ühiskonnas ellujäämise nimel. Neil on see harjumuseks, normaalseks elu osaks. Nende inimeste kõrval on teine pool, kes ei taha või juba põhimõtete pärast ei tule muutustega kaasa, nad on justkui enese mugavusstoonis kinni, mis läheb sujuvalt neile enselegi märkamata üle ebamugavusstooniks. Siinkohal pean silmas just inimesi, kes on jõudnud elukaare keskele, jäänud ühte punkti oma eluga seisma ning elavad justkui paigal, staatiliselt. Samas leian, et strateegias on kirjas väga palju häid ideid ja plaane muutmaks üldhariduskoolide süsteeme. Näiteks tundub minu jaoks väga huvitav ja mõistlik punkt muutunud õpikäsituse juures. Nimelt hindamispõhimõtete muutumine, eriti kujundava hindamise rakendamine. Arvan, et selle mooduse kaudu on võimalik õpilast väga hea motiveerida ning hoida teda sellises seisundis ka kogu õpiprotsessi vältel. Seda eriti seepärast, et hetkel on levimas ühiskonnas trend, et mitte tulemus ei
Eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonnast on väike. Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse ergutamise, kuna ainult majanduskasvuga on võimalik säilitada heaoluühiskonna mudelit. Kuigi aastaks 2010 on seatud eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks, ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendiline tööhõivemäär vanuserühmas 1564 aastat. Ka Eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on Eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt
Ülevaade õpetajahariduse strateegiast 2009-2013 Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise ja motivatsiooni tagamiseks töötati välja Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. Selles strateegias on tähelepanu pööratud õpetajale, tema kutsealase arengu tugisüsteemi arendamisele ning positsiooni väärtustamisele ühiskonnas. Õpetaja kutsealase arengu toetamine ei ole aga eesmärk omaette, vaid teenib õppija arengu toetamist. Eesti õpetajahariduse strateegia keskmes on õpetaja kui reflekteeriv praktik. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust
ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Ikka ja jälle osutuvad lähenevad valimised olulisemaks ning visiooni elluviimine takerdub päevapoliitikasse. Kas tuleb tuttav ette? eestis osutuvad kõrged sihid tihti läbikukkunuks, kuna erakonnad ei suuda eesmärkide teostamisel üle olla üleüldisest virilast foonist. Ettevõtjad ootavad aga pikisilmi julgeid otsuseid haridus- ja tööjõuturu seisukorra parandamiseks. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendili ne tööhõivemäär vanuserühmas 15-64 aastat. Ka eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva
ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Ikka ja jälle osutuvad lähenevad valimised olulisemaks ning visiooni elluviimine takerdub päevapoliitikasse. Kas tuleb tuttav ette? Eestis osutuvad kõrged sihid tihti läbikukkunuks, kuna erakonnad ei suuda eesmärkide teostamisel üle olla üleüldisest virilast foonist. Ettevõtjad ootavad aga pikisilmi julgeid otsuseid haridus- ja tööjõuturu seisukorra parandamiseks. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendiline tööhõivemäär vanuserühmas 1564 aastat. Ka Eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on Eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline
sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud. Oluline on ka kui rahvaarv on ka rahva kvaliteet. Eesti rahva kvaliteet on hea nagu arenenud riikides. Inimeste haridustaseja tervis on hea, tööpotensaal ja ühiskonna kaasus on keskmised. Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias, et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikust enam kui teised valdkonnad. Minu arvates ei ole Eesti jätkusuutlikus tagatud kuna Eestisse tuleb küll vähesel määral rahvast juurde aga enamus on ikka vanemad inimesed. Mõndades linnades ei saa ka suhelda korralikus eesti keeles kuna sõjajärgselt on siia elama jäänud paljud võõrmaalased kes räägivad siiani oma keelt ega tahagi eesti keelt ära õppida.
aastal. Valitsuse korraldusega moodustati asjatundjate komisjon riigi pikaajalise säästva arengu üksikküsimuste läbitöötamiseks. 2009. aastal muudeti säästva arengu komisjoni liikmeskonda, nimetati komisjoni liikmed kuni 2013. aastani ja täpsustati komisjoni ülesandeid. 2013. aastal muutis valitsus komisjoni moodustamise korraldust ning nimetas komisjoni liikmed järgmiseks neljaks aastaks. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on kokku lepitud strateegias Säästev Eesti 21 ja nendeks on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal. Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.
Jätkusuutlik Eesti mis ja milleks? Kirjeldades iga eesmärgi sisu, komponente ja mõõdikuid, eesmärgi saavutamisega seotud ohte ja saavutamise põhimehhanisme ning soovitavat seisundit aastaks 2030, analüüsitakse Eesti pikaajalises arengustrateegias SE21 ühiskonna jätkusuutliku arengu eeldusi üleilmsete arengute kontekstis ja püstitatakse neli esmapilgul üsna vastuolulist eesmärki: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus; · heaolu kasv; · sidus ühiskond; · ökoloogiline tasakaal. Üks SE21 paradokse on, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskonnas toimub selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Seega on jätkusuutlik see Eesti, kus on kindlustatud eesti kultuuri püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Kõik väljapakutud eesmärgid on tähtsad ja ühtegi neist ei saa teisega asendada. Kui seame eesmärgiks Eesti jõudmise viie rikkama Euroopa rii...
Mehi on eelistatud juba ammu tööturul naistest. Arvatakse, et naised ei tee nii head tööd kui mehed ja saavad sageli võrdväärse töö eest meestest madalamat tasu. Sellega kaasneb naiste alavääristamine tööturul. Aga kuidas muuta Arvamused võrdseteks meeste naiste vahel? Naiste tööhõive määr on viimasel kümnendil kasvanud 7,1 % ning jõudnud 2008. aastal 59,1%-ni. See on suhteliselt lähedal Lissaboni strateegias püstitatud eesmärgile (60 % 2010. aastaks). Eestis oli aastal 2008 meeste tööhõive määr 67,8% ja naiste tööhõive määr 59,2%, aastal 2009 meestel vastavalt 58,7% ja naistel 55,7%. Kuigi tavaliselt on olnud Eestis töötuse probleem pigem naiste seas siis nüüdseks on see muutunud ja on rohkem töötuid mehi, kui naisi. Tänapaevases ühiskonnas on üha rohkem naisterahvaid, kes omandavad kõrgharidust, et saada paremale töökohale, kui mehed. Saab öelda, et pooled ei hooli
sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused?
sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused?
Mis tagab arengu jätkusuutlikkuse Paljudele Riigikogu liikmetele tuletas see mõte meelde tulevikukomisjoni moodustamise ideed. X Riigikogu tegevuse alguses arutleti elavalt nn tulevikukomisjoni moodustamise üle, eeskujuks samasugune Soome parlamendi komisjon. Paraku realiseerus tulevikukomisjoni idee Euroopa Liidu asjade komisjonina, mis tänu oma erilisele staatusele alaliste komisjonide hulgas on kindlasti samm õiges suunas. Ometi on meil lisaks diskussioonile Eesti positsioonide üle Euroopa Liidu asjus vaja ka pidevat diskussiooni Eesti tuleviku asjus, sealhulgas regulaarseid analüüse eri arengukavade ja strateegiate koostamise vajalikkuse ja nende arengukavade täitmise kohta. X Riigikogu tegevuse üks oluline tulemus oli Eesti Arengufondi seaduse vastuvõtmine. Eelkõige on rõhutatud arengufondi tähtsust riskikapitali fondina kõrge riskiastmega innovatiivsete ja atraktiivsete arendusprojektide rahastamiseks. Peale selle peaks...
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas riikidevahelises koostöös, kus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse riikidevaheliseid kokkuleppeid. Üheks olulisemaks dokumendiks on 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud. Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade k...
Oma ulatuse, tegevuste ja meetodite mitmekesisuse tõttu on noorsootöö jaotatud tinglikult kümnesse valdkonda, mis omakorda osaliselt määravad vastavate teemadega tegelevate noorsootöötajate ja noorsootööasutuste nimetused. Noorsootöö valdkonnad on tegevussuundade kokkuleppeline määratlus/jaotus, mis lihtsustab noorsootöö korraldust ning loob võrdlusvõimalused korralduse hindamiseks. - Noorsootöö valdkonnad on kirjeldatud Noorsootöö strateegias 2006-2013. Valdkonnad · Erinoorsootöö · Noorte huviharidus ja huvitegevus · Noorte teavitamine · Noorte nõustamine · Noorte tervistav ja arendav puhkus · Noorte töökasvatus · Rahvusvaheline noorsootöö · Noorsoo-uuringud · Noorsootööalane koolitus · Noorte osalus - Erinoorsootöö (sh. Alaealiste mõjutusvahendite seadus)
turvalisemale ja tervemale keskkonnale. Strateegia kohaselt lubatakse ühiskonda, mis pakub parimat elukvaliteeti nii meile kui ka meie lastele ning lastelastele. Euroopa Liitu peetakse ka 2002. aastast alates ülemaailmseks liidriks, kes kujundab säästva arengu poliitikat ja strateegiaid. Üldeesmärgiks on loodud võitlus kliimamuutustega, CO2 heidete vähendamine ja edandava majanduse soosimine. 2002. aastal viidi läbi ka täiendus strateegias. See kohtumine toimus Barcelonas, kus tuli kokku Euroopa Ülemkogu. Strateegias mainitakse, et arengusuunad, mis on seotud kliimamuutustega, energiakasutamisega, vaesusega, sotsiaalse tõrjutusega ning loodusvarade haldamisega. Need punktid vajavad kiiret reageerimist. Kasutatakse lühiajalisi meetmeid, unustamata ka pikaajalisi eesmärke, sest on vaja säästva arenguga kokkusobimatuid tarbimisviise, tootmisviise ning poliitikat muuta.
Üsna sageli on biolagunevad kilekotid ka nõrgema tugevusega ja kallimad. Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajanduses... Jäätmekäitlus 1. Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegias, mille komisjon võttis vastu 2005. Aasta detsembris, käsitletakse olulist keskkonnamõju (KOM(2005) 666). Eli poliitikal on mitu põhieesmärki, sealhulgas jäätmetekke vältimine keskkonnasõbralike ja vähem jäätmeid tekitavate tehnoloogiate ja protsesside edendamise ning keskkonnasõbralike ja ringlussevõetavate toodete tootmise kaudu; ümbertöötamise edendamine, eelkõige jäätmete toorainena taaskasutamine ja korduvkasutamine; jäätmete ladestamise parandamine siduvate
Rahvas peaks aru saama, et kui loodusest ei hoolita, ei ole meil varsti enam maailma kus elada. Iga päev reostatakse meeletult õhku ning metsanurkasid. Austus looduse vastu on peaaegu null. Kui hakatakse austama ühiskonda, on meil ees suur ja uhke tulevik, kus kõik on balansis. Mis asi on säästev areng? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Kuidas, siis saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule? Kõige tähtsam nendest võibolla saastumise vähendamine. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Linnade ümber kasvad prügimäed ning tänu nendele on pinnas, vesi ja õhk saastatud kahjulike
Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Samuti jälgib Eesti ravikindlustus solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsialamaksu. Tööd tegevate inimeste eest makstud sotsialamaksust tasub haigekassa ka nende inimeste tervishoiuteenuste eest, kes parasja...
Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi,mis piirdus sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega.Kehtima jäi kohalik võimukorraldus,ei surutud peale oma usku ega kombeid;moslemitel,kristlastel,budistidel jt lubati omi kombetalitusi pidada.Mongolid läänes võtsid vastu islami XIII saj. Mongolite sõjakunst: Tsingis-khaani strateegias olid kindlal kohal tapatalgud:kui mõni linn tema sõjaväele vastu hakkas,lasi ta kõik elanikud tappa,pärast vallutamist.Tapeti tohutult palju inimesi.Ka alistunud linnad rüüstati ja hävitati.Noored mehed,naised ja lapsed viidi orjusesse.Mongolitele andsid eelise kiirus ja manööverdamisvõime,tulejõud,distsipliin ja suurepärased juhid.Mongoli ratsanik sündis siia ilma,et sõdida.Kui ta polnud lahingus,pidas ta jahti.Iga mongoli sõdalase jaoks oli 4 või 5 varuhobust
Demograafiliseks jätkusuutlikus tuleks suurendada sündimuste määra nii, et see ületaks suremuse. Lisaks sellele on ka oluline rahvastiku kvaliteet- haridustase, tervis, head võimalused ja oskused. Eesti rahvastiku olukord on samuti keeruline. Sündmus jääb alla suremusele. Samuti kuulume Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskonda. Lisaks sellele, lahkuvad noored Eestist (enamasti lähevad Soome tööle). Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias ,,Säästev Eesti 21" , et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi ja kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikust. Eesti küll ei ole jätkusuutlik riik, kuid on siiski olemas eeldused, mis võimaldavad Eestist saada jätkusuutlik riik. Eesti on juba alustanud oma arengut pikema perioodi peale( see on üks tähtis punkt jätkusuutliku riigi jaoks). Eesti on võtnud vastu näiteks:
See tähendab, et neid säilitatakse kuni hävitamiseni samas tehnoloogilises keskkonnas, kus nad loodi või kuhu nad sisestati. Lühiajaliste digitaaldokumentide loomisel soovitatakse kasutada vorminguid, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna vähemalt neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul. Tarkvaraplatvormist ja kindlast rakendustarkvarast sõltumatute ja avatud vormingute valikul võib lähtuda arhiivieeskirjas ja digitaalarhiivinduse strateegias 2005-2010 toodud vormingutest Pikema säilitustähtajaga digitaaldokumendid soovitatakse säilitada CD-Ril mõnes arhiivivormingus (vaata arhiivieeskirja §70) vastavalt dokumendi tüübile. CD-Re võib asutuses hoida samas arhiiviruumis, kus hoitakse ka paberalusel dokumente. On oluline, et pärast salvestamist ja kontrollimist viiakse andmekandja kohe säilitusruumi. Kui on ette näha, et andmekandjale salvestatud info leiab kasutamist, siis tuleb teha kasutuskoopia.
töötlemisele ja sellest järelduste tegemisel. See koolkond on kahtlemata mänginud väga suurt rolli. Kriitika positsioneerimise koolkonna kohta kattub suuresti planeerimise koolkonna kohta tehtava kriitikaga. Analüütiliste tehnikate edasiarendamine on jätkuvalt oluline, kuid vaid nende abil ei sünni innovaatilisi strateegiaid. Ettevõtluse koolkond (The Entrepreneurial School) Ettevõtluse koolkond näeb strateegias kujundamist kui visionaarset protsessi. Tegemist on kirjeldava koolkonnaga, mis püüab mõista strateegia kujunemise käiku nii, nagu see organisatsioonides tegelikult toimub. Ettevõtluse koolkond rõhutab üksiku liidri tähtsust ja niisuguste tegurite nagu intuitsioon, otsustusvõime, tarkus ja kogemus rolli. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud.
d. 1930ndate aastae ülemaailmne majanduskriis. Küsimus 12 Mille puhul räägime ründe- ja kaitsestrateegiast? a. konkurentsistrateegia b. turundusstrateegia c. brändi väärtuse d. SWOT-analüüsi Küsimus 13 Millest peaks alustama turundusplaani koostamist? a. situatsioonianalüüsist b. tegevuskavast c. SWOT-analüüsist d. turunduse eelarvest Küsimus 14 Infomüra on põhiprobleemiks a. ründestrateegias b. SWOT-analüüsis c. fookuse strateegias d. turunduskommunikatsioonis Küsimus 15 Ühisturundus on ... a. ettevõtjate individuaalsete eesmärkide saavutamine ühiste turundustegevuste kaudu. b. lühiajalised klientide stimuleerimiseks tehtavad allahindlused, degusteerimised, tarbijamängud, loosimised. c. kahepoolne kommunikatsioon, mis lähtub teadmiset, et iga kontakt edastab sõnumit brändi või organisatsiooni kohta. Küsimus 16 Soovitusindeks on ... a. mõõdik reklaami tõhususe hindamiseks. b
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui ·süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · ...
Ausus ja seadustest kinnipidamine; huvide konfliktid; Ausus/õiglus müügi ja turunduse protsessis; Siseinfo kasutamine ja väärtpaberitega kauplemine; Suhted tarnijatega ja ostuprotsess; Poliitiline tegevus; Ettevõtte varade, ressursside kasutamine; Omandit puudutava info kaitsmine; Käitumiskultuur. Vastutustundliku ettevõtluse olemus. Ettevõtluse foorumi indeks • Sotsiaalne-, looduslik- ja majanduslik – kolmikmõõde; • Seotus põhitegevusega; • Kajastamine strateegias (sh visioon, missioon ja väärtused); • Vabatahtlikkuse printsiip (seaduseülene); • Arvestamine huvigruppide vajaduste ja ootustega; • Eesmärkide seadmine ning oma tegevuse mõju analüüsimine;
Kõrge on kontsentratsioon ka lihatööstuses, kus ligi 80% tööstusharu käibest tuleb neljalt suuremalt ettevõttelt. Kõige vähem on kontsentreerunud piimatööstus, kus neli suuremat ettevõtet annavad 43% tööstusharu netokäibest. Ettevõtete kontsentratsioon on enam vähem samal tasemel püsinud viimased kaks kolm aastat, kuid Toiduseaduse lõplik jõustumine 2003.a. peaks oluliselt kontsentreerumisprotsessi kiirendama. Käesolevas strateegias püstitatud eesmärkide täitmisel peab arvestama nii põllumajanduses kui ka toiduainete turul toimuvate globaalsete struktuursete muudatustega: · turgude integreerumine ja põllumajandussaaduste kaubanduse liberaliseerimine WTO raames · Euroopa Liidu ÜPP reform · jaekaubanduse ketistumine · tarbijate ootuste ja eelistuste muutumine Põllumajandusministeeriumis välja töötatud, kuid mitte ametlikult kinnitatud "Eesti
aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud valdkondadesse, kus on ettevõtete ja teadlaste koostöös kõige suurem potentsiaal lisandväärtuse. Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti majanduses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Nende valdkondade eelisarendamisele pühendumegi. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013) Ühe olulise uuendusena keskendume strateegias ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad. Olulise osa Eesti ekspordist ja lisandväärtusest annavad ca 3700 firmat, kellele mõeldes on plaanis luua ettevõtte arenguprogramm. Programmi käigus kaardistatakse konkreetsete äriühingute arenguvajadused tootlikkuse tõstmiseks ning pakutakse professionaalset nõu, analüüsi ja tuge erinevateks tegevusteks. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013)
06.2004 ning see annab hinnangu, milline on riigi julgeoleku olukord, määratleb julgeoleku eesmärgid ja tegevused selle saavutamiseks. Dokument on tihedalt seotud ka Euroopa julgeolekustrateegiaga. Julgeolekupoliitika eesmärgiks on tagada rahva turvalisus. Dokument määratleb julgeolekuohud Eesti julgeolekule. Välja on toodud näiteks sõjaline konflikti oht, välise surve oht, rahvusvaheline terrorismioht, organiseeritud kuritegevus ja sotsiaalsed ohud. Strateegias on eraldi välja toodud sisejulgeoleku tugevdamiseks vajalikud meetmed, seetähendab sisejulgeoleku struktuuride süsteem ja ülesanded. Sisejulgeoleku tagamine kajastub dokumendis kui ühena rahvusvahelist julgeolekut tagava tegevusena. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad 2005:8, 11-14, 25) 1.2 Euroopa Liidu julgeolekustrateegia Euroopa Ülemkogus kiideti 2003. aasta detsembris heaks Euroopa julgeolekustrateegia.
tarneahelas. Tänapäevaste tarneahelate juhtimist muudab keerulisemaks fakt, et globaliseerunud maailmas on ahelad pikad ning sinna kuulub mitmeid riike. Mida pikemaks ja globaalsemaks muutuvad tarneahelad, seda väiksemaks muutub tarnekindlus. 1 TARNEAHELA JUHTIMINE Tarneahela juhtimine on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tähtsat muutust tarneahela juhtimise strateegias on põhjustanud viimasel kümnenil juurdunud põhimõtete muutused. Nimelt on tootjakeskne turg on muutunud ostjakeskseks ning toodete ja teenuste konkurents on asendunud globaalsete tarneahelate konkurentsiga. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsiooni struktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega.
toimuva täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas mittepäevastes õppevormides võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kõrgharidusse. 16. Analüüsime koolikohustuse pikendamise otstarbekust täisealiseks saamiseni (18-aastaseni) või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni. IRL lubadused LOL Vastu võetud haridus- ja teadusstrateegia tuleb ellu viia käivitame viivitamatult „Elukestva õppe strateegias 2020” ette nähtud tegevusprogrammid ja tagame nende tegevuspõhise rahastamise riigieelarvest; muudame „Huvitava kooli” algatuse järk-järgult laiapõhjaliseks ja kõikehõlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks ühiskonna erinevaid huvigruppe; vaatame üle teaduse rahastamismudeli, suurendades võrdselt motivatsiooni teaduse tipptaseme poole pürgimiseks ja erasektori uuringuvajaduste rahuldamiseks. Selgemalt tuleb
2. ülesannete iseloom: võimupiirkondade kattumine, ülesande üheaegne seotus mitme funktsiooniga ja tulemuste hindamise kord; 3. ressursside nappus. Peale konflikti allikate peab juht teadma ka konflikti kulgemise protsessi. Lou R. Pondy on koostanud konfliktimudeli. Vastavalt sellele on esimeseks faasiks konflikti latentne faas: konflikt on varjatud kujul olemas, kuid ta ei avaldu veel. Konflikt muutub aktiivseks alles pärast seda, kui organisatsiooni strateegias või struktuuris toimuvad muutused, mille tulemusel muutuvad ka divisjonide ja funktsioonide omavahelised suhted. Kuna iga muudatus organisatsiooni struktuuris muudab organisatsiooni konteksti, ei ole konflikti alati võimalik vältida. Järgmine staadium ongi tajutav konflikt. Selles faasis hakkab ühe grupi tegevus teise grupi tegevust ebasoovitavalt mõjutama. Kui juhid hakkavad siis vastavalt kujunenud olukorrale tegutsema, muutub tajutav konflikt tuntavaks konfliktiks
Kui inimene pole rahul oma tööga mis iganes põhjusel, on tal võimalus töökohta vahetada. Euroopa Liidu liimesriigina võib Eesti kodanik tööle asuda ka väljaspool Eesti Vabariigi piiri, mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Mida on tehtud Euroopa Liidu ametnike poolt selleks, et inimene, vahetades elukohta mõnda teise liikmesriiki, endale töökoha leiaks ja mitte töötuks ei jääks, see on üks teema, millele Euroopa Komisjon parandatud Lissaboni strateegias tähelepanu juhib. Kuid nimetatud strateegia raames tegeletakse ka teiste sotsiaalvallas tähtsate probleemidega- millistega, sellest oma referaadis ülevaate annangi. 1. PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA Üks hüvedest, mida Euroopa Liit (EL) kodanikele pakub, on õigus vabalt ELis ringi liikuda ning elada ja töötada ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Töötajate vaba liikumise põhimõte laieneb liikmesriikide kõigile kodanikele, kuigi nende puhul on seatud
Vastutustundliku ettevõtluse puhul ongi keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab nii negatiivse mõju minimeerimist kui ka positiivse panuse suurendamist. ettevõtete juhid peavad arvestama nende huvigruppide huvidega, keda võivad mõjutada nende otsused või teod Sotsiaalne-, looduslik- ja majanduslik mõõde – kolmikmõõde Seotus põhitegevusega Kajastamine strateegias (sh visiooni, missiooni ja väärtuste sõnastuses) Vabatahtlikkuse printsiip (seaduse ülene) Arvestamine huvigruppide vajaduste ja ootustega Eesmärkide seadmine ning oma tegevuse mõju analüüsimine Teemakohane kommunikatsioon sisse- ja väljapoole (sh raporteerimine) CSR POLE Heategevus, Sponsorlus, Filantroopia VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTE ON SEE, KES: Ettevõtte juhtimine ja igapäevategevus peab olema kooskõlas kogukonna ja teiste
kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Inimese heaolu kasv Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Sotsiaalselt sidus ühiskond Käeolevas strateegias püstitatud esimese kahe eesmärgi (Eesti kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv) saavutamine on võimalik vaid siis, kui nendest eesmärkidest tulenevaid hüvesid naudib valdav enamik elanikkonnast ning nende saavutamise hind ei ole ühiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne. Nimetatud eesmärkide realiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustab absoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimiva ühiskonna puhul.
- ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus - ringluskulude surve tootmiskuludele - infotehnoloogia areng - muutused varude formeerumise strateegias - militaarkogemuste mõju 6) millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos, ostmine, turuuuring, tootmine, toorme ladustamine, materjali käsitlemine, pakkimine, toodangu ladustamine, veo planeerimine, tellimuste käsitlemine, transort, klienditeenindus 7) millise valdkonnaga ühildub/seondub logstika ? a) finance rahandus b) marketing turundus c) infotehnoloogia d) tootmise töökorraldus 8) mis on tootmislogistika võtmeküsimus ?
1. Personalijuhtimise eesmärk Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 2. Personalijuhi rollid 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene Tutvustab firmat tööotsijatele Tunneb turgu ja äri olemust Saab aru, kuidas raha tekib ja kulub 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele Suudab tagada strateegias ettenähtud muudatuste elluviimise Omab eesmärgitunnetust ja kindlat väärtuste süsteemi Suudab luua arusaamise muudatuste möödapääsmatusest 3. Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele Tunneb vastutust firma eesmärkide saavutamise eest Tunnetab meeskonnatöö tähtsust On võimeline looma häid koostöösuhteid 4. Firma strateegia ja äri planeerija: Kuulub strateegia väljatöötajate hulka Teab firma plaane
Kaugtöö Eestis 7 juures eksperte, kes põhilise osa ajast viibivad Lõuna-Eestis või saartel ja suhtlevad tööandjaga elektrooniliselt. Keskkonnaministeeriumist on näiteid kümnekonna autoriga kirjutiste koostamisest puhtalt kaugtöö vormis. Kaugtööd on võimalik teha kaugtöökontoris, kodus või ka pidevalt ringi liikudes. Eesti Vabariigi Valitsus seab Eesti Regionaalarengu Strateegias (2005-2015 a.) eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui ka äritegevuseks. Enamus meist on kindlasti nõus, et meie saared ja looduskaunid rannikualad on elamiseks atraktiivsed, aga kuidas on neis paigus lood äritegevusega? Teame ju kõik, et on suurenenud maalt linna tööle käivate inimeste hulk ja majanduslikult aktiivne rahvastik on viimastel aastatel maapiirkondades pidevalt vähenenud. Kahjuks peame tõdema, et vähe
detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lammutamise. Selleks alustas ta NSV Liidu majanduse kitsendamist, lõigates sellega ära NSVL paljud impordid. Nii suruti NSVL majandus nurka. Kolmas aspekt selles strateegias oli suruda NSVL peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Tähtede sõja programm- luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. 1980Ndate aastate keskpaigaks sai selgeks et USA on võitnud võidurelvastumise ja sõda Afganistanis lõpetati Perestroika 1985ndal aastal sai NLKP Keskkomitee pleenumi peasekretäriks Mihhail Gorbatsov.Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal.
organisatsioonis aksepteeritakse ning mis omakorda võivad olla liikmete jaoks väga olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne. Kolmandaks ja kõige abstraktsemaks avaldumistasandiks on peamised ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised ja väärtused. Väärtuseks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus jne. Sageli on põhilised väärtused sõnastatud missioonis ja strateegias. Schein rõhutab, et ühised tõekspidamised kajastavad seoseid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse.
personali hindamine töökohtade hindamine organisatsiooni arendamine töösuhted, sisekommunikatsioon PERSONALIJUHI VÕTMEROLLID 1) juhtkonna huve esindav äriinimene, kes tutvustab firmat tööotsijatele saab aru kuidas raha tekib ja kulub omab visiooni firma tegevustest ja olemustest 2) muudatuste kujundaja vaastavalt äri vajadusele, kes suudab tagada strateegias ettenähtud muudatuste elluviimise suudab kontseptuaalselt mõelda ja neid mõtteid kõnes ning kirjas väljendada 3) organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele, kes tunnetab meeskonna tähtsust on võimeline looma häid koostöösuhteid 4) talentide leidja ja juhtija, kes on võimeline leidma vajaminevaid ressursse selgitab välja kõrge potentsiaaliga töötajad 5) personalitöö eelarve koostaja, kes planeerib kulusid ja kontrollib neid
vähendab vajadust formaalse juhtimise ja formaalse kontrolli järele. 5. Sisemine ja väline ehk vaadeldav ja süvakultuur? Vaadeldav kultuur on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajad, kliendid, töötajad. See väljendub selles, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab. Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused, mis on sageli sõnastatud missioonis ja strateegias. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töökvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. 6. Personali planeerimine- mis see on ja milleks? Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks töötajate vajadus nende kvalifikatsiooni ja struktuuri lõikes ning koostatakse vastavad plaanid. Milleks? -arvestada plaanide tegemisel tööjõu pakkumisega tööjõuturul;
- Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid - Lühiajalised e. operatiivsed plaanid 20. Organiseerimisfunktsioon Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises - töökohtade kavandamises - otsustamisõiguse delegeerimises. 21. Organisatsiooni struktuuri olemus ja struktuurilise jaotuse ülesanne Organisatsiooni struktuur (lad.k. struktuur-(sise)ehitus) on skeem, mis väljendab selle koosseisu,
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus...
arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Eesti säästva arengu rahvusliku strateegia alused tulenevad 1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti säästva arengu seadusest, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riiklikus strateegias ,,Säästev Eesti 21". Tegemist on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga aastani 2030, mille sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on: Eesti kulturiruumi elujõulisus Rahvuse säilimiseks "läbi aegade" on vajalikud kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist
tahkudes.“ (Riigikogu kantselei teemaleht „Jätkusuutlik areng“ 2014) Keskkonnaministeeriumi koduleht: Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. 5 Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegias Säästev Eesti 21 järgmised: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal. 2005. aastal võeti Riigikogus vastu „Säästev Eesti 21 arengustrateegiga, mille sisuks on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia kuni aastani 2030. See on kogu ühiskonnaelu haarav arengukava, mis ei keskendu vaid keskkonnalastele probleemidele,
Logistika eesmärk Logistika Hankelogistika põhieesmärgi Konteinerite kasutamise probleeme: eesmärk on lähetada kaup või saavutamiseks tuleb lahendada terve • konteinerit on suhteliselt kallis inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, rida ülesandeid , mida võiks kasutada odavate kaupade õige hinnaga, õiges koguses, õige grupeerida järgmiselt: transportimiseks; kvaliteediga, õige informatsiooni • Materjalide ja komplekteeritavate • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab alusel. pooltoodete ostutähtaegadest olema konteineri tõstmiseks vajalik kinnipidamine (Ennetähtaegne tehnika (siirdetõstukid, jms. Logistika arenguetapid 1960- varumine nõuab täiendavalt seadmed); 2000a ja tegurid,mis ...
Selliseid võimalusi võib näha terminaalselt haigetega tegelemise arengus. (Payne, 2009, lk 519) Sotsiaalala kaks arenguvaldkonda surmaeelses ja palliatiivses ravis on eriti tähtsad. Arenenud riikides on surmaeelse elu tegurid muutunud nii poliitiliselt kui sotsiaalselt väga tähtsaks. Hiljutine mure terminaalset haigete ravis esindab uut pööret teenuste mõtestamisel suremisel ja leinavatel inimestel. Seda võib näha Briti valitsuse surmaeelse ravi strateegias. Keskmes on kõik täiskasvanud, kes on muutunud väga järelandlikuks kui nende elu jõuab lõpule mõne kaugelearenenud haigusega. Sellise poliitika eesmärgiks on suurendada mittespetsialistide kogukonna tervise- ja sotsiaalteenuseid inimestele, kel on dementsus või kes tajuvad suurenevat füüsilist jõuetust ja et nad oleksid teadlikud, et see lõpeb paratamatult surmaga, isegi kui neil pole mingit eluohtlikku haigust. See tähendab, et tuleb laiendada professionaalide,
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina...
Kumbki suurriik ei olnud valmis vastu seisma ootamatule ohule lõunast, Araabia poolsaarelt. Abu Bakr organiseeris esimesed rünnakud Süüria ja Iraagi aladele, kuid suri peagi pärast võitluste algust 624. aastal. Kaliifipositsioon läks seejärel Omar ibn al-Khattabi kätte. 5 3. TEINE KALIIF OMAR Omar, kes valitses moslemeid kümmekond aastat, oli tõepoolest õnnestunud valik. Osav nii poliitikas kui sõjalises strateegias, sai temast islami vanema ajaloo üks väljapaistvamaid isiksusi. Tema juhtimisel islamiriik õitses ja laienes. Ta saatis oma väed sügavale Süüria sisemaale, kus need lõid Bütsantsi impeeriumi vägesid. Nad vallutasid Damaskuse ja Jeruusalemma. Nendel vallutatud aladel elasid kristalased ja juudid. Et kiirendada islami levikut siis Omar vabastas muhameedlasi osadest maksudest, kuid teistelt nõudis makse sisse täie rauaga. See andis erilise jõu islami levikule,
Lähte 2012 Sissejuhatus: oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Mõiste ajalooline ja tähenduslik taust Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda tavaliselt paisunud niisugustes piirkondades, kus põrkub mitu tsivilisatsiooni ja rivaalitseb mitu vastandlikku, ülemvõimu taotlevat religiooni ja/või kultuuri, sõjajõudu omavaheliste vastuolude lahendamiseks aga ühelgi poolel ei piisa. Kõige tuntumad näited on olnud Ibeeria poolsaar hiliskeskajal Hispaania impeeriumi tekke eel ja Palestiina XX sajandil,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
