Kool saja aasta pärast Kool saja aasta pärast on suur ja ilus. Sööklasse mahub tuhat inimest. Toiduks vajutad sa puutetundlikule ekraanile ja tellid oma lemmiktoidu. Kooli teleporditakse. Kui keegi komistab ja kukub, siis kerkivad põrandast madratsid. Koolis ei või kakelda ja narrida. Õppida koju ei antaks üldse. Õpetajad on lahked, rahulikud ja ei karju kunagi. Tund kestaks viiskümend viis minutid ja vahetund 45 minutit. Iga päev võiks olla kehalise kasvatuse tund . Kindlasti on koolil on ka ujula ja tenniseväljak. Palju korraldatakse ka õppeekskursioone nii Eestis kui välismaal. Nii õpetajad ja õpilased on õnnelikud ja tahavad kooli tulla.
Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Arhiiviandmed näitavad , et Korjuste perekond olid Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem. Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Isa Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos, kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). Korjusel on tütar Melissa F
Kuidas ennetada kuritegevust. Lisaks uudistele majanduse seisust on rahvast hakatud teavitama ka kuritegevuse kasvust. Loogika on lihtne: kui rahval raha pole, siis minnakse ja pannakse miskit pihta või varastatakse keegi paljaks. Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoisssi hoovis kive loopimas, lähed ja ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast. Minuarust ei ole kuritegevuse kasvu Eestis viimasel ajal suudetud ohjeldada. Muu hulgas kinitab seda see, et selle aja kestel on kuritegevuse hulk tõusnud päris kõrgele. Ehki valitseb siiani arusaam, et kuritegevuse vastu on kõige parem võidelda karistades, mõtlen ma aina rohkem, et tegelikult tuleks kuriteole jälile saada juba enne kui see toime pannakse. See ei kujuta endast küll mingit lõplikku pääseteed, ent võib ometi osutuda
Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebane on uudishimulik. Sobiva tuule korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui ta inimese ära tunneb. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Rebase eluviis on öine. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Urul on alati mitu väljapääsu kuni viis, et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.Mööda
Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lahti on Ma ei tea mis vennaga teha Ta kaevas maasse augu ja tahab seda nüüd tuppa tuua * Üks noormees on vette kukkunud ja karjub appi Eemalt möödub eideke Mis te karjute Ma kukkusin vette Seda ma näen Aga ma ei oska ujuda Ka mina ei oska ujuda aga ega ma ometi sellepärast karju * Puhkekodu direktor kohtas puhkajat kes just kalapüügilt tagasi oli jõudnud Noh kuidas kala näkkas Ah ei saanud kalapoegagi Esimese päeva kohta polegi see kõige hullem Mõned puhkajad ei saa siin kala kogu puhkuse jooksul Vaat see on ebaõnn
Johann Voldemar Jannsen ja Perno Postimees · 04. mai 1819 (Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra mõisa möldri pojana, pärines jõukamast perest Kuid juba 1826. aastal tema isa suri ning poiss saadeti ümbruskonna karju hoidma) · . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid
struktuuri kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhestumuslik ja keskkondlike takistustega tõkestab teda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist Suhtlusnõuded puuetega inimestega suhtlemisel: Ära paku tervituseks kätt, kui tal pole käsi Ära kiirusta! Abi või toetuse pakkumisel ole kannatlik. Küsi, jälgi ning ära solvu, kui seda vastu ei võeta. Ära karda küsida, kui pole oma tegevuses päris kindel. Ära karju, vaid säilita normaalne hääletoon. Ära räägi temaga ülevalt alla Ära tee välise põhjal järeldusi, mida isik suudab või ei suuda. Ta ise teab ennast kõige paremini! Ära teeskle, et said aru, kui tegelikult ei saanud. Küsi uuesti! Ära tunne piinlikkust, kui kogemata kasutad väljendeid nagu "kuulmiseni" või "nägemiseni", mis viitavad isiku puudele. Nägemispuude Tutvusta ennast või lähedal olevaid inimesi. Kirjelda ümbritsevat. Kui lahkud, anna sellest märku.
Kapibaara näksib rohtu oma suurte ja laiade lõikehammastega ja peenestab seda purihammaste vahel. Paljudes piirkondades peetakse kapibaaradele intensiivselt jahti, kuna nad söövad karjamaad rohust puhtaks, pakkudes sellega kariloomadele toidu osas konkurentsi. Neis piirkondades on kapibaarad oma harjumusi muutnud ja käivad nüüd söömas vaid öösiti, pimeduse katte all. Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. Kapibaarad on sigimisvõimelised aasta läbi. Enamik paaritub maikuus, vihmaperioodi hakul. Kui emasloom on paaritumiseks valmis, järgneb temast huvitatud isasloom talle pikki tunde. Emane teeb sageli peatusi, et isane teda silmist ei kaotaks. Paaritumine isa leiab aset harilikult vees. Sünnituse lähenedes eemaldub emasloom karja juurest ja toob pojad ilmale varjatud kohas padrikus
Distsiplini tagamine lasteaias. Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmisteks igapäevaelus ja koolis. Kui last ümbritsevad süsteemi osad toimivad harmooniliselt, käitub laps tasakaalukalt. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (01.01.1993) ütleb: Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist ( §31 Lapse kohtlemise üldpõhimõte, lõige 1 ) Distsipliini tagamisel on väga tähtis osa lastekeskse õpikeskkonna loomisel. Selleks on oluline - - Hoolikas planeerimine ja individualiseerimine. - Meeskonnatöö ja läbi mõeldud töökorraldus, st.kooskõlastatud nõudmised laste suhtes. - Lapse päev peaks olema tasakaalustatud. Lapsed väsivad, hakkavad tõuklema ja jooksma kui päev on liiga tihe. - Õppimine peaks käima mängu kaudu, et laps e...
suunata oma energia heale eesmärgile -Seksuaalselt hoolivaks isiksuseks saamiseks peavad poisid õppima kaastunnet ning õrnade tunnete väljanäitamist -Testosteroon annab elujõudu. Sooerinevuse, mida tingivad meessuguhormoonid ja geenid: Poisid on vastuvõtlikud üksildusele ja ängile---näita üles sama suurt kiindumust kui tüdrukute suhtes. Testosteroon teeb poisid sageli vaidlushimuliseks ja rahutuks--- lahenda konflikt rahumeelselt, ära karju ega ründa. Mida isad saavad teha? -Võta isaksolemiseks aeg -Tegele võsukestega aktiivselt- räägi, mängi, meisterda, käi matkamas -Mõnikord on keskendumishäire põhjuseks isa tähelepanu defitsiit -Jaga partneri vaateid distsipliinile. Ta ei tohiks sind karta, kuid peaks austama. Ära löö ega hirmuta poisse, see muudab nad teiste suhtes julmaks - Poeg jäljendab sind- ka seda kuidas sa emasse suhtud, võtab üle sinu suhtumise. Ta ei suuda
maailma parimal tasemel. Põllumajandamine eluviisina on Uus-Meremaal väga levinud – Põhjasaarel peamiselt lihaveiste ja piimakarja kasvatus, mägises osas lambad. Lõunasaar on lammaste päralt. Kari kasvab peamiselt vabalt rohumaadel, talvel antakse loomadele vähesel määral lisatoiduks heina ja silo. Heina kasv sõltub palju aastaajast, kohast ja kliimast aga enamasti on piisavalt heina 8-12 kuul aastast. Karju hoitakse koplites, mida ümbritsevad liigutatavad elektrikarjused, nii on lihtne ka karja teise kohta viia. Poegimise aega planeeritakse väga hoolikalt, et kasutada maksimaalselt ära kevadist heina kasvu. Rohumaid hooldatakse pidevalt, paljud farmid on suutnud oma rohumaad arendada nii heaks, et saavad seal kasvatada aasta läbi 25 lammast hektari kohta. 5 PILDID
ka o mad reeglid, mida ei tohi ületada, sest muidu elu ei lähe ena m hästi, või lõppeb . · ,, Terav, nagu nael . ,, Naela peale on valus astuda, sest see on terav, sa ma m o odi on ka tunnetega, kui ütled, teistele halasti, saab see ini mene haiget ( vai mselt ) . · ,, Lokku löö ma. ,, Tähendab ,, hurraa ! ,, karju ma . R õõ must hüüd mine, kisamine . · ,, Tola tege ma . ,, Lolli m ängi ma, teiste e es ennast alavääristama, veidralt käituma, rääki ma .
teavad kõike ja kõiki, miks ei märganud keegi selles peres olevaid kummalisi lapsi? Artiklis väidetakse, et- tähelepanelikule silmale ei jää lapse hüljatus siiski märkamata. Muidugi käib see ütlus rohkem nende laste kohta, kes käivad mingis lastekollektiivis või liiguvad vähemalt väljas kaasinimeste vaateväljas. Jääb ka arusaamatuks, kuidas sellised nõndanimetatud ,,seinakapilapsed" ei protesti, ei karju, ei nõua õue, miks ei pöördu nad abi saamiseks teiste täiskasvanute poole? Vist ongi nii, et need lapsed ei saagi aru, et nende elus midagi valesti on, hea, kui nad üldse rääkidagi oskavad. Hirmuga mõtlen, et Eestimaal on ehk veel selliseid kodusid, kuhu abistajate käsi ega silm ei ulatu. Vaimuvaesed ja sõltuvusprobleemidega vanemad teavad küll kuidas lapsi teha ning kasutavad seda teadmist/ oskust usinasti (sageli sissetuleku saamiseks)
vähemalt järgmise aastani.Täkk ei kannata karjas teisi täkke ning kui varss saab kolmeaastaseks, aetakse ta karjast minema. Karja juurest ära aetud noortel täkkudel on palju energiat ning nad on agresiivsed. Nad on märade ligimeelitamiseks ja oma karja loomiseks siiski veel liiga noored ning seetõttu hoiavad nad mitme aasta jooksul omaette.Hobune saab suguküpseks 3 aastaselt. Harjumused Mustangid moodustavad täkust ning tema haaremist koosnevaid väikesi karju, kuhu kuulub 2- 18 mära, nende varsad ning hulk noori hobuseid.Karjad -tabuunid- kindlustavad parema kaitse kiskjate eest, üksik mustang ei oleks võimeline end kaitsma. See oli eriti oluline varem, kui inimene ei hävitanud veel nii ulatuslikult mustangide terriooriumidel elutsevaid hunte, koiotte ja puumasid. Kari elab teatud alal, mida ta kaitseb ning kust toitu hangib. Nad taluvad ka oma territooiumi servas elutsevat teist karja ning aeg-ajalt ühinevad karjad võitluses kiskjate vastu.
evakuatsiooni puudutav informatsioon. 12. Küsi teistelt:"Seda meest tundsite?" 13. Seisa kellegi lähedal ja nuusuta teda. 14. Püüa nähtamatuid kärbseid. 15. Kui uksed sulguvad, ütle:"Olukord on kontrolli all, paanikaks pole põhjust. Küll nad avanevad". 16. Ütle kaassõitjatele, et sa näed nende aurat. 17. Hüüa:"Kallistame" ja siis tee seda. 18. Tee piinlevat nägu, samal ajal tao oma pead vastu seina ja karju:"Suu kinni....kõik, suu kinni!" 19. Tee oma kott laialt lahti, piilu sisse ja küsi: "On teil seal ikka õhku?" 20. Seisa tasakesi ja liikumatult nurgas, nägu seina poole ja liftist lahkumata. 21. Silmitse pingsalt ühte reisijat ja hüüa hetke pärast hirmunult:"Sina oled uks nendest" ja tagane kiiresti. 22. Kasuta käpiknukku rääkides teiste reisijatega. 23. Kuulata lifti seinu stetoskoobiga. 24. Iga kord kui keegi nuppu vajutab tee
Kapibaara näksib rohtu oma suurte ja laiade lõikehammastega ja peenestab seda purihammaste vahel. Paljudes piirkondades peetakse kapibaaradele intensiivselt jahti, kuna nad söövad karjamaad rohust puhtaks, pakkudes sellega kariloomadele toidu osas konkurentsi. Neis piirkondades on kapibaarad oma harjumusi muutnud ja käivad nüüd söömas vaid öösiti, pimeduse katte all. Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. PALJUNEMINE Kapibaarad on sigimisvõimelised aasta läbi. Enamik paaritub maikuus, vihmaperioodi hakul. Kui emasloom on paaritumiseks valmis, järgneb temast huvitatud isasloom talle pikki tunde. Emane teeb sageli peatusi, et isane teda silmist ei kaotaks. Paaritumine isa leiab aset harilikult vees. Sünnituse lähenedes eemaldub emasloom karja juurest ja toob pojad ilmale varjatud kohas padrikus
Isas- ja emasloomad moodustavad reeglina Kaselotid toituvad peamiselt peajalgseist, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Harva söövad nad ka muid loomi: astelraisid, homaare ning haisid.Kuna kaselotid püüavad sageli ka väga suuri kalmaare, on kinnipüütud vaalade kehadelt leitud kombitsajälgi, mis näitab, et kalmaar on püüdnud ennast kaitsta.Toitu püüdes võivad kaselotid sukelduda rohkem kui 2 kilomeetri sügavusele. Ükski teine imetaja ei suuda sukelduda nii sügavale.eraldi karju Kaselottide arvukus pole täpselt teada, hinnanguliselt võib see olla 200 0002 000 000 isendit.Varem kütiti kaselotte peamiselt liha, vaalavõidise ja ambra saamiseks, kuid nüüd on küttimine tunduvalt vähenenud ja arvukus on taastumas. . Arktikas kasvavad taimed Polaar- ehk külmakõrbed on need alad jäävööndis, mis on suurema osa aastast jääst ja lumest vabad. Polaar- ehk külmakõrbetes esineb ka kidurat taimestikku.
Eluiga Metssea eluiga on tavaliselt 9–10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi kuni 25 aasta vanuseks. 4.Elulaad Aktiivsus Metssead on üldiselt öise eluviisigia ning aktiivsed peamiselt varahommikuti ja hilisõhtuti. Keskmiselt 4–8 tundi päevas otsivad nad süüa, mis on üldiselt sotsiaalne tegevus koos grupiga. Päevasel ajal puhkavad nad varjulistes kohtades, näiteks põõsastes. Sotsiaalsus Metssead on üldiselt seltskondlikud loomad. Nad moodustavad karju, mille suurus oleneb nende asukohast ja aastaajast. Enamasti ei ületa karja suurus 6–20 isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe. Karja moodustavad enamasti täiskasvanud emased ning nende noored järeltulijad.Vanemad isased väljaspool sigimisperioodi üldiselt gruppides ei ela. Igal metsseagrupil on oma territoorium, mis katab umbes 20 ruutkilomeetri suurust ala. Oma territooriumi märgistavad nad haisvate eritistega: sülje ja väljaheidetega
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse ...
Kuna kuulmisaparaadid suurendavad helitugevust, siis on nad neurosensoorse kuulmiskahjustusega inimestele vähe kasulikud. Inimese kõne võib olla küllaltki vali ja moonutatud, sest tal on raskusi omaenda hääle kuulmisega. Paljud inimesed, kel on neurosensoorne kuulmiskahjustus, on leidnud, et nad ei talu tugevaid helisid. Helitugevuse suurendamine annab ebaproportsionaalselt suure tundlikkuse heli valjusele. Seepärast võivad nad vahel öelda: "Ära karju, ma ei ole kurt!" Tugevad helid, eriti kui nad on võimendatud kuuldeaparaadis, võivad inimesele olla valulikud. Karjumine teeb öeldu mõistmise tunduvalt raskemaks, sest helid saavad rohkem moonutatud ja tekitavad valu. 2. Kuulmispuuete klassifikatsioonid Erinevatel andmetel elab Eestis umbes 1500-2000 kurti (sündinud kurdina või varakurdistunud), s.o ligikaudu 0,1% elanikkonnast.
VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM
tunnistab inimesi surnuks kiirabi, mitte kaaskannatanud). Kuid kannatanule tuge pakkudes ei tohi talle ka asju ilusamaks valetada. Mida võib öelda: ,,Mis juhtus?" ,,Kurb, et see juhtus!" ,,See on sulle väga raske katsumus." ,,Täiesti normaalne on, et sa tunned ... " ,,Ma ei tea mida öelda" Mida ei tohiks öelda: ,,Ma tean mida sa tunned" ,,Olesk võinud minna hullmini" ,,Rahune maha!" ,,Ära karju!" ,,Ju oli see jumala tahtmine ..." Abistamine ja eneseabi Arvame ekslikult, et teiste õnnetus meile mõju ei avalda. Traumaatiline sündmus puudutab ka abistajat, temagi talub stressi vaid teatud piirides ja seetõttu tuleb meeles pidada ka üldist esmaabi andmise reeglit ,, Esmaabi võib anda iga inimene, kui see ei põhjusta kahju teistele inimestele ja kannatanule sünnib sellest rohkem kasu, kui kahju.". Peale abi andmist tuleb olla
kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat. 2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele. Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha. 2. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast
Ning igemetest lõikuvad esimesed hambad. Üle kahenädalased pojad saavad ka peenestatud toitu. Kutsikad hakkavad pesat väljas käima 4-6 nädalaselt . Sell ajal toob ema neile päris toitu,millel tihtilugu on veel elu sees. Nii õpivad pojad saaki murdma. Ema ja poeg jäävad kokku kuni sünnile järgneva sügiseni. Tuleb ka ette et tütar aitab emal järgmisel aastal uue pesakonna üles kasvatada. Suguküpsus saabub 10 kuuselt. Käitumine Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimiseni elab ja kütib ta üksi. Mööda oma maa-ala ringi liikudesja toitu otsites märgistab rebane juba läbivaatatud kohad uriiniga, et mittehakkata sealt uuesti otsima. Täiskasvanud rebaseid saab ühe territooriumi olla rohkem rohkem kui kaks ainult juhul, kui neid taga ei kiusata ja toitu on külluses. Sageli võtavad rebased üle teiste loomade urge, mille teevakd suuremaks ja sisavad juurde uusi käike. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda
Suguküpsus: Emasloomad 2. - 4., isasloomad 5. - 6. eluaastal. Innaaeg: Septembris oktoobris Tiinuse kestus: Keskmiselt 235 päeva Imetamisaeg: 7 kuud Poegade arv: 1 Eluviis Harjumispärane eluviis: Seltsiv loom, ettevaatlik, väljaspool jooksuaega moodustavad emas- ja isasloomad eraldi karju. Toitumine: Rohi, kanarbik, oksad, lehed, metsikud viljad, puukoor. Eluea pikkus: Isasloomadel 10, emasloomadel 12 aastat. Mõned üksikud haruharva kuni 25 aastat Lähissuguluses olevad liigid 23 punahirve almliigist 6 on ohustatud. Kaitse Punahirv on kohati arvukas ning tema populatsioonid koguni kasvavad. Hirvejahti
Seda sellepärast, et rohkem jätaksin ametlima ja viisakama mulje endast kuulajatele. Pean olema ka valmis selleks, et mu kõnele ei pöörata tähelepanu. Kõne teeb huvitavaks jõulised žestid ja vastav hääletoon. Žestide ja näoilmega kõnes väljendan ma emotsioone, et inimestele oleks minu arusaamine lihtsam ja mõistetavam. Need võivad panna rääkija kaasa elama, andes seega loengupidaja häälele elavust. Loengut pidades jutustan enda teemat rahuliku hääletooniga, ei karju ning hoian sirgelt enda keha. Lisaks rahulikkusele, tervitan enda kuulajaskonda viisakalt ja mahedal toonil ning tutvustan end lühidalt, et siis kes ma olen, kust ma tulen ja millega tegelen. Järgmisena seletan konkreetselt ja selge hääletooniga teemat, millest rääkima hakkan, žeste ma rääkimise ajal ei 2 kasuta. Žestid on siis kõikvõimalikud näoilmed ja kätega liigutused. Žeste on põhiliselt kahte liiki: kirjeldavaid ja rõhutavaid
Erinevate gruppide vahel on keskmiselt 100 500 meetrised vahed ning nad ei häiri üldjuhul üksteist. Nad liiguvad pidevalt oma territooriumil ringi ning karja juhib üldjuhul dominantne isane, kui harva võib liikumist juhtida ka emane loom. Neil on karjas hierarhia vägagi kindel, kuid üldjuhul on kapibaarad rahumeelsed üksteise suhtes ning füüsilise konflikte üksteise vahel tuleb neil suhteliselt harva ette. [] Nad eelistavad üldjuhul väiksemaid karju, kuna siis ei hävita ega talla oma territooriumi taimestikku liiga palju. Mida rohkem isaseid karja tekib, siis suureneb ka konfliktide arv. Dominantne isane hoiab oma karja limiteeritud igal võimalusel, ta hoiab karja arvukust stabiilsena ajades karjast minema pidevalt teisi isaseid, kes võivad talle saada konkurentideks. Ka peavad karjast lahkuma suguküpseks saanud pojad, kes moodustavad oma poissmeeste gruppe ning nad liiguvad pidevalt ühelt alalt teisele otsides omale uut karja
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen) sündis 16.mail 1819.aastal Vana- Vändra vallas. Ta oli möldri/kõrtsimehe Ado ning tema naise Malle poeg, kellele pandi nimeks Jaan. Vabanime Jensen sai perekond paar-kolm aastat hiljem. Jannseni isapoolsete esivanemate liinis pärandati möldriamet põlvest põlve : seda pidasid Vändra lähedal Suurejõel juba vaarisa Jaan ja vanaisa Juhan. Jannseni ema, kangur Agnese tütar oli pärit Kuldkeppide suguvõsast Suure-Jaani kihelkonna Vastemõisa vallast, mis paiknes Vändra naabruses. Välimuselt olevat Johann Voldemar läinud tugevuselt isa sugulastesse, iseloomult ja vaimuannetelt rohkem emasse, kes armastas laulmist, oli elurõõmus ja sõnakas naisterahvas. Johann Voldemari lemmikkohaks lapseeas oli rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates mõnusat juttu ajasid ja nalja tegid. Veskitoas kasvas ta kokku ehtsa rahvakeelega ja talupojahuumoriga. Hiljem said need tema kirjatööde suurtek...
saadakse 50% fileed. 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid Suguline küpsemine aeglustab kala kasvu. Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes. Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus jm. vähenevad. Suure forelli kasvatamisel on eelistatud hilises vanuses küpsevad kalad. Kasvatatakse ainult emastest kaladest koosnevaid karju, mis toodetakse geneetilise manipulatsiooni teel.
(http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alguses ning sügisel lahkub septembris. Tema peamiseks talvitusalaks on Aafrika. Rändel lendab ta salkadena. Väga kasuliku kahjurputukate hävitajana on ta võetud looduskaitse alla.Meie koduloomadest on hänilane enam seotud lammaste ja veistega, kelle karju ta pidevalt saadab, sest nende läheduses leidub alati piisaval hulgal maitsvat toidupoolist. Tema toidulauale kuuluvad mitmesugused väheliikuvad selgrootud, eelkõige kärbsed, väikesed ämblikud ja mardikad. Neid leiab ta sagedamini kas rohurindest või siis päris maapinnalt. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Lend on hänilasel madal ja üles-alla lainetav. Välimuselt on ta väga sarnane linavästrikule: sihvakas väike lind
säilinud kolm liiki. Sebrad on võrdlemisi väikesed vöödilised hobuslased: tüvepikkus 2-2,4 m, turjakõrgus 1,2-1,4 m, sabapikkus (koos selle otsalolevate pikenenud karvadega) 45-57 cm, mass kuni 350 kg. Keha värvuse põhitoon on helehall või pruunikas, sellel kulgevad mustad või mustjaspruunid ristivöödid. Niisugune värvus, mis fotol tundub silmatorkav, teeb looma looduses, eriti savannis, vähemärgatavaks. Sebrad elavad väikeste tabuunidena või üksikult, suuri karju moodustavad harva. Neid võib sageli näha segakarjades koos gnuudega. Üksikud sebrad on kaelkirjakute alalised saatjad. Sebrad ei jookse nii kiiresti kui hobused ja nad on vähem vastupidavad. Sebrasid on võimalik taltsutada, kuigi see on võrdlemisi vaevarikas. Sebrad on metsikud ja tigedad, vaenlaste eest kaitsevad end hammaste ja kapjadega (rohkem eesmiste kui tagumistega). Et taltsaste sebrade füüsilised omadused jäävad
Käitumispsühh-Tiia Tulviste William Stern esimene arengupsühholoog (1871-1938) G.Stanley Hall (1846-1924) Arengupsühholoogia uurib vanusega seotud muutusi (käitumine, tunnetusprotsess, inimsuhted) küsimus on koi sour on roll pärilikkuses või siis kasvamis keskonnas muutuv areng. Mõlemad tegurid on olulised ntks geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes, aga varane keskonna stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku) Oleneb nemeses, et qui väga ta sõltub keskkonnast (kui hundlik on ta halvadele oludele) või vastupidi, kus kasvanud soodsatest oludes, aga see ei hakka külge. (bioloogiline kui tundlik on inaimene). Teismeea alguses vibe tekkie depressioon ja üldiselt ka kaob afjaag aga ei pruugi. -George Butterworth ja Margret Harris (2002) Arengupsühholoogia alused [email protected] - kodutööd Rakendusvõimalused-mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist kools vanemate ja õpeta...
Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedevõrgustikuga, seega on hundid hästi kontrollitavad. Siinsed hundid on õppinud tundma oma koduümbrust ja inimeste jahikombeid. Segunemine koertega on paratamatu, kuid populatsiooni normaalne tase on rikutud ning arvukus väike. Meie hundikarjad piirduvad enamasti kuni kümne loomaga. Intensiivse küttimise tagajärjel jääb sügiseks alles kaks-kolm isendit. Kõige rohkem on registreeritud nelja kuni seitsme liikmelisi karju. Hundikarja suurus sõltub eelkõige jahisaagist. Hunt on karjaloom. Koos karjalise eluviisiga on sel liigil välja kujunenud väga keerukas ja selgete alluvsuhetega käitumine ning liigile omase valdusala hoidmiseks vajalik suhtlus. Territoriaalne ja omalaadne sotsiaalne eluviis on süvenenud ajapikku toidu hankimisega - hunt jahib enamasti suuri saakloomi, kellest ta üksi jagu ei saaks. Karja suurenemisel on kindel piir, kui see ületatakse, siis peab madalamal tasemel isend lahkuma
sul on aru peas, kus leidis mänguasja! Eeri hakkas kartma ja tõmbas vett kurku. Siis tulin mina veest välja. Meie hakkasime tasapisi riidesse panema, sellepärast et vihma tuli kõvemini ja ilm läks päris pimedaks. See oli piksepilv, mis tuli. Välku lõi ka ja kärgatas. REGILAULUD Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin: ma teeks puust hobuse, mis ei hirnu heinusida ega karju kaerasida; hirnub selga istujaid, karjub selga karjujaid *** Peremies, peremehike, perenaene, naesukene, pane mulle leivakotti, hobusele kaerakotti siis mina tien nied teopäevad , aitan abivaimupäevad, peastan ka korranädala. *** Head olid härjad, suured härjad, lähvad kiiludes külasse, vagu aades vainiulle.
külastatud: 27.09.2009 3. Riina Kallas, "Harju tänava haljasala ruutmeeter maksab 36 000 kr", Ärileht 16.05.2007 kättesaadav: http://www.arileht.ee/artikkel/386023 külastatud:25.09.2009 4. Kartau Age Kristel, "Majad või muru: rahvas otsustab", Pealinn, 20.06.2002 otseviide: http://veeb.tallinn.ee/ajaleht-pealinn/? lang=0&newspaper_id=16&category_id=74 külastatud: 27.09.2009 5. Lapin Leohard, "Harju tänav karju appi!", Eesti Päevaleht 18.04.2006 kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/318253 külastatud: 25.09.2009-09-27 6. Carl-Dag Lige, "Sinu isiklik avalik ruum", Maja 2007/03 7. "Linn otsustas Harju tänava haljastada", Eesti Päevaleht 14.08.2002 kättesaadav: http://epl.ekspress.ee/artikkel/212127 külastatud:23.09.2009 8. Meister Lylian, "Eesti maastikud", Sirp 15.06.2007 kättesaadav: http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=1930:eesti-
Esikäpal on 5 küünist, tagakäpal 4 küünist. Esimene varvas on rudimentaarne, kuigi küünisega, ega puutu vastu maad. Saba on pikk ja kohev, sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane oma saba horisontaalselt. Nagu enamikul koerlastel, on rebasel sabanääre. See asub tal 75 mm sabajuurest kõrgemal saba ülapinnal nahas ja nahaaluses koes. See nääre eritab skungi lõhna taolist lõhna, mis on seksuaalne peibutuslõhn. Käitumine Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on territooriumi suurus 512 ruutkilomeetrit, linnas koguni 0,2 ruutkilomeetrit. Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad külgnevad territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes
.. · Tõeline sõber on õiglane , abivalmis , vapper , kannatlik , truu ... ning IGAVENE . Sina seda pole , aga mul on õnneks selliseid palju , VÄGAPALJU , kes on su sõbrad , vaatamata sellele , milline sa oled , milline on su käitumine ja iseloom , vaatamata su tujudele ja kõigele muule ja kes ei ürita sind koguaeg muuta , kes su kallal ei targuta , ei õienda , ei eputa sinu ja su teiste sõprade ees , ei sekku su tülidesse , mis on sul teistega , ei karju su peale .. Selliseid , kes on õiglased , abivalmid , vaprad , kannatlikud , truud ... ning IGAVESED . Vot NEMAD , on TÕELISED sõbrad . :) · Some people come into our lives and quickly go.. Some people become friends but get lost suddenly when we need them.. Some people become friends and stay awhile, leaving beautiful footprints on our hearts. Some people become friends and stay forever, right beside you, like I try to do..
Keskmiselt on ettevõtetel lambakarja suuruseks 194 lammast ja kitsekarja suuruseks 10 kitse. Kui võrrelda seda füüsilise isikuga on vastavad näitajad keskmiselt 33 lammast karjas ja 6 kitse majapidamise kohta. (PMS007 2010) 2.3 Lambakasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi Lambakasvatus Eestis aastal 2010 jagunes karja suuruse järgi füüsiliste isikutel suhteliselt võrdselt. Kõige vähem oli füüsilistel isikutel karju suuremaid kui sada lammast. Juriidiliste isikutel vastupidi (Tabel 1.). Eestis olid lambad 2010 aastal suurema osakaaluga suurusega 50-99 ja >=100 pealistes karjades. See on kindlasti ka tingitud sellest, et juriidiline isik ei soovi majandada väikesema lambakarjaga, kuna see osutub tõenäoliselt rahaliselt kulukamaks ja vähem tuluandvaks. Füüsilistel isikutel jagunevad lambad 1-99 peaga kokku sama palju kui >=100 peaga karjadesse (Tabel 1.). (PMS008 2010) Tabel 1
tasakaaluhäireid, kõndimisraskusi ning sõrahaigusi Selleks on ka hea kui olemas oleks sõraviilid ehk matid, mis aitavad kulutada sõrgu rohkem. Tänasel päeval on firma DeLaval välja töödanud ka viieastmelise kava digitaalse dermatiidi ohjamiseks piimafarmides. Lisaks on see ettevõte loonud erinevaid programme, mis aitavad ennetada jäsemete haigusi ja ka ravib, vastavalt probleemi suurusele ja ka keskkonnast tingitud võimalustele. Väikeseid karju saab hooldada ka lihtsamalt kui kõikvõimaste programmidega, selleks tuleks ainult desoainetega puhastada sõrgu. Suuremates aga on juba vannilaadsed lahendused, kus veis astub sisse ja esimeses vannis leotatakse sõnnik lahti ja teise vanni astudes juba desinfitseeritakse. Õnneks satub seda desinfitseerivat ainet ka udarale, mis aitab ka hoida seal puhtust. Saavutamaks väga head hügieeni korda laudas tuleks puhastada asemeid, käiguteid,
Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahiga hakkab rebalne tegelema tavaliselt 7 õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi: varvaste padjandid on kõvad ning küünised on pidevalt väljas ja lõikuvad maasse. Rebane jääb ühele alale eluks ajaks. Rebane on üksik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on ala suurus 512 ruutkilomeetrit, linnas koguni 0,2 ruutkilomeetrit. Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad külgnevad territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes
Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat. 2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele. Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha. Lahti maailmameistrivõistlused 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda
Vahtre oli ka 1998. aastal etendunud lavastuse "Üks mees: Roheline" kunstnikuks. Seda lavastust mäletatakse kui uus, täiesti ootamatu lavamaailm Ugalalt. Palju oli kasutatud moodsat tehnikat: arvutimängud, rollimängud jms. Vahtre on olnud nii mõnegi teise Noormetsa lavastuse kunstnikuks. Ka 1999. aastal populaarseks saanud vabaõhulavastuse "Juuditi" kujundus oli tema loodud. Silver Vahtre on öelnud, et talle meeldivad kujundused, mis ei suru peale, ei karju, on iseenesestmõistetavad. Lavastaja teab, mida ta tahab lavastusega vaatajale öelda. Kunstnik lähtub lavastaja ideoloogiast ja tekstiraamatust. Lavastaja ja kunstniku koostöö sünnib siis, kui nad mõtlevad ühtemoodi (Vahtre, Silver 2007). Noormets on töötanud ka teiste kunstnikega. Näiteks Anu Rauaga (,,Tõde ja Õigus I", 1997) ja Andrus Jõhvikuga (,,Ristumine peateega", 1998). Mõlemad lavastused said väga populaarseteks.
Horatio ei taha ,et Hamlet võitleks ka Hamletil endal onsüdames halb eelaimus,kuid uhkus ei luba tal mitte võistelda. Hamlet ja laertes asuvad võitlusplatsile.Laertes teeskleb ,et mõõk on tema jaoks raske ja toob laua juurest mõõga,milleots on mürgitatud.Kuningas sätib lauale peekrid,ütleb Hamletile ,et üksnpeeker on sulle panen sinna sisse pärli,sinu auks. Kaks vehklustpeetudläheb kuninganna Hamletit higist pühkima ja võtab Hamleti peekri ,et juua sealt,kuningas karju et ta ei jooks sealt,kuid kuninganna jõi siiski seda mürgitatud jooki.Kolmanda vehkluse ajal langeb 3 kuninganna kokku ja Laertes tabab mürgitatud mõõgaga Hamleti pihta.Ja Hamlet tabab Laertese pihta.Mõlemad tilguvad verest.Kuninganna jõudis veel öelda,et see jook on mürgitatud ja sureb.Hamlet hakkab ema surma süüdlast otsima,Laertes räägib kõik välja,et
kuud. Nad söövad linnupoegi ja mune, skorpione ning teisi väikesi loomi. KULAAN elab Turkmeenia kõrbealadel (Karakumis ja Kõzõlkumis) KeskAasias. Talvel kasvatab ta tiheda kasuka, mis kaitseb pakase eest. Tema lähedane sugulane, khur, elab Indias Thari kuumadel kõrbealadel. Eeslikute sugulaste, ulukeeslite karju võib kohata mõnes paigas Saharas, ent need võivad olla ka metsistunud kodueeslid. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile PRZEVALSKI HOBUNE, kes elas karjadena Mongoolia steppides, on praeguseks looduses välja surnud. Õnneks on järel veel vangistuses
suured valged silmamunad. 5. Nõiu vihma, joigu ja proovi ohverdada mõni põder. 6. Kaevu liiva alla ja röögata koleda häälega, kui keegi sinust mööda läheb. 7. Palu mõnda head inimest, et ta su seljale päikesekreemi määriks. Ajal, mil ta seda teeb, kihista, vingerda, ja jaga talle vopse, vabandades end pärast iga obadust kõdiga välja. 8. Tõmba torni lilla lipp ja peleta kõik kõrvarõngast kandvad noormehed vette. 9. Puista rannalähedasse vette kotitäis kondoome ja karju siis kaldal, et randa ründab kõrvetavate meduuside parv. 10. Proovi elektriga kala püüda. *Töölepingu näidis: 1. Igasugune ületöö on keelatud. 2. Ühtegi tööd ei tohi teha puhketunni ajal. 3. Vabad päevad on esmaspäev, reede ja laupäev, samuti sünnipäevad ja nimepäevad. Arvesse lähevad nii töötaja kui ka tema pereliikmete tähtpäevad. 4. Tööpäeva pikkus on 8 tundi, see sisaldab 2 tunni pikkust lõunavaheaega, kahte kohvipausi ja poolt tundi riiete vahetamiseks. 5
Eesti aladelt pole leitud paleoliitilisi leide, sest väga pikka aega kattis Eestit mandrijää ja see sulas alles 13000 a tagasi. Enne jääaega puuduvad andmed eesti kohta. Sest jää ja vesi viisid ära kõik, mis siin võid leiduda. Eesti muinasaeg algab mesoliitikumiga, mis on periood esimeste inimeste ilmumisest muistse vabadusvõitluse alguseni. Jää taandus kagu-loode suunaliselt. Kohe ei saanud peale tormata, sest alguses tekkis taimestik, siis loomad ja küttides ja jälitades looma karju, jõudsid siia ka inimesed. See juhtus umbes 9000 eKr. Mesoliitikum 9000 eKr-5000 eKr. Mitte ainult eestist vaid ida ja lõuna poolt on leitud arheoloogiline kultuuri (arh leiud on ühesugused) mille nimi on Kunda kultuur. Enne 6500 eKr asula kohti oli leitud sisevee kallastelt. Inimesed tegelesid eeskätt küttimisega (mets). Tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Inimesed elasid sesoonnsetes külades ehk kogukond
Ja tõesti – lavakujundus oli väga õnnestunud! Auto, mis jagunes vajadusel pooleks ja mille osi sai vastavalt vajadusele rekvisiitideks keerata. Auto põrkeraud, mis moodustas trepiastmed. Pool põrkerauda, mis oli alatihti laval ja mis oli seal oma kujuga suhteliselt silmapaistva sümbolina. Punane värv. (Samas “varateismeliste” eest siiski ehk varjatult ehk siis alateadlik mõjutamine?). Ka kõik muud torud, trepid, sisekujundused, kapid, autod jne – miski ei karju oma sümboleid näkku, aga on siiski läbimõeldult sinna asetatud. Ja nagu mainitud ülalpool – tüdrukutel oli siiski oma element, mitte raudvarvad nagu Nukuteatri etenduses. Näiteks bassein (vesi, sinna ronimiseks raudvarbadest basseiniredel-torud)! Nagu öeldud – mina jäin rahule. Taustaks on samas see, et ma tean enamvähem kõiki laule peast ja mäletan enamasti ka seda, kuidas mingid stseenid filmis olid ja millised sümbolid taustadel jooksid
Ulukpõhjapõtrade eluiga on märgatavalt lühem. Kõige suuremat kahju toovad põhjapõtradele hundid. Kuid tervest ja kurnamata täiskasvanud loomast on hundil raske jagu saada. Ameerika ja kanada 8 zooloogide arvates on hunt karibuu elujõulise populatsiooni olemasoluks vajalik ja hunditõrje kogemused on näidanud, et see üritus ei aita säilitada ega taastada ulukpõhjapõtrade arvukust. Teine on lugu kodustatud põhjapõtradega. Nende karju rünnates murravad hundid palju loomi, kümmekond hunti suudab öö jooksul maha murda sadu loomi. Peale selle ajavad nad karja laiali, millega raskendavad selle talvitumist. Põhjapõdravasikate suremus on suur, eriti esimestel elunädalatel. Vasikaid ohustavad nii ahm kui ka polaarrebane, mõnel pool peale selle veel pruunkaru. Paljudes piirkondades on põhjapõtradele ohtlikud naha- ja ninakiinid, kes tungivad nele naha sisse ja ninaneelu. Nende ohtra esinemise korral ei saa loomad
Sissejuhatus: Vana Egiptuse kultuur jagunes järgnevalt: Vanem kiviaeg - kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg - algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi ae...
Selle luuletuse mõte on, et nõukogude- meelsel luulel tuleks lasta areneda nii palju ja nii kaugele, et peale peaks tulema uus loominguline suund või siis ulatuslikud muutused. Nõukogude luule aeg saab lihtsalt otsa. ma kardan põldu mida mu lei ole ma karjun metsa mis on minult viidud ma röögin rabasse ja ulun soosse ma mandun tasa kuigi see ei ole tõsi ma olen tõsi aga see on mandumine ma lähen ära aga olen väga siin ma karjun aga mul ei ole karja ning ma ei karju ühel õhtul õhku ei jätku õhku ega jätku raha ma kisan taskurätikuid puruks siia inetusse öösse ja vaikin verininal linn kui miskit nõuab ma võtan sambla ma ei pane teda tasku ma korjan seened aga ma ei anna ära ma lasen karu ma kasvatan ta pojad ma lasen jänese ent mul on juba müts maa võtab minu ja maa annab mulle ma võtan maa ma võtan oma maa ma aevan keldrimüürid üles ma kaevan kaua ma kaevan lihtsalt ühe augu ning ma kordan Oma Tegu ma kaevan kaevu kaevan kivi välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
