PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................
mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelvalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja lubade väljastamine. Muinsuskaitseamet väljastab tegevuslubasid, mis annavad õiguse mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning muinsuskaitse eritingimusi koostada, muinsuskaitselist järelevalvet teostada ning mälestist konserveerida, restaureerida ja remontida. Muinsuskaitseameti projektdokumentide arhiiv, mis asub Tallinnas Pikk 2 III korrusel, on moodustunud kultuurimälestiste kaitset, haldamist, uurimist, konserveerimist, restaureerimist ja rekonstrueerimist käsitlevatest dokumentidest, mis kätkevad endas ajaloolisi õiendeid, uurimusi, eritingimusi, tööjooniseid, asendiplaane jne. Arhiivimaterjalide
konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 3. Millised eelnevalt loetletud tegevused ei ole sobilikud mälestiste juures? Renoveerimine ja rekonstrueerimine 4. Nimeta Vitruviuse kolm arhitektuuri tugisammast. Firmitas ehk tugevus Utilitas ehk funktsionaalsus Venustas ehk ilu 5. Keda peetakse renessansiaegses Itaalias muinsuskaitse isaks? Raffael korraldas üleskutse ajaloolise pärandi kaitseks (kirja teel, paavst Leo X-le) 6. Milline on 16.saj arhitektuuritraktaatide peamine erinevus võrreldes 15. saj traktaatidega? 16. sajandi traktaadid pakkusid rohkelt praktilisi näpunäiteid, olid illustratiivsemad ja rohkem arhitektuurikesksed. (15. Saj traktaat- kirjanduslikud, humanistlikud) 7. Millises arhitektuuristiilis on pildil olev hoone? Kelle järgi on stiil saanud nimetuse?
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Punktid · Vanadus(nt: Pääsküla vana ülejõe viiv võvliga kivisild tema vanaduse tõttu) · Autentsus ehk ehedus(nt: Vilsandi energiamaja) · Tähtsus ajaloo protsessis(nt: Sarapiku talu)Lähemalt lugemiseks http://sarapiku.wordpress.com/about/ · Seos üldtuntud isikutega(nt: Tallinna ülikool) · Interjööri või sisseseade säilivusega · terviklikkus · Silmapaistvuse mõju või sümboolse tähendusega majad
Pärnu Kutsehariduskeskus Viimistleja Punane torn Referaat Juhendaja : Pärnu 2010 Punase Torni ajalugu Keskaegsete linnakindlustuste nurgatorn on rajatud arvatavasti 15. sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pä...
Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele.
Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek.
katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva ühtekuuluvustunnet ning eneseteadvust ja sümboolika hävitamise abil hävitada ka ühtset Eesti riiki – iga riigi häving algab tema sümboolika hävitamisest (ühesõnaga – et eestlaste rahvuslikku identiteeti alla suruda). 4. Eesti Muinsuskaitse Seltsi roll taasiseseisvumise aegses rahvaliikumises oli NSVL poolt hävitatud omariikluse aegsete mälestiste ja sümbolite taastamine ning seeläbi riigi iseseisvumise taastamine. 5. 5. 1988. aasta öölaulupeod erinesid tänastest selle poolest, et tollal oli see palju suurema väärtusega – nõuti ENSV juhtkonna tagasiastumist, laulupeol olles kaotati hirm miilitsa ees ja julgeti isegi välja võtta lipud, mis kauaks olid peitu pandud ning tunti ühtekuuluvust
Kultuuripärandi säilimist tagavad seadusandlikud aktid Seadus Terminoloogia Kogumispõhimõtted Säilitamispõhimõtted Muinsuskaitse Mälestis - riigi kaitse all Muinsuskaitse alla käivad Mälestise hävitamine või olev kinnis- või vallasasi kõik alad või asulad, mis rikkumine on keelatud. või selle osa või asjade omavad mingisugust Mälestise omanik või kogum või terviklik kultuurilt väärtust. valdaja vastutab ehitiste rühm, millel on Samuti on ka olemas mälestise säilimise eest.
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan.
Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja kõrvale jättes ebaolulist. Staadiumi lõpul pannakse paika kriteeriumid, millele lõpplahendus vastama peab. 4. Metoodilised alused 1)analüüsida hetke olukorda 2)Olukorra puudused 3)Puuduste põhjused välja tuua 4)Puuduste eemaldamise viisid 5)Lahenduste analüüs 6)majanduse analüüs 7)valitud sound 8)Kriteeriumid 5. Tulemused 1)Olukorra analüüs. Hooned on ehitatud enne II maailmasõda ja on muinsuskaitse all. Üldine olukord on juba üsna halb. Välisfasaad on lagunemas ja ei näe enam linnapildis hea välja. Muinsuskaitse seaduse alusel peab omanik hoone eest hoolt kandma. 2)Olukorra puudused. Fasaadi pole hooldatud, värv on kohati maas ja puitkate on mädanemas. Puidukahjustused on suured ning rikuvad üldist pilti ning on nõrgestanud seina. Ümbritsev saastev keskkond on seined laiguliseks teinud. Osadel hoonetel pole ees ei uksi ega aknaid
Taasiseseisvumine Esimene murrang 1987 fosforiidikampaania-suunatud moskva kava vastu,rajada lääne-virumaale kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne
Eesti Raadio saated katkestati ja eetris kõlas valitsusjuhi üleskutse rahvale: ,,Toompead rünnatakse! Kordan: Toompead rünnatakse!" Juba minutite jooksul hakkasid eestlased massiliselt Toompeale valguma. Kuna ka sõjavägi jäi passiivseks, varises intrite kuraas kokku. Nad lahkusid Toompealt läbi eestlaste vilistava, mõnitava ja ,,Eesti! Eesti!" skandeeriva spaleeri. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991. EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) EMSi loosung oli "Hoia isamaad ja emakeelt". Tõelise üldrahvaliku muinsuskaitseliikumise üheks algatajaks oli oli Raamatuühingu juurde asutatud klubi "Tõru" (asut. 1974, esim. algusest tänaseni Trivimi Velliste), kelle initsiatiivil koostati esimene projekt muinsuskaitselise ühenduse loomiseks. Üldrahvalikku muinsuskaitse-liikumist Eestis valmistas ette ka muinsuskaitsekuude organiseerimine. Muinsuskaitsekuu algab igal aastal rahvusvahelise muinsuskaitsepäevaga 18
1994. aastal ehitati kirikule katus ja valmis veskikividest altar(Lisa 3). 1996. aastal taastati käärkamber kahe korruselisena ning kirik sai pronksist altariristi. 1997-1998 toimusid sisetööd. 1999. sai kirik uue kella ja altarivõre põlvituspinkidega. 2000. aastal toimusid sisetööd. Jüripäeval, 23.aprillil 2001. aastal pühitseti kirik Eesti sõjameeste Mälestuskirikuks ja kogudus sai Püha Jüri pühaku nimetuse. Kõiki taastamistöid on juhtinud Tori Muinsuskaitse Seltsi esimees Jüri Kask. 4 Kiriku taastamise eesmärk Tori kiriku taastamine toimub deviisi all: "Euroopa humanismi nimel - Teise maailmasõja ohvrite mälestuseks." Kiriku taastajate sooviks on: jätta Tori kiriku näol tulevastele põlvedele läbi aegade ulatuv mälestusmärk. Kirikusse rajatakse Teise maailmasõja ohvrite memoriaal. Taastatud kirikust saab kurjuse ja ülekohtu üle saavutatud võidu märk.
Ta tuli kodumaale tagasi ja töötas Tartu reaalkoolis kunstiõpetajana . 1904 Rajas oma nimelise ateljee kooli. Kui algas 1 maailmasõda siis tuli ta kaksikvenna juurde Tallinnasse. Tuli Tallinnasse ja töötas õpetajana Tallinna reaalkoolis. Tallinnas oli ka poeg laste kommertskoolis, siis Westholmi Gümnaasiumis. Ka siin riigi kuntstööstus kool jne. Töötas väga paljudes koolides õpetajana. Aastal 1919-1923 töötas ta haridusministeeriumi muinsuskaitse (asjade), kunsti osakonnajuhatajana. Ta töötas ka välja esimese Eesti muinsuskaitse seaduse. Ta võttis ka 1923-23 oli ta ka Tartus muinsusasjade korraldada. Ta südame asjaks oli vanaaine vara kujunemine . Eesti rahva etnilised kogud täienesid tänu Mihkel rauale. 1907 Raud nõudis muuseumi asutamist. Nõudis esimesena muuseumi asutamist. Nõudis esimesena muuseumi asutamist. Kuhu oleks ka ainuline kultuur kogutud . Ta oli ka Tallinna muuseumi kunstimuuseumi 1 asutajatest.
1987 1987 - fosforiidikampaania. Eesmärk Protestida fosforiidikaevanduste vastu mida taheti Eestisse rajada. august 1987 - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Loodi selleks, et tuua päevavalgele tõeline sisu ja tagajärjed Baltimaale. 23. august 1987 - Tallinna Hirvepargis toimus poliitiline meeleavaldus. Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas.
26.september Ajalehes ,,Edasi" avaldatakse IME projekt isemajandav Eesti mis viiks Eesti territoriaalsele iseseisvusele majanduslikus mõttes (IME taga seisid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma). EKP mõistab selle mõistagi hukka. 21.oktoober Esimest korda okupatsiooniajal tuuakse sini-must-valged tänavatele kui Vabadussõjas langenute mälestusdemonstratsioon kesklinna marsib. 12.detsember Tallinnas asutatakse Eesti Muinsuskaitse Selts Trivimi Vellistega eesotsas. 14.detsember NLKP Keskkomitee Poliitbüroos võetakse vastu salajasi otsuseid natsionalismi ilmingutest Eestis, Lätis ja Leedus. 1988 5.jaanuar ka EKP võtab vastu otsuseid kohalikust natsionalismist. 2.veebruar Tartu rahu aastapäeval blokeerivad võimud Tartu rahu sõlmimise hoonet ja leiavad aset kokkupõrked miilitsa ning noorte vahel. 22
väikeettevõtlust. ) 2. Augustiputs e riigipöördekatse 1991. Eeldused Eestis: 1987 Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV-l puuduks kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud. 23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG. 1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 külastas Gorbatsov Eestit. Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas. Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum
Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga Venemaa demorkaatlikud jõud astusid augustipunts vastu välja ja segadus likviteeriti. EMS-Eesti muinsuskaitse selts on 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene Kommunistlikust Parteist sõltumatu erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates .
SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus 1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil. Perestroika - Projekt muuta Nõukogude majandust. Mis võimalusi andis? Iseseisvumisele Tulemused/mõju Kuidas eestlased seda ära kasutasid? Kihutuskõned, Mis olid, mis rolli mängisid Eesti taasiseseisvumise protsessis? IME Isemajandava Eesti programm. ERSP - Eesti rahvusliku sõltumatuse partei EMS Eesti muinsuskaitse selts Poliitilised jõud Eestis Eesti kommunistlik Rahvarinne ERSP Interrinne partei -Et Eesti jääks -Liidulepingu sõlmimine -Täielik sõltumatus -Venelased Eestis Nõukogude Liitu ja -Nägi autonoomsust -Soovisid NL võimu kommunistlikuks. suuremana, kui EKP jätkamist
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989
massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse
Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandamistingimuste loomine. Kuid side liidulise majandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad ning väljamaksmata palgad ja pensionid. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987.lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon - Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Loomeliitude ühispleenum 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Rahvarinde loomine 1988
Eesti ja UNESCO....................................................................................................................6 3.1 Moodustati UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu......................................7 3.2 Eesti Maailmapärandid-Tallinna Vanalinn..............................................................8 3.3 Mõningaid reegleid vanalinnas tegutsemiseks.........................................................9 3.4 Muinsuskaitse põhimõtted vanalinnas..............................................................10-11 4. UNESCO maailmapärandi Lõuna-Ameerika.......................................................................12 4.1 Argentiina kultuuripaigad......................................................................................12 4.2 Jesuiitide misjonimajad guaraniide maal...............................................................12 5
10.reaal Adventure Works: The ultimate source for outdoor equipment Prosper Mérimeé Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. Kasvas üles kodus, kus teda ümbritses rohke kunst. Ta oli muinsuskaitse inspektor. Oma eluajal nägi ta kolme Prantsuse revolutsiooni. Tihti peale oli ta arvamus asjade suhtes kahepoolne. Looming 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat kirjeldav luulekogu. Topeltsaladus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo raamatu "Cromwell" eessõnas
säilitamisteooria, museaalse kommunikatsiooni teooria, muuseumi organistasioon · Praktiline museoloogia-kuidas teha igapäevast tööd muuseumites Objekt -> musaliseerimine -> museaal Museaalidega on tihedalt seotud mõisted AEG ja VÄÄRTUS. Pärandikatse institutsioonid: · Arhiivid dokumendid, fotod · Raamatukogud raamatud, käsikirjad, food · Konserveerimiskeskused · Looduskaitsealad looduslike keskkondade kaitse · Muinsuskaitse institutsioonid jälgivad ajaloolise väärtusega kinnis- ja vallasvara · Muuseumid eseme-, arhiivi- ja fotokogud Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseumite kujunemine antiikmaailm:
Eesti taasiseseisvumine Peresroika ajal, kui Gorbatov kuulutas vlja uue majandusreformide programmi Nukogude Liidus, said Balti riigid li range korra alt vlja. Ajalehed/ajakirjad lksid julgemaks inimesed said oma arvamust avaldada. Kuna Eestil lasti nd rohkem hingata, kasutas ta vimalust ja proovi pris vabaks saada. Hakati korraldama mitmeid ritusi ja liikumisi Nukogude vimu vastu. Niteks Eesti Muinsuskaitse Selts. Korraldati rahvarinne. Koguneti lauluvljakule, et laulda isamaalisi laule ja esitada poliitilisi nudmisi. Terve Baltikum vttis osa inimketist. Baltikett saatis snumi kogu maailmale, et meie tahame vabaks saada. Varsti slmiski Eesti suvernsusdeklaratsiooni (ehk iseseisvusdeklaratsiooni), see kinnitas Eesti vabadust ja oma seaduste limuslikkust. Sel ajal kui Nukogude liidus augustiput oli, tegutses Eesti kiiresti vabaduse saavutamisega. leminekuperiood lppes.
23 aug. kogunes aktivistide salk KGB agentide silme all sündmuskohta. Nad arvasid, et vaid käputäiel inimestel jätkub julgust kohale ilmuda. Nende üllatuseks tuli kohale mitu tuhat inimest. Miilits lülitas võimendussüsteemi välja ning aktivistid kasutasid rullikeeratud paberist megafone, et end kuuldavaks teha. Hirvepargi demonstratsioonil võeti esimest korda 50 aasta jooksul avalikult sõna Nõukogude okupatsiooni vastu-ja pääseti puhta nahaga. 1987-loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, 4 kuuga oli Muinsuskaitse Seltsi liikmeskond kasvanud 10 000-ni. Kuna Eesti lippu oli keelatud näidata, siis meeleavaldajad otsustasid heisata 3 rahvusvärvi eraldi lippudena üksteise kõrvale. Toimusid öölaulupeod ning Eesti lipud toodi välja. Pärast neid öölaulupidusid ei olnud enam tagasiteed. Revolutsioon oli saanud endale nime ja rahvahulkade toetuse. Muinsuskaitse Selts, mida juhtisid Trivimi Velliste ja Mart Laar, pidasid avalikke arutlusi Eesti kultuuri ja ajaloo üle
1987 august MRPAEG loomine eesmärgiga tuua päevavalgele MRP salajase lepingu sisu 23.august Hirvepargi meeleavaldus MRP vasu IME programmi algatamine detsember Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine 1988 aprill Rahvarinde loomine perestroika toetuseks 2 Kordamine ajaloo kontrolltööks 22.mai Tuuli Varik Juuni Nn Laulev Revolutsioon
arvati tulevat külma talve. Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi. Hingedepäev, 2. november, on katoliku kiriku poolt 998. aastal surnute mälestamiseks kehtestatud püha. Rahvakalendris nimetati hingedepäevaks lihtsalt seda päeva, mil hingedele toitu viidi. Kirikukalendri mõjul hakkas nimetus siiski pikkamööda kinnistuma täpsele kuupäevale. Eestis algatas traditsiooni tähistada hingedepäeva Eesti Muinsuskaitse Selts 1980. aastate lõpul. Suhteliselt nooruke traditsioon on püsima jäänud ja järjest enam võib linnas sel õhtul akendel küünlaid põlemas näha. Surnuaiad nii maal kui linnas aga on valged seal põlevatest tulukestest. Kasutatud kirjandus: ,,Rahvakalendri tähtpäevi" Mall Hiiemäe ,,Pühad ja kombed" Piret Õunapuu ,,Eesti rahvakombeid läbi aastaringi" Õie Haavik HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV TÖÖLEHT NR 2
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16
vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. ERSP-Eesti Rahvuslike Sõltumatuse Partei, 1988. Rahvarinne - rahvaliikumine perestroika toetuseks 1988. interliikumine-rahvaliikumin, mille inimesed pidasid eestit nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks 1988. suveräänsusdekl-dekl, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 16.11.1988. Eesti kongress, esindusorgan, kus arutati omariikluse küsimust.
4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud 13. Rahvusparkide mälumaastikud: - Põhikaart, 1839 NL topokaart Eesti topokaart Eesti topokaart aastatel 1935-1938 Kaheverstane kaart U. Hermann, 1986 Situatsiooniplaan Woldemar Gustav Lichiger, 1891
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika Puitmajade välisfasaadi renoveerimine Nimi ******* EAEI-** Matr nr **** Juhendaja: Lauri Mikli Tallinn 2011 1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Leida erinevaid lahendusi vanade muinsuskaitse all olevate majade välisfasaadi renoveerimiseks. 3. Töö teoreetilised alused Projekt algab ideede genereerimisega tellija poolt. Tellija esitab oma plaanid projekteerijale ja hankijale. Projekteerija lahkab kogu süsteemi tagurpidi, seega tellijal peab olema võimalikult palju varuideesid. Projekteerija teeb ka kontraettepaneku. Ideede genereerimisel kasutatakse erinevaid strateegiaid: etteantud ja hargnev
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988
Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988.aastal moodustati Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks(RR) sellest kujunes suurima ulatusega rahvaliikumine Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987.aastal loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Kongress rahva esindusorgan Balti kett 23.augustil 1989 toimunud enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi pealinna. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme terves maailmas. Vaino Väljas 1988.aastal uus EKP juht
1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri. Aastal 1988 otsisid Eesti NSV RJK töötajad üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri oblastis), see leiti Tverist 15 km kaugusel asuvas külas, Buraševos, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Peagi sõideti taas Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti geneetiliselt kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga . Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.
Nunnatorn Nunnatorn ehitati aastatel 1311-1320 ja seda hakati nimetama algselt Sadultorniks. Torn ehitati Tallinna linnamüüri kaitseks ja see asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel. Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aa...
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
Eesti taasiseseisvumine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul ma...
Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas president Lennart Meri 1995. aastal · Kõige pikema samuti L. Meri 2000. aastal Kõne analüüs https://arhiiv.err.ee/vaata/lennart-meri-kone-kooliaa Tsitaadid
KUULSAD KOOPAMAALID LASCAUXI JA ALTAMIRA KOOBASTES Uurimistöö 10.R Juhendaja: õp. 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.MIS ON KOOBAS? 4 2. ALTAMIRA 5 2.1. Altamira koopad 5 2.2. Koobaste asukoht 5 2.3. Koopamaalide avastamislugu 6 2.4. Koopamaalid 6 2.5. Muinsuskaitse ja muuseum 8 3. LASCAUX 10 3.1. Lascauxi koopad 10 3.2. Koobaste Asukoht 10 3.3. Koopamaalide avastamislugu 10 3.4. Koopamaalid 11 3.5. Muinsuskaitse ja muuseum 12 4. PILDIMATERJAL 13 4.1. Altamira13 4.2. Lascaux 14 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 2 SISSEJUHATUS Ma ei ole eriti suur kunstihuviline, kuid juba varem telekas näidatud saated panid imetlema ürgaja inimeste andekust
MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha. Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses. 1988- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamine. MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda
Töökavade täitmiseks vajalik raha saadakse liikmesriikide liikmemaksudest, mille määramisel lähtutakse iga riigi kogutoodangust3 1 UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, http://www.unesco.ee/organisatsioon/ 2 United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, http://www.unesco.org/new/en/unesco/about-us/ 3 UNESCO's governing bodies, http://www.unesco.org/new/en/unesco/about-us/who-we-are/governing-bodies/ UNESCO tegeleb ka maailmapärandite säilitamisega. Muinsuskaitse on pärand minevikust, milles me elame täna, ja mida me anname edasi tulevastele põlvedele. Kultuuri- ja looduspärandid on mõlemad asendamatud allikad eluks ja inspiratsiooniks. Ainulaadsed kohad nagu kõrbed Ida-Aafrikas, püramiidid Egiptuses, Austraalia Suur Vallrahu ja barokk katedraalid Ladina-Ameerikas moodustavad meie maailma pärandi. UNESCO Maailmapärandi põhieesmärke on julgustada riike
1945. aasta sügisel, valla täitevkomitee esimehe, partorgi ja punasõdurite poolt. Tükid maeti siia samasse platsile. Samba alus ja tipuosa jäid terveks. Teine avamine toimus Eesti Vabariigi 71. aastapäeval, 24.02.1989, VÄIKE-MAARJA VABADUSSÕDA JA I MAAILMASÕDA Väike-Maarja Vabadussammas on Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärk, mis avati 14. juunil 1925.a. Sammast on lõhutud kahel korral kommunistide käsul. Mälestussammas taastati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja avati taas 23. juunil 1991.a. Asub kirikumõisa pargis, kiriku lähedal. 3 KADRINA Kadrina koguduse õpetaja Gustav Beermanni poolt kavandatud mälestussammas avati 15.augustil 1926.a. 18. juunil 1941 alustati samba purustamist. Tugeva ehituse tõttu lõhuti sammast kolm päeva. Lõplikult ei suudetud seda siiski hävitada. Samba taastamisega hakkas
1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks.
· IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 19992002 · IX Riigikogu 20022003 · X Riigikogu 20032007 · XI Riigikogu 2007, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees · Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007 Esinduskogud · Eesti Kongress · Eesti Komitee 19901992 · EV Ülemnõukogu 19901992 · Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu · Tallinna Linnavolikogu 1997 Organisatsioonid · PEN Klubi · Eesti Muinsuskaitse Selts · Eesti Üliõpilaste Selts · Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 19921995) · Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba ) Tunnustused · Riigivapi II klassi teenetemärk · Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997 · Kaitseväe teenetemärk 1998 · Kaitseliidu teeneterist 1999 · Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid
avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17. juunil 88 aastal, tähistas rahvas võitu suure massimeeleavaldusega, mille eesmärgiks oli sesista Moskvas Eesti huvide eest. Selles osales ligi 150 000 inimest. Järjekordne massiüritus oli ,,Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse eest ka üleskutse omariiklikuse taastamiseks. 16. novebril 1988
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
