MATKAMINE NOORSOOTÖÖ OSANA Referaat sportlik-tervistavate
ürituste korraldamise metoodikast
Tallinn 2012
SISUKORD
SISUKORD 2
1 SISSEJUHATUS 3
Matkamine on hea ajaveetmise võimalus nii täiskasvanutele kui ka lastele igas vanuses. Eesti loodus on väga ilus ja avastamisväärt ning matkata võib igal aastaajal. Samuti ei nõua see palju rahalisi vahendeid või väga pikka ettevalmistust.
Matkamise positiivse küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju füüsilise
tegevusega . Samal ajal saame
matka käigus väga palju õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta. 3
Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootöös. Samal ajal, kui lapsed saavad
avastada loodust (õppida tundma erinevaid taimi jne), õpitakse ka hädavajalikke ellujäämisoskusi ning näidatakse lastele, kui oluline on teistega
arvestamine . Õnnestunud
matk toob palju rõõmu nii matkalistele kui ka matka juhendajatele! 3
NOORTE MATKA OLEMUS JA LIIGITUSED 4
2 MATKA
PLANEERIMINE 6
3
MATKAVARUSTUS 8
4 TURVALISUSE TAGAMINE MATKAL JA MATKAJUHI KOHUSTUSED 10
5
KESKKONNAKAITSE MATKAL 12
KOKKUVÕTE 13
Niisiis ei vaja me matkamiseks väga pikka ettevalmistust, kuid siiski tuleb suurt tähelepanu pöörata matka planeerimisele ja korraldamisele. Kõige olulisem ongi ohutuse tagamine matkal (eriti, kui tegu on lastega, kes ei oska võõraid
olukordi adekvaatselt hinnata). Samuti peaksime tegema kõik, et meie läbitud
teekond endast võimalikult väikese märgi maha jätaks (keskkonda tuleb hoida, kuna muidu meil lihtsalt pole enam ilusaid kohti, mida külastada). 13
Enne matkale minekut peame kindlasti
koostama plaani, vaatama üle hädavajalikud asjad, tutvustama peamisi ohtusnõusid ning alati ütlema, kuhu ja kellega me läheme. Kui oleme korralikult ettevalmistanud, siis saame kujundada meie matka väga mõnusaks puhkuseks, mis teeb head nii meie kehale kui ka
vaimule . 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14
SISSEJUHATUS
Matkamine on hea ajaveetmise võimalus nii täiskasvanutele kui ka
lastele igas vanuses. Eesti loodus on väga ilus ja avastamisväärt
ning matkata võib igal aastaajal. Samuti ei nõua see palju rahalisi
vahendeid või väga pikka ettevalmistust. Matkamise positiivse
küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju
füüsilise tegevusega. Samal ajal saame matka käigus väga palju
õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta.
Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootöös. Samal ajal,
kui lapsed saavad avastada loodust (õppida tundma erinevaid taimi
jne), õpitakse ka hädavajalikke ellujäämisoskusi ning näidatakse
lastele, kui oluline on teistega arvestamine. Õnnestunud matk toob
palju rõõmu nii matkalistele kui ka matka juhendajatele!
NOORTE MATKA OLEMUS JA LIIGITUSED
Matkamine on üks turismi liike ning matkamist võib defineerida kui
kogemiseks ja tundmaõppimiseks ette võetud eeldatud ootamatusega
rännakut, kus liigutakse kaugetes piirkondades. (Tohva 2009) On
olemas palju erinevaid matkaliike – jalgsimatk, mängimatk,
veematk, suusamatk, jalgrattamatk, automatk, alpinism jne.
(Matkaliigid 2007)
Matke saab korraldada noorsootöö raames näiteks noortekeskustes
projektina või laagrites. Hästi planeeritub matk toob lastele ning
noortele palju rõõmu. Matkad annavad lapsele kogemusi oma jõu
hindamisel, arendavad tema silmaringi, õpetavad suhtumist juhendaja ning oma kaaslastega ja õpetavad arvestama nooremate ning nõrgemate
lastega. (Talvoja, Põder, Kurve 2000) Mõne matka saab korraldada
väga väikese ettevalmistusega, mõni matk on suunatud teatud huvi-
või spordiharrastusega grupile, kui iga matk peab pakkuma rõõmu
nii lastele kui ka korraldajatele. (Talvoja, Põder, Veebel ,
Bachfeldt, Luik, Kurve 2005)
Meeles tuleb pidada, et matk ei ole lihtsalt sõpraga lobisedes
jalutamine, vaid kindlal marsuudil, etteantud tempos ja
organiseeritud puhkepausidega teatud teekonna läbimine, mille
jooksul saab hulgaliselt teadmisi läbitud paikade kohta. Matk peab
olema lõbus, turvaline, teel peab toimuma seiklusi, mis pakuvad
vaheldust argipäevaellu. (Talvoja et al. 2005)
Matkad lastele ja noortele võivad olla nii lühiajalised (päevane)
või pikaajalised järgnevatel eesmärkidega:
- matk peidetud aarde leidmiseks
- kindel juhindumine kaardil märgitud matkarajast
- loodusmatk avastuste ja vaatlustega
- matk eesmärgiga jõuda kohta, kus lapsed pole varem olnud, ja pidada seal väike piknik
(Talvoja et al. 2000)
Huvi võivad pakkuda ka näiteks:
- värvimatkad (anna igale matkajale tükike värvilist paberit, et leida sellele värvile vastavat värvi asi looduses. Kasutada võiks ainult rohekaid ja pruunikaid toone).
- sibulamatk (lõika sibul pooleks ja hõõru seda vastu puid, taimi, kive kogu teeraja pikkuses . Lapsed peaksid raja läbima lõhna järgi. Sama võib proovida näiteks sidruniga).
- ABC matk (anna igale matkajale üks täht tähestikust ning ta peab leidma selle tähega algavaid sõnu matkarajal).
- hommikune matk (jaluta väikese grupiga varahommikul. Kuula erinevaid hääli ning selgita, kust need tulevad).
- öömatk (jaga kõigile taskulambid ning harjuge pimedusega. Seejärel võid lastele näidata tähtkujusid taevas või äkki märkate mõnda loomakest ööpimeduses askeldamas).
(Talvoja ja Põder 1996)
MATKA PLANEERIMINE
Igal matkal peab olema eesmärk. Eesmärgi püstitamine sõltub alati
matkarühma ealistest iseärasustest. Nendest lähtuvalt on vajalik
leida sobilik matkamise viis(liik) ning temaatika . Loodus pakub
matkamiseks palju erinevaid võimalusi, kuid looduses liikumise
aluseks on eeskätt looduse tundmine ning loodusseaduste järgimine.
Sobiva temaatika valikul peab matkajuht arvestama matkarühma
liikmete arengutasemega. (Talvoja et al. 2005)
Matkajuht peab väga hästi teadma matka marsuuti. Ta peab koostama
täpse ajakava , millal teatud punkti jõutakse, teadma, kui kaua
võtab aega „giiditöö“, planeerima ajaliselt ja asukohati
puhkeajad, organiseerima optimaalses kohas toitlustamise. Marsuut peab olema võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv , emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea-ja võimetekohane. (Talvoja et al. 2005)
Matku võib läbi viia erinevaid radu pidi:
Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peab ka liikuma. Rajalt kõrvalekaldumine võib kahjustada taimestikku või võib viia ebameeldivasse olukorda (künkad, püünised jne).
Matkad metsikutes kohtades. Neid matku peaks tegema väikese grupiga (mitte rohkem kui 10 inimest). Sellise matka puhul peab grupp liikuma hajutatult, eriti niitudel ja raiesmikel. Isegi 4-5 inimest, kes liiguvad üksteise järel, võivad kahjustada taimi ning põhjustada erosiooni.
Liikumist mudastel aladel peaks igati vältima.
Rajamärgid. Eriti hoolikas tuleb olla materjali kogumisel, et mitte lõhkuda taimi ning jätta ebasoovitavaid auke maapinda. Kõik märgistused tuleb hiljem kokku korjata ning viia tagasi nende naturaalsesse kooslusesse.
(Talvoja et al. 2000)
Koolinoortele ei soovitata pikemaid kui 7-8 päevaseid matku, kuna
tekib väsimus ja tülpimus. Parem oleks teha üks matk kevadel,
teine suvel. Ka ei tohiks olla eesmärgiks ainult sportlik matk suure
vahemaa läbimisega. Noortematkad peaksid olema seotud
kultuurilooliste paikadega, geoloogia- ja botaanika -alaste teadmiste
kinnistamisega. Matka käigus võib teha ka mitme õppeaine
praktilisi töid – korjata taimi herbaariumi jaoks, teha märkmeid
ja fotosid ajalooliselt oluliste paikade kirjelduste kohta jne.
(Talvoja et al. 2000)
Matkale eelneval perioodil tuleb lapsi tutvustada orienteerumise algteadmistega, maastikul liikumise põhimõtetega, olenevalt matka
liigist õpetada lastele erialaseid oskusi, mitmepäevastel matkadel
on vajalikud algteadmised matkalaagri püstitamisest ja ööbimisest.
(Talvoja et al. 2005)
Matkarühmade koostamiseks on olemas erinevad moodused: võrdsete
võimetega lastest koostatud rühmad või erinevate võimetega
lastest koostatud rühmad. Esimesel juhul on lihtsam planeerida liikumiskiiruseid ja vahemaid, paraku on aga raske koostada rühma
võrdsete võimetega lastest. Teisel juhul tuleb liikumiskiiruseid ja
vahemaid planeerida matkarühma „kõige nõrgema lüli“ järgi.
Erineva tasemega lastele on hea võimalus selgitada matkamise üht
kandvat põhimõtet – teineteise aitamine raskematel matkalõikudel.
(Talvoja et al. 2005)
Peale teoreetilise matkamarsuudi planeerimise tuleb kontrollida
matmamarsuudi teoreetilise andmete paikapidavust looduses, maastiku
läbitavust, laagri- ja puhkepaikade olukorda ning kasutatavust.
Vajadusel tuleb uurida alternatiivide võimalust nii laagripeatuste
jaoks kui ka nende puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud matkamarsuut
osutub liiga raskeks. Tehniliste matkade (jalgratta-, paadi-,
suusamatk) puhul tuleb jälgida, et tehnilistest iseärasustest
tulenevad olukorrad oleksid lahendatavad. Näiteks kanuumatkal
peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad
saaksid ohutult maabuda. (Talvoja et al. 2005)
Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks tuleb meelde jätta
konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui peaks
märkama looduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud
kanda, tuleb teha nende kohta märkused oma kaardile. Laagripaiga
valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese
tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugeva hoovihma tõttu
võivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne. (Talvoja et al. 2005)
MATKAVARUSTUS
Lühimatkadele peaks kindlasti kaasa võtma seljakoti sobivate
riietega, esmaabipaki, mütsi, kindad , vett, võileibu ning kui
piirkonda ei tunta hästi, siis kaardi ja kompassi. Kui on oodata
vihma, siis peaks kaasa võtma kerge vihmakeebi. Taskutes tuleks
kaasa võtta järgmine vähim võimalik varustus : vile , tikud või tulemasin , kompass, nuga , karamellkomvekke ja vajaduse korral
ravimeid, millest oled sõltuv. (Talvoja et al. 2005)
Kui planeerida lühimatka koos toitlustamisega, tuleks kaaluda
toitlustamise organiseerimist valmistoidu transpordiga matka
peatuskohta. Sellistel lühiajalistel matkadel jääb
matkavarustusest ära ka toidunõude transport. Lühikestel matkadel
ei tohi unustada piisava joogivaru kaasavõtmist. (Talvoja et al.
2005)
Mitmepäevaste matka kaasavõetavad varustus ja riided sõltuvad
sellest, kuhu matkatakse, aga ka aastaajast ja ilmast . Matkagrupi
varustuse nimestikku tuleb võtta vahendid toidu valmistamiseks,
ööbimiseks, orienteerumiseks , pisiremondiks. Kogu varustus (nii
isiklik kui ka matkagrupi oma) peab mahtuma seljakottidesse. (Talvoja
et al. 2005)
Mitmepäevastel matkadel kehtib kuldreegel, et võta kaasa nii palju
kui vajalik ja nii väha kui vüimalik. Põhilised varustuse osad on:
- riietus. Alusriided peavad reeglina olema puuvilaased, talvisel ajal ka peenvillased. Aluspesu peab andma sooja ja ühtlasi olema läbilaskev. Peamised riided peavad olema tuultpidavad ja võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabalt liikuda ning peab sisaldama piisavalt taskuid ( taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas ).
- jalatsid. Traditsioonilised jalatsid on matkasaapad.
- kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid ). Seljakoti suurus määratakse tavaliselt kasutaja kasvu järgi (mida suurem matkasell seda suurem kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l. Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega (heal seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks.
- toidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikust korduvkasutatavad pestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kui vedelküttega. Kuna tule tegemiseks on eraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis on priimusel söögitegemine ainuke kindel sooja söögi valmistamise võimalus.
- toiduained. Kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsuudile. Sellise võimalused peavad täpselt olema märgitud ka matkajuhistes.
- esmaabi ja turvavarustus. Peale esmaabivahendite on oluline osa turvalise tagamisel ka sidevahenditel ( mobiilid , viled , raadioside ). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olema asjakohane päästevest.
- tööriistad. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid.
- magamistarbed (telk, magamisalus ja magamiskott). Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi. Magamiskottide valik sültub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest. Magamisaluste kvaliteedist sõltub temperatuur ja mugavus, mis omakorda mõjutavad une kvaliteeti.
(Talvoja et al. 2005)
TURVALISUSE TAGAMINE MATKAL JA MATKAJUHI KOHUSTUSED
Matkagrupi juht on kohustatud:
- organiseerima matkagrupi liikmete igakülgset ettevalmistust matkaks.
- tutvuma matkarajooniga, õppima tundma selle füüsilis-geograafilisi ja klimaatilisi iseärasusi.
- pidama kinni ohutustehnika eeskirjadest ja tagama ohutuse matkal. Õnnetuse korral andma esmaabi.
- nõudma tõendit matkaja tervisliku seisundi kohta ja kuni 16-aastaselt matkajalt saama vanemate kirjaliku nõusoleku koos vanema hinnanguga lapse tervisliku seisundi või mingi kroonilise haiguse olemasolu kohta.
- kindlustama toiduainete ning varustuse vajaliku koguse ja kvaliteedi.
- mitte lubama grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhita või tema abita.
- grupi koostamisel arvestama, et mitmepäevasest jalgsimatkast osavõtva matkagrupi suurus oleks umbes 15 õpilast. Vee-, suusa-, mägi-, jalgrattamatkal kuni 12 õpilast. Kui grupp peatub turismibaasis, võib grupi koosseisu suurendada 25 õpilaseni. Puhkepäevamatkadel matkagrupi suurust ei piirata.
(Talvoja et al. 2000)
Nõuded grupijuhile:
- Grupijuht vastutab matka ettevalmistuse ning marsuudi avariideta läbiviimise eest.
- Grupijuht peab olema vähemalt 18-aastane ja kellel on vastav matkaalane ettevalmistus.
- Grupijuht peab omama vajalikke organisaatorlikke võimeid ja olema grupis autoriteetne .
(Talvoja et al. 2005)
Planeerides ja võimalikke sündmusi läbi mõeldes, ohtudest
hoidudes ja nende esinemise tõenäosust vähendades ning õigesti
varustust valides on väga tõenäoline, et suudad hädaolukorda
vältida, aga kui õnnetus siiski juhtub, sellest terve nahaga
pääseda. Vaatamata sellele, et vigastusi püütakse iga hinnaga
vältida, võib väga kergesti esineda esmaabi andmist vajavaid
olukordi. Kindlasti tuleks läbida esmaabikursused! Sellest on suur
kasu. Välitingimustes elu võib kaasa tuua mitmesuguseid traumasid.
Et ennast ja teisi kiiresti aidata, tuleks kaasas kanda
esmaabikomplekti. Turvalisuse tagamiseks peaksid olemas olema ka
sidevahendid (mobiilid, viled, raadioside). (Talvoja et al., 2005)
Enne matkale minemist tuleb tutvuda ilmaprognoosiga, jätta laagrisse /keskusesse/kooli nimekiri matkal olevate laste ja
kasvatajate nimedega, uurida võrguoperaatorilt, kas levi katab
matkapiirkonda . (Talvoja et al., 2005)
Ka lühikeste matkade puhul ei tohiks alahinnata eri- või
hädaolukorra teket. Võib juhtuda ootamatusi – näiteks vigastusi,
äraeksmisi, järeltulija kadumisi. (Talvoja et al., 2005)
KESKKONNAKAITSE MATKAL
Prahitöötlus:
- endaga tuleb kaasa võtta mittepõlevad materjalid, samuti on soovitatav prügikotti panna muna-, pähkli- ja apelsinikoored nagu ka konservikarbid ja fooliumitükid.
- põlevaid materjali võib järelvalve all lõkkes põletada. Kõik, mis täielikult ära ei põle, tuleb endaga kaasa võtta.
- toitu tuleb hoolikalt planeerida, et vältida toidujäätmeid. Toidujäätmed meelitavad kohale igasuguseid soovimatuid loomi ja putukaid.
- toidunõude pesemisel ja küpsetamisel vajaminevast veest tuleks eemaldada igasugused tükikesed. Puhastatatud vesi valada metsa erinevatesse kohtadesse laiali, et vältida liigsed kontsentratsiooni ühes kohas.
(Talvoja et al. 2000)
Pesemine:
- veekogust tuleks vesi kanda pesemiskohta, vähemalt 10 m veekogust kaugemale.
- kasutada tuleks loodussõbralikke pesemisvahendeid (kui pesta seebiga, siis veekogust eemal).
(Talvoja et al. 2000)
Väljakäigus käimine:
- auk tuleb kaevata siis, kui metsa jäädakse kauemaks kui 1 öö või kui grupi suurus ületab 5 inimest. Auk peab olema kaevatud veekogust 50 m kaugusele ja vähemalt 20 cm sügav. Peale kasutamist tuleb auk uuesti kinni ajada. Lühemaajalisel matkal võib iga inimene ise endale väikse individuaalse augu kaevata, mis koheselt pärast kasutamist mullaga katta .
- tualettpaber, tampoonid ja hügieenisidemed tuleb panna eraldi plastikaatkottidesse ning koos ülejäänud prügiga metsast välja viia.
(Talvoja et al. 2000)
Tule tegemisel on vaja ehitada tulease (piirata see servast kividega) ming kindlasti peale tule tegemist veenduda, et tuli on kustutatud.
(Talvoja et al. 2005)
KOKKUVÕTE
Niisiis ei vaja me matkamiseks väga pikka ettevalmistust, kuid
siiski tuleb suurt tähelepanu pöörata matka planeerimisele ja
korraldamisele. Kõige olulisem ongi ohutuse tagamine matkal (eriti,
kui tegu on lastega, kes ei oska võõraid olukordi adekvaatselt
hinnata). Samuti peaksime tegema kõik, et meie läbitud teekond
endast võimalikult väikese märgi maha jätaks (keskkonda tuleb
hoida, kuna muidu meil lihtsalt pole enam ilusaid kohti, mida
külastada).
Enne matkale minekut peame kindlasti koostama plaani, vaatama üle
hädavajalikud asjad, tutvustama peamisi ohtusnõusid ning alati
ütlema, kuhu ja kellega me läheme. Kui oleme korralikult
ettevalmistanud, siis saame kujundada meie matka väga mõnusaks
puhkuseks, mis teeb head nii meie kehale kui ka vaimule.
KASUTATUD KIRJANDUS
- Eesti Matkaliit (2007). Matkaliigid. Viimati külastatud 25.02.2012, http://matkaliit.ee.klient.veebimajutus.ee/foorum/viewforum.php?f=10
- Talvoja, E. Põder, V. (1996). Lastelaagri kasvataja käsiraamat. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika-ja Koolituskeskuse trükikoda
- Talvoja, E. Põder, V. Kurve, K. (2000). Käsiraamat noortelaagri korraldajale. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskuse trükikoda
- Talvoja, E. Põder, V. Veebel, H. Bachfeldt, A, Luik, A. Kurve, K. (2005). Noortelaagri korraldaja käsiraamat. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskuse trükikoda
- Tohva, L. (2009) Mis on matk? Viimati külastatud 25.02.2012, http://www.matkajuht.ee/et/matk-definitsioon-m%C3%B5iste/
14
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisuke2014
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid