Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1. NING sisu peitub selles, et enne ei lasta midagi läbi kui kõiki signaale pole saadud. 2. Siis silinder ei liigu. 3. Nupule vajutades ühendatakse omavahel 2 klemmi (peale tuleva voolu oma ning välja minev vool) ning antakse signaal edasi. 4
Sõltuvalt ventiili märg magnet. Sellise magneti ankur liiteavade arvust on ventiili korpuses liigub õlis ja magneti enda korpus on kaks või rohkem rõngaskanalit. Sõltuvalt seotud hüdrosüsteemiga. siibri asendist on rõngaskanalid - õhuga ümbritsetud vahelduvvoolu- omavahel ühenduses või eraldatud. magnet Seda tüüpi suunaventiilides toimub - õlis paiknev vahelduvvoolumagnet tihendamine siibri ja ventiili korpuse vahel, mille tihendusaste sõltub nende Alalisvoolumagneteid iseloomustab omavahelisest lõtkust ja töövedeliku kõrge töökindlus ja võimalus juhtida viskoossusest. Eriti kõrgetel töörõhkudel vehtiili siibrit sujuvalt. Alalisvoolu- (200- 350 bar) võivad ventiilis tekkivad magnet ei kuumene üle kui ankur ei liigu lekked olla nii suured et neid tuleks mingil põhjusel täies ulatuses (siibri
Veevarustussüsteemi juhtimisseadmete paigutus on kujutatud joonisel 3.3.2. Vee olemasolu pumbas (et ei käivitataks kuiva pumpa) kontrollib veerelee 8. Samasugune (11) peaks olema kasutusel ka pumbajaama põrandal võimaliku üleujutuse tuvastamiseks. See annab signaali dispets^erile ja/või lülitab pumba välja. Lihtsaima veerelee ehitus selgub jooniselt 3.3.3, a: torusse tungiv vesi surub ketta vastu kummitihendit ning sulgeb varda otsas olevad kontaktid. Käivituse edukust kontrollitakse siibri ees oleva survereleega 7. Kui torustikus on tekkinud surve, annab relee signaali siibri avamiseks, kui seda pole, siis pumbamootori väljalülitamiseks. 1 asünkroonmootor 2 tsentrifugaalpump 3 veemagistraal 4 siibri elektriajam
karakteristik on paralleelne abstsissteljega st. astaatiline. Regulaatorite seadistamine etteantud pöörlemissagedusele toimub seadistamissektori 1 abil, millega saab muuta seadevedru pingust. Servomootori aega seadistatakse drosselklapi 9 abil. 2. Regulaatori Woodward UG-8 seadmine vajalikule pöörlemissagedusele. Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole. Servomootori silindri alumine pool ühendatakse õli survepoolega ja servomootori kolb 9 tõuseb ülespoole. Tema varras läbi ühenduskangi pöörab koormusvõlli 6 päripäeva ja küttelatt nihutatakse kütuse sissepritse suurenemise suunas. Pöörlemissagedus suureneb. Tasakaaluolek saabub uuesti siis, kui uuele, suuremale seadevedru pingusele vastab suurem pöörlemissagedus. Kohalik pöörlemissageduse muutmine toimub käsirattaga 5 (ülemine parem käsiratas regulaatori
B) kahepoolse tegevusega kolb või labatäiturmehanismiga võimendi D) Diferentsiaalkolvi ja siibriga hüdrauliline võimendi Kahe joatoruga jugavõimendi Survedüüsid 1 ja difuusorid 5 on jäigalt kinnitatud üksteise vastu, vedeliku andmist täiturmehhanismi 6 juhib kiikuv siiber 8, mis on seotud anduriga võlli 2 abil. Siibri keskmises asendis II on püsireziim (P1 = P2). Siibri kaldumisel asendisse I või III toob endaga kaasa rõhkude vahe ja täiturmehhanismi kolvi liikumise ühele või teisele poole. Vedeliku ülejääk ja kolvi ühest poolest satub õli läbi võimendi korpuses oleva ava äravoolu
tarbimine ning haige ergutamine võimalikult palju kõiki oma lihaseid kasutama (füsioterapeudi abi oma kõhu- ja vaagnapõhja lihaste arendamiseks). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Voodihaiged või peaaegu voodihaiged inimesed võivad olla oma eritamise sooritamisel täielikult sõltuvad õest või põetajast. Kui inimene pole liiga haige või liikumisvõimetu, ei koorma potitooliga ööpoti kasutamine kardiovaskulaarset süsteemi rohkem, kui siibri kasutamine. Siibri kasutamine pole kuigi mugav ja naistel on peaaegu võimatu kastutada tualettpaberit lahkliha kuivatamiseks, ilma et käsi siibris oleva uriiniga kokku ei puutuks. On inimesed kellel on võimalik kasutada vaid siibrit (venituse all olevad), neid tuleb aidata siibri kasutamisel (meeles pidades „turvalise tõstmise“). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Psühholoogilised häired
rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootorite töötingimustest, mistõttu ka nende
Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst - kilter: töö ülevaataja mõisas - parmas: lõigatud vilja sületäis - tünder: suur tünn - meigas: kaelustuvi - filisterlik: väikekodanik - suspendeerima: edasi lükkama - rustikaalne: robustne - kriska: siibri aset täitev kaan ahjulõõris - fopaat: väärsamm - eklektika: eri teooriatest kokkupandud - segment: kõik - patsifism: rahupooldaja - virtuaalne: kujutuslik
Kolm olulist kodukaitsjat on suitsuandur, mis annab häirega teada põlengust, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde, ja tulekustuti, mis on abiks suurema tulekolde kustutamisel. Suitsuandur on seade, mis reageerib põlemisjääkidele ning on mõeldud tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks põlemise algul, kui tule kustutamine on veel ka tavainimesele jõukohane. Kodudes, kus on ahi või kamin, mille siibri sulgemisel võib tuppa tungida mürgine vingugaas, on lisaks suitsuandurile vajalik ka vingugaasiandur. Klaasriidest tulekustutustekk võiks olla igal perenaisel köögis käepärast väikeste tulekollete lämmatamiseks. See on sobivaim vahend rasvade (rasvapõlengu kustutamine veega põhjustab sageli suurema põlengu) ja väiksemate elektriliste seadmete (kohvimasin, raadio, televiisor) kustutamiseks. Rasvapõlengu kustutamisel ei tohi mingil juhul kasutada vett
pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Joonis 9. Rõhuaku täitumine Joonis 10. Rõhuaku tühjenemine Joonis 11. rõhuaku 2.6 Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. 2.7 Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootorite
Nende põhikomponentideks on korpus 1, regulaator 2 ja düüs 3. Vedeliku Sele 9.10 Pidurdusventiili tingmärk voolamisel avast A avasse B toimub vedelikuvoolu takistamine avas 4, mille pindala saab muuta siibri 5 pööramisega. Madal temperatuurisõltuvus saavu- tatakse tänu ava õhukeseservalisele ehitusele. Reguleerimiskruviga 6 saab muuta siibri 5 asendit, millega saavutatakse eriti täpne reguleerimine.
CO ehk vingugaas CO ehk süsinikoksiid ehk süsinik(II)oksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu, maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m3, keemistemperatuur 191,5 C ja sulamistemperatuur 204 C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Süsinikoksiid on ka autoheitgaasi koostisosa. Täielikul põlemisel tekib CO2 : C + O2 = CO2 (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel hapniku vähesusel tekib: 2C + O2 = 2CO (vingugaas) CO ei reageeri vee ega hapetega (alustega reageeri...
andmed töötab arvuti elektroonilisteks käskudeks ja saadab need käsud täiturmehhanismidele, juhtimaks käigukasti hüdrosüsteemi. 2. Mehaanika Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. 2.1 Planetaarülekanne
Rataste otseasendi korral on diferentsiaal lukustatud, kui andur on sisse lülitatud. Lukustusseade ei tööta kui andur on välja lülitatud. Raamroolid Liigendtraktoritel kasutatakse raamrooli. Põhiosad on: · Pump · Hüdrojaoturiga reduktor · Sulgklapid · Kuluklapp · Jõusilinder (-id) · Paak · Torustik Roolivõimendi rakendatakse tööle roolireduktoris oleva teo telgnihkejõu mõjumisel jaoturi siibrile. Jaoturis paiknevad vedrudega kolvid viivad siibri neutraalasendisse. Sulgklapp hoiab vedeliku jõusilindri mõlemas ruumis, kui liikumissuunda ei muudeta. Kuluklapp hoiab vedeliku etteande jaoturi siibrisse ühtlasena igasuguse pöörlemissageduse korral. Õlirõhu tekitab hammasrataspump, millist on võimalik käitada ka traktori ratastelt seisva mootori korral. Jõusilinder kindlustab traktori poolraami pööramise. Traktori otseliikumise või muutumatu pöörderaadiuse korral on rooliratas paigal ja siiber neutraalasendis
.. Malle: Siis on minu kõige tähtsam ülesanne nende jälgimine ja teile ettekannete tegemine. Annika: Seda küll. Hooldustöötaja on tavaliselt haigele kõige lähemal ja teil on alati võimalus teda jälgida. Seisundi muutustest teatate mulle. Igale patsiendile on koostatud õendusplaan, mille järgi toimub õendusprotsess, milles ka teie osalete. Malle: Jah. Enam ei piirdu hooldustöötaja töö ainult voodipesu vahetamise ja siibri allapanemisega. Tuleb kraadida, vererõhku mõõta, pulssi mõõta... Annika: Väga tähtis roll on ka suhtlemisel. Heal sõnal on suur jõud. Helene: Tere! Uus töötaja? Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma.
hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Mida kauem viibida vingugaasirikkas keskkonnas, seda rohkem läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ning organismis tekib hapnikupuudus. Hapnikuvaegus kudedes põhjustab omakorda vähki. Vingugaas on vaikne tapja, mida ei ole võimalik kuulda, näha ega haista. Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. Vingugaasi mürgituse sümptomid on peavalu meelekohtade ja otsaesise piirkonnas, tihti peavõru kujuline, peapööritus
oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist. ~2~ CO2 molekul SÜSIHAPPEGAASI SAAMINE Süsihappegaas on üks tuntumaid mittemetallioksiide, mis tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagunemisel, käärimisel, mädanemisel ja kõdunemisel. Kui paneme ahju, pliidi või kamina siibri liiga vara kinni, ei ole koldes enam tõmmet ning söed põlevad edasi hapnikupuuduses ja tuppa tungib vingugaas(CO). Vingugaasimürgituse korral vajab kannatanu esmaabiks kiiresti värsket õhku. Süsiniku (süte) täielik põlemine: C+O2=CO2 SÜSIHAPPEGAASI KEEMILISED OMADUSED Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Limonaadipudeli avamisel CO 2 rõhk vedeliku kohal langeb ja ta eraldub kihisedes joogist
automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad rõhutekitamiseks hammasratas pumpasid , mille tootlikus on mitte muudetav ehk konstantne .
5. Klistiir arsti ettekirjutusel. Kõhulahtisus. 1. Vedelikupuuduse vältimine rohkesti juua (keedetud vesi,mustikamahl. 2. Innusta jooma, uuri eelistusi. 3. Hoolikas hügieen peale roojamist, vältimaks nahakahjustusi. Kreemitamine. 4. Lamajal siibri kasutamine. 5. Privaatsuse tagamine. 6. Kätehügieen! Psüühika muutused Masendus 1. Tunnusta tema muret 2. Ära ütle, et keegi peale iseenda ei saa teda aidata 3. Õhuta paranemislootust, kuid anna mõista, et see võtab palju aega ja nõuab pidevat tööd 4
1.39 Hüdrauliline löök Hüdrauliliseks löögiks nim rõhu järsk muutumist survetorustikus, mida põhjustab voolukiiruse järsk muutus. Rõhu muutus tekitab löögi, mis võib torustiku purustada. Kui vedelik oleks jäik, siis peatuks siibri sulgemisel ühekorraga kogu vedelik. Et suure rõhu all olev vedelik on kokkusurutav ja torustik deformeeruv, siis jääb sulgemishetkel seisma vaid siibrilähedane kiht
Automaatkäigukasti põhikomponendid on: · Hüdrotrafo · Õlipump · Planetaarülekanne ja selle lukustamiseks vajalikud sidurid ja pidurid · Hüdroplokk · Elektrooniline juhtimissüsteem 2 3 2. Mehaanika 1. Mida mõjutab käiguvalitsa liigutamine? Käiguvalitsaga muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri ja parkimislukusti asendit. Lisaks muudetakse käiguvalitsa asendianduri mikrolülite asendit, millelt saab juhtplokk elektrilise signaali käiguvalitsa asendi kohta. 2. Nimeta joonisel kujutatud planetaarülekande detailid! Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam 3. Arvuta alloleva planetaarülekande ülekandearv ja tähista nooltega hammasrataste
Suitsuahjukambri tegemisel kasutasin 3 mm ja 5 mm lehtmaterjali. Esmalt märkisin 3 mm teras lehtmaterjalile mõõtmed 400x470 kaks külge Siis märkisin tagumise seina mõõtudega 370x470 Ning siis lae 400x370 Põranda tegemiseks kasutasin 5mm paksust lehtmaterjali,märkisin lehtmaterjalile mõõdud 400x370. Suitsuahju sisemisele kambri lae keskele tegin Ø6 augu et kinnitada siiber mile läbimõõt on 160 mm Suitsuahju keskele kuhu paigaldasin siibri, tegin nii siibrile kui ka laele 6 auku mille Ø 17,5 mm. Pärast seda neetisn omavahel suitsuahju siibri ja lae omavahel aga mitte tugevalt et siiber saaks vabalt liikuda. Siibrile tegin ka saba millega avada ja sulgeda siibrit, laele keevitasin ka piiraja Siibri saba oli mõõtudega 20x250 Kui kõik oli välja rajutud giljotiiniga siis liitsin ahjueriosad keevisliitega ja neetidega. 16
Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. Joonis 4. 2. Automaatkäigukastide mehaanika 2.1 Käiguvalits Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne
sisselülitamishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri /siduri sisselülitamisel läheb osa rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhku võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või toodud eraldi kanaliga, läbi rühuregulaatori, otse pumbast. Automatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootori töötingimustest, mistõttu ja nende õlidele esitatakse eri tingimusi
kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad rõhutekitamiseks hammasratas pumpasid , mille tootlikus on mitte muudetav ehk konstantne .Teisel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse rõhuga süsteemiks, mis tähendab seda et pumba tootlikus on reguleeritav ja suurendab seda niipea kui selleks tekib vajadus
samasse kohta tööle, kus vanaisa töötas. Vanaema oli seal laopidaja. Kahe aasta pärast jäi vanaema uuesti lapseootele ja sündis mu onu. Sel ajal kolisid nad jälle. Sel korral ainult natukene kaugemale, ehk siis kõrvalmajja, kus oli rohkem tube, suurem köök ja üldiselt paremas seisukorras korter. Korter on ahjuküttega, on kaks ahju ja üks pliit. Ükskord juhtus sedasi, et vanaisa hakkas ahju kütma ja kui ahi oli köetud, pani vanaisa siibri liiga vara kinni. Ise läks ta tol hommikul tööle. Lapsed olid siis 4-6-aastased. Kuna mu ema oli väga tundlik igasugustele lõhnadele, siis üks hetk ta ütleski vanaemale, et tal pea valutab mingist ebameeldivast lõhnast. Vanaema algul ei uskunud, kuna ta ei tundnud mingit lõhna. Kuid siis hakkas ka väiksemal lapsel pea ringi käima. Õnneks leidis vanaema ruttu üles probleemi, mis seda kõike tekitas. See oligi liialt ruttu kinni pandud ahjusiiber.
asetada sinna väljavõetav rest. Koldest tukkide väljalangevuse vältimiseks peab asetama kolde esiküljele kaminavõre. Igal kaminal peab olema nn. suitsuruum, see on kamina lae all olev ruum kuhu suits võib koguneda enne korstnasse minekut ja korstnalõõride soojenemist. Suitsuruumi puudumisel ajab kamin suitsu tuppa. Suitsuruumist lähevad suits ja muud küttegaasid läbi suitsuruumi kohal asuva kitsama ava (kõri) või läbi kolde tagaseinas asuva siibri korstnasse. Kitsa kõri korral või siibri läbimisel suitsugaaside kiirus suureneb, mille tõttu on tõmme kaminakoldes parem. Tõmbesoojustamiseks võid ehitada kõri ka neile kaminatele, mis asuvad korstna kõrval. Seoses kõri ehitamisele tekib kolde tagaseinale kaldsein, mis soodustab soojuse kiirgamist ruumi. Kamina lähedusse võib ehitada lisakütuse panipaiga, mis võib asuda kamina kõrval või all. Kamin pole mõeldud toe kütmiseks Seepärast
Ja roolivõimu pumbast tulev surve aitab liigutada hammaslatti. Õli lekke vältimiseks on paigaldatud kaks tihendit. Juhtpea ja selle ehitus. Juhtpea ül. on juhtida jõusilindri tööd.Otsesõidul Õli pääseb mõlemale jõusilindri poolele. Kui ka tagasivoolu kanali kaudu paisupaaki.Õlirõhk on sel momendil väike. Rooliratta pööramisel juhtib juhtpea õli ühele poole silindrit. Teinepool jääb ühendusse tagasivooluga. Õlisurve on seda suurem, mida suurem on rataste takistus. Siibri ehituse ja liikumise järgi võib juhtpea jaotada kolmeks. 1liugsiibriga 2pöördsiibriga 3kolbklappidega juhtpead Neist 2 esimest on levinud lääne masinatel. PÖÖRDSIIBRIGA 1 torsioonvõll 2 siibrivõll 3 kere 4 pöördkolb 5 kanalid 6 peavoolukanal 7 jõusilindriühendustoru (tagasivool) 8 ----:---- 9 alumine ringkanal 10 rooliratta hammasvõll 11 tift 12 sissevool 13 tagasivool Pumba ristlõige Seda süsteemi kasut. hammaslatt rooliga sõiduautodel.
· Hoolitse hügieeni eest. 3. Kõrvetised on tingitud · Korrigeeri toitumist, väldi ärritavaid toite. maomahla happelise sisu · Soovita enne magamaminekut mitte süüa. sattumisest söögitoru · Soovita magada kõrgendatud peaalusega. limaskestale. · Väldi ülesöömist portsjonid väiksed ja 5 x päevas. 4. Diarröa e. kõhulahtisus · Taga siibri või WC kiire kättesaadavus. · Taga privaatsus ja jälgi hügieeni. · Hoolitse naha puhtuse eest. · Õhuta ruumi. · Jälgi vedeliku bilanssi. · Paku joogiks leiget vett või puljongit. · Dokumenteeri kõhu läbikäimine ja vaevused, väljaheite välimus. 5. Kõhukinnisus e
SISSEJUHATUS Fotograafia on pildistamine,sel viisil saadakse esemete tõepäraseid kujutisi filmile ja sealt omakorda paberile.1 Julgen väita, et tänapäeval on peaaegu igas majapidamises mingi seade mille abil saab teha fotosid. Fotograafia on pugenud lisaks tüüpilisele fotoaparaadile isegi telefonidesse ja sülearvutitesse. Fotograafia võib olla täiesti igapäevane asi ja õppinud inimeste käes tekib sellest kunst. Paljud inimesed ei tunne kuigi palju huvi selle vastu, kuidas fotograafia alguse sai ja kuidas ta toimib. Aga seda oleks tore teada. Pole olemas midagi nii kirjeldamatut kui fotograafia. On lihtsalt imeline, kuidas küll inimesed said tulla sellise asja peale, et jäädvustada hetked, meeleolud, tunded jms fotodel. Selleni jõudmiseks on paljud targad inimesed näinud palju vaeva ja see on väga imeline avastus. Ajast mil leiutati esimene foto on fotograafia läbinud väga suure arengutee. Järgnevas loovtöös otsin vastuseid küsimustel...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Üldisemat mürkidest..................................................................................................................................................4 Mürkainete kasutamine ............................................................................................................................................ 5 Mürkained ja nende toime organismile ........
Nende kasutamine on veidi keerukam.Sedade veab ennast edasi mööda trossi, vintsi käitamiseks kasutatakse veesurvet.Survetorustik peab olema põllukeskel, kus voolik ühendatakse hüdrandiga. Seade paigutatakse põllu ühte serva, kus see ühendatakse voolikuga. Voolikuteks on lappi kokkukäivad pehmed voolikud, mille läbimõõt võib olla suurem kui voolikupooliga seadmetel. Seadme vintsi pealt keritakse lahti tross, mis ankurdatakse põllu teises servas.hüdrandi siibri avamisel pääseb vesi vihmutisse ja seadmetesse. Surve all oleva vee mõjul hakkab vihmuti ja vintsi kerimisseade tööle.Vihmutusseadet hakatakse tasapisi mööda toitvat voolikut järel lohistama, kuni seadme tross jõuab ankruni, mis järel see välja lülitatakse.Seade sobib põhiliselt rohumaade kastmiseks. 21. Tilkniisutussüsteemid, kui nüüdisaegne tehnoloogia? Tilkniisutuse korral kantakse vesi maapinnale või mulla pidmisse kihti nii aeglaselt, et see jõuab samas kohas mulda imbuda
Lõõriele- vad olema tihedad, et jootebetoon ei litakse vesiloodiga. ment surutakse paika ja elemendi sise- tungiks välja. 7 Kulud ja meetodid 42-0290 Suitsusiiber 43. Suitsusiiber paigaldatakse lõõrielemen- tide vuugikohta, tavaliselt tulekoldega samasse kihti. Siibri paigaldamiseks te- hakse lõõrielementi ja isolatsioonivilla auk. Augu tegemisel tuleb arvesse võtta paigaldusvaru. 44. Kui on vaja paigaldada ka ülemine suitsulõõri ühendustoru, pannakse see paika ja seatakse paigalduslappide abil õigele kõrgusele. Välimisse lõõriplokki tehakse piisava suurusega läbiviiguava. Läbiviik ümbritsetakse 30 mm paksuse mineraalvillakihiga. Suitsusiiber paigal- datakse sobivasse kohta. Korstnamüts 45
ettevaatlikult üles ning viivad ta oma sängi. KOLMAS VAATUS Hjalmar Ekdali ateljee. Hommik. Suurest kaldkatuse aknast langeb sisse päevavalgus, kardinad on kõrvale lükatud. Hjalmar istub laua ääres ja on ametis päevapildi retuseerimisega; tema ees on veel mitu pilti. Natukese aja pärast tuleb eesuksest Gina, kübar peas ja mantel seljas; käevangus on tal kaanega korv. Gina räägib, et Gregers on juba oma esimesel päeval toa ära rüvetanud. Oli ahju tule alla teinud aga siibri sisse unustanud, nii et terve tuba paksu suitsu täis oli. Seejärel visanud ahju silmapesuvett, ujutades terve põranda üle. Ühesõnaga tuba on täielik porimülgas. Hjalmar on kutsunud sõbra hommikusöögile ka, pluss veel Rellingu ja Molviku. Viimased kaks küll kogemata. Naisele on see üritus vastumeelt aga jääb nõusse. Hjalmar töötab viivu pintsliga päevapildi kallal, kuid see läheb tal käes loiult ning vastumeelselt. Hjalmar ning Ekdal lähevad pööningule sehkendama
Kopp on kahest külglehest keevistarind, mille külgedel on karprauad(tugevdus). Kopa alaosas asub lõiketeradega terade alusplaat. kopa tagapoolel on kinnituskohad käiguosa kahele poolteljele. Kopapõhi ja tagasein on liikuvalt ühendatud külgseintega. Kopp on ühendatud veoraamiga kahe veoliigendi abil. Raam koosneb kahest pikitalast, põiktorust ja toetub telgpoldiga esiteljele, mis on T kujulin. Veoraami põikitorule on paigaldatud kopatõste plokid ja siibri tõstemehhanism. Kopa allalaskmisel pingutab abitross ja siiber avaneb automaatselt. Mida rohkem koppa pinnasesse süvistub, seda rohkem siiber avaneb. Plusskraadid, mitte kivine maastik GREIDER Teedeehituslik ja mullatööd. Profileerimistööd. Haagis või poolhaagismasin, autogreiderid on iseliikuvad masinad.
Mida suurem on rataste pööramise takistus, seda tugevama jõuga püüab siiber liikuda tagasi keskasendisse. Samaaegselt suureneb ka rooliratta pööramiseks tarvilik jõud, tänu millele juht tunnetab rooli (teed). Suurim rooliratta pöiale rakendatav jõud ei ületa 100N; võimendi hakkab tööle 20N jõu korral. Kui autojuht katkestab rooliratta pööramise, katkeb ka juhtrataste pöördumine, sest roolikarpi tulev õli nihutab hammaslattkolbi ühes kruviga ning viib siibri keskseisu, mille tagajärjel hammaslattkolvi liikumine katkeb. Rataste seadenurgad. Rooli hooldamine Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º.
survekambrit . Rootori ühe pöörde jooksul toimub keskonna surumine kaks korda . Rootori pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud surb rootori siibrid vastu ellipsikujulist staatori seina .Nii teeb iga siiber rootori ühe pöörde jooksul kaks edasi-tagasi käiku. Iga käigu ajal vastavalt sellele ,kas siiber möödub ellipsi ellipsi lühikese või pika telje piirkonnast, surutakse siiber rootori sisse või väljub sealt. Sellise pumba tööpõhimõte seisneb kahe siibri vahelise ruumala pidevas muutumises rootori pöörlemisel : Siibrite väljumisel ruumala suureneb , siibrite sisenemisel rootorisse ruumala väheneb. Staatori otsakaantes on kaks imemiskambrit , mis on ühendatud pumba osaga kus toimub siibrite vahelise ruumala laienemine ja kaks survekambrit , mis on ühendatud pumba poolega , kus toimub siibrite vahelise osa kitsenemine. Kahekordse tegevusega 8 - 12 siibriga siiberpumbad annavad rõhku
segu. torid) peale peadoseersüsteemi veel tühikäigusüsteem. Küttesegu kompenseerimise viisid. Karburaatori düüsi Selle põhiosad on nagu peadoseersüsteemilgi pneumo- läbilaskevõime on arvestatud mootori täisvõimsusel ette- pidurdusega tühikäigupihusti koos düüsiga ja pidurdus- antavale bensiinihulgale, mis lubab täiesti avatud segu- õhku või emulsiooni reguleeriv nõelkruvi (joon. 26). siibri puhul valmistada rikastatud küttesegu. Mootori kesk- Tuhikaigupihust.il on harilikult kaks suuet; neist pea- misel koormusel, mil siiber on osaliselt avatud, vajatakse mine paikneb mootori pool segusiibrit. Seetõttu rakendub aga lahjendatud küttesegu. Lahjendamiseks käsutatakse tühikäigupihusti iseenesest tööle segusiibri sulgemisel, kahte küttesegu kompenseerimisviisi, s. o. bensiini pihus- kuna mootori töötamisel tekib siibritaguses ruumis tugev
Kiiruste vahemik 8 töökiirust. 2 42 km/h esipidi, 1,8 16 km/h tagurpidi n/a Automaatne käiguvahetus Käiguvahetus vastavalt siibri asendile ja koormusele, maanteel liikumisel või põllul töötamisel n/a AutoPowr Astmevaba, mootori ja käigukasti täiselektrooniline juhtimine, AutoClutch, PowerZero, astmevaba suunamuutmine ja FieldCruise
3 µm. Juhul, kui anumasse koguneb palju vett, on soovitav käsitsitühjendamise asemel kasutada automaatset tühjendamist (sele 32). 32 Sele 31 - Õhufilter 4.2.2 Automaatne vee eemaldaja. Anumasse kogunenud vesi valgub kanali (6) kaudu tihendusrõngaste (1) ja (2) vahelisse ruumi. Vee kogunedes tõuseb ujuk (3) üles. Teatud tasemel avaneb klapp (7), mille tagajärjel lükkab suruõhk siibri (5) paremale, avades veele väljavoolu. Klapi (7) sulgedes toimub düüsi (4) kaudu õhu aeglane väljavool võimaldades siibril (5) liikuda sujuvalt algasendisse (sele 32). Sele 32 - Automaatne vee eemaldaja 4.2.3 Rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalaskega rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesandeks on hoida töörõhk konstantne sõltumatult tarbitavast õhu vooluhulgast ja rõhust pneumotorustikus. Rõhu reguleerimine toimub
3 µm. Juhul, kui anumasse koguneb palju vett, on soovitav käsitsitühjendamise asemel kasutada automaatset tühjendamist (sele 32). 32 Sele 31 - Õhufilter 4.2.2 Automaatne vee eemaldaja. Anumasse kogunenud vesi valgub kanali (6) kaudu tihendusrõngaste (1) ja (2) vahelisse ruumi. Vee kogunedes tõuseb ujuk (3) üles. Teatud tasemel avaneb klapp (7), mille tagajärjel lükkab suruõhk siibri (5) paremale, avades veele väljavoolu. Klapi (7) sulgedes toimub düüsi (4) kaudu õhu aeglane väljavool võimaldades siibril (5) liikuda sujuvalt algasendisse (sele 32). Sele 32 - Automaatne vee eemaldaja 4.2.3 Rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalaskega rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesandeks on hoida töörõhk konstantne sõltumatult tarbitavast õhu vooluhulgast ja rõhust pneumotorustikus. Rõhu reguleerimine toimub
vajaduse korral lisada puuduvad osad; 2) kontrollida külviku tehnilist seisukorda: eeskätt tööosade ja reguleerseadiste korrasolekut, poltliidete pingutatust, laagrite määritust, lekete puudumist hüdrosüsteemis, õhurõhku rehvides; 3) seatakse külvik nõutud külvisenormile ja seemendid ettenähtud külvisügavusele. Külvikute seadmine külvisenormile toimub soonrulli tööpikkuse ja annustivõlli pöörlemissageduse uutmisega (joonis 5.23), põhjaklapi ja siibri asendi valikuga. Ülekandesuhe soovitatakse valida selline, et soonrulli pöörlemissagedus oleks võimalikult väike ja seejuures kasutatav soonrullide tööosa pikkus võimalikult suur. See tagab parema külviühtluse. Kui külviannusti on seatud nõutud külvisenormile, täidetakse külvisekast seemnetega (joonis5.24) ja alustatakse tööd. 16 33. Kartulipanurite ülesanne ja agronõuded.
Pidurid Hüdrauliline ajam Trummel ehk klotspidurid Ketaspidurid Hüdraulilise ajamiga pidurid Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi, piduri peasilinder (pump), voolikud/torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi. Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga), Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on peasilindri eesmine ruum ühenduses õlianumaga. Pedaalile vajutades tõukur liigutab siibrit. Võimendi kolb suleb äravooluava. Võimendi kolvi ees luuakse hüdrosüsteemi poolt rõhk. Hüdrovõimendi kolb paneb liikuma peasilindri kolvi. Peasilindri kolb suleb kompensatsiooniava ja kolvi taga tekitatakse piduriõlile rõhk. Rõhu tulemusel avaneb
Hüdrojaotur onõlivoolu: *suuna, *rõhu ja * hulga reguleerimiseks Siiber-tüüpi, suletud kontuuriga suunaklapp Seda tüüpi suunaklapp on nelja väljaviiguga ja siibriga. Silindrilisel siibril on ringsooned, mis võimaldavad õli läbimist. Puuritud kanal siibris ühendab kaht äärmist klapi ruumi. Suure läbimõõduga siibri vööd on laagriteks ja tihenduspindadeks. Toimimise poolest on siiberventiil identne rootor-tüüpi siibriga. Mehhanism liikumissuuna juhtimiseks hüdraulilistes süsteemides. · Kahesuunalisteks suunaklappideks võimaldades üheaegselt suunata kahte vedeliku voolu, ühte rõhu all ja teist tagasivoolu. · Ümberlülitusklapid omavad erinevat arvu liiteavasid vastavalt süsteemi nõuetele.
Põhilised vastuväited: Kas universum ikka on suletud süsteem? Universumis võib olla piirkondi, kus toimuvad termodünaamka 2. alust rikkuvad protsessid. Statistilise füüsika seisukohalt tähendab entroopia kasv korrapäratuse, kaose kasvu. Vaatleme näitena kinnist anumat, mis on liikuva vaheseinaga (siibriga) jaotatud kaheks. Olgu ühes pooles absoluutne tühjus, teises pooles aga neli gaasimolekuli. Selline paigutus tähendab mingis mõttes korrapära. Kui tõmbame siibri lahti, võivad molekulid liikuda kogu anuma ulatuses, põrkudes seintega ja mõnikord ka omavahel, kusjuures juhtub mitte väga harva momente, kus kõik molekulid on koondunud anuma ühte poolde, st. korrastatus tekib iseenesest. Kui nüüd aga algul anuma üks pool oli täidetud gaasiga normaalrõhul (igas kuupsentimeetris ligikaudu 1019 molekuli), siis tasakaaluline olek tähendab molekulide arvu 21
Töötavad väikeste staatiliste rõhkude puhul kuni 0,1 MPa - liini . Neid kasutatakse ümmargustes torudes ja ristkantides. S=0,5D2(1-cos ) Kui kasutatakse suuri õhutorusid, sel juhul kasutatakse mitmelabalisi siibreid. Siibrite tugevuse suurendamiseks siibritele tehakse tugevdusribad (plekist). Malmist tehtud siibrid (tugevdusriba ei tehta) suuremad rõhud ja suurem temperatuur. Lükandsiiber (riiv) kasutatakse kuni P10KPa rõhkude puhul. Kui siibri sees teha väljalõikeid, siis sellega saab muuta tema karakteristikut. Kui need töötavad alla 300 ºC , terasest kui üle, siis malmist. Kui agressiivsete gaaside, siis kaetakse inertse kattega. 3) Kraanid neid kasutatakse kahe positsiooni reguleerimiseks. Puudus: suur hõõrdumisjõud ,väike pöörlemisnurk 90º , järsult kinnitamisel võib tekkida hüdrolöök mis võib purustada toru või kraani. Reguleerimisorganite ühendamine täiturmehhanismidega.
nurkkiirus w2 = ( n/30 )2, siis Pts= mR2w2/R= m Rw2 . Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune (v= const. on vajalik radiaaljõu vältimiseks ) on suurendatud spiraalkambri ristlõiget vee liikumise suunas . Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku - difuusorisse (7 ). Difuusoris vedeliku kiirus langeb ja rõhk tõuseb : osa kineetilisest energiast muutub potensiaalseks (rõhu) energiaks. Difuusorist voolab vesi läbi siibri (8 ) survetorru (9). Teljesuunaline ehk nn. telgjõud tekib rõhkude pi ja ps vahest tööratta ees ja taga. Pi rõhk tööratta ees imipoolel Ps - rõhk tööratta taga survepoolel Tööratta külgpindadele ( s.o. rõngaspinnale laiusega D - d1 ) mõjub mõlemalt poolt rõhk ps. Imitroru poolt mõjub töörattale suhteliselt madal rõhk pi, mis põhjustab tööratta sissevooluava poolt mõjuva jõu . F1= pi ( d1 2 / 4 ), kus d1 on pumba imiava ristlõige.
Neid kasutatakse ümmargustes torudes ja ristkantides. S=0,5D2(1-cos ) Kui kasutatakse suuri õhutorusid, sel juhul kasutatakse mitmelabalisi siibreid. Siibrite tugevuse suurendamiseks siibritele tehakse tugevdusribad (plekist). Malmist tehtud siibrid (tugevdusriba ei tehta) suuremad rõhud ja suurem temperatuur. Lükandsiiber (riiv) kasutatakse kuni P10KPa rõhkude puhul. Kui siibri sees teha väljalõikeid, siis sellega saab muuta tema karakteristikut. Kui need töötavad alla 300 ºC , terasest kui üle, siis malmist. Kui agressiivsete gaaside, siis kaetakse inertse kattega.
Kopa tagapoolel on kinnituskohad käiguosa kahele poolteljele. Kopapõhi ja tagasein on liikuvalt ühendatud külgseintega. Kopa ees liigenditel paigaldub siiber. Kopp on ühendatud veoraamiga kahe veoliigendi abil. Raam koosneb kahest karpristlõikega pikitalast, põiktorust ja toetub telgpoldiga esiteljele, mis on T-kujuline ja kaldtugedega ning ühendatud veotiisliga. Veoraami põiktorule on paigaldatud kopatõste plüspasti plokid ja siibri tõstemehhanism. Kopa allalaskmisel pingutub abitross ja siiber avaneb automaatselt. Mida enam kopp pinnasesse süvistub, seda rohkem siiber avaneb. Siibri tõstekõrgust reguleeritakse abitrossi pikkusega. 44) Õhukese pleki (1 mm) lõikamine. Kirjeldage seadmeid. Plekikääre toodetakse nii elektrilisi kui ka suruõhuga töötavaid Parameeter GSC 1,6 GSC 2,8 GSC4,5 mmLõigatava materjali paksus Teras 400 1,6 2,8 4,5 N/mm2
kütteseade; 10) paigutada kustutamata sütt või tuhka põlevmaterjali jäätmete hoiukohta või põlevmaterjalist taarasse. V. NÕUDED TULETÕRJE-VEEVÕRGULE §67. Tuletõrje-veevõrgu veeandmisvõime tõhusust kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. §68. Mitteköetava ehitise tuletõrje-veevõrk tühjendatakse külmaks aastaajaks veest või soojustatakse. Tuletõrjeveekraani juurde paigaldatakse siibri asukohta ja avamis- korda ning pumba käivituskorda käsitlev selgitus. §69. Tuletõrje-pumbaruumis pannakse välja objekti tuletõrje-veevarustuse üldskeem ja kasutusjuhend. Iga siibri ja tuletõrjepumba juurde paigutatakse nende otstarbe selgitus. §70. Tuletõrje-veehoidla kasutamisel tuleb: 1) jälgida vee tasapinda veehoidlas ning lekke korral võtta meetmed selle kõrvaldamiseks ja veehoidla veega täitmiseks;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
