kool Miks linnud laulavad? referaat bioloogias Minu Nimi klass 2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade
Alari Allik. ,,Miks linnud ikka veel laulavad?" Võtsin artikli ajakirjast ,,Vikerkaar". Mulle tundus see kõige filosoofilisem neist mis ajakirjas olid (teised olid A.H. Tammsaare loomingust, rohkem siiski kirjandus). Oma artiklis kirjeldab autor Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa fotosid (Mullatoidu restoran). Jubedad pildid olid, millel kujutati inimesi, keda on tabanud äkksurm. Kirjatöö pealkiri on võetud mingisuguse romaani alguses olevast luulereast: Miks linnud ikka veel laulavad? / Miks päike ikka tõuseb? / Kas nemad siis ei teagi / maailm on juba lõppenud. Päris mõtlemapanev luuletus, aga tegelikult täiesti tõsi, sest midagi hirmsat ju toimub inimsooga kogu aeg nad surevavad vahetpidamata aga miks siis rohi on ikka veel roheline? Päike ja linnud vist tõesti ei tea... Okei, nüüd artikli juurde. Niisiis piltidel kujutatud inimesed olid surnud. Seega liikumatud, kuid teisest küljest on nemad ikkagi fotodel tegijad. Sest surnukehad
1. A. Kunileid "Sind surmani" ..sind surmani 2. A. Kunileid "Mu isamaa on minu arm" 3. F. Saebelmann "Kaunimad laulud" kaunimad laulud pühendan sul 4. K.A Hermann "Oh laula ja hõiska" oh laula ja hõiska 5. K.A. Hermann "Kungla rahvas" 6. M.Härma "Ei saa mitte vaiki olla" väga rahulik, 7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M
KÕIGE ILUSAM INSTRUMENT Ajakiri ,,Erziehungskunst" juuni 2010 KES LASTEAIAS LAULAB, EDENDAB KÕIKI MEELI. Neid inimesi, kes laulavad, imetletakse teiste poolt. Laulmine on vahend, mille kaudu saab emotsioone väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas. Mis tähtsus on laulmisel lasteaialastele, sellest kirjutavad muusikapedagoog Annette Mangold ja waldorfkasvataja Karin Bierich-Schopmeyer Saksamaalt.
· Proloog- regivärsiline laul, eeslaulja + koor (koor teeb tasutahääli, mitte ei korda eeslauljat). Jutustab ühe ema tütardest. · Karske neiu- 3 eeslauljat, tegid vaheldumisi kilkeid, äkilisi karjeid. Algus on aeglasem, iga järgmise eeslauljaga muusika ja laulmine kiireneb, siis aeglustus ja lõpus laulab koor. · Epigraaf I- alguses koor, hiljem naissolist · Eksinud neiu- eeslaulja + koor (koor võtab üle lõpud ja kordab). Hiljem laulavad nooremad tüdrukud, siis ühineb meeskoor. Võimas ja suursugune. · Epigraaf II- sünge, salapärane, kaval · Mehetapja- üks naissolist, vahepeal väga kisendav. Räägib, et naine tapab koduloomi, hiljem ka mehe, temast saab verevalaja, teose lõpus soovib naine hingearmu. · Epigraaf III- Räägib sellest, et neiud/naised ei tea, mis neist saab, kellega neil ennast siduda tuleb. · Naisetapja- laulavad 2 meest, hiljem 2 naist vaheldumisi
Tanel ja Linda lahkuvad.Maria ja Priit näevad kuidas ujumiskostüüm ära kaob, mis Marial seljas oli. Laul hakkab mängima ja Maria ütleb, et pole õige aeg lauluks. Algab tüdrukute pidu. Nad teevad üksteisele juukseid, lakivad küüsi, kammivad juukseid ja räägivad lihtsalt juttu. Poiste peol proovid Siim rakulkaga tabada vihast lindu. See on mäng. Priit läheb Taneli juurde ja räägivad juttu. Algab laul „ Like me” ( see number sarnaneb Grease „Summernights” numbrile, kus laulavad tüdrukud ja poisid) Peale pidu saavad Maria ja Priit kokku, et rääkida kaugele on nad jõudnud. Mitte väga kaugele. Maria hakkab kartma, et ei saa kunagi filmist välja. Maria läheb surfama koos Taneliga. Peale seda nad räägivad ja Maria saab aru, et Tanel on päris tark noormees. Maria läheb Linda juurde ja on õhtul seal. Nad räägivad juttu. Linda ütleb oma suure saladuse Mariale. Ta tahab surfata nagu professionaal. Maria ütles, et ta planeerib selle ära ja, et Priit õpetab teda
Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise liikumise ja tantsude seadja(ka balletimeister). Pantomiin- tummnäidend, mis põhineb liikumisel, zestidel ja näoilmetel. Ooper- peaosades professionaalsed lauljad. peaosades armastajapaar. Laulavad sopran ja tenor(havemini bariton). Operett- laulu ja kõnetekstide abil esitatakse. Opereti peaosatäitjateks on kaks armastajapaari- sopran(primadonna) ja tenor või bariton. Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua suurt vokaalset meisterlikkust. 2. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. 3
Luuletaja Lydia Koidula 11. Klass 17.02.2014 Koidula elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) 24.detsember 1843 Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946 aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum Looming Teosed: 1949 "Valitud luuletused" 1866 "Vaino-lilled" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1867 "Emajõe ööbik" 1967 "Väike luuleraamat" 1925 "Kogutud 1969 "Luuletused" l...
Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu Kõrgema muusikakooli tegevusele 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis Looming: Koorilaulud Üksikud soololaulud, Puhkpillipalad Koorilaulud: 1) Isamaalaulud ,,Meeste laul", ,,Veel kaitse kange Kalev" [k]"Meeste laul"- Mehed laulavad 2)Lüürilised laulud Kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" 3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak" [K]"Ei saa mitte vaiki olla"- Koor laulab-algab vaikselt [k] ,,Tuljak" [k] ,,Lauliku lapsepõli"- Naised laulavad Aleksander Läte 1860-1948 Koori ja orkestridirigent Helilooja Muusikakriitik(esimene profesionaal eestis) Muusikaõpetaja Sündis 1860 Tartumaal Õppis Cimze seminaris Töötas Puhjas ja Nõos ( Nõos 1883-1895, 1897-1900)
Analüüsin, kuulan. Kuidas on neis tunda/kuulda eesti rahvamuusika mõju, milles see avaldub: Naised Köögis - ,,Naised, naised'' Kuna nad päevad väga lugu Eesti vanemast rahvalaulust, siis on minu arust kõikides lauludes seda aru saada. Nad mängivad neljakesi pilli ja laulavad koos ning istuvad koos köögilaua taga ja arutavad maailmaasju. Alatihti luuakse selle käigus välja uus laul. Nad põimuvad vanu ja uusi laule, kaasajastavad rahvalaule, laulavad kaasaega rahvalikumaks, peavad lugu Eesti laulusädemest, mis on tegelikult tuhandeid aastaid vanem kui meie. Väga meeldib mulle ka nende räpplugu ,,Aasta ema'', mis on küllaltki populaarne kõigi hulgas. Nende lauludes kajastuvad nii mehed, naised, lapsed, tädid, onud ja kõik muu eluga seoses olev. Väga mõnus ansambel nagu Zetodki.
Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl, hea tervikutunnetus. Suurim teos ooperitetraloogia"Niebelungi sõrmus"(mütoloogia). Tuntud veel ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Kuulamine: meremeeste koor ooperist ,,lendav hollandlane"-algul pasunad, laulavad u.30 sek pärast ,,lohengrin" pulma koor-pulma marss Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"-kohe alguses laulavad,vahepeal viiuliga, tugev hääl Giuseppe Verdi: Itaalia, sündis kirjaoskamatu külakõrtsmiku perekonnas. 7a kohaliku kiriku organisti abiline, 12 Busetto peakiriku organisti õpilane ja hiljem assistent. Üritas saada Milano konservatooriumi, kuid ei võetud vastu nõrga ettevalmistuse pärast. Alustas eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all tänu Antonio Barezzile
saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi venelik, kuid täpselt ei teata, mis venelik on. Uuem rahvalaul tuleb 19. sajandil Superlinnade mõisa ümber, ka meremeestega. Suur osa mõjutust Saksast. Regilaulul eesriim, uuemal rahvalaulul lõppriim. Tekivad salmid. Laulma hakkavad ka mehed. Vemmalvärssi või paroodiat laulavad mehed, naised aga sentimentaalset armuromantikat. Salmikud sinna kirjutatakse laulud, viisid jäetakse tavaliselt meelde. Uued
5. klass 2011 Tallinn Laulev revolutsioon on nimetus Eestisaastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu NSLVL-i okupatsiooni tingimustes paremaks muuta. Kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Seda on tõestanud meie laulupeod, kus Virumaa rahvas seisab koos laulukaare all ja laulavad erinevaid laule. Väga populaarne oli ka laulev revolutsioon Nad laulsid laulu ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään,, ,,Eesti maa,,. Sellel fotol nad tantsivad ja laulavad seal oli umbes 150 meest ja 170 naist lapsed tantsisid ka, aga neid oli seal vähe. 14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo
kui armas oli see! üks üksik leheke Kus kasteheinas põlvini ta ladvalt närtsides langeb- me lapsed jooksime. Ja õues on kevade. Kus ehani ma mängisin Miks, süda ,nii valjult tuksud? küll lille, rohuga, Vait, vait, ära värise! Kust vanataat käe kõrval mind Nad leinalaulu sul laulavad - tõi tuppa magama. ja õues on kevade! Küll üle aia tahtsin siis Personifikatsioon- ta kombel vaadata. Vait, vait, ära värise! ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg Nad leinalaulu sul laulavad on kiir küll tulema''. Metafoor- Aeg tuli. Maa ja mere peal ta ladvalt närtsides langeb- silm mõnda seletas- ja õues on kevade!
Maali teemadeks on Eesti laskekorpuse tagasitulek, tööstus ja kalandus, põllumajandus ning rahva rõõmupidu Tallinna Lauluväljakul. Laemaali keskele on rippuma pandud kena ja suur lühter. Lava ees asetseb orkestriauk, kus mängib Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Lava kujundus aga on küllaltki minimaalne ehk laval ei ole muud kui ainult kaugelt vaadeldes kuldne väike nelinurk.Terve etenduse vältel laulavad näitlejad itaalia keeles, kuid lava kohal ripub ka tabloo, kus on eesti- ja inglise keelsed subtiitrid. Tuled hämarduvad ja publikul palutakse mobiiltelefonid välja lülitada ning keelatakse ära filmimine, fotografeerimine ja kolmandal moel jäädvustamine. Siiski mõni inimene suutis need reeglid kõrvust mööda lasta ja keset etendust hakkas eriti häiriv helin segama. Ilmselt oli see väga tähtis kõne, kuna välja lülitatud telefonile saab helistada ainult Jumal.
oli, kaotas kõik: nii võimu kui au. Meenutatakse viimase Trooja kuninganna Hekabe saatust viimane lamab õnneratta telje all. Primo vere (Kevade alguses) · Veris leta facies "Veris leta facies mundo propinatur" "Kevade rõõmus nägu särab maailma kohal". Talvekülmad on lõppenud, maapind hakkab tasapisi kattuma lilledega. Linnud lendavalt lõbusalt metsades ja tüdrukud laulavad rõõmulaule. Siin kasutatakse samuti antiikmütoloogiast pärit tegelasi näiteks Flora, Phoebus jt. Kuid samas sisaldab laul endas teatud melanhooliat: mõeldakse ka neile, kel ei õnnestunud talve üle elada et kevadet näha. · Omnia sol temperat Päike valitseb kõigi üle ja kevadel tärkab koos uue eluga armastus. Laul võib tunduda kergelt kurblik, kuid sageli on ju noore kevadise armunu saatuseks vaadata oma armastatut vaid kaugelt
Eesti muusika Pärimusmuusika Eesti rahvalaul jaguneb: Rahvalaul= tekst rahvaviis=meloodia Vanem rahvalaul Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis eeslaulja ja koor laulavad sama viisi Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 4. Pidu, lisandusid segakoorid(naised) 6
küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud sealkui külatänavas! ,,Ja õues on kevade" Ma seisan kasepuu varjul üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb Ja õues on kevade. Miks, süda ,nii valjult tuksud? Vait, vait, ära värise! Nad leinalaulu sul laulavad ja õues on kevade! ,,Linnu lennul" Lenda, lenda linnukene, leia lahket isamaad! Tõtta, tarka tiivuline, kuni kodu kätte saad! Peidupesa põõsastikus kodus kiidab kullakeel; laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Lindu, sugulane sulle, Laulus hinge lendu viin! Õhk ja kodu, omad mulle Halvand tiiba nutan siin! ,,Sinu külge" Südame ma kinni köitnud sinu külge, isamaa! Sinu surmal tahan surra, sinu elul elada! Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool:
CHANTER- LAULMA KÄÄNE HÄÄLDUS TÄHENDUS JE CHANTE [ SÖ CHANT ] MA LAULAN TU CHANTES [ TÜ CHANTE ] SA LAULAD IL CHANTE [ IL CHANT ] TA LAULAB (meessoost) ELLE CHANTE [ ELL CHANT ] TA LAULAB (naissoost) NOUS CHANTOUS [ NU CHANTO ] MEIE LAULAME VOUS CHANTER [ VUU CHANTE ] TEIE LAULATE ILS CHANTENT [ IL CHANTE ] NEMAD LAULAVAD (meessoost) ELLE CHANTENT [ ELL CHANTE ] NEMAD LAULAVAD (naissoost) HABITER- ELAMA KÄÄNE HÄÄLDUS TÕLGE J' HABITE [ SABIT ] MA ELAN TU HABITES [ TÜ ABIT ] SA ELAD IL HABITE [ IL ABIT ] TA ELAB (meessoost) ELLE HABITE [ ELL ABIT ] TA ELAB (naissoost)
paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE *muusika pandi kirja neumadega(-mrk, viibe) *11
Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass. Primadonna on ooperi nais peaosaline. Ooperilaulu, kus peategelane väljendab oma mõtteid ja tundeid, nimetatakse aariaks. Kõige rohkem aariaid on kirjutatud (hääleliigid) sopranile ja tenorile. Aariale eelneb tavaliselt kõnelaul e. Retsitatiiv. Aaria ajal tegevus tavaliselt peatub. Kui 3 lauljat laulavad koos, nimetatakse ansamblit trioks, 4 lauljat moodustavad kvartetti, 2 lauljat laulavad duot. Koori ülesandeks on esineda massistseenides, andes toimuvale hinnanguid ja kommenteerida tegevust. Lauljaid, koori ja kogu lavalist tegevust saadab orkester, kogu muusikalist koosseisu juhatab dirigent. Ooperis esitab tantsunumbreid tantsurühm, eriti palju on tantsunumbreid Prantsuse (riik) ooperites, sest see on ka balleti sünnimaa. Ooper jaguneb sisu järgi a) opera seria e. tõsine ooper
VOX CLAMANTIS loodud 1996 noored muusikud ühine huvi gregooriuse laul laulavad liturgias hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE Viimastel aastatel oma tegevuses astunud
puhastamist, valmistades neid ette pulmadeks. Uptan on sandlipuust, kurkumist ja roosiveest segatud pasta, mida määrivad seitse vallalist perekonna naisliiget pruudi ja peigmehe näole, kätele ja jalgadele. Pärast seda tseremooniat ei tohi pruut ja peigmees enam toast väljuda enne päris pulmapäeva. Sangeet on pulmaeelne rituaal, mis toimub 2-3 päeva enne pulmi banketisaalis või kodus. Tihtipeale on kutsututeks ainult naised, kes laulavad traditsioonilisi india laule ja viskavad nalja. Üritusse kuulub ka õhtusöök ja tants. Mehendi on üks olulisemaid pulmaeelseid rituaale. See on lõbus sündmus, mida tähistatakse enamasti pruudi perekonnas. Päev-paar enne pulmi tulevad pruudi koju või banketisaali kokku tema sõbrad ja sugulased. Professionaalne hennakunstnik või mõni osav sugulane teeb hennamaalinguid pruudi kätele ja jalgadele ning kõikidele naissoost peokülalistele
VENE MUUSIKA · Kiievi-Venemaa, Novgorod · BÕLIINAD vene vägilaslaulud · SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist)
*Aafrika rahvaste muusikapärand Mida tähendab sümbolism ja rituaalsus indiaani rahvamuusikas? * rituaalsue vahendusel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Oma rituaalid on vihma väljakutsumiseks,jahiõnne tagamiseks, haigete ravimiseks * sümbolism kuulub ühe või teise tseremoonia juurde, kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides. Iseloomusta eskimode muusikat(laulu) *enim levinud on tantsulaulud, laulavad mehed ja naised *rituaalsed samaanilaulud, kui suheldakse jumalatega ja palutakse abi *tseremoniaalsed laulud, kindlate tähtpäevade ja sündmustega seoses *nalja ja lastelaulud ning mängulaulud Milliste Euroopa rahvaste mjutusel on kujunenud EuroAmeerika muusika? *britid *prantslased *iirlased ja sotlased Nimeta EuroAmeerika peamised rahvamuusika stiilid *ballaadid *mereteemalised laulud *kauboilaulud *hillibilly muusikastiil
Sõna laul tuleb hääldada korralikult lõpuni välja. Teksti peab arusaadavalt välja ütlema. Laul peab olema kõlav. "Leelo,Leelo" koha peal tuleb laulda kaks takti koos. Tuleb julgelt välja öelda : " Tahan olla , laulda , oma laulu selle maa keeles kus ma elan. " Osad kohad lauldakse vaiksemalt. Laulu seletas lahti dirigent Hirvo Surva Minu arvamus : Laul räägib sellest kuidas laul sai alguse kuskil tillukeses majas ja puges kõigi südametesse. Laul levis kõikjale. Inimesed laulavad , nad tahavad laulda oma emakeeles. 5 Maailma avastamine Muusika: Aare Kruusimäe sündis 27.juuni 1972. Ta on eesti helilooja. Sõnad: Jaan Kross sündis 19.veebruaril 1920 ja suri 27.detsember 2007. Ta oli eesti teenekaim kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Sõnum videost: Ta on kirjutatud hästi rahvalaululikult. Peaaegu kogu muusika vältel on ahelhingamine. toimub hääle juurde liitumine mitte sisse astumine
17. saed sahisesid kõnek 18. saag vingub 19. jäme puu 20. paljad ~ raagus puud 21. kärbitud puud 22. apelsinipuu , 23. pirnipuu , 24. tammepuu 25. õunapuu , 26. laia võraga puu 27. puu kroon ~ võra 28. puudega palistatud tee , 29. puu ajab lehti ~ läheb lehte ~ lehtib 30. puud on leh[t]es ~ 31. puud langetavad ~ varistavad lehti 32. puust nõrgub vaiku 33. toores puu , 34. peremees raiub ja saeb metsas puid 35. puu kuivas ära 36. linnud laulavad puudel ~ puis 37. roni puu otsast alla 38. raputab puude otsast ~ puudelt ~ puudest pirne [alla] 39. poos end puusse 40. puid lõhkuma /* 41. puid raiuma /* 42. puid saagima /* 43. puid tegema 44. puud laoti riita ~ 45. puuharu 46. puujuur 47. puujäss 48. puukroon 49. puukude 50. puukõrgune
Korporatsioon - ühendus. Laulupidu - pidu, kus saavad inimesed kokku ja laulavad. Selts - organisatsioon. Kadalipp - surnuks peksmine. Prohvet - jumala sõnumi edastaja. Viinaköök - koht, kus toodeti viina. Rahvakalender - kalender, kus on rahva tähtsad pühad. Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama.
Maailmas on tohutult igasuguseid helisi, millest osasi kuuled ka avalikus ruumis olles. Avalik ruum jaguneb avalikuks ja poolavalikuks ruumiks. Avalik ruum on kõigile mõeldud kasutatav koht, milleks võib olla näiteks tänav, bussipeatus, park või mõni väljak. Poolavalikud ruumid on näiteks kaubanduskeskused, koolid või teatrid. Neid helisi, mis sealt kostub võib nimetada muusikaks. Linnas kõndides näeb vahel ka tänavamuusikuid, kes mängivad tänaval pilli, laulavad või tegelevad muu tähelepanu tõmbamisega, et koguda raha korjanduskarpi. Meil kohtab neid vähem, kui välismaal. Selle põhjuseks võib olla kliima. Kuid on ka igasuguseid muid helisi nagu näiteks sõidukite müra, inimeste rääkimine või lindude laulmine pargis. Ma arvan, et vanasti oli tunduvalt vähem seda sõidukite müra , kui tänapäeval ning siis oli üldse elu rahulikum ja elati rohkem maal. Kõik need kuuldavad helid mõjutavad meid mingil määral. Linnas elades puutud
Sõna eskimo on mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Need rahvad jagunevad kaheks peamiseks grupiks inuitid , kes elavad Põhja- Alaskas , Kanadas ja Gröönimaal ning Jupikid elavad Lääne-Alaskal ja Venemaal Kaug -Idas.Need kaks gruppi erinevad kultuuris ühiskonnakorralduses ja kombetest ja keelest kuid neil on palju ühist.Muusika inuittideli igapäevaelu osa. Saate pill on raamtrumm pilli hoitakse käepidemest ja mängitakse pulgaga. Eskimote tarbeesemed on olnud kunstiliselt kujundatud. Kõige esteetilisemad olid nahkrõivad, mis esindasid ka kohalikku identiteeti. Eskimote muusika võib jaotada üldjoontes viieks: 1) Tantsu laulud(enim levinumad,laulavad mehed ja naised, mehed löövad trummi) 2) Rituaalsed samaanilaulud (suheldakse jumalatga ja paljutakse neilt abit haigete tervendaisega) 3) Tseremoniaalsed laulud (Tähstatel tähtpäevadel või sündustel, nagu jaht, uue paadi vette laskmine, surm ja sünd) 4) ...
I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku
I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku
tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsijat esitavad tantsulise vaatemängu spordistaadionil. Pidu toimub tavaliselt juulikuu esimesel nädalavahetusel, kuid osalejad harjutavad kohapeal ühist esinemist terve eelneva nädala.(3) Aastast 2003 kuulub eestlaste laulupidu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja ja lisaks iga viie aasta järel toimuvatele üld- ja noortelaulupidudele toimub suviti pea igas maakonnas mõni tore kohalik laulupidu.( 3) 1
"Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Luulenäide: Relvavennad Taevas tükk tumedat rauda üle küünlakuu öö Täna aegade raamat lauale lahti löö Verega kirjutet ridu muistsetest taplustest loe Siis sinu südames jälle täna on imesoe Püstipäi lauldes kord mindi võitlusse Sinimägede all Täna jälle kõik sõbrad on teie lähedal Manalast laulavad mehed - keegi meid murda ei saa! Ükskord läheme jälle sinu eest, kodumaa! Päev on silmitult hele südames imesoe Aegade raamatut täna relvavend, südamest loe!
üheksas klass mängis eri naljakaid tseene, koolielu. Kõik vaatasid huviga. Siis mõistatuste arvamine, kõik arvasid innustunult, isegi vanemad klassid. Päris lõpus külaline esitas oma programmi. : Aga oli raske valmistada? : Muidugi, raske oli, kuid meeldis. : Sa rääkisid, et meie koolis käisid külalised. Kust? : Meile saabuvad lapsed Pihkvast. Mõned neist õpivad Eestikeelt. Nad räägivad vähe, rõõmuga laulavad eesti laule. : Aga meie koolis oli alles ,,Ilusa mütsi" päev. : Aga meil on soengute konkurss : Ka huvitav. Aga kõige huvitavam püha minu arvates, Naeru Päev. : Ja Ja. Meil on ka selline. Tähelepanuväärne püha. Ja veel meie koolis tähistatakse kõige parem püha - Emadepäev. No Headaega. Ma pean väljuma. Nüüd minu peatus. : Ja minu järgmine. Head aega.
Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Trubäärid-Põhja Prantsusmaa rüütlilaulikud Rüütlilaulikud- igast seisusest inimesed, laulavad täisvarustuses.13.saj esimesed võistlused, nõiad, naised õukondadest, aluseks kirju poeesia, laulavad: südamedaamikultusest, serena-öölaul, alba-koidlual, Neitsi Maarja auks, ristisõja laulud, ballaadid (pikad jutustava sisusga lugulaulud) Saadab alati menestrel pillimängija laulja. Madalamast soost rändlaulik. Tänu neile jõuab rüütlikultus lihtrahvani. Lauto-armastatuim rüütlilaulikute saateinstrument.
Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID:
Kontserdid orelile ja orkestrile. 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, „Daphne“) 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks? Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! Claudio Monteverdi., Orpheus Millise Monteverdi kuulsa ooperiga me tunnis tutvusime, millest see jutustab? Sisu kokkuvõte I vaatus Euridice ja Orfeuse pulmad on lähenemas. Nad laulavad oma armastuse täiuslikkust õnnest, Aristaios on Euridicesse meeletult armunud ning laulab meeleheitest, samal ajal kui Saatür teda naeruvääristab. Graatsiad annavad teada Veenuse saabumisest. Jumalanna ei usu abiellu, kuid lubab siiski Aristaiost aidata. Pulmarongkäik läheneb ning abielutõotuste vahetamise hetkel põgenevad külalised olles kuulnud kohutavat ettekuulutust. Euridice ja Orfeus usuvad oma armastusse ning jäävad endale kindlaks II vaatus
Madalmaad määrasidmuusikakultuuri, põhiesindajad- Guillaume Dufay, Josquin Desprez Madalmaade heliloojad kirjutasid vaimulikku ja kiriku muusikat, ilmalik polüfooniline laul- kaanon. Reformatsioon toob muusikasse värssteksti, igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev).gregooriuse koraal-piiblitekst, ühtsustati tekstid ja viisid, kindel taktimõõt puudus, laulavad mehed, ühehäälne, ilma saateta. Ilmalikku laulu esitati:1.kõik hääled lauldes, 2. Kõik hääled mängides, 3. Häälte jagamine- osad lauldi, teised mängiti, 4. Tehti korraga kõike. Musitseeriti- orelil, klavessiinil, lautol, vioolal,plokkflöödil, pommeri, trompetitel, tromboonidel. Ars nova silmapaistvam esindajaGuillaume de Machaut. Polüfoonia- mitmehäälsus, (kaanon)
kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse lõpus on ka Koidulale omast loodusearmastust: ,,Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitseta, mu isamaa". Luuletaja räägib ka oma luuletustes rahva minevikust ning leiab sealt raskeid kannatusi ja valu mis kõik on võõrad vallutajad meile toonud. Parimaks näiteks on kindlasti ,,Mu isamaa, nad olid matnud". Koidula meenutab seal aega mil Eestimaa pind oli vaba, mil inimesed olid palju õnnelikumad ning unistab taas, et selline õnneaeg tagasi kodumaa pinda puudutaks. Luuletuses ,,Üht Eesti laulu" on tunda suurt igatsust kodumaa üle
Sopran Sopran on kõige kõrgem naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus naiste esinemine meeste kostüümides. See traditsioon levis kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil hakati kirjutama kindlatele artistidele. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile. Soprani hääletüübid: : 1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi fga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi cni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eesti...
Kurnas on tavaliselt 4-6 muna , mõnel tihaseliigil on neid 15-16, aga Austraalias leidun näiteks liike, kellel on kurnas vaid 1 muna. Paljudel liikidel on 2 kurna aastas, harva 1 või 3. Värvulised hakkavad hauduma tavaliselt pärast kõikide munade munemist. Haudevältus on enamikel liikidel 11-14 päeva, kuid leidub ka erandeid. Pojad kasvavad kiiresti , pesast lahkutakse vähem kui kuu aja pärast. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesitsemisperioodil laulavad isaslinnud emaste ligimeelitamiseks ja teiste isaste peletamiseks. (Ling, R. 1980; Gray, S. 2003) Toitumine Värvuliste toit on mitmekesine Mõningad liigid on kõigesööjad, teised kasutavad taimtoitu ja toidavad ainult poegi putukatega, enamik liike on putuktoidulised. Enamasti on värvulised kasulikud linnud. Väga paljud neist on paikse eluviisiga, kuid enamik liike, kes elavad vastavalt aastaaegadele muutuvastes tingimustes on rändlinnud.
laiuse ja ulatusega. Ainult drakooniline võlu võrdub Sonorismiga mitmekesisuse ja jõu aspektist. Sonoristid võivad ära õppida iga loitsu igast loitsu nimekirjast, kaasa arvates raviva võlu. Sonoristid ei pea loitse aegsalt ette valmistama. Igal sonoristi poolt loodud loitsul on suuline komponent, mis võtab vormi laulmisest, skandeerimisest ja deklameerimisest. Selle tõttu ei saa sonoristid eales võtta Vaikset Loitsu ja on üldiselt halvatud vaiksetes alades. Sonoristid laulavad, skandeerivad või deklameerivad loitse. Selline loitsude esitlusviis põhjustab väsimust sonoristi kurgule. Seetõttu saab sonorist ainult esitada teatud arvu loitse ilma puhkamata. See lävi on esindatud sonoristi loitsu punktidena. Igal levelil sonoristid saavad esitlus numbri. Sonoristid saavad punkte ka kõrge karismaga, mis lisatakse tema punktisummasse. Sonoristid on spontaansed osatäitjad, kes suudavad lisada metamaagilisi effekte oma loitsudesse käigu pealt
Te laulate ja lõdvestute, et mõtetest vabaneda. Te lõpetate laulmise ja sel samal hetkel ärkab teis vaikimine. Helid on lõpmatu energia osakesed. Teatud helid loovad teatud energiamudeli. Seega laulmise ajal loovad sõnad ja helid teie organismis ja närvisüsteemis energiat. Midagi hakkab toimuma. Väga-väga sügavat. Väga ilusat. Laulmises, valjus laulmises on tehnika, on rõõm, see on mingi sügav jõud. Kui te laulate, pole vaja vaadata neid, kes laulavad - kas nad hääldavad sõnu õigesti või mitte. Laulmine on kõigi kunagi eksisteerinud religioonide lahutamatu osa. Kogu muusika eesmärk on enesesse tagasipöördumine, tagasipöördumine vaikusesse. Muusika tekib sügavas vaikuses. Te ise olete muusika. Te olete laulmata laul. Keegi mängib. Lubage tal mängida täielikult. See on vaikimine. Et seda saavutada, on kasulik korraldada laulmine, kirtan. Sulanduge laulmises täielikult keha ja meelega
kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! Teosed Raamatud 1866 "Vaino-lilled" 1867 "Emajõe ööbik" avaldatud postuumselt 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat" 1969"Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm"
kõik on õnnelikud. Muusikateostest võib seal muuskikalis kuulda laule nimega Oklahoma, Oh kui nii kaunis on hommik, Kansas City. Muusikal on iseenesest väga lõbus ja humoorikas. Riided ja kombed mis muusikalis kajastuvad, meenutavad vanemat ajastut. Tüdrukutel on seljas kleidid ja poistel püksid ning pluus. Ma küll ei tea, aga arvan et need riided võisid olla Oklahooma rahvariided. Selles muusikalis on ka palju tantse, mida tantsides näitlejad ise ka laulavad ja mind paneb imestama just see, et nad seda kõike korraga teevad ja nii suurepäraselt hakkama saavad. Muusikal on küll pikk, kuid näitlejad on erksad ja lõbusad kuni lõpuni välja. Kokkuvõttes on see muusikal väga hästi üles ehitatud ja lavastatud, kuna kõik, kes seda vaatavad, saavad hea ülevaate sellest, kuidas elasid inimesed vanasti ja mis kombed sellel ajal olid.
Jutt käib nimelt ,,Rändaja õhtulaulust’’. See räägib, kuidas juba lapsepõlves meeldis talle olla üksinda looduses ja mitte midagi teha - vaid puhata kõigest. ,, Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel- Teed laulavad õhtul hilja. ------------------------------- Tund hiline nüüd laulab lõpmata- Meel igatseb tolmuta randa, Tund hiline, tee kõva kui kee, Mind hoiab kui mõrsjaks enesele- Ei siiski saa pärale kanda. See luuletus on kuulsaks saanud tänu filmile ,,Toomas Nipernaadi’’, kus mängib paljude
Laulupeod pole enamikule eestlastest mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all vaid kollektiivne rituaal. Selles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Paljud eestlased on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. See on enesejagamine ja võrdsuse tunnistamine. Laulupeol on võrdsed kõik hääled ning kuulajad ja lauljad. See ühendabki eestlasi võrdsuse alusel. Lauljad laulukaare all laulavad ja pärast seda plaksutavad iseendale ning laulud sujuvad üle laulukaare alt rahva sekka. Laulupeol oli oluline roll ka Eesti rahva kujunemisele ja kultuuri tekkimisele. Laulupidu on Eesti kultuuri tüvi. Öeldakse ju , et „ eestlased laulusid ennast vabaks.“ Ühislaulmised andsid ju Eesti rahvale hääle.
oma liikumise aluseks võtta erineva rütmi- ostinato. Kasutatakse ka kehapilli. AAFRIKA LAUL Eeslaulja ja koori vaheldumine, lühikesed (4-7 noodist koosnevad) meloodiad. Mitmehäälsus on paralleelsetes tertsides, kvartides või kvintides. Laulu saateks löök- või kehapilli-ostinato. Kuula: http://www.youtube.com/watch?v=C0aRuHqvBwQ AAFRIKA TANTS Tantsijad tihti ka laulavad ning kaasa kõlavad nende keha, käte või jalgade külge kinnitatud kellukad, kõristid või sahistid. Aafrika tants on intensiivne ja hoogne, emotsionaalne ja vitaalne. Oma olemuselt alati seoses tähenduse ja kontekstiga – tantsitakse ilmale ja viljakusele, sündidel ja matustel, pulmades jne. http://www.youtube.com/watch?v=nF92Ua0Van0 SUULINE TRADITSIOON Aafrika muusika ja tants on lahutamatud. Aafriklased pole oma muusikat kunagi
Seetõttu on eriti olulisel kohal kõikvõimalikud erinevate kõlavärvidega löökpillid, millel esitatud ostinaatsed rütmimudelid annavad muusikale sageli sugestiivse ja maagilise värvingu. Korraga võivad kõlada ka erineva meetrumiga rütmimudelid, millest sünnib polürütmia. Viimane nähtus peegeldub nii muusikas kui ka tantsus, kus iga tantsija (või grupp) võtab oma liikumise aluseks erineva rütmi- ostinato. Tihti tantsijad ka laulavad ning kaasa kõlavad nende kehade või käte külge kinnitatud kellukad ja kõristid. Väga laialt on levinud kehapilli kasutamine: helisid tekitatakse käteplaksude, jalamatsude, reie- või rinnapatsudega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
