1. Kui vana oli Ann ja kellega ta koos elas? 14, elas algul ema ja kasuisaga hiljem elas üksi Võsul, sõbranna vanaisa vanas majas ehk suvilas. 2. Kirjelda, millise iseloomuga oli Ann. Ta õppis hästi, vihkas valesid ja valetamist, hoolis oma sõpradest ja solvus kergesti. 3. Mis muutis Anni elu? Anni elu muutis see, kui ta leidis keldrist oma ema päeviku ja nägi mida ta minevikus tegi ja milline ta oli. 4. Kust leidis Ann oma ema päeviku? Keldrist, vanade ajalehtede pealt. 5. Mis oli Anni ema nooruspõlve hüüdnimi? Kärtsu ? 6. Kas Anni ema valetas oma mineviku kohta? Ei, ta lihtsalt ei pidanud vajalikuks
4. Et Ants polegi ta päris isa 5. Ta läks Rita juurde 6. Anni ema oli avastanud päeviku kuna ta oli vahetanud voodipesu. Ta süüdistas Anni nuhkimises ja Ann hakkas nutma ning jooksis ära Rita juurde. Öö veetis ta Rita juures 7. Ann läks redusse Reena suvilasse Võsule ja koos klassiõe Ritaga 8. Nad tutvusid kolme kohaliku Võsu poisiga 9. Nad ütlesid oma vanematele, et nad tahaksid nädalavahetusel puhata Reena suvilas 10. Villem oli üks kohalik Võsu mees. Ta oli kahekümne kuue aastane. Tüdrukud tutvusid temaga Võsu ööklubis. 11. Rita kutsumise peale tulid samuti Võsule Rita vend, tema sõbrad ja mõned tüdrukud 12. Kerli viidi haiglasse, kuna ta jäi suitsu kätte 13. Ta kuulis, et tema ema hõikas teda hellitusnimega- Annu. Ann arvas, et ta kujutas seda ette 14. Villem oli Anni ema vana sõber 15. Reena oli Anni emale öelnud, et tüdruk on Võsul
KUS? KOTT KOTIS KORV KORVIS KAPP KAPIS POTT POTIS TASS TASSIS KOHVER KOHVRIS SÖÖKLA SÖÖKLAS AED AIAS TUBA TOAS SUUR SUURES VÄIKE VÄIKESES PUHAS PUHTAS HUVITAV HUVITAVAS MAITSEV MAITSVAS KUS? VANAEMA SÕBRA JUURES JUURES SÕBRA JUURES SÕPRADE JUURES KOOLI JUURES TAHVLI EES BUSSIPEATUSES SUVILAS MINU JUURES MEIE JUURES SINU JUURES TEIE JUURES TEMA JUURES NENDE JUURES KUST? BUSS BUSSIST TRAMM TRAMMIST TROLL TROLLIST AUTO AUTOST KOOL KOOLIST UJULA UJULAST POOD POEST AED AIAST RAAMATUKOGU RAAMATUKOGUST KAUPLUS KAUPLUSEST SÖÖKLA SÖÖKLAST KÖÖK KÖÖGIST
unesegased inimesed mõnigi kord südaöösel tänavale, et miilitsapatrullilt või kellelt tahes teada saada kellaaega, sest pere ainus kell oli seisma jäänud ja see võis tähendada tööle hilinemise korral vangistust. (1935. aastal toodeti Nõukogude Liidus umbes 2 taskukella 1000 elaniku kohta aastas. Käekelli alles hakati tootma). Kunagi oli Stalin juurutanud veidra tava: hävitanud kellegi oma kaasvõitlejatest, andis ta selle suvila järgmisele. Beria elas mahalastud Tsubari suvilas, Molotov - hukatud Jagoda suvilas, Võsinski aga mahalastud Serebrjakovi suvilas. See oli kui surma teatepulk. Ta teadis, varsti nad annavad oma suvilad edasi uutele valdajatele. Lev Trotski (kodanikunimega Bronstein) 3 Stalin tütrega (tütar Svetlana suri 2011. aastal USA-s) Stalini naine Nadezda Allilujeva Seltsimees Lenin puhastab maailma/maakera rämpsust. 4
isaga erinevate ürituste ja suvilas käik Triinu ja tema näituste korraldamine Oli masendunud ja vanematega väsinud kõigest Uus klassikaaslane Argo
Ukraina koosseisus kuuluva Krimmi autonoomse vabariigi põhiosa. Pindala 26 200 ruutkilomeetrit . Et sinna reisile minna pole vaja palju raha . See on soodne reis, kõik on odavam kui eestis . Elanikke 2.4 miljonit inimest . Seal ka peale mägede sügavad ja suured koopad .Ja üks väga kõrge juga. See oli vanal ajal Eestlaste lemmik puhkepaik. Ööbida võib seal linnades hotellides, kuid ka laenutus majad . Inimesed kes elavad seal annavad oma majad Ööbimiseks . Ise elavad näiteks suvilas . Inimesed on seal sõbralikud ja on turistide vastu head. Nad on nendega juba harjunud. Krimm on tuntud Kuurortpiirkond. Tuntumad kuurortlinnad on Jalta, Simferopol, Alupka, Aluzta, Sevastopol ja Sudak. Eestist Sõites Krimmi poolsaarele Pead läbima 3 riiki mis on Läti, Leedu ja Valgevene . Teepikkus on 2074 km . Umbes 26h sõitu . Lennates saab 3-4 Tunniga. Seal on selliseid vaatamisväärsusi nagu see loss mis on ehitatud mäe nõlvale.
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO 6 5 M ...
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss
seda vaid niisama, tal ei olnud anni vastu tundeid. Võsul on aga üks vanem poiss/mees (villem) kuskil 20 aastane, kes hoolitseb anni eeest koguaeg. ühel päeval upub üks poiss ära ja kui Villem räägib politseiga jooksevad kõik peale anni suvilast ära. Lõpuks julgustab Villem annni koju minema, ann on nõus ja Villem viib ta korraks enda juurde. Tema juures on aga Anni ema. Tuli välja et villem on anni ema suuur sõber. ja ema oli olnud seal suvilas kogu selle aja ja oodanud millal ann on valmis koju minekuks. Ema ja Ann lepivad ära ja nii see raamat lõppes :D
Britid: · Brittide eelistatuim Eesti-reisi tüüp on mõnepäevane linnareis Tallinna. · Tallinna osatähtsus Suurbritannia turistide ööbimiste seas on tunduvalt suurem kui välisturistidel keskmiselt, samas aga on nende reisid mõnevõrra vähem keskendunud suvehooajale. · Umbes 90% Eestis ööbinud Suurbritannia turistidest ööbib tasulises majutusettevõttes ja 10% mujal, arvatavasti tuttavate juures, aga ka näiteks oma korteris või suvilas. · Võrreldes kõigi välisreise teinud brittidega on Eestisse reisinute seas mõnevõra rohkem 25-34 aastasi ning mõnevõrra vähem üle 65-aastasi. · 95% Suurbritannia turistidest käib Eestis restoranides, kohvikutes või pubides, 2/3 tutvub vaatamisväärsustega iseseisvalt, ligi 60% teeb sisseoste, kolmandik käib näitustel, ligi kolmandik naudib ööelu. · 2009.a. oli umbes pool Eestis ööbinud Suurbritannia turistidest Eestis esmakordselt,
Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündmusest tegevus algab? Ema päeviku leidmisest Milline sündmus toob pöörde? Olegi uppumine Huvitav ja üllatav
Agressiivne käitumine Umbes nelja aasta eest,me olime maal suvilas ja pidasime minu õe sünnipäeva.Seal oli palju rahvast.Ja tuli juurdegi.Tuligi siis üks õe sõber koos oma tüdrukuga,kuid juba eemalt vaadates oli see tüdruk selline uhke ja pidas ennast kõikidest meist paremaks,just tüdrukutest.Nad tulid tuppa ning keegi ei suhelnud nendega kuna nad ei soovinud sünnipäevalapsele õnnegi ja lihtsalt olid.Probleemide vältimiseks keegi ei öelnud midagi.Pärastpoole õhtu saabudes mina ja mu sõbranna rääkisime" ülbest käitumisest "ja tibidest
Jaan Kross " Wikmani poisid " 1. Kuidas oli inspektor Ambeli hüüdnimi? 2. Kes elas koos Wikmaniga? 3. Kuhu läks Wikman tervist parandama? 4. Mis keelt õppis Wikman enne oma surma? 5. Kuidas pääses 10. klass ära ladina keele tööst? Räägi sellest. 6. Millest tahtis Penno rääkida ladina keele eksamil? Mis oli tema lemmikteema? 7. Kuidas sai Jaak kinnitust, et Riks on tema rivaal? 8. Kus suri ja kuhu maeti Wikman? 9. Mida tõi Virve Jaagule reisilt? 10. Mis kooli läks Juss Pukspuu? 11. Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16. Millistele õpetajatele otsustati märk kinkida? Jutusta mõnest märgi kättiviimisest. 17. Kuhu pani direktor poiste kingitud märgi? Mida see näitab? 18. Kelle käest said Richard ja ...
Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis ei luba tal eriti pidudel käia, on pannud paika ranged kellaajad, millal ta kodus peab olema, kontrollib tema õppimist (vahel lasi isegi õpetajatel õppimised paberile kirjutada ja siis peale tööd käis paberil koolis järgi). Alles hiljem saab Ann aru, et ema üritab teda sellisest elust säästa. Ann põgeneb kodust ja elab mitu nädalat oma sõbranna pere suvilas Võsul, kus käib selle aja jooksul läbi palju erinevaid inimesi ja toimub iga päev pidu. Ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust jalga lasta ja kui ta teada sai, et Ann on Võsul, organiseeris ka tema ennast selleks ajaks sinna ühe enda vana tuttava Villemi juurde, kelle ta saatis Anni ja tema sõpradega tutvuma ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Lõpuks, mitme nädala möödudes, kui Ann koju otsustas minna, viis Villem ta enda koju ja Ann leidis sealt eest oma ema
" Aidi Vallik 1. Kui vana oli Ann ja kellega ta koos elas? 2. Kirjelda, millise iseloomuga oli Ann. 3. Mis muutis Anni elu? 4. Kust leidis Ann oma ema päeviku? 5. Mis oli Anni ema nooruspõlve hüüdnimi? 6. Kas Anni ema valetas oma mineviku kohta? 7. Kirjelda Anni ema olemust. 8. Kes oli Anni isa? 9. Kirjuta Anni parimate sõbrannade nimed! 10. Kus oli Reena suvila? Kellega Ann sinna koos läks? 11. Kirjelda sündmusi, mis suvilas toimusid. 12. Kes oli Villem? 13. Kus toimus tulekahju. Kes kannatada sai ja millised olid tagajärjed? 14. Mis Annist lõpuks sai? Kas ta läks koju? Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Lugemiskontroll 1.) Kui vana oli Ann ning mis staatus oli tal koolis (kuidas oli ta õppeedukus)? 2.) Mis olid Anni ema ning isa nimed, ema hüüdnimi nooremas eas? 3
NE MÄNG SPO ARVU RT TI RAAMAT UD LIIK LÕBUS HUVITA UV V IGAV KOOLIVAHEA MEELDEJÄ EG ÄV SPORTL RAHUL IK IK TORE ·KÄISIN KÜLAS KOOLIVAHEAJ ·KÄISIN SUVILAS AL ·KÄISIN TEATRIS, MUUSEUMIS,NÄITUSEL ·KÄISIN UJULAS LIHTMINE VIK ·KÄISIN VANAEMA JA VANAISA JUURES ·MÄNGISIN KASSIGA ·AITASIN VANEMAID ·MÄNGISIN ·JALUTASIN JA MÄNGISIN KOERAGA LEMMIKLOOMAGA ·MÄNGISIN ·SUHTLESIN SÕPRADEGA KASSIPOJAGA ·MÄNGISIN KLAVERIT... ·MÄNGISIN FLÖÖTI....KITARRI KUTSIKAGA
Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes oli eraldi piljardiruum. Lemmikuks oli Stalinil laskmine. Ta väidetavalt isegi harjutas seda ning olevat olnud suhteliselt täpse silmaga. Kui Artjom Sergejev oli 8- aastane pakkus Stalin, kas ta püssist lasta tahab. Proovimise järel Stalin ütles: ,,Jah, lasta sa oskad," ning kinkis püssi Artjomile. Neile meeldis ka suusatada. Hädaldamist Stalin ei sallinud ning pärast kukkumist Artjom hädaldada ei julgenudki. Poisid ka tempe suvilas üksi olles sidusid end auto külge ja suusatasid slepis. Stalin ei ütelnud kunagi, et poisid ettevaatlikud peaksid olema. Noorena Stalin oli hea ratsutaja, aga hiljem seda avalikult ei teinud, kuna nõudis endalt perfektsust. Hilisemas elus huvitas teda väga jalgpall ning ta oli ka Nõukogude Liidu Ratsaspordi Föderatsiooni eesotsas. Pärast oktoobrirevolutsiooni kadus spordi mõiste ja asemele tuli kehakultuur st. inimene, kes tahab areneda on kaunis nii hingelt kui keha poolest
Kätte on jõudnud detsember. Nagu meie sõpruskonnas kombeks on, korraldame me üksteisele sünnipäeva puhul üllatuspidusid. Detsembris on sünnipäev Marinal. Seekordne pidu on veidi erilisem, kuna Marina saab kaheksateist. Ah jaa, unustasin mainida meie sõpruskonnas on seitse inimest: mina, Helena, Mark, Susanna, Karlos, Sten ja sünnipäevalaps Marina. Alustasime peo planeerimisega juba kaks päeva ennem. Käisime poes, et osta dekoratsioone ja palju sööki. Pidu leidis aset Helena suvilas. Helena suvila on üsna suur ja see on eraldatud kohas, nii et ilmselt see ei seganud kedagi, kui me seal pidu pidasime. Kui Marina sünnipäevahommik oli kätte jõudnud, läksime me juba üsna vara suvilasse, et seal kõik korda sättida. Esimeseks üllatuseks majja sisenedes oli see, et majal tuli uks eest ära ja kukkus suure mürtsuga põrandale. Me ehmusime päris korralikult. Mark ja Karlos hakkasid ust korda tegema ja ülejäänud
Tema tielik nimi on Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmnta Eefraimittar Pikksukk (rootsi keeles Pippilotta Viktualia Rullgardina Krusmynta Efraimsdotter Lngstrump). Esimene raamat Pipist ilmus 1945. Selle pealkiri oli "Pipi Pikksukk" ja selle oli illustreerinud Ingrid Vang Nyman. Eesti keeles ilmus see raamat 1968 Vladimir Beekmani tlkes kirjastuses Eesti Raamat originaalillustratsioonidega ja 2008 ilmus sellest raamatust juba 4. trkk. Pipi elab tavalises Rootsi vikelinnas Segasumma suvilas. Ta elab ksinda, ilma hegi tisksvanuta. Tema isa on Eefraim Pikksukk, neegrite kuningas Kurrunurruvutisaarel. Pipi ema on surnud. Ise tleb Pipi selle kohta: "Minu isa on neegrikuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid". Pipi on silmatorkava vlimusega. Tema juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eemale. Tema ngu on tedretppe tis. Jalas kannab ta eri vrvi sukki ja tema kingad on mitu numbrit suuremad kui vaja.
Ma arvan, et aastaid tagasi kui veel kirju saadeti, ei kujutatud ettegi, et kasvõi sünnipäeva õnnitlus jõuab teisele inimesele ühe kliki kiirusega. Me kuuleme ja näeme rohkem, meie silmaring tahest tahtmata laieneb. Infoühiskonna mugavused on meie elu suuresti muutnud. Me ei pea enam minema panka, et teha pangaülekannet, vaid lähed istud kodus mugavalt arvuti taha ja saad raha saata kuhu tahad. Ja nagu reklaamides on näha, et sa võid endale kuskil suvilas süüa küpsetada ning samal ajal teha tööd läbi interneti. Eestis on üldse väga hästi arenenud välja igasugused e-võimalused. Eestis on ju lausa e-kool, kus õpilased saavad oma kullipilguga hindeid ja õppimist jälgida. Aga kõik need mugavused nõuavad, et sul oleks arvuti, kust sa seda infot saaksid lugeda ja uurida. Muidugi nüüdseks on suuremal osal inimestest arvuti kodus olemas. Aga aastaid tagasi, kui meil
SALVADOR DALI (1904-1989) Salvador Dali sündis Hispaania väikelinnas Vahemere ääres. Tema isa oli kohalik notar ja mõjukas ühiskonna tegelane. Dali sündis 9 kuud pärast vanema venna surma. Kuna vanemad panid talle sama eesnime, mis oli olnud vennal, siis tundis Dali ennast surnud venna asendajana. Tegelikul hellitasid vanemad Dalid ja viimane käitus juba lapsena nagu väike türann. Kui ta oma tahtmist ei saanud, siis oli ta võimeline muljetavaldavateks raevupurseteks. Poisi kasvatamise eest kandsid hoolt maja naised: ema, vanaema, tädi ja lapsehoidja. Juba siis algasid Dali tülid isaga. Joonistamine kuulus Dali igapäevasesse õppekavva. 1918.aastal oli näitusel väljas tema tööd, mis said kriitikutelt kiitva hinnangu. Kooli ajal asutas Dali koolilehe ja tegi sellele usinalt kaastööd. Lapsepõlve suved veetis Dali koos noorema õe Ana- Mariaga suvilas, mis paiknes ühes kalurikülas. Sealne loodus, kõrged kaljud ja meri, avaldasid noorele kunst...
tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis ei luba tal eriti pidudel käia, on pannud paika ranged kellaajad, millal ta kodus peab olema, kontrollib tema õppimist (vahel lasi isegi õpetajatel õppimised paberile kirjutada ja siis peale tööd käis paberil koolis järgi). Alles hiljem saab Ann aru, et ema üritab teda sellisest elust säästa. Ann põgeneb kodust ja elab mitu nädalat oma sõbranna pere suvilas Võsul, kus käib selle aja jooksul läbi palju erinevaid inimesi ja toimub iga päev pidu. Ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust jalga lasta ja kui ta teada sai, et Ann on Võsul, organiseeris ka tema ennast selleks ajaks sinna ühe enda vana tuttava Villemi juurde, kelle ta saatis Anni ja tema sõpradega tutvuma ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Lõpuks, mitme nädala möödudes, kui Ann koju otsustas minna, viis Villem ta enda koju ja Ann leidis sealt eest
tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis ei luba tal eriti pidudel käia, on pannud paika ranged kellaajad, millal ta kodus peab olema, kontrollib tema õppimist (vahel lasi isegi õpetajatel õppimised paberile kirjutada ja siis peale tööd käis paberil koolis järgi). Alles hiljem saab Ann aru, et ema üritab teda sellisest elust säästa. Ann põgeneb kodust ja elab mitu nädalat oma sõbranna pere suvilas Võsul, kus käib selle aja jooksul läbi palju erinevaid inimesi ja toimub iga päev pidu. Ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust jalga lasta ja kui ta teada sai, et Ann on Võsul, organiseeris ka tema ennast selleks ajaks sinna ühe enda vana tuttava Villemi juurde, kelle ta saatis Anni ja tema sõpradega tutvuma ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Lõpuks, mitme nädala möödudes, kui Ann koju otsustas minna, viis Villem ta enda koju ja Ann leidis sealt eest
ILJA REPIN (1844-1930) Ilja Repin sündis 24.juulil 1844.a. Ukrainas, Tsugujevi väikelinnas Harkovi lähistel. See oli söjaväelinn ja Repin astus sõjakooli nagu paljud teisedki poisid. Ta valis topograafia eriala ja just seal ilmnes kirg joonistamise vastu. Kuid poisil ei vedanud, sest topograafia osakond suleti. Ilja pealekäimisel andis isa ta viimaks ikoonimaalija juurde õpipoisiks. Ligemale neli aastat töötas Repin kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Kuid ta unistas palju enamast. Kogunud kirikute tellimustöödega 100 rubla, sõitis noor kunstnik 1863.a. Peterburi. Kunstide Akadeemiasse tal astuda ei õnnestunud, sest ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi.Seejärel astus ta erakooli, kus tema õpetajaks oli kuulus vene kunstnik Kramskoi. Andekas noormees jäi õpetajale silma ning too kutsus ta endale külla. Sealt algas eluaegne sõprus, mis Repini edasises elus väga olulist osa etendas. Kramskoi soov...
oli olnud Virve mitte Jussi juures. Järgmine peatükk toimub viis aastat hiljem klassikokkutulekul. See korraldatakse Pukspuude majas, kuna muud vôimalust pole (Penni vanemad on pursuidena arreteeritud, tema ise mobiliseeritud Punaarmeesse, Juss ja paljud teised ka, Trulli môis osaliselt rüüstatud ja isa arreteeritud, osad on vôetud vägisi vôi omal soovil sakslaste poolele jne). Virve, Aino ja proua Pukspuu peaksid sel ajal olema maal oma suvilas Osad poisid lähevad vaadete pärast tülli (osad on punaste, teised sakslaste poole peal). Kui kôik on ära läinud ja Jaak koos Kristjani ja Rummaga veel nôusid peseb, avastab ta, et Virve on ka koju jôudnud. Teised kaks lähevad ära, Virve ja Jaak (kes pole vahepeal eriti kohtunud, sest Jaak oli Tartus koolis) seksivad, Pukspuude maja tabab pomm, kuid nad jäävad môlemad ellu. Järgmine peatükk on aasta edasi hüpanud, Virve ja Jaak käivad siiani, aga Jaak on mitu kuud
juures. Järgmine peatükk toimub viis aastat hiljem klassikokkutulekul. See korraldatakse Pukspuude majas, kuna muud vôimalust pole (Penni vanemad on pursuidena arreteeritud, tema ise mobiliseeritud Punaarmeesse, Juss ja paljud teised ka, Trulli môis osaliselt rüüstatud ja isa arreteeritud, osad on vôetud vägisi vôi omal soovil sakslaste poolele jne). Virve, Aino ja proua Pukspuu peaksid sel ajal olema maal oma suvilas Osad poisid lähevad vaadete pärast tülli (osad on punaste, teised sakslaste poole peal). Kui kôik on ära läinud ja Jaak koos Kristjani ja Rummaga veel nôusid peseb, avastab ta, et Virve on ka koju jôudnud. Teised kaks lähevad ära, Virve ja Jaak (kes pole vahepeal eriti kohtunud, sest Jaak oli Tartus koolis) seksivad, Pukspuude maja tabab pomm, kuid nad jäävad môlemad ellu. Järgmine peatükk on aasta edasi hüpanud, Virve ja Jaak käivad siiani, aga Jaak on mitu kuud enam-
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kir...
Quintana(Annika), Johan Pakkanen(Kapten Eefraim Pikksukk). Balleti koreogaafia autoriks on Pär Isberg ning muusika on komponeerinud Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga, röövlite sissetung Segasumma suvilasse, teepeod toredate daamidega ja Pipi katse kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul „Pipi Pikksukk Lõunamerel“, kus lapsed reisivad Pipi isa juurde Lõunamere saarele. Teel sinna saavad lapsed meres ujuda koos kalade, meduuside ja meritähtedega
Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba nooremast peast, kui vanaisa puud tellis siis koos saagisime ja lõhkusime puid talveks emale
Kardsid eesti keelt ja eesti kodakondsust. 1989. märts nõudsid interlased linnahalli juures nõukogude liitu. 1990. 15.mai kogunes suur hulk interlasi Toompeal, et riigikokku sisse murda. sAvisaar, valitsusjuhiks valitud 1989, kutsus raadioga inimesi appi, et kaitsta toompea lossi. Politsei eriti sellest välja ei teinud. Miks ja millal sai teoks augustiputs? 19. august 1991. riigipööre Moskvas. Ja kuna augustis poliitikud eriti ei tööta, siiis oli Gorbatsov oma suvilas. Seal ta võeti pantvangi. Moskvas öeldakse et Gorbatsov on haige, ning et keegi peab valitsemise üle võtma. Üle võtavad Najanev ja Krutskov. Tallinnasse tulevad sõjaväeüksused ning liiguvad teletorni juurde. Rahvast kutsutakse appi teletorni. Kuna aga moskva rahvas ei läinud kaasa ning Jeltsin ei toetanud ka seda, siis see nö mass taandus. Iseloomusta Eesti taasiseseisvumise protsessi ( fosforiidiõda, muinuskaitse selts, ERSP, rahvarinne,
77% vastas jah. Referendum Nõukogude Liidus: kas soovite liidu püsimajäämist? Enamus vastas jah. Suvi 1991 uus liiduleping, kuhu Baltiriigid pole nõus alla kirjutama. NSVL vanameelsed pole nõus isegi liidulepinguga. 19.08.1991 Moskvas riigipööre vanameelsete poolt. Erakorralise Seisukorra Komitee haarab võimu ja teatab, et Gorbatsov on haigestunud, kuid tegelikult oli ta kinni oma Krimmi suvilas. Augustiputs kukub läbi. 20.08.1991 taastati Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel e taastati vana riik. Sept 1991 laguneb NSVL. Eesti võetakse ÜRO liikmeks. 1992 22.06.1992 võetakse vastu Põhiseaduse Assamblee poolt koostatud uus põhiseadus. Toimub rahareform ja esimesed parlamendivalimised. Presidendiks saab Lennart Meri, peaministriks Mart Laar. Inimestele hakati vara tagasi andma, võõrväed viidi välja
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Ja...
Kell võis olla 2 ringis kui tagasi korterisse jõudsime. Kingiks osteti mingi asi mida ma enam ei mäleta, kuid see on meeles, et osteti hunnik lilli. Ei möödunud tundigi kui asusime teele, kuna oli arvati, et oleks tore kui me jõuaksime mõned tunnid varem ja saaksime neil aidata ettevalmistusi teha. Sõit polnud väga pikk 50km Tallinnast Narva poole, täpselt 50 km sildi juurest pöörata paremale, 500m metsavahe teed ja olimegi onu kaunis suvilas. Ta oli saanud selle suvila just kuu aega tagasi valmis, enne kuulus see mu vanaemale kuid ta otsustas selle anda oma pojale ehk minu onule, kuna nad ise nagu nii enam seda korras hoida ei jõudnud. Soovisime onule õnne ja kõik peale minu ja minu onupoja hakkasid ettevalmistusi tegema. Meie aga mängisime seni jalgpalli. Kell sai 7 ja rahvas hakkas kogunema, neid aina tuli ja tuli kuni enam ei tulnud. Rahvast oli pea 100 ringis, ning muidugi oli seal ka
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma ...
Villemi juures oli Anni ema. Tegelaste hinnang Ann õppis hästi, vihkas vale, hoolis sõpradest ja solvus kergesti. Ann kaitses oma seisukohti, kuid kui talle sellega pinda hakati käima andis ta järele. Ta oskas sõpru hinnata ning usaldas neid täielikult. Probleemid · · Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas · · Reena vanaisa majja minemine · · Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine · · Sauna põlemine · · Olegi uppumine (või kadumine) Oma arvamus Mulle meeldis see raamat. Soovitaks kõigile kes tahavad teada kuidas elavad tänapäeva noored või kuidas elasid noored kaheksakümnendatel.
sobima peaks juhtuma. Anname kingid ja õnne soovid üle, istume ühiselt laua taga, sööme, räägime juttu teeme mõne pildi ja lähme sama targalt laiali. Palju ideaalsem tegevus minu arust sünnipäeval oleks kuskil paremas kohas ühiselt midagi lõbusat teha, mitte ainult söögiga piirduda. Näiteks kuskil piljardi- või keegli saalis aga alati kahjuks ei saa seda lubada. Traditsioonidel mis on suvel ja ilm on hea siis veedame tavaliselt aega suvilas. Käime ujumas, mängime erinevaid pallimänge ja lõpetuseks grillime ka. Emadepäeval, isadepäeval, naistepäeval või muudel sarnastel aegadel üritame neid üllatada kellele see päev mõeldud on, väga populaarseks on kujunenud enda piltite kinkimine. Mille üle on ikka väga-väga õnnelikud just vana-vanemad, või see lihtsalt tundub mulle nii. Ikkagi pooldan seda et nad ongi nii õnnelikud kui paistavad, sest just nendega ei puutu eriti traditsioonide raames kokku,
KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja
Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki saatuslike ajaloosündmuste keerises. Nii satuvad klassivennad mõlemale poole rinnet. Virve ja Jaak on Pukspuude majas, kui seda tabab pomm, aga mõlemad jäävad ellu. Aasta pärast Virve ja Jaak käivad ikka veel, aga Jaak on olnud terve aasta enam-vähem ilma põhjuseta vangis. Vangist vabanedes läheb Pukspuude juurde, kuid Virve ema ei tea, kus Virve on, aga arvab, et äkki on teises suvilas, mille nad odavalt ostsid. Jaak läheb sinna. Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Proua Pukspuu avastab kohvi keetma minnes Virve kirja, kus seisab, et Virve pôgenes koos Inesega, kes oli tema sõbranna, üle mere. Umbes samal ajal saabub Juss sôjast koju. Teose sõnum Teose sõnumid : Noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine. Samuti see, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.
Karl Ristikivi ,,Kõik, mis kunagi oli" sisukokkuvõte ,,Kõik, mis kunagi oli" kannab alapealkirja ,,Pilte ühest suvest". Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn Eesti aeg võis õitseda kogu täiuses, kõigi oma plusside ja miinustega. Romaani kirjutamist alustas Ristikivi juba Saksa okupatsiooni ajal Tartus, ent see ilmus alles 1946. aastal Vadstenas Rootsis. Eestis anti esimene teose trükk välja alles 2000. aastal. ,,Kõik, mis kunagi oli" on romaanidiloogia esimene osa, millele järgnes ,,Ei juhtunud midagi". Ristikivil oli kavas kasvatada sündmuste kroonika triloogiaks, kuid kirjaniku loodetud õnnelikku lõppu saatus Eestile tema eluajal ei pakkunud. Teose tegevus algab Palunurme kirikumõisas, mille vana praost August Tammik ootab oma asemiku saabumist. Vanuse tõttu on ta ...
Riigis kasututatav keel Rootsi riigikeel on Rootsi keel. Rootsi keelt on üpriski lihtne selgeks õppida. See koosneb saksa keele sõnavarast, mis on kohandatud inglise keele gammatikaga ja hääldatud laulva intonatsiooniga. Keelel on suhteliselt väike aktiivne sõnavara, millega on seletatav Rootsalaste sõnakehvus ja nende kalduvus sõnu korrata. Rootsi sümbolid Lipp Rootsi lipp on Rootsi kuningriigi lipp. Lipul on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille püstriip on lipuvarda poolel. Lipp on inspireeritud Taani lipust. Arvatakse, et värvid pärinevad Rootsi vapi värvidest. Lipupäevadel heistakakse Rootsi lipp kõigile avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele. Eraisikutel on lipu heiskamine küll väga soovitatav, kuid selle tegematajätmine pole karistatav. Rootsi lipp Vapp Rootsi vapp on Rootsi kuningriigi vapp....
teisiti teha või poleks mõnda asja üldse teha vaja olnudki. · ,,Petra lood" (Tänapäev, 2008) vene keeles 2011) ,,Petra lood" on Kristiina Kassi neljas raamat, mille lood on inspireeritud autori enda tütre igapäevategemistest. Käsitletud on igapäevaseid tegevusi: partide söötmine, issiga kelgutamine, uusaasta paugutamine, hommikune riidessepanek , munade värvimine, issiga poes käimine, suvilas käik, seenel-ja kalalkäimine, toa värvimine, juuste värvimine. Eriti paistis silma lugu ,,Suurte inimeste jutud", kus ema ütles Petrale juukseid harjates, et ta näeks väga kena välja ka ilma tukata. Laps võttis emal sõnast kinni ja kui ema poodi läks, lõikaski omal tuka ära. Emal oli ahastus missugune ja ta seletas Petrale, et talle meeldiks kui tüdruk oma tuka välja kasvataks mitte ära lõikaks. Selle situatsiooni kohta oli
majutusettevõtetes 27% ehk 14 240 võrra (eelneva aasta sama perioodiga võrreldes). Muutuse trendis võib tuua Eesti liitumine Schengeniga, tänu millele Schengeni viisat omavad Venemaa kodanikud saavad sama viisaga lisada näiteks Eesti lähiriikide külastusele ka Eesti. Ühtlasi tasub silmas pidada, et majutusettevõtete teenuseid kasutab vaid umbes veerand kõigist Eestis ööbivatest Venemaa turistidest, ülejäänud ööbivad sugulaste-tuttavate juures või oma suvilas. 3 Prognoos 2008. aastaks. Eestis võib 2008. aastaks prognoosida siseturismi kasvu jätkumist, kuid tõenäoliselt veidi aeglasemas tempos kui 2007.a. Välisturistide arv 3 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus. 4 tõenäoliselt kasvab 2007.a. tasemega võrreldes mõne protsendi võrra. Lähiaastatel sõltub välisturistide arvu kasv paljuski sellest, kas lisandub uusi transpordiühendusi. Piirkonna analüüs
ütles et ta ei ole juba Virvet sestsatik näinud kui ta tagasi tuli.Ning oli mures.Kui Jaak küsis kas Virve ratas on seal, siis Pukspuu vastas et ei ole.Jaak uuris et kus ta siis võib olla.Pukspuu arvas et äkki läks ta suvilasse.Samal hetkel astus tulla Juss.Kes oli naasnud sõjast.Pukspuu ohhetas ning ahhetas ja oli väga rõõmus et ta poeg on elus ja terve. Ning pakkus välja et keedab neile kohvi.Jaak aga läks suvilasse.Kui ta lõpuks sinna jõudis, oulnud seal kedagi.Ainult vastas suvilas põles tuli.Jaak mõtles et äkki Virve on seal.Läks uurima aga seal oli ainult Härra Tooder oma pojaga.Kes oli ka usuhull.Nad kavatsesid minna oma aerupaadiga mere peale.Ning vaadata mida jumal nendega teeb.Jaak proovis neid ümber veenda aga see ei õnnestunud tal.Seega ta läks tagasi Tallinna.Otsemaid sõitis ta tagasi Pukspuude majja.Kui seal Pukspuude ema teada sai ei Virvet ei olnud.Hakkas ta jälle kohvi kõigile keetma.Seal köögis olles leidis ta aga kirja.Mis oli Virve kirjutatud
kaastunne nende vastu, kellega ta tundis hingesugulust ja kelle kannatusi mõistis. Tema sõnakasutus on sama jahmatav, ülbe ja julge nagu ta luuletaja- minagi. Ta oskab poetiseerida seda, mida teised ei märkagi, ja kasutab hoopis erilisi, sageli ka omaloodud sõnu. Piem luuletab ta prostituutidele, kes kannavad teda nagu pühakut kätel. Tema luules on kõik erakordselt suur: luuletajal pole raske sammuda läbi ookeani, panna Päike endale monokliks, temaga mõnusalt suvilas teed juua ning maailma asju arutada. Jumalaga on Majakovskil erilised suhted: ta ei tunne tema ees tavapärast aukartust, pigem arvab luuletaja, et tal on õigus jumalale nõudmisi esitada. Luuletuses ,,Kuulake!" tormab ta hingeldades jumala juurde ja palub tal süüdata valgus. Ajal mil ta tegi niinimetatud ROSTA aknaid, et kindlustada nõukogude võimu, siis see soov väljendus ka tema loomingus: ilmusid ,,Luuletus Nõukogude passist", ,,Seltsimees
krooni. Ehkki rahaga armastust osta ei saa - Lisa-Marie läks hiljuti lahku oma peigmehest John Oszajcast, kes oli temast seitse aastat noorem -, tagavad rikkused Benile kuningliku elu. Modelli ja lauljana töötanud 33aastane ema kannab hoolt, et lapsed ei satuks meedia hambusse. Nii Ben kui Danielle käivad Los Angelese erakoolis. Nende villat valvavad relvastatud turvamehed. Turvajad on kaasas ka siis, kui pere käib oma Florida mereäärses suvilas puhkamas. "Priscilla Presley õpetas Lisa-Marie'le, et kedagi väljastpoolt peret ei tohi usaldada. Sedasama teavad nüüd ka Lisa-Marie lapsed. Nad käivad isaga tihedalt läbi ja on kindlalt kahe jalaga maa peal." Ehkki Benjamin on kangesti vanaisa nägu, eristab neid üks - poiss pole sugugi nii tujukas nagu Elvis. "Aga kui ta juhtub vahel pahur olema, siis hoidke alt!" naerab perekonnatuttav. "Ta on karm kutt, kes räägib suu puhtaks. Täpselt nagu vanaisa."
Probleemi lahendamine toimub Täiskasvanu Täiskasvanu tasandil. "Eesmärk on jõuda korralikult töödega tähtaegselt valmis." T T "Peame planeerima, missugune tegevuste järjekord annab optimaalse tulemuse kõige lühema ajaga." T T Lapse tasandile on iseloomulik fantaasialend, loovus ja vaimustuvus. "Kuidas me projekti edukat lõppu tähistame?" L L "Korraldaks midagi enneolematut!" L L Kolleeg räägib teisele peale nädalavahetust: "Käisime laupäeval ühe tuttava suvilas. Kui sa vaid teaksid, kui ilus seal kõik oli!" L L Teine kolleeg: "Oi räägi, kas seal oli ka mõni veekogu lähedal? Räägi, tohutult põnev!" L L Lihtsad täiendavad transaktsioonid ilmnevad tavaliselt ajatäidetes ja rituaalides ning tegemist on pealiskaudse suhtlemisega. Ajatäited e small talk on mitte millekski kohustav lühivestlus, kus tavaliselt ollakse suhtlemispartneriga ühel meelel, st väljapakutud tasand võetakse partneri poolt vastu.
Kui ta oma tahtmist ei saanud, siis oli ta võimeline muljetavaldavateks raevupurseteks. Poisi kasvatamise eest kandsid hoolt maja naised: ema, vanaema, tädi ja lapsehoidja. Juba siis algasid Dali tülid isaga. Joonistamine kuulus Dali igapäevasesse õppekavva. 1918.aastal oli näitusel väljas tema tööd, mis said kriitikutelt kiitva hinnangu. Kooli ajal asutas Dali koolilehe ja tegi sellele usinalt kaastööd. Lapsepõlve suved veetis Dali koos noorema õe Ana- Mariaga suvilas, mis paiknes ühes kalurikülas. Sealne loodus, kõrged kaljud ja meri, avaldasid noorele kunstnikule mõju. 12 aastaselt asus Dali õppima kunstikooli, kus katsetas eelkõige impressionistlikku laadi, mis seguneb fovismi ja kataloonia rahvakunstiga. Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dali õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng määratud ajaks koolist välja
Mosaiik. Rekonstruktsioon. Elamud, villad, lossid Maalikunst Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Maalingud nn. Petlikku muljet Seinamaal keisrinna Müsteeriumide Villas taotlev seinamaal Livia suvilas Roomas Pompejis Vettiuste majas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Akrobaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
