kuidas seda alustati *Sõnavalik... väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust keel, stiil ja terminoloogia *Lauserütm... ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist 24. Mis on toimetamine? *Keeletoimetamine *Tehniline vormistamine 25. Mis on uurimus? algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi 26. Mis on referaat? algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni 27. Mis on parafraseerimine? autori mõtte esitamine oma sõnadega 28. Mis on plagiaat? kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all 29. Milline peab olema teadusteksti stiil? *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie-vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm 30. Milline on hea pealkiri? 31. Mis on annotatsioon? töö lühitutvustus, ei selgita ega põhjenda midagi, vaid informeerib *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused 32. Mis on resümee
teadus viib täiuse poole. /- - - / Teadusest ei tohi kujuneda inimkonda hävitav tarkus.” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile” 2003:8) TSITEERIMINE Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte Näide: Juhan Liiv ütleb enda kohta: Minu mõttekangas katki kärisend. Tuhat korda temast süda värisend. PARAFRASEERIMINE Parafraseerimine on teiste ideede ja materjalide kasutamine oma sõnadega. Parafraas ei tähenda mitte seda, et mõni sõna tekstis moepärast ära vahetatakse, vaid teksti ümbersõnastamist nii, et autori mõte säilib. Parafraas võimaldab kasutada teiste kirjutajate materjali oma mõtete toetamiseks. PARAFRASEERIMINE Parafraseerimine hõlbustab mõistmist või muudab paremaks kirjutaja enda töö.
Vaikus Keeldumine Teema vahetamine Huumor Valetamine Küsimus Mitmetähenduslik vastus Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus Aus vastus * Kas oled X raamatut lugenud? Peegeldamine Funktsioonid - Huvi väljendamine - Kuulamis-/osalemissoovi väljendamine - Kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti - Rõhk on sellel, keda kuulatakse - Aidata rääkijal end väljendada emotsioonide peegeldamine (ohud – ebatäpsus, tugevad emotsioonid) parafraseerimine - faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine - spekulatsioonid, interpretatsioonid
ALLIKATE KASUTAMINE Allikatest leitava informatsiooni ära kasutamiseks oma uurimuses on peamiselt kaks viisi. Refereerimine Infoallikana kasutatava teksti lugemine, mõistmine ning edastamine omas sõnastuses. Kirjalike allikate kasutamiseks peamine võte. Refereerimisel ei pea ära kasutama kogu teksti, kuid allikas öeldut tuleb edasi anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on
· rääkija on liiga jutukas ja unustanud end rääkima. Selgitamine, täpsustamine on tagasiside rääkijale, repliigid, mis teevad partneril jätkamise kergemaks, kuid ei sisalda nõusolekut: · "Selgitage palun lähemalt..." · "Ma ei saanud hästi aru, kas..." · "Korrake palun veel..." · "Jätkake, ma kuulan hoolega..." · "Rääkige sellest palun lähemalt..." Täpsustatakse siis, kui kuulaja ei saanud aru või info jäi poolikuks. Ümbersõnastamine e. parafraseerimine on rääkija sõnumi oma sõnadega üle kordamine. Lähtutakse vaid suhtlemispartneri mõtetest ja tunnetest, jättes enda omad ajutiselt kõrvale. Hea ümbersõnastus on alati lühike ja ettevaatuse mõttes sõnastatud oletusena. Mõned võimalused: · "Kui ma teist õieti aru sain, siis..." · "Te parandage mind, kui ma eksin, aga ma sain aru, et..." · "Te siis arvate, et..." · "Ma sain teist aru nii, et..." · "Teie nägemuse järgi..." · "Mul tekib teie jutust pilt, et..
seostes ning liialduse, huumori, groteski kasutamine, eriti neis kohtades, kus on oht segi ajada ja unustada. 2.Kognitiivsed ehk tunnetusstrateegiad - mõtlemise, taju, tähelepanu jne strateegiad: · info vastuvõtt, · teabe edastamine, · analüüsimine, selgitamine, · info struktureerimine, · harjutamine/kasutamine. 3. Kompensatsioonistrateegiad eesmärgiks on kompenseerida õppija lünklikke teadmisi: · kehakeel, · parafraseerimine, · abi otsimine, · sulgumine emakeelde/võõrkeelde, · koodivahetus jne. 4. Metakognitiivsed ehk õppimisprotsessi kõrvalt jälgimise ja analüüsimise strateegiad, mis aitavad · juhtida õpilase õppeprotsessi, · suunata õppeprotsessile tähelepanu, · õppeprotsessi koordineerida, · õppeprotsessi planeerida, · õppeprotsessi hinnata. Õppija peab mõistma, miks ta just nii õpib ja millised on tema eesmärgid. 5
Valida tiitleid hoolikalt konfliktide kirjeldamisel. Hoolikas olema naiste identifitseerimisel. Nt naise identifitseerimine kellegi abikaasana. Ei identifitseerita kuritegude puhul ohvrite aadresse, et kurjategijad seda ära ei kasutaks. Ei nimetata laste nimesid, kes on kuriteo ohvrid. Samuti mitte vägistamise ohvrite nimesid. Vahel on vaja teada, kes nad ei ole jne. Et lugeja teaks kellega on kindlasti tegu. Kui kirjutatakse nimedest, mida mõni teine negatiivselt kannab. Tsiteerimine ja parafraseerimine Oluline on allikate sõnade edasiandmine. • Tsiteerimine tähendab, et on täpselt tood see, mida kõneleja ütles või kirjalikult kirjutas. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Ülejäänud osa identifitseerib rääkija ja vajadusel mõni kõnelemissituatsioon. • Parafraas annab edasi allika teksti mõtte, kuid ilma omapoolse hinnanguta. Sõnu võib muuta vähe, kokku suruda. Millal eelistada tsitaati? Enamus inimeste jutust tuleb esitada parafraasina
● Valetamine ● Küsimus ● Mitmetähenduslik vastus ● Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus ● Aus vastus Peegeldamine ● huvi väljendamine ● kuulamis-/osalemissoovi väljendamine ● kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti ● rõhk sellel, keda kuulatakse ● aidata rääkijal end väljendada Emotsioonide peegeldamine-ohud ebatäpsus, tugevad emotsioonid Parafraseerimine- faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine Spekulatsioonid, interpretatsioonid Enda avamine ja avatus suhetes ● Iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtuses) jagamine, mille alusel kujunevad suhted ● kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess ● seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogeminsega, usaldusega ● teemade hulk ja sügavus, kultuuri mõju Avatus sõltub:
· kontakti ja usaldussuhte loomine. C. Rogersi järgi on aktiivse kuulamise neli eeldust: 1) partneri tingimusteta aktsepteerimine; 2) empaatia; 3) siirus ehk ehtsus; 4) sotsiaalne soojus. Aktiivse kuulamise tehnikad: 1) Ukseavajad aitavad luua tingimused vestluseks 2) Küsimuste esitamine - avatud ehk lahtised küsimused (kasutatakse vestluse alustamisel) - suletud ehk kinnised küsimused (kasutatakse vestluses täpsustamiseks) 3) Täpsustamine 4) Ümbersõnastamine ehk parafraseerimine - sisu ümber sõnastamine - tunnete ja seisundite sõnastamine ehk teisisõnu peegeldamine ehk reflekteerimine - vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemine - vastandamine ehk konfronteerimine 5) Jätkutehnikad - julgustamine, toetamine - paus, vaikne kuulamine - kaja 6) Ignoreerimine keskendu teemale, säilita objektiivsus, väldi liigset empaatiat. 4. AKTIIVNE KUULAMINE TÖÖL Aktiivne kuulamine aitab ära hoida vääritimõistmist ja rääkida tuleb nii, et jutul oleks mõte.
mingi teine reageerimisviis mõista teise inimese probleeme ja tundeid. 20. Kuulamis- ja küsitlustehnikad. -ei lisa midagi kliendi poolt öeldud infole, vaid selgitavad ja täpsustavad seda. Selgitaminetavaliselt küsimuse vormis, mida kasutatakse peale kliendi ebaselget sõnumit(vtka küsimuste osa). Kas see tähendab, et ...; kas te ütlesite, et .... ja sellele järgneb kliendi sõnumi kordamine Parafraseerimine, ümbersõnastamine on sarnane eelmisega, kus kliendi sõnumi sisu, mis puudutab mõnda sündmust, situatsiooni, ideed või isikut, korratakse oma sõnadega, kasutades kliendi võtmesõnu. Kasulik mõnede mõtete, sõnade rõhutamisel. Parafraseerimine aitab mõlemal suhtlejal paremini mõista probleemi olemust ning viib samuti loomuliku arutluseni, mis aitab leida lahendusi. Näiteks: kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et...; Sa ütlesid, et ....
osalemist, probleemilahendust. x Elamusmajandus (Pine&Gilmore) x Loovmajandus (Florida) x Disainimajandus (Hamel; Breen) Edukas ärisuhtlemine: · Küsimine - saamaks informatsiooni ja selgitamaks partneri vajadusi ja soove · Aktiivne kuulamine tähenduse loomise protsess; võimaldab mõista partneri poolt öeldu sisu, selle tagasisidestamine ja küsimine · Verbaliseerimine - oma tunnete selgitamine · Parafraseerimine - peegeldamine ehk sisulise külje selgitamine · Ensesekehtestamine - "Mina" sõnumid - selgitamine, mida mina enda poolt tunnen Ärisuhtlemise 5 kuldreeglit: x kui A midagi ütleb, jääb B-l sellest vaid osa meelde x suhtlemisel on otsustav üksnes see, mida ja kuidas B öeldut mõistab x kahepoolne kommunikatsioon on aktiivse koostöö tagamiseks tõhusam x iga kord kui inimesed üksteist tajuvad, annavad nad üksteisele midagi teada
tõstmine muudest võimalustest; muutusest positiivse nägemuse loomine; eneseaustuse ja enesekindluse toetamine. Selle etapiga sobivad motivatsiooni strateegiad: 1.Tekita kliendil võimalus mõelda väärtuste, ideede, uskumuste ja tunnete üle. 2.Tekita inimestele võimalus rääkida oma lugu ja kinnita nende positiivseid kogemusi. 11 3.Kasuta efektiivseid suhtlemisoskusi (tähele panemine, parafraseerimine, kokku võtmine, tunde peegeldamine). Väga soovitav on vältida järgmisi tegevusi: väldi siltide kleepimist, süüdistamist; pööra õigeaegselt tähelepanu käitumistele ja nende loomulikele tagajärgedele; aita inimestel märgata vastuolusid selles, mida nad ütlevad või teevad toetaval viisil; uuri iga inimese muutustele vastuseisu kohut mõistmata. (Motiveeriva .. 2013.) Kaalumisfaasis olevad isikud olid kõige enam vastuvõtlikumad teadlikkuse tõstmise
"Missa Une musque de Biscaye" (4-h) 2.1.1 Missaosad Autorsus on kahtluse all, välja arvatud "Credo De tous biens playne". "Credo Chascun me crie" (= Des rouges nez) "Credo Vilayge (II)" "Credo [Quarti toni]" "Gloria De beata virgine" "Sanctus De passione" "Sanctus D'ung aultre amer" "Credo Vilayge (I)" "Credo La belle se siet" (ilmselt Robert de Févin) Enamik neist tehnikatest, eriti "parafraseerimine" ja "parodeerimine" said 16. sajandi esimesel poolel standardiks. Josquin oli nende alal pioneer. Ta mitte ainult ei seganud erinevaid tehnikaid, vaid ka lõi need tehnikad. 2.2 Motetid Josquini motettide stiil varieerus peaaegu täielikust homofooniast rikkalikult kaunistatud kontrapunktiliste fantaasiateni. Paljud tema motetid on kirjutatud neljale häälele, selline koosseis kujunes normiks sajandivahetuse paiku. Samuti kirjutas ta uuenduslikuna motette viiele või kuuele häälele
• Õigekirjavigade parandamine Muudatused, mille puhul peab autoriga konsulteerima • Kui uudis tekitab kahtlusi faktide tõelisuse suhtes • Juhtlõigu muutmine-asendamine • Loo muutmine tasakaalu ja objektiivsuse saavutamiseks • Uudise tooni-meeleolu muutmine • Uudise kärpimine, kui lugu muutub pikast lühikeseks • Lausete-lõikude ümberpaigutamine, eriti kui on oluline info • Tsitaadi muutmine või lühendamine • Tsitaadi parafraseerimine ja parafraasist tsitaadi tegemine • Allikaviidete lisamine juhul, kui pole selge, kes on info andja • Teiste faktide vastuolus olevate faktide parandamine • Reporterist sõltumatult uue info lisamine, mis muudab uudise olulisust • Loo ilmumise edasilükkamine • Lisalugude juurdelisamine, mis sisaldavad muud taustainfot Toimetamisvead Ühtki toimetamise reeglit ei tohi rakendada nii, et see muudab loo algset tähendust. Toimetamisvead on
Vaikuse kasutamine: jälgi kliendi silmi pilgust loed välja, millal klient on lõpetanud mõtlemise Kuulamisoskused ei lisa midagi kliendi poolt öeldud infole, vaid selgitavad ja täpsustavad seda! 6.1. Selgitamine tavaliselt küsimuse vormis, mida kasutatakse peale kliendi ebaselget sõnumit nt Kas see tähendab, et ... Kas te ütlesite, et .. 6.2. Parafraseerimine, ümbersõnastamine kliendi sõnumi sisu, mis puudutab mõnda sündmust, situatsiooni, ideed või isikut, korratakse oma sõnadega, kasutades kliendi võtmesõnu. Kasulik mõnede mõtete, sõnade rõhutamisel. Nt kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et.. Sa ütlesid, et.... See tähendab siis, et ... Ütle iseendale
parem. Isegi kui see on tõsi!! - negatiivsus- see kui me märkame partneri ja enda puhul pigem negatiivseid asju ja rõhutame seda. Kuulamisoskused Aktiivne kuulamine - ei lisa midagi partneri poolt öeldud infole, vaid selgitavad ja täpsustavad seda. 1. Selgitamine – tavaliselt küsimuse vormis, mida kasutatakse peale partneri ebaselget sõnumit. Kas see tähendab, et …; kas te ütlesite, et …. ja sellele järgneb partneri sõnumi kordamine. 2. Parafraseerimine e. ümbersõnastamine - partneri sõnumi sisu, mis puudutab mõnda sündmust, situatsiooni, ideed või isikut, korratakse oma sõnadega, kasutades tema enda võtmesõnu. - Kasulik mõnede mõtete, sõnade rõhutamisel. - Näiteks: kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et...; Sa ütlesid, et .....; See tähendab siis, et .... jms - ütle iseendale uuesti, mida partner sinule ütles, - leia sõnumi sisu osa
kuulamismeetodit valel ajal. Ära ole papagoi! Katsu toetada jagatud tundeid, kuid ära korda lapse sõnu. Kuula järjepidevalt! Ära lülitu ümber küsimuste esitamisele ja arvamuste avalda- misele, kui oled asunud kuulama. Ära manipuleeri! Ära mõjusta lapse mõtteid endale soovitavas suunas. Vaikus ei ole häbiasi! Vaikus lubab lapsel mõelda oma mõtteid. Sa ei pea hakkama rääkima selleks, et vaikust täita. AKTIIVNE KUULAMINE Hea kuulamine eeldab oskusi, nagu näiteks parafraseerimine, põhjalik uurimine ja kokkuvõtete tegemine asjadest, mida sa oled märganud ja kuulnud ise või saanud teada kellegi teise käest. Parafraseerimine on teise inimese tunnete ja tähenduste edasiandmine oma sõnadega. Põhjalik uurimine eeldab selgituste saamist. Kokku- võtete tegemine võtab lühidalt mõnesse lausesse kokku kogu informatsiooni, mis on saadud kuulamisest, parafraseerimisest ja uurimisest. Kõige olulisem nendest kolmest oskusest on parafraseerimine, sest see näitab, et sa
Aga see on niisugune hiiliv muutus, mis toimub, nüüd paisatakse kultuur segiläbi ja mingil moel väärtused on mängima pandud või peapeale keeratud. intertekstuaalsus / metalisus / kontseptuaalsus - sõnad, mis võiksid iseloomustada rohkem sellist modernismist lähtuvad kirjandusharu, aga kui mõelda, siis mõisted töötavad eritekstide puhul. Tekstid hakkavad põimuma: tüüpiline parafraseerimine ja alustekstidega mängimine. Tsüklite moodustamine, või kontseptuaalse eesmärgi püstiajamine. Kollektiivsete väärtuste relativiseerimine - Kui selline mäng käib, siis tähendab väärtuste maailmas mingite väärtuste küsimärgistamist. Rahvuskultuuri põhiväärtused on nagu mängu pandud. Uus muutuv kirjandus nagu teeks mingit muud asja võrreldes sellega mis toimub poliitikas ja ühiskonnas. Osalt tähendab ka seda, et kirjandus jäetakse kuidagi vanemate
netada olukorda või ülesannet ja võtta selle olemust väljakutsena edaspidises arengus. Proaktiivse kuulaja efekti saavutamise teed: · Kuulamine väljendub ka läbi mitteverbaalse toetuse (noogutamine, miimika) · Sportlase sõnade ja fraaside kordamine · Lühikokkuvõtete tegemine öeldud lauseosade kohta (parafraseerimine) · Sportlase jutu või mõtte summeerimine · Sportlase mõtete, arusaamade tunnustav hindamine · Enda mõtete ja vaatluste arutamine 3. Huvi tekitamisele orienteeritud kolm peamist küsimuste esitamise vormi coaching'us: · Hinnanguskaala · Imevõimalikkuse küsimused Coaching'u kõige · Erandiküsimused
annaabi.ee 
