Matkamine noorsootöö osana (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Matkamine

MATKAMINE SISUKORD: Millest alustada Jalatasid, matkariietus Matkavarustus Soovitusi algajale matkajale Matkamine mägedes Matkavarustuse nimekiri Mida matkamine arendab Millised on sagedaseimad vigastused ja ohud matkates? Matkamine Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. Seetõttu räägimegi allpool põhiliselt jalgsimatkamisest. Millest alustada

Kreeka keel

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

01. 2000. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 5. 06. 2002 (RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19. 06. 2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 16. 10. 2002 (RT I 2002, 90, 521) 1. 01. 2003 7. 04. 2004 (RT I 2004, 27, 179) 1. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused. § 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 ­ jõustunud 1. 08. 2002] § 2. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) noor ­ seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik;

Amet

1

doc

KÕNE "Matkamine"

Matkamine Matkamiseks võiks nimetada igasugust liikumist ühest punktist teise. Siiski ei nimeta me hommikul kooli minemist matkamiseks. Matkamine on looduses mingi marsruudi läbimine, mille põhieesmärgiks on seda teekonda nautida, mitte jõuda teisse punkti. Eestis, kui väga mitmekesise loodusega maal, on palju erinevaid võimalusi ja variante korraldada korralikke matke. Eestis on matkandus üpris heal järjel ja siin korraldatakse palju ühismatku nagu näiteks Roheliste Rattaretked. Suuremale rahvahulgale korraldatud matkad on alati hoolikalt valituv huvitava marsruudiga, ning põneva programmiga

Eesti keel

12

doc

Turismiettevõtlus, enda äriplaani koostamine

puhast ilu. Samas pole Taevaskoda kaugel Tartust ega Põlvast. Taevaskoja kohta pajatatakse erinevaid legende ning on tuntud filmivõtete ,,Viimne Reliikvia" poolest. Samuti jääb lähedusse Ahja vald, kus on samuti uudistamist ajaloo- ja kultuurihuvilistele, nimelt on võimalik läbida Väikese Illimari rada. Koha nõrkuseks on see, et paljudele jääb koht elukohast kaugele ega viitsita pikka sõitu ette võtta ühe matka jaoks. Samuti pole Taevaskoja just kõigile tuntud koht, on inimesi, kes ei ole sellest kuulnudki. Samuti pole siin läheduses (kui Põlva ja Tartu linana arvestada) peale pubi meelelahutusasutusi ega suuremaid kauplusi. 4.6. Turu suurus Potentsiaalsete klientide koguarv piirkonnas on umbes 600 inimest ning see arv püsib stabiilne. Klientide arvu suurendamiseks tuleks aktiivselt tegeleda reklaamitööga, muuta rajad

Turism

56

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2  Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................

Ühiskond

37

doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

vajadust mööda kõik need kolm üksikultki head omadust veel paremaks ühte liita, võetagu siis heaks või pandagu pahaks. Ei ole julgust pahaks panna! (H. Väli Mallega ja Kallega 1975) 3.3 Tasa ja targu kuuekümneseks Esimene kogemus, mis Jõgisaluga seoses üle elasin, oli kadedus, mis tuli koolidevahelistest matkavõistlustest. Mitmeid aastaid järjest võitis Märjamaa keskkool "Sädeme" rändkarika, see oli üks ihaldatumaid tollases pioneerielus. Matka köitvus olenes paljuski juhist ja laste eesotsas käis matkaradu Harri Jõgisalu. Tema suhe loodusega on väga ergastav, ta õpetab last nägema ning hoidma väikest ja väetitki. Ta viib lapse kärarikkast tehnikaajastust ainult mõne sammu eemale ja näitab, kui palju ilusat ning imetlusväärset võib seal näha. Kõige tähtsam on bioloogia tõde, isegi muinasjuttudes. Imetlen Jõgisalu vaikset loomust ja omadust teiste hulgas märkamatuks jääda, kannatlikkust ja oskust oodata

Uurimistöö

8

docx

Loodusturismi eksamiküsimused ja vastused 2017

1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism ­ on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism ­

Loodusturismi alused

34

doc

Rumeenia

mägede reegli- vahemaid ei mõõdeta mitte kilomeetrites, vaid tundides, ent kas üles ja kotiga või alla ja ilma!? Pehmete jalgadega maabusime cabana Curmatura külje all mäenõlva rohelisel lapikesel. Olime roninud üle aheliku ääre ja viibisime nüüd kuusemetsadega kaetud kaljuringis. Kuum grokk ja piparmündiõli salv päästsid meie hinged, loitev lõke maas ja säravad tähed selges öötaevas. 21. august, kolmapäev, matka 2. päev Meie rühmal vedas ilmadega kohutavalt. Kõik matkapäevad paistis päike, puhus mahe tuuleke. Kus me ka ei viibinud, meie ümber oli ilus ilm, vastasahelikus sähvisid välgud ja seisis vihmaloor. Igahommikuse rituaalina kummardasime ja tänasime eelneva ilusa päeva eest ja palusime järgnevteks päevadeks sama

Geograafia

Kommentaarid (0)