Õigusõpetus XIII (esimene loeng peale II KT) Puhkused Puhkuseseadus ehk Puh Pus §2 kohaselt tähendab puhkus töölepingu või teenistussuhete peatumist Puhkuseseadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Ehk puhkuseseadus reguleerib nii töötajate puhkusi, kes töötavad töölepingu alusel kui ka avalikus teenistused töötavaid inimesi. Puhkus on üldmõiste kõikidele puhkuste liikidele. Puhkusi võib liigitada lähtuvalt sellets, millega seoses neid antakse. Reegline mõistame puhkuse alla töötamise eest antavat puhkust, kusjuures need jaotatakse omakorda põhi ja lisapuhkuseks. Lisaks sellele on töötajal õigus saada vanemapuhkust, õppepuhkust, palgatapuhkust.
isik. Seadusega võib mõne kategooria töötajate jaoks kehtestada kõrgendatud vanusemäära · Tööandja - teovõimeline füüsiline isik. Seadusega ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18-aastane. · Varjatud tehing - Kui pooled sõlmisid töölepingu teise tehingu varjamiseks · Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument 1 PUHKUSESEADUS (1. PEATÜKK) · Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel · Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (1. PEATÜKK) · Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega
seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner. PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone).
Keskmiselt oli valitsuse eluiga lühike: 20 aasta jooksul 41 valitsust. Suutmatus Prantsusmaal majanduskriisi alla suruda, suurenes soov diktatuurile. 1934. aastal toimus meeleavaldus, üritati hõivata parlamendihoone, kuid see suudeti peatada. Prantsuse ühiskonnas tekkis ohutunne. Loodi Rahvarinne diktatuuriohuga võitlemiseks. Nad võitsid valimised ja hakati ümberkorraldusi tegema. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, vähendati töönädala pikkust palka muutmata, võeti vastu puhkuseseadus. Rahvarinne püsis kuni 1938. sügiseni. Sellel kõigel aga oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. USA sisepoliitika Toimis kaheparteisüsteem, kuid valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu kongress, riigipea oli 4-ks aastaks valitav president. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Tegemist oli paremerakondadega  mõlemad pooled pooldasid vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid riigi majandusse sekkumist lubamatuks,
kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mitteataotlevatest organisatsioonidest ning riiettevõtetest. 2)Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib valitsuse majanduslikud ülesanded kokku võtta järgmiselt: *majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine *vaba konkurentsi tagamine turul *majandusarengu soodustamine *tulude ümberjaotamine 3)Tööandjate ja töövõtjate põhikohustuste reguleerimisel on olulisel kohal Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus ja Palgaseadus. 4)Teguriturgudelt palkab valitsus nii tööjõudu, kapitali kui maad. Valitsus pakub inimestele tööd avalikus sektoris. 5)kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha.Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. 6)Kõige suurema osa riigieelarve kuludest on suunatud sotsiaalkuludeks, millest suure osa moodustavad pensionid ja sotsiaaltoetused. Sotsiaalne kaitse 31% , Muud 20%,
pidamine Arvutitarkvara kasutamine Tulude ja kulude kajastamist Aruannete koostamisekord kasumiaruande kirjetel 10.1.13 Mai Takkis 18 Raamatupidamise vastavus seadustele RPS Palgaseadus § 6 majandustehingute Palga arvutamine ja maksmine dokumenteerimine ja Palgast kinnipidamised kirjendamine § 7 algdokument Puhkuseseadus §9 Raamatupidamisregistrid Puhkusetasu arvutamine (raamatupidamislausendi Tulumaksuseadus vormistamine) Füüsilise isiku tulumaks § 11 Raamatupidamise sise eeskiri Erisoodustuste tulumaks § 10 parandused Sotsiaalmaksu seadus §12 dokumentide säilitamine Sotsiaalmaksu arvestamine 10.1.13 Mai Takkis 19 Sisekontrolli üldpõhimõtted
· Õigus puhkusele. · Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. Tööõiguse allikad: · Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid(riikidevahelised kokkulepped). · Eesti Vabariigi põhiseadus(15; 29; 30; 31). · Seadused: Eesti Vabariigi töölepinguseadus(TLS)(1992) EV palgaseadus(1994) EV puhkuseseadus(1992) Töö ja puhkeaja seadus(1993) Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus(1993) · Vabariigi valitsuse ja ministrite ning ametite juhtide määrused. · Kohaliku omavalitsuse normaktiivaktid. · Kollektiivlepingud. Töölepingu mõiste Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millega tööandja kohustub tööd andma ja töötaja kohustub tööd tegema. Tööleping on:
vähendamise vajadust, vaid tootlikkuse suurendamist. /2/ Sellest võib järeldada, et ettevõtted pole siiamaani teadvustanud endale töötajate tähtsust kui edu tagajat. Sest, mis on ettevõttele kasulikum, kui mitte tervislik ning rahulolev töötaja. Selleks, et seda saavutada, tuleb kasutusse võtta mitmeid müra ennetavaid või müra summutavaid võtteid. Nendest oli meil juba eelnevalt juttu. Puhkuseseadus loetleb terve rea tervist kahjustavaid tegureid, mille olemasolu pikendab puhkust. Nii saavad lisapuhkusepäevi kaevurid, mürgiste ainetega kokkupuutuvad ning tolmu, vibratsiooni ja müra käes, samuti liiga soojas või külmas töötavad inimesed. 7 Kokkuvõte Müra on heli, mis on häiriv, vali ja ebameeldiv. Inimesed ei pruugi koheselt müra kahjulikkust tunnetada, kuid müra tekitab tervisekahjustusi. Peamisteks müra allikateks on tööstusmüra, kontorimüra ja vaba aja müra
Prantsusmaal oli ka palju parteisid, seetõttu oli valitsuste eluiga lühike. Äärmuslased üritasid 1934. aastal korraldada riigipööret, kuid see õnnestus maha suruda. See sündmus aga äratas Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriga võitlemiseks loodi Rahvarinne. Parlament võttis vastu rohkem kui 100 seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Näiteks vähendati töönädala pikkust 48 tunnilt 40-le, kusjuures palk jäi samaks. Puhkuseseadus võimaldas töötajatele iga- aastase kahenädalase tasustatud puhkuse. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada. Kokkuvõttes saab öelda, et demokraatia säilis riikides, kus majandus oli tugevam, inimeste rahulolu riigiga ja eluoluga suurem. Neis riikides, kus inimesed tundsid, et nende rahvustest ja inimestest piisavalt ei hoolita, oli ka suurem valmisolek diktatuuri kehtestamiseks. Prantsusmaal ja Inglismaal oli pikk demokraatia ajalugu,
Fasismimeelsed jõud korraldavad 1934. a. veebruaris (Pariisis) suure fasismimeelsete jõudude demonstratsiooni, millele kommunistid vastasid üldstreigiga. Prantsusmaa kommunistid sõlmivad koostööleppe sotsialistidega. Kommunistid tulevad välja rahvarinde ideega, millega tulevad kaasa ka radikaalid (enne sõda esindas radikaalset parteid Clemanceaux). Rahvarindel õnnestub 1936. aastal tulla võimule. Rahvarinde valitsuse reformid: töönädala pikkus 40 h ja puhkuseseadus. Välispoliitika RRV ajal hakkab Prantsusmaa ajama kollektiivse julgeoleku poliitikat. Sõlmitakse kahepoolseid vastatikuseid leppeid. 1935. aastal sõlmitakse vastastikkuse abistamise lepe Nõukogude Liiduga. 5
töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine Tööleping (tööandja kohustus teavitada TL tingimustest,
tööõigus, mis paneb paika üldised reeglid. Tööõiguse allikad:  EV põhiseadus, kus on sätestatud üldpõhimõtteid nii töötaj ategevusala, elukutse, töökoha valikul, perekonnaja sõnavabaduse kaitsel, kui ka töötaja võrdsel kohtlemisel.  Euroopa sotsiaal….  EL direktiivid  Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konvensioonid  EV töölepingu seadus  Teise tööõigust reguleerivad õigusaktid, nt puhkuseseadus, palgaseadus, tööja puhkeajaseadus  ENSV töökoodeks materiaalse vastutuse kohandamise osas. Töölepingute eritatakse teistest lepingutest: kes korraldab ja juhib töö protsessi; kas tööd teostav isik on allutatud isik on allutatud töö eest maksva ettevõttes kehtestatud töö sisekorra eeskirjale; kes määrab töö tegemise aja, koh aja viisi;kas tööd tegev isik on arvatud ettevõtte töötajate koosseisu; kellel lasub töötegemisega kaasnav risk; kes
................................. 24 3 Sissejuhatus Elame pidevalt muutuvas maailmas. Eestis seadusandluses olnud palju muudatusi peale iseseisvumist. Need hõlmavad ka raamatupidamise aluseks olevat seadusandlust. On vastu võetud uusi seadusi ja neid vastavalt muutuvatele vajadustele ka korduvalt muudetud. Peale iseseisvumist on vastu võetud Töölepingu seadus, Palgaseadus, Maksukorralduse seadus, Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus. On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja,
Vabariigi Valitsus kinnitas 21. juulil 1992. aastal Tööinspektsiooni põhimääruse ja selle kohaselt oli põhiülesandeks Tööinspektsioonil riiklik järelevalve tööõigusaktide, riikliku töökaitsepoliitika kavandamine ja töökaitsealase tegevuse suunamine. Selleks ajaks oli juba töökaitseinspektsioonis tööl 124 inimest. 27. juunil 1994. a. moodustati Tallinna ja kõigi maakondade järelevalvepiirkonnad. Jõustusid uued seadused : 1993.a. jõustusid puhkuseseadus ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, 1994.a. palgaseadus ning töö- ja puhkeaja seadus. Töösuhteid reguleerivate õigusaktide tegemisest tulenevad probleemid on olnud aastaid üks olulisemaid tegevusvaldkondi Tööinspektsioonis. 90% Tööinspektsiooni kohalikesse asutustesse pöördumistest, suuliselt või kirjalikult, oli seotud töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise probleemidega. 1994
IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär - keskmise palga arvutamise kord - puhkusetasu arvutamise kord VIII Raamatupidamistoimkonna juhendid · RTJ 1  Üldpõhimõtted · RTJ 2  Aruannete esitusviis · RTJ 3  Finantsinstrumendid · RTJ 4  Varud
finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Äriseadustik, vastu võetud 15.veebruaril 1995. a., jõustunud 1. septembrist 1995.a., muudatused-täiendused. 3. Maksukorralduse seadus. 4. Tulumaksuseadus. 5. Käibemaksuseadus. 6. Sotsiaalmaksuseadus. 7. Töötuskindlustuse seadus. 8. Muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, tollimaks, hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ. Meil suunab raamatupidamisalast tööd Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, kes annab välja juhendeid (RTJ) ja metoodilisi soovitusi. Raamatupidamise Toimkond on valitsusasutus juriidilise isiku õigustes. Tema koosseisu kuulub esimees ja kuus liiget, kes on raamatupidamise spetsialistid.
seotud suhteid. Siia õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõoetamist ning töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimust, töövaidluse lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Autonoomne meetod, kuid pole tsiviilõiguse instituut. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on töölepingusedus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja sedus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10) Rahvusvaheline õigus  reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekkivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a) Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
-30 aastatel Seal oli: parlamentaarne vabariik 1. Mitmepartei süsteem (võimul oli korraga rohkem, kui üks partei) koalitsioonivalitsus (20 aastat oli 41 valitsust võimul) 2. Majandus: + reparatsioonid, maaalad aga miinuseks oli võlg USA'le. Majanduses arendati tööstusharusid (keemiatööstus, relvatööstus). 1930 teisel poolel tuli Rahvarinde valitsus ja see kehtestas kaks seadust. Üks oli töönädalaseadus (töötundide arv nädalas läks 4840 tunnile) ja teine seadus oli puhkuseseadus, mis tähendas et igal aastal tuli võtta 2 nädalat palgalist puhkust. 8. Inglismaa 1920-30. aastatel Peale Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailmajuhtiv rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus. Seal oli: parlamentaarne monarhia (kuningas või kuninganna, kes ei osalenud igapäevases riigi juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel. Kahe partei süsteem: konservatiivne partei versus leiboristlik partei, kes kaitses tööliste huve
Kuid, mida võib riik omalt poolt teha? Üheks võimaluseks on pakkuda pidevas müras töötavatele inimestele mitmeid soodustusi, nt. lisapuhukuse võimaluse saamist. Eesti Vabariigis kehtibki selline kord. See tähendab, et suurel hulgal töötajail on oma töö iseloomust ja selle terviseohtlikkusest tingitult võimalik saada kõigile ettenähtud 28 kalendripäevale lisaks veel kuni kaks nädalat lisapuhkust. /4/ 13 Puhkuseseadus loetleb terve rea tervist kahjustavaid tegureid, mille olemasolu pikendab puhkust. Nii saavad lisapuhkusepäevi kaevurid, mürgiste ainetega kokkupuutuvad ning tolmu, vibratsiooni ja müra käes, samuti liiga soojas või külmas töötavad inimesed. /4/ Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on öeldud, et juhul, kui töötaja töötab tingimustes, kus tervistkahjustavad näidustused ületavad kehtestatud piirnorme, siis
Kuid, mida võib riik omalt poolt teha? Üheks võimaluseks on pakkuda pidevas müras töötavatele inimestele mitmeid soodustusi, nt. lisapuhukuse võimaluse saamist. Eesti Vabariigis kehtibki selline kord. See tähendab, et suurel hulgal töötajail on oma töö 13 iseloomust ja selle terviseohtlikkusest tingitult võimalik saada kõigile ettenähtud 28 kalendripäevale lisaks veel kuni kaks nädalat lisapuhkust. /4/ Puhkuseseadus loetleb terve rea tervist kahjustavaid tegureid, mille olemasolu pikendab puhkust. Nii saavad lisapuhkusepäevi kaevurid, mürgiste ainetega kokkupuutuvad ning tolmu, vibratsiooni ja müra käes, samuti liiga soojas või külmas töötavad inimesed. /4/ Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on öeldud, et juhul, kui töötaja töötab tingimustes, kus tervistkahjustavad näidustused ületavad kehtestatud piirnorme, siis
Tööajaarvestustabelid! Pühade ja tähtpäevade seadus § 2. Riigipühad. Riigipühad ja puhkepäevad on: 1) 1. jaanuar - uusaasta; 2) - suur reede; - märtsis  liikuv püha 3) - ülestõusmispühade 1. püha; - märtsis  liikuv püha 4) 1. mai - kevadpüha; 5) - nelipühade 1. püha; - mais või juunis  liikuv püha 6) 23. juuni - võidupüha; 7) 24. juuni - jaanipäev; 8) 20. august - taasiseseisvumispäev; 9) 25. detsember- esimene jõulupüha; 10) 26. detsember - teine jõulupüha. PUHKUSESEADUS - Ei kehti juhatuse liikmetele. Puhkused on puhkeaja üheks liigiks. Puhkuseseadus reguleerib suhteid, mis tekivad T ja TA vahel seoses puhkuse andmisega. Puhkuseid liigitatakse töö- ja õppepuhkused: · Põhipuhkus · Lisapuhkus · Vanema puhkused · Palgata puhkused · Eraldi  õppepuhkused  reguleerib ,,Täiskasvanute koolituse seadus" (ka alaealistele, kes nii töötavad kui õpivad) Tööpuhkuse andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest · Puhkust antakse tööaasta eest
seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner. PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone).
Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.- Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM. Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto "võlad töövõtjale". tulumaksud. Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.- Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM. Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto "võlad töövõtjale". PUHKUSESEADUS Seadus reguleerib suhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel seoses puhkuse andmisega. Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud erijuhud tulenevalt seadusest. Näiteks: alaealised Â35 kalendripäeva jne. Puhkusetasu arvestamise kord. Määrus jõustus 1. Jaanuar 2002.a. § 1
esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud
osapoolte vahelises tehingus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või Âkohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingukulutusi, üle- ja alakursse. 11 3 TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS 3.1 Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik Töösuhteid reguleerivad õigusaktid on Töölepinguseadus, Palgaseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Võlaõigusseadus. Legaalsete töösuhete aluseks on leping. Töö tegemiseks võib sõlmida töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu. 3.2 Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus Raamatupidamisteenusel on selles ettevõttes väljakujunenud teenusehind, mis rakendub kõikidele ettevõttetele üldjuhul samas summas. Töötasu arvestatakse ainult vastavalt tehtud töödele
Sünnituseelse läbivaatuse puhul säilib keskmine palk. Tervise kontrolli eest säilib keskmine palk. Tseme koolituse puhul säilib 10-ks päevaks keskmine palk ja 20.ks miinimum palk. Tööalase koolituse puhul säilib 14 päeva keskmine palk. Lõpparve tuleb maksta töölepingu lõppemise päeval. Palgast võib kinni pidada: Tulumaks, tööstuskindlustusmakse, alimendid, pensionikindlustus. Tasu välja töötamata puhkepäevade eest. Puhkuseseadus. Puhkuseliigid. On olemas põhipuhkus (28 päeva). Pikendatud põhipuhkus, riigi ja omavalitsusametnikud ja alaealised. (35 päeva). Pedakoogid (56 päeva). Lisapuhkus, allmaatööd, tervistkahjustav töö, kollektiivlepinguga antud lisa, vanemapuhkused. Sünnitus ja raseduspuhkus. Lapsendaja puhkus (70 päeva). Lapsehoolduspuhkus: 3aastat. Täiendavad lapsepuhkus (3- 6 päeva). Palgata puhkus üldise kokkuleppe küsimus. Puhkust antakse võrdeliselt töötatud kuude arvuga
22. Tööandja ja töövõtja vahelised suhted Personalitööd reguleerivad seadused Töölepingu seadus  kuidas peab sõlmima, kuidas võib muuta, kuidas peab lõpetama. Kokkulepped tööandja ja töövõtja vahel mis peavad olema lepingus fikseeritud. Palgaseadus  töö tasustamise ja töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õiguslik korraldus. Õigus muuta vaid poolte kokkuleppel. Keelatud kehtestada eri soost/rahvusest/vanusest töötajatel sama töö eest eri tasud. Puhkuseseadus  töötaja on tööandjast vaba. Töö- ja puhkeaja seadus ; Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ; Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ; töökaitseseadus ; Töötajate usaldusisiku seadus ; Pühade ja tähtpäevade seadus. Ametiühingud Juhtkond peab määrama kellegi nendega suhtlema. Pole ametiühinguteks vajadust kui töötajad on oma olukorraga rahul. Töösuhete strateegiad Ametiühingu aktsepteerimise / vältimise / allasuruv strateegia. Ennetav personalistrateegia Â
millega määratakse turul tegutsemise piirid. Ettevõtluse õiguslikud alused määratakse kindlaks Äriseadustikuga, kus sätestatakse erinevate ettevõtluse vormidega seotud tingimused. Tarbijate õiguste kaitseks on vastu võetud Tarbijakaitseseadus, millega määratakse tarbijate põhiõigused ning nende tagamine. Tööandjate ja töövõtjate põhikohustuste reguleerimisel on olulisel kohal Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus ja Palgaseadus. Vaba konkurentsi tagamiseks peavad ettevõtjad oma tegevuses lähtuma Konkurentsiseadusest. Lisaks eelpoolnimetatud seadustele peavad majanduslikud subjektid oma tegevuses lähtuma veel paljudest muudest seadustest ja määrustest. Selleks, et majandussüsteem toimiks oma tootmisvõimaluste rajal peab ta kasutama ära kõik võimalikud ressursid ja tehnoloogia. Kas me saame aga olla kindlad, et vaba turumajandus tagab kõigi ressursside
Töölepingu sõlmimine peab olema vabatahtlik. Kui selle sõlmimisel on eiratud vabatahtlikkuse põhimõtet, siis võidakse tööleping tunnistada kehtetuks. 9. Töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid suhteid (töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korda, töölepingu poolte põhikohustusi jm) reguleerib TLS. Töölepingu poolte õiguste ja kohustuste täpsemaks määratlemiseks on vaja tunda ka muudes tööseadustes (töö- ja puhkeja seadus, puhkuseseadus, palgaseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus jt) sätestatud reegleid. 10. Lisaks tööseadustes ettenähtule tuleb töötaja ja tööandja vaheliste suhete õiguslikul kujundamisel arvestada ka VÕS-i üldosa norme. VÕS-i § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse selle seaduse üldosas sätestatut kõikidele selles seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule. Siinjuures tuleb silmas pidada, et kuna TLS ning muud
kaasa mitmed riigiorganid ja asutused, näiteks tööturuorganid, töökaitse järelevalve- ja kontrollorganid, samuti töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud. Nende suhted töötajate ja tööandjatega on samuti tinglikult tööõiguse esemeks. Tööõiguse sfääri kuulub ka töövaidluste kohtuväline lahendamine. Olulisemad seadused, mida tööandja peaks teadma ja vastavalt lähtuma: on töölepinguseadus, palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, töö tervishoiu ja tööohutuse seadus. Arvestama peab seaduste pideva muutumisega. Ajakohane info leitav www.riigiteataja.ee . Eesti Vabariigi töölepingu seadus Jõustus 01.07.1992, viimane redaktsioon 01.01.2007 Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma
riigi seadusandlus ametiühingud Tööalane Tööalane diskrimineerimine on ühe inimese diskrimineerimine eelistamine teisele põhjustel, mis pole seotud tema võimekusega seda tööd teha. Kõige levinum on vanuseline, sooline ja rassiline diskrimineerimine. Riigi seadused Palgaseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Puhkuseseadus, Töölepinguseadus. Ametiühingud Ametiühingud on töötajate organisatsioonid, mis püüavad kaitsta oma töötajate huve ja õigusi eelkõige palga, sotsiaalkindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes. 1905.a. valiti Eestis esimesed töölisvanemad. Taasiseseisvunud 1989.a. Eesti Ametiühingute
07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee · TEHNILINE JÄRELVALVE www.tji.ee · RIIGI PÄÄSTEAMET www.rescue.ee · EHITUSJÄRELVALVE www.ehitusjarelvalve.ee
Ühelt poolt on reguleerimismeetod autonoomne (tööõigusliku suhte pooled on võrdses õiguslikus seisundis), mistõttu tuleb tööõigust lugeda eraõiguse valdkonda kuuluvaks. Teiselt poolt on aga riiklik imperatiivne regulatsioon töösuhetes tunduvalt suurema osakaaluga kui teistes eraõiguslikes harudes, mistõttu teda ei saa lugeda tsiviilõiguse üheks instituudiks. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et o suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
(MNE(2004)57698) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus muutmise seadus Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 , Entry into force: 15/07/2004; Reference: (MNE(2004)51242) Töö- ja puhkeaja seadus Legal act: seadus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 17/03/2003; Reference: (MNE(2003)54342) Puhkuseseadus Legal act: seadus, number: RTI, 22.12.2003, 82, 549; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 22.12.2003, 82, 549, Entry into force: 01/01/2004; Reference: (MNE(2003)54312) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54304) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. o Riik ja majandus Riigi ülesandeid majandused: · Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine (Äriseadustik, Tarbijakaitseseadus, Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus, Palgaseadus, Konkurentsiseadus) · Vaba konkurentsi tagamine turul - konkurentsiamet · Majandusarengu soodustamine · Tulude ümberjaotamine  nn Robin Hoodi funktsioon · Turutõrgete leevendamine ja ühishüvede tagamine Turu mittetäielik toimimine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja sissetulekute ebaühtlane jaotus ühiskonnas muudavad vajalikuks valitsuse sekkumise majandusellu.
või vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 2. Riik ja majandus. (lk.33) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine (Äriseadustik, Tarbijakaitseseadus, Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus, Palgaseadus, Konkurentsiseadus) vaba konkurentsi tagamine turul - konkurentsiamet majandusarengu soodustamine tulude ümberjaotamine  nn Robin Hoodi funktsioon Turutõrgete leevendamine ja ühishüvede tagamine 19 Turu mittetäielik toimimine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja sissetulekute ebaühtlane jaotus ühiskonnas muudavad vajalikuks valitsuse sekkumise majandusellu.
20 autonoomne (tööõigusliku suhte pooled on võrdses õiguslikus seisundis), mistõttu tuleb tööõigust lugeda eraõiguse valdkonda kuuluvaks. Teiselt poolt on aga riiklik imperatiivne regulatsioon töösuhetes tunduvalt suurema osakaaluga kui teistes eraõiguslikes harudes, mistõttu teda ei saa lugeda tsiviilõiguse üheks instituudiks. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele ning panustades Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu. Kehtiv tööõigus on oma põhiolemuselt nõukogude tööõiguse edasiarendus. TLS võeti vastu üleminekuseadusena 1992. aastal (jõustus 01.07.1992) ENSV tsiviilkoodeksi kehtimise ajal. Kuna majanduslik, õiguslik ja sotsiaalne keskkond on vahepeal oluliselt muutunud, siis on selge, et kehtiv tööõigus (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, puhkuseseadus jm töösuhteid reguleerivad aktid) vajasid terviklikult kaasajastamist. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kehtivasse õigusesse tehtud küll hulgaliselt muudatusi, kuid need on jäänud enamjaolt kehtiva kontseptsiooni täpsustamise-parandamise tasemele. Hinnang 1. Töölepingus on nii tööandja kohustused ja õigused, kui ka töötaja õigused ja kohustused, millest mõlemad pooled peavad kinni pidama. Mina isiklikult arvan, et meil on piisavalt tagatud töötajale
VALIK NOORTELAAGRI TEGEVUSEGA SEONDUVAID ÕIGUSAKTE · Noorsootöö seadus · Eesti Vabariigi lastekaitse seadus · Tarbijakaitseseadus · Võlaõigusseadus  valitud sätted · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Alaealise mõjutusvahendite seadus · Karistusseadustik · Sotsiaalhooldekande seadus  valitud sätted · Töö- ja puhkeaja seadus · Puhkuseseadus · Eesti Vabariigi töölepingu seadus · Ravikindlustuse seadus  valitud sätted · Autoriõiguse seadus  valitud sätted · VV määrus 30.04.2004 nr 172 Kergete tööde loetelu, mida alaealisel on lubatud teha (RT I 2004, 40, 274) HIERARHIA NOORTELAAGRIS TÖÖSUHTED LAAGRIS Igal rühmal on 1-3 kasvatajat (soovitavalt 1 kasvataja 12 lapse kohta), kes vastutavad laste arengu, tervise ja turvalisuse eest, nagu näiteks:
põhiolemuselt autonoomne (tööõigusliku suhte pooled on võrdses õiguslikus seisundis), mistõttu tööõigust tuleb lugeda kuuluvaks eraõiguse valdkonda. Teiselt poolt on aga riiklik imperatiivne regulatsioon töösuhetes tunduvalt suurema osakaaluga kui teistes eraõiguslikes harudes, mistõttu teda ei saa lugeda tsiviilõiguse üheks instituudiks. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on Eesti Vabariigi töölepinguseadus (RT , 1992, 15/16, 241), Eesti Vabariigi puhkuseseadus (RT I 2001, 42, 233 ), töö- ja puhkeaja seadus (RT I 2001, 17, 78), palgaseadus (RT I 1994, 11, 154), töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (RT I 1993, 26, 441). 10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse
annaabi.ee 
