Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis (0)

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis
1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele.
Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses.
ÜRO laste õiguste konventsioon
Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal.
Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal.
https://www.riigiteataja.ee/akt/24016
Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel.
Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas.
* Õigus elule.
* Sünnihetkest peale on tal õigus nimele , õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud.
* Õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet , sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted.
* Õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimuste- kes on võimeline iseseiskavaks seisukohavõtuks.
* Sõnavabadusele.
* Õigus seaduslikule kaitsele, kui on rikutud tema isiklikke kirjavahetusi jms.
* Õigus sotsiaalsele turvalisusele.
* Õigus eluasemele.
* Õigus haridusele.
* Kogukonnakaaslastega saada osa oma kultuurist, tunnistada ja viljeleda oma usku ning kasutada oma keelt- nt rahvusvähemused.
Lapse õigused on inimõigused - hoolimata vanusest , soost, rahvusest või muudest tunnustest. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi.
1. Õigus elule ja arengule
2. Õigus kaitsele
3. Õigus tervise kaitsele
4. Õigus privaatsusele
5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele
6. Õigus nimele ja kodakondsusele
7. Õigus emakeelele ja kultuurile
8. Õigus haridusele
9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust
10. Õigus mängu- ja puhkeajale
Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus
* Elule ja arengule
* Arstiabile
* Saada abi ja hooldust
* Sotsiaalsed õigused- mõtte-, südametunistuse-, usu- ja sõnavabadus . Organisatsioonid, liikumised
* Õigus privaatsusele
* Osa võtta lastekaitseprogrammide väljatöötamisest
2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud ?
Põhjenda .
Tuleb lapselt turvakaalutustel ära võtta
Noortelaagri korraldaja käsiraamat
http://www.entk.ee/noortelaagrikorraldajale
Alkohol ja tubakas noorteüritusel
Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ( alkoholiseadus ). Avalikus kohas alkoholi ja tubaka tarbimise reeglid võivad olla erinevates omavalitsustes erinevad. Alaealise puhul pole oluline, kas koht on avalik või mitte, sest alaealine ei tohi alkoholi ega tubakat tarbida, seda ütleb nii tubakaseadus kui ka alkoholiseadus.
Noortelaagri pidamise õiguslikke aspekte
http://www.entk.ee/sites/default/files/igusabi.pdf
Ametlikult võib joobeseisundit tuvastada üksnes politseiametnik, kes võib viia ka kahtluse korral isiku meditsiinitöötaja juurde. Seega tuleb välja kutsuda politsei. Olukorda on võimalik lahendada ka teisiti, kui on kirjas antud punkti laagrilepingus.
Õigus laste asjade läbiotsimiseks ei ole- kehtib õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, igaühe omand on puutumatu . Kuid õigus on noorel seda paluda teha.
Kui laagrilisel kahtlustatakse alkoholojoovet, tuleks seadust täie rangusega järgides kutsuda politsei, kes kontrolliks alkoholojoobe esinemist nind karistaks joobe olemasolul alaealist rahatrahviga. Loomulikult võiks eelnevalt proovida olukorda lahendada politseid kutsumata. Kui alaealise valdusest leitakse laagri alkoholi, siis eneenesest politsei kutsumiseks põhjust ei ole - alaealist saab karistada üksnes alkoholi tarbimise ja ostmise eest. Ei saa mingil juhul eeldada, et kui alaealisel on alkoholi, on ta selle kindlasti kelletki ostnud.
Kõige efektiivsem oleks laagriliste suhtes kohe alguses kehtestada sise-eeskirjad (iseenesest võiks sise-eeskirjade koostamisel eelistada pigem kaasotsustamisprotsessi, kus ka laagrilistel oleks võimalik sõna sekks öelda, mida reeglite rikkujaga tehakse), kus oleks märgitud ära nii see, mida võetakse ette, kui tekib kahtlus, et kellelgi laagrilistest on alkoholjoove kui ka see, mida tehakse laagriliselt leitud alkoholiga , Alkoholijoobe kahtluse korral võiksid soovitused olla järgmised- võimalusel lahendada olukord ilma politsei sekkumiseta (nt saata alkoholijoobes alaealine ära magama) ning karistada teda näiteks laagrilistele eriti meelepärastest üritustest osavõtmise keeluga või näiteks laagrist koju saatmisega. Alkoholi leidmisel alaealiselt oleks kõige mõistlikum täiskasvanud laagrikasvatajal võtta alkohol enda kätte hoiule ning anda see hiljem üle lapse vanematele. Ühtlasi võiks alkoholi omanud alaealise suhtes rakendada teatud sanktsioone.
3. Kuidas käituda laagris tulekahju korral?
Laagri valdaja poolt peab olema koostatud personali tegevuskava laagris tulekahju tekkimise korral ja seda laagri personalile tutvustatud .
Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva laagriterritooriumil peab olema:
* üles seatud elektriline või käsialarmiseade teadustamiseks tulekahju või muu õnnetuse tekkimisest.
signaali andmine ( sireen )
kogunemiskohta kogunemine (eelnevalt paika pandud, ehk kindel koht ja ka tutvustatud seda)
kasvataja lahkub viimasena, kontrollib lapsed üle
helistamine häirekeskusesse
veendumine keegi sisse ei jäänud
evakueerimine
lapsed viia turvalisse kohta (nt. bussiga)
võimalusel hakata ise kustutama
võimalusel pääast dokumentatsioon
Inimelu on esimene prioriteet päästmisel.
4. Millised on laste kohustused? Viited õigusaktidele.
Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013012
Lapsel on kohustused vanemate ja perekonna ees:
* Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi.
* Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid.
Lapse kohustused ühiskonna ees:
 Laps on täisväärtuslik . Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga . Laps peab:
1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees;
2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse;
3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda;
4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid.
* Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma.
* Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi.
* Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast , osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes.
* Lapsel on koolikohustus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. [RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
* Iga laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord ise täisväärtuslik elujätkaja.
* Laps on kohustatud järgima avalikku korda.
- Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00.
Õigused ja kohustused käivad käsikäes. Sul on õigus haridusele, kuid samal ajal on Sul kohustus koolis käia. Sul on õigus nõuda, et Sinu õigusi austatakse, kuid oma õiguste nõudmisel tuleb Sul austada ja arvestada teiste laste ning täiskasvanute õigustega.
 
Inimesed peavad üksteisest lugu pidama ja teineteisega viisakalt suhtlema . Seega, Sul on kohustus suhelda viisakalt. Viisakad peavad olema nii suured kui ka väikesed. Austada tuleb täiskasvanuid: oma ema ja isa, vanavanemaid, kasvatajaid, õpetajaid ja teisi suuri inimesi. Austada tuleb kõiki lapsi: lasteaia- ja kooli-, trenni - ja mängukaaslasi, naabripoissi ning -tüdrukut. Kui austad teisi ja oled viisakas, austatakse Sind.
5. Mitu tundi päevas peab laagrikasvataja tööd tegema? Selgita.
Vastavalt kuidas töölepingus kirjas on.
On olemas võlaõigusseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/961235 mis jaguneb:
* käsundusleping (ajast ajani)
* töövõtuleping
Lisaks on olemas Töölepingu seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475
Tööleping sõlmitakse (vormistatakse kirjalikult) kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale (TLS § 28 lõige 1). Kui töötegemise periood ei ületa kahte nädalat, on lubatud tööleping sõlmida suuliselt.
Töölepingu sõlmimisel võidakse rakendada katseaega ,mille kestuseks on TLS § 33 kohaselt 1–4 kuud. Kasvatajate ning muu hooajalise laagripersonali puhul on üheks võimalikuks variandiks rakendada katseaega. Nimetatud variant võimaldab tööandjal tagada personali mobiilsust ning vajadusel ka töölepingu lõpetada kohe, kui ilmnevad katseaja ebarahuldavad tulemused (töö tegemiseks ebarahuldav tervis, suhtlemisalane sobimatus, ebarahuldavad kutse- või tööoskused) ( TLS § 33– 34). Katseaja tulemusi hindab tööandja .
Tööaja kestust reguleerib töö- ja puhkeaja seadus, mille kohaselt on tööajanorm täistööaja puhul enamasti 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.
Kutsestandardi kohaselt on:
4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; sageli toimub töö õhtustel aegadel ja nädalavahetustel.
Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, erinevate sihtrühmadega suhtlemist, esineb töötamist nii ruumis kui ka välitingimustes. Töö iseloomust tulenevalt võib esineda töölähetusi.
6. Keda teavitan, kui plaanin korraldada noorteüritust?
Noortekeskuse juhendaja , omavalitsust, päästeamet ja politsei-piirivalveamet teavitama.
Samas oleneb ka kohast, kus seda korraldatakse ja nende õigusaktidest, eeskirjadest (KOV määrus).
7. Millistele nõuetele peab vastama laagrikasvataja?

Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded

https://www.riigiteataja.ee/akt/802055
Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised:
* pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus või keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta
Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat:
1) turvalisus laagris- laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; erivajadustega laps laagris.
2) pedagoogika- lapse ealised iseärasused
3) laagri kasvataja töö- grupi juhtimine; meeskonnatöö ; konfliktsituatsioonide lahendamine;
ürituste korraldamine; mängu juhtimine ja mängujuhtimise metoodika.
Kutsestandard tase 4
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/pdf/noorsootootaja-tase-4.4.et.pdf
Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest , oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust.
4. taseme noorsootöötaja töö sisu on:
* individuaalne töö noore ja noortegruppidega;
* koostöö noorte, nende vanemate, teiste huvi- ja sidusgruppide ning valdkondade spetsialistidega;
* noorega usaldusliku suhte loomine ning hoidmine;
* tingimuste loomine noore omaalgatuse ja vastutuse arenguks;
* noorsootöö tegevuste elluviimine;
* noorteinfo vahendamine.
Tema eesmärk on juhendada noorte mitteformaalse õppimise protsessi, kasutades noortele arendavateks võimalusteks loodud tingimusi, toetada noorte arengut ning sotsialiseerumist.
Noorsootöötaja, tase 4 töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonna liikmena, arendustegevuses ja võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel.
Tööks vajalikud isikuomadused:
Töös noorsootöötajana on olulised empaatiavõime, sallivus ja avatus, loovus ja algatusvõime, vastutustunne , stressitaluvus, enesekehtestamine ning koostöövalmidus .
Kohustuslikud kompetentsid
1. Noorsootöö korraldamine
noorte arenguvajaduste kaardistamine; mitteformaalse õppe tegevuste kavandamine, omaalgatuse toetamine ja võimalsute loomine; noorteinfo vahendamine; tervisekäitumise ja keskkonnasäästliku eluviisi toetamine; ohtusnõuete järgmine; noorte kaasamine tegevustesse ja planeerimisse; osalusvormide tutvustamine; toetab õiguskuulekate hoiakute kujunemist
2. Noorteinfo vahanedamine ja noorte nõustamine
info edastamine vastavalt noorte vajadustele ja huvidele; abistab noorteinfo ürituse ja tegevuste korraldamisel; hoiab end kursis erinevate infoteenustega; noorte suunamine; märkab abi vajavat noort
teadmised: virtuaalne noorsootöö ja nõustamise aldteadmised
3. Administreerimine ja juhtimine
teostab lihtsamaid asjaajamisetoiminguid; osaleb võimalusel projekti elluviimisel; abistab korraldamisel või korraldab ise arendavaid tegevusi
teadmised: projektijuhtimise alused ja meeskonntöö alused
4. Võrgustikutöö ja suhtelmine avalikkusega
selgitab avalikkusele oma tööd ja väärtusi; hoiab end kursis noorsootöö osapooltega; osaleb kohtumistes teiste valdkondade spetsialistidega
5. Turvalise keskkonna tagamine
tööd korraldab turvalised keskkonnas; ohutusnõuete järgmine; vajadusel korral on läbinud esmaabikoolituse; annab esmaabi vastavalt oma pädevusele; tagab turvalise keskkonna ja reeglite järgmine, s.h noored
teadmised: seadusandluse tundmine; tervisekaitsealased nõuded ja tervisekäitumise alused; pääste- ja ohutusnõuded
6. Professionaalne enesearendamine
analüüsib juhendamisel oma tööd; tegeleb erialaste täiendustega; analüüsib oma töö ja tegevuste sisus ; asjakohaste meetodite kasutamine; hoiab oma vaimset, füüsilist ja emotsionaalset tervist
Kutset läbivad kompententsid
1. kasutab oma töös eesti keelt tasemel B2, võõrkeel A2
2. kasutab arvutit
3. juhindub töös noorsootöötaja kutse-eetikale
4. sallivuse näitamine
5. suhtluspartneritega kontaktide loomine
6. oma töö planeerimine nii lühi- kui ka pikaajaliselt
7. võimaldab noorel ise otsustada
8. rakendab oma töö planeerimisel ja elluviimisel noorsootöö aluseid
9. järgib NT aluseks olevaid väätusi, olles oma tegevuse ja käitumisega eeskujuks
Lisa 1. Kutse- eetika noorsootöös
Lisa 2. Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 3. Arvuti kasutamise oskused
8. Mida teha ja kuidas, kui töömaleva majutusruumide temperatuur tõuseb üle 26,0 °C?
Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C.
Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga.
Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon . Köögis, pesuköögis, tervishoiuruumis, duširuumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon
Kui temp. tõuseb siis tuleb võtta kasutusele erinevad meetodid, mis sobivad, nt konditsioneeri sisse lülitamine, valged kardinad, tuulutamine- uksed aknad lahti.
9. Kas noortekeskus peab disko eest autoritasu maksma? Põhjenda.
Autoriõiguse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/129102014004
Autoriõigus
Tihti kasutatakse ürituste korraldamisel muusikat või näidatakse videosid. Et mitte minna vastuollu autoriõiguse seadusega, on vaja teada, millistel tingimustel tohib muusikat mängida ja millistel mitte.
Muusikateose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui muusikateose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) muusikateose avalikuks esitamiseks (autoriõiguse seadus).
Avalik koht
Üldsusele avatud kohaks loetakse territooriumi, ehitist või ruumi, mis on avalik asi või mis on antud üldiseks kasutamiseks, või kuhu sellise koha omanik/valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak , turg, puhkeala, teater, kino , klubi, diskoteek, kauplus, toitlustusäri, teenindusettevõte, ühissõiduk, hotell, motell jms).
Millal ei pea maksma?
Autoritasu ei nõuta, kui teost esitatakse teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel, samuti õiguspäraselt avaldatud teose või selle osa kasutamisel illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke (autoriõiguse seadus).
Kellele maksta?
Muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb noortelaagritel, koolidel ja teistel asutustel Eesti Autorite Ühinguga sõlmida litsentsilepingud. On eraldi lepingud tantsuõhtute, treeningute jm tarvis (www.eau.org).
Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui:

selline vaba kasutamise võimalus on seaduses otseselt ette nähtud;

selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega;

selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huvisid.
Tuleb aga tähele panna, et ilma autori nõusolekuta pole lubatud isegi mitte enda jaoks kopeerida:

arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid (näiteks ehitades endale meeldima hakanud individuaalmaja koopiat );

piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;

elektroonilisi andmebaase (tavalisi andmebaase on lubatud kasutada);

arvutiprogramme (välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel);

reprograafilisel viisil noote .
10. Kuidas korraldada looduslikus veekogus laste ujumist?
• Noorte suplemise järelevalve korraldust ja ohutust korraldab laagri tervishoiutöötaja.
• Alla 18- aastaste noorte ujulasse, basseini, veekeskusesse või veekogu avalikku supluskohta ujuma viimisel peab iga 10 alaealise kohta olema vähemalt kaks täiskasvanut
•Vette ei ole lubatud minna:
–rühmast eraldi,
–higisena,
–pärast väsitavat võistlust,
–külmatundega,
–pärast toidukorda mitte varem kui 1,5 tundi
•Laste ujumisoskuse selgitamine .
•Vette minnakse märguande peale.
•Paarikaupa koos ujuma.
•Paarikaupa koos veest välja.
•Allumine vetelpääste korraldustele.
•Üks kasvataja lastega vees ja üks kaldal .
Looduslikes veekogudes:
•Vetelpääste asukoht ja juhiste järgimine .
•Suplemisolude ja -turvalisuse selgitamine.
•Hoiatussildid!
•Vees olla ujumiskoha keskmises osas või tähistatud alas.
•Paralleelselt rannajoonega ujumine .
•Suplemine alati kellegagi koos.
•Tähistatud akvatoorium ka purjelauduritele.
•Hoidumine mootorpaatidest.
•Veekogu põhjas olevate sügavike vältimine .
•Hoidumine vee sisse- ja väljalasketorudest.
•Ujumisrõngad olgu kinnitatud nööriga.
•Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud.
•Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud.
•Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata.
Noortelaagri poolt kasutatav supluskoht peab vastama „Rahvatervise seaduse” alusel suplusveele ja supelrannale kehtestatud nõuetele ning ujula, veekeskus või bassein peab vastama „Rahvatervise seaduse” alusel ujulatele, basseinidele ja veekeskustele kehtestatud nõuetele.
Noortelaagri korraldajate käsiraamat
Nõuded ujumise kohta
Ujumiseks sobiva veetemperatuuri miinimum on +18° C (mõõdetud 1m sügavusel).
Kiire vooluga jões ei tohiks suplemiskoha sügavus ületada 1m.
Ohtlik on ujuda :
- pärast einestamist 1,5 tunni jooksul
- õhtuhämaruses ja öösel
- hüdrotehniliste ehitiste, paisude, lüüside ja tammide läheduses
- veereostusallikate piirkonnas.
11. Mitu täiskasvanut peab kaasas olema ujuma minnes 6 liikmelisel noortegrupil?
Vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr 7 - Tervisekaitse nõuded noorte püsilaagritele.
Ujuma minnes peab olema 10 inimese kohta vähemalt 2 täiskasvanut.
12. Kas noorsootöötaja tohib anda esmaabi luumurru korral? Põhjenda.
Noorsootöötaja võib anda esmaabi luumurru korral vaid pädevuse piires.

• Luumurde tänapäeval enam EI lahastata. Kehtib reegel: kui võimalik, siis ära puutu!
  

Erandid reeglile:
           o        Lahtine luumurd tuleks kinni siduda, et peatada verejooks .
           o       Kinnist luumurdu tuleb mõnikord liigutada, kui kannatanu vajab külgasendit.
           o       Nendel juhtudel tuleb jäse võtta tõmbe alla ning hoida seda tõmbe all kuni vajalikud tööd on tehtud.

• Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis). Parim lahas on maapind.
  
• Lahtiste luumurdude korral kata (ära seo) haav puhta sideme või riidega.
  
• Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi.
  
• Luumurruga haige haiglasse toimetamiseks ei tasu kasutada oma transporti, kui kiirabi ise seda ei soovita!
  

           o       Luumurru liigutamisel võivad luuotsad tekitada lisavigastusi, mille tulemusena võib rasv luuüdi seest                         sattuda verre.
           o       Verre sattunud rasv tähendab aga, et võib tekkida rasvemboolia, mis omakorda võib tappa.

• Kutsu 112.
  
• Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse (vaata allolevat videot) ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse.
  
• Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel . Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu kiirabi. (Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Pukk jt. 2010.)
  

http://tthkkesmaabi.weebly.com/luumurru-esmaabi.html
13. Mis asi on riskianalüüs ja kuidas seda teha?
Riskianalüüs selgitab välja töökeskkonna võimalikud ohutegurid , mis võivad mõjuda töötajate tervisele ning mis vajavad tähelepanu juhtimist.
Riskide viimine miinimumini.
Dokument, mida peab tutvustama iga tööandja.
Oskus käituda, kui midagi juhtub.
Risk-põhjus-käitumine-ennetus.
Ajurünnaku tegemine.
Vajadusel ohutegurite parameetrite hindamine.
Töökeskkonna riskianalüüs on teenus, mille käigus selgitab spetsialist välja töökeskkonna ohutegurid  ja korraldab ohutegurite parameetrite mõõtmised. Ta hindab töökeskkonna  ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele ning nõustab tööandjaid ja töötajaid töötingimuste parandamisel, sh töövahendite valikul ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel.
Töökeskkonna riskianalüüs on töökeskkonna ohutegurite, nende parameetrite ja mõju
hindamine töötaja tervisele.
Riskianalüüsi eesmärk: Ennetada ja vältida tööõnnetusi, kutsehaiguseid ning muid võimalikke ettevõtte tegevusega seotud ohtusid inimeste heaolule ning turvalisusele.
Koostamine:
1. Riskianalüüsi analüütilise osa koostamise etapid: hädaolukorra määratlemine; hädaolukorda põhjustavate ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine; riskide analüüsimine, Riskiklassi määramine; hädaolukorda ennetavate ja tagajörgi leevendavate meetmete kirjeldamine; riskiankeedi täitmine.
2. Hädaolukorra määratlemine
3. Hädaolukorda põhjustavate ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine
4. Riskide analüüsimine
5. Riskiklassi määramine
6. Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed
7. Riskiankeedi täitmine
14. Kas erametsas tohib liikuda ? Põhjenda.
Keskkonna Seadustiku Üldosa seadus
http://www.envir.ee/et/looduses-liikumine
Eramaa piiramine ja tähistamine. Mõistliku nähtava vahemaa tagant paigaldatud sildid „Eramaa“ või „ Eravaldus on piisav tähistus , mis eeldab maaomanikult loa küsimist. Sellistest siltidest ilmneb omaniku tahe piirata võõraste viibimist oma maal, seal hulgas telkimist.  Sama kehtib ka korraliku tara või aia kohta.
Reeglina paneb maaomanik sildi "Eramaa" üles selleks, et piirata oma maal liikumist. Igal juhul tuleb eramaa silti nähes kas valida teine teekond või siis maaomanikult luba küsida. Seega ei pea inimesed hakkama oma silte "Eramaa" täiustama.
Tuleb ka arvestada, et lisaks seadusele reguleerib igaüheõigusi ka kohalik tava. Mõnedes riikides, sh näiteks Rootsis, kust igaüheõigused pärinevad, on eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimine reguleeritud eelkõige tava alusel.
Telkimine . Kuni 24 tunniks võib telkida vaid siis, kui  on tegemist piiramata või tähistamata kinnisasjaga. Kui on tegemist piiratud või tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult omaniku nõusolekul. Tähistamata maal peab looduses viibija kindlasti silmas pidama seda, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Samas võib omanik lubada oma maalt läbi liikumist, aga näiteks ei luba seal telkida. See peaks kindlasti olema selgelt sildiga määratud.
Mis puudutab ööseks jäämist, siis tõsi, regulatsioon ei erista enam päeval ja öösel eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimist, vaid kaalukeeleks on tähistamine. Uue regulatisooniga on välistatud olukord, et isik pärast päikeseloojangut liikudes osutuks tahtmatult õigusrikkujaks ainuüksi seetõttu, et ta ei suutnud aru saada, et on sattunud eramaale.
15. Mis on kirjas noorsootöötaja kutsestandardis? Lühikokkuvõte.
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid
Kutsestandardi kasutusalad
1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine
2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel
3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine
4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks
5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine
6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine
7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine
1. Kutsekirjeldus
* Töö kirjeldus
* Tööosad
* Töö keskkond ja eripära
* Töövahendid
* Tööks vajalikud isikuomadused
* Kutsealane ettevalmistus
* Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
2. Kompententsusnõuded
* vaata eespoolt
3. Üldteave ja lisad
Lisad:
* Kutseeetika noorsootöös ( http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/lisad/10452096
Eetika põhiteesid:
Eetika põhiteesid noore suhtes
1. Noorsootöötaja on aus ja avatud noorsootöö eesmärkide ja meetodite osas.
2. Noorsootöötaja kohtleb noori võrdselt, suhtub noore arvamustesse ja maailmapilti lugupidamise ja sallivusega.
3. Noorsootöötaja lähtub töös noorega võrdväärse partnerluse põhimõttest, noorsootöö ja selle korralduse põhimõtetest.
4. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorest võttes arvesse tema arvamust, ideid, maailmavaadet.
Eetika põhiteesid noorsootöö keskkonna suhtes
1. Noorsootöö teostamise keskkond on noore poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalset õppimist.
2. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine , uuenduslik, uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud.
3. Noorsootöö keskkonnas lähtutakse eetika põhiteesidest.
* Keelte oskustasemete kirjeldused http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/lisad/10452097
Tabel, missugused oskused on vastavalt tasemele .
* Arvuti kasutamise oskused
http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/lisad/10452098
16. Millised on noorsootööga seotud punktid tuleohutuse seaduses?
Tuleohutuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014143

§ 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel

 (1) Isik on kohustatud:
 1) järgima tuleohutusnõudeid;
 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja , ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll);
 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
 4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu;
 5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju;
 6) tagama ohutu evakuatsiooni;
 7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid;
 9) teadma oma kohustusi tulekahju korral;
 10) tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112;

§ 6. Evakuatsiooninõuded

 (1) Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee.
 (2) Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga.
(3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus .
 (4) Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 15. Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded

 (1) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha ümbrus peab olema puhastatud selliselt , et oleks takistatud tule levik.
 (2) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele.
 (3) Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid, arvestades ohustatud ehitisi või looduskeskkonda.
 (4) Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega.
(5) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 16. Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded ning tuleohtlik aeg

 (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud:
 1) küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas;
 2) kuluheina ja roostiku põletamine ;
 3) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.
 (2) Päästeamet määrab suure tuleohuga aja ja piirkonna, kus on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine.
 (3) Tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval.
[RT I, 16.04.2013, 2 - jõust. 26.04.2013]
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ei ole määratud tuleohtlikku aega ja piirkonda, siis kuluheina põletamine on lubatud ainult kaitstavatel loodusobjektidel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega kaitstavate loodusobjektide tuleohutusnõuded.

§ 21. Avaliku ürituse tuleohutusnõuded

 (1) Avalikku üritust võib korraldada ettenähtud arvu evakuatsiooniteede ja -pääsudega ehitises või selle osas ning maksimaalselt nii suurele inimeste arvule, kui palju on antud ehitises ette nähtud.
(2) Kui avalik üritus toimub üle 200 istekohaga ruumis, siis peavad istmed ja istmeread olema omavahel ühendatud või peab ühendama istmed põranda külge selliselt, et oleks tagatud ohutu evakuatsioon.
 (3) Ehitises toimuva avaliku ürituse ajal ei tohi vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust ega paigutada läbikäiguteele lisaistet.
 (4) Avalikul üritusel tuleb tagada kõigi inimeste kiire teavitamine võimaliku ohu korral.
Avaliku ürituse puhul kontrollida eelnevaid meetmeid ja ruume, väljapääsuteid jsm.
17. Noorsootöö seaduse olulisimad paragrahvid. Põhjenda.
https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS

§ 4. Noorsootöö

 (1) Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.
 (2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;
 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.
Siin on selgelt välja toodud, mis on noorsootöö, mis põhimõtetele see kinnistub.

§ 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanded
§ 7. Maavanema ülesanded
§ 8. Valla- ja linnavolikogu ülesanded
§ 9. Noortevolikogu

Missugust rolli omavad antud ükskused noorsootöö edendamisel .

§ 101. Nõuded noorte- ja projektlaagri pidajale
§ 102.  Tegevusloa taotlemine

Laagritele vajalikud.

Kõik §, mis on seotud rahastamisega. §14, § 15.

18. Millised on tervisekaitse nõuded noorte püsilaagritele. Lühikokkuvõte.
Tervisekaitse nõuded noorte püsilaagritele
https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012009

1. Üldsatted.

2. Noortelaagri maa-ala, hooned, ruumid, ruumide sisustus ja korrashoid 

Maa-ala: omaette ja heakorrastatud maa-ala, asulas olev laager piiratakse vajadusel piirdega; pimedal ajal valgustuse olemasolu
Hooned ja ruumid: ohtut sisse- ja väljapääsu tagamine, järgides evakuatsiooniteedele kehtestatud nõudeid; min pindala on 4m² noore kohta; köetavad ruumid, kui ahiküte, siis küttekolle väljaspool eluruumi
Ruumide sisustus : ohtut, kergesti puhastav ja vastama nooret vanusele ja arengule; isiklike riiete ja tarbete paigutuse võimalus; oma voodikoht; üks dušš 12 noore kohta; sooa- ja külmavee olemasolu, soe vesi vastavalt vajadusele, kui mitte vähem kui üks kord päevas; tualettruumis vähemalt üks klosetipott ja kätepesu valamu 12 noore kohta
Korrashoid : puhastamine vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kord päevas; vahetamine vastavalt vajadusele, voodipesu mitte vähem kui üks kord seitsme päeva jooksul ja käterätikuid vähemalt 2x seitsme päeva jooksul ning kümnepäevase vahetuse puhul voodipesu vähemalt 1x kümne päeva jooksul ning käterätikuid vähemalt 3x kümne päeva jooksul;

3. Nõuded ruumide valgustusele ja sisekliimale 

Valgustus : loomulik valgustus; tehisvalgustus peab tagama noortelaagri ruumide ühtlase ja hajutatud valguse
Ruumide siseõhk: tagada ohutu sisekliima ; optimaalne suhteline õhuniiskus olema vahemikus 40% kuni 60%. Talvel võib nädala keskmine suhteline niiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70%-ni.; sisetemp vähemalt 19,0 °C. Õhutemperatuuri tõusmisel üle 26,0 °C tuleb võtta tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks; võimalik ruumide tuulutus

4. Terviseriskide ennetamine noortelaagris 

Terviseriskide ennetamine: spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendid, konstruktsioon, mõõtmed ja viimistlus peavad olema ohutud ning võimaldama noortele ohutut, eakohast, mitmekesist ja arendavat tegevust; sportlikud tegevused peavad vastama noorte vanusele, tervislikule seisundile ja füüsilisele ettevalmistusele; alla 18-aastaste noorte ujulasse, basseini, veekeskusesse või veekogu avalikku supluskohta ujuma viimisel peab iga 10 alaealise kohta olema vähemalt kaks täiskasvanut; võimalus riiete ja jalanõude kuivatamiseks.
Noorte toitlustamine: vastama "toiduseaduse" ja teistele õigusaktidele; kindlaksmääratud kellaaegadel neli korda päevas. Söögiaeg peab kestma vähemalt 30 minutit ja toidukordade vahe ei tohi ületada nelja tundi; Kohtade arv söögisaalis peab võimaldama kõikide noorte toitlustamist ühe tunni jooksul.

5. Rakendussätted ja jõustumine 

19. Kuidas mõjutab looduses lastega liikumist keskkonnaseadustiku üldosa seadus?
Keskkonnaseadustiku Üldosa seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/104032015009

* Taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks.

§ 32. Võõral maatükil viibimine

 (1) Teise isiku omandis oleval maatükil (edaspidi võõras maatükk ) võib viibida üksnes omaniku loal.
 (2) Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest.
(4) Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

§ 33. Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine

 (1) Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses.
 (2) Teid, mis ei ole rajatised, (edaspidi rada) võib kasutada jalgsi , jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
 (3) Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 34.  Marjade , seente, pähklite, mahalangenud okste ja muude sarnaste loodussaaduste korjamine võõral maatükil

* Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti.

§ 35. Lühiajaline telkimine ja muu püsivam peatumine võõral maatükil

 (1) Võõral maatükil võib telkida või muul viisil püsivamalt peatuda üksnes omaniku loal.
(2) Luba telkimiseks või muuks püsivamaks peatumiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks.
 (3) Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 36. Võõral maatükil lõkke tegemise keeld

 (1) Võõral maatükil võib lõket teha üksnes omaniku loal.
 (2) Omaniku luba eeldatakse olevat omaniku poolt lõkke tegemiseks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.

§ 37. Veekogu avalik kasutamine

 (1) Veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport , veel ja jääl liikumine, kalapüük , veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
(5) Veekogu avalikku kasutust ei või kaldaomanik takistada, sealhulgas ei või ta sulgeda vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest.
 (7) Veekogu, mis ei ole avalikult kasutatav, võib kasutada üksnes omaniku loal. Luba veekogu avalikuks kasutuseks eeldatakse olevat, kui veekogu ei ole piiratud ega tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest.

§ 38. Kallasrada

 (1) Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.
(2) Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.
(3) Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada).
(4) Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada.
(8) Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks.
20. Milliste punktidega isikuandmete kaitse seaduses on vajalik arvestamine laagri
registreerimislehte koostamisel?
Isikuandmete kaitse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389 (kehtetu)

§ 4.  Isikuandmed

 (1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
 (2) Delikaatsed isikuandmed on:
 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
 3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
 6) andmed seksuaalelu kohta;
 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

§ 5. Isikuandmete töötlemine

  Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine , korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine , juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.

§ 10. Isikuandmete töötlemise lubatavus

 (1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 12. Andmesubjekti nõusolek isikuandmete töötlemiseks

 (1) Andmesubjekti tahteavaldus , millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik .
Noore terviseseisundi nõuded
10. Noorel peavad enne laagrisse tulekut olema tehtud vajalikud vaktsineerimised. Laagrisse lubatava noore terviseseisundit tõendab perearst pärast arstlikku läbivaatust arstitõendiga (lisa). Arstitõend kehtib üks kuu.
11. Läbivaatuse ajal peab noor või lapsevanem teavitama arsti laagri iseloomust, tingimustest ja ajalisest kestvusest. Lapsevanem peab teatama arstile noore tervisehäiretest või käitumise iseärasustest, mis võivad laagri suunitlusest olenevalt olla noorele või teistele noortele ohtlikud.
12. Arstil on õigus laagrisse noort mitte lubada, kui laagri suunitlus ja noore terviseseisund võib ohustada tema enda või teiste tervist.
13. Arstitõendile märgitakse tehtud vaktsineerimised, arstliku läbivaatuse tulemused, terviseseisundist tulenevad vajalikud eritingimused, soovitused kehalise tegevuse kohta ja arsti andmed (nimi, tegevuskoht, telefon, arstikood, litsentsinumber).
14. Laagri juhataja või tema määratud isik kontrollib laagrisse tulevate noorte arstitõendit ja teeb noore esmase tervisekontrolli. Laagrisse ei ole lubatud võtta arstitõendita noort.
Nüüd see ei ole kohustuslik.
Noorsootöötajavõib  koguda delikaatseid andmeid kui tal on luba olemas.
21. Kuidas on võimalik seostada autoriõiguse seadust ja noorsootööasutust?
* Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
* Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele . Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused.
* Autori õigustel on Eestis Põhiseaduslik alus. Põhiseaduse 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi."
* Intellektuaalomand on seotud inimmõistuse poolt looduga. Intellektuaalomand on jaotatud ühelt poolt autoriõiguseks ja autoriõigusega kaasnevateks õigusteks ning teiselt poolt tööstusomandiks.
* Autoriõigus kaitseb originaalseid teoseid.
* Kui autoriõiguste kehtivusaeg on lõppenud, võib teost kasutada autorilt luba küsimata ja selle eest tasu maksmata .
* Autoriõiguse piirangud ja erandid on selgelt määratletud raamatukogude, arhiivide, ja muuseumide huvides ning puudutades õpetustegevust, tsitaatide kasutamist ja teoste valmistamist puudega inimestele.
* Isiklikel otstarvetel tohib kasutada tasuta.
Autoriõiguse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/129102014004

§ 19.  Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel

  Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud , teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
 3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
 
Orbteosed on filmid, kirjutised , fotod ja teised üllitised, mis on küll autorikaitse all, kuid mille õiguste omanikku ei ole tuvastatud

§ 276.  Orbteose vaba kasutamine

 (1) Avalikul mäluasutusel ja Eesti Rahvusringhäälingul on lubatud kasutada orbteoseks tunnistatud ning orbteoste andmebaasi edastatud oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi üksnes avalikes huvides ja kõigi tuvastatud õiguste omajate nimede näitamise korral järgnevatel juhtudel:
 1) üldsusele kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel;
22. Mida peab noorsootöötaja teadma alkoholiseadusest?
Alkoholiseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014026

§ 46.  Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld
* Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.

§ 47.  Meetmed alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keelu tagamiseks

(1) Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki .
(2) Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keelu järgimiseks võib alkohoolse joogi võõrandaja või üleandja nõuda vastuvõtjalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi üleandmisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral.
(4) Alkohoolset jooki ei tohi teadvalt võõrandada või üle anda isikule, kes võtab alkohoolse joogi vastu selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil.
(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.
 (6) Kui alkohoolne jook on alaealise omandisse üle läinud pärandvara koosseisus , tagab tema seaduslik esindaja, et alkohoolne jook ei satuks alaealise otsesesse valdusesse.
[RT I 2008, 30, 190 - jõust. 14.07.2008]
Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi (alkoholiseadus).
Avalikus kohas alkoholi ja tubaka tarbimise reeglid võivad olla erinevates omavalitsustes erinevad.
Alaealise puhul pole oluline, kas koht on avalik või mitte, sest alaealine ei tohi alkoholi ega tubakat tarbida, seda ütleb nii tubakaseadus kui ka alkoholiseadus.
Seaduse järgi võib alaealine alkoholi ja tubakat omada, kuid ei tohi tarbida. Kui alaealine seisab, alkoholipudel käes, siis selle eest ei saa teda trahvida; kui aga pudel on avatud, siis osa politseinikke tõlgendavad seda tarbimisena. Kui alaealist kahtlustatakse alkoholi tarbimises, on tal õigus nõuda ekspertiisi läbiviimist.
23. Kuidas arvestada tubakaseadusega noorteorganisatsioonis?
Tubakaseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015076

§ 3.   Tubakatoode

 (1) Tubakatoode on kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks.
(2) Tubakatooted rühmitatakse suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks.
(3) Suitsetatavate tubakatoodete liigid on sigaret , sigar, sigarillo ning suitsetamistubakas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lõigete 2–41 tähenduses.
[RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015]
(4) Suitsuvabade tubakatoodete liigid on närimistubakas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lõike 5 tähenduses ning muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 27.  Alaealisele kohaldatav keeld

 (1) Alla kaheksateistaastasel isikul (edaspidi alaealine) on suitsetamine, suitsuvaba tubakatoote ja tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamine keelatud.
[RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015]
 (2) Alaealisel on keelatud viibida suitsetamisruumis või suitsetamisalal.
[RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015]

§ 28.  Meetmed alaealisele kohaldatava keelu tagamiseks

 (1) Alaealisel on keelatud omandada, omada ja vallata tubakatoodet, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodet, tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet või selle osiseid.
 (2) Alaealisele on keelatud müüa ja müügiks pakkuda tubakatoodet, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodet, tubakatoote kujuga sarnanevat toodet, tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet või selle osiseid. Selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ning keelduda eelmises lauses loetletud toodete müümisest, kui dokumenti ei esitata .
 (3) Täisealine ei tohi alaealisele tubakatoodet, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodet, tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet või selle osiseid osta, pakkuda ega üle anda.
 (4) Alaealist on keelatud rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste käitlemisega.
[RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015]

§ 29.  Suitsetamiseks keelatud kohad

 (1) Suitsetamine on keelatud:
 1) laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal;
 2) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli , avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa-alal;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
 3) apteegi ruumides;
 4) ettevõtte tootmis- ja laoruumis;
 5) kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis;
 6) toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis;
 7) ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid või muid teenuseid, klientidele avatud ruumis (välja arvatud majutusettevõttes);
 8) sportimiseks ettenähtud ruumis;
 9) riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses;
 10) ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis;
 11) sõitjateveoteenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 6 nimetatud sõidukis;
 12) tanklaeva, kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses;
 13) tule- või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule- või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses;
 14) lõhkematerjali lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses;
 15) kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit;
 16) padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis;
 17) metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal;
 18) jalakäijate tunnelis;
 19) korterelamu koridoris , trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis;
 20) õigusaktis ettenähtud muus kohas.
[RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015]

§ 30.  Kohad, kus suitsetamine on piiratud

 (2) Järgmistes kohtades on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal:
 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides;
 2) kõrgkooli ruumides;
 3) kultuuriasutuse ruumides;
 4) vabaajakeskuse ruumides;
 5) tervishoiuteenust osutava asutuse või ettevõtte ruumides;
 6) kohalikus rongis, kaugsõidurongis ja reisilaevas;
 7) ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit;
 8) ettevõtte kontoriruumis ja muudes üldkasutatavates ruumides;
 9) spordihoones ning spordi- ja puhkerajatises.

§ 31.  Suitsetamine toitlustusettevõttes

 (1) Toitlustusettevõttes on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamiseks ettenähtud suitsetamisruumis või toitlustusettevõtte müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel.
Tubakatoode on sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja närimistubakas (alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus).
§ 18. Suitsetamise piirangud
(1) Suitsetamine on keelatud:
1) tervishoiuasutuses ja selle piiritletud territooriumil;
2) õppeasutuses ja laste hoolekandeasutuses ning nende piiritletud territooriumil;
3) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses;
4) kultuurihoones ja -rajatises;
5) spordihoones ja -rajatises;
6) kaubandus-, tootmis- ja teenindusettevõttes, välja arvatud toitlustus - ja majutusettevõttes;
7) tunnelis, reisijate ootesaalis ja reisijaid vedavas ühissõidukis;
8) korterelamu ühises kasutuses olevates koridorides ja trepikodades;
9) eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudmisel.
(3) Alaealisel on tubakatoodete tarbimine keelatud.
Seaduse järgi võib alaealine alkoholi ja tubakat omada, kuid ei tohi tarbida. Kui alaealine seisab, alkoholipudel käes, siis selle eest ei saa teda trahvida; kui aga pudel on avatud, siis osa politseinikke tõlgendavad seda tarbimisena. Kui alaealist kahtlustatakse alkoholi tarbimises, on tal õigus nõuda ekspertiisi läbiviimist.
24. Nimeta vähemalt 6 noortevaldkonna õigusakti. Selgita ka nende sisu.
Noorsootöö seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS
* mõisted, noorsootöö korraldamine, selle rahastamine , laagrid
Alaealise mõjutusvahendite seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13335902
* sätestab mõiste, kes on alaealine teatud puhkudel. alla 14-aastased, 14-18-aastased, ja koolikohustuslikud noored
* mõjutusvahendid: hoiatus; koolikorralduslikud mõjutusvahendid; vestusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti poole; lepitamine; kohtus elada vanema juures või asenduskodus; üldkasulik töö; käendus; programmides osalemine; kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine
* alaealisele võib kohaldada : hoiatust, vestlusele suunamist; üldkasulik töö; ravikuurile saatmine ; erikool
* tingimused erikooli suunamiseks
* käsitleb alaealiste komisjoni- moodustamine, koosseis, pädevus; rahastamine
* alaealise õigusrikkumise asja arutamine alaealiste komisjonis
* alaealise komisjoni otsus
Rahvatervise seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122014018
*joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu
*teenused ( majutus , sport , õppe, tervishoid) ei tohi kahjustada teenust
* ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist
* ehitised, rajatised, transpordivahendid - soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi
*haiguste ennetamise vahendid- arstlik kontroll
* tervise edendamise vahendid- tervisekasvatuse õpe, tervislike eluviiside motiveerimine, tervistavate teenuste arendamine, elukeskkonna kujundamine
Huvikooli seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014028
* huvikool on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus
* huvikooli registreerimine (Eesti Hariduse Infosüsteemis pea olema reg.)
* õppekorraldus , õppekava
* huvikooli juhtimine- direktor , õppenõukogu, hoolekogu + koolitöötajad, õppurid
* huvikooli vara ja finantseerimine
* ümberkorraldamine (ühinemine ja jagunemine) ja tegevuse lõpetamine
Tervisekaitse nõuded noorte püsilaagritele
https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012009
* Noortelaagri maa-ala, hooned, ruumid, ruumide sisustus ja korrashoid
* Nõuded ruumide valgustusele ja sisekliimale 
* Terviseriskide ennetamine noortelaagris

Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/125072014011
* (1) Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded on:
 1) vähemalt noorsootöötaja kutse tase 6, või
 2) laagri juhataja osakutse .
 (2) Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on:
 1) vähemalt noorsootöötaja kutse tase 4, või
 2) laagri juhataja osakutse tase 6 või
 3) laagri kasvataja osakutse.
* selle tõendamine ja tunnistuse kehtivus ja kehtetuks tunnistamise kord (vastu võetud 28.07.2014)

25. Millega tegelevad alaealiste komisjonid ja millised õigusaktid nende tööd
reglementeerivad?
Alaealiste komisjon arutab alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumisi ning otsustab sobivate mõjutusvahendite rakendamise . Samuti korraldab komisjon alaealiste kuriteoennetust. Alaealiste komisjoni menetluse läbiviimise nõuded ja otsuse vaidlustamise korra sätestab alaealise mõjutusvahendite seadus (AMVS).
Alaealiste komisjonid lähtuvad oma töös eesmärgist, et alaealist ei karistata, vaid üritatakse suunata õigele ja seaduskuulekale teele.
Alaealiste komisjon tegeleb 7-18 aastaste alaealiste õigusrikkumisi:
* noorema kui 14.aastase alaealise poolt toimepandud kuriteod ja väärteod
*14-18 aastase alaealise poolt toime pandud kuriteod ja väärteod, kui prokurör , kohus või kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada ilma kriminaal -või väärteomenetluses ettenähtud karistust või mõjutusvahendeid kohaldamata.
Kui lapse elukohas omavalitsuses puudub vastav komisjon, siis arutatakse tema asja tavaliselt maavalitsuse komisjonis.
Lisaks õigusrikkumisi aruteludele tegelevad AK-d ka üldise süüteoennetuse planeerimisega oma haldus territooriumil.
Alaealiste komisjon määrab mõjutusvahendi kohaldajaks piirkonna lastekaitse- või sotsiaaltöötaja.
Õigusaktid:

Alaealise mõjutusvahendite seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13335902

Alaealiste komisjoni põhimäärus
https://www.riigiteataja.ee/akt/76167
Väärteomenetluse seadustik
https://www.riigiteataja.ee/akt/114022014005
Karistusseadustik
https://www.riigiteataja.ee/akt/126022014006 (kehtetu)
Kriminaalmenetluse seadustik
https://www.riigiteataja.ee/akt/126022014008 (kehtetu)

Alaealise mõjutusvahendite seadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine

https://www.riigiteataja.ee/akt/22773
Üldkasulike tööde loetelu
https://www.riigiteataja.ee/akt/76007
26. Milliseid funktsioonikirjeldusega dokumendikaustasid võiks omada avalik-õiguslikke ülesandeid mittetäitev MTÜ vormis tegutsev noorsootööasutus?
F1 Põhidokumendid
1.1 Asutamine- kus, millal, kes
1.2 Põhikiri
1.3 Liikemed- ka kodulehel
1.5 Register (kandeavaldus, kande otsus)
F2 Juhtimine
2.1 Üldkoosolek (koosoleku kutse, protokoll, päevakord)
2.2 Juhatus
F3 Sisutegevused
3.1 Arengukava + tegevuskavad
3.2 Üritused (registreerimislehed jms)
3.3 Projektid (ringid, laagrid, matkad vms)
F4 Raha (majandamine)
4.1 Eelarved
4.2 Raamatupidamine
4.3 Lepingud
4.4 Majandusaasta aruanded