide sellest, kuidas võib inimeses olla nii palju headust. Väiksena kaotades oma ema ja isa, oli ta küll väga õnnetu, kuid siiski suutis olla tugev arvestades milline oli
Teineteisega suhtlemine Triin Kangro Aap-10 Mitte suhelda on võimatu Suhtlemine on inimese vastastikune mõjustamine. Suhtlemine on inimeste elu lahutamatu osa. Võimatu on mitteverbaalselt vaikida, isegi kui on võimalik mitte rääkida. Inimestevaheline suhtlemine on mitmetasandiline, sõltudes sellest, kui teadlikud on asjaosalised.See võib võtta paradokside kuju, mis asetab meid topeltsidemesse. Kuidas ja miks me suhtleme Suhtlemine on imeseks olemise lahutamatu osa. Me oleme seltskondlik liik ja meil on teistega suhtlemiseks palju põhjusi. Me suhtleme teineteisega nii teabe väljendamiseks kui ka kogumiseks, mis kõik väljendab ebakindlust ja teeb niimoodi sotsiaalse elu lihtsamaks. Verbaalne suhtlemine on kõige selgem suhtlemisviis, kuid on ka võimalik suhelda peaaegu täiesti mitteverbaalselt. Kehakeel Kehakeel ehk mitteverbaalsel suhtlemisel:see hõlmab
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega. Kuna ma õpin kaubandust, mis eeldab väga palju suhtlemist väga
Inimesed on erinevad. Me kõik suhtleme teineteisega isemoodi ning isegi iga inimesega erinevalt. Kui väikelapsed õpivad rääkima oma esimesi sõnu, siis seda ei saa kohe nimetada suhtlemiseks, sest laps väljendab ainult oma soove ja emotsioone rääkides. Kui aga laps õpib juba suhtlema, kasutades sõnu, kujuneb välja ka suhtlemisviisid: endast vanemate ja prioriteetsemate räägitakse rohkem alandlikumalt ja oma eakaaslastega julgemalt ja kehtestavamalt. Elu jooksul me muutume kõik. Tekivad uued unistused ja sihid ning muutub keskkond, sõbrad ja suhtlemisstiil. Osa meist õpib kohe, et on hea lihtne teiste kulul elada, ning muutuvad egoistideks. Tihti on nende jutus agressiivsustki. Nad tavaliselt saavadki kõike, sest suudavad oma jutuga veenda paljusid inimesi, kuid kas me ka usaldame neid? Õnneks enamus inimesi mõistavad enda eest seista ja väljendada oma seisukohta kui vaja. Nad on head vestluskaaslased, sest oskavad argumenteerida, kuid ku...
Erootiliste materjalide otsimine Seks info ja nõuannete küsimine (psühhiaatritelt ja psühholoogidelt Seksiga seotud koolitused Terapeutilised sekkumised internetis seksiga tegelemine on psühhiaatrite sõnul isegi kasulik, pingete maha laadimine, julgus ka reaalses elus seda teha. Seksharidus- suhugaigused, rasestumisvastased vahendid, kõrvale kaldumised jne) 15. Isiksuse karakteristikud, mis mõjuvad erinevalt online ja offline suhtlemises??? Online suhtlus (enne suhtleme, siis kohtume)- usaldus suurem Offline suhtlus (enne kohtume, siis suhtleme) Homogeensuse efekt- Stereotüüpsus ja enda vastandamine- Eelarvamuste ületamine- Suhete arenedes lisandub kommunikatsioonikanaleid Sünkroonne asünkroonne kommunikatsioon Kujutuslik valistlik Isikutevaheline - automatiseeritud 16. Interneti kuritarvitamine. Hooajaline pisteline arvuti kasutamine liigselt, kuid selle tagajärel ei teki tolerantsust (arvutis
ilma hingeta tühi ja igav. Nii nagu suhtleb kirjanik raamatute näol lugejatega, suhtleb ka kunstnik oma maalide, skulptuuride, ehitiste ja nikerdistega vaatajatega. Mõte ja idee moodustavad kunstiteose, elava hinge, tema tõelise sisu. Kunst on üks kahest inimkonna progressi teguritesit, mille abil inimene suhtleb. Sõnad, mille kaudu inimene suhtleb mõttega ja kunst, kus inimene suhtleb nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku moodustavad terviku. Kunsti abil me suhtleme. Mikk Tehvan 11B.
Reaalained on kõrgel tasemel, kuna meie õpetajad on väga head. Olen saavutanud esimesi kohti paljudel olümpiaadidel. Mulle isiklikult meeldivadki reaalained, olen matemaatikas väga tugev. Humanitaarained on koolis nõrgemad kui reaalained. Meie koolis saab õppida kolme võõrkeelt: inglise keelt, vene keelt ja saksa keelt. Inglis keel on mul tugev, kuna surfan netis palju ja mängin arvutimänge. Inglis keele tunnis suhtleme vaid inglis keeles ja mul pole mingit probleemi. Õpetaja saab aru, mis ma mõtlen ja ma saan aru, mis õpetaja mõtleb. Teiseks võõrkeeleks õpin vene keelt, loomulikult on see keel mul nõrgem kui inglise keel. Kõigil on nii, ma arvan, sest võimalusi keelt kasutada on vähem. Teen kodutööd alati kõik kenasti ära, olen hoolas ja korralik.
Ma olen üks noortest. Olen üks tänapäeva noortest. Noortel on alati väga palju probleeme. Osa probleeme on sarnased, aga osa täiesti erinevad. Olen kuulmislangusega neiu. Ma õpin Tartu Hiie Koolis. Käin kümnendas klassis. Vaba ajal pärast tuned õpin ruttu järgmiseks päevaks ja lähen siis linna. Linnas ostan asju ja toitu. Nädalalõppudel tegelen arvutiga ja vaatan filme. Mõnikord käin vanematega restoranis söömas. Minu sõbrad õpivad samas koolis. Tegelikult ei ole mul erilisi unistusi. Pärast kooli lõpetamist lähen vist kutsekooli ja seal õpin 3 aastat ehitusviimitlust. Noored mängivad vaba ajal ja mõnikord käivad ka trennis. Mõnikord lähevad nad linna asju ostma. Me viipleme omavahel päevateemadel. Minu arust on noortel huvi korvpalli mängimise vastu, sellepärast nad kogu aeg mängivad korvpalli. Noortel võivad olla kahjulikud harjumused, näiteks alkoholi joomine, suitsetamine, asjade varasta...
kõik koos söövad traditsioone õhtusööki. Minu peres on ka palju traditsioone. Need väga meeldivad mulle. Näiteks, igal aastal Jänipäeval me sõedame suvila. Seal me teeme saslõkke, sõidame paadiga, lihtsalt puhkame ja nautime loodust, vestleme ja kohtume sõbradega. Aga õhtul tantsime ja hüppame üle lõkke. See on väga lõbus! Aga meil on ka väike hea traditsioon. Õhtul pärast keerulise tööpäeva koguneme laua ümber ( ) ja joome teed, suhtleme oma vahel, arutame uut infot, lahendame probleeme ja anname nõusid. See on tähtis, sest terve päeva jooksul me peaagu ei vaata teineteist. Mina väärtustan ja lugu pidan oma peretraditsioonidest. Nad on olulised minu jaoks. Peretraditsioonid annavad mulle tundma ühendava jõudu ja seetõttu tekkivad kindlus- ja turvalisetunnet. Lõppus tahan öelda, et peretraditsioonid on abieluõnne ja heaolu pant.
Milline suhtleja ma olen? Suhtlemine on elus väga oluline asi, milleta ei saa hakkama. Me suhtleme iga päev, vaatamata sellele kas suhtlemine toimub sõnaliselt, kirjutades või kehakeeles. Inimesed on aga suheldes väga erinevad, näiteks minule endast rääkida ei meeldi, aga kui inimene midagi küsib, siis loomulikult ma vastan. Kui aga jututeema on minu jaoks huvitav ning ma oskan kaasa rääkida, siis võib tekkida olukord kus ajataju kaob. Kuid kui jututeema on ebahuvitav ning minul ei ole sellest midagi kaasa rääkida, siis aga tekib pinge ning soov sellest vestlusest põgeneda
Omast kogemusest võin öelda, et kui koolis käima ei peaks, siis täpselt niimoodi asi olekski. Mina lähen umbes kell kolm koju ning vähemalt enne kella kümmet ma arvuti juurest ei lahku. Vahepeal käin muidugi söömas ja teen koolitükid ära, kuid arvuti on kogu aeg kõrval lahti. Lõppkokkuvõttes võin väita, et arvuti on siiski ajaraiskaja. Me leiame internetist küll palju kasulikku informatsiooni ning suhtleme sõpradega, kuid ta röövib meilt liialt palju aega, mis võiks kuluda töötamisele ja õppimisele.
olnud kõne arengut toetav. Kasvuperekonnast eraldamise järel asus ta elama perekodus ning hakkas käima lasteaias. Mina töötan temaga esimest aastat. Verbaalse arengu eakohasest mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning eraldan olulise teabe ebaolulisest. Loetud teksti taasesitame kirjeldamise ja jutustamise teel, lisaks visualiseerin. Mitme etapilise tööjuhise jagan osadeks, mille lahendame osade kaupa. Räägime ja suhtleme omavahel palju. Kuulan rahulikult ja osavõtlikult, mida õpilane räägib. Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks. Verbaalse töömälu mahu arendamiseks harjutame sõnaridade järele kordamist. Kasutan lausete koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest. Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust. Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles.
Samas aga enamik meist unistavad palju, aga ei tee peaaegu midagi, et need täituksid. Kas pole veider, et inimesed soovivad, et homne oleks hoopis teistsugune kui eile, tehes ikka samu asju samal moel nagu täna. Kui naabri-Kalle uuema auto ostab ja mereäärse suvila soetab, peetakse seda, väike kadeduseuss hinges, vedamiseks. Me ei taha endale tunnistada, et edukus ei ole juhus ja sõltub ainult sellest, kuidas iseenesega suhtleme. Kõik sõltub ka mõtlemisest. Lihtne näide -- oletame, et unistad oma majast. Käid vargsi kinnisvaraportaalide lehekülgedel oma unistuste häärbereid uurimas... Aga hinnad ulatuvad mitme miljonini ja Sa mõtled -- ma ei saa seda praegu endale lubada. Mis selle tagajärjel juhtub? Sa annad signaali, et maja on Sinu jaoks liiga kallis ja aju lõpetab võimaluste otsimise. Kui aga mõtelda, et hmm.... ilus maja, kuidas ma saaksin seda endale lubada, hakkab aju lahendusi otsima.
psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. TALLINN 9.03.2012 4 Isiksus • Arhetüübid – ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid; • Arhetüüp – mõtte universaalne vorm, mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis: 1) Persona – sild maailma: kohanemissüsteem, mille kaudu me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see, mida inimene tegelikult pole, vaid see, kelleks tema ja teised teda peavad; TALLINN 9.03.2012 5 Isiksus 2) Anima ja animus – mehe alateadvuses esinev naiselik ja naise alateadvuses ilmnev mehelik persofikatsioon(isiksus) ; 3)Vari – loomalikud instinktid – isiksuse alam osa. See
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa. Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Võib juhtuda, et käitume mingi emotsiooni ajal hoopis vastupidiselt sellele, kes me tegelikult oleme, samas võime muutuda ülimalt rõõmsaks või kurvaks. Kujutame ette olukorda, kus inimene on vihane ning ta hakkab viha tõttu tegema seda, mida parasjagu õigeks peab, ta ei mõtle sel hetkel, millised tagajärjed võivad hiljem olla, ta lihtsalt peab seda hetkel vajalikuks ja õigeks. Vihahoos võime öelda asju, mida hiljem kahetseme. Me võime haavata oma tuttavaid, sõpru, pereliikmeid ja isegi võõraid. Samas on olukordi, kus rõõm kajastub meie tegudes, me särame nagu taeva kõige ilusamad tähed. Suhtleme päevas paljude inimestega. Juba esimeste sõnade jooksul kujuneb meil teisest inimesest arvamus. Inimesed on kõik er...
koduses keskonna oma nutiseadmeid käitlema. Ehk oleks nii võimalik ära hoida nutiseadmete jõudmine liiga pisikestesse kättesse. Me tohiks välja jätta ka noori, meid, põhikooli õpilasi, kellest nii mõningategi jaoks on telefon nende kõike suurem sõber. Neid noori, kelle elu keerleb ümber helendava ekraani. Ma ei ütle, et me kõik nutisõltlased oleme, kuid siiski suurem osa meist. Me küll ütleme, et me ei ole, vähemasti mina ütlen, et me ju teeme ka muud ja suhtleme ka teisiti kuid siiski leiame me end pidevalt nina nutiseadmes. Nutiseade. See on justkui karpike lemmikkomme, mida ei suuda käest panna, ometigi kui sa tead et sa tegelikult peaksid ning et need ei ole sinu jaoks head kuid mida sa siiski pidevalt juurde ostad. See on sõltuvus, vajadus. Vajadus millegi hea järgi, mis ei ole tegelikult sugugi hea. Ma tänan teid kuulamast!
Ilma arvutita ei kujuta praegusel ajastul ükski inimene enda elu ette. Tänu arvutile ja internetile suudame teha kõik oma toimingud mitu korda kiiremini, kui kümned aastad tagasi. Kui meil on soov osta tarbeesemeid, siis ei pea minema selleks eraldi poodi. Selleks piisab arvutist, internetist ning mõningatest interneti lehekülgedest. Sa võid ehitada ka terve maja interneti kaudu. Enamusel meie jaoks on arvuti kui töövahend. Suhtleme inimestega ning ajame äri. Noorte seas on arvuti ja internet siiski suhtlemiseks. Umbes nelikümmend aastat tagasi olid hoopis teistsugused ajad kui nüüd. Sellel ajal ei teadnud keegi midagi mobiilidest ja veel vähem internetist. Noorte elu kulges hoopis teistmoodi. Tänapäeval on noortel kombeks suhelda omavahel internetis suhtlusportaalides, kuid nelikümmend aastat tagasi oli see välistatud. Noorte huvid olid hoopis teistsugused. Nad suhtlesid silmast-silma
ÕNNE VALEM Iga inimene peaks olema õnnelik. Ilma õnneta on väga raske hakkama saada. Kuid selleks peab ka ise pingutama: tuleks mõelda positiivselt, osata tunda rõõmu kõigest, suhelda heade inimestega ning ei tohiks palju muretseda. Õnnelik olla ei ole raske, õnn peitub väikestes asjades. Paljud tegurid mõjutavad meie elu. Kas või näiteks need inimesed, kellega me suhtleme. Osad võivad mõjuda negatiivselt ja röövida õnne. Teised võivad aga mõjuda positiivselt ja tekitada heaolu tunnet. Ma arvan, et paljud inimesed ei saa vahel millegagi hakkama. Mõned neist sisendavad endasse positiivsust ja mõtlevad, et nad suudavad seda ning kõik saab korda. Ajapikku kõik lähebki nii, nagu nad tahavad. Teine osa inimesi aga lepivad mõttega, et see on võimatu, isegi kui kõik on võimalik
arvuti vahendusel. Mõned inimesed tegelevad kodulehtede tegemisega, teised mängivad kasvõi interneti teel pokkerit. Neil pole muud vaja kui arvutit ja internetiühendust. Varsti ei ole vaja tellida paberkandjal ajalehti ja ajakirju, kõike saab lugeda internetist. Isegi inimestega tutvumiseks ei pea me kodust välja minema, piisab sellest, kui minna kuskile interneti jututuppa. Seal on palju erinevaid inimesi, kellega kohtuda. Siiski ei saa olla kindel, kas inimene kellega me interneti teel suhtleme on ka tegelikult see, kes ta internetis on või hoopis keegi pahatahtlik. Vaatamata sellele ei ole internetimaailmas kõik siiski nii roosiline. Iga päev on juhtumeid, kui häkkerid tungivad sisse inimeste pangakontodesse ja varastavad sealt raha. Ka sõdade pidamises on uued võimalused: kübersõjad. Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja
Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Elu internetis on muutunud peaaegu sama oluliseks kui reaalne elu . Veebis suhtleme ja teostame oma igapäevaseid toimingud . Kuid nii nagu päriselus on ka veebis omad ohud . Kuidas on mõjutanud Internet inimestevahelisi suhteid ? Ajaveebid on toonud meile väga palju võimalusi . Me saame ilma suurema vaevata leida meile vajalikku informatsiooni, kasvõi mõne koolitüki või enda huvide heaks . Saame nautida muusikat, õppida võõrkeeli , leida tööd, levitada oma loomingut üle maailma jne. See on mugav, harib meid ning on panus tulevikku.
arvuti vahendusel. Mõned inimesed tegelevad kodulehtede tegemisega, teised mängivad kasvõi interneti teel pokkerit. Neil pole muud vaja kui arvutit ja internetiühendust. Varsti ei ole vaja tellida paberkandjal ajalehti ja ajakirju, kõike saab lugeda internetist. Isegi inimestega tutvumiseks ei pea me kodust välja minema, piisab sellest, kui minna kuskile interneti jututuppa. Seal on palju erinevaid inimesi, kellega kohtuda. Siiski ei saa olla kindel, kas inimene kellega me interneti teel suhtleme on ka tegelikult see, kes ta internetis on või hoopis keegi pahatahtlik. Vaatamata sellele ei ole internetimaailmas kõik siiski nii roosiline. Iga päev on juhtumeid, kui häkkerid tungivad sisse inimeste pangakontodesse ja varastavad sealt raha. Ka sõdade pidamises on uued võimalused: kübersõjad. Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja
Kultuur on sild inimeste vahel Igal riigil on oma kultuur, mis kõiki sealseid inimesi ühtseks liidab. Riike on maailmas kokku väga palju, seetõttu ümbritseb meid ka rohkelt erinevaid rahvuseid ja kultuure. Riik muutub eriliseks ning saab oma näo just tänu ühtsele ajaloole, millest on sündinud selle maa kultuur. See etendab väga suurt rolli rahvuse ühtsustunde ja sarnasuste loomisel. Kultuur paneb aluse tahtele üksteist mõista. Miks ei ole me sarnased, miks käitume ja suhtleme omavahel nii erinevalt? Tänapäeva infoühiskond on üheks kindlaks eelduseks teiste rahvaste tundma õppimisel. Meil on võimalus saada väga mitmekülgset soovitud informatsiooni, reisida ükskõik kui kaugele, muretsemata sealses ühiskonnas hakkama saamisel. Kindlustunde tagab turistikindlustus, võimalus alati pöörduda turistiabi asutuste poole. Kindlasti aitab end teadlikuks tegemine sealsete traditsioonide, tavade ja käitumusharjum...
irdumine ära ei tüüta. See maailm on ebareaalne. See ei puuduta meid. Kui kogeme seiklusi, kogemusi ja adrenaliini ainult sel rindel, mis ei seostu mitte kuidagi moodi meie isiksustega, siis kaugeneme aina enam kõigest, mis meie ümber päriselt on, kaasaarvatud inimestest. Neist ehk peamiseltki. Palju ekraanijõllitamist muudab inimese võrdlemisi tuimaks ja apaatseks, tema emotsioonid moonduvad, ta ei pruugi enam aduda, mis tõepoolest ümberringi toimub. Lõppkokkuvõttes me ka suhtleme omavahel niiviisi aina vähem. Igaüks jõllitab oma ekraani ja see ongi koosviibimise aeg küllaltki omane 21. sajandi perekonnale. Kui neis asjus suudetaks piiri pidada, oleks juba kenasti. Muid huvisid, muud maailma enda ümber ära unustamata võib ju ka endale pakkuda vaheldust. Aga on tõeliselt kurb, kui laps teab, mis värvi on facebooki logo, ent ei tea, mis värvi on ta ema silmad.
Milleks on vaja eesti keelt kaitsta? Eesti keel on meie sünnipärane emakeel, milles iga päev mõtleme ja teistega suhtleme. See on osa meie idenditeedist ja olemusest. Loomulikult tuleb tükikest endast kaitsta. Me peame eesti keele eest hoolitsema sellepärast, et meil on võimalus seda just siin ja praegu teha. Kujutledes ennast 12. sajandi Eestimaale, ei ole mul eriti palju võimalusi eesti keele kaitsmiseks. Tõenäoliselt ma isegi ei teadvustaks endale, et seda on vaja teha. Ma ei oskaks lugeda ega kirjutada, vaid laseksin keelel omasoodu areneda. Tänapäeva inimene oskab lugeda ja kirjutada.
pealtnäha süütu võrgustiku pahed? Noored on arenevad ja vanuses 10-19 on nende jaoks üheks olulisemaks aspektiks nende avalik minapilt. See tagab neile kuuluvuse seltskonda, sõbrad ja tunde olla tahetud ja vajatud. Interneti vahendusel saab noor teiste eakaaslastega vabalt ja mugavalt suhelda, kuid sellega kaasnevad omad riskid. Teismeline on naiivne ning võib langeda küberkiusamise küüsi. Veebikeskkonnas suheldes kaovad barjäärid, mis päriselus suhtlemisel tekivad. Igapäevaelus suhtleme enesele tunnistamata inimestega erinevalt. Suhtlemisel sõltub, kellega suhtled, mis olukorras ja kõige tähtsam on emotsioon. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks hirmuks kogeda soovimatut emotsiooni. Läbi ekraani ei kajastu emotsioon ja seetõttu saab ütelda mida iganes, teadmata, mida teine inimene tegelikult tunneb. Läbi interneti suhtlemine on selle poolest lihtsam, et ei pea tegelema teise inimese emotsioonidega, kuid see on virtuaalse suhtlemise kõige nõrgem külg
oma arvamust enda nime alt, kuid neid on vähe. Virtuaalmaailma mõju noortele on väga drastiline. Nad lähevad kõigi uuendustega kaasa, mis kõige hullem rikutakse enda tervist, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Alles vanaduspõlves hakatakse mõtlema, mida noorena valesti tehti, kuid siis on juba hilja, et midagi muuta. Samas võid jääda kõigist oma reaalsetest sõpradest ilma, kui nohiseda kogu aeg oma seadmetes, mis on võrguga ühendatud. Need kellega suhtleme vaid neti vahendusel, või kes on meil Facebookis sõbralistis pole tegelikult sõbrad. Seda nime saavad kanda vaid need inimesed, kellega saad suhelda igal ajal, ka ilma internetita, kas või helistades või kokku saades.
,,Eeskujud õpetavad" Eeskujud on isikud, kelle saavutused või mõtted inimestele korda lähevad. Nad võivad innustada võõraid inimesi nii, et nad ise ei teagi ning igal inimesel on keegi, kes on talle eeskuju. Kõige rohkem mõjutavad meid just meie perekond ja lähedased kellega me puutume kokku pea igapäev. Eeskujudest lähtudes me saame aru, mida me tegelikult tahame oma elus saavutada ja kuhu tahame jõuda, sest just nemad annavad meile jõudu, tõukeid ning mõjutavad meie valikuid. Tuntumad ja paljudele eeskujuks on staarid. Üks levinuim arvamus on see, et staarid elavad luksuslikult, laristavad oma raha kus tahavad ja kuhu ning neile on tähtis meedia tähelepanu ning paljud nende fännid soovivad olla nende moodi, nad tahavad samamoodi luksuslikult elada ning lubada endale kõike, selleks nad näiteks võtavad krediidilaenu, sms laene ning laristavad seda, kuidas hing ihkab ning ei mõtle sellele,...
Kiire elutempo mõju meie tervisele Kiiresti arenevas ja tehnoloogilisi abimehi täis maailmas suudame peaaegu kõiki tegevusi teha kiiremas tempos. Me suhtleme, töötame, sõbruneme, reisime kiiremini, kuid puhata kiiremini ei oska. Pikaajaline stressi-ja pingeseisundis viibimine mõjub inimese tervisile laastavalt. Loogiline oleks pärast pikka ja väsitavat päeva heita voodisse ja magama jääda, kuid vahest see ei õnnestu. Millist kahju tekitab kiire elutempo meie tervisele? Üks levinum probleem on raskus uinumisega. Inimene võib isegi normaalsel ajal voodisse minna, kuid ei suuda end välja lülitada. Selles on süüdi valed harjumused
Oskus jääda iseendaks. Igaüks meist peidab end aeg-ajalt maski taha. Me naeratame kui oleme haiget saanud, me vihastame kui peaksime andeks paluma, me noogutame kaasa kuigi tahaksime pead raputada. Erinevate inimestega suhtleme me erinevalt, pannes ette maski, mis just sel hetkel kõige paremini sobib. Miks me seda teeme? Põhjuseid on ilmselt palju. Selleks, et inimestele, kellest me hoolime, mitte haiget teha, nõustume me mõnikord otsuste ja tegudega, millega me päriselt nõus ei oleks. Selles ei ole mitte midagi halba, vähemalt nii kaua kuni tegu pole millegi seadusevastasega, sest see näitab meie paindlikust, hoolivust ja sallivust. Me paneme teiste huvid omadest ettepoole
austusväärseks neid, kes võtavad vaevaks ära õppida selle väikese rahva keele ning õpivadki selle keele ära. Eesti keele õppimine tasub end ära, sest tegemist on meeletult ilusa keelega. See on üks kauneima kõlaga keeli maailmas ning samuti on see äärmiselt haruldane, sest eestlasi on vähe. Sajand tagasi hakkasid inimesed nägema vaeva meie keele taastamise ja uuendamise nimel, et saavutada seda, mille abil meie tänapäeval omavahel suhtleme ja mis kõiki eestlasi ühendab - ühine ja hästi kõlav keel. Mind aga paneb muretsema eesti keele julm rikkumine. See teeb mu kõrvadele haiget, kui ma kõnnin tänaval ja kuulen, kuidas eesti keelt segatakse inglise, vene või mõne muu keelega. Tulemus on lihtsalt võigas. Inimesed ei panegi tegelikult tähele, kuidas nad meie keelt solgivad. "Okei", "sorri" ja "tsau" on väga populaarsed sõnad kõnekeeles ning neid kasutatakse niivõrd tihti, et need on peaaegu saanud meie keele osaks
facebooki suhelda ja niimoodi oma aega raisata. Mina isiklikult kasutan internetti igapäevaselt. Internetil on palju eeliseid , igapäevaselt loen ma sealt oma ekirju ja kuna paljud mu koolitööd põhinevad interneti kasutamisel, siis ma pean interneti kasutamisest teadlik olema . Muidugi veedan ma ka aega sõpradega suhelda, kuid läbi interneti pole sõpradega suhtlemine pole parim viis. Parim viis nendega suhelda on näost-näkku . Suurema osa ajast me seda ka teeme . Saame kokku ja suhtleme . Kui võtta seisukoht, siis ma olen internetti vastu. Miks? Põhjus on lihtne. Minu arust saavad inimesed väga hästi hakkama ilma internetita. Kui internetti poleks, siis oleks ilmselge, et inimeste aktiivsus oleks suurem. Kõik kodused tööd ei oleks internetist alla tõmmatud või kopeeritud . Inimesed areneksid kiiremini ja suhtlused inimeste vahel oleksid paremad.
selleta elada. Paljud nutikad seadmed ja muud leiutsied, mis on tehtud on teinud elu huvitavamks, rohkem meelelahutust toonud ja aidanud neid, kes on vajanud abi. Igal noorel Eestis on nutitelefon, mis teeb inimesel elu lihtsamaks, aga need on ka põhjustanud uusi probleeme näiteks sõltuvust, selja probleeme, stressi, ärevust... Nutitelefonid lasevad meil ükskõik kellega mistahes maailma nurgast suhelda. Need telefonid nagu tooks meid lähemale üksteisele, aga samas mitte. Me suhtleme rohkem ekraani kaudu kui näost näkku, mida kakskümmend aastat tagasi ei teinud. Juba praegu suudame me nutitelefoniga suht palju asju teha, aga kümne aasta pärast suudame veel rohkem. Maailm areneb ja tänu sellele loome me uusi ja huvitavaid asju, aga samas tekitame uusi probleeme, mida peame hakkama lahendama, et inimkond säiliks. Tehnoloogia areng on toonud endaga kaasa nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Meedia ja internet mängivad suurt rolli meie igapäevases elus
Ka koolitarkusega saab infot, mida saame keele abil. Võib öelda, et ,,keel on ülem kui tarkus, see äratundmine on justkui tarkuse algus." Keele üks tähtsamaid rolle on suhtlemine. Selle abil on suheldud juba sajandeid. Suhelda võib kehakeeles, erinevate loomade või inimkeeles. Suhtlemine tundub meile väga tavalisena, kuid selle taga on peidus väga eriline ja igapäevaselt mitte tajutav KEEL. Üldiselt kasutame me oma emakeelt , kuid muud keelt kõnelevate inimestega suhtleme tihti peale, näiteks inglise ja vene keeles. Ma arvan ,et inimesed võiksid vahetevahel mõelda rohkem, mis keeles nad suhtlevad ja räägivad, sest siis hakataks tähtsustama rohkem oma emakeelt, mis tänu suhtlemisele inimesi seob. Keelega väljendame oma emotsioone. Erinevaid tundeid, nii kurbi, rõõmsaid , lõbusaid, anname lähedastele inimestele edasi just keele kaudu. Selle olemasoluta ei jõuaks paljud olulised tunded lähedasteni. Igapäevaselt mõtleme omi mõtteid emakeeles
Iga pisimgi muudatus annab suure tõuke turvalisuse poole. Sport on inimeste proovile panemise viis, mis on üldiselt jäänud rahulikuks, kuid spordiga on hakanud kaasnema probleemid ja vägivald ning kõige enam puudutab see jalgpallivõistlusi. Selleks, et spordivõistlustel käimine oleks turvaline teeb EL tööd korra tagamise ja ennetamise nimel, et huligaanide saabumist peatada enne Eestisse jõudmist. Internet on elu loomulik osa, kus me õpime, suhtleme ja veedame vabaaega. Kahjuks on internetis väga levinud küberkuritegevus ning üha enam inimesi langeb küberkurjategijate ohvriks. Ohtu saavad ennetada inimesed olles ettevaaltikud ja teadlikud oma toimingutes. Liikluses juhtub kõige rohkem õnnetusi ja kahjuks satuvad ohvriteks sageli noored. Liiklust saab muuta inimene arvestades, et sa ei ole liikluses üksi ning reeglid on loodud kõigile. Inimesed hindavad oma võimeid kõrgelt , on isekad ja
aga tuginebki suures mahus eetikale. Enda käitumine ilmneb ju kõige paremini välja konkreetses situatsioonis, me võime kõik väita, et saame kõikide juhtumitega hakkama kuni oleme konkreetset olukorras. Kõik võivad lugeda eetika teooriaid, nende üle arutleda kuid neid praktiseerida on midagi muud. Paljudel on väärtused paigas ja see on osa nende isiksusest. Lastele pakume just seda, mis on lastele sobilik ja eakatega suhtleme just nii nagu täiskasvanutega kohane. Sotsiaaltöötaja ei tohi olla ükskõikne ja teha tööd lihtsalt töö pärast, vaid tuleb olla asja kallak kogu hingega. Me peame aktsepteerima teiste inimeste arvamust ja lahendada olukorda arvestades kliendi heaolu huvisid mitte enda. Maailmas on 6,6 miljardit inimest ja neil kõigil on omad väärtused, mis on väga erinevad. see tähendab seda, et sotsiaaltöötaja peab oskama oma hinnanguid kõrvale jätta, et teenindada klienti nn puhtalt lehelt.
Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.5 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin artikli internetis mis on seotud transaktisonaalne analüüsiga. Sealt lugesin välja, et Transaktsionaalne analüüs on teooria, mida on traditsiooniliselt kasutatud selleks, et kirjeldada seda, kuidas me suhtleme teistega ja endaga. See põhineb ego-seisunditel ja seda on kirjeldatud kui Humanistlikku Psühhoteraapiat. Humanistlik koolkond aitab neid, kes otsivad isiklikku arengut või enese-teostust, aidates klientidel saada rohkem teadlikuks sellest, et nemad üksinda on vastutavad selle elu loomise eest, mida nad elavad. Rõhku asetatakse üldisele heaolule ja eneseteadlikkuse suurenemisele. Vastutust muutuse eest pannakse kindlalt kliendi enda kätesse. Eric Berne, MD (sünd
Mis on minu jaoks oluline? Lugupeetud kuulajad! Vastates küsimusele "Mis on minu jaoks oluline?" on suhteliselt raske, kuna mul ja ka üldsises maailmavaates on inimestel palju erinevaid vajadusi, vahe on ainult selles kelle ja kuidas on prioriteedid jaotatud. Seda mõjutab tõhusalt meid suures perspektiivis vaadates ümbritsev ühiskond, aga lähedamalt inimesed, kellega me igapäevaselt suhtleme. Vahel viibides ja tunnetades seda tugevat ja sünget negatiivsuse mõju sooviks lihtsalt kuskile põgeneda, aga kuhu? Mina olen selle küsimusele leidnud ka vastuse. Minu jaoks on see muusika. Aga kuidas muusika meid mõjutab? Esiteks ma väidan, et muusika mõjutab meid positiivselt/negatiivselt oleneb, mis otstarbega muusikat kuulatakse ja samuti mis zanri muusikat kuulatakse. Ma arvan, et kõigil on olnud see hetk,
head muljet üritab jätta, vaid läbi selle inimese pilgu, kes omale seda esmamuljet loob. Esmalt kohtudes inimesega, ei saa üle ega ümber tema välimusest, millest oleks kasulik kohe midagi ka järeldada. Järeldused võiksid algada tema riietest, kehahoiakust, näoilmest. Ma ütleksin algada, sest igaühe mõtted liiguvad lugematutes eri suundades. Olles neid asju jälginud, oleme me saanud suure üldpildi inimesest, kellega me suhtleme. Nüüd hakkame me seda üldpilti detailsemaks muutma, kuni lõpuks oleme saanud suhtliselt hea pildi sellest inimesest. Detailsemaks aitab pilti muuta inimese jutt. Öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Tõene ütlus, kuid mitte alati. Inimest analüüsida saab ikkagi tema jutu alusel. Pelgalt vaadates tema pilti ja otsustades ära milline ta on, on väga pinnapeale ja sisutühi. Juttu analüüsida on väga raske. Tuleb tähele panna
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism
Iga inimene on unikaalne Iga inimene on unikaalne. Seda võib mõista mitmeti, näiteks kasvõi meie geenide väiksemgi erinevus teeb meid erinevateks. Me kõik kasvame üles eri tingimustes ning saame erineva kasvatuse, käime eri koolides ning suhtleme arinevate inimestega, mis teebki meid kõiki haruldaseks. Maailmas ei ole võimalik leida kaht täielikult identset inimest, kes oleksid samasugused nii geneetiliselt kui ka käitumiselt ja mõtlemiselt. Tänapäeva juhtivad geeniteadlased on kõik selles ühel arvamusel, et peale ühe munaraku kaksikute pole olemas inimesi, kellel oleksid identsed geenid. Arvestades fakti, et mitte kellegi sõrmejälg pole ühesugune, on iga inimene erinev. Kas pole
täpselt nii nagu seda soovime, luues omale virtuaalse identiteedi. Sellises keskkonnas, kus me ennast mugavalt tunneme, saame vabamalt suhelda ning tänu sellele paraneb meie eneseväljendamise oskus. Samuti suudab taoline suhtlus tuua välja inimese varjatud omadused ning seeläbi tõsta inimese eneseteadvust ning hinnangut. Vaatamata virtuaalse maailma eelistele, varitsevad seal ka mitmed ohud. Kuna valitseb anonüümsus, ei saa me kunagi kindlad olla kellega sel hetkel suhtleme. Sellises keskkonnas võib ahistaja ohvriks sattuda igaüks. Ka Eestis on teismelisi, kes on enesetapu teinud, kuna neid on interneti teel manipuleeritud ja ähvardatud. Selle probleemi lahendamisele aitaks kaasa ennetustöö virtuaalsuhtluse valdkonnas, eriti just lastevanemate teavitamine. Ilmselt suurima töö saaksidki just vanemad ise ära teha, kas või jälgides oma laste külastatud interneti lehekülgi. Suhtlemise puhul on oluliseks osaks emotsioonid
väärtuste ja põhimõtete vaimus. Juba varajasemas ajas õpib laps oma riiki austama. Koolis õpetatakse kuidas tuleb austada oma riigi väärtusi ja põhimõteid. Õpetatakse lastele veel riigi valitsemist ja seadusi. Riigis eleva rahva ülesandeks on esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Läbi rahvusvahelise suhtluse näiteks Venemaa, kui suhted korras, siis on ka tagatud julgeolek. Areng aga siis, kui suhtleme, saame teistelt riikidelt kogemusi ise edasi arendada (õppime läbi teiste riikide ). Arvan, et Eesti riik saab hästi hakkama nende valitsemisülesannetega. Kuid ainsaks Eesti riigi probleemiks on majandus. Umbes aasta eest tabas Eestit majanduskriis, mis on mõjutanud kõiki poliitikuid, kodanikke ja teisi riigi elanikke. Majanduskriisi tõttu ei ole poliitikud saanud eelarve koostamisega hakkama ja on seejärel hakkanud koondama
Võib ka öelda, et alla 10 aastased oskavad juba inglise keelt ja kasutavad seda palju. Nemad õpivad seda multikatest. Tänapäeval pakuvad Elion, Starman jms pea 10-20 erinevat multika kanalit, mis on inglise keeles. See on tegelikult väga suur probleem. Samas inglise keel pn saamas varsti maailma keeleks. Väga paljudes riikides kasutatakse teise emakeelena või lihtsalt niisama inglise keelt. Kus me kõige rohkem suhtleme segakeeles? Kui käin kooli peal ringi, siis kuule tihti eesti-inglise segakeelt. Kõige kurvem on aga see, et tavaliselt räägitakse eesti keeles ja siis lausutakse mõni ropp inglise keelne väljend peale. Kõige kõige rohkem kuuleme ehk näeme segakeelt internetis. Noorte seas on populaarne Facebook, kus räägitakse omavahel inglise-eesti segakeeles. Tänu sellele ei oskagi mõni enam ilma inglise keeleta hakkama saada/olla. Samuti kasutatakse ka teiste keelte nö enim kuulduid
tööl, teenib oma perekonnale raha, kuid maailma paremaks muutmisel temast suurt abi pole. Ta elab läbi enda, ei huvitu tulevaste põlvede heaolust ja globaalsed probleemid jäävad nimetatuile kaugeks. Riigi olemuse kujundavad tema kodanikud. Need samad väikesed inimesed ongi ühiskonna peegelpildiks. Turistina võõrriigis käies võrdleme ikka kohalikke oma riigi kodanikega ja kuigi terve reisi vältel suhtleme väga väikese osaga elanikkonnast, anname hinnangu tervele rahvale. On peaaegu võimatu ja isegi kohatu suurt hulka inimesi sel moel ühte patta heita, siiski teeme me seda lakkamatult. Sõnapaaril ,,väike inimene" ei pea alati olema negatiivne alatoon. Leian, et nõnda nimetatud hall mass ei olegi nii värvitu kui tundub. Selle kirevust on lihtsalt esmapilgul keerulisem märgata. Väikeseid inimesi võib võrrelda näoga. See koosneb erinevatest
Tahaksid muutuda samasuguseks isekaks , egostlikuks ja südametuks, muidugi vahel Sa ka oled selline, kuid mitte alati. Sinu loomuses pole olla selline, Sa oled haavatud ja sellel hetkel kaitsed ennast ja enda tundeid kuid aja möödudes Sa püüad unustada selle. Elu läheb edasi ja mingil määral Sa ka suhtled selle inimesega peale seda kõike, Sa isegi ei mõista mille pärast, ehk on see kohustus või mööda pääsmatu. Elus on ikka neid inimesi, kellega puutume kokku ja suhtleme kuna lihtsalt nii peab. Öeldakse ka, et andesta sellistele inimestele, endal on lihtsam eluga edasi minna jah muidugi Sa võid ju andestada kuid Sa ei unusta kunagi, mingi müür jääb peale seda Teie vahele. Oled Sa märganud teatud inimeste puhul teatud aja hetkel tuleks just kui müür ette, miski pole enam endine . Võimalik, et see haav mille ta tekitas on lihtsalt nii sügav mida pole võimalik unustada sisimas ehk Sa isegi pole talle andestanud
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ja Kaja Rand LAPSE KAASAMISE TEHNIKAD Ainetöö Juhendaja: Karmen Toros, PhD Tallinn 2014 Lapse kaasamiseks saab kasutada väga erinevaid meetodeid. Kuna meie tööst tulenevalt suhtleme lastega kindlatel teemadel, nagu sõltuvusained, vägivald (st igasugune) ja ka liiklus jne, siis ka tehnikad ja tegevused lastega on antud teemadega seotud. Kõik oleneb ka laste vanusest, nende enda olekust ja loomulikult ka lapse vanusest. Lasteaia lastega on tegevused mängulisemad, näiteks ,,Valgusfoori ja Sebra mäng". See annab juurde lastele tähelepanelikkust ja kuidas liikluses ette tulevaid ohte märgata. Mida vanemad on lapsed seda rohkem tõsisemaks lähe...
1. Igasugune negatiivsus on täiesti ebapraktiline. Eestlane on ju praktiline inimene. Milleks praktiseerida negatiivsust, kui see mitte midagi ei anna? Ta ei loo häid inimsuhteid, ta ei ravi su tervist, ta ei tee su tuju heaks ega su päeva kaunimaks. Kõikides situatsioonides on võimalik jääda positiivseks. Kõigis situatsioonides tuleb jääda iseendaks. Tuleb aru saada, mis on elus tähtis ja mis ei ole tähtis. 2. Inimsuhetes tuleb olla aus. On inimesi, kellega me suhtleme viisakusest või harjumusest, kes tegelikult ammu ei kuulu enam meie vibratsiooni. Hinda seda, mis on sulle tõeliselt tähtis ja neid inimesi, kes on sulle tähtsad ja tee neid asju, mis on sulle rõõmu valmistavad. Ma arvan, et rõõmsameelsus on meie ainus kohustus looja ees, sest rõõmsameelsusest algavad kõik ülejäänud head asjad. 3. Võtke rohkem aega iseenestele mõtlemiseks, lihtsalt molutamiseks, mediteerimiseks. Ükski õigustus, miks sul halvasti on, ei ole piisav
Virtuaalsuhete omamoodi ettekuulutajaks oli tegelikult kirja teke. Kummatigi ei nurisenud inimesed kirjaoskuse leviku päevil, et elutute paberilehtede vahetamine on asendamas pilke ja käepigistusi. Kirjavahetus ei asendanud vaid täiendas olemasolevaid suhtlusviise. Kuidas on aga tänapäeval? Massimeedia võimaldab meil iga päev kokku puutuda ja teatud mõttes suhelda sadade ja tuhandete inimestega - nii tegelaste kui teiste lugejatega. Isegi kui me ei vaheta ainsatki bitti informatsiooni, suhtleme me teatud mõttes - virtuaalselt - inimestega infoväljal. Meediakanalite rohkus pole aga kaasa toonud rohkem ühendusi vaid rohkem eraldatust. Meediatarbijad moodustavad üha fragmenteeruvaid kogukondi, kelle teed ei pruugi kunagi ristuda. Euroopa sotsiaalteadlased on murelikult märkinud, et teler on viinud inimesed õhtuti kohvikutest kodudesse. Ameeriklased on üllitanud raamatu tabava pealkirjaga "Bowling Alone" - üksinda keeglit mängimas. On märgatud, et kuigi inimeste kuulumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
