3-1 1 0000 m 400 m 2 000 m 80 m Ülesanne 2 ( lisa 1 ) Leidsin 150,26 m joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000 1 cm- 20 m d cm- 150,26 m d = 150,26/ 20 = 7,51 cm Kui mõõtkava on 1:5000. selle 1 cm plaanil vastab 5000 cm ehk 1 cm- 50 m d cm- 150,26 m d = 150,26/ 50 = 3.00 cm Kui mõõtkava on 1:1000. selle 1 cm plaanil vastab 1000 cm ehk 1 cm- 10 m d cm- 150,26 m
Kordamiseks 1. Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava - Mõõtkava numbriline väljendus on arvmõõtkava, see on murd, mille lugejas on 1. Nt D/S=1/M. Arvmõõtkava 1/500, tähendab, et 1 cm plaanil vastab 500 cm (5 m) tegelikkuses. Põikmõõtkava Täpsuse suurendamiseks konstrueeritakse lisaks joonmõõtkavale ka põikmõõtkava. Põikmõõtkaval jagavad paralleelsed jooned aluse kümnendosa sajandosadeks. Nt kui alusel vastab 1000 m, siis on joone pikkus 3240 m. Selgitav mõõtkava Esitatakse sageli koos arvmõõtkavaga. 1 cm vastab 5 m tähendab, et 1 cm kaardil vastab 500 cm looduses. Arvmõõtkava puhul oli väljendus säärane 1/500.
3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Mis kujul edastatakse tellijale maa-ala plaan? Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul §-s 10 nimetatud aruande nii paberkandjal kui digitaalselt. 3. Mitme päeva jooksul tuleb valmis maa-ala plaan esitada kohalikule omavalitsusele?
i pikkus looduses/ Nr 56,75/10 2.84cm 1.14cm 5,68cm Kirjeldus: Et leida kahe punkti vahelise joone pikkus horisontaalprojektsiooni pikkus looduses tuleb horisontaalprojektsiooni pikkus jagada mõõtkavaga mis on teisendatud meetriteks. Näiteks mõõtkavas 1:2000 on 1cm 20m looduses, seega 56,75 : 20=2,84cm. Ülesanne 3 Eesmärk: Kahe punkti vahelise kauguse järgi plaanil leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses. Mõõtkava on 1) 1:2000, 2) 1:5000 3) 1:10 000, 4) 1:25 000 Tabel 3. Punktidevaheline kaugus plaanil Punktidevahelin 1:2000 1:5000 1:10 000 1: 25 000 e kaugus plaanil/Nr 3,42/10 68,4m 171m 342m 855m Kirjeldus: Et saada kahe punkti vahelist kaugust plaanil tuleb plaani mõõt korrutada mõõtkava väärtusega meetrites
4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul nii paberkandjal kui digitaalselt. 3. Geodeetilise uurimistöö tegija peab esitama digitaalse maa-ala plaani kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast arvates. 4
Tulemused on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2 Joonte pikkused kaardil NR Mõõtkava S (m) D (cm) 1:2000 48,89 2,44 9 1:5000 48,89 0,98 1:1000 48,89 4,89 Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000. Tulemused on kantud tabelisse 1.3. Tabel 1.3 Joonte pikkused looduses NR Mõõtkava D (cm) S (m) 1:2000 2,88 57,6 9 1:5000 2,88 144
10 62,990 11 63,660 12 63,650 Järgmiseks arvestan et horisontaalide lõikevahe on 0,25 m ehk et juba määratud kõrgustega punktide vahele jäävad punktid, mis määravad horisontaalide asukohti. Selleks määran esmalt millised horisontaalid võiksid punktide vahele jääda ning seejärel arvutan nende täpsemad asukohad. Punkti 2 ja 3 puhul Leian punktide kõrguste vahe. = 63,91-63,45= 0.46m =4 cm plaanil Punkti 2 ja 3 vahele jäävad horisontaale määravad kõrgused 63,75 ja 63,5. Nimetan need vastavalt ja . Leian punkti 2 ja kõrguste vahe. = 63,91-63,75= 0,16= x cm plaanil Leian x-i ristkorrutise abil. Arvestan seda alates punktist 2. Samal põhimõttel leian ka kõik ülejäänud horisontaalide asupaigad.
et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist Plaan suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan pole raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. MAA KUJU JA SUURUS, GEOID, ELLIPSOID 17. saj lõpus Newton järeldas, et maakera ei ole ümmargune, vaid on poolustelt kokkusurutud. Maakera ei ole ka ideaalselt sile. Maad katavad ookeanid ja mäemassiivid. Maakera topograafilist pinda üldistatakse geoidiga.
CA ru 11 18' Joonestada sansdlme, vannitoa, WC ja k6okide plaanidele santehnilised seadmed ning seintesse ventilatsioonil66rid (m66tkava 1:50), vt. tk. 20. Tdhistada uksed. ,1q*. 12 ^/1 ,U' Q7 -, - .d(/ KAHEMARSILISE TREPI KONSTRUEERIMINE TREPP LOIKES JA PLAANIL ,b,b, -+-?ft * I "l I -t- I A-A l l LJ s A 13 II KORRUSE PLAAN
CA ru 11 18' Joonestada sansdlme, vannitoa, WC ja k6okide plaanidele santehnilised seadmed ning seintesse ventilatsioonil66rid (m66tkava 1:50), vt. tk. 20. Tdhistada uksed. ,1q*. 12 ^/1 ,U' Q7 -, - .d(/ KAHEMARSILISE TREPI KONSTRUEERIMINE TREPP LOIKES JA PLAANIL ,b,b, -+-?ft * I "l I -t- I A-A l l LJ s A 13 II KORRUSE PLAAN
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist.
Kontrolltöö NR 1 1. Millisel lauskmaal asub Eesti . Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.Joonis, kus pinnamoodi kujutatakse külgvaates . Läbilõikel kujutatakse pinnamoodi külgvaates. Jooned, mis ühendavadkaardil või plaanil kujutatavaala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte. Samakõrgusjooned ühendavad kaardil või plaanil kujutatava ala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte.Maapinna Kõrgus merepinnast . Maapinna kõrgus merepinnast on absoluutne kõrgus.Nimeta Eesti kõige kõrgem"mägi" , Mis tegelikult on küngas ! Suur-Munamägi. Lõuna-Eestis asuv kõrgustik, mille kõrgeim tipp on Kuutsemägi (207m) . Otepää Kõrgustik.Kõige Idapoolsem, Eesti Suurima Järve Ääres asuv madalik . Peipsi Madalik
1. Esita mõõtkava selgitava mõõtkavana: a) 1:250 1 cm-le kaardil vastab 2,5 meetrit loodused b) 1:3 000 1cm-le kaardil vastab 30 meetrit looduses c) 1:600 6 cm-le kaardil vastab 6 meetrit looduses d) 1:8 000 1 cm-le kaardil vastab 80 meetrit looduses 2. Milline on mõõtkava täpsus, kui plaani mõõtkava on: a) 1:500 0,05m b) 1:6 000 0,6m c) 1:12 000 1,2m 3. Looduses on mõõdetud joon, mille pikkus on 74,8 m. Mis oleks selle joone pikkuseks plaanil? a) 1:200 37,4 meetrit b) 1:3 000 2,49 meetrit c) 1:7 600 0,98 meetrit 4. Esita kaardi mõõtkava arvmõõtkavana, kui a) 1 cm pikkuse joon kaardil vastab looduses 26 m.- 1:2600 b) 10 mm pikkune joon kaardil vastav looduses 500 m. 1:50000 c) 68 mm pikkune joon kaardil vastab looduses 4 km 6,8:400000 5. Plaanil on mõõdetud joon, mille pikkus on 4,8 cm. Mis oleks selle joone pikkuseks looduses? a) 1:250 12 meetrit b) 1:3 500 168 meetrit c) 1: 800 38,4 meetrit
Esita mõõtkava selgitava mõõtkavana: a) 1:250 – 1 cm-le kaardil vastab 25m/250cm looduses b) 1:3 000 – 1 cm-le kaardil vastab 300m looduses. c) 1:500 – 1 cm-le kaardil vastab 50m looduses. d) 1:6 000 – 1cm-le kaardil vastab 600m looduses. 2. Milline on mõõtkava täpsus, kui plaani mõõtkava on: a) 1:500 – 0,05m b) 1:5 000 – 0,5m c) 1:12 000 – 1,2m 3. Looduses on mõõdetud joon, mille pikkus on 74,8 m. Mis oleks selle joone pikkuseks plaanil? a) 1:200 – 3,74 cm b) 1:3 000 – 0,249cm c) 1:7 500 – 0,0997cm 4. Esita kaardi mõõtkava arvmõõtkavana, kui a) 1 cm pikkuse joon kaardil vastab looduses 26 m. – 1:260 b) 10 mm pikkune joon kaardil vastav looduses 500 m. – 10:50000 c) 5*6 mm pikkune joon kaardil vastab looduses 4 km – 30:400000 5. Plaanil on mõõdetud joon, mille pikkus on 4,8 cm. Mis oleks selle joone pikkuseks looduses? a) 1:250 – 12 m b) 1:3 500 – 1680m
On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Lähteandmed on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2. Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses Nr S (m) 1:2000 1:5000 1:1000 8 150,26 7,51 3,00 15,03 Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000. Lähteandmed on toodud tabelis 1.3. Tabel 1.3. Punktidevaheline kaugus plaanil Nr D (cm) 1:2000 1:5000 1:10 000 1:25 000 8 4,12 82,4 206 412 1030
viibides reaalselt jälgitavad Kaartide jagunemine kujutava ala suuruse järgi * Maailmakaardid *Mandrite ja ookeanide kaardid * Regioonide kaardid * Riikide kaardid * Kohalikud kaardid * Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega.
Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise täpsusest ja 3 korda väiksem nurkade mõõtmise täpsusest. Koordinaatide järgi saadud pindala täpsus on S*S2, kus S on maatükiga pindvõrdse ruudu küljepikkus ja S on maatüki piirpunktide koordinaatide keskmine viga. 3. Pindala graafiline määramine toimub plaanil: maa-ala jagatakse lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks ja plaanilt mõõdetakse iga kujundi küljepikkused või kõrgused ning arvutatakse kujundi pindala. Maa-ala pindala saadakse kujundite pindalade summana. Kasutatakse juhul, kui on olemas maa-ala kohta plaan, aga puuduvad looduses mõõdistamise andmed. Täpsus sõltub plaanil mõõdetud joonte pikkusest, plaani mõõtkavast ja ka kujundist. Täpsemad tulemused saadakse suuremõõtkavalistel plaanidel
ikkagi orienteeritud põhja suunas Y-telg ida suunas. Põhja suunaks valitakse sageli magnetiline põhja-lõunasuund, mis määratakse bussooli magnetnõela järgi. Maastikuobjekti asukoha määramine polaarkoordinaatidega Maastikupunkti m asend geodeetilise põhivõrgu punktide A ja B suhtes võib olla määratud polaarkoordinaatidega: s-polaarraadiusega ja polaarnurgaga, või bipolaarkoordinaatidega: s1 ja s2- kahe polaarraadiusega, või kahe polaarnurgaga: fii1 ja fii2 4. Mõõtkava on plaanil kujutatud joonlõikude pikkuste suhe samade joonte horisontaal- projektsiooniga maastikul. Liigid: 1. Arvmõõtkava- s.o plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaal- projektsiooni pikkuse suhe. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab, mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. 2. Joonmõõtkava lihtsaim graafiline mõõtkava
6; 100,25m 5,01cm 2cm 10,03cm Metoodika: Kaardilt 1:2000 vastab 1cm 20m looduses. X cm vastab 100,25m looduses. Selleks, et leida pikkus kaardil tuleb teha ristkorrutis. X= (100,25 x 1) ÷ 20= 5,01cm. Täpselt sama tuleb teha ka kahe järgmise mõõtkava puhul. Kaardil 1:5000 vastab 1cm 50m looduses ning 1:1000 vastab 1cm 10m looduses. Ülesanne 3 On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000. Tulemused on toodud tabelis 1.3. Tabel 1.3. Punktidevaheline kaugus plaanil Nr; D(cm) 1:2000 1:5000 1:10 000 1:25 000 6; 9,16cm 183,2m 458m 916m 2290m Metoodika: Kaardilt 1:2000 vastab 1cm 20m looduses. 9,16cm vastab X m looduses.
Väide: , kus S ja S' on vastavalt nelinurkade H ja H' pindalad. Näide: Nelinurga pindala on 125 m². Arvuta selle nelinurgaga sarnase nelinurga pindala, kui sarnasustegur on 0,6. Vastus: 0,62 * 125 = 45 ( m² ) 7. Maa-alade plaanistamine: Sarnasustegur on plaanimõõt, mis kirjutatakse kujul 1 : n, sageli nimetatakse ka plaani ( kaardi ) arvmõõduks. Arv n on tavaliselt mingi ,,ümmargune" naturaalarv, mis näitab, mitu korda on plaanil tegelikke pikkusi vähendatud. Arvmõõdu kõrval on plaan või kaart harilikult varustatud ka joonmõõduga. Näide: Nelinurkse maatüki mõõtmed plaanil on 3,2 cm. Mõõtkava on 1 : 500 . Leia maatüki mõõtmed tegelikkuses. 3,2 * 500 = 1600 (cm) = 16 (m)
Siis hakkame käima sellega mööda joont ja saame uuesti jaotise väärtuse lugeda. Ning pärast lahutame maha saadud arvust esimese Analüütiline pindala määramine- määratakse kordinaatide abil. - Leitakse kordinaatide abil kahekordne pindala Pindalade määramine graafiliselt, ehk määratakse nt. Plaanil oleva maatüki pindala kujundite järgi (kolmnurgad, ristkülikud, ruudud jne) - Pärast liidame maatüki pindalad kokku, kuid see ei ole väga täpne. Pindala me tavaliselt arvutame ha, mis on 100x100m ehk 1ha on 10 000 m2. 1km2 = 1 000 000 m2 ehk see on 100ha. 6. Nivelleerimine ühes jaamas. Lati lugemite järgi kõrguskasvu arvutamine. Punkti kõrguse leidmine. (Laboratoorne töö nr 7)
1 2703,303 807,532 2P=280912 2P=2809120 SUMMA: 0 0 0,0773 m2 ,07719 m2 140,456 ha 140,456 ha Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. Metoodika: Maatüki pindala leidmiseks jaotasin selle plaanil kolmnurkadeks ja määrasin iga tekkinud kolmnurga pindala arvutamiseks vajalikud mõõtmed plaanil mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Planimeetria valemite abil leidsin üksikute kolmnurkade pindalad. Nende summa annab maatüki üldpindala. Esimesel mõõtmisel saadud tulemused: 1310x 64 0 4-2-3 P1= = 419200 m2 = 41,92 ha 2 7 9 0 x 2 90 1-2-4 P2= = 114550 m2 = 11,46 ha 2
3 Peamised puudused Projekti koostamisel sagedamini ettetulevad puudused on järgmised: · Töö ei ole tehtud iseseisvalt; · Töö ei vasta lähteülesandele (näiteks ehitisealune pind või kõrgus on suurem, kui lubatud); · Lahendused erinevatel joonistel (plaan, lõige ja vaade) ei ühti (näiteks aken või sein on plaanil ühes kohas, vaatel aga teises kohas või plaanil on kivisein, lõikel aga puitkarkasssein); · Tarindite lahendus ja mõõdud ei ole samad plaanil, lõigetel ja seletuskirjas; · Tarindite kirjeldustest ei selgu materjalikihtide paksused; · Katuse kalle ei ole sobiv katusekattele; · Korstna üleulatus katuse pinnast või harjast ei ole piisav; · Vaadetel ja lõigetel on puudu kõrgusmärgid, mõõdud ja välisviimistlus;
Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel.
1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3
armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“ • sisuks armastus ja loodusluule • palju naiselikke atibuute (ehted, riided, mööbel) • kasutab metafoore, võrdlust, epiteete 2. Tarapita periood • 1920 „Verivalla“ • 1923 „Pärisosa“ • varjutatud sõjakoledustest • armastus ja loodus taha plaanil • ekspessionistlikum • palju piibli motiive „Ema piibel“ 3. Kõrgaeg • 1927 „Hääl varjust“ • 1928 „Rõõm ühest ilusast päevast“ - „Ahastaja“, „Laule lindudest“, „Suudlus“ • sisemonoloogid, realistlikud kujutluspildid • 1929 Ballaadide kogum „Õnnevarjutus“ - „Rändav järv“, „Lapse hukkaja“ • armastuse ja õnne võimalikkus 4. 30. ndad
2-3 2677,5 m 1071 m 5355 m 214,2 m 3-1 2727,5 m 1091 m 5455 m 218,2 m 2 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1) 1: 2000, 2) 1: 5000 3) 1: 1000 Nr 15- 88,22 m 1) 4,41 m 2) 1,76 m 3) 8,82 m 3 Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1) 1: 2000 2) 1:5000 3) 1:10 000 4) 1: 25 000 Nr. 15 7,23 cm 1) 144,6 m 2) 361,5 m 3) 723 m 4) 1807,5 m Mõõtmised topograafilisel kaardil I töö nr. 1 02/11/10
Oli sõjaväearst nii I maailmasõjas kui ka Vabadussõjas Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli kommunismist idealistlik mulje 1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid seda selgemalt väljendab kirjanik oma veendumus Barbaruse loomingusse sugeneb konkreetseid elupilte, lüürilise kõrvale eepilist alget, mille tulemuseks on värssjuttude, värssnovelli ja poeemi viljelemine 1930
Punkt Kõrgus Punktid: 2c 3 1a 25,604 Punktide vahe plaanil (cm): 2,14 2) Sisesta kahe pu 1b 25,167 Horisontaalide vahe (m): 0,25 mille vahel interpo 1c 25,632 h1 (m): 25,678 1d 27,089 h2 (m): 25,909 3) Sisesta nende p 1e 27,861 h (m): 0,23 vaheline kaugus m C 9,26 plaanilt.
3-1 4375 m 1750 m 8750 m 350 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)11 1:2000 1:5000 1:1000 223,54 11,177 cm 4,4708 cm 22,354 cm Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000 D(cm) 11 1:2000 1:5000 1:10000 1:25 000 12,13 242,6 m 606,5 m 1213 m 3032,5 m Laboratoorne töö nr 1.
puudumine, 13saj algus Rüütli roman. Anomüümse Nibelungide laul Koosneb 39 spiilmani loodud episoodist-nim eeposes pole juttu avantüürideks alaloosündmustestesi jaotatakse 2 ossa 1 os plaanil kuningapoja Esiplaanil traagiline saatus 2 os- armastus,abiellu kriemhildi Pea teg- Kriemhild ja kättemaksust. hagen Lugu igori 12saj Tahtsal kohal Tegelased-igor sõjaretkest sõijamehe au ja Novgorod severski . patriotisms. põhisüzee- tutvustab
Koordinaatide alguspunkt on Maaraskuskeskmes. Keskpunktiks on Maa keskpunkt. Mida tähendavad absoluutsed ja relatiivsed kõrgused? Absoluutne kõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest. Relatiivne kõrgus on ühe koha kõrgus teise koha suhtes. Mis on mõõtkava? Mõõtkava näitab seda, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Mis on arvmõõtkava? Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil (1:5000). Mis on selgitav mõõtkava?
Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Vastused (tabel 1.2): S (m) 1:2000 (cm) 1:5000 (cm) 1:1000 (cm) 94,82 4,74 1,90 9,48 1.3 On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1) 1:2000, 2) 1:5000, 3) 1:10 000, 4) 1:25 000. Vastused (tabel 1.3): D (cm) 1:2000 (m) 1:5000 (m) 1:10 000 (m) 1:25 000 (m) 8,12 162,4 406 812 2030
Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Vastused (tabel 1.2): S (m) 1:2000 (cm) 1:5000 (cm) 1:1000 (cm) 94,82 4,74 1,90 9,48 1.3 On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1) 1:2000, 2) 1:5000, 3) 1:10 000, 4) 1:25 000. Vastused (tabel 1.3): D (cm) 1:2000 (m) 1:5000 (m) 1:10 000 (m) 1:25 000 (m) 8,12 162,4 406 812 2030
Kokkuvõte Klassitsism Tunnusjooned: · Soovis taastada ühiskonnas traditsioonilisi väärtusi · Maalid olid moraliseerivad · ,,Ideaalne ilu" · Mütoloogilised,religioossed,allegoorilised maalid · Ajalooteemalised maalid ja portreed · Maalid olid suureformaadilised · Kompositsioon on tasakaalukas,rahulik,sümmeetriline · Tegevus on koondatud maali esiplaanile,tagumisel plaanil vähe detaile · Elavat loodust kujutati harva · Maail domineeris joonistus,taotleti lineaarsust ja plastilisust · Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil
Suur Hiina roheline müür 1978. aastal algatati Hiinas Suure rohelise müüri projekt, mille eesmärk oli peatada Gobi kõrbe pealetung. 2050.aastaks peaks Hiina põhjaosas kulgema ligi 4500 km pikkune ja rohkem kui 500 km laiune metsariba.Teadlased arvasid sellel plaanil pole tulevikku.Kardeti, et puud ei suuda Gobi kõrbes kasvada, kuna pind oli liivane ja tõenäoliselt puud kuivavad ära ja see takistab kõrreliste kasvu, mis neis tingimustes peaksid paremini vastu ja taksitaksid erosiooni. Samuti arvati, et puud kasutavad väga suures koguses põhjavett, mille tagajärjel võib inimeste veega varustatus nendes piirkondades halveneda. Uuringud on näidanud, et metsaistutusprojekti on saatnud edu: suurenenud on
See grupp on tuntud kogu maailmas, "OneRepublic" - Ameerika pop-rock bänd, mis koosneb viiest liikmest: Ryan Teder, Zach Filkins, Eddie Fisher, Brent Kutzle ja Drew Brown. Kui ma tulin kontserdile, ma teadsin, et see oleks midagi, et seal peaks olla midagi huvitav ja lummav,see kontsert oli väga lahe. See oli hea grupp tagaplaanil pealkirjaga "Kongos". Edaspidi kardin langes ja tuli välja laulja Ryan Teder,kui refrään hakkas, oli elav muusika, palju video tagaküljel lava taga plaanil oli ilus video ja kõik kontserdi külastajad hakkasid plaksutamA ja laulma. Bänd peaaegu esitas kõik oma hitid nagu “Lose Myself”,”Counting Stars”,”Apologize”,“Love Runs Out” ja paljud teised. Olid ka uued laulud, mida me kõik oleme kuulnud esmakordselt. Laulule “Apologize, mis tõi populaarsus rühmas,oli tehtud ebatavaline esitlus. Ryan hakkas mängima klaverit ja hiljem hakkas laulma laulu, kõik hakkasid laulma lauldes koos
9 1 9 5 (SM- 6475545,83 657541,72 -10,237 -3,548 -2332958,026 -66290162,74 8) 8 1 Summa 0 0 129,573633 129,573633 Pindala on seega 1295736332647868165 0,006ha Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Lahendus Jagan kujundi lihtsamateks kujunditeks, kolmeks kolmnurgaks. Arvutan osakolmnurkade pindalad valemi 2P=ah järgi, kus P on kolmnurga pindala, a on kolmnurga alus ja h on sellele alusele tõmmatud kõrgus. Võtan arvesse ka joonise mõõtkava, mis on 1:166. Kogupindala saamiseks liidan need kokku. Pindala peab tulema võrdne eelmises ülesandes arvutatud pindalaga. 1.kolmnurk: a=525cm6m, h=2cm332m, 2P=6.09332=20, P=10m² 2. kolmnurk: a=6m, h=3cm5m, 2P=62
Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: • konformsed eek õigenurksed • ekivalentsed e õigepindsed • ekvidistantsed e õigepikkuselised • vähim-moondelised • sobedad (on kasutatud kõiki eelnevaid projektsioone) Abipinna juju järgi eristatakse: • tasandilised • silindrilised • koonilised Abipind kas puutub v lõikab maaellipsoidi. Eesti ametilk projektsiooni abipind on koonus. Projektsioon valitakse sellejärgi, mida tahetakse kaardiga edasi anda. Mõõtkava • Plaanil oleva joone pikkuse ja looduses oleva horisontaalprojektsiooni suhe 1/M=d/HD • mõõtkava täpsus valid mõõtkava selle järgi kui täpselt on vaja mõõta Peamõõtkava- kehtib seal kus koonus lõikab maakera erimõõtkava- kehtib mingis kindlas punktis mõõtkava tegur- näitab moonet peamõõtkavast
utoopilise saare Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 3) Iseloomulikud jooned ideaallinnade projektidel Linna keskus asub tsentrumis Linna kuju on tihti korrapärane või loodud pinnareljeefi või kindla kujundi järgi. (Ring, trapets, ruut, hulknurk jn) Linna struktuur oli jaotatud tihti tänavateks Samuti oli linn mõeldud inim mõõdetega seonduvalt Tihti oli plaanil oluline keskväljaku olemasolu ja paiknemine oli enamjaolt sümmeetriline (vahel ka mitu suurt väljakut)
Laboratoorne töö nr. 9 Pindade määramine Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutan saadud plaanil punktide ühendamisel tekkinud tüki pindala, kasutades selleks saadud punktide koordinaate. Allolevas tabelis vastab punktile 1 SM- 1, punktile 2 SM-3, punktile 3 SM-6 ja punktile 4 SM-8 koordinaadid. Leian tabelisse tulemused Exelis tabeli pealkirjas olevate valemite abil, kontrollin oma saadud tulemusi liittehtega, mille väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null (veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse
Kvelli raamat katekirgmus 1535a Klassitsism 17 saj. Selgus kord mõistuse Dragöödia Racine pärasus ja tunded taga Carheille "Elu on unenägu" plaanil Moliere "Don Juan" eestis:1637- => pulma luuletus ilmus esimene eesti keelne luuletus Valgustus 18 saj
(ümbermõõdu; pindala) väiksema hulknurga vastavate külgedega (ümbermõõduga; pindalaga). · Sarnasustegur k < 1, kui jagame väiksema hulknurga vastavad küljed (ümbermõõdu; pindala) suurema hulknurga vastavate külgedega (ümbermõõduga; pindalaga). Kaardimõõt Vastavat mõõtu kaardil nimetatakse kaardimõõduks. Iga kaardi juurde on kirjutatud tema kaardimõõt ehk mõõtkava. Arvmõõt esitatakse suhtena 1 : n. N: 1 : 200 näitab, et 1 cm plaanil vastab loodused 200 cm = 2 m. Näiteül.: Kaardimõõt 1 : 200 000 Saare läbimõõt kaardil 5 cm. Leia saare läbimõõt looduses. 1 cm 2 km 5 cm x km x =5 * 2 : 1 = 10 (km)
Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)=88,22 1) 1:2000 1 cm 20 m x cm 88,2 m x=1*88,22/20=4,411 (cm) 2) 1:5000 1 cm 50 m x cm 88,22 m x=1*88,22/50=1,7644 (cm) 3) 1:1000 1 cm 10 m x cm 88,22 m x=1*88,22/10=8,822 (cm) Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000. D(cm)= 7,23 1)1:2000 1 cm 20 m 7,23 cm x m x=7,23*20/1=144,6 (m) 2)1:5000 1 cm 50 m 7,23 cm x m x=7,23*50/1=361,5 (m) 3)1:10 000 1 cm 100 m 7,23 cm x m x=7,23*100/1=723 (m) 4)1:25 000 1 cm 250 m 7,23 cm x m x=7,23*250/1= 1807,5 (m)
tunnetusprotsessis. · Mudeliks võib lasteaias gloobus, putukate üksikasjalik näidis, hambapesuks suu näidis jne. · Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja · Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada · Erinevalt kaardist üritatakse plaanil kujutada kõiki objekte. · Lasteaias võiksid lastele tutvumiseks olla leitav lasteaia plaan.
Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 12 1375 550 2750 110 23 1625 650 3250 130 31 800 320 1600 64 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. ...
Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1) 1:2000, 2) 1:5000, 3) 1:1000. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel -2). Lähteandmed: 17.) S(m)= 150,63m looduses. Tabel -2. Joone pikkus kaardil erinevates mõõtkavades Mõõtkava 1:2000 1:5000 1:1000 Kaardil (cm) 7,532 3,013 15,063 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d;cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (S;m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1) 1:2000, 2) 1:5000, 3) 1:10 000, 4) 1:25 000. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel ). Lähteandmed: 17.) d(cm)= 12,24 cm kaardil. Tabel 2-3. Joone pikkus looduses erinevates mõõtkavades Mõõtkava 1:2000 1:5000 1:10 000 1:25 000 Looduses (m) 244,8 612 1224 310 Lisa 1
Töö eesmärk: Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed(punktide 1, 2, 3, 4 ja 5 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 5"Kinnise teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine". Pindala määramine graafiliselt.Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1. Graafiliselt: jaotan maatüki kolmeks
Laboratoorne töö nr. 8 Pinnanivelleerimine Töö ülesandeks oli kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m, kasutades nivelleerimise välisskeemil toodud mõõtmistulemusi. Skeemil olevad tulemused on on nivelleeritud iga 40 meetri tagant tekkinud on ruudustik, kus iga ruut tähistaks 40*40 meetrist ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides: VARIAND LATI LUGEMID PUNKTIDES
tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud) Absoluutne kõrgus arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse Soome lahe veetaseme keskmisest kõrgusest Kroonlinnas Suhteline kõrgus kõrgus, arvestades positiivse pinnavormi jalamilt Kurrutus kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel Samakõrgusjoon ehk horisontaal joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine ehk füèsiline murenemine) ja keemilisel (porsumine ehk keemiline murenemine) toimel Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
