40-ndail lasteaedade järsk kasv Lasteaedade kasv on seotud sellega, et naised leidsid järjest rohkem töökohti. Suvel viljakoristuse ajal rakendati ajutisi lasteasutusi, mis töötasid kooliruumides, võõrastemajades või tühjades talumajades. 50-ndail lasteaiad kui sotsiaal-pedagoogilised hädaabiasutused Kuna sõjajärgsel ajal oli palju mittetäielikke perekondasid ja üksinda lapsi kasvatavaid emasid, iseloomustab seda aega hädapärase pakkumine. Kasvatajate ettevalmistus oli ebapiisav, puudusid teaduslikud uuringud olukorra parandamiseks, kuid üksikemade vajadus tööl käia ei jätnud neile muud valikud, kui lapsed lasteaedadesse panna. 60-ndail üliõpilasliikumised ja lasteaedade areng Tudengid võitlesid õiguse eest luua oma lastele uus ja parem kasvukeskkond, kus nad suudaksid areneda. Tekkisid mängumurud, kus lapsed vabalt mängisid ja vanemad ja kasvatajad arutasid samal ajal poliitilistel teemadel.
Minu suureks huviks on ka väikeste lastega tegelemine, nendega mängimine ja nende eest hoolitsemine. Minu ülejäänud huvid on söögi valmistamine, reisimine, sõpradega suhtlemine ning uute inimestega tutvumine. · Minu võimed Mind on kiidetud toidu valmistamise oskuse pärast. Ma oskan väikeste lastega hästi toime tulla ning jääda nendega suheldes alati rahulikuks. Kui töötasin ajutiselt eralasteaias abikasvatajana, siis eelistasid väikesed lapsed sageli minu seltskonda teiste kasvatajate omale, olid pidevalt minu ümber ja suhtlesid minuga vahetult. · Minu väärtused Kõige suuremad väärtused on mu vanemad, mu õde, vanaemad-vanaisa ning mu lemmikloom jänes. Oluliseks väärtuseks pean haridust. Tähtis on jagada paljudele armastust. Elus väga oluline väärtus on tervis. · Rollid Minu peamised rollid on olla laps oma vanematele, õde, lapselaps, kooliõpilane, hea sõbranna, ustav sõber. · Minu tugevad küljed
2. Anda meetodi rakendamise teadmisi: meeskkonna mängude läbiviimisel. 3. Arendada noorte esinemisjulgust. 4. Arendada noorte koostööoskust ja meeskonnatööd. 5. Arendada noorte füüsilisi võimeid. 6. Anda noortele teadmisi spordi traditsioonidest ning tavadest. Vastutajad ja läbiviijad: ,,Sportlaste" rühma kasvatajad Heidi Reial, Pille-Riin Pruus, Margus Mäeots. 1. Laagrirühma ,,Sportlased" TEEMAPÄEVA TEGEVUSKAVA 1. 7.00 ,,Sportlaste" rühma kasvatajate äratus; kasvatajate ettevalmistus, valmisoleku kontroll: ühisarutelu, vahendite kontroll Heidi Reial, Pille-Riin Pruus,Margus Mäeots Vastutajad: Heidi Reial,Pille-Riin Pruus,Margus Mäeots Tegevuskoht: 2. 8.00 ÄRATUS Tegevus 1: Noored kogunevad väliterassi juures, kus kasvatajad juhatavad rühma vannitubadesse, kus toimub hügieen korrastamine pesemine Vastutajad: Pille-Riin Pruus, Heidi Reial, Margus Mäeots 15 min.
valikut Aastasadae jooksul toimuvad muutused ka tõu siseselt Koerte aretus Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks Valitsejad aga tahtsid koeri, kel on ilus kuju ja temperament – tulemus dekoratiivkoerad Tänapäevane tõuaretus põhineb tõustandarditel Koerte aretus Eestis 1891 toimus esimene tõukoertega seotud tegevus Eestimaa Jahisõprade Seltsis 23. juuli 1929 asutati Eesti Kennelklubi 1944-1955 tegutses Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühing, kelle kanda võib lugeda eesti hagija lõpliku formeerimise 09. detsember 1989 Eesti Kennelliit Koerte sugupuu Eesti hagijas Hakati aretama 1947. a. NSV Liidu Rahvamajanduse ministeeriumi otsusel Tõug kinnitati 1954. a Esivanemate seas on vene poola hagijaid, foxhaounde, taksikoeri, beagleid, šveitsi, lutserni ja berni hagijaid Eesti hagija välimus Keskmist kasvu tugev-kuiva kehaehitusega
registreeris agronoome. Maatööliste ja Väikemajapidajate Koda Maatöökiste ja väikemajapidajate haridusalane koolitus. Ühistegevuskoda Orienteerunud ühistutele ning nõustamis-tegevus toimus eelkõige selles suunas. Lisaks andsid nõu mitmed ühingud ja seltsid. Suuremad organisatsioonid Eesti Aianduse ja Mesinduse selts (1902) Eestimaa Sooparanduse Selts (1908) Eesti Sordiparanduse ja Seemnekasvatuse Edendamise Selts (1919) Eesti Linnukasvatajate Selts (1919) Eesti Angelnite Kasvatajate Selts (1919) Maakarjakasvatajate Selts (1920) Eesti Seakasvatajate Selts (1922) Kontroll-ühingute Liit (1924) Eesti Nisukasvatajate Ühing (1933) Nõuded põllumajanduse paremaks muutmiseks Otsekohene agrnonoomiline abiandmine jäägu vabade organistastsioonide hooleks. Põllutööministeeriumi kohustuseks jäägu toetus ja järelvalve. Seltside töö ühtlustamiseks on tarvilik keskorganisatsioon. Igas maakonnas olgu põllumeeste keskseltsid.
mitmekesisemad, sellised, millega tegeletakse väljaspool kodu, tüdrukute mänguasjad seostuvad koduste rolliülesannetega nukud, sööginõud jms. Lasteaias ilmnevad juba soolise kasvatuse tagajärjed, mida ekslikult peetakse olemuslikeks ja bioloogilisteks omadusteks ja neid ei püütagi muuta. Seetõttu tajutakse tüdrukute ja poiste täpselt samasugust käitumist erinevalt ning sellele reageeritakse erinevalt. Poisse peetakse huvitavamateks, aktiivsemateks ning neile eraldatakse kasvatajate ja õpetajate poolt rohkem tähelepanu ja ressursse seda ise teadvustamata. Kooli kontekstis varjavad stereotüüpsed eelarvamused õpilaste individuaalsust ja põhjustavad soolist diskrimineerimist. Näiteks lubatakse poistel võtta õppimist kergemini. Väljend ,,poisid on poisid" saadab avalikkusele ja poistele endile sõnumi, mis nii lubab, andestab rohkem kui ka annab mingeid eeliseid, aga ühtlasi jätab ka võimaluse poiste probleemidele käegalöömiseks
Matkapäev Eesmärk Matkamise eesmärk: arendada noortel füüsilist vastupidavust, koostöö võimet ja orienteerumis oskusi. Anda noortel võimalust, tulla välja rutiinsest elust ja pakkuda vaheldust pinksale vaimsele tööle. Õpetada ja anda kogemuse noortele loodusega kohaneda ning arvestada kõikide ohtudega, millega võib looduses kokkupuutuda. Algtöö Matkamise luba saamine Abiliste, juhtide ja kasvatajate leidmine Lepingu täitmine transpordi tagamiseks (vajadusel) Lepingu täitimine laagri vanemaga Lapsevanemate teavitamine Noorte teavitamine Matkamine toimub jalgsi. Piirkonnaks on Remniku laagre ja selle ümbrus. Matkamise algus on Reminiku laagris ja lõpeb ka samas kohas (ringrada). Matkaraja distants on 12km pikk. Tomub 11.04 2014 Osalevad matkamängus 80 noort,1115 vanusegrupp ja 10 kasvatajat / juhendajat. Matkamine kestab orienteruvalt 6h.
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks
Ema nime algustähte kasutatakse trakeenidel seetõttu, et süstematiseerimise aluseks on tõus märaperekonnad. Trakeenide puhul lisatakse nimele sageli ka tähed, mis märgivad seda, millisest Euroopa regioonist ja märaperekonnast hobune pärit on: Trakehneni perekonnad - T Ida-Preisimaa perekonnad - O Teised (trakeeni)perekonnad - S Inglise täisverelisusega perekonnad - E Araabia verelisusega perekonnad - A Soojaverelised sporthobused Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom on seisukohal, et hobuse nimi peab olema puhas, lühike, ilma numbrite ja tähekombinatsioonideta. ,,Samas, passis võib hobusel olla nimesid rohkem kui üks - algnimi, spordis kasutatav nimi, reklaaminimi ja veel mõni. Mõnikord on hobuse eluea jooksul kasutusel lausa 5-6 erinevat nimevarianti. Samas on hobuse alg- ehk sünninimi selline, mida muuta ei saa," selgitab ta. ,,Sageli lisatakse nime lõppu ka kasvandust märkiv täht."
vihkama nii Liisut kui Sind. - Last ei tohi panna süüd tundma ("Ainult pahad lapsed teevad nii"). Aktspteeri last, isegi kui Sa tehtut andeks ei anna. - Last ei tohi alandada ("Sa oled juba suur poiss, Sa ei tohiks enam käituda nagu väike tita"). Et lihtsustada distsipliini tagamist, tuleks meeles pidada veel pidepunkte - - Mõtle läbi, kuidas toimub üleminek ühest tegevusest teise. - Lapsed vajavad kindlaid rutiinseid tegevusi. - Õues olles jaga kasvatajate vahel ära, kes mida vaatab (redel, kiik, liivakast). - Lasteaias võiks olla nn. "Rahupink", kus lapsed saavad istudes rahuneda kui väga ülemeelikuks lähevad. - Esita lastele küsimusi, kas nad said aru, mida ja kuidas teha. - Kui laps kiusab tihti teisi lapsi, vaatle teda siis kui ta ei kiusa (vastandolukord). - Jälgi agressiivset last siis kui ta on rahulik (võimalik, et sealt selgub, mis põhjustab tema agressiivsust). - Probleemi lahendamine ei ole süüdlase otsimine.
jõudsid koju varahommikul, siis kui teised töölised juba tööle tõttasid ja nii otsast peale. Kuid kas Vene aristokraadi hulka kuuluvale Oneginile oli see õige elustiil, kas see tegi teda õnnelikuks? Jevgenil oli olemas kõik, mida üks noormehe hing ihaldada võis: naised, raha, tunnustus. Kuid juba varajasest lapsepõlvest pidi ta vastamisi seisma üksindusega. Nimelt ta vanemad ei vaevunud oma poega kasvatama ega õpetama, seda tegi ta kas üksinda või kasvatajate abiga. Loogiline ju on, et ilma ema, isa hooleta muutub laps nö. eraklikuks ja kurvaks. Ilmselt mõjutas see ka ta ees olevat tulevikku. Kui ta vanemaks kasvas oskas ta prantsuse keelt, tantsida ja oli kauni välimusega,oskas sobivas kohas midagi täpset öelda, oli hea näitleja daamidega suheldes, suutis nad ära võluda. Päevad olid pungil täis tegevusi, ta käis restoranides, balletti vaatamas ning edasi suundus peole. ole
TIITELLEHT Sissejuhatus Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. ...
kolhoosid/sovhoosid tunnustasid neid esilüpsja tiitliga ja väljastasid aukirju. See aeg oli aga väga pöördeline laste ja vanemate edaspidistele suhetele. Tekkisid lasteaiad, kuhu võsukesed pandi juba väga varakult ja vanematel polnud enam laste jaoks aega, sest prioriteediks oli muutunud raha teenimine ja motoks sai lause ,,Aeg on raha!". Üha vähem sünnitati lapsi ja aina enam taotleti positsiooni ja heaolu. Lapsed kasvasid võõraste hoidjate, kasvatajate hoole all. Sellel ajal sai alguse vanemate ja laste vaheline lõhe, kus kumbki osapool ei mõista teineteist. Pisipõnnid kasvasid üheskoos ja neil hakkas tekkima arvamus, et saavad hakkama ka vanemateta ja see arvamus on ajaga vaid süvenenud. Lapsed ei kuula vanemate sõna, arvavad, et on piisavalt targad ja iseteadlikud. Eakaaslased kinnitavad nende arvamust ja ühiselt jõutakse arusaamisele, et kool on igav ning elu on tegelikult palju lihtsam ja toredam, kui täiskasvanud seletavad
Osalevad poisid, tüdrukud vaatavad ja hiljem toimub hääletamine. Vibu valmistamiseks materjalid olemas kehalise kasvatuse õpetajal, lisaks metsast noortel endil kogutud vahendid. Vibulaskmiseks eelnevalt valmistatud märklaud. Hääletatakse kõige kihvtima vibu poolt ning saadakse punkte täpsuslaskmise eest. Hiljem võimalik vibu laadal müüki panna, kuid edaspidises laagritegevuses vibu kasutada ilma loata ei tohi. Vibud lähevad hoiule kasvatajate kätte ning alles laagri lõpus lapsevanema loal võimalik see tagasi saada. Ettelugemisvõistluseks olemas luuletused, lühijutud jms. Tegevuse läbiviimise eest vastutavad kasvatajad, huvijuht ja kehalise kasvatuse õpetaja. 14.30 16.00 Võistlused maikrahvinna väljaselgitamiseks Toimub küpsisetordi valmistamine, loodusandidest ehete valmistamine ja tantsimine. Osalevad tüdrukud, poisid vaatavad ja hiljem toimub hääletamine.
e) järglaste järgi hindamine: täkul peab olema 8 järglast märal peab olema 2 järglast 15. a)ristamiskatsed eesti hobuse(maahobuse baasil) raskeveohobusega, ida friis soome hobusega, anglo normann ardenniga, hannover norra hobusega, inglise täisvereline b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19.
lõpuks kindla isiksuse välja kujunemine. Lapsepõlv on inimese kõige tähtsam aeg. Aga miks? Siis kujunevad välja eelistused, soovid, hirmud, kartused ja oma arvamus. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Lapsepõlves läbi elatu võib mõjutada edasist elu. Alateadvusesse jäävad asjad mida sa ise tegelikult ei mäletagi enam. Siis proovitakse ja õpitakse uusi asju, teadmiste pagas aina kasvab. Vanemate , kasvatajate, õpetajate ja kõigi meid ümbritsevate inimeste abil. Laps ei saa iseseisvalt hakkama oma eluga. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge. Ta vajab tuge võimalikult palju ja kõigilt kes seda talle võimaldada suudaksid.. Kõige rohkem peab saama ta seda kodust ja see järel koolist. Laps usaldab ja kuulab väiksena oma vanemaid kõige rohkem. Väikese lapse jaoks on kõik elus uus ja teadmisi põhimõtteliselt ei olegi ja selleks tuleb teda suunata mõistlikult.
09:00 Hommikusöök Hommikusöök 10:00 Laste saabumine Matk metsa,joonistamine Näitlemiseks valmistumine, laagrisse ja nende looduses. etüüdide õppimine tubadesse paigutamine. 11:30 Laagri avamine, Loodusliku materjali kasvatajate ja personali korjamine metsast ja tutvustamine, tutvumine Etüüdide esitamine laagriplatsi ümbrusest, laagri ja selle ümbrusega, õhtuks valmis. lipu heiskamine. 13:00 Lõunasöök Lõunasöök Lõunasöök 13:30
" Naine (63) 1. "Mhh... Mulle paistab, et see on inimese võimalus sotsiumis adapteeruda.» 2. "Võib olla lasteaias seda algavad seletada kasvatajad, siis koolis see protsess jätkub õpetajate abil. Aga mina ei ole kindel.» 3. "Siin kindlalt saan öelda, et sotsiaalsed oskused on vajalikud terve elu jooksul ning kõikides sfäärides!» 4. "Noh, kui laps hakkab lasteaias käima. Alates 1,5 a. kuskil.» 5. "Kui juba ütlesin, kasvatajate ja õpetajate abil." Naine (21) 1. "Ma arvan, et see on imimese oskus sootsiumis adapteeruda.» 2. "Laste jaoks - lasteaias või koolis, aga täiskasvanu jaoks erinevates huviringides, võib olla.» 3. "Sotsiaalseid oskusi on võimalik kasutada erinevates elusfäärides, peaaegu kõikides, kus inimesed suhtlevad teine teisega.» 4. "Minu mõttes, kuskil alates 2,5 a. Sel hetkel, kui laps algab teiste inimestega suhelda.» 5. "Kuidas juba ütlesin, lasteaias
mille puhul eesjalad võivad kokku puutuda ja jalad saavad vigastada 12. a) veojõud- hobuse võime teha tööd. See jaguneb normaalne ja maksimaalne b) 75kG ja see mood. 40% kehamassist c) kitsad d) tehtava töö valem´= jõud/ teepikkus e) 1 hobujõud on. 75kGm/s ehk 735 W 13. a)tõudokument- paaritus ja sünni ning põlvnemis ja tõutunnistus b) ema c)esimene grupp: pea, kael, kere teine grupp: jäsemed d) e) hindele hea vastab number 7 14. eesti maahobuse kasvatajate selts asutati 1921a Rakveres. b) eesti hobuse liinid: maahobuse ja aretatud hobused c) Hetman oli kasutusel Toris 1892 aastal.. 15. a) täisverelised tõud on araabia ja inglise, belgia,anglo araabia b) 1880 c) mis põhimõttel eksiteerivad poolverelised?-poolvereliste tõugude puhul kasutatakse aretuses iga 3-4 põlvkonna tagant inglise või araabia täisverelist täkku d) kiiruse ja varavalmivuse suunas 16. Lääne- Euroopa raskeveohobused on: belgias-ardenn ja barbansoon, prantsusmaal-
Laps peab vastavalt oma vanusele: · austama oma kodumaad; · lugu pidama riigikorrast ja seadustest; · hoidma loodus-, kultuuri- ja elukeskkonda; · tunnustama käitumise üldtunnustatud tavasid (vajalik on välja anda juhendmaterjal, mis on ka lastele arusaadav); · tundma huvi talle suunatud teabe vastu ja õppima leidma talle huvi pakkuvat teavet; · osalema eakohastes ettevõtmistes. Võrdväärse perekonna liikmena on lapsel kohustused oma perekonna ja kasvatajate ees. Laps peab oma vanusele vastavalt: · austama oma vanemaid ja kasvatajaid nagu nemad peavad austama last; · abistama oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid ning osalema perekonna ühistes tegevustes ja igapäeva töödes; · laps peab hoidma puhtust ja korda. Laps peab kaasinimeste austamisel ja toetamisel: · abistama nõrgemaid; · käituma ja suhtlema kaasinimestega lugupidavalt;
alati kinnitas ärakirja ehtsust üks või mitu omaaegset usaldusväärset inimest. Naiste jaoks oli keskaeg väga karm. Ajastu märgiks sai nende alavääristamine - neitsilikkuse nõudmine või roojaseks pidamine. Naiste keskmiseks vanuseks jäi 35 eluaastat, mis oli märksa vähem kui meestel. Nende elu möödus kodus vangidena, mis tähendab seda, et neil puudus käia võimalus koolis. Nad pidid leppima vanemate ja kasvatajate pedagoogivõimetega. Hariduslikult said naised end teostada suletuna müüride vahele ehk kloostrites. Õigus elule kloostris tähendas võimalust põgeneda tavapärasest elust ja tegutseda mingil kutsealal, mis väljaspool kloostri müüre kuulus vaid meestele. Sir William Cecil’i kirjeldus Sir William Cecil sündis 13. septembril 1521. aastal väikeses linnas Lincolnshire’i rajoonis. Williami isa, Richard oli Burghley mõisa omanik. Peres oli veel kolm õde - Anne, Elizabeth ja Margaret
4. augustil 1989. aastal toimus teadusnõukogu spetsialiseeritud suvepäev teemal ,,Piistaoja Eesti veisekasvatus". Peahoone ruumides avati Th. Pooli mälestuseks Piistaoja Talumuuseum. 19.detsembril 1990. aastal korraldati teadusnõukogu Piistaoja teaduskonverents teemal ,,Õpetatud agronoom Th. Pool 100". TEENED: · maaseaduse põhiautor · fosforiidikaevandamise algatajaid, osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja · Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja esimees · ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja · sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor · kujundas Piistaoja talu, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele; rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist;
kaaslaste vajaduste arvestamist ja abivalmidust, tagada õpilaste, pedagoogide ja lastevanemate rahulolu. Kooli õppekava arvestab õpilaste eripära, mis tuleneb nende füüsilisest, vaimsest, kõnelisest, sotsiaalsest ja kognitiivsest erivajadusest. Õppetöö taseme ja kasvatuslike meetmete aluseks on nõustamiskomisjoni, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri ning eriarstide uuringud ja soovitused. Klassijuhataja (tiimijuht) jälgib koostöös õpilase, aineõpetajate, kasvatajate ning lapsevanematega õppetöö taseme jõukohasust ja teeb vajadusel ettepaneku selle muutmiseks. Kui õpilase teadmiste tase hälbib antud klassi ainekavast, siis määratakse talle tugiteenused, sh individuaalne õppekava. Kooli ainekavade aluseks on põhikooli riiklik õppekava, kuid kooli õppekava koostamisel arvestatakse erivajadustega laste klassi üldist taset ning keskendutakse baasteadmiste ja praktiliste oskuste õpetamisele.
Puhta tõu sõjajärgses taastamises oli Kongo-go, Dewa vereliinidega koer, ületamatult tohutu populaarsusega. Dewa-liini akitasid, kes oma välimuses lasid aimata nii mastifi kui ka saksa lambakoera iseloomulikke omadusi, toodi sõjaväelaste vahendusel kaasa ka koju, Ühendriikidesse. Intelligentseid ja mitmesuguste elutingimustega kohanevaid Dewa-liini akitasid arendasid edasi kasvatajad USA-s ning üheaegselt kasvas nii koerte kui ka selle koeraliini kasvatajate arv. Ameerika Akita-klubi asutati aastal 1956 ja Ameerika Kennelklubi (AKC) tunnustas tõugu oktoobris 1972 -7- (tõuraamatusse kandmine ja osalemisluba näitustel). Kahjuks ei tunnustanud tookord Jaapani Kennelklubi (JKC) ja AKC vastastiku teiste põlvnemistunnistusi ning seetõttu polnud ka võimalik USA-sse uute jaapani vereliinide juurdetoomine. Sellepärast arenesid Ühendriikide akitad oluliselt teisiti kui päritolumaal Jaapanis
vastutusrikas ja raske nii vaimses kui ka füüsilises kontekstis. Kuna lapsed vajad rohkem järelevalvet, toetust ja suunamist, siis peaks nendega tegelavatele töötajatele esitama kõrgemad nõudmised. Viimastel aastatel on hakatud lastekaitse ja laste hoolekande valdkonnale rohkem tähelepanu pöörama: valminud on hoolekande ja lastekaitse kontseptsioon, lastekaitsetöötaja näidisametijuhend, paraneb seadusandlus, toimuvad lastekaitsetöötajate võrgustikukoolitused ja lastekodude kasvatajate koolitused. Puudusteks on lastekaitsetöötajate ebapiisav arv ning mõningatel juhtudel siiski ei toimi see koostöövõrgustik nii hästi kui peaks. Kuigi meil riigis on olemas vajalikud instutsioonid, siiski jääb mingi informatsioon kuskilt saamata või tekkivad muud vastuolud ning see tekkitab märkimisväärseid lõhesid võrgustikutöös. Ma arvan, et paljud töötajad on seda tähele pannud ning loodan, et on üritanud anda oma panuse selle efektiivsemaks toimimiseks.
noortelaagrites .......................................................................................................................................... 7 Laagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites ............................................................................... 9 Laagrituusikute toetus projektlaagrites .................................................................................................. 10 NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS .............................................................. 14 LAAGRIJUHTIDE NÕUKODA JA NOORTELAAGRITE KORRALDAJATE SEMINARID .................... 16 NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID ............. 17 TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID, MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL ............................... 18 TRÜKISED ............................................................................................................................................
ristamise ja paremate hobuste väljaveo tõttu. [3] Kasvanduse töö alustamisega avati kasvanduses suguhobuste raamat, kuhu kanti kõigi kasvanduse hobuste andmed. Tinglikult tuleks suguhobuste raamatut lugeda tõuraamatu eelkäijaks, sest tõuraamatusse kanti hobuste põlvnemise, järglaste, välimiku hindamise ja jõudluse andmed ning iseloomu omadused. [3] Teiseks, aga 1921. aastal, kui Haapsalus registreeriti Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts ja hakati pidama tõuraamatut. (Lisa 1) 1921. aastal asutati Eesti hobuse kasvatajate selts (tollase nimetusega "Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts") ja avati turaamat. Algas eesti hobuse sihikindlam aretamine. Sellel ajal oli päevakorras eesti hobuse muutmine suuremaks ja tüsedamaks, hobune oli peamine veojud pllumajanduses. Verelisamise eesmärgil otsustati kasutada suuremakasvulist soome hobust, kes on eesti hobusele sugulastug. [4]
Lastekodu, mis peaks vanemliku hooleta lapsele olema kodu selle üldinimlikus ning kultuurilises tähenduses, on siiski esmalt asutus, organisatsioon oma eelarve ja personaliga, kellel hoolekandeasutusesga eelkõige töösuhe. Kasvataja saaks olla ema või isa eest vaid juhul, kui ta oma hoolealuseid tingimusteta ja siiralt armastaks. See eeldab aga mitte ainuüksi hingesoojust, vaid ka täielikku pühendumust ning piisaval hulgal privaatsust. Võttes arvesse tegelikke olusid, kasvatajate vähest motiveeritust ning sellest tulenevat kaadrivoolavust, samuti ebapiisavaid materjaalseid vahendeid, ei suuda hoolekandeasutused alternatiivse kasvukeskkonna rollis sageli lahendada eelnevalt tekkinud probleeme ega korvata varasemat kasvatusdefitsiiti. Seetõttu on lastekodukasvandike areng, võrreldes täisväärtuslikest peredest pärinevate lastega, märkimisväärselt erinev.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sis...
silme ees oleks. Vaid rääkimine ainuti ei aita. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Lasteaia menüü tuleb kindlasti koostada püramiidi põhitõe alusel, kuid teadvustada tuleks peale laste ka lapsevanemaid. Kuid kui kasvatajate jutt ei jõua vanemateni, siis ehk teeb seda laste informeerimine ning nagu vana tõde ikka ütleb ,,Lapse suu ei valeta" ja vanemad võtavad oma lapsi kuulda ja toituvad koos lastega tervislikumalt. 3 Laste hammaste tervis Suuhügieen Suu tervislik seisund on oluline ja vajalik üldtervise heaoluks ning mõjutab meie igapäevase elu kvaliteeti
Saksa lambakoer on üks populaarseimaid koeratõuge maailmas. Seda tõugu on järjekindlalt aretatud aastast 1899. Saksa lambakoera aretamise idee autoriks on Max von Stephanitz, kes seadis endale eesmärgiks välja aretada tark, tugev, vastupidav ning truu koeratõug. Tänapäeval on Saksa lambakoer enimlevinud teenistuskoer maailmas. Teda kasutatakse valve-, saate-, jälitus-, narko-, pääste- ja juhtkoerana. Saksa lambakoer on äärmiselt intelligentne, õpihimuline ja kuulekas. Ta on hästi õpetatav ning aktiivne koer. Saksa lambakoer ei ole diivanikoer ja seetõttu ei sobi ta igale inimese. Kirjeldus Saksa lambakoer on jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega ning ülihea haistmismeelega koer. Tema loomus on tasakaalukas, rahulik, inim(lapse)sõbralik, seltsiv, kuid samas valvas ning vajadusel ka ründav ja ennastohverdav kaitsmaks oma peremeest (karja). Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt. Ta ei tee vahet, kas tema karja kuuluvad teised...
erinevatest käsitöödest (sõnavara), vaid ka süntaksist (lauseehitus), artikulatsioonist ja rütmist. Sellepärast on Baden-Würtenbergi lasteaedade uutes arenguplaanides laulmine ja musitseerimine jälle põhjapanevama tähtsuse saanud. Muusikaprojektiga ,,Laulvad lasteaiad" nägime me küll, et lapsed väga meelsasti laulavad, tihti aga kasvatajatel puudus julgus ja iseenesestmõistetavus korrapäraseks laulmiseks. Seoses sellega alustati kasvatajate koolitust. Meie, muusikapedagoogid, saime edsiarendada võimalusi laulmise integreerimiseks lasteaia päevatoimetustesse töötades koos kasvatajatega lasteaedades praktiliselt. Jääb vaid soovida, et läbi selle tegevuse laulmist lasteaeades jälle nii väärtuslikult tähtsana hindama hakatakse, nagu ta on. AUTORITEST: Annette Mangold Waizenegger. Logopeed, laulja, lastekoori dirigent, täiendõppe läbiviija kasvatajatele, kahe lapse ema. Karin Bierich-Schopmeyer
.on ajaühikus tehtud töö hulk. Võimsust tähistatakse N-iga. N= A/t= kGxm/t hj 1 hobujõud on 75 kGxm/s hobune võib anda lühikese ajajooksul anda välja võimsust ka rohkem kui 1 hj. 1 hj annab 735,499 W. Hindamise eesmärgiks on aretusväärtuse määramine. Kolm põhitõugu. Eesti hobune Tori hobune Eesti raskeveohobune Need on ka ohustatud tõud. Eesti hobusekasvatajate selts tegeleb veel Araabia täisvereliste hobustega, trakeeni hobustega. Peale selle on meil ka veel traavli kasvatajate ühing. Igal seltsil on oma juhatus, spetsialistid, kes on vannutatud seda asja ajama. Eesti hobusekasvatajate Seltsis pannakse suuremat rõhku täkkude hindamisele, kontrollimisele, aretusele. Täkkude ja märade vahekord on umbes 1:20. Ühe täku juures on 5 mära seemendusboksi. U septembris võetakse sügavkülmutatud sperma. Täkku ei veeta märade juurde, vaid vastupidi. Täkk on kallim. Hinnatakse ainult neid hobuseid, kelle põlvnemine on teada, kellel on paaritamistunnistus,
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht loovtegevuse õpetaja Ranele Raudsoo PEETER PÕLD Referaat 2 Viljandi 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LAPSEPÕLV .......................................................................................................................... 4 KOOLIAEG.......................................................................................................
õpetaja ülesanne on selgitada välja iga lapse võimete piirid ja anda lapsele neis piirides õnnestunud õppimiskogemusi. Last ei tule sundida tegema seda, mis tal kogu aeg ebaõnnestub; õpetuse aluseks peab olema ka lapse eneseusu toetamine ja aktiivne suhe ümbritsevaga; oluline on lapsesse suhtumine mitte vanuse, vaid arengutasemele vastavalt; oluline arvestada, et arengu eelduseks on vanemate, spetsialistide, pedagoogide, kasvatajate teadmised ning lapse ergutamine päevast päeva; vaimupuudega laste arendamist saab edendada mängu ja treeningu abil; vaimupuudega lapsed vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust, lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu ja sama palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki, samuti kedagi, kes usub lapsesse, teda juhendab ja õpetab. Millist abi või tuge liitpuudega inimene vajab? Kui võimalik, siis liitpuude vormi
...........5 3. Ivan Illich ,,Koolideta ühiskond".............................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID SISSEJUHATUS Antipedagoogikat ja nn musta kasvatust propageerisid Kesk-Euroopas A. Miller, E. Braunmühl, H. Kuppfer, I. Illich jt. Antipedagoogika kahtles koolikohustuse õiguses ja vajalikkuses. Küsitavaks tehti kasvatajate mõju lapsele ning selle õigsus. Antipedagoogika suur ihalus oli võimalus elada praeguses hetkes, mida ei tohi loovutada tulevikule. Kaheldi ka ühiskonna normides: ei ole üldkehtivaid väärtusi, on vaid mina. (M.Tuulik Kolmas õppekava: hääbunud laine järellainetus Eestis URL= http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/02.06.06/ dialoog/2.shtml 04.11.2008) 1. Antipedagoogika Kasvatajad ja lapsed on võrdsed. Sõprus lastega oli üks antipedagoogika lööklauseid.
kuuluvad sõimerühmadesse, üle 3 aasta vanused lapsed lasteaiarühmadesse. Sõimeealiste laste rühmad olid 15-20 kohalised ja lasteaia rühmad 25 kohalised. Paralleelselt lastepäevakodudega töötas Eesti Nsv-s veel ka omaette lastesõimi ja lasteaedu. Lasteasutuse sõimerühmas olid lapsed kasvataja ja sanitari hoole all, lasteaiarühmas töötas kasvataja ja koristaja. Nõukogude Liidus läks lasteasutustest kooli ligikaudu 50 % lastest, linnades 70%, Eesti NSV- s 47%. Kvalifitseeritud kasvatajate kaadrit valmistasid ette pedagoogilised koolid, mis andsid lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. Kasvataja tõotus Saades nõukogude kooleelsete lasteasutuste kasvataja kutse, annan oma rahva ees tõotuse 1
) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti käitumisprobleemidega õpilaste riskigrupis. Pärast lapse sündi võivad tema arengut soodustada või pidurdada väga mitmed keskkonna mõjutegurid, millest tähtsaim on vanemate (ka kasvatajate ja õpetajate) arendav tegevus. Ühelt poolt on erakordselt raske mõõta last ümbritseva keskkonna (kodu, sõbrad, tuttavad, kool jne) mõju lapse arengule. Teisalt on psühholoogid jõudnud mõningate üldiste seisukohtadeni. Kuid individuaalsed erinevused võivad olla väga suured ja sõltuvad eelkõige keskkonna iseloomust. (Leppik, 2008, 144.) ,,Täiesti normaalsed lapsed võivad olla sageli primitiivsel moel vaenulikud, hävitavad ja isekad, samas jällegi primitiivsel moel lahked,
ratsionaalne kasutus, osutab tihedat seost teooria, tegeluse ja ühiskondliku rakenduse vahel" (1965). Hr. Pooli teod ja tegemised maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi rakendaja pani aluse katsepunktide võrgu väljakujundamisele eesti agronoomilise nõuandeteenistuse rajaja fosforiidikaevandamise algatajaid, mõnda aega osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi (1920-40) asutaja ja esimees ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor paljude teadusväärtusega kirjutiste autor ja kaasautor kujundas Piistaoja talu, mille tema isa oli linamüügituluga 1896.a. päriseks ostnud, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: Hr. Pooli teod ja tegemised pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele;
a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks. Talupojad ühinesid kontrollühingutesse ja palkasid ametisse
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
Apollon Apollo Valguse ja tõejumal, luule ja muusika kaitsja. Aphrodite Venus Ilu- ja armastuse jumalanna. Dionysos Bacchus Veini ja viinamarja kasvatajate jumal. Poseidon Neptuunus Meredevalitseja, maavärinate isand. 19. Tõesta, et riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. TV 145 Riigi edu sõltus jumalate heasoovilikkusest ning jumalate austamine oli üks tähtsaimaid ülesandeid. Tähtsamad pühamud olid kindlalt riigikontrolli all, usupidustused olid riiklikud ettevõtmised. 20
Varasest east alates peame kasvatama lastes viisakust, sõnakuulamist ja austust vanemate inimeste vastu. Mitte alati ei olda küllalt rangelt järjekindel laste kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisel. Kasvatuslikult on tähtis kasvataja õiglane hinnang laste käitumise kohta. Lapse väga hea käitumise puhul on soovitav sellele juhtida ka teiste laste tähelepanu. Kõige olulisemad vahendid laste kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisel on täiskasvanute laitmatu eeskuju, kasvatajate järjekindlus oskuste õpetamisel ja püsivus kultuursete harjumuste juurutamisel ning lasteaia tihe side perekonnaga (1997). Kasvatustööst segarühmalises lasteaias Lasteaia segarühma kasvatajal seisab ees eriti raske ja vastutav ülesanne täita ettenähtud ülesanded rühmas, mis koosneb mitmes vanuses lastest. Tal seisavad ees samad ülesanded, mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju
akviteen jpt 4. Tööveised Ukraina ja ungari hall stepiveis. · Veisetõugude arvukust suurendavad seebutõud või seebu ja koduveise hübridiseerimisel saadud tõud. Need on levinud eeskätt subtroopikas ja troopikas, seega Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Okeaanias ja Kagu-Aasias. 77. eesti holsteini tõug Tõu aretuslugu algas 1838. aastast, esimene edukas hollandi-friisi import. 1900 oli 29% ja 1901. asutati Liivimaa Hollandi- Friisikarja Kasvatajate Ühing. Hollandi mustakirju tõug oli väga populaarne ja konkureeris ameerika holsteiniga kuni 1970ndate lõpuni. 1950. lõpust kuni 1970. imporditi 70 pulli ja üle tuhande tiine mullika. Pullid viidi kunstliku seemenduse jaamadesse ja nende mõju oli ulatuslik ja kiire. 78. eesti punane tõug · . Tõug kujunes välja XX sajandi 1. poolel, Tõug oli arvukaim (2/3 veistest) kuni 1970ndate keskpaigani.
(1) Tegevusloa saamise taotluse esitab noortelaagri pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast omaniku kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist. Noortelaagri tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. (2) Tegevusloa taotlusele lisatakse: 1) noortelaagri põhimäärus; 2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata; 3) andmed noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala kohta ning Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti tõendid ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästealade nõuetele; 4) laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu; 5) [Kehtetu RT I 2002, 61, 375 jõustunud 1. 08. 2002]
erineva mahu ja sisuga koolitusi pakuvad mittetulundus- ja ärisektor (Haridus- ja Teadusministeerium). Noorte Eestis on olemas õigusregulatsioon- Lasnamäe noortekeskus tervistav ja Noorsootöö sedaus ja sellega kaasnevad korraldab iga suvi linna,- ja arendav rakendusaktid; hästitoimiv noortelaagrite välislaagreid. Lasnamäe koolid puhkus juhtide ja kasvatajate koolitussüsteem; pakuvad samuti linnalaagreid. noortelaagrite võrgustik ja laagribaasid; olemas stabiilne koordinatsiooni- ja koostööstruktuur; tegutseb Laagrijuhtide Nõukoda (Noorsootöö strateegia 2006- 2013). Noorte Eestis on töökasvatuse valdkonnas www.malev.ee - informatsioon töökasvatus rahalised vahendid, millega valdkonda noorte töömalevast, kus saavad
inimeste vastu. Mitte alati ei olda küllalt rangelt järjekindel laste kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisel. 6 Kasvatuslikult on tähtis kasvataja õiglane hinnang laste käitumise kohta. Lapse väga hea käitumise puhul on soovitav sellele juhtida ka teiste laste tähelepanu. Kõige olulisemad vahendid laste kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisel on täiskasvanute laitmatu eeskuju, kasvatajate järjekindlus oskuste õpetamisel ja püsivus kultuursete harjumuste juurutamisel ning lasteaia tihe side perekonnaga (1997). Kasvatustööst segarühmalises lasteaias Lasteaia segarühma kasvatajal seisab ees eriti raske ja vastutav ülesanne täita ettenähtud ülesanded rühmas, mis koosneb mitmes vanuses lastest. Tal seisavad ees samad ülesanded, mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju
1941. a. jaanuaris anti välja määrus lasteaedade ja mängumurude asutamise kohta Eesti NSV- s. Pärast Eesti vabastamist fasistlikust okupatsioonist, hakkas vabariigis tööle 52 lasteaeda. Koolieelsed lasteasutused rajati esialgu eraldi lastesõimede ja lasteaedadena. Lastesõimed olid määratud 2 kuu kuni 3 aasta vanustele, lasteaiad 3-7 aastastele lastele. 1959. aastal ühendati lastesõim ja lasteaed ühtseks asutuseks lastepäevakoduks. Kvalifitseeritud kasvatajate kaadrit valmistasid ette pedagoogilised koolid, mis andsid lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. KOKKUVÕTE Fröbel arvates peab materjal sisaldama järgmisi asjaolusid: loodus, arv, geomeetriline nägemus, sõna ja keel, kunst, Jumal
märgatavalt tõu kvaliteeti. Selliste saksa lambakoerte nagu Rin-Tin-Tin ja Strongheart julge tegutsemise näitamine kinolinal üle kogu Ameerika Ühendriikide tekitas tohutu nõudluse "saksa lambakoertest politseikoerte" järele. Varsti tekkisid "kutsikatehased", kes täitsid küll nõudluse, kuid müüsid tihti küsitava taustaga, alatoitumuses, mõttetult aretatud ja arvukate füüsiliste ja psühholoogiliste vigadega koeri. Võltsitud sugupuud oli igapäevane nähtus. Taoliste kasvatajate ainus mõte oli raha, mida populaarse tõu pealt teenida võis. Kahjuks on see praktika üsna levinud paljudes paikades tänapäevalgi. Kui 1930-tel aastatel natsism üle kogu Saksamaa levis, oli von Stephanitzil üsna raske jätkata SV juhtimist mitmete SV liikmete, natside, vahelesegamise tõttu. Ta loobus 1935. aastal. 22. aprillil 1936, SV loomise 37'l aastapäeval, Max von Stephanitz suri.
Eeltoodust võib järeldada, et igas kodus on oma kasvatuslik keskkond, mille lapsevanemad loovad. Lapse kiindumus vanematesse ja kodusse sõltuvad suuresti sellest, kuivõrd saavad vanemad aru lapse vajadustest ja kui hea on hoolitsus tema eest. Kodune keskkond annab lapsele kõige rohkem jõudu ja tuge. 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel „Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja ning tema töö edukus sõltub paljuski sellest, milline on lapsevanemate ja kasvatajate üksteisemõistmine ja usaldus. Ainult üheskoos saab pidurdada lapse negatiivsete algete teket või süvenemist ning edasi arendada positiivseid isiksuse omadusi” (Almann, 1995). Lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist mõjutavad kõik inimesed, kellega laps vahetult kokku puutub ja kes on temaga seotud. Lapse lähimas keskkonnas olevad inimesed moodustavad tema sotsiaalse võrgustiku, milles eriti tähtsad inimesed on lasteaia töötajad. Lasteaia võtmeisikuks on õpetaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
