.........................................................................6 2.4 Puidu kaitse.......................................................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse .................................................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid........................................................................................................ 10 3.1.1 Tardkivimid...................................................................................................
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass  on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus  Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus  Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
Soojajuhtivus [W/mK]on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest (kiude asupaigast, niiskusest, temperatuurist). Soojamahtuvus [kJ/C°kg, kJ/K kg]on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid  ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid  (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul
VEEIMAVUS · veeimavus (w); on kapilaaridejõudude toimel materjalisse imendunud vee holk. · Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. PAINDETUGEVUS, Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS  materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS  materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0  materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS  näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS  materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s
kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. · Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : 05.05.2014 · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 16. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes.
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müÃ
annaabi.ee 
50 punkti
~ 236 lehte
62 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid