Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tumekollane" - 37 õppematerjali

tumekollane - pruun: bilirubiin, biliverdiin (bilirubiini oksüdeerumisel tekkiv ühend, annab uriinile roheka varjundi), urobiliin; Punane: hemoglobiin, erütrotsüüdid, müoglobiin, porfüriinid; Pruun: hemoglobiin, müoglobiin; Oranž: bilirubiin, urobiliin, medikamendid.
tumekollane

Kasutaja: tumekollane

Faile: 1
thumbnail
1
docx

Mitmuse osastav kääne

Mitmuse osastav 1) -id a) 3-silbilised sõnad (silpe arvestatakse omastavas käändes) nt. õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ­ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik

Eesti keel → Eesti keel
48 allalaadimist
thumbnail
15
odt

ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011

8 ,1 8 7 ,9 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Tabel 3. Ähijärve värvus ja läbipaistvus Kuupäev Sügavus (m) Kiht Läbipaistvus (m) Värvus 15.5.00 5 pind 1,5 Roheline- tumekollane 26.7.00 6 pind 1,9 Kahvatu kollane 5.10.01 5 pind 1,8 Kollane 7.5.01 6 pind 2,8 Kollakas- roheline 5.8

Muu → Seminaritöö
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lihad

· Piimavasikaliha (14päeva kuni 4 nädalat). Tailiha valkjas kuni heleroosa, rasvkude valge või roosakas. · Vasikaliha (1 kuni 6 kuud) tailiha roosa või punakasroosa, rasvkude võrdlemisi hele. · Mullikaliha (noorloom) (6 kuud kuni 2 aastat) tailiha helepunane, rasvkude helekollane · Noorlehmaliha (2-3 aastat, üks kord poeginud lehm) tailiha punane, rasvkude keskmiselt kollane · Täiskasvanud lehma liha (üle 3 aasta) tailiha tumepunane, rasvkude tumekollane · Härjaliha (igas vanuses) tailiha punane, tumepunane, rasvkude tumekollane. Sealiha liigitus · Põrsaliha (kaaluga kuni 20 kg) tailiha heleroosa värvusega, pehme konsistentsiga, peenekiuline ja mahlakas. Rasvkude valge · Kesikuliha (kaaluga 20-50kg) Liha omadused sarnased põrsalihale. Tailiha heleroosa värvusega, pehme konsistentsiga, peenekiuline ja mahlakas. Rasvkude valge. · Nuumsealiha (täiskasvanud) 1. Katekooria 50 ­ 65 kg 2

Toit → Toiduaine õpetus
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Segude lahutamine ja identifitseerimine kromatograafilisel meetodil.

Ühendi kaugus stardijoonest (lx) mm Õrnroosa - 0,71 0,72 Helekollane - 0,66 0,68 VÄRV Black B Black GSP 2x Black GSP Oranz - 0,62 0,65 Helesinine 42 - - Tumekollane - 0,57 0,60 Õrnroosa - 48 49 Helelilla 0,56 - - Helekollane - 45 46 Tumelilla 0,52 0,52 0,53 Oranz - 42 44 Tumekollane - 39 41 Helelilla 38 - - Kattuvate värvitoonide liikuvustegurid

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
66
pptx

HOBUSTE VÄRVUSED

HOBUSTE VÄRVUSED Koostas : Elsa Tamm PH 11 2014/2015 õ.-a. MUST Nahk ja karvkate on musta pigmendiga, Lakk ja saba mustad Võib suvel pleekida Erinevad varjundid ahkmust Must Ahkmust RAUDJAS Naha pigment -must Karvkate - punane või punakas Lakk, saba ja jalad - sama tooni mis kehagi või alumised otsad tooni võrra heledamad Linalakk - beežikas, helepruun lakk Erinevad varjundid : Heleraudjas Tumeraudjas Linalakkraudjas Raudjas Heleraudjas Tumeraudjas Linalakk raudjas KÕRB Naha pigment must  Karvkate kehal punakas Jalad, lakk ja saba mustad Erinevad varjundid Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb Kõrb Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb VÕIK Naha pigment must Karvkate kehal kollane, kollakas /tumekollane Jalad, lakk ja saba mustad Esineda võivad ulukmärgised Erinevad varjundid Helevõik Tumevõik Võik Helevõik Tumevõik HIIRJAS Naha pigment must Keha karvkate hiirekarva Lakk, saba ja jalad tumeda...

Põllumajandus → Hobumajandus
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Puuviljaaiandus

Õied on valged või roosakad. Viljumine toimub juunis ja juulis. Vaarikamardiklased Vaarikamardiklased on väikeste kollakate või rohekate segatoidumardikaliste sugukond; pikkus 3-5 mm, keha katavad tihedalt karvakesed. Valmikud söövad pungi, noori lehti, ka õieosi. Tõugud elavad roosõieliste õites ja viljades ning toituvad neist. Rohekashallika, 3-4 mm pikkuse vaarikamardika valged tõugud, nn. vaarikaussid, elavad vaarikamarjades. Tulikamardikas on tumekollane ning elab tulikaja võilille õitel. Rasmus Roos

Põllumajandus → Põllumajandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Kokku- ja lahkukirjutamine

N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kokku Lahku -teist - ühelised -kümnend - tuhat -sada - miljon -miljard KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad mingi kindla mõiste: NIMISÕNA+OMADUSSÕNA: kivikõva, sametpehme, peegelsile. OMADUSSÕNA+OMADUSSÕNA:magushapu, sügavpruun, tumekollane. NB! Lahku kirjutatakse tohutu suur, otsatu pikk, määratu lai, põhjatu sügav. Ne-või line liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku:venekeelne, hullumeelne, jõulueelne, kilomeetripikkune; pikakarvaline, suurejooneline, tugevatoimeline, väikesearvuline. NB! Ne-või line liiteline omadusõna kirjutatakse käändsõnast lahku, kui selle eest on mingi täpsustav sõna. Majakõrgune suure maja kõrgune Sajandipikkune mitme sajandi pikkune

Eesti keel → Eesti keel
141 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Uurimistöö "Õunvili erinevatel temperatuuridel"

Ülejäänud on pruun. Õunal on hallitusplekid, millest suurim on ühe sentimeetrise läbimõõduga. Õuna lõhn on väga tugev. Õuna tuleb käes hoida väga ettevaatlikult, sest nahk läheb väga kergelt katki ja muljumisjäljed tulevad kasvõi kõige õrnema surumise peale. · Teisel õunal on nüüd samuti lõhn üsna tugev. Selle pruunikad laigud on umbes 1/5 tervest õunast ja ülejäänud on tumekollane. Õun on kortsulisem ja väiksem, kuid siiski üsnagi normaalse välimusega 2.2 Õunte pooleks lõikamine 15. päeval · Kui lõigata esimene ehk toaõun pooleks, siis on näha läbilõikel, et keskelt ja väljast on õun täiesti pruun. Väljast ulatub tumepruun osa sissepoole umbes 1,5 cm ja terve õun on tegelikult juba kollakaspruun. Õun on väga pehme.

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
20
odp

Lihaveised

Värvuselt on veised kollakasvalged või valged. Esineb nii sarvelisi kui nudisid saroleesid. Sünnimass on 45-49kg Täiskasvanutel 1200-1400kg Veiselihast Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. http://www.youtube.com/watch?v=BqseEe1ZhJc Kasutatud allikad. http://www.lihaveis.ee/ http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/lihaveisekas

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Referaat lihadest

· Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. · Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. · Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. · Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse. Sealiha

Põllumajandus → Põllumajandus
9 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Vee tarbimise tähtsus

Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus u. 2L, mis saadakse nii söögist, kui ka joogist. Kõige sagedamini soovitatakse päevas juua keskmiselt 2L, ehk 8 klaasi vett. Dehüdratsioon Dehüdratsioon tekib liiga vähese veetarbimise või suure kofeiinisisaldusega jookide (energiajoogid, kohvi, tee) tarbimise tõttu. Sümptomiteks on: Kuiv suu ja/või janu Väsimus, uimasus ja keskendumishäired Kuiv nahk Peavalu ja/või kõhukinnisus Tumekollane ja tugevat lõhna eritav uriin Vee tarbimise plussid Tugevdab immuunsussüsteemi Aitab säilitada noorusliku naha Parandab mõtlemisvõimet ja mälu Viib kehast välja jääkained Leevendab pea, ja seljavalu Soodustab seedimist Vähendab vähiriski Aitab alandada kaalu Parandab tuju Hoiab ära lihaskrampe Tee kasulikkus organismile Väga tugev antioksüdantide sisaldus, mis ennetab vähki, tugevdab immuunsüsteemi jne. Tee ennetab ja kiirendab paranemist külmetusest ja gripist

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jõksi järv

10,2 7,6 Jõksi 02.07.07 hk 5m 1 4,8 43 4 214 6,6 6,7 Jõksi 02.07.07 põhi 7,58 198 6,2 9,2 11 8,3 Jõksi 06.08.07 23 pind 2,8 tumekollane 22,4 9,7 2 9 217 5,5 7,5 Jõksi 06.08.07 hk 6m 15 2,4 23 6 226 5,8 7,1 Jõksi 06.08.07 põhi 7,5 0 0 4 207 8,5

Loodus → Eesti veed
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Novell: Täiesti tavaline päev

Lähen parklasse autot otsima. Vajutan võtmetel nuppu ning leian auto tagatulede vilkumise järgi üles. Istun autosse. Külm on. Panen auto tööle ja keeran soojenduse põhja. Annan paar korda gaasi. No on mõnus hääl. Lükkan plaadi raadiosse ning keeran heli kõvemaks. Head kõlarid mul ikka. Bass on muhe. Annan veel paar korda enne tagurdamist gaasi ja manööverdan välja. Kohalt võtan ikka kerge kummivilinaga ära. Jõuan esimese valgusfoori juurde. Punane on. Vahet ei ole. See on tumekollane. Sõidan üle. Mingi tüüp laseb signaali mulle. Talle näitan keskmist sõrme. Teen parempöörde ja jõuangi Volli juurde. Pean ta maja ees kinni ja annan mõnusalt gaasi. Volli tuleb majast välja ja kõnnib särgiväel minu auto juurde. Ma lasen akna alla. Volli ütleb: ,,Mõnus hääl." Mina muigan. Tulen autost välja ja me lähme majja. Mingi kärsahais on. Ütlen: ,,Kuule mees, kui sa süüa teha ei oska siis ära tee!" Ta vastab: ,,No, ahju kütsin, noh." Mina: ,,Veel hullem

Kirjandus → Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, praktikum

indikaator, tema 1,2-3,0 3,1-4,4 e 8,0-9,8 pöördeala, Punane-Kollane Punane-Kollane 6,0-7,6 Värvitu- värvid Kollane-Sinine Vaarikapunane pöördeala äärtes. Indikaatori Õrnalt päikesekollane Sinine läbipaistev värvus vees tumekollane Indikaatori Beez-punakas Roosa Tumesinine Vaarikapunane värvus happe/aluse lahuses. Värvi järgi 1,3 3,3 7,6 9,5 oletatav happe/aluse pH Happe/aluse ~1,4 ~3,07 ~10,9 ~12,6 arvutatud pH Kuna HCl ja NaOH puhul on α=1 võib nende pH arvutada vesinik ioonide kontsentratsiooni järgi. K NH 4

Keemia → Keemia aluste praktikum
39 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - MAIS

Valmistatakse putru, tortiljasid, maisikrõpse. 32 · Maisijahu saadakse idutatud maisiteri peenelt jahvatades. Küpsetatakse kooke, muffineid, leiba (gluteenisisaldus väike ­ segatakse nisujahuga). · Maisiidu (embrüo) ­ väga toitaineterikas. 46% moodustavad rasvad. Idusid võib süüa piimaga, lisada salatitesse, hautistesse. 33 · Maisiõli ­ rafineerimata kujul tumekollane, rafineeritult kahvatukollane. · Maisihelbed ­ populaarne hommikueine. · Maisist toodetakse ka alkohoolseid jooke ­ õlut, viskit, dzinni, chichat (L- Ameerika indiaanlaste seas populaarne kääritatud jook). 34 Erinevatest maisiteradest valmistatud produktid 35 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! 36

Toit → Toiduained
9 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Apelsiniõli

Mineraalhapete estrid Lämmastikhappe estrid põlevad kergesti. Paljud neist võivad lõhkeda, sealhulgas tugevalt nitreeritud nitrotselluloos ja nitroglütseriin. Apelsiniõli Apelsiniõlisid on kolm: apelsiniõli, neroil ja petitgrain. Apelsiniõli toodetakse peamiselt külmpressimise teel apelsini koorest. Neroil toodetakse värsketest õitest. Petitgrain toodetakse apelsinipuu lehtetedest ja okstest. Õli on värvuselt tumekollane või pruunikas- kollane. Keemiliselt koostiselt sisaldab 90% ulatuses monoterpeene: peamiselt limoneeni, mürtseeni, pineeni, tsümeeni ning vähesel määral alkohole, aldehüüde ja ketoone. Ajalugu Juba iidsetest aegadest on apelsini seostatud süütuse, lahkuse ja viljakuse sümbolina. Kuivatatud apelsinikoorte abil ravisid hiina ravitsejad juba ammustest aegadest anoreksiat, külmetust, köha ja isegi pahaloomulisi kasvajaid.

Keemia → Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Sümbolism, impressionism, modernism, dekadents

Edgar Allen Poe (1809-1849) 12.09.2011 Poe on ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik ja toimetaja. sündinud näitlejate perre ja sündis Bostonis. Jäi orvuks ja lapsendati John Allani poolt. Käis koolis inglismaal. Koliti tagasi ameerikasse 11a. Jätkas kooliteed Richmordis. Esimene armastus suri noorelt ja oli ta koolikaaslane ema. Saadetakse õppima virginia ülikooli, tekkis probleeme alkohooliga ja hasartmängu sõltuvus ja teda aitas välja ta kasuisa. 1827 läks sõjaväkke 2 aastat hiljem läks erru, ja pärast astub Westi pointi sõjaväeakadeemiasse. Kasuisa ütleb temast lahti. 1834 suri ta kasuisa ja ei pärandanud talle midagi. Läheb Baltimore tädi juurde. Kirjutab seal luuletusi ja sai isegi auhinna, hakkab seal tööle ajakirjanikuna. Poe armub oma täditütresse ja nad abielluvad- 1836 abiellub 14a Virginiaga ja suhe oli väga hea. Ta naine suri tiisikusse 1847. jõi ennast surnuk. Looming Loomingu märksõna on hirm ja surm ja armastus. P...

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Anorgaanilise keemia eksam praegune (2012 -...) versioon

· reageerimisel hapetega Co(II) soolad · (mistõttu ta on tugev oksüdeerija) : · Co2O3 + 6HCl 2CoCl2 + Cl2 + 3H2O · · Co(OH)2 saadakse Co2+ + 2OH- Co(OH)2 - roosa sade · oksüdeerub aegl õhus, kiiremini oksüdeerijate mõjul: · CoO(OH) koobaltoksiidhüdroksiid · CoCl2 - esineb erin krist-hüdraatidena (taval on heksahüdraat) · n = 6 - roosakaslilla · kui n 0, värvused sinakaks (veevaba CoCl2 - helesinine) · Na3Co(NO2)6 - naatriumheksanitrokobaltaat(III) · tumekollane krist vees lahustuv ühend · K+ -ioonidega K3Co(NO2)6 · rasklahustuv (0,02% vees) kollane · ("Fischeri sool") · kasutatakse keraamikas värvainena · Co kompleksühendeid tuntakse väga palju · Co karbonüüle tuntakse mitmeid, · neist tuntuim - Co2(CO)8 oranz kristallil aine · selles ühendis Co o.-a. = 0 3. Kulla reageerimine hapetega · Reageerib H2SeO4-s (soojend-l) · segudes H2SO4 + HNO3 · HCl + HNO3 (kuningvesi)

Keemia → Anorgaaniline keemia
67 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Toidukaubagrupp

Vasikalihaks nimetataksegi isase või emase noore veise liha. Piimavasikad on vasikad, keda on joodetud ainult piimaga. Vanusejaotuse järgi on piimavasikad 2-4nädalased (tailiha: valkjas- heleroosa, rasv: valge-roosakas) ning vasikad 1-6 kuu vanused (tailiha: roosa-punakasroosa, rasv: võrdlemisi hele). Nagu näha, sõltub vasika või veise vanusest ka rasva värvus. Vasika rasvakogumid on valkjasroosad, vanemate veiste rasv aga juba tumekollane. 12 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Küülikuliha Küülikuliha on väherasvane, mistõttu see on hinnatud kaalujälgijate seas. Küülikul on väikesed peened kondid. Koduküülikute liha on kahvatu, pehme, peene tekstuuri ja maitsega. Jäneseliha (st metsküülikuliha) on koduküülikulihaga üsna sarnane, kuid palju tumedam ja ulukimaitselisem Uluki- ehk metsloomaliha

Toit → Köögi õpetus
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keele sõnaseletusi

perroon - raudteejaama platvorm Richteri skaala - maavärinate võimsuse persoon - isik hindamise skaala piano - tasa romaan - ulatuslik keerukama sisuga jutustav piiskop - kirikuvõimu esindaja kirjandusteos pilvekoonlad - pilvetuustid rubriik - lahter, osa pjedestaal - treppkõrgend autasustamiseks; ruuge - tumekollane, helepruun; rebasekarva kuju, samba, vaasi jm eseme kunstiliselt ku- jundatud alus S platoo - lavamaa saadan - saatan vanamoelises kõnepruugis poeet - luuletaja saks - härra, isand pokaal - jalaga (joogi)nõu salong - võõrastetuba; auto siseruum sangviinik - elav, kergesti innustuv inimtüüp tenor - kõrge meeshääl

Eesti keel → Eesti keel
39 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Seminar veri ja verehüübimine

Seminar veri ja verehüübimine 1. Vere funktsioon organismis? · Hapniku, toit- ning ehitusainete transport seedetraktist kudedesse ning ainevahetuse käigus vabanenud CO2 kopsudesse, jääkained erituselunditesse · Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine: soojuse ühtlane jaotumine kehas, organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamine · Kaitse: veres tekkivate ja ringlevate antikehade abil organismi tunginud haigustekitajate hävitamine. 2. Mis põhjustel võib tekkida rauavaegusaneema? Rauavaegus aneemia sümptomaatika. Miks on rauavaegus ohtlik? Rauavaegusaneemia põhjused: ● vere hemoglobiinisisalduse alanemine, mis on tingitud erütrotsüütide hulga alanemisest ● Halvenenud imendumine ● Toitumine – rauavaene dieet ● Raua kadu seoses verejooksudega – nt fertiilses eas naistel menstruatsioon ● Rasedatel ja imetavatel naistel rauavajaduse suurenemine ...

Meditsiin → Meditsiin
24 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Biokeemia - Valgud ja süsivesikud

nitreerumine. Moodustub intensiivselt kollase värvusega ühend, mis käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse 5­6 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutatakse ja soojendatakse kuni valge sade värvub kollaseks. Segu jahutatakse, lisatakse NH 4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Alguses oli lahus helekollane, pärast tumekollane. Kollaseks värvus nitrofenooli tüüpi ühend, mis käitub hape-alus indikaatorina ja omandab aluselises keskkonnas oranzi värvuse. Järelikult leidus valgus aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiivi on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO 2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (nt Tyr radikaalid. Türosiini leidub enamikes valkudes ning seega toimub nendega Milloni

Keemia → Biokeemia
93 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Liha ja lihatooted - referaat

veiselihast toitude valmistamine veel eriti populaarne. Enamik eestlasi kaldub eelistama sealiha, kuid järjest rohkem kasutatakse toiduks ka veiseliha. Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. Eakamate loomade liha on ka tuimem ja sitkem kui nooremate oma. Seega on toiduvalmistamiseks parim just noorveiste liha. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea

Toit → Toidukaubandus
136 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Uriini analüüsid

LABORIÕPE Teema 1 SISUKORD A. Uriini kogumine 2 B. Uriini analüüsi näidustused 3 C. Uriini analüüsi astmeline strateegia 3 D. Uriini füüsikaline uurimine 4 1. Hulk 4 2. Läbipaistvus 4 3. Lõhn 5 4. Värvus 5 5. Erikaal 5 6. pH 5 E. Uriini keemiline uurimine 5 1. Testribad 5 2. Uriini keemilise uurimise tehnika 5 3. Proteinuuria 6 F. Uriini sademe värvimine ja mikroskopeerimine 7 Uriini sademe mikroskoopiline uurimine 7 1. Uriini sade neeru-kuseteede ta...

Meditsiin → Meditsiin
17 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Põhivärvid ehk primaarvärvid

Põhivärvid ehk primaarvärvid Karolin Karbus ja Triinu Halliste Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb), algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Kollane Kollane on värvus, mille lainepikkus on 570-580 nano...

Meditsiin → Meditsiin
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pulmad

PULMAD Olen alati armastanud sügist ­ seda Pushkini aega, mil puud põlevad ja uhiuued seljakotid vudivad kooli poole. Ilmselt oli juhus, et sellele ajale langes ka üks minu elu tähtsündmus ­ Tema ja Minu pulmad. Suvel olime lihtsalt Kaks Väga Õnnelikku. Aga siis sai vaikelu otsa ja algas askeldamine. Kõik pidi sel päeval olema kaunis: ilm, inimesed meie ümber, lilled, sõnad, tema ja mina ise. Aeg sai paika pandud üksmeelselt: las loodus ehib end koos meiega ja rõõmustab koos meiega. September on uute alguste aeg! Probleeme ei olnud ka pulmaisa leidmisega ­ selleks sai meie ühine tuttav, kes aastaid on (ametlikus korras) taolisi üritusi läbi viinud. Kuna minul on maakodu ilusa järve ääres ja Tartust mitte väga kaugel, ei olnud palju muret ka pulmapeo asukohaga. Veel ühes asjas olime täiesti ühel meelel: me ei tahtnud väga palju külalisi, pidasime kohaseks kutsuda 30-40 inimest. Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sis...

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

Eda Türi 142281 YAGB21 Töö käik 1 ml munavalgule lahusele lisasin 6 tilka konts. HNO3, loksutasin, tekkis valge sade, ning seejärel soojendasin kuni kollase sademe tekkimiseni. Jahutasin segu ja lisasin NH4OH lahust ja loksutasin. Tulemus Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendamisel helekollane sade ja NH4OH lisamisel intensiivse värvusega tumekollane sade. Järeldus Lämmastikhappe lisamisel valk denatureerib. Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, tekkis nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselise keskkonnas on see oranžikat tooni. Sellest võime järeldada, et munavalgus lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid, nagu türosiin, trüptofaan, fenüülalaniin. 1.1.3.Milloni reaktsioon Teoreetilised alused

Keemia → Biokeemia
8 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat idamaade kõrgkultuurid

esikohal värvid ja maalilised pinnad.Kui Egiptuse kunst oli lineaarne,siis Kreeta kunst oli maaliline. Kui Kreeka saartel Küklaadidel varaminoilisel ajal sissekraapimise 7 tehnika, siis Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga (must, pruun, punane, violetne) ja sellele maaliti valge värviga mustrid ­ tehnika õitseng keskminoilisel ajal..Valgele lisandusid teised värvid ­ punane, tumekollane. Mustrid olid algselt sirgjoonelised, siis muutusid elavamaks ja mitmekesisemaks. Ornamendid: kolmnurgad, kurvid, spiraalid, meander, lained, soonmuster, telliskivimotiiv. MÜKEENE Mükeene linn Homerose eepose "Ilias " kangelase Agamemnoni kodupaik, tähtsaim egeuse kultuuri keskus mandril.Arheoloogid on kindlaks teinud,et sealsel alal on olnud 9 linna, mille õitsengud vaheldusid III-II a.t.jooksul e.m.a..Homerose eeposes mainitud Trooja on järjekorras kuues (E.H. Gomrich,1997)

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
17
doc

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

Tumekimalasel (Bombus ruderarius) on suirakorvikestest ümbritsevad pikad karvad punased. Mustad kimalased, kellel on kollased triibud jagatakse omakorda triipude järgi. Niidukimalasel (Bombus pratorum) on rindmikul üks kollane triip ja tagakeha tipp punane. Maamesilasel (Bombus lucorum) on kaks kollast triipu, üks rindmiku esiosas ja teine tagakehal. Tagakeha tipp on valge. Maakimalasel (Bombus terrestris), on tumekollane rindmiku triip. Aedkimalasel (Bombus hortorum) on kokku kolm triipu, rindmikul kaks triipu ja tagakehal üks. 14 (Mänd, 1999) 15 Kokkuvõte Mesilased, herilased ja kimalased kuuluvad kiletiivaliste seltsi, putukate klassi ja lülijalgsete hõimkonda. Nende keha koosneb omavahel ühenduses olevast peast, rindmikust ja tagakehast.

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

''Liha kasutamine erinevates köökides''

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liha kasutamine erinevates köökides Referaat Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Liha kasutamine erinevates köökides Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega. · Veise tagaosa lihased (sise-, välis-, pähkli-, ristluutükk on parimad guljasiks ning böfstrooganiviks. Sobivad ka woki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ninga grillimis...

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Rahvakalender

Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev ­ 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti inimesed ...

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Kala- ja kalatooted

Pleritserkoidid kasvavad kala kõhukoopas väga suureks ning avaldavad survet siseorganeile, põhjustades verevalumeid ja isegi kärbumist. Surve ujupõiele põhjustab liikumishäireid. Muutub verepilt. Kala kühnub. Kala kõhukoopas elab parasiit 2-3 aastat. Suguküps paeluss elab peaperemehes (linnus) 1-2 nädalat. Linnu sooles olev täiskasvandu uss on mõne sentimeetri võrra lühem kui kala kõhukoopas tegutsev vastne. Värvuselt on ta valge kuni tumekollane, laius 2cm, paksus kuni 3 mm, pikkus tavaliselt 20-30cm, kuid on leitud ka üle 1m ja isegi üle 3m pikkusi isendeid. Oma peaperemeest ja teist vaheperemeest linnuroni eriti ei kahjusta, sest parasiit viibib nende kehas lühikest aega. Tavaliselt langevad haigestunud kalad kalatoiduliste lindude ohvriks(joon 2). Joonis 2. Liguloosi tekitaja arengutsükkel 11 Trienoforoos

Majandus → Kaubandus ökonoomika
64 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

VALGUS

770–800 kirsipunane 800–830 hele kirsipunane 830–900 helepunane 900–1050 oranž 1050–1150 tumekollane 1150–1250 helekollane 1250–1300 valge Foto 3.2. Elva Gümnaasiumi Sepp, kes tahab terasest midagi sepistada, peab terasetükki aga kuumuta- direktor Kalmer Kivi proovib ka ma üle 730 kraadi. Seda mitte ilusa punase värvuse pärast, vaid seetõttu,

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Teraviljaviski

Käärimispaagi servadel on segamislabidad, ~ mis ei lase käärimise ajal mullitaval ja kobrutaval vedelikul üle ääre voolata. See probleem on eriti terav Sotimaal, sest seal kasutatakse teraviljana linnaseid, millest tehtud jahu käärib teistmoodi kui idandamata teraviljast tehtud jahu. Protsess vältab 40 kuni 72 tundi. Selle aja jooksul muutub magusavõitu vedelik { hapuks ja mõruks, mis viitab, et pärmid on suhkrud alkoholiks muutnud). Tulemuseks on tumekollane pruunikas vedelik, mis sisaldab 8-9% alkoholi. Destilleerimine Selles staadiumis, mis tahes destillaatorit kasutatakse, saadakse lahjemast alkoholist selle kuumutamisel kangem alkohol. Teisisõnu, valmistatavast viskist eraldatakse osa selles sisalduvast veest. Destilleerimine toimub (vähemalt) kahes pajas: esimeses pajas eraldab kuum aur kääritamise protsessil saadud vedelikust alkoholi {see on nn analüsaator. teises

Toit → Joogiõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

tada voolavat vett; vajadusel tuleb vett keeta (vähemalt 5 minutit) või kasu- tada veepuhastuse tablette. Mitte kunagi ei tohi võtta joogivett veeloikudest ega kraavidest. 6. Ei tohi juua jääkülma vett, see võib põhjustada kõhulahtisust. Keha reaktsioonid vedelikupuudusele: - janu - loidus - peavalu - isupuudus - iiveldus - ebameeldivuse tunne - tumekollane uriin. Pea meeles, et vedelikuvajaduse katmiseks ei piisa ainult janu kustutamiseks vajalikust kogusest. Tuleb juua veel samapalju, et keha vedelikutaset hoida. Vedeliku tasakaalu jälgimiseks on hea hoida uriini värv kontrolli all (värvitu kuni helekollane on hea, tumekollane kuni kollakaspruun tähendab tugevat vedelikupuudust). Vedeliku tasakaalu hoidmiseks tuleb juua ca 1,5 dl vett tunnis. Raske, higistamapaneva töö korral tuleb juua 3­4 liitrit vett päevas.

Muu → Amet
36 allalaadimist
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

Kloori kõrge keemilise aktiivsuse põhjustab - Cl aatomite moodustumise kergus Cl2 molekulidest - kõrge elektronafiinsus (suurem kui fluoril) - kloriidide kõrge sidemeenergia Mittemetallidest reageerib - vesinikuga → HCl – väga eksotermiline reaktsioon - plahvatusega valguse toimel või süütamisel, ahelmehhanism - lämmastikuga → NCl3 (elektrilaengu toimel) - tavaliselt saadakse NCl3 teisiti) NCl3 – väga plahvatusohtlik tumekollane vedelik - hapnikuga → oksiidid - tähtsamad Cl2O, ClO2, Cl2O6 ja Cl2O7 kõik ebastabiilsed (plahvatusohtlikud) gaasid või vedelikud - fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil) - joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl Kloor (lihtainena) tõrjub bromiididest välja vaba broomi ja jodiididest vaba joodi: Cl2 + 2Br-- → 2Cl- + Br2 3.27.3. Kloori sisaldavad happed ja nende soolad - levinuim HCl (vesinikkloriidhape, vana nimetus soolhape):

Keemia → Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

kraavides, veekogude kallastel, sooservades. Harilik metsvits on kõrgekasvuline (100-120 cm) püstpüsik, roomava risoomi ja pikkade maa-aluste võsunditega. Vars lehistunud, tugev. Piklikud lehed vastakud, osalt kolme- või neljakaupa männases (selline lehtede asetus on heaks eristamistunnuseks!). Varre tipus tihe püramiidjas liitõisik, õied 1,5 cm läbimõõdus, kollased, nektarita, tolmeldajad toituvad tolmukatest. Valgusõitel on kroon tumekollane, alusel punakas, emakakael tolmukaist pikem; varjuõitel on kroon heledam ja väiksem, emakakael kaks korda lühem; tavaliselt toimub isetolmlemine. Õitseb juuni lõpust augusti lõpuni. Viljaks on viieosaline kupar, esineb puistlevi (ka talvel), söötlevi, kraa- vides ka vesilevi. Paljuneb ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsundite abil. Kasutamine: taime rohtset osa ja õisi kasutati rahvameditsiinis verejooksu, paisete,

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun