Nt = 0,8F Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,08F/S Fp=6173 kN, kui S = 1 m2 3. Trossi tugevusarvutus Tross on ühtlaselt tõmmatud Nt = 0,8F = const (+) Tugevustingimus: 0,8F Ft = 12,146 kN 4. Leian puitvarda diameetri Fp / Ft * S = 0,002 m2 = 20 cm2 Leian puitvarda diameetri täissentimeetrites: 5. Leian tarindile lubatava suurima koormuse: Kui terastrossi lubatav koormus on teada, siis uue diameetriga puitvarda maksimaalne koormus tuleb üle kontrollida: 1,08F/0,002 Fp = 12,345 kN Võrdlen trossi ja puuvarda koormusi: Fp = 12,345 kN > Ft = 12,146 kN Tarindile suurim lubatav koormus on 12,146 kN, täiskilonjuutonites 12 kN 6. Arvutan varutegurite väärtused ja kontrollin tugevust = 6,17 Tingimus kehtib puitvarda tugevus on tagatud!
Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Varrastarindi mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B
Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Varrastarindi mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B
Täiskilonjuutonites F < 1 kN 3.3. Puitvarda tugevustingimus 3.4. Leian puitvardale ohutu koormuse F, mis sõltub varda läbimõõdust. 3.5. Leian puitvarda optimaalse läbimõõdu. 3.5.1. Leian kõigepealt terastrossi tõelise tugevusvaruteguri. 3.5.2. Leian diameetri, kui terastrossi varutegur on ligikaudu võrdne puitvarda omaga, ning koormusena kasutan samuti terastrossi koormust. 3.6. Arvutan puitvarda koormuse F suurima lubatud väärtuse, kui d = 4 cm. 3.7. Tarindile lubatav suurim koormus F. Täiskilonjuutonites F < 1 kN 4. Tugevuskontroll. Arvutan varutegurid, kui F=1 kN 4.1. Puitvarda tugevusvarutegur. Tingimus kehtib, seega on puitvarda tugevus tagatud. 4.2. Terastrossi tugevusvarutegur. Tingimus kehtib, seega on terastrossi tugevus tagatud. Tarindi tugevus on tagatud. 5. Vastus. Puitvarda optimaalne läbimõõt on 4 cm ja tarindile lubatava koormuse F suurim väärtus on 1 kN.
Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Varrastarindi mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B
1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad tõkestab liikumist täielikult (liigendite vahekaugus muutumatu) · Elastsed kujutatakse vedruna Ühesidemeline tugi · Ehk liikuv tugi tõkestatud on vertikaalne liikumine ehk siire (pööre ja ristsuunas
1. Ülesande püstitus Antud kodutöös oli vaja valida vastavalt matrikli kahele viimasele numbrile sobiv ülesande variant, antud töös on A = 7 ning B = 0. Kõigepealt tuleb joonestada valitud mõõtkavas vastavalt väärtustele A ja B varrastarindi skeem. Teiseks tuleb avaldada trossi ja puitvarda sisejõud koormusest F . Järgmisena on vaja koostada komponentide tugevustingimused ning leida puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites. Neljandana tuleb arvutada tarindile suurim lubatav koormus F täiskilonjuutonites. Viiendaks on vaja arvutada komponentide varutegurid ning kontrollida nende tugevust. Viimasena tuleb arvutada trossi ristlõike pindala ja trossi pikkuse muutus ning formuleerida kogu ülesande vastus. Ülesande algandmed: d t = 8 mm - trossi nimiläbimõõt E = 117 GPa - elastsusmoodul lim ¿ F ¿ = 40,8 kN - trossi piirjõud u , Tõmme = 80 MPa - puitvarda tugevus pikikiudu tõmbel
390*x*190 (Laiused varieeruvad) Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada Tasandada telliste mõõtmete vead nii, et tellise müüri ülekate säilib soovikohasena Kannab tarindis koormuse ühelt kivilt teisele Takistab niisukse pääsemist tarindisse Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse
Betoonikülmakaitse Külmakaitse ülesanne on: hoida ära tarindi jäätumine, ühtlustada tarindi temperatuuri, vähendada soojendamisvajadust, takistada niiskuse haihtumist. Külmakaitset võib korraldada järgmiste vahenditega: raketise soojusisoleerimine, külmakastid, külmakaitsematid ja-plaadid, kaitsekatted Lahtiraketamine Raketise võib lahti võtta, kui betoon on saavutanud oma küllaldase tugevuse. Tugevusnõue oleneb sellest, milline koormus mõjub raketisele ja tarindile endale. Raketised tuleb lahti võtta sellise järjekorras, et ei põhjustaks tarinditele liigset koormust ja et võimalikud valamisvead avastatakse varakult. Üld juhisena võib pidada seda, et enne võetakse lahti raketise koormamata osad ja alles siis koormatud. Kasutatud kirjandus o Raamat ,,Betoonitööd" Tallinn 2008, kirjastaja Ehitame kirjastu o http://www.betoon.org/_repository/Media/EH00_11_001.pdf
3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele 1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. 2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. 3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. 4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud. 5) Laohoones peavad läbikäikude piirid ja materjalide ladustamise kohad olema põrandale märgitud hästinähtavate piirjoontega. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,9 m, väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune.
6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele (1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. (2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. (3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. (4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud. (5) Laohoones peavad läbikäikude piirid ja materjalide ladustamise kohad olema põrandale märgitud hästinähtavate piirjoontega. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,9 m, väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune.
tähistatakse mis tahes evakuatsiooni- , häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuatsioonitee vastava tuleohutusmärgiga. - Tulekahju tekkimisel suunatakse lift viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja. - Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. - Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. - Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest. Elektriohutuse nõuded 8 (20) Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutatav
Ülesanne 2 Piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll. Tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: vältida kriitiliste külmasildade teket [frsi]; tagada soojustuse jätkuvus; arvestada soojustuse vajumisega aja jooksul; lahenduse ehitatavus (soojustuse paigaldatavus, õhulekked, veetõkked, läbiviigud); arvestada ehitusprotsessiga (tööde järjekord, ehitusniiskuse väljakuivamine). Soojustuse valik – valitakse vastavalt tarindile ja keskkonnatingimustele. Valikul arvestatakse tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused: arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud välitingimustes Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks.
Betoo- nimisega võib tugevdada näiteks ukse- põskesid, seinajoone murdekohti või kõrvaltarindite kinnituskohti. 75. Seina valatakse betoonipumba abil või käsitsi. Sein valatakse alla 1 meetri kõr- guste kihtidena. Betooni tihendamiseks kasutatakse sisevibraatorit (läbimõõt 20 mm). 76. Valutöö lihtsustamiseks ning betooni ja ploki paremaks sidumiseks võib tarindit enne valamist kasta. Kastmisel pihusta- takse tarindile väike kogus vett. Valamise ajaks ei tohi seina alumisse ossa vett jää- da. 77. Kohe pärast valamist puhastatakse sein harjaga betoonipritsmetest. Kui vahe- seinaplokid laotakse liimmördi abil, kõr- valdatakse pritsmed hoolikalt kohe töö Talvetingimuste mõju soojakut ja kütet, soojendada vett ja käigus. 79
absorbeerimine ja eritamine konstruktsioonidesse ja ruumiõhku Oma omadustega tagada piirde soojus-niiskusreziimi veatu toimivus 64 32 Samas võib öelda, et soojustus peab kandma hoones veel teisigi rolle e. KAASFUNKTSIOONE. Need on näiteks: Soojustus kui põhiline või täiendav heliisolatsioon Soojustus kui tarindile tulepüsivuse andev tuleisolatsioon Soojustus kui niiskuse edasikandumist vähendav või vältiv hüdroisolatsioon Soojustus kui kandev kinnitusalus katte- ja viimistluskihtidele Soojustus kui survet taluv alus peal lebavatele konstruktsioonidele Soojustus kui konstruktsioonide või pinnase temperatuurideformatsioone redutseeriv materjal Soojustus kui viimistlusmaterjal (vastavate toodete puhul)
evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuatsioonitee vastava tuleohutusmärgiga. §31. Tulekahju tekkimisel suunatakse lift ja tõstuk (peale erilifti) viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja. §32. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. §33. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. §34. Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest, nende uksed lukustatakse ning aknad klaasitakse ja suletakse. §35. Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ukse-, akna- ja muud avad suletakse või tõkestatakse muul viisil neisse sissepääs kõrvalistele isikutele. §36. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladustamise
evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuat- sioonitee vastava tuleohutusmärgiga. §31. Tulekahju tekkimisel suunatakse lift ja tõstuk (peale erilifti) viivitamatult alumi- sele korrusele ja lülitatakse välja. §32. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigu- koht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. §33. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. §34. Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest, nende uksed lukustatakse ning aknad klaasitakse ja suletakse. §35. Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ukse-, akna- ja muud avad suletakse või tõkestatakse muul viisil neisse sissepääs kõrvalistele isikutele. §36. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladus-
annaabi.ee 
