Programm „ Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI
EHITUSMATERJALID Tallinna
Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond
Tallinn 2005
KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL
Ana
Kontor Konsultant Aita Kahha
2013
1
SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1.
Ehitusmaterjalide osatähtsusest
.............
8
1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost
.............
9
1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval
.............
10
2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
.............
11
2.2. Ehitusmaterjalide
termilised omadused
.............
13
2.3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused
.............
16
2.4. Muud ehitusmaterjalide omadused
.............
20
3. Puitmaterjalid ............. 22 3.1. Üldmõisted puidust
.............
22
3.2. Puidu
siseehitus .............
23
3.3. Tähtsamad
puiduliigid .............
26
3.4. Puidu omadused
.............
28
3.5. Puidu vead
.............
32
3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu
.............
36
3.7. Puidu tulekaitse
.............
38
3.8. Puidu
kuivatamine .............
39
3.9. Puidust ehitusmaterjalid
.............
41
4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist
.............
46
4.2.
Malmid .............
46
4.3. Terased
.............
47
4.4.
Alumiinium ja tema
sulamid .............
48
4.5. Vask ja tema sulamid
.............
49
4.6. Metallmaterjalide tootmine
.............
49
2
4.7. Metallidest ehitusmaterjalid
.............
50
4.8. Metallide
korrosioon ja
korrosioonikaitse .............
54
5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid
.............
57
5.2.
Tardkivimid .............
57
5.3.
Settekivimid .............
58
5.4. Paekivid
.............
59
5.5.
Moondekivimid .............
60
5.6. Loodusliku kivimi töötlemine
.............
61
5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid
.............
63
5.8.
Pinnased teedeehituses
.............
65
5.9.
Murtud kivimaterjalid .............
67
5.10. Korrapärased kivimaterjalid
.............
68
6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid
.............
73
6.2.
Keraamika toormaterjal – savi
.............
74
6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine
.............
74
6.4.
Savitellised .............
76
6.5. Keraamilised katusekivid
.............
80
6.6. Keraamilised
plaadid .............
81
6.7
Keramsiit .............
84
6.8. Keraamilised torud
.............
85
6.9.
Ahjupotid .............
85
6.10. Sanitaartehniline keraamika
.............
86
7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid
.............
89
7.2.
Õhklubi .............
89
7.3. Ehituskips
.............
92
7.4.
Magneesium -sideained
.............
95
3
7.5.
Vesiklaas .............
95
7.6. Portlandtsemendi tootmine
.............
96
7.7. Tsemendi
tardumine ja kivistumine
.............
97
7.8. Portlandtsemendi omadused
.............
98
7.9. Portlandtsemendi kasutamine
.............
99
7.10. Eritsemendid
.............
100
7.11. Põlevkivituhksideained
.............
102
7.12. Eesti tsementide liigitus
.............
103
8. Betoonid ............. 104 8.1.
Betoonide olemus ja liigitus
.............
104
8.2. Raskebetooni koostismaterjalid
.............
105
8.3.
Betoonisegu omadused
.............
108
8.4. Betooni tugevus
.............
109
8.5. Betooni koostise määramine
.............
109
8.6. Raskebetooni kasutamine
.............
110
8.7. Betoonisegude valmistamine
.............
110
8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine
.............
111
8.9. Betooni kivistumine
.............
113
8.10.
Talvine betoneerimine .............
114
8.11. Raskebetooni eriliigid
.............
115
8.12.
Poorse täiteainega
kergbetoonid .............
117
8.13.
Mullbetoonid .............
119
9. Raudbetoon ............. 121 9.1.
Põhimõisteid raudbetoonist
.............
121
9.2.
Raudbetooni omadused
.............
122
9.3. Raudbetoontoodete valmistamine
.............
123
9.4.
Sarruse valmistamine
.............
125
9.5. Vormide ettevalmistamine
.............
126
9.6. Toodete
vormimine ja kivistamine
.............
127
4
9.7. Toodete kivistamine
.............
127
9.8. Tähtsamad
betoon - ja raudbetoondetailide tüübid
.............
128
10. Mördid ............. 138 10.1. Mörtide olemus ja liigid
.............
138
10.2. Mörtide üldomadused
.............
139
10.3. Mördi
täitematerjalid .............
140
10.4. Müürimördid
.............
141
10.5.
Krohvimördid .............
143
10.6. Dekoratiivkrohvid
.............
144
10.7.
Kuivsegud .............
147
10.8. Mördid
talvisteks töödeks
.............
147
10.9. Erimördid
.............
149
10.10. Mörtide valmistamine ja transport
.............
150
11. Põletamata tehiskivimaterjalid ............. 152 11.1.
Lubi -liivtooted
.............
152
11.2. Autoklaavitud
põlevkivituhk -tooted
.............
155
11.3.
Kipstooted .............
156
11.4. Ksüoliit
.............
158
11.5. Kiud-tsementtooted
.............
159
11.6. Tsementkivid
.............
162
12. Bituumenmaterjalid ............. 165 12.1. Bituumenmaterjalide olemus ja liigitus
.............
165
12.2. Bituumenid
.............
166
12.3. Bituumenite katsetamine
.............
167
12.4.
Tõrvad .............
168
12.5. Emulsioonid
.............
169
12.6. Kleepmastiksid
.............
170
12.7.
Katusekatte - ja hüdroisolatsioonid
.............
170
12.8. Bituumenmaterjalide transport ja hoidmine
.............
174
5
13. Asfaltbetoonid ............. 175 13.1. Üldmõisteid
.............
175
13.2. Asfaldisegude liigitus
.............
175
13.3. Eesti asfaldinormides kasutatavad mõisted ja
lühendid ....
177
13.4. Asfaldisegu liigi valik
.............
178
13.5. Asfaldisegude sideained
.............
178
13.6. Asfaldisegude mineraalained
.............
178
13.7. Asfaltbetooni omadused
.............
180
13.8 Asfaldisegude valmistamine
.............
180
13.9.
Asfaldi regenereerimine .............
181
13.10. Asfaltbetooni paigaldamine
.............
181
13.11.
Pindamine .............
182
13.12. Teekatete
stabiliseerimine .............
183
13.13. Asfaltbetooni omaduste kontrollimine
.............
184
14. Plastmassmaterjalid ............. 185 14.1. Üldmõisteid plastmassidest
.............
185
14.2.
Plastmasside koostis
.............
185
14.3. Plastmasside töötlemine
.............
186
14.4. Plastmasside omadused
.............
186
14.5. Tähtsamad
polümeerid .............
188
14.6. Plastmassidest
plaatmaterjalid .............
191
14.7. Plastmassidest
rullmaterjalid .............
193
14.8. Plastmassidest profiiltooted
.............
196
14.9. Vedelalt kasutatavad materjalid
.............
199
14.10. Vahtplastid
.............
201
14.11. Muud plastmasstooted
.............
201
15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid ............. 203 15.1. Üldmõisteid
.............
203
15.2. Orgaanilised plaatmaterjalid
.............
204
6
15.3. Orgaanilised vaipmaterjalid
.............
205
15.4. Orgaanilised
puistematerjalid .............
206
15.5.
Mineraalvillad .............
207
15.6. Paisutatud kivimid
.............
211
15.7. Asbestist soojaisolatsioonimaterjalid
.............
212
15.8.
Plastsed soojaisolatsioonimaterjalid
.............
213
15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid
.............
213
15.10.
Akustilised materjalid
.............
214
16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus
.............
216
16.2.
Liimid .............
217
16.3. Värnitsad
.............
218
16.4.
Pigmendid .............
219
16.5.
Lakid .............
222
16.6. Emailid
.............
225
16.7.
Õlivärvid .............
226
16.8. Vesivärvid
.............
226
16.9. Pahtelsegud ja kitid
.............
228
16.10.
Kleebitavad seinakattematerjalid
.............
230
17. Klaastooted ............. 232 17.1. Klaasi valmistamine
.............
232
17.2. Lehtklaasist tooted
.............
232
17.3. Muud klaastooted
.............
235
7
1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise
abivahendiks.
Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja
tehnoloogia arenemisega tekib
vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale.
Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus:
looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi;
metalle ;
keraamikat;
ehitus-
sideaineid ;
ehitussegusid –
betoon ,
mört ;
raudbetooni;
tehiskivimaterjale;
bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale;
asfaltbetooni;
plastmassist tooteid;
isolatsiooni- ja
viimistlusmaterjale ;
klaastooteid.
1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest
materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus;
materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga
suure osa;
materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga;
8
materjalide omadustest sõltub ehitamise kiirus;
materjalid mõjutavad suurel määral hoone arhitektuuri.
Iga
ehitusjuht ja hoonete
projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale.
Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele
vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused.
Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda.
Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele.
1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu.
Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi,
pilliroog jne.
Neid kasutati ilma töötlemata.
Esimene tööriist oli
kivikirves . Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus
ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene
koopast.
Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid.
Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale
töötlema .
Algul hakata kasutama kivimaterjale.
Esimesed ehitusmaterjalid olid:
lubi,
kips,
keraamika,
metallid kinnitusosadena jne.
9
1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad:
jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng;
on välja töötatud uusi raudbetooni liike –
kiudbetoon ,
raudbetoonkoorikud;
üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle
sulameid ;
töötatakse välja üha tugevamaid teraste liike;
massiliselt on hakatud kasutama ehitusmaterjalide tootmises
plastmasse;
toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli-isolatsioonimaterjale;
bituumenite kasutamine on
uuenenud , see on tõstnud
katusematerjalide kvaliteeti;
Eestis on arendatud põlevkivituhk-
sideainete tootmist.
10
2. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass . Erimass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on
tihedas olekus ja ei arvestata poore.
ɣ=G/V (g/cm³), kus
ɣ - materjali erimass,
G – kuiva materjali mass (g),
V – poorideta materjali ruumala (cm³).
Mahumass ehk tihedus. Mahumass on materjali mahuühiku mass, kui
materjal on koos pooridega, st oma
looduslikus olekus.
Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused.
Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse
puistemahumassi mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures,
nagu see puistamisel jääb.
Poorsus . Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali
kogumahust
poorid .
Poorid võivad olla avatud või suletud.
Suletud poorid kujutavad endast
materjalis olevaid kinnisi mulle.
Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid.
Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga.
Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus,
veeimavus ,
soojajuhtivus ,
külmakindlus jne.
Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse
tühilikkuse mõistet. See
näitab teradevaheliste tühemete mahtu kogu materjali mahust.
11
Veeimavus. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui materjal
puutub veega vahetult kokku.
Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi.
Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti muutub kuiv materjal raskemaks,
kui see end vett täis
imab .
Mahuline veeimavus näitab mitu protsenti moodustab sisseimetud vesi
materjali kogumahust.
Tavaliselt ei täitu materjali poorid täies ulatuses veega.
Hügroskoopsus . See on materjali omadus imeda õhust endasse niiskust.
Materjal niiskub siis, kui auru rõhk õhus on suurem, kui auru rõhk materjali
pinnal.
Vastupidisel juhul materjal kuivab. Hügroskoopsuse
vastandmõiste ongi
kuivavus.
Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, õhurõhust ja õhutemperatuurist.
Aururõhk materjali pinnal sõltub materjali niiskusest ja materjali
temperatuurist.
Hügroskoopsete materjalide niiskus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna
niiskuse muutumisele.
Kui materjal seisab kaua ühesuguses (püsivas) keskkonnas, siis saavutab
see
tasakaaluniiskuse.
Veeläbilaskvus . See on materjali omadus lasta endast läbi vett.
Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. See sõltub ka
sellest, kas on tegemist avatud või suletud pooridega.
Veeläbilaskvuse vastandmõiste on
veetihedus.
12
Veetihedaid materjale nimetatakse
hüdroisolatsiooni-materjalideks. Neid
kasutatakse mitmesuguste
vettpidavate kihtide loomiseks.
Gaasitihedus. See on materjali omadus lasta endast läbi gaasi.
Gaasitiheduse ühikuks on gaasi läbilaskvuse
koefitsent .
See on gaasi hulk (liitrites), mis läbib 1 m³ kuupi (kõik
servad on 1 m) ühe
tunni jooksul, kui gaasi rõhkude vahe vastaskülgedel on 1 Pa.
Aurutihedus . Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru
hulka mõõdetakse
grammides ja rõhkude vahet Pa-des.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Selgita, mis on materjali mahumass ja erimass.
2. Selgita, mis on materjali puistemahumass.
3. Selgita, mis on materjali poorsus.
4. Milliseid materjali omadusi mõjutab tema poorsus?
5. Mida näitab materjali kaaluline veeimavus?
6. Mida nimetatakse hügroskoopsuseks?
7. Selgita, mis tingimustel niiskub välisõhus olev materjal.
8. Millest sõltub materjali veeläbilaskvus?
2.2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus. See on veega küllastunud materjali omadus.
Külmakindlus on materjali omadus taluda paljukordset vahelduvat külmumist
ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse
tunduva kaotuseta.
Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra. See
lagundab poorset materjali.
13
Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast. Mida rohkem on
materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse.
Hariliku tellise külmatsüklite arv on 15 ja kõnniteeplaatidel 100.
Soojajuhtivus. See on materjali omadus juhtida soojust endast läbi.
Soojajuhtivuse ühik on
soojaerijuhtivus ʎ ( W/m ºC või W/m K ). ʎ näitab
soojusenergia kogust, mis voolab läbi materjali kuubi (kõik servad on 1 m)
ühe tunni jooksul.
Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC.
Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest.
Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus.
Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal.
Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki
kiudu .
Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee
soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui
õhul .
Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse
soojaisolatsiooni-materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku
soojuse tagamiseks.
Mitmest materjalist
koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse
soojajuhtivuse vastandmõistet –
soojapidavust.
Soojamahtuvus . See on materjali omadus
salvestada soojenemisel endasse
soojusenergiat. Jahtumisel annab materjal soojuse ümbritsevasse keskkonda
tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/ºC kg või kJ/K
kg). See näitab soojusenergia kogust mis kulub 1 kg materjali
soojendamiseks 1 ºC võrra.
14
Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Sellest tingituna materjali
niiskumisel suureneb ka selle soojamahtuvus.
Väikese soojamahtuvusega on metallid. Metallid kuumenevad kiirelt ja ka
jahtuvad kiirelt.
Perioodilise kütte korral peaksid ruumide piirdekonstruktsioonid omama
küllaldast soojamahtuvust. See muudab ruumide temperatuuri ööpäeva
kestel ühtlaseks.
Tulepüsivus . See näitab, kui tundlikud on materjalid tule suhtes.
Tulepüsivuse alusel jaotatakse materjalid
mittesüttivateks,
raskeltsüttivateks,
süttivateks.
Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu.
Osa neist jääb peale tulekahju kasutamiskõlblikeks, näiteks kivimaterjalid.
Osa mittepõlevatest materjalidest ei ole peale tulekahju enam
kasutamiskõlblikud, näiteks klass, teras jne.
Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle, kuid tules need söestuvad.
Raskeltsüttivad materjalid on:
TET-plaadid,
tulekaitseainetega
immutatud puit jne.
Süttivad materjalid on enamus orgaanilisi materjale. Need põlevad
leegiga ja
nende kasutamine on tulekaitse normidega määratud.
Tulekindlus . See on materjali võime taluda pika aja jooksul kõrgeid
temperatuure ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse suurte kadudeta.
Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad
enamuses keraamiliste
materjalide rühma. Neid kasutatakse seal, kus esineb pikemaajaliselt
15
kõrgemaid temperatuure. Näiteks küttekolded,
korstnad , tööstuslikud
põletusahjud.
Kuumakindlad materjalid jaotatakse alagruppidesse:
tulekindlad materjalid – näitekst šamott - need taluvad temperatuuri
vähemalt 1580º C;
raskeltsulavad materjalid - näiteks ahjutellis - need taluvad temperatuuri
1350º ... 1580º C;
sulavad materjalid – näiteks harilik
savitellis - need taluvad temperatuuri
1350º C.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Kirjelda, mida tähendab materjali külmakindlus.
2. Kirjelda, mida tähendab materjali soojajuhtivus.
3. Mis on soojaerijuhtivus?
4. Kirjelda, mida tähendab materjali soojamahtuvus.
5. Millistesse põhigruppidesse jaotatakse materjalid tulepüsivuse järgi?
6. Kirjelda, mida tähendab materjali tulekindlus.
2.3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus. Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi.
Ehitusmaterjalide tugevuse kontrollimisel arvestatakse materjali
vastupidavust survele, tõmbele ja paindele.
Survetugevus . Seda kontrollitakse enamasti proovikehadega, mis on kuubi
või silindrikujulised. Need surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade
näitab purustava jõu suurust.
16
Survetugevuse tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg.
Kivimaterjalide tugevuse määramisel arvestatakse survele vastupidavust.
Joonis 2.3.1. Survetugevuse määramine: a – betoonist proovikuup, b – betoonist proovisilinder, c – surveproovi skeem. Tõmbetugevus . Seda kontrollitakse eelkõige metallide puhul. Sel juhul on
proovikeha vardakujuline ja see rebitakse pooleks.
Joonis 2.3.2. Tõmbetugevuse määramine: a – puidust proovikeha, 17
b – metallist proovikeha, c – tõmbeproovi skeem. Paindetugevus . Selle määramisel on proovikeha talakujuline ja see
murtakse pooleks vastava seadme abil.
Joonis 2.3.3. Paindetugevuse määramine: Paindetugevus Rp = 3P1 (N/mm², Mpa või kg/cm²), kus 2bh² P – purustav jõud (N või kg), 1 – tala tugede vahe (mm või cm), b – tala laius (mm või cm), h – tala kõrgus (mm või cm). See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks
koondatud
koormis .
Niiskumine
alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi
materjalide tugevust märjalt ja kuivalt.
Materjali kõvadust mittepurustavate meetoditega mõõdetakse näiteks
18
ultraheli ja resonantsiga.
Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse. See näitab
materjali tugevust N/mm² kohta.
Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki (
kg/cm³).
Tugevusklass on margist 10 korda väiksem arv.
Kõvadus . See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele
või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus.
Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse
10-pallise
skaalaga . Näiteks 1 –
talk , 6 – ortoklaas, 10 –
teemant .
Hõõrduvus. See on materjali mahu ja massi vähenemine
hõõrde toimel.
Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul.
Kuluvus. See on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul.
Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul.
Löögitugevus . Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust
liikumisest tingitud (dünaamilistele) koormistele.
Elastsus . See on materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta
kujult muutuda (deformeeruda). Peale koormise eemaldamist võtab elastne
materjal tagasi oma
esialgse kuju.
Suure elastsusega on
kumm , paljud
plastmassid , puit jne.
Plastsus . See on ka materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta
deformeeruda.
Vahe elastsusest on see, et peale koormise eemaldamist ei võta materjal
19
tagasi oma esialgset kuju.
Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv.
Lühiajalise plastsusega on kõik
ehitussegud – savi, mört, pahtelsegu jne.
Kuivamise või kivistumise järel
kaotavad nad oma plastsuse.
Püsiva plastsusega on mitmed metallid – vask, alumiinium jne.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta ehitusmaterjalide mehaanilisi omadusi.
2. Mille
ehitamisel on oluline arvestada hõõrduvust?
3. Mille ehitamisel on oluline arvestada kuluvust?
4. Nimeta elastseid materjale.
5. Mis vahe on plastsel ja
elastsel materjalil?
2.4. Muud ehitusmaterjalide omadused Keemiline püsivus. See on materjali võime mitte kaotada oma omadusi
mitmesuguste keemiliste ainete mõjul.
Ehitusmaterjale võivad kahjustada
happed , leelised,
soolad , gaasid jne.
Keskkonna saastumine muudab materjalide omadusi.
Keemiliselt saastunud keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivaid
materjale.
Teine võimalus on
katta ehitusmaterjalid vastavate kaitsekihtidega.
Kiirgustihedus. Selle all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset
kiirgust.
Peamised kiirgus-isolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi jne.
20
Kiirgusisolatsiooni probleemidega puututakse kokku igasuguste kiirgusallikate
puhul.
Akustilised omadused. Need iseloomustavad materjali helineelavust või
helipeegelduvust.
Helilaineid, mis
põrkuvad vastu mingit materjali, jagunevad kolme
ossa :
üks osa peegeldub materjalilt tagasi,
teine osa neeldub selles materjalis,
kolmas osa läbib selle materjali.
Hästi neelab heli pehme ja karedapinnaline materjal.
Kõva ja sile materjal aga peegeldab heli hästi.
Ehitustes tuleb peamiselt tegelda heli summutamisega.
Seda võimaldab pehmete ja
poorsete materjalide kasutamine.
Teatrites ja kontserdisaalides on vaja tekitada ka helipeegeldust.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Mis võivad keemiliselt kahjustada ehitusmaterjale?
2. Missuguseid materjale tuleb kasutada keemiliselt saastunud
keskkonnas?
3. Missugused materjalid on hea helineelavusega?
4. Missugused materjalid on hea helipeegeldusega?
3. PUITMATERJALID 21
3.1. Üldmõisted puidust Puit on üks vanem ja olulisem ehitusmaterjal.
Puit on
taastuv loodusvara. Taastumisaeg on puidul küllaltki pikk – kuni 100
aastat.
Puit on
universaalne materjal. Temast on võimalik teha väga erinevaid
hooneosi.
Väiksema hoone võib ehitada suures osas ainult puidust.
Eesti territooriumist moodustab mets ~ 40%. Enamike riikidega võrreldes on
meil palju metsa.
Kõige levinumad puud Eestis on
mänd ,
kuusk ,
kask .
Keskmine raieküps mets annab ca 220 m³ puitu 1 ha kohta.
Puidu peamised positiivsed omadused on:
väike mahumass - puithoone on kerge, seda saab ehitada ilma võimsa
kraanata;
küllalt suur tugevus – puidust saab teha küllalt suuri
kandekonstruktsioone;
väike soojajuhtivus –
palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta;
väga kerge töötlemine – puit on üks kergemini töödeldavaid materjale
üldse;
sobivus väga paljudesse kohtadesse.
Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida
puudusi:
ebaühtlane struktuur – puit on piki- ja ristkiudu erinev, puidus on
oksakohad jne;
hügroskoopsus – puidu
niiskusesisaldus kõigub;
kõdunevus – puithoone iga pole eriti pikk;
22
süttivus – see on üks olulisemaid puudusi;
kahjustatav putukate ja röövikute poolt;
suured töötlemiskaod – vaata joonist 3.1.1.
Joonis 3.1.1. Puidu ligikaudsed töötlemiskaod 3.2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust.
Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi.
Puu tüvi on enamasti ringikujulise
ristlõikega .
Puu koore moodustavad:
Korp , mis kaitseb puud vigastuste eest.
Kork -kude, mis kaitseb puud järskude temperatuuri kõikumiste eest.
Kõikidel puudel ei ole kork-kudet.
Niin , milles asuvad toitemahlade
juhtmed .
Koore all asub
mähk. Selles tekivad ja arenevad uued puu
rakud .
23
Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus
aastarõngas . Iga aastarõngas
koosneb heledamast ja tumedamast
kihist .
Heledam kiht on kasvanud kevadel. Siis on tekkinud kevadpuit, mis on
poorsem.
Tumedam kiht on kasvanud suvel ja sügisel. Sügispuit on kevadpuidust
tihedam.
Piki puutelge kulgeb
säsi.
Vaata joonisel 3.2.1. puutüve ristlõiget.
Joonis 3.2.1. Puutüve ristlõige . Mõnedel puuliikidel on
koorealune puit heledam ja mahlakam. Seda
nimetatakse
maltspuiduks.
Südamiku ümber on tumedam osa. See on
lülipuit .
Lülipuit koosneb kuivanud puurakkudest ja on
kuivem kui koorealuse puidu
(maltspuidu) osa.
24
Kui südamiku ümber ei ole kuivem osa tumedam, siis nimetatakse seda
küpsepuiduks.
Kõik puud jagunevad nimetatud tunnuste järgi 3 rühma:
1.
Lülipuidulised. Neil on lülipuit ja
maltspuit .
2.
Maltspuidulised. Need koosnevad ainult maltspuidust.
3.
Küpsepuidulised. Neil on maltspuit ja küpsepuit.
Puul on elementaarosakesteks
puurakud. Need on enamasti piklikud
torukujulised kestad.
Rakkudest moodustuvad mitmesugused puukoed.
Enamik okaspuid sisaldavad
vaiku , mis on puule kaitsevahendiks.
Joonis 3.2.2. Neljaaastase männi tüvelõik (suurendatult). -------------------------------------------------------------------------------------------------
25
Kordamine: 1. Nimeta puidu positiivseid omadusi.
2. Nimeta puidu negatiivseid omadusi.
3. Millist puidu osa nimetatakse lülipuiduks?
4. Millist puidu osa nimetatakse maltspuiduks?
5. Kirjelda puutüve ristlõiget.
3.3. Tähtsamad puiduliigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust. Harvem kasutatakse
lehtpuitu.
Mänd. Mänd on Eestis levinuim
puuliik . Ta on lülipuiduline. Lülipuit on männil
pruunikas, aga maltspuit
kollakas .
Männipuit on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure
vaigusisaldusega .
Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega.
Saetud materjali pinnal on männi oksakohad ovaalsed.
Kuusk. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi. Kuusk on küpsepuiduline.
Kuusepuit on värvilt veidi heledam kui männipuit.
Kuusk sisaldab
männist vähem vaiku, seetõttu on see ka kõdunemisele
vähem vastupidav.
Kuusk on männist kergem ja veidi väiksema
tugevusega .
Saetud materjali pinnal on kuuse oksakohad ringikujulised.
Kask. Kask on Eestis kõige levinum
lehtpuu . Ta on maltspuiduline.
Värvuselt on kase puit valge, õhu käes muutub veidi roosakaks.
Kasepuit on ühtlase struktuuriga, aastarõngad on vähe eristatavad. Seetõttu
26
on
kaske hea töödelda.
Kaske kasutatakse
vineeri tootmiseks. Vähesel määral tehakse kasest ka
laudu.
Kask on kergelt kõdunev, eriti ümarpuiduna.
Tamm. Eestis kasvavatest
puudest on tammepuit kõige raskem ja tugevam.
Tamm on
lülipuiduline puu,
väga jämedakoeline puu,
dekoratiivne puu.
Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina.
Pikaajalisel vees
seismisel värvub tammepuit tumedaks.
Saar. Ta on lülipuiduline puu, kõva ja ilusa mustriga.
Saarel on hästi
töödeldav puit.
Saarepuitu kasutatakse nagu tammegi - peamiselt viimistlustöödel ja
parketina.
Sanglepp ehk must lepp. Sanglepp on pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi
töödeldav puit. Sellest tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu.
Haab. Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Haava puit on
pehme,
poorne ja hästi töödeldav.
Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt.
Haavalaudu kasutatakse sauna leiliruumides.
Haavast tehakse ka katuselaaste.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Mille poolest erinevad kuuse- ja männipuit?
27
2. Mis puitu kasutatakse vineeri tootmiseks?
3. Mis puite kasutatakse
parketi tootmiseks?
4. Mis puitu kasutatakse katuselaastudeks?
5. Mis puidust laudu kasutatakse leiliruumides?
6. Mis puit on kõige tugevam?
3.4. Puidu omadused Värvus. Enamik puiduliike on valget, kollakat, pruunikat või punakat värvi.
Puidu värvus võib aja jooksul tumeneda.
Puidu laigulisus või ebaloomulik värvus (sinakas, hallikas, rohekas) on puidu
haigestumise tunnuseks. Peamiselt esinevad puidul
seenhaigused .
Tekstuur ehk muster. Puidu muster tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit
on eri värvi.
Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksakohad.
Okaspuud on enamasti
lihtsama mustriga kui
lehtpuud .
Värvus ja tekstuur (muster) ongi peamised tunnused, mille järgi puiduliike
eristatakse.
Puidu muster oleneb ka sellest, millises suunas on puitu lõigatud.
Peamised puidu lõikesuunad on:
ristlõige,
radiaallõige,
tangentsiaallõige.
Vaata joonisel 3.4.1. puidu lõikeid.
28
Joonis 3.4.1. Puidu lõiked: 1 – ristlõige, 2 - radiaallõige 3 - tangentsiaallõige. Niiskus. Niiskust on puidus alati, sest Maa
atmosfäär sisaldab veeauru.
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab rakkudevahelist sidet.
Sellest tingituna on niiske puit alati nõrgem.
Niiskuse järgi jagatakse puitu:
toores puit,
poolkuiv puit,
õhkkuiv puit,
toakuiv puit.
Puit on hügroskoopne materjal, st ta imeb endasse õhust niiskust.
Puidu niiskus kõigub sõltuvalt ümbritseva keskkonna niiskusest.
Paisumine ja kahanemine. Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu
paisumist ja kahanemist.
Niiske puit
paisub ,
kuivades see kahaneb.
Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades puidul võrdne.
29
Toores puit kahaneb kuivamisel kõige vähem
pikisuunas , kõige rohkem aga
tangentsiaalsuunas.
Et puit ei kahane ühtlaselt, siis võib ta kõverduda ja praguneda.
Kõige rohkem kõverduvad lauad, mis on saetud palgi välispinna lähedalt.
Vaata joonist 3.4.2.
Joonis 3.4.2. Toorest palgist saetud laudade kõverdumine. Tugevus. Eri suundades on puit erineva tugevusega. Tugevust mõõtes
kontrollitakse puidul:
survet pikikiudu,
survet ristkiudu radiaalsuunas,
survet ristkiudu tangentsiaalsuunas,
tõmmet pikikiudu,
painet,
nihet pikikiudu.
Vaata joonist 3.4.3.
30
Joonis 3.4.3. Puidu tugevuse määramise skeemid . a – survele piki kiudu, b – survele tangentsiaalsuunas, c – survele radiaalsuunas, d - nihkele Puidu tugevust kontrollitakse tervest puidust tehtud proovikehadega. Terve
puit peab olema ilma oksteta.
Oksad kahjustavad kõige rohkem tõmbe- ja paindetugevust. Vähem
kahjustavad oksad survetugevust.
Niiskustugevust aga oksad suurendavad.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta peamised puidu lõiked.
2. Mis võib olla laudade kõverdumise põhjuseks?
3. Millest oleneb puidu tekstuur?
4. Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige rohkem?
5. Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige vähem?
6. Kuidas jaotatakse puitu niiskuse alusel?
31
3.5. Puidu vead Puidu
vigadeks loetakse kõiki nähteid, mis
kahjustavad puidu tugevust,
rikuvad puidu struktuuri ja välimust,
raskendavad töötlemist.
Praod . Praod jagunevad puidus välimisteks ja sisemisteks.
Välispraod on radiaalsed.
Sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod.
Vaata joonist 3.5.1.
Joonis 3.5.1. Puidu pragude tüübid: a – välispraod, b – radiaalsed sisepraod, c – ringpraod Kõige rohkem esineb puidul välispragusid. Need tekivad peamiselt puidu
ebaühtlasel kuivamisel.
Kuivamisel praguneb aga saetud materjal vähem kui
ümarmaterjal .
Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel.
32
Sisepragusid võib tekitada ka
märja puidu
külmumine .
Oksad. Oksad:
rikuvad puidu struktuuri,
raskendavad töötlemist,
nõrgestavad puitu.
Oksad jagunevad tüüpidesse:
Terve oks on kasvanud muu
puiduga tihedalt kokku. Selline oks ei
kahjusta palju puitu.
Surnud oks. See võib olla puidus kinni või lahtiselt.
Sarvoks. See on
muust puidu osast tunduvalt tihedam, tumedam ja
kõvem.
Väljalangev oks. See esineb puus koos koorega. Kuivamisel kukub
väljalangev oks õhematest laudadest välja.
Tubakoks. See on pehme ja kõdunenud. Tubakoks kukub puidust
tükkhaaval välja.
Vaata joonist 3.5.2.
Joonis 3.5.2. Okste tüübid: a) terve oks, b) kinnine surnud oks, 33
c) lahtine surnud oks, d) välja langenud oks, e) tubakoks, f) sarvoks. Oksad vähendavad puidul nii tõmbe- kui ka paindetugevust.
Mädanemine . Mädanemine on puidu
riknemine temas arenevate seente
toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast.
Kuivas puidus seened ei arene.
Seente arenguks on vaja mitmeid soodsaid tingimusi:
Vajalikku niiskust. Seened arenevad hästi poolkuivas ja toores puidus.
Temperatuuri 20 ... 35ºC. Alla 0ºC seente areng peatub. Üle 60ºC
juures enamik seeni hävib.
Õhuhapnikku, mis on vajalik seente elutegevuseks. Seetõttu seened
vees ei arene.
Seened, mis tekitavad mädanikku, jagunevad 3 rühma:
1. Metsaseened. Need esinevad peamiselt kasvavatel puudel.
2. Laoseened. Levinumad neist on siniseened ja hallitusseened. Need
kahjustavad puitu tema kuivamise ajal, siis ei ole puit veel täielikult
kaotanud oma mahlu.
Laoseened ei kahjusta puidu tugevust, kuid rikuvad tema välimust.
3. Majaseened. Need on kõige
ohtlikumad , nende mõjul muutub puit
täiesti pudedaks massiks.
Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust.
Levinumad
puidukahjurid :
kooreürask - elab puus otse koore all;
toonesepp – elab kuivas puidus;
34
laevaoherdi – elab vees.
Putukad kannavad edasi ka seente eoseid ja soodustavad sellega puidu
mädanemist.
Kasvuvead. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust.
Enamlevinud kasvuvead on:
keerdkasv ;
salmilisus - puukiud on
segamini ;
sissekasv - tekib puu tüve vigastuse korral;
kaksiktüvi - kaks puutüve on kokku kasvanud;
ekstsentriline südamik - aastarõngad on ühel poolel paksemad;
ebanormaalne koonilisus – tüvi peeneneb liiga järsku;
külmalõhed ;
kõverkasv;
voldiline tüvi jne.
Vaata kasvuvigadest joonist 3.5.3.
Joonis 3.5.3. Puidu kasvuvead: a) kaksiktüvi, b) külmalõhe, c) voldiline tüvi, d) ekstsentriline südamik, e) keerdkasv Kasvuvead kahjustavad saetud materjale rohkem, vähem kahjustavad
35
ümarmaterjale.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Millest tekivad peamiselt puidu välispraod?
2. Kirjelda okste tüüpe.
3. Missuguseid puidu omadusi nõrgestavad oksad kõige rohkem?
4. Mis tingimused soodustavad puidu mädanemist?
5. Kirjelda enamlevinud puidu kasvuvigu.
3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu Puidu kaitsmiseks mädanemise vastu on peamiselt kaks võimalust:
1.
Konstruktiivsed võtted. Nende eesmärgiks on luua seente arenguks
ebasobivad füüsikalised tingimused.
Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest. Konstruktsioonid on
vaja teha ka tuulutatavad.
2.
Keemilised võtted. Sel juhul töödeldakse puitu seentele mürgiste
ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud peaksid täitma järgmisi
nõudeid:
peavad olema
mürgised seentele ja putukatele;
ei tohi kahjustada puitu ega puidus olevaid metallist kinnitusdetaile;
peavad hästi puitu imbuma;
antiseptikut ei tohi vesi puidust kergesti välja uhtuda;
ei tohi olla inimesele ohtlik;
ei tohi olla ebameeldiva lõhnaga;
puidus peab mürgisus säilima võimalikult kaua;
antiseptik ei tohi puitu tugevalt
määrida .
36
Antiseptikud võib jagada 4 rühma:
Vees lahustuvad antiseptikud. Need on enamasti
pulbrid , mis on
küllaltki mürgised, imenduvad hästi puitu ja ei määri seda.
Puuduseks on
pulbritel , et need on niiskuse mõjul kergesti väljauhutavad.
Mõned pulbrid võivad ka lubja toimel kaotada oma mürgisuse.
Õliantiseptikud. Need on tumedad venivad vedelikud. Vesi neid puidust
välja ei uhu.
Puuduseks on see, et nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga.
Eestis on kaua aega toodetud põlevkiviõlist antiseptikut „
Ligno“.
Antiseptilised pastad. Need koosnevad enamasti pulberantiseptikust,
mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest.
Puuduseks on see, et
pasta määrib puitu väga tugevalt.
Suure määrivuse tõttu kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva
puidu puhul.
Antiseptilised värvid. Need kujutavad endast värvi või lakki, millele on
lisatud mingit mürkainet.
Eestis toodetakse antiseptilist värvi „
Pinotex“.
Antiseptimise meetodid.
Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga
märgatavalt.
Levinumad meetodid on:
võõpamine,
pritsimine.
Võõpamisel ja pritsimisel antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu.
Immutamine vannis. Puit asetatakse algul kuuma antiseptikusse, mille
temperatuur on 90 ...95ºC. Kuumas antiseptikus puidu poorid tühjenevad.
37
Seejärel asetatakse puu jahedasse antiseptikusse (15 ...20ºC).
Jahtumisel imendub antiseptik sügavale puitu.
Surve (rõhu) all immutamine. Puit asetatakse autoklaavi
(rõhukambrisse), kus rõhu all surutakse antiseptik puitu.
Difusioon -immutamine. Puit laotakse algul tihedasse riita. Iga puidu kiht
kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga.
Virn kaetakse kinni kile või ruberoidiga (st aurutiheda
kihiga ). Riit peab olema
kinni kaetud 20...40 päeva.
Antiseptik lahustub ja imendub puitu.
Hiljem puit kuivatatakse.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta võtteid, mida kasutatakse puidu kaitseks mädanemise vastu.
2. Kuidas jaotatakse antiseptikuid?
3. Mille poolest erineb antiseptiline värv
tavalisest puiduvärvist.
4. Nimeta antiseptimise
meetodeid .
3.7. Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280ºC.
Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse mitmeid võtteid:
Konstruktiivsed võtted – puitkonstruktsioonid eraldatakse mittesüttivast
materjalist katikutega kuumuse allikatest (
ahjud , korstnad jne).
Puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate
materjalidega.
Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need
38
muudavad puidu raskeltsüttivaks.
Puidu värvimine tulekaitsevärvidega. Värv tekitab
puidule kooriku,
õhuhapnik ei ole enam puiduga kokkupuutes.
Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Võõp on pastataoline mass, mis
võõbatakse puidu pinnale 2—3 mm paksuse kihina.
3.8. Puidu kuivatamine Enne kasutamist peab puitu vajaliku niiskuseni kuivatama.
Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised:
Õhkkuivatamine. See toimub tavaliselt välisõhus.
Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi
sademekaitsega kinni.
Virn peab asuma maapinnast 250...400 mm (25...40 cm) kõrgusel.
Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks.
Õhkkuivatamise eelised:
ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid,
on odav kuivatusviis.
Õhkkuivatamise puudused:
pikk kuivatamise aeg – keskmise paksusega laudadel 20...40 päeva;
kuivamise aeg sõltub õhuniiskusest -
õhuniiskus on aasta-ajati erinev;
niiskusesisaldust ei saa viia õhukuiva puidu niiskusest madalamale – ei
saavutata toakuiva puidu taset;
majanduslikult kahjulik - kuivamise ajal seisavad kasutamata suured
puiduvarud .
39
Kamberkuivatamine. See toimub kuivatis 80...100ºC juures.
Kuivatis tekib puidu kuivamisel veeauru. Et veeauru eemaldada, peab
kuivatis olema hea
õhuvahetus .
Kamberkuivatamise eelised:
kuivatamine on tunduvalt kiirem (5...10 päeva);
puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni, ka toakuiva puidu tasemeni;
kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed.
Kamberkuivatamise puudused:
kuivati on kallis ehitis,
kuivatamiseks
kuluva kütuse kulu on üsna suur.
Elektriline kuivatamine. Puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi
vahele, millesse juhitakse vool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus
puidus
aurustub .
Elektrilise kuivatamise eelised:
puidu
kuivamine toimub väga ühtlaselt,
puidu pragunemise oht on väike.
kuivamine kestab ainult 10...12 tundi.
Elektrilise kuivatamise puuduseks on selle kõrge hind.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta puidu tulekaitse võtteid.
2. Mida kujutab endast puidu tulekaitsevõõp?
3. Nimeta õhkkuivatamise, kamberkuivatamise ja elektrilise kuivatamise
eeliseid .
40
4. Nimeta õhkkuivatamise, kamberkuivatamise ja elektrilise kuivatamise
puuduseid.
3.9. Puidust ehitusmaterjalid Kõik puidust ehitusmaterjalid võib jagada 5 rühma.
Ümarmaterjalid. Need on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve
järgud.
Ümarmaterjalid jaotuvad omakorda.
Alaliik Ladva läbimõõt Pikkus Palgid vähemalt 140 mm
4...7 m
Peenpalgid
80...140 mm
3...7 m
Ümarlatid
30...80 mm
3...7 m
Laastupakud
vähemalt 140 mm
0,5...0,7 m
Vineeripakud
vähemalt 200 mm
1...2 m
Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust.
Vineeripakud valmistatakse peamiselt lehtpuust (kasest).
Saematerjalid . Need saadakse
palkide pikisaagimisel.
Tähtsamad saematerjalid on (vaata joonist 3.9.1):
poolpalgid – lõhki saetud ümarpalk;
servatud palgid – kahest küljest saetud;
servamata lauad – paksus 13...100 mm;
servatud lauad – neljast küljest saetud, paksus on 13...100 mm, laius
peab olema paksusest vähemalt 2 korda suurem;
prussid - neljast küljest saetud, paksus on üle 100 mm, laius peab
olema paksusest vähem kui 2 korda suurem;
41
latid – erinevad prussist sellega, et lattide paksus on alla 100 mm;
liiprid – materjalid igasuguste rööbaste jaoks.
Joonis 3.9.1. Puidust saematerjale: a) poolpalk , b) servatud palk, c) servamata laud, d) servatud laud, e) latt, f) pruss , g) liiper. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust.
Laudu tehakse nii okaspuidust kui ka lehtpuidust.
Saematerjalide koguse mõõtühikuks on
tihumeeter (m³).
Pooltoode. Peale saagimist on seda materjali veel töödeldud, näiteks
hööveldatud, freesitud jne.
42
Peamised puidust
pooltooted on (vaata joonist 3.9.2):
hööveldatud lauad;
põrandalauad – paksus 22...37 mm (sulundlauad);
voodrilauad – paksus 12...22 mm (kas täis- või poolsulundlauad);
piirlauad ja liistud ;
sindlid – katusekattematerjal, mis on pakkudest välja saetud;
sindli pikkus on 0,5...0,7 mm;
katuselaastud - katusekattematerjal, mis on pakkudest välja lõigatud;
katuselaastu pikkus on 0,5 m;
kattevineer ehk spoon – puidust välja lõigatud või välja saetud 0,5...1,5
mm paksune leht;
ristvineer – saadakse nii, et mitu spooni liimitakse risti üksteise peale;
levinud on 3-kihiline kasevineer;
parketiliistud – tehakse tavaliselt tammest või
saarest , parketiliistu
pikkus on 150...400 mm.
Joonis 3.9.2. Puidust pooltooteid: a, b, c - põrandalauad, d, e - voodrilauad, 43
f - sindel, g, h - parketiliistud Puidust ehitusdetailid. Need on valmis hooneosad.
Tähtsamad puitdetailid on:
uksed,
aknad,
aknalauad,
piidad,
parketikilbid,
liimkonstruktsioonid,
puitpaneelid jne.
Puitkiudplaadid . Need valmistatakse peenest puitvillast, mis
pressitakse kokku ja kuivatatakse
kuumalt .
Sideaineks on puidus olev
vaik .
Puitkiudplaadid jagunevad:
isoleerplaadid – kasutatakse sooja- ja heli-isolatsiooniks;
katteplaadid – kasutatakse siseseinte ja lagede katteks;
jäigad plaadid – kasutatakse vaheseinte, põrandate, uste, sisseehitatud
mööbli jne tegemiseks.
Plaadi paksus on 3...25 mm.
Sageli kaetakse plaadi
pealispind mõne dekoratiivse kihiga, näiteks spooni,
dekoratiivpaberi, riidega jne.
Selliselt kaetud
plaate nimetatakse
lamineeritud plaatideks . Need ei vaja
enam
viimistlemist .
Puitlaastplaadid . Need valmistatakse puidulaastudest.
Laastud segatakse
tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku.
44
Puitlaastplaadid jagunevad:
kerged puitlaastplaadid - kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks;
poolrasked puitlaastplaadid – kasutatakse vaheseinte ehitamiseks;
rasked puitlaastplaadid – kasutatakse põrandate tegemiseks.
Plaadid on ühe- või mitmekihilised.
Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud.
Mitmekihiliste plaatide pindmised
kihid on kvaliteetsematest laastudest.
Puitlaastplaatidele sarnaselt on tehtud plaate ka
saepurust , linaluudest,
spoonijäätmetest jne.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta olulisemad saematerjalid.
2. Mida nimetatakse puidu juures pooltooteks?
3. Nimeta peamisi puidust pooltooteid.
4. Nimeta peamisi puidust ehitusdetaile.
5. Kuidas saadakse puitkiudplaate?
6. Kuidas saadakse puitlaastplaate?
7. Mis on lamineeritud plaadid?
45
4.
METALLMATERJALID 4.1. Üldmõisteid metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on laialdaselt kasutatavad, sest nad on
väga tugevad,
elastsed,
mitmeti
töödeldavad .
Ehitusmaterjalid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.
Mustmetallid koosnevad rauast, mille peamiseks lisandiks on
süsinik .
Süsiniku sisalduse järgi jagunevad mustmetallid
malmideks ja
terasteks.
Värvilistest metallidest on tuntumad vask ja alumiinium. Neid kasutatakse
ehitusel kõige rohkem.
Veel on värvilised metallid:
nikkel ,
tsink , tina,
seatina ,
kroom jne.
Sulamitest kasutatakse ehitustel kõige rohkem pronksi, messingut ja
duralumiiniumi.
4.2. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes. Malmi
tooraineks on raud, koks ja räbustaja
(
lubjakivi ,
dolomiit ).
Kõrgahi on šahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt.
Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust see välja lastakse.
Malmid jagunevad 3
alaliiki :
Valumalmid. Seda nimetatakse ka hallmalmiks, sest tema murdepind on
hall. Osa süsinikku (C) pole
rauaga (Fe) keemiliselt ühinenud. Valumalmist
46
saadakse tooteid valamise teel.
Ehitusel
enamkasutatavad malmtooted on:
kanalisatsioonitorud,
toruliitmikud,
keskkütteradiaatorid,
ahjude ja pliitide metallosad jne.
Malm on
habras metall . Seda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri
tõmbejõude ja lööke.
Toormalmid. Toormalmi nimetatakse ka valgeks
malmiks , sest tal on hele
murdepind.
Malmis olev süsinik on rauaga ühinenud. Kasutatakse peamiselt
terase tootmiseks.
Toormalmi kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks vähe.
Toormalm on
hapram, kui
valumalm .
Erimalmid ehk ( rauasulamid ). Ehitustehnikas kasutatakse neid vähe.
4.3. Terased Terase tootmine. Terast toodetakse toormalmist või vanarauast.
Terast
tootes vähendatakse metallis tunduvalt süsiniku ja teiste kahjulike
ühendite sisaldust.
Terase omadused. Terase omadused määratakse katselisel teel.
Tähtsamad katsed on:
tõmbkatse,
paindekatse,
kõvaduse ja löögitugevuse määramine.
Legeerterased sisaldavad lisaks
rauale ja süsinikule legeerivaid
(vääristavaid) lisandeid.
47
Enam kasutatavad lisandid on:
nikkel (Ni) suuurendab tugevust, korrosioonikindlust;
kroom (Cr) suurendab kulumis- ja korrosioonikindlust, halvendab
karastamist;
mangaan (Mn) vähendab haprust;
räni (Si) suurendab tugevust, vetruvust, soodustab karastamist;
vask (Cu) suurendab korrosioonikindlust;
volfram (W) teeb terase väga kõvaks.
4.4. Alumiinium ja tema sulamid Alumiinium. See on üks kergemaid metalle. Alumiiniumi (Al) tugevus on
väike ja ei sobi kasutada kandekonstruktsioonideks.
Alumiinium on
plastne ja korrosioonikindel.
Alumiiniumist tehakse:
traati odavamate elektrijuhtmete ja kaablite tarvis;
plekki ,
käepidemeid,
mitmesuguseid liistdetaile jne.
Alumiiniumi sulamid. Need sisaldavad lisaks alumiiniumile vaske,
magneesiumi,
mangaani , räni jne.
Ehitusel sagedamini kasutatav alumiiniumisulam on
duralumiinium .
Duralumiinium on
vananev metall. See tähendab, et vananedes tema tugevus
kasvab, kuid sitkus ja korrosioonikindlus langevad.
Vananemine toimub kiiresti (5...7 päevaga), seega ekspluatatsioonis
duralumiiniumi omadused enam ei muutu.
Duralumiiniumi vananemine võib ilmneda alles 70...100 aasta pärast.
48
4.5. Vask ja tema sulamid.
Vask on pehme metall. Ta on ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega.
Vask on peamine elektrijuhtmete materjal.
Vasest tehakse ka plekki.
Vaske ja tema sulameid kasutatakse veel
torude , kraanide, ventiilide,
käepidemete jne valamisel.
Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing.
Vase sulamid on
puhtast vasest tunduvalt tugevamad.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Miks on metallidest ehitusmaterjalid laialdaselt kasutatavad?
2. Kuidas jagunevad metallidest ehitusmaterjalid?
3. Kuidas jaotatakse malme?
4. Mille poolest erineb valumalm toormalmist?
5. Nimeta malmtooteid, mida kasutatakse ehitusel.
6. Mida valmistatakse alumiiniumist?
7. Kuidas nimetatakse vananevat metalli?
8. Mida tähendab metalli vananemine?
9. Mida valmistatakse vasest?
4.6. Metallmaterjalide tootmine Metalltoodete valmistamisel kasutatakse järgmisi meetodeid:
valamine – sel meetodil valmistatakse peaaegu kõik
metalltooted ;
kuumalt valtsimine - sel meetodil töödeldakse kergemalt
vormitavamaid (plastsemaid) metalle, näiteks terast, alumiiniumi, vaske;
49
tõmbamine – tõmbamisega toodetakse traati ja teisi peenemaid
materjale;
sepistamine – kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel;
lõiketöötlus (
treimine , freesimine,
puurimine jne) – sellega antakse
toorikule lõplik kuju.
Mõnikord kasutatakse ka külmvaltsimist ja tõmbamist. Vaata joonist.
Joonis 4.6.1. Metallide kuumtöötlemine: a – valtsimise skeem, b – tõmbamise skeem. 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted. Need moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest
metall-materjalidest.
Tähtsamad valtsmetalltooted on:
ümarteras , ruut-teras, latt-teras, leht-teras;
plekk – tasapinnaline või reljeefne plekk, must- või tsingitud plekk;
torud – õmbluseta
peenemad torud, valtsõmblusega või
keevisõmblusega jämedamad torud, mustad või tsingitud torud;
võrdkülgne
nurkteras , erikülgne nurkteras,
karpteras,
topelt T-teras;
50
rööpad;
mitmesugused eriprofiilid.
Joonis 4.7.1. Profiilteraseid: a – võrdkülgne nurkteras, b – erikülgne nurkteras, c – topelt T-teras, d – karpteras. Tõmmatud tooted. Enamkasutatavad on:
traat – läbimõõt on väiksem kui 5mm (Ø
terasest , vasest, alumiiniumist;
peenemad ümarterased;
peenemad torud – mis on valmistatud terasest, vasest, alumiiniumist.
Valatud tooted. Enamik on valmistatud
malmist ,
pronksist või alumiiniumist.
Olulisemad neist on:
malmist kanalisatsioonitorud,
torude liitmikud,
mitmesugused ahjutarbed,
keskkütteradiaatorid,
kraanid ja ventiilid – neid valmistatakse peamiselt pronksist.
51
Sarrusteras . Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse,
mis betooni valamisel asetatakse selle sisse.
Nii saadud materjal on
raudbetoon.
Betoon on habras materjal. See on betooni peamiseks puuduseks. Sarruse
abil vähendatakse betooni haprust.
Sarrustena kasutatakse kas
sileda - või reljeefse pinnaga ümarterast.
Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini.
Joonis 4.7.2. Sarrusteraseid: a – sile ümar- sarrus , b – sarruse traat, c – kuum-valtsitud reljeefne sarrus, d – külm-muljutud reljeefne sarrus, e ja f – sarrustrossid. Metallpeen-materjal. Tuntumad neist on (vaata joonist 4.7.3):
52
naelad – ümmargused või kandilised naelad, laiapealised papinaelad,
peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne;
puidukruvid –
kumer -, lame- või kantpeaga puidukruvid, mis võivad
olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud;
poldid;
needid – neid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist;
võivad olla kumer- või lamepeaga;
riisad ehk klambrid – on mõeldud jämedate puitdetailide
ühendamiseks ;
peentooted – ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed,
kremoonid jne.
eriotstarbelised kruvid : Need on:
-
kipsplaadi kruvid, mis on peenemad, suurema peaga ja suurema
keermesammuga;
-
puurkruvid, mis on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale
augu ette;
kasutatakse katusepleki kinnitamisel;
- piidakruvid – need võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas.
Joonis 4.7.3. Metallidest peenmaterjale: a – võtmepeaga kruvi, b – lamepeaga kruvi, c - kumerpeaga kruvi, d – riisk , 53
e - kumerpeaga neet , f - lamepeaga neet, g – polt. --------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta metallmaterjalide valmistamise meetodeid.
2. Nimeta metallidest ehitusmaterjale.
3. Nimeta valtsmetalltooteid.
4. Nimeta tõmmatud tooteid.
5. Nimeta valatud tooteid.
6. Mida nimetatakse sarrusteraseks?
7. Kuidas saadakse raudbetooni?
8. Nimeta metall-peenmaterjale.
9. Nimeta kruvide tüüpe.
10.
Nimeta naelte tüüpe.
4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse Korrosioon.
Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist,
mida põhjustab ümbritsev keskkond.
Korrosioon võib olla keemiline või
elektrokeemiline .
Keemilise korrosiooni puhul ühineb metall mõne teise keemilise elemendiga.
Kõige sagedamini on selleks hapnik.
Tekib rauarooste, mis on püde materjal.
Elektrokeemiline korrosioon. See tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga.
Korrosiooni liigitatakse
põhjuste järgi järgmiselt:
54
ilmastikuline korrosioon – tekib ilmastiku mõjust
metallile ,
veealune korrosioon – see kujutab endast vees oleva metalli
elektrokeemilist lagunemist,
maa-alune korrosioon – tekib pinnase mõjust metallile,
korrosioon uitvoolude toimel – tekib elektrivoolu mõjul metallile.
Leviku laadi järgi eristatakse veel mitmeid korrosiooniliike:
Pindkorrosioon. See levib ühtlase õhukese kihina üle suure pinna.
Metalli ta esialgu ei nõrgesta, sest korrosioon paistab kohe silma.
Õigeaegselt saab vastuabinõusid rakendada.
Kohalik korrosioon. See esineb metalli pinnal üksikute laikudena.
Tungib sügavamale metalli sisse. Väliselt pole nii nähtav, seetõttu on
pindkorrosioonist tunduvalt ohtlikum.
Kristallidevaheline korrosioon. See tekib metalli sisemuses, on raskesti
avastatav. On väga ohtlik.
Korrosioonikaitse. Kõige sagedamini kasutatakse ehitusel lakkimist ja
värvimist, mis on kõige lihtsamad ja odavamad võtted.
Lisaks kasutatakse veel järgmisi võtteid:
metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid;
metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht;
metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht;
metall kaetakse mõne teise sulametalliga;
metalli pinnale pihustatakse mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht;
kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht;
metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga.
Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad
eraldavad metalli ära
55
keskkonna kahjulikest välismõjudest.
Miks on vaja korrosioonikaitsega tegelda?
Põhjus on selles, et igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8...10% kogu
maailma aastasest terasetoodangust.
See on tohutu kogus metalli.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta korrosiooni liike selle leviku järgi.
2. Nimeta korrrosioonikaitse võtteid.
5. LOODUSKIVIMATERJALID 5.1. Üldmõisteid 56
Mineraal . Mineraal on anorgaanilinemass, mis on tekkinud maakoores
mitmesuguste protsesside tagajärjel.
Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne.
Eri
mineraale on umbes 2000.
Kivimid. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist.
Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks ehk teralisteks.
Kivimid jaotatakse 3 rühma:
1.
Tardkivimid (ehk magmakivimid) – tuntumad neist on
graniit , pimss,
vulkaaniline tuhk ja laava jne.
2.
Settekivimid - tuntumad neist on liiv, kruus, savi, tolm, liivakivi, kips,
dolomiit, lubjakivi, kriit jne.
3.
Moondekivimid - tuntum neist on
marmor .
5.2. Tardkivimid Tardekivimid on tekkinud vulkaani vedela magma hangumise tulemusel.
Tardkivimid on:
tihedad ,
tugevad,
raskelt töödeldavad.
Graniit. Graniit on peamine Eestis
leiduv tardkivim . Ta on kristalliline
kivim .
Graniiti leidub mandrijää liikumisega siia tulnud graniitrahnudes.
Graniitaluspõhi asub Eestis sügaval ja sealt seda ei kaevandata. Graniiti
kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks.
57
Graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on:
väga tugevad,
kulumiskindlad,
ilmastikukindlad,
vastupidavad.
Peamised ehitusmaterjalid, mille tegemisel on kasutataud graniiti:
killustik ,
sillutuskivid,
äärekivid ,
välistrepi-
astmed ,
plaadid põrandateks või seinte vooderduseks,
skulptuursed detailid jne.
5.3. Settekivimid Settekivimid on tekkinud mineraalainete
settimise teel. Näiteks:
tardkivimid on murenenud ilmastiku toimel. Nii on tekkinud
liivad ,
kruusad,
savid ;
elusorganismide jäänused (skeletid, kestad) on sadestunud veekogude
põhja. Need on orgaanilised kivimid. Nii on tekkinud lubjakivi;
jne.
5.4. Paekivid 58
Paekivi on Eesti rahvuskivi. Üle poole Eesti territooriumist asub pae peal. Kui
kujutada ette joont Pärnust Mustveeni, siis sellest põhjapoolne osa asub
paepinnasel.
Paekivi on kahte liiki:
lubjakivid ,
dolomiidid.
Eestis on üle 20 tegutseva paekarjääri.
Lubjakivi. Eestis on lubjakivi kõige kasutatavam kivim, sest see on ka laialt
levinud. Lubjakivi sisaldab kaltsiiti ja savi. Suuremad lubjakivi karjäärid on
Väos, Harkus, Vasalemmas, Kundas, Rakkes jne.
Sajandeid on lubjakivi kasutatud müürikivina.
Tänapäeval kasutatakse lubjakivi:
killustiku tootmiseks,
kõnniteeplaatide tegemiseks,
trepiastmete tegemiseks jne.
Ka tsemendi üheks tooraineks on lubjakivi.
Puhtamaid lubjakive kasutatakse ka lubja põletamiseks.
Dolomiit. Kõige rohkem leidub seda Lääne-Eestis ja saartel. Tuntum
kaevandamiskoht on Saaremaal Kaarma karjäär.
Dolomiit sarnaneb lubjakiviga, ta on hästi töödeldav (eriti niiskes olekus).
Hea töödeldavuse tõttu treitakse
dolomiidist väga keeruka kujuga detaile.
Dolomiit on enamasti hall, mõnikord ka sinaka või pruunika varjundiga.
Dolomiiti kasutatakse kõige enam hoonete välisviimistluses.
Sisetöödel kasutatakse seda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne.
59
5.5. Moondekivimid Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või
rõhu mõjul.
Gneiss. See on moondunud graniit. Eestis esineb gneissi-rahne.
Kasutatakse gneissi nagu graniitigi.
Marmor. Marmor on tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest.
Ta on:
kristallilise ehitusega,
hästi poleeritav,
väga erineva värvuse ja mustriga.
Oma ilu tõttu kasutatakse
marmorit peamiselt viimistlustöödel.
Eestis päris marmorit ei leidu.
Kiltkivid. Kiltkivid lõhestuvad väga kergesti õhukesteks plaatideks.
Neid saab kasutada katusekatte-materjalidena.
Eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk materjal, seda ei saa ehitusmaterjalina
kasutada.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Kuidas jagunevad kivimid?
2. Missugused on tardkivimid?
3. Missugused on graniidist valmistatud ehitusmaterjalid?
4. Nimeta graniidist saadavaid ehitusmaterjale.
60
5. Kuidas on tekkinud settekivimid?
6. Mis on Eesti rahvuskivi?
7. Milleks kasutatakse lubjakivi?
8. Milleks kasutatakse dolomiiti?
9. Kuidas on tekkinud moondekivimid?
10.
Missugune kivim on marmor?
11.
Kus kasutatakse marmorit?
5.6. Loodusliku kivimi töötlemine Looduslikku kivimit kaevandatakse karjäärides. Seda murtakse, lõhatakse või
saetakse karjääri nõlvadelt.
Murdmine võib toimuda:
hüdro-kiilumisega,
löök-kiilumisega.
Kiilud asetatakse kivivahedesse või ettepuuritud aukudesse.
Murdmisega saadakse suuri kive, milles ei ole pragusid.
61
Joonis 5.6.1. Kivimi murdmine kiiludega: 1 – kivim, 2 – ettepuuritud auk, 3 – kiil , 4 – kiilupõsed. Lõhkamist kasutatakse peamiselt killustiku
tooraine saamiseks.
Saagimisel saadakse korrapärased kiviplokid. Saagida saab pehmemaid ja
keskmise kõvadusega kivimeid.
Selliseks on näiteks dolomiit.
Karjäärist saadud toorme töötlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid võtteid:
Murdmine – selliselt saadud kivimit kasutatakse kivimüüride
valmistamiseks.
Purustamine (lõhkamine) – kasutatakse killustiku tootmiseks.
Klompimine –
kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi
servi muutub peaaegu
sirgeks .
Tahumine – kas kõik või osa kivipinda täksitakse tasaseks.
Saagimine – selliselt saadud kivimit kasutatakse plaatide tootmiseks.
62
Hööveldamine – kasutatakse suuremate tasapindade (näiteks
trepiastmed ) töötlemiseks.
Lihvimine – tehakse abrasiivketaste abil. Selle võttega kõrvaldatakse
töötlemisjälgi.
Poleerimine – tehakse pehmest materjalist ketaste abil. Selle võttega
antakse kivimile läikiv pind. Läiget võtavad peale just kõvemad kivimid.
5.7. Sõmerad looduskivimaterjalid Sõmerad materjalid esinevad looduses nn valmiskujul. Nad vajavad ainult
kaevandamist ja transportimist. Mõnikord vajavad nad ka vähest töötlemist,
näiteks sõelumist.
Liiv. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel.
Tekkimise järgi jaotatakse liivad:
mäeliivad,
uhteliivad, mis jagunevad veel mere-, järve- ja jõeliivadeks;
lendliivad – need on tuulega edasikantavad peenemad liivad, esinevad
peamiselt kõrbetes.
Eesti liivad kuuluvad uhteliivade hulka.
Liiva kasutatakse:
mörtides,
betoonides,
teedeehituses,
silikaat -
telliste valmistamisel,
jne.
63
Ehitusliiv on
sõmer materjal, mille
tera jämedus on 0,125...4,0 mm (ENi järgi).
Kruusad. Kruusad jagunevad tekkimise järgi:
mäekruusad – seda nimetatakse ka
looduslikuks killustikuks, sest
kruusaterad
terad on nukilised;
uhtekruusad – terad on vee toimel
lihvitud siledaks;
moreenkruusad – on tekkinud mannerjää tegevuse tulemusena.
Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka.
Liiva ja
kruusa looduslikku segu nimetatakse
kruusliivaks.
Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamus kuulub kruusliivade hulka.
Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega
teri , palju on selles suuri
kive.
Ehituskruus on sõmer materjal, mille terade jämedus on 4...64 mm.
Kruusa ja kruusaliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses. Kasutatakse ka
betooni tootmises.
Savi. Savi on väga peeneteraline materjal.
Savi terad on õhukesed plaadikujulised, seetõttu on
märg savi väga plastne
ja veetihe.
Savi sisaldab veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi omadusi
ja värvust.
Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel.
Savi ja liiva sisalduse järgi jagatakse mineraalpinnased järgmiselt:
raske savi – tolmu ja liiva on selles alla 40%;
savi – savi ja liiva on selles
enamvähem võrdselt;
raske
liivsavi – savi on selles 20...30%;
keskmine liivsavi - savi on selles 15...20%;
64
kerge liivsavi - savi on selles 10...15%;
saviliiv - savi on selles 5...10%;
liiv - savi on selles alla 5%.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Kirjelda loodusliku kivimi kaevandamise võtteid.
2. Kirjelda karjäärist saadud toorme töötlemise võtteid.
3. Mis on sõmerad looduskivimaterjalid?
4. Kus kasutatakse liiva kui ehitusmaterjali?
5. Kus kasutatakse kruusa kui ehitusmaterjali?
6. Milleks kasutatakse savi kui ehitusmaterjali?
5.8. Pinnased teedeehituses Teede muldkehad ehitatakse üldjuhul töödeldud või töötlemata pinnase
materjalidest.
Mineraalpinnased jagunevad kaljupinnasteks ja sõmerateks pinnasteks.
Kaljupinnased. Need kujutavad endast ühtset või pragunenud ala.
Survetugevuse järgi jagunevad kaljupinnased:
väga tugevad,
tugevad, keskmised,
vähetugevad,
nõrgad,
väga nõrgad.
Sõmerad pinnased. Sõmerad pinnased jagunevad omakorda:
65
munakivid,
veeriskivid,
kruus,
liiv,
tolm,
savi.
Liivapinnased. Jämeduse järgi jagunevad need:
kruusliivadeks,
jämeliivadeks,
keskliivadeks,
tolmliivadeks.
Kruusapinnased. Puhtal kujul leidub kruusapinnaseid (terad 2...40 mm)
Eestis vähe.
Tavaliselt sisaldavad nad veel liiva, tolmu ja suuri kive. Kruusa omaduste
parandamiseks kruusa sageli purustatakse.
Olenevalt sellest, kui palju on saadud materjalis
purustatud kive, nimetatakse
kruusa:
kruusakillustikuks (purustatud teri ≥ 70%),
kruusaseguks (purustatud teri alla 70%),
kruusliivaks (üle 4 mm jämedusega teri 20...50%).
Savipinnased. Need jagunevad:
saviliivadeks,
liivsavideks,
savideks.
66
Savid jagunevad kõvadeks, plastseteks ja voolavateks.
Kõva savi on vähese veesisaldusega, ta ei ole rullitav.
Külmakerkelisuse järgi jaotatakse pinnased:
mittekülmakerkeline pinnas – kruusad, jämeliivad;
vähekülmakerkeline pinnas – keskmine ja
peenike liiv;
külmakerkeline pinnas – saviliiv;
tugevalt kerkeline pinnas – liivsavi;
erakordselt kerkeline pinnas – savi.
Väga nõrgad pinnased liigitatakse:
muda – saviliivamuda, liivsavimuda või savimuda;
turvastunud liivad ja savid;
järvemuda (sapropeel) – sisaldab orgaanilisi aineid;
turvas – koosneb valdavalt orgaanilistest ainetest.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Kuidas jagunevad sõmerad pinnased?
2. Kuidas jagunevad liivapinnased?
3. Kuidas jaotuvad kruusad selles leiduva purustatud kivi hulga järgi?
4. Kirjelda savipinnaste liike.
5.9. Murtud kivimaterjalid Murtud kivimid saadakse karjäärist. Kaevandatud kivimeid purustatakse
kivipurustis või murtakse väiksemateks tükkideks kiiludega.
Murtud kivimid on korrapäratud kivitükid.
67
Killustik. Eestis tehakse
killustikku peamiselt:
lubjakivist,
dolomiidist,
graniidist.
Graniidikillustikku peetakse parimaks.
Killustikku kasutatakse:
betooni täitematerjalina,
teedeehituses,
pinnasele toetuvate põrandate alusena jne.
Tehisliiv . Seda tehakse peamiselt graniidist.
Tehisliiva kasutatakse
terrasiit -krohvis,
betoonides,
asfaltbetoonides.
Müürikivid. Eestis tehakse neid peamiselt lubjakivist või dolomiidist. Harva
tehakse ka graniidist.
5.10. Korrapärased kivimaterjalid Korrapäraseks loetakse materjale, millel vähemalt üks külg on enamvähem
korrapärane.
Soklikivid . Need on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Töödeldud on
neil ainult väliskülg.
Soklikivid võivad olla:
klombitud,
68
tahutud,
saetud,
lihvitud.
Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist.
Vooderdusplaadid . Need on mõeldud eelkõige välisseinte katteks. Vahel
kasutatakse ka siseseinte katteks.
Vooderplaadid valmistatakse enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist.
Õhukesed plaadid liimitakse
seintele .
Paksud plaadid kinnitatakse metallklambritega.
Põrandaplaadid. Neid tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist
jne.
Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse.
Tehakse:
täiskiviplaate,
mosaiikplaate,
bretša-plaate.
Mosaiikplaadid tehakse killustikust ja tsementmördist. Tsemendi ja killustiku
erineva värvuse tõttu saadakse kirjuid plaate.
Bretšaplaatide tegemisel kasutatakse ära õhemate dolomiitplaatide
saagimise ajal
purunenud tükke. Plaaditükid laotakse tsementbetoonalusele
ja pressitakse kokku. Nii saadakse suuremustriline plaat.
Kivist põrandaplaate kasutatakse seal, kus põrand peab olema vee- ja
kulumiskindel. Neid tehakse
69
koridoridesse, vestibüülidesse, trepikodadesse,
terrassidele jm.
Trepiastmed. Neid tehakse lubjakivist või dolomiidist. Välisastmeid tehakse
enamati graniidist.
Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga.
Välistrepiastmed tehakse ilma esiservata.
Astmete pealispind ja esipind peavad olema puhtalt töödeldud.
Otsad töödeldakse vastavalt vajadusele.
Äärekivid. Need valmistatakse enamasti graniidist.
Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel.
Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind.
Betoonist tehtud äärekivid on odavamad kui graniidist tehtud äärekivid.
Sillutuskivid. Kõige sagedamini valmistatakse need graniidist.
Sillutuskivid jagunevad:
parkettkivid – need on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad;
klompkivid – ei ole väga täpsed, kuid enamvähem täisnurksed;
mosaiikkivid – on tunduvalt väiksemad kui parkettkivid või klompkivid;
munakivid – on ovaalsed veeriskivid, soovitavalt võiksid olla pealt
laiemad.
Vaata looduskivist ehitusmaterjale allolevalt jooniselt.
70
Joonis 5.10.1. Looduskivist ehitusmaterjale: a- soklikivi, b – parkett -kivi, c – klompkivi, d – äärekivi, e – sisetrepiaste, f – välistrepiaste, g – plaataste. -------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Millest tehakse killustikku?
2. Millest saadakse tehisliiva?
3. Kus kasutatakse killustikku?
4. Kus kasutatakse tehisliiva?
5. Millest tehakse müürikive?
6. Nimeta looduskivist ehitusmaterjale.
7. Mis teeb kivimaterjalist korrapärase kivimaterjali?
8. Kirjelda soklikivisid.
9. Kuidas kinnitatakse vooderdusplaadid seintele?
10.
Nimeta kivimaterjalist põrandaplaatide liike.
71
11.
Missugused on kivimaterjalist trepiastmed?
12.
Missuguste omadustega peavad olema äärekivid?
13.
Kuidas jagunevad sillutuskivid?
72
6. KERAAMILISED MATERJALID 6.1. Üldmõisteid Igasuguseid põletatud savitooteid nimetatakse keraamilisteks materjalideks.
Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi
1) segada hoolikalt läbi,
2) vormida temast vajalik toode,
3) kuivatada tehtud toode,
4) põletada,
5) glasuurida vajadusel.
Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on:
küllalt suur tugevus,
pikk iga,
võimalus kasutada neid võimalikult erinevates hooneosades,
toormaterjal (savi) on looduses laialt levinud.
Keraamiliste materjalide puudused:
materjalide haprus,
suhteliselt suur kaal,
keraamika tootmine on võrdlemisi
energiamahukas , eriti
põletamine .
Keraamilised materjalid jagatakse:
poorsed materjalid – nende hulka kuuluvad
tellised ,
tihedad materjalid - nende hulka kuulub enamus keraamilisi plaate.
73
6.2. Keraamika toormaterjal – savi Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal (
kaoliniit ). Puhas valge savi
on kaoliinsavi.
Tavaliselt sisaldavad savid veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne.
Lisandid muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad savile mitmesuguse
värvuse.
Sobiva veesisaldusega savi on plastne ja hästi vormitav materjal.
Savi leidub Eestis laialdaselt.
6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine Keraamiliste materjalide tootmise
tsükkel koosneb juba eelpoolnimetatud
mitmest etapist:
1) savi ettevalmistus,
2) toote vormimine,
3) kuivatamine,
4) põletamine,
5) glasuurimine.
Savi ettevalmistus. Kaevandatud savil peab laskma pikemat aega seista
(laagerdada). Seejärel savi peenestatakse, sellest eraldatakse
kivid ja
segatakse ühtlaseks massiks.
Vajaduse korral lisatakse juurde vett.
Vahel on aga vaja savi pisut kuivatada.
74
Savile võib vajadusel lisada ka liiva või mõnd teist savi.
Liiv väldib savisse pragude tekkimist.
Telliste tootmiseks sobivad liivsavid.
Toodete vormimine. Vormimine toimub lintpressi abil.
Keerukama kujuga toodete valmistamisel valatakse savimass vormi.
Vormi järgi valmistatakse näiteks kraanikausse, klosetipotte jne.
Toodete kuivatamine. Kuivatamine on vajalik enne põletamist. Vormitud
savitoode on niiske.
Kui
märga toodet ei kuivata, eraldub põletamisel sellest niiskus liiga kiiresti ja
toode võib praguneda või oma kuju muuta.
Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatites, temperatuuril
80...90ºC.
Kuivatamise kestus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks kuivatatakse
telliseid 1...3 päeva.
Toodete põletamine. Toodete põletamine toimub enamasti tunnelahjudes.
Põletustemperatuur telliste puhul on 900...1000ºC, mitmesuguste
fajansstoodete puhul aga
1250 ...1300ºC.
Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest.
Telliseid põletatakse 1,5...2 ööpäeva.
Toodete glasuurimine. See võib toimuda enne või pärast toote põletamist.
Glasuur sulab ja katab toote pinna ühtlase kihiga. Glasuurikiht on tihe ja
klaasjas.
Tänapäeval tehakse
igat värvi glasuuri, sealhulgas mitmevärvilist,
kirjut ja
75
karestatud pinnaga.
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Nimeta keraamiliste materjalide positiivseid omadusi.
2. Nimeta keraamiliste materjalide negatiivseid omadusi.
3. Nimeta keraamiliste materjalide tootmise etapid.
6.4. Savitellised Savitellis on kõige enam kasutatav
keraamiline ehitusmaterjal.
Neid on palju eriliike.
Eesti suurima savitelliste tootja Wienerberger AS´i
filiaal asub
Aseris .
Eesti tellised on värvuselt punased,
pruunid või oranžid.
Täistellis . See on ilma õõnteta ühtne (kompaktne)
risttahukas .
Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel.
Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt.
Ülepõletatud
tellis on tumedam, vähepõletatud tellis aga kahvatu värvusega.
Auktellis ehk õõnestellis, kärgtellis. See on paljude läbiulatuvate
õõnsustega tellis.
Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel. Seetõttu
kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina.
Viimistlustellis. Viimistlustellis võib olla õõnteta või läbiulatuvate
õõnsustega.
Oma kujult ja mõõtmetelt on need täpsemad kui täistellis või auktellis.
Viimistlustellised on ka ilmastikukindlamad.
76
Kasutatakse neid
puhasvuuk -
müüritise ladumisel.
Viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku.
Vooderdustellis. See on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks.
Nad kuuluvad auktelliste hulka. Vooder peab olema võimalikult kerge.
Vooderdustellised moodustavad seinas eraldi kihi.
Nurktellised. Neid on kahte liiki:
1) lõigatud
nurgaga tellised,
2) ümarnurgaga tellised.
Mõeldud on nad seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka.
Klombitud tellised. Neil on klombitud kas üks külg või ots ja üks külg.
Neid kasutatakse peamiselt seinte välispindade katteks. Harvem kasutatakse
sisepindade katteks.
Ahjutellis. See on tavalisest tellisest kuumakindlam. Ahjutellis kuulub
raskeltsulavate materjalide hulka.
Ahjutelliseid kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride lõõristiku
ladumiseks .
Korstnatellis. See võib olla täis- või auktellis.
Eestis on tehtud ka kiilukujulisi korstnatelliseid. Need on mõeldud
ümmarguste korstnate ladumiseks.
Šamott-tellis. Seda valmistatakse suure tulekindlusega
savist .
Savile on liiva asemel juurde lisatud savi, mis on esialgu põletatud ja seejärel
jahvatatud.
Tellised on tavalistest pisut laiemad, sest šamottmüüritis laotakse väga
õhukese vuugiga.
77
Värvilt on šamott-tellised heledad (kollakad).
Šamott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged
temperatuurid. Näiteks:
küttekollete sisevoodrites,
tööstuslikes põletusahjudes jne.
Klinkertellis. Seda valmistatakse raskeltsulavast savist. Peale põletamist
jahutatakse seda väga aeglaselt maha.
Värv on neil lillakaspruun.
Nad on suure tugevusega ja vastupidavad ka hapetele.
Klinkertelliseid kasutatakse:
põrandateks,
teekateteks,
fasaadide katteks,
keemiatööstuses jne.
Poorsed tellised. Need jagunevad peen- ja jämepoorseteks tellisteks.
Nende telliste soojajuhtivus on teistest tellistest tunduvalt väiksem.
Poorseid telliseid kasutatakse peamiselt seinamaterjalina.
Antiiktellis. See on võimalikult vana tellise välimusega.
Tal on ebatäpsed pinnad ja erinevad mõõdud.
Neid vormitakse käsitsi.
Antiiktelliseid kasutatakse restaureerimistöödel.
Erikujulised tellised. Neid tehakse eritellimuse järgi. Mõeldud on need
78
peamiselt restaureerimistöödeks.
Vaata telliste tüüpe joonisel 6.4.1.
Joonis 6.4.1. Telliste tüüpe: a) viimistlus -auktellis, b) nurktellis, c) ümar-nurktellis, d) täistellis, e) harvauktellis Telliseid tähistatakse tähtede ja numbritega.
Mõned näited „
Aseri Tehase“ toodangust:
TT 65 – tavaline täistellis,
HAT 65 – harv-auktellis,
VTT 65 – viimistlustäistellis,
FAT 65 – fasaaditellis,
VAT 88 – viimistlus-auktellis,
VAT 65 N – nurktellis,
KAT 65 –
korstna -auktellis,
VAT 65 R – ümarnurktellis jne
AT 88 – auktellis,
Kordamine:
1. Nimeta savitelliseid.
2. Kus kasutatakse täistellist?
3. Kus kasutatakse auktellist?
4. Kus kasutatakse nurktellist?
5. Kus kasutatakse klombitud tellist?
79
6. Missuguseid telliseid kasutatakse kohtades, kus on kõrge temperatuur?
7. Missuguseid telliseid kasutatakse seinte ladumisel?
8. Missuguseid telliseid kasutatakse puhasvuuk-müüritise ladumisel?
9. Missuguseid telliseid kasutatakse pliitide ja soemüüride ladumisel?
6.5. Keraamilised katusekivid Keraamiline katus on ilus,
tulekindel ja vastupidav.
Keraamilise katuse puuduseks on, et ta on raske, habras ja katus nõuab
suurt katusekallet.
Katusekividest on enamkasutatud
S-kivi ja
valtskivi. Valtskivid liituvad
üksteisega
tihedamalt kui S-kivid. Ka katuse tulekindlus on valtskivide korral
parem.
Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi
harjakive.
Vaata katusekivide tüüpe allolevalt jooniselt.
Joonis 6.5.1. Katusekivide tüüpe: a- S-kivi, b – valtskivi, 80
c – harjakivi. Tähtsamad nõuded katusekividele.
Kivid peavad 150 mm kõrgust veesammast kinni
pidama vähemalt 30
min.
Kivi, mis on
otstest toetatud, peab taluma vähemalt 70-kilogrammist
koormust.
Kivid peavad olema külmakindlad.
Ühe m² märja kivikatuse kaal ei tohi olla üle 50 kg.
Kivide veeimavus ei tohi olla üle 10%.
Kivid peavad olema pragudeta, ühtlase struktuuriga ja ilma lubjakivi
tükkideta.
Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka
tsementbetoonkive.
Neid valmistatakse tsemendi, liiva ja vee
segust .
-----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Nimeta katusekivide positiivsed omadused.
2. Nimeta katusekivide negatiivsed omadused.
3. Nimeta katusekividele esitatavaid nõudeid.
6.6. Keraamilised plaadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma:
põrandaplaadid,
siseseinaplaadid,
fasaadiplaadid,
81
mosaiikplaadid.
Põrandaplaadid. Põrandaplaadid on enamasti sileda pealispinnaga.
Põranda
libeduse vältimiseks kasutatakse vahel ka reljeefse (ebatasase)
pinnaga plaate.
Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne. Nii nakkub ta paremini
plaatimis -
seguga.
Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või
glasuurimata .
Keraamilised põrandaplaadid on:
veekindlad,
kulumiskindlad,
kergelt pestavad,
lõplikult
viimistletud .
Keraamiliste põrandaplaatide puuduseks on nende suur soojajuhtivus. Selline
põrand on tavaliselt külm. Ka ei summuta ta
müra .
Plaatide värvus sõltub savist. Kõige sagedamini on plaadid kollased,
punased, pruunid või valged.
Glasuuriga võib
plaadile anda väga erinevaid värvitoone.
Plaadid võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga.
Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka
klinkerplaadid . Need on väga
ilmastikukindlad. Seetõttu sobivad kasutamiseks välistreppide katteks.
Libeduse vältimiseks on klinkerplaadid enamasti reljeefse pinnaga.
Siseseinaplaadid on
fajanssplaadid. Need tehakse enamasti
valgest savist.
82
Esikülg on neil plaatidel enamasti sile ja see kaetakse glasuuriga. Glasuur
annab plaatidele erinevaid värvusi.
Tagakülg on fajanssplaatidel alati reljeefne, nii on nende kleepuvus parem.
Keraamiliste plaatidega kaetud sein on:
veekindel,
kergelt
pestav ,
lõplikult viimistletud.
Fasaadiplaadid. Fassaadiplaadid võivad olla suured või väikesed.
Suured fassaadiplaadid paigaldatakse seinale samal ajal, kui müüri laotakse.
Suured plaadid on tavaliselt glasuurimata.
Väikesed plaadid kleebitakse enamasti valmisseinale.
Need plaadid on sarnased siseseinaplaatidega.
Väikesed plaadid on kas glasuuritud või glasuurimata.
Mosaiikplaadid. Mosaiikplaadid on väga väikesed plaadid.
Nad on kas glasuuritud või glasuurimata.
Mosaiikplaate kasutatakse põrandate ja välisseina
paneelide katteks.
Mosaiikplaate turustatakse 1 m² suuruste vaipadena –
vaipkeraamikana.
Põrandale paigaldatakse plaadid tervete vaipadena.
Plaadid liimitakse kahte moodi:
esiküljega tugevale paberile,
alumise küljega mingile võrgule.
Peale
plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha.
Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele.
83
Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile
peale.
Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Nimeta keraamiliste põrandaplaatide positiivseid omadusi.
2. Nimeta keraamiliste põrandaplaatide negatiivseid omadusi.
3. Kuidas kasutatakse fassaadiplaate?
4. Kuidas paigaldatakse mosaiikplaate?
5. Missugune on keraamiliste plaatidega kaetud sein?
6.7. Keramsiit ehk kergkruus Keramsiit ehk kergkruus valmistatakse paisuvatest savidest, mis on
kergeltsulavad. Savi segatakse veega.
Mõnikord lisatakse ka
saepuru või turbajahu.
Vedel savi kuivatatakse ahjus 1100...1200ºC juures. Kuivades savi praguneb.
Pragunenud savist veeretatakse ümmargused kuulid.
Kuulidest vesi aurustub kiiresti, kuulid
paisuvad ja muutuvad poorseteks.
Kuulid on pealt kaetud tiheda ja tugeva kihiga.
Kergkruusa kasutatakse:
kergbetoonide valmistamisel,
puistena soojaisolatsioonis,
teedeehituses.
84
6.8. Keraamilised torud Kanalisatsioonitorud. Neid valmistatakse tulekindlast savist.
Torud glasuuritakse seest ja väljastpoolt.
Et
tihend püsiks muhvi vahel, on muhvi sisepinnal ja toru teise otsa
välispinnal rõngassooned.
Kanalisatsioonitorud on kallimad kui betoontorud.
Samas on kanalisatsioonitorud betoontorudest keemiliselt vastupidavamad.
Kanalisatsioonitorusid kasutatakse välisvõrkude ehitamiseks kohtades, kus
esinevad keemiliselt aktiivsed reoveed.
Drenaažitorud. Need torud on 1/3 meetri pikkused muhvita torud. Nende
siseläbilõige on 50...200 mm ( 5-20 cm ).
Drenaažitorusid kasutatakse:
maaparandustöödel,
ehitusel kohalike drenaažisüsteemide ehitamiseks.
6.9. Ahjupotid Ahjupotid tehakse puhtamatest savidest.
Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata.
Ahjupotte kasutatakse ahjude, pliitide ja soojamüüride väliskestaks.
Ahjupotid ühendatakse omavahel elastsete plekk-klambritega, mis lasevad
kütmisel ahjul vabalt paisuda.
Ahjupottide õõnsused täidetakse savimördi ja spetsiaalse täitekiviga.
Peale
tavaliste ahjupottide tehakse veel
nurgapotte. Need on kas
kant või
85
ümarnurkadega.
Joonis 6.9.1. Keraamilisi ahjumaterjale: a – ahjupott, b – nurgapott, c - ahjupoti täitekivi. 6.10. Sanitaartehniline keraamika Sanitaartehniliseks keraamikaks on:
kraanikausid,
klosetipotid,
loputuskastid,
bideed,
pissuaarid,
jm keerulise kujuga tooted.
Valmistatakse need valgetest savidest valamise teel.
Põletatakse 1250... 1300ºC juures, seejärel kaetakse glasuuriga. Glasuuri
värvus võib olla väga erinev.
Glasuuriga kaetuna põletatakse veel kord.
86
Kvaliteedi järgi jaotatakse sanitaartehniline keraamika:
fajansiks,
poolportselaniks,
portselaniks.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Kuidas saadakse kergkruusa?
2. Kus kasutatakse keramsiiti?
3. Võrdle keraamiliste ja betoonist kanalisatsioonitorusid.
keraamilised kanalisatsioonitorud betoonist kanalisatsioonitorud 4. Milleks kasutatakse ahjupotte?
5. Mis on sanitaartehniline keraamika?
7. MINERAALSED SIDEAINED 7.1. Üldmõisteid 87
Ehitus- sideaine . Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse
teisi materjale. Eelkõige liidetakse teralisi materjale.
Sideained jagunevad kahte põhiliiki:
1) orgaanilised sideained,
2) mineraalsed sideained.
Orgaanilised sideained ei kivistu, nad on kleepuvad. Nad seovad ainult
materjale oma kleepivusega.
Orgaanilised sideained on:
bituumen ,
liimid,
vaigud.
Mineraalsed sideained muutuvad kivitaoliseks.
Enamik mineraalseid sideaineid on algul pulbrid.
Kasutamisel segatakse
pulber veega.
Sideaine kivistumisel tekib
tehiskivi , mis liidab kokku teisi materjale.
Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse
gruppidesse:
lubjad,
kipsid,
magneesium-sideained,
vesiklaasid,
tsemendid ,
põlevkivituhk-sideained jne.
Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained: õhk-sideaineteks ja vesi-
sideaineteks.
88
Õhksideained kivistuvad ja säilitavad oma kõvaduse ainult õhus. Sellisteks on
lubi ja kips.
Õhksideaineid saab kasutada ainult kuivades kohtades.
Vesisideained vajavad kivistumiseks vett. Neid saab kasutada igasugustes
niiskustingimustes. Neid saab kasutada ka seal, kus on veeauru.
Näiteks on vesisideaineks
tsement .
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Mis on ehitussideaine?
2. Kuidas jagunevad orgaanilised sideained?
3. Kuidas jagunevad mineraalsed sideained?
7.2. Õhklubi Õhklubi on peamine lubi-sideaine. Seda nimetatakse ka lihtsalt lubjaks.
Lubi on üks vanim sideaine.
Lubja tooraine. Lubja tooraineks sobivad:
puhtamad lubjakivid,
marmorid,
dolomiidistunud lubjakivid jne.
Lubja tootmisel põletatakse kivimit vastavas ahjus. Enne põletamist tooraine
purustatakse 100...150 mm suurusteks tükkideks.
Lubja põletamine. Toimub šahtahjudes 1000...1200ºC juures.
Ahjust saadakse tükkmaterjal, see on kustutamata lubi.
89
Tükkidest eraldub süsihappegaasi. Selle toimel muutuvad tükid kergemaks ja
väiksemaks.
Mõnikord põletatakse lupja ka jahvatatult.
Lubja kustutamine.
Lubja kustutamine seisneb selles, et lupja segatakse veega. Vee toimel
toimub keemiline
reaktsioon .
Kustutamisel tükklubi laguneb peenikeseks massiks ja paisub oma mahult
2...3,5 kordselt.
Kui lisame lubjale umbes ⅓ osa vett, siis saadakse
pulberlubi.
Suurema veehulga puhul saadakse
lubja taigen .
Väga suure veehulga puhul saadakse
lubjapiim.
Lihtsa lubja ja vee
segamise puhul jääb lubjasse ka kustumata või
poolkustunud teri.
Need
kustuvad aeglaselt ja kahjustavad lubja püsivust.
Selliselt saadud lubjataigen peab enne kasutamist 10...15 päeva seisma. Sel
ajal toimub järelkustutamine.
Lubja jahvatamine Kui enne kustutamist lupja jahvatada, siis toimub kustumine kiiremine.
Jahvatatud lubi
kustub 20...30 minutiga.
Jahvatatud lupja võib segudes kasutada ka ilma eelneva kustutamiseta.
Sel juhul kustub lubi alles segus. Eraldunud
soojus kiirendab segu tardumist.
Lubja kivistumine Kivistumine saab toimuda õhu mõjul. Õhust saab lubi süsihappegaasi (CO2),
õhku eraldub lubjast aga veeaur.
Kivistumist saab kiirendada lubja kuivatamisega või lubjale CO2 lisamisega.
Kivistunud lubi on
kaltsiitkivim.
90
Lubja omadused Lubi on
õhksideaine .
Tsemendiga võrreldes on lubi nõrk sideaine.
Kustutamiskiiruse järgi jagatakse lubjad:
kiirelt kustuvad – need kustuvad vähem kui 8 minutiga,
keskmiselt kustuvad – kustutamiskiirus on neil 8-25 minutit,
aeglaselt kustuvad – kustutamiseks kulub rohkem kui 25 minutit.
Kustutamiskiirus ei mõjuta lubja sorti.
Lubi on aeglaselt kivistuv materjal.
Lubja kasutamine Möödunud aegadega võrreldes on lubja kasutamine tänapäeval tunduvalt
vähenenud .
Lupja kasutatakse:
krohvitöödel lubimörtides sideainena,
segumörtides plastilisuse
suurendamiseks lisatava ainena
(plastifikaatorina),
silikaattoodete valmistamisel,
lubjavärvides.
Lubja turustamine Lupja turustatakse mitmel kujul:
kustutamata tükklubjana,
jahvatatud kustutamata lubjana,
pulbriks kustutatud lubjana.
Tükklupja transporditakse lahtise puistena. Seda ei saa kaua säilitada.
91
Õhuniiskuse mõjul see kustub ja hakkab seejärel kohe kivistuma.
Pikemat aega saab lupja säilitada taignana veekihi all. Sel juhul on lubi õhust
isoleeritud.
Pulberlupja turustatakse ja hoitakse paber- või kilepakendis. Soovitavalt on
seda vaja hoida kuivas laos.
Hüdrauliline lubi Hüdrauliline lubi kivistub ka niiskes keskkonnas, kuid mitte päris vees.
Survetugevus on tal suurem kui õhklubjal.
Kasutatakse seda peamiselt mörtide sideainena.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Kuidas jagatakse kustutamise kiiruse järgi lupja?
2. Kus kasutatakse lupja?
3. Kuidas turustatakse lupja?
7.3. Ehituskips Kips on samuti õhksideaine.
Kips tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kips kuivanult.
Kipsi tooraine Kipsi tooraineks on looduslik kips.
Puhas looduslik kips on poolläbipaistev
valkjas pehme materjal.
Looduslik kips võib
sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne.
Kipsi kvaliteet oleneb selles sisalduvate
lisandite hulgast.
92
Kipsi tootmine Looduslikku kipsi kuumutatakse 150...170º C juures.
Kuumutamisel kaotab kips osa oma veest.
Kips jahvatatakse enne või pärast kuumutamist või kuumutamisega
üheaegselt.
Saadud aine kujutab endast valget või veidi hallikat
pulbrit .
Kipsi tardumine ja kivistumine Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega.
Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega.
Kipsi tardumine ei tohi
alata enne 4 minutit ja peab lõppema enne 30 minutit.
Kivistumisel kips paisub.
Kipsi kasutamine Kipsi kasutatakse:
krohvimörtides tardumise kiirendajana – eriti lagede ja
puitpindade krohvimisel ;
kipsplaatide valmistamisel;
kipsbetoonis sideainena;
remonttöödel krohvi parandamiseks – kipsi kiire
tardumisaeg kiirendab
remonttöid;
kipspahtlina pindade silumisel – kipsiga saab siluda küllaltki
ebatasaseid pindu;
skulptuursete detailide valamisel.
Kipsi puudused:
Kips ei ole tugev ega veekindel.
Kipsi ei saa kasutada kandekonstruktsioonides ja
niisketes kohtades.
93
Niiske kips kaotab suure osa oma tugevusest ja võib kaotada oma toime.
Kipsi säilitamine Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides.
Kips peab olema kaitstud niiskuse eest.
Pikemaajalisel seismisel kipsi toime langeb.
Vormikips ehk skulptuur -kips Seda tehakse võimalikult puhtast kipsikivist.
Vormikipsi kasutatakse mitmesuguste vormide ja arhitektuursete detailide
valamiseks.
Kõrgtugev kips Sellest valmistatakse:
tugevaid vorme,
kipsbetooni,
tehismarmorit.
Anhüdriid-sideaine Teiste kipssideainetega võrreldes tardub anhüdriid-sideaine aeglasemalt.
Seda kasutatakse peamiselt siseviimistlustöödel.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Kus kasutatakse kipsi?
2. Mis on kipsi puudusteks?
3. Kuidas peab kipsi säilitama?
7.4. Magneesium-sideained 94
Magneesium-sideained on samuti õhk-sideained.
Neid ei segata kasutamisel veega, vaid segatakse magneesium-kloriidi
vesilahusega.
Peamised magneesium-sideained on
magnesiit ja
kaustiline dolomiit.
Looduses leidub puhast magnesiitkivimit suhteliselt vähe, seetõttu toodetakse
kaustilist magnesiiti ka vähe.
Hinnalt on kaustiline dolomiit tunduvalt odavam kui kaustiline magnesiit.
Magneesium-sideaineid kasutatakse peamiselt orgaaniliste materjalide
sidumiseks.
Magneesium-sideainete baasil toodetakse
fibroliiti ja
ksüloliiti.
Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest ja magneesium-sideainest.
Ksüloliit koosneb saepurust ja magneesium-sideainest.
7.5. Vesiklaas Vesiklaasi saadakse jahvatatud kvartsliivast ja kaltsineeritud soodast või
naatriumsulfaadist.
Sulatusahjus tekib sulaklaasi-taoline mass, mis jahutatakse maha.
Mass hangub ja praguneb väikesteks tükkideks. Seejärel tükid
autoklaavitakse rõhu all ja saadakse veniv kleepuv vedelik – vesiklaas.
Peamiselt kasutatakse vesiklaasi:
liivapinnaste tugevdamiseks – liiva immutatakse vesiklaasi lahusega;
liivapinnaste veetihedamaks muutmiseks,
krohvi ja betooni veetihedamaks muutmiseks,
lisandiks puidu tulekaitse
värvides ,
happekindla tsemendi valmistamiseks.
95
7.6. Portselandtsemendi tootmine Portlandtsement on enamkasutatav ehitussideaine.
Sageli nimetatakse seda lihtsalt tsemendiks.
Tsementi toodetakse Kundas.
Tsemendi toormaterjal Enamikel juhtudel kasutatakse tsemendi tootmisel kahte toorainet:
¾ osa mingit kaltsiitkivimit – lubjakivi, kriit, marmor;
¼ osa harilikku savi.
Ka Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi.
Tsemendi tootmisprotsess koosneb kolmest
tsüklist :
1) tooraine ettevalmistamine,
2) põletamine,
3) jahvatamine.
Tsemendi värvus sõltub tema toorainest.
Eesti tsement on hall, mõnikord ka sinakashall.
Tsementi turustatakse:
lahtiselt,
pakituna paber- või kilekottidesse.
Koti raskus on enamasti 40 kg.
7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine 96
Tsemendi veega
segamisel tekib tsemenditerakeste ümber kleepuv kile –
geel . See liidab terakesed omavahel kokku ja tekib pooltahke mass. Seda
protsessi nimetatakse tsemendi tardumiseks. Esimestel
päevadel kivistub
tsement kiiremini, hiljem aeglasemalt.
Joonis 7.7.1. Tsemenditerakeste hüdratsioon tardumisel . Normaalseks kivistumise ajaks loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva.
Tegelikult ei
lõpe 28 päevaga tsemendi kivistumine.
Kivistumine kulgeb väga aeglaselt jätkuvalt isegi aastaid.
Tsemendi tardumine ja kivistumine sõltuvad väliskeskkonna tingimustest.
Normaalseks kivistumistingimusteks loetakse õhutemperatuuri +20ºC,
õhuniiskust 90...100%.
Kõrgemas temperatuuris kivistub tsement kiiremine, madalamas
temperatuuris aga aeglasemalt.
Keevas vees tardub tsement mõne
sekundiga .
Vee külmumisel lõpevad tardumis- ja kivistumisprotsessid täielikult.
7.8. Portlandtsemendi omadused 97
Normaalne veesisaldus Keskmisel tsemendil on see 25...30%.
Tardumine Tardumisaegadest sõltub, kui kaua on tsemendisegud kõlblikud
kasutamiseks.
Oluline on tardumise
algusaeg ja lõpuaeg.
Keskmine tsemendi tardumise algus on 1...2 tundi ja lõpp 5...8 tundi.
Tsemendi tardumine ei tohi alata enne 40 minutit ja peab lõppema 8 tunniga.
Nõrgema tsemendi puhul on ajavahe 1...10 tundi.
Mahupüsivus Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel
mitte muuta oma mahtu,
mitte praguneda,
mitte deformeeruda.
Täiesti mahupüsivaid tsemente ei ole olemas.
Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb.
Vees tsement ei kahane, mõnikord tsement vees isegi paisub.
Jahvatuspeensus Jahvatuspeensus mõjutab oluliselt tsemendi kvaliteeti.
Mida
peenem on tsement, seda paremini see tardub ja kivistub.
Tsemendi tugevusklass Tugevusklass on tsemendi kvaliteedi tähtsaim näitaja. See näitab
tsemendist ,
liivast ja veest valmistatud proovikeha keskmist survetugevust (N/mm²) peale
28 päeva normaaltingimustes kivistumist.
98
7.9. Portlandtsemendi kasutamine Tsementi kasutatakse peamiselt betoonides ja mörtides sideainena.
Mörtides on otstarbekam kasutada nõrgemaid ja odavamaid tsemente.
Mördid ei pea üldjuhul olema väga tugevad.
Tugevamaid tsemendid saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Neid
kasutatakse raudbetoonkonstruktsioonides.
Tugevamaid tsemente kasutatakse ka talvel töötades.
Kui tsement puutub kokku kahjulike keemiliste ainetega, võib tekkida
tsemendi korrosioon.
Tsemendi korrosioon.
Tsemendi korrosiooniks nimetatakse tsemendi kahjustumist mitmesuguste
välismõjude toimel.
Tsementkivi võib osaliselt vees lahustuda ja muutuda selle tagajärjel
poorsemaks ja nõrgemaks.
Korrosiooni suhtes ohtlikes kohtades tuleb kasutada keemiliselt püsivaid
tsemendiliike.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Milleks kasutatakse vesiklaasi?
2. Millest toodetakse tsementi?
3. Mis on tsemendi tardumine ja kivistumine?
99
4. Mida nimetatakse tsemendi korrosiooniks?
7.10. Eritsemendid Valge portlandsement. Seda valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest
savist.
Värvilise tsemendi saamiseks võib valgele tsemendile juurde jahvatada
pigmente.
Valge tsemendiga saab valmistada:
valget mörti ja betooni,
valgeid
asbest -tasementplaate.
Hüdrofoobne tsement. Hüdrofoobne tsement säilib kauem, seda isegi
niiskemas keskkonnas.
Veega seguneb see halvemini. Ta vajab pikemat segamise aega.
Hüdrofoobse tsemendiga tehtud
segud on plastsemad.
Hüdrofoobse tsemendi kasutusalad on samad, mis
tavalisel portlandtsemendil.
Erinevus on see, et hüdrofoobse tsemendiga tehtud betoon imeb endasse
vähem niiskust ja on külmakindlam.
Plastifitseeritud tsement. Plastifitseeritud tsemendi kasutamisel võib
betoonis vee hulka vähendada. Sellega suurendatakse betooni tugevust ja
hoitakse ka tsementi kokku.
Kiirkivistuv portlandtsement. Kiirkivistuv portlandtsement saavutab juba 3
päevaga vajaliku survetugevuse.
100
Räbutsement . See tardub aeglasemalt.
Eriti sobiv on räbutsement aurutatava betooni valmistamiseks.
Sulfaadikindel tsement. Sulfaadikindel tsement on vastupidav
väävliühendite kahjulikule toimele.
Kasutatakse seda peamiselt vahelduva niiskusega kohtades.
Hüdrauliliste lisanditega tsemendid. Hüdraulilised lisandid on
mineraalained. Need seovad tsemendi kivistumisel tekkiva lubja ja muudavad
lubja vees lahustumatuks. Sellega suureneb tsemendi vastupanu
korrosioonile.
Lisanditeks võivad olla:
looduslikud kivimid – diatomiit, treepel, vulkaaniline
tuff jne,
mõned tehismaterjalid – räbud, tuhad jne.
Hüdrauliliste lisanditega tsemendid tarduvad aeglasemalt.
Kasutatakse neid peamiselt hüdrotehnilistes- ja maa-
alustes ehitustes.
Aluminaattsement . See on kiiresti kivistuv, tugev sideaine.
Normtugevuse saavutab aluminaattsement juba 3 päevaga, sellest olulise
tugevuse juba esimese päevaga.
Tardumisel ja kivistumisel eraldab aluminaattsement palju soojust. Talvistel
töödel on see kasulik. Suvel aga võib kõrges temperatuuris
aluminaattsemendi tugevus langeda.
Aluminaattsementi kasutatakse talvistel töödel või
kohtades, kus on vajalik
kiire kivistumine,
101
suurem keemiline püsivus.
Paisuv tsement. Niiskes keskkonnas kivistumisel see paisub.
Paisumise tõttu ta tiheneb ja täidab hästi vormid.
Õhus kivistudes paisuv tsement ei kahane.
Paisuvat tsementi kasutatakse:
vuukida ja pragude tihedalt täitmisel,
ankrupoltide
paigaldamisel ,
torumuhvide tihendamisel,
tiheda betooni saamiseks.
7.11. Põlevkivituhk-sideained Põlevkivi koosneb:
orgaanilisest osast – see põleb kütmisel ära,
mineraalsest osast – jääb peale põlemist tuhana järgi.
Mineraalne osa moodustab umbes poole põlevkivi kogusest.
Põlevkivi mittepõlev osa (mineraalne osa) sisaldab suures osas lubjakivi,
vähem savi, kvartsliiva ja teisi mineraale.
Põlevkivi-tsement. Tavalise tsemendiga võrreldes saab põlevkivi-tsemendist
plastsema segu.
Põlevkivi-tsement on sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks.
Sobib ka väga suurte konstruktsioonide valmistamisel, sest temasse tekib
pragusid vähem.
Segutsement. Portlandtsemendiga võrreldes on segutsement aeglasema
kivistumisega. Sobib kasutada mörtide valmistamisel.
102
Kukermiit . Seda toodeti varasematel aastatel põlevkivituha baasil. Kasutati
mörtide valmistamisel.
7.12. Eesti tsementide liigitus Tsemendi liigid:
ehitustsement,
normaaltsement,
kiirtsement,
põlevkivitsement,
põlevkivi-normaaltsement,
põlevkivi-kiirtsement,
komposiit-tsement.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Nimeta eritsemente.
2. Mis on hüdrotsemendi positiivne omadus?
3. Kus kasutatakse valget
portland -tsementi?
4.
Missugust tsementi saab kasutada talvel?
5. Kus kasutatakse paisuvat tsementi?
6. Nimeta Eestis kasutatavaid tsemente.
8. BETOONID 8.1. Betoonide olemus ja liigitus Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja
103
täitematerjali segu kivistumisel.
Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva,
killustikku, kruusa.
Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90%.
Mahumassi järgi jaotatakse betoone:
ülirasked betoonid (mahumass ≥2500 kg/m³),
rasked betoonid (mahumass 1800...2500 kg/m³),
kerged betoonid (mahumass 500...1800 kg/m³),
ülikerged betoonid (mahumass ≤500 kg/m³).
Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab
betooni survetugevust peale 28 päeva normaaltingimustes kivistumist.
Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. Näiteks EPN´i järgi on
tähistused C12/15...C50/60.
Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse –
F50...F500. Arv margi tähises tähendab külmumistsüklite arvu, kui betooni
tugevus ei lange üle 15%.
Veepidavuse järgi jaotuvad betoonid
veepidavus -markidesse – W 2...W 20.
Sideaine järgi jaotuvad betoonid:
tsementbetoonid,
asfaltbetoonid,
kipsbetoonid,
põlevkivituhk-betoonid jne.
Täitematerjali järgi liigitatakse betoonid:
killustikbetoonid,
104
kruusbetoonid,
räbubetoonid,
keramsiitbetoonid,
saepurubetoonid jne.
Struktuuri järgi jaotuvad betoonid:
tihebetoon,
korebetoon,
mullbetoon – see jaguneb veel vahtbetooniks ja gaasbetooniks.
Otstarbe järgi jaotuvad betoonid:
konstruktsiooni-betoonid,
soojaisolatsiooni-betoonid,
tee-ehitusbetoonid,
hüdrotehnilised betoonid,
tulekindlad betoonid,
kiirgustihedad betoonid,
happekindlad betoonid jne.
8.2. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seda nimetatakse ka lihtsalt
betooniks.
Raskebetoon koosneb:
sideainest,
veest,
peentäitematerjalist – liivast,
jämetäitematerjalist – killustikust või kruusast,
105
lisanditest.
Alati ei tarvitse lisandeid betoonis olla.
Sideaine. Sideainena kasutatakse:
harilikku portlandtsementi,
põlevkivitsementi,
muud eriliiki tsementi.
Liiv. Liiv on raskebetooni
peentäitematerjal .
Kõige paremini sobib mäeliiv, millel on krobelised terad.
Tsement nakkub nende terade külge hästi.
Eesti liivad on siledamate teradega.
Betooniliivas on võib olla kahjulikke lisandeid:
vilk - see on
liivas õhukeste liistakutena;
väävliühendid - need tekitavad tsemendi korrosiooni;
savi, muda ja tolm – need kahjustavad betooni sellega, et nad
ümbritsevad liivateri ja takistavad tsemendiga nakkumist;
orgaanilised ühendid (peamiselt
huumus ) - need tekitavad samuti
tsemendi korrosiooni.
Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri.
Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on.
Mida tihedam on liiv, seda vähem kulub
betoonile tsementi.
Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et see
täidaks liivaterade vahelised tühimikud,
kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga.
Killustiku tootmise jäägiks on tehisliiv. Mõnikord kasutatakse betooni
106
valmistamisel ka tehisliiva.
Killustik. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal.
Killustiku terad on krobelise pinnaga. Tsement jääb nende külge hästi kinni.
Killustiku maksimaalne jämedus ei või olla suurem kui 1/3 valatava betoonkihi
paksusest. Samuti ei või nad olla sarrusraudade vahest suuremad.
Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku.
Harvem kasutatakse graniit- või dolomiitkillustikku.
Kruus. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad. Tsement jääb nende
külge kinni halvemini.
Kruusbetoon on nõrgem kui killustikbetoon.
Eestis kasutatakse kruusa betooni valmistamisel vähe.
Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi.
Betooni vesi. Betooni vesi peab olema puhas. See peab vastama samadele
nõuetele kui
joogivesi .
Võib kasutada ka merevett, kui
soolasisaldus pole üle 2%.
Raudbetoonis ei või merevett kasutada, sest see soodustab sarruse
korrosiooni.
Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla:
sulfaadid ja happed,
rasvad ,
õlid ,
suhkur,
väetised jne.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
107
1. Millest valmistatakse betooni?
2. Kuidas jaotatakse betoone nende otstarbe järgi?
3. Mis on raskebetooni koostise
põhikomponendid ?
4. Missugused kahjulikud lisandid võivad esineda betooniliivas?
8.3. Betoonisegu omadused Värsket betoonisegu iseloomustavad segu kaks tunnust:
plastilisus ,
paigaldatavus.
Plastsuse ja paigaldatavuse järgi jagunevad betoonisegud:
Jäik betoon. See on väikese vee sisaldusega ja raskelt paigaldatav
betoonisegu. Samas tekib betoonisse vähem väga väikseid poore
(mikropoore).
Väheplastne betoon.
Plastne betoon. See on kõige enam kasutatav. See on aeglaselt voolav
mass. Oma raskuse mõjul segu oluliselt laiali ei vaju.
Valubetoon. See on suure veesisaldusega betoon. Seetõttu on see
vedel ja voolab oma raskuse mõjul laiali.
Betoonisegu plastilisust mõjutavad mitmed tegurid.
1.
Veesisaldus. Mida rohkem on segus vett, seda plastilisem on
betoonisegu.
2.
Tsemendi hulk betoonisegus. Mida rohkem on koguseliselt segus
tsementi, seda plastilisem on betoonisegu.
3.
Tsemendi liik. Mõned tsemendid (plastifitseeritud tsement, hüdrofoobne
tsement) annavad plastilisema segu kui portlandtsement.
108
4.
Täitematerjali terade kuju. Mida siledamad on täitematerjali terad, seda
plastilisem on betoonisegu.
Kruusbetoon on plastsem kui killustikbetoon.
5.
Plastifikaatorite sisaldus. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse
aineid, mis suurendavad segu plastilisust.
Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem betoon on.
Suurem plastilisus võimaldab teha betoonisegu väiksema vee
hulgaga . Kui
vett on segus vähem, saab ka väljaauratavat vett olla vähem. Väiksema vee
hulgaga betoon tuleb tugevam.
8.4. Betooni tugevus Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus. Betooni tugevus sõltub tsemendi
tugevusklassist ja vesitsement–tegurist.
Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon.
Mida suurem on vesitsement-tegur, seda nõrgem on betoon.
8.5. Betooni koostise määramine. Betooni koostis antakse seguvahekorraga. Näiteks: 1 : 0,8 : 2,4 : 5,2
Sel juhul on betooni koostis järgmine:
1 osa tsementi,
0,8 osa vett,
2,4 osa liiva,
5,2 osa killustikku või kruusa.
Betooni koostis tuleb valida selline, et oleks võimalikult väikese tsemendi
109
hulgaga tagatud betooni vajalik tugevus ja plastsus. Tsement on kõige kallim
betooni
koostisosa .
8.6. Raskebetooni kasutamine Raskebetooni kasutatakse:
kandekonstruktsioonides - armeeritult või ilma;
teekattematerjalina,
põrandateks,
mitmesuguste torude valmistamiseks,
hüdrotehnilistes ehitistes jne.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Kirjelda plastset betoonisegu.
2. Mis võib mõjutada betoonisegu plastilisust?
3. Kus kasutatakse raskebetooni?
4. Millest oleneb betooni tugevus?
8.7. Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.
Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil.
Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel.
Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi.
Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist:
doseerimisest,
110
segamisest.
Doseerimine seisneb ühe trumlitäie jaoks vajalike materjalide koguste
väljamõõtmises või kaalumises.
Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi.
Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest.
Mahulist doseerimist saab teha lihtsamate vahenditega, nii saab valmistada
betooni ka ehitusplatsil.
Segamine . Algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ osa veest. Killustik ja vesi
segatakse. Seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi.
Mõnikord tehakse betooni ka nii, et algul segatakse läbi kuivad ained ja alles
siis lisatakse vesi.
8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine Betooni transport. Transpordi segistist paigalduskohale võib jagada kahte
ossa:
ehitusplatsi-väline transport,
ehitusplatsi-sisene transport.
Betoon tuuakse
tehasest ehitusplatsile tavaliselt kallurautoga.
Kallurautoga transportimisel on kaks ohtu - segu võib tarduda ja kihistuda.
Tardumine oleneb põhiliselt ajast. Segu valmistamisest tema paigaldamiseni
(koos transportimisega) ei tohiks kuluda aega üle ühe tunni.
Seega on võimalik linnades transportida segu 20...25 km
kauguselt ,
maapiirkondades aga 30...35 km kauguselt.
Transpordil esinevate tõugete mõjul võib betoonisegu kihistuda ja muutuda
111
ebaühtlaseks. Jämedamad terad vajuvad põhja, tsement ja vesi kerkivad
pinnale.
Autosegisti kasutamisel need probleemid jäävad ära, sest sõidu ajal toimub
betooni segamine.
Ehitusplatsi sisetransport võib toimuda betooni
pumbaga või valamistoru ja
kraana abil.
Betooni paigaldamine. Betoon valatakse ettevalmistatud raketisse.
Vajaduse korral aetakse betoon veel laiali ja kohe tihendatakse.
Betooni
tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega.
Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks. See täidab hästi
vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb.
Enamkasutatavad vibraatorite tüübid:
Pindvibraator – see on vibreeriv plaat, mida lohistatakse üle
betoonipinna. Pindvibraator tihendab betooni pealispinnalt kuni 20 cm
sügavuseni. Seda kasutatakse õhemate kihtide korral.
Sügav- vibraator . See kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse
sügavale betooni sisse. Seda kasutatakse suuremate konstruktsioonide
tihendamiseks .
Vibrolaud. Vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi. Seda
kasutatakse tehastes monteeritavate detailide tihendamiseks. Vorm
asub sel juhul vibreeriva platvormi peal.
Tihendamisel muutub betooni pind enamvähem tasaseks.
Mõnel juhul (nt põrandate tegemisel) tuleb betooni pinda veel täiendavalt
siluda.
112
Betooni hooldamine. Betooni hooldamine seisneb selles, et betoonile
luuakse vajalikud kivistumise tingimused.
On vaja tagada, et betoonis olev niiskus säiliks 10...15 päeva.
Betoonis olev tsement on vesi-sideaine, mis niiskes keskkonnas kivistub
kiiremini. Selleks tuleb betooni pealispind kinni katta mingi kile või kelmega.
Vajaduse korral on betooni vaja kasta. Kastetakse sõltuvalt ilmast 1...3 korda
päevas.
Kui betoon kuivab väga kiiresti, siis ta praguneb.
Kuni betoon ei ole veel tardunud, tuleb teda ka sademete eest kaitsta.
Vihm võib uhuda tsemendi betoonist välja.
8.9. Betooni kivistumine Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kiiresti. Hiljem kivistub aga üha
aeglasemalt.
Esimese nädalaga saavutab betoon ⅔ oma normtugevusest.
Betooni tugevus suureneb ka pärast 28 päeva möödumist.
8.10. Talvine betoneerimine Talvistel betoontöödel tuleb betooni 3...5 päeva jooksul kaitsta külmumise
eest. Jääkristallid võivad kahjustada tekkiva tsementkivi struktuuri.
Kaitsta saab kahel viisil:
113
termosmeetodel,
soojendamise meetodil.
Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid. Talvel
soojendatakse vett kuni 80ºC-ni ja täitematerjali 40ºC-ni. Tsementi ei
soojendata.
Et betoon ei jahtuks kiiresti, isoleeritakse raketised väljast mingi
soojaisolatsiooni-kihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni.
Talvistel töödel võib kasutada
aluminaat -tsementi. Sellel on tunduvalt suurem
soojust säilitav toime.
Termosmeetodit kasutatakse massiivsemate konstruktsioonide puhul.
Soojendamise meetodit kasutatakse peenemate või väiksemate
konstruktsioonide puhul.
Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa.
Betoonile antakse väljast auruga või elektriga lisasoojust juurde.
Talvine betoneerimine tuleb märksa kallim kui
suvine betoneerimine. Ka
saadava betooni kvaliteet võib talvel olla ebaühtlasem.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Kuidas valmistatakse betoonisegu?
2. Mida peab arvestama betooni transportimisel?
3. Kuidas toimub betooni paigaldamine?
4. Kirjelda betooni kivistumist.
5. Kirjelda talvist betoneerimist.
114
8.11. Raskebetooni eriliigid Tee-betoon. Sellele esitatakse kõrgemad nõudede kui tavalisele
raskebetoonile.
Tee-betoon peab olema:
tugev,
kulumiskindel,
ilmastikukindel (külmakindel).
Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks.
Teebetoon on vastupidavam kui
asfaltbetoon .
Hüdrotehniline betoon. See on mõeldud selliste konstruktsioonide
ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega.
Hüdrotehniline betoon peab olema:
veetihe,
ilmastikukindel,
väikese soojaeritusega.
Väiksem soojaeritus on vajalik seetõttu, et hüdrotehnilised ehitised on sageli
väga massiivsed. Betooni kivistumise ajal võib konstruktsiooni sisemuses
tõusta temperatuur liiga
kõrgele . Sellega seoses hakkab betooni koostises
olev vesi aurustuma.
Tugev vee
aurustumine võib tekitada konstruktsioonis pragusid.
Kuumakindel betoon. Seda kasutatakse kohtades, kus temperatuur on
pikka aega üle 200ºC.
Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla šamott-killustik, kõrgahju-
räbu ,
andesiit, basalt jne.
Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali ka
115
mikrotäiteainet. Selleks on peenike mineraalpulber.
Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi.
Tulekindluse järgi jagatakse kuumakindlad betoonid kolme gruppi:
kõrgtulekindlad betoonid,
tulekindlad betoonid,
kuumakindlad betoonid.
Happekindel betoon. Happekindel betoon talub enamikke
happeid .
Seda kasutatakse keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel.
Happekindel betoon kivistub ainult
soojas ja kuivas keskkonnas.
Kivistumise ajal betooni kasta ei või.
Kiirgustihe betoon. See peab tõkestama radioaktiivse kiirguse levikut.
Betooni kiirgust-tõkestav toime on seda parem, mida raskem ta on ja mida
rohkem ta sisaldab vesinikku.
Polümeer -tsementbetoon. Polümeer-tsementbetoonis on kaks sideainet:
tsement,
vaik – see on polümeer.
Vaik mõjub liimina, mis on betoonis lisasideaineks. Vaik tugevdab tunduvalt
betooni.
Polümeerbetoon. See on vedela vaigu ja
täiteaine tahkestunud segu.
Neid betoone kasutatakse keerulistes keemilistes kohtades.
8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid 116
Kergema betooni saamiseks on vaja kasutada poorseid
täitematerjale .
Poorsed täitematerjalid võib jagada 4 rühma:
looduslikud poorsed kivimid,
räbud,
poorsed tehismaterjalid,
orgaanilised materjalid.
Looduslikud poorsed kivimid. Enam leiavad kasutamist:
pimsskivi,
vulkaaniline tuff,
lubituff,
karplubjakivi jne
Neid kasutatakse põhiliselt jämetäitematerjalina.
Eestis selliseid kivimeid ei leidu.
Räbud. Räbud jagunevad metallurgilisteks räbudeks ja katlaräbudeks.
Eestis ei ole metallurgiatööstust, seepärast ka metallurgilist räbu siin ei
toodeta.
Katlaräbudest on
sobivam kivisöe kütmisel tekkiv
jääk . Seda vajaduse korral
veel peenestatakse.
Meil tekib küll kivisöeräbu, kuid seni pole teda betoonide valmistamisel eriti
kasutatud.
Poorsed tehismaterjalid. Kõige enam kasutatav materjal on kergkruus ehk
keramsiit.
Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav
kergbetooni liik.
Orgaanilised materjalid. Kõige enam kasutatakse saepuru. Eriti hea on
117
okaspuu -saepuru.
Betooni jaoks peab saepuru olema sõelutud.
Puit, millest saepuru tehakse, peab olema vana puu. Puit ei tohi olla liiga
värske.
Saepurubetooni pole Eestis eriti kasutatud.
Kergbetoonide kasutamine. Kergbetoone kasutatakse peamiselt
soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina.
Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke. Tehakse ka tervik-seinu
(monoliitseid seinu).
Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides.
Sarrus peab olema kaitstud mingi korrosioonikaitse-kihiga.
Korebetoon. See on kergbetooni liik, milles ei ole
peentäitematerjali .
Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega.
Tsementi lisataksekorebetooni ainult nii palju, et täiteterad oleksid tsemendiga
kaetud. Terade
vahed jäävad täitmata.
Nii saadakse
jämepoorne betoon.
Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel kas plokkidena või
monoliitvaluna.
Seinad tuleb
mõlemalt poolt krohvida. Sellega saab sulgeda suuri lahtisi
poore ja vältida seinte läbipuhutavust.
8.13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon. Selles puudub jämetäitematerjal.
Mullbetoonid koosnevad:
sideainest,
118
jahvatatud peenliivast,
veest,
mulletekitavast lisandist - õhu või mõne muu gaasi mullid.
Mullbetoonid jagunevad
vaht - ja gaasbetooniks.
Vahtbetoon . Selle valmistamisel segatakse
ühes segistis kokku:
sideaine – tsement, lubi, põlevkivituhk jne;
peenliiv,
vesi.
Saadakse vedel lobritaoline mass.
Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist.
Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned
pesuained jne.
Liim muudab vahumullid püsivaks.
Kolmandas segistis segatakse vedel
lobri ja vaht kokku.
Saadud poorne taigen valatakse vormidesse.
Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitatakse.
Autoklaavitamine on rõhu all
aurutamine .
Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehastes.
Gaasbetoon . Mulliline struktuur antakse betoonile lisandi abil, mis tekitab
gaasi. Kõige sagedamini on lisandiks peenike alumiiniumi pulber.
Sideaine peab sisaldama lupja.
Kui sideaineks kasutatakse tsementi, tuleb kindlasti lupja juurde lisada.
Algul segatakse kokku sidesine, vesi ja peenliiv. Seejärel lisatakse
119
alumiiniumpulber.
Betoonisegu tuleb kohe valada vormidesse.
Vormid valatakse täis poolest saadik.
Segu paisub 20...30 minuti jooksul. Nüüd ka vormid täituvad täielikult seguga.
Segu tardub 2...4 tunniga.
Vormist üle kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti
lõigatav.
Gaasbetoontooteid kivistatakse ka aurutamise või autoklaavimisega.
Eestis on toodetud mullbetoone:
lubja baasil – need on mullsilikaltsiidid;
põlevkivituha baasil – need on mullkermiidid.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Missugune peab olema teebetoon?
2. Missugune peab olema hüdrotehniline betoon?
3. Kus kasutatakse kuumakindlat betooni?
4. Kuidas saadakse kergemat betooni?
5. Kuidas saadakse vahtbetooni?
6. Kuidas saadakse gaasbetooni?
9. RAUDBETOON 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist Raudbetoon on liitmaterjal. See koosneb betoonist ja terasest.
Betoon võtab vastu peamiselt survejõude, teras aga tõmbejõude.
120
Betoon nakkub hästi terase külge ja kaitseb terast korrosiooni eest.
Tulekahju korral kaitseb betoon terast mingil määral ülekuumenemise eest.
Joonis 9.1.1. Raudbetoon-tala töötamise põhimõte: a – sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b – raudbetoontala, milles tõmbejõu võtab vastu sarrus. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon:
monoliitseks,
monteeritavaks.
Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb.
Selleks valmistatakse vastav
raketis , mis pärast betooni kivistumist
lammutatakse.
Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases. Pärast betooni
kivistumist monteeritakse see kohale.
Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada mitmeti:
üksikvarrastega,
tasapinnaliste võrkudega,
ruumiliste karkasssidega.
Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud. Vahel võivad need olla ka
traadiga seotud.
121
Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoon-konstruktsioonid kahte liiki:
1) tavaline raudbetoon,
2) pingebetoon, mille korral on sarrus eelnevalt välja venitatud.
9.2. Raudbetooni omadused Raudbetoon on suhteliselt uus materjal. See on üks vajalikum materjal.
Raudbetoonil on mitmeid häid omadusi.
1. Raudbetoon koosneb suures osas (80-90%) lihtsatest ja suhteliselt
odavatest materjalidest. Nendeks on liiv, killustik, vesi.
2. Raudbetoon ei põle ega kõdune. Oma ea poolest ületab raudbetoon
puit- ja metallkonstruktsioone.
3. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega
konstruktsioone.
4. Raudbetoon-konstruktsioonid on tugevad, ületavad puit- ja
kivikonstruktsioonide tugevuse.
Raudbetooni puuduseks on tema suur kaal. Võrreldes puidu ja metalliga on ta
ka habras.
Monteeritava raudbetooni eelised (võrreldes monoliitse
betooniga ):
ehitusaeg on kivinemise aja võrra lühem;
tööde kvaliteet on tehases parem kui ehitusplatsil;
materjali kulub raketisteks vähem (tehases kasutatakse
korduvkasutatavaid vorme);
lihtsam on teha erikujulisi detaile (õõnespaneel, ribiipaneel jne);
talvised tingimused ei sega ehitust, sest betoneerimine ehitusplatsil
jääb ära;
122
saab kasuta erinevaid sarruste liike (pingesarrus, kimpsarrus jne).
Monteeritava raudbetooni puudused:
detailide ühendamine on tülikas – ühendamine toimub monoliitmisega
või keevitamisega;
esineb ühendusosade korrosiooni oht;
terast kulub rohkem tariraudade ja ühendusosade võrra.
9.3. Raudbetoontoodete valmistamine Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel.
Tootmisprotsess koosneb järgnevates etappidest:
1. Toormaterjalide vastuvõtt ja
ladustamine . Toormaterjaliks on tsement,
liiv, killustik, sarrus.
2. Sarruse valmistamine.
3. Betoonisegu valmistamine.
4. Toodete vormimine.
5. Toodete kivistamine.
6. Toodete vormist vabastamine.
7. Toodete tehniline kontroll ja toodete markeerimine.
8. Valmistoodangu ladustamine.
Järgnevalt on kirjeldatud olulisemaid raudbetoontoodete valmistamise
moodused.
Agregaat - voolumeetod . Selle meetodi korral tõstetakse kraana abil
valmistatav toode koos
vormiga ühelt operatsioonikohalt teisele.
Igas kohas peatub toode ainult nii kaua, kui vastava töö sooritamiseks aega
123
kulub.
Tehnoloogilised
operatsioonid :
vormi ettevalmistamine,
toote vormimine,
toote kivistamine,
toote vormist vabastamine,
toote ladustamine.
Agregaat-voolumeetod on üks kasutatavamaid meetodeid.
See on väga paindlik
tootmisviis . Samas tsehhis saab toota erinevaid detaile,
vahetatakse ainult vorme.
Konveier -voolumeetod. Eestis see meetod ei ole eriti levinud.
Konveier on seadistatud ühe kindla toote valmistamiseks. Mõne teise toote
jaoks see konveier ei sobi.
Stendimeetod. Kasutatakse väga suurte ja raskete toodete valmistamisel.
Vorm asub kindlal kohal, seadmed liiguvad vormi kohal.
Kassettmeetod. Kasutatakse peamiselt plaadikujuliste ilma õõnteta detailide
valmistamisel.
Kassettvorm asub samuti ühel kindlal kohal.
Ekstruudel-meetod. Ekstruudel ehk tigupress laotab betooni pikale
metallplaadile kuni 200 m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav. Vormitud
tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate.
Pärast betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks.
Eestis toodetakse selle meetodiga
vahelae -õõnespaneele.
124
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Millest koosneb raudbetoon?
2. Võrdle monoliitset ja monteeritavat raudbetooni.
3. Nimeta raudbetooni positiivseid omadusi.
4. Nimeta raudbetooni puudused.
5. Nimeta monteeritava raudbetooni eeliseid.
6. Nimeta monteeritava raudbetooni puuduseid.
9.4. Sarruse valmistamine Sarruse valmistamisel tähtsamad tööd on:
1) laomajandusega seotud tööd;
2) sarruse õgvendamine (sirgemaks tegemine) spetsiaalsel õgvenduspingil;
3) sarruse lõikamine mehaaniliste kääride abil ettenähtud pikkuse järgi;
4) sarruse
painutamine ettenähtud kuju järgi painutuspingil;
5) sarrusvarraste omavaheline ühendamine võrkudeks või karkassideks.
Nimetatud töödele võib lisanduda veel sarruse puhastamine ja jätkamine.
Puhastamist vajab sarrus siis, kui ta on roostetanud, porine, õline jne.
Puhastamine toimub pöörlevate traatharjade abil.
9.5. Vormide ettevalmistamine Vormi ettevalmistamisel tuleb see:
puhastada külgekleepunud betoonist,
kokku monteerida,
125
määrida.
Vorme puhastatakse kas käsitsi või mehaaniliselt.
Vormid on lahtivõetavad. Nii saab kergemini detaile vormist kätte.
Enne uue detaili valamist on vaja vorm uuesti kokku monteerida ja vastavate
sulguritega kinnitada.
Vormi määrimine on vajalik selleks, et et betoon ei
kleepuks vormi külge.
Määrded jagunevad:
õlimääreteks,
õlivabadeks määreteks.
Õlimäärded on: parafiinmääre, petrolaatmääre, naftamääre jne.
Õlimäärded ei segune betooniga.
Liiga paks määrdekiht võib aga muuta detaili õliseks. Siis on raske detaili
viimistleda, sest
viimistluskiht ei nakku õlisele pinnale.
Õlivabad määrded on: lubimääre, savimääre, seepmääre jne.
Õlivabad määrded segunevad betooniga kergemini. Need ei muuda detaili
õliseks.
Määre kantakse vormi sisepinnale ühtlase õhukese kihina kahte moodi:
1)
pihusti abil,
2) võõpamise teel.
9.6. Toodete vormimine ja tihendamine Kõige sagedamini tuleb toote vormimisel teha järgmisi tööoperatsioone:
vormi asetamine vibrolauale,
126
sarruskarkassi paigaldamine vormi,
betooni paigaldamine vormi,
betooni tihendamine,
toote pealispinna silumine.
Betoon valatakse vormi tavaliselt betoonilaoturi abil.
Välisseina-paneelide vormimisel lisandub veel viimistlustöö, milleks on
pesukrohv, pritskrohv, keraamilised plaadid jne.
Betooni tihendatakse peamiselt vibreerimisega. Selleks on kolm meetodit:
1) voolumeetodi puhul asub vorm vibrolaual;
2) kassettvormidel on vibraatorid kinnitatud väljapoole vormi;
3) stendimeetodi puhul toimub tihendamine teisaldatavate vibraatoritega.
9.7. Toodete kivistamine Betooni kivistamist kiirendatakse aurutamise teel.
Aurutamine võib toimuda:
1) aurutamiskambris,
2) aurutunnelis,
3) aurutusvormis,
4) aurutuskatte all.
Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist.
Mõnikord kasutatakse kivistamise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist.
Kui kasutatakse betoonis kiirkivistuvat tsementi või aluminaat-tsementi, siis
pole kivistumist vaja kiirendada.
127
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Mis operatsioonidest koosneb sarruse valmistamine?
2. Milles seisneb vormide ettevalmistamine enne toote vormimist?
3. Mis operatsioonidest koosneb raudbetoontoodete vormimine?
9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid Vundamendiplokid . Need tehakse raskebetoonist.
Joonis 9.8.1. Vundamendiplokid: a – lintvundamendi taldmikuplokk, b – keldriseinaplokk, c – postvundament. Seinaplokid. Need jagunevad suur- ja väikeplokkideks.
Suurplokid tõstetakse kohale
kraanaga .
Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist.
Suurplokkide paksus peab vastama seina
paksusele .
Suurplokk-
hooneid praegu Eestis ei ehitata. Varasematel
aegadel neid ehitati.
128
Joonis 9.8.2. Suurplokkide tüüpe: a – osa plokkhoone fassaadist, b – reaplokk, c – nurgaplokk, d – akna-alusplokk, e – sillusplokk. Väikeplokid . Neid tehakse:
raskebetoonist,
mullbetoonist – gaasikukermiidist;
poorse täiteainega kergbetoonist – keramsiitbetoonist.
Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma.
Väikeplokid laotakse käsitsi nagu suuri telliseid.
Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1..2 korruseliste hoonete ehitamisel.
Vaata väikeplokkide tüüpe allolevalt joonisel.
129
Joonis 9.8.3. Väikeplokkide tüüpe: a – keramsiitplokk, b – sillusplokk, c – õõnes poolplokk, d – õõnesplokk. Seinapaneelid. Seinapaneelid moodustavad enamasti terve ruumi seina.
Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised.
Eestis ehitatud paneelmajade
välisseinad on enamasti kolmekihilistest
paneelidest. Sel juhul on kahe raudbetoonikihi vahel soojaisolatsiooni-
materjal.
Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist.
Sisemised kandeseinad tehakse raudbetoonist ühekihilised.
Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoon-paneelidest.
130
Joonis 9.8.4. Seinte suurpaneele: a – kolmekihiline välisseina paneel : 1 – raudbetoon, 2 – soojaisolatsioon, 3 – fassaadi faktuurkiht, b – mullbetoonist karkasshoone paneel, c – vaheseinapaneel. Talad . Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Vaata allolevat joonist.
Joonis 9.8.5. Raudbetoon- talade ristlõikeid: a – ristkülikuline, b – L-kujuline, 131
c ja d – T- kujulised , e – riivtala, f – topelt T-kujuline. Sillustalad on kõige väiksemad talad. Nende laius vastab tellise mõõtudele.
Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja
aknaavade sildamiseks.
Sambad. Sambad on ruudu-, ristküliku või ringikujulise ristlõikega.
Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, peavad neil olema vastavad
tugipinnad.
Tugipindu võib olla üks või kaks. See sõltub samba asukohast hoones.
Joonis 9.8.6. Raudbetoonsammaste kujusid . Vahelaepaneelid. Need võivad olla:
ribakujulised
paneelid ,
tervet ruumi katvad suurpaneelid.
Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele.
Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi. Neid kasutatakse peamiselt
paneelhoonetes.
132
Joonis 9.8.7. Vahelaepaneelide tüüpe: a ja b – õõnespaneelid, c – ribipaneel, d – suurpaneel. Treppide elemendid. On kahte tüüpi treppide elemente:
trepimarss,
podestipaneel.
Joonis 9.8.8. Treppide elemendid: a – trepimarss, b – podesti paneel. Üksikelementidest tehakse
treppe tänapäeval harva. Treppide puhul
133
vajatakse kolme tüüpi elemente – astmed, kaldtalad,
põiktalad .
Torud. Torud valmistatakse sarrusega või ilma. Ilma sarruseta valmistatakse
väiksemaid
torusid .
Torud tehakse peenemateralisest betoonist.
Betoon- ja raudbetoontorusid kasutatakse peamiselt kanalisatsiooni
välisvõrkude ehitamisel.
Lühikesi jämedaid torusid ehk betoonrõngaid kasutatakse:
teede-ehituses truupideks,
kaevude ehitamisel.
Joonis 9.8.9. Raudbetoon-torud: a – kanalisatsiooni-toru, b – kaevurõngas, c - kaevu koonus . Ruumilised elemendid. Ruumilised elemendid kujutavad endast valmis
tube ja muid
ruume .
Eestis on ruumilistest elementidest toodetud ainult sanitaartehnilisi kabiine –
st
vannituba ja klosett ühes plokis.
Kõnniteeplaadid. Neid tehakse peenema täiteainega betoonist. Plaadid
peavad olema tugevad ja külmakindlad.
Plaatide pealispind on karestatud.
134
Kõige lihtsamad kõnniteeplaadid on ruudukujulised.
Peale nende tehakse veel mitmesuguseid erikujulisi plaate.
Joonis 9.8.10. Kõnniteeplaadid: a – UNI-kivi b – UNI- DEKOOR -kivi, c - KARTANO -kivi Äärekivid. Äärekivid tehakse ilma sarruseta. Neid tehakse mitmes suuruses.
Need peavad ka olema tugevad, külma- ja veekindlad.
Joonis 9.8.11. Äärekivi. Vaiad. Need on tavaliselt postitaolised elemendid, millel on ruudukujuline
135
ristlõige.
Vaiadel on alumine ots
terav , et seda oleks võimalik maasse rammida.
Vahel kasutatakse ka torukujulisi vaiu.
Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul. Sel juhul on vaja ehituse raskus
kanda vaiade abil üle tugevamatele pinnasekihtidele.
Fermid . Need on
sõrestiku -kujulised kandekonstruktsioonid.
Ferme kasutatakse hoonetes katuse-kanduritena. Samuti kasutatakse neid
sildade ja viaduktide puhul.
Fermide pikkus võib
ulatuda kümnete meetriteni.
Raudbetoonkoorik. See kujutab endast õhukest kõverat
plaati , mis on
äärtest piiratud paksema ribiga.
Kooriku paksus on 30...50 mm.
Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina.
Muud raudbetoon-elemendid. Raudbetoonist tehakse veel:
1) raudteeliipreid,
2) teepaneele,
3) sildade elemente,
4) veerenne,
5) elektri- ja sideliinide poste jne.
Elementide tõstmine. Elementidel peavad tõstmiseks küljes olema vastavad
tõsteaasad.
Tõsteaasad tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest.
Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal.
Piklikel elementidel (taladel) on kaks tõsteaasa.
Plaadikujulistel elementidel on vähemalt neli tõsteaasa.
136
Vaata joonist.
Joonis 9.8.12. Raudbetoon-detailide tõstmine: a – tõsteaas , b – tala tõsteasendis. --------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta vundamendiplokkide tüüpe.
2. Nimeta vahelae-paneelide tüüpe.
3. Nimeta raudbetoontalade tüüpe nende kuju järgi.
4. Nimeta veel betoontooteid.
10. MÖRDID 137
10.1. Mörtide olemus ja liigid Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid. Mördid koosnevad:
veest,
peentäitematerjalist,
lisanditest (plastifikaatorist).
Lisandid võivad mördis ka
puududa .
Otstarbe järgi jagunevad mördid:
müürimördid,
pinnakattemördid (krohvimördid),
plaatimissegud.
Müürimört peab kive siduma. Mört peab kandma koormust ülemistelt kividelt
ühtlaselt alumistele.
Koos kividega moodustab mört kandekonstruktsiooni.
Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste
välismõjude eest.
Plaatimissegu abil kinnituvad plaadid seinale või põrandale. Põranda puhul
peab plaatimissegu kandma ka koormust.
Sideaine järgi jagatakse mördid:
õhkmörtideks,
hüdraulilisteks mörtideks.
Õhkmörtide sideaineks on:
lubi,
138
kips,
savi jne.
Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades.
Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine.
Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda
lihtmördiks.
Kui mördis on sideaineid kaks või rohkem, siis nimetatakse seda
segamördiks.
Mahumassi järgi jaotuvad mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks
(alla 1500 kg/m³).
Kerget mörti nimetatakse ka
soojaks mördiks, sest ta on soojapidav.
10.2. Mörtide üldomadused Värske mört on:
plastiline,
vetthoidev.
Kivistunud mört on:
tugev,
kividega hästi nakkuv.
Plastsus. Plastsus näitab, kui paigaldatav ja silutav on mört (st näitab mördi
töödeldavust).
Eriti oluline on plastsus krohvimörtide korral.
Mördi plastsus oleneb:
vee hulgast,
139
sideaine kogusest,
plastifikaatorite sisaldusest.
Mördis puudub jämetäitematerjal. Võrreldes betooniga on mördis
täitematerjali terade üldpind suurem ja sideainet kulub selle täitmiseks
rohkem.
Veehoidvus . See on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett.
Vajalik on vesi selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks.
Kui vett on vähe, võivad kuivad kivid imeda mördi seest enamuse vett
endasse. Sel juhul ei kivistu mört normaalselt.
Tugevus. Müürimörtide puhul on see üks olulisemaid omadusi.
Tugevuse järgi jagatakse mördid (nagu betoonidki) tugevusklassidesse.
Nake kividega. Nake kividega sõltub nii mördi kui kivide omadustest.
Mida plastsem on mört, seda parem on nake.
Mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on samuti nake.
Nake sõltub ka kivide siledusest.
10.3. Mördi täitematerjalid Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva.
Harva kasutatakse mördis ka tehisliiva.
Viimistluskrohvis kasutatakse peenemat liiva (1,2 mm), looduskivimüüritise
mördis aga jämedamat liiva (5 mm).
Kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kergeid täitematerjale. Sellised on
140
räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jt.
Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe.
Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Mida nimetatakse mörtideks?
2. Millest koosnevad mördid?
3. Missugune on värske mört?
4. Nimeta mörtide üldisi omadusi.
5. Mida näitab mörtide plastilisus?
10.4. Müürimördid Müürimört peab olema küllaltki tugev, sest ta moodustab koos kividega
kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni.
Tsementmört . See koosneb liivast ja veest.
Tsementmört on hea tugevusega.
Tsementmördil on aga halb plastsus ja veehoidvus.
Tsementmörte saab kasutada igasuguste niiskustingimuste juures.
Niisketes kohtades saabki kasutada ainult tsementmörte.
Lubimört . Lubimört koosneb lubjast, liivast ja veest.
See on suhteliselt nõrk, aga väga plastne ja vetthoidev.
Lubimörti saab kasutada kuivades ja vähemkoormatud kohtades.
141
Lubimördi orienteeruv
seguvahekord on 1:3 ... 1:5 (1 osa lubja kohta
võetakse 3 ... 5 osa liiva).
Savimört. Savimörti kasutatakse peamiselt pottsepatöödes.
Savimördi positiivseteks omadusteks on:
kõrge kuumakindlus,
hea plastsus,
veehoidvus.
Peamiseks puuduseks on aga see, et ta ei kivistu. Savimört ainult kuivab
tahkeks .
Savimörti saab kasutada ainult kuivades kohtades.
Savimöttide orienteeruv seguvahekord on 1:2 .. 1:4 (1 osa savi kohta
võetakse 2 ... 4 osa liiva).
Segamördid. Seda kasutatakse sageli müüritöödel.
Tuntumad segumördid on tsement-lubimört ja tsement-savimört.
Tsement-savimörti kasutatakse vähem.
Segamördid on:
tugevad,
plastilised,
vetthoidvad.
Hea tugevuse annab mörtidele tsement.
Lubi või savi lisavad aga hea plastsuse ja veehoidvuse.
Lubi ja savi segatakse mördisse vedela taignana. Nii seguneb see kergemini.
Segamördi
vahekord valitakse vastavast tabelist ja antakse 3 arvuga.
Näiteks 1:1,5:6 (1 osa tsemendi kohta võetakse 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa
142
liiva). Vee hulk valitakse silma järgi.
10.5. Krohvimördid Krohvimört peab olema:
plastne, st hästi töödeldav;
küllaldase veehoidvusega.
Veehoidvus on oluline selleks, et kuiv
aluspind ei imeks mördist liialt palju vett
välja.
Krohvitakse 2...3 kihis.
Esimene kiht on sisseviskekiht. Seda tehakse vedelama
mördiga . Vedel mört
valgub paremini pinnakonaruste vahele ja siis nakkub hästi aluspinnaga.
Teine kiht on põhikiht. Sellega tehakse
krohvitav pind tasaseks. Põhikihti
tuleb teha paksema seguga.
Kolmas kiht on viimistluskiht. Selle jaoks peab olema mört tehtud peene
liivaga . Nii saadakse siledam pind.
Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid.
Lubimört. Seda kasutatakse kuivemates kohtades.
Lubimört on hästi töödeldav ja parajalt tugev.
Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja.
Lubi-kipsmört. Seda kasutatakse peamiselt lagede ja puitpindade
krohvimisel.
Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti.
143
Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini.
Tsement-lubimört. Seda kasutatakse niisketes kohtades. Kasutatakse ka
seal, kus
krohv peab olema tugev.
Tsementmört. Seda kasutatakse peamiselt hüdroisolatsiooni-kihtide aluse
tasandamiseks . Tsementmörti kasutatakse ka juhul, kui krohvikiht asub hiljem
vees.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Kus kasutatakse müürimörte?
2. Mis on tsementmördi eelisteks ja puudusteks?
3. Mis on lubimördi eelisteks ja puudusteks?
4. Mis on savimördi kasutamise eelisteks ja puudusteks?
5. Missuguseid mörte nimetatakse segamörtideks?
6. Kirjelda krohvimördi kasutamist.
7. Kus kasutatakse lubimörti?
8. Selgita lubimördi seguvahekorra 1:3 komponente.
9. Kus kasutatakse lubi-kipsmörti?
10.
Kus kasutatakse tsement-lubimörti?
11.
Kus kasutatakse tsementmörti?
10.6. Dekoratiivkrohvid Dekoratiivkrohvideks nimetatakse kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve.
Need ei vaja tavaliselt enam värvimist.
Pesukrohv ehk terrasiitkrohv . Seda tehakse:
144
tsemendist,
veest,
kivipurust – kasutatakse dolomiiti, graniiti, marmorit jne.
Aluspind tasandatakse tavalise krohviga. Sellele kantakse terrasiitsegust
kattekiht.
Enne kui tsement tardub, pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe
lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha.
Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel, sest see
on ilmastikukindel,
ei vaja värvimist.
Et saada soovitud värvitooni, segatakse mitut eri
kivipuru kokku.
Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga.
Killustikkrohv. Krohvitav pind kaetakse kleepuva tsement-seguga. Sellele
pinnale loobitakse peale peenemat killustikku, mis kleepub segu külge.
Killustiku terad surutakse krohvi-silujaga tugevamalt segu sisse.
Väliselt sarnaneb killustikkohv terrasiitkrohvi ehk pesukrohviga.
Kõige sagedamini kasutatakse killustikkrohvis graniitkillustikku.
Pritskrohv. See pritsitakse pinnale ja jäetakse silumata.
Saadakse krobeline pind.
Kui krohvile on lisatud pigmenti, ei vaja pitskrohv enam värvimist.
Pritskrohv
varjab hästi aluspinna konarlusi.
Raidkrohv. Selle koostis on sarnane terrasiit- ehk pesukrohvile.
Krohvi pinda töödeldakse nii, et see meenutab täksitud kivi.
145
Raidkrohvi kasutatakse välistöödel.
Selle valmistamine on väga töömahukas. Sel
põhjusel kasutatakse seda
ainult väiksematel pindadel – uste ja
akende piirete krohvimisel.
Tehismarmor . See kujutab endast lihvitud ja
poleeritud krohvi. Tehismarmorit
tehakse mingi tugeva sideaine
taignast , millele segatakse juurde pigmenti.
Sideainena kasutatakse kõrgtugevat kipsi või valget tsementi.
Taigen segatakse nii, et see
jääks kirju.
Segu kantakse pinnale. Pärast kivistumist lihvitakse see üle.
Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit.
Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel.
Sellega töötamine nõuab erioskusi.
Stukk -krohv. Seda tehakse kipsitaignast, millele segatakse juurde tardumise
aeglustajat.
Krohvi pind töödeldakse reljeefseks mingi kindla mustri järgi.
Stukk-krohvi kasutatakse ainult esindushoonete sisetöödel.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Mida nimetatakse dekoratiivkrohvideks?
2. Kuidas saadakse terrasiitkrohvi?
3. Kuidas kasutatakse killustikkrohvi?
4. Kuidas kasutatakse pritskrohvi?
5. Kuidas kasutatakse stukk-krohvi?
6. Kirjelda raidkrohvi kasutamist.
7. Kus kasutatakse tehismarmorit?
146
10.7. Kuivsegud Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milles puudub ainult vesi.
Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud ka
segamisõpetus ja vajalik vee hulk.
Tuntumad kuivsegud on:
müürimördid,
krohvimördid,
pahtelsegud ehk viimistlussegud,
plaatimissegud,
vuugitäited,
peeneteralised betoonid jne.
Kuivsegusid segatakse käsiseguriga.
Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa. Nii on
segu tardumise oht väike.
Kui kasutada kuivsegusid, ei ole vaja ehitusplatsile segusõlme.
10.8. Mördid talvisteks töödeks Müüritöid võib talvel teha kolmel viisil:
müüritise soojendamisega,
külmutusmeetodil,
mördi külmumise
vastaste keemiliste lisandite kasutamisega.
Müüritise soojendamise meetod.
Soojendada võib müüritist:
147
auruga,
elektrivooluga,
soojakutes.
Soojendusmeetodi korral kasutatakse tavalist mörti.
Müüritise soojendamine on küllalt kallis. Seetõttu kasutatakse seda meetodit
harva.
Aurusoojenduse puhul tuleb müüritisele teha ümber aurusärk. Sinna vahele
juhitakse sooja auru.
Elektrisoojenduse puhul asetatakse müüritise vuukidesse juhtmed. Sinna
lastakse vool sisse.
Soojak on kerge abiehitis. See tehakse laotavale müüritisele ümber. Soojakut
köetakse.
Külmutusmeetod . Külmutusmeetod on peamine, mida kasutatakse talvistel
müüritöödel.
Sel puhul lastakse mördil kohe peale kivide paigaldamist külmuda.
Külmunud mört ei kivistu.
Külmunud mört hakkab kivistuma alles peale ülessulamist.
Et mört ei külmuks enne kivide paigaldamist, peab ta
ladumise ajal olema
piisavalt soe.
Sooja mördi saamiseks soojendatakse vett kuni 80ºC-ni, liiva 60ºC-ni.
Sideaineid ei soojendata.
Külmutamismeetodi puhul võib kasutada ainult tsementi sisaldavaid mörte.
Läbikülmunud mört kaotab suure osa oma tugevusest.
148
Keemiliste lisandite kasutamine. Et takistada mördi külmumist, kasutatakse
segus kloriide, potast jne.
Keemiliste lisandite puuduseks on see, et müüritise pinnale võivad tekkida
hiljem valged soolalaigud.
10.9. Erimördid Hüdroisolatsioonimört. Seda kasutatakse:
niiskete pindade krohvimisel – keldrid, mitmesugused kanalid jne;
vuukide tihedalt täitmisel.
Kerge mört. Selle saamiseks kasutatakse kergeid täitematerjale – pimssliiva,
räbuliiva, keramsiitliiva, perliiti, saepuru jne.
Sideaineteks võib olla tsement, kips või segasideaine.
Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik suurem
soojapidavus .
Seda kasutatakse ka helineelava (ehk akustilise) krohvina.
Kiirgustihe mört. See peab olema võimalikult raske. Selle saavutamiseks
kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva.
Mördi koostises peaks olema ka aineid, mis sisaldavad vesinikku,
liitiumi ,
boori jne.
Täiteaineteta mört. See koosneb peamiselt sideainest ja veest.
Vähesel määral võib täiteaineteta mört sisaldada ka täitematerjali, pigmenti
ja muid lisandeid.
Selliseid mörte kasutatakse:
plaatimistöödel vuugitäitena,
krohvi parandamiseks (kasutatakse kipsitaignat),
149
tehismarmori valmistamisel,
pingesarruse kanalite täitmiseks (kasutatakse tsemendi-taignat).
10.10. Mörtide valmistamine ja transport Mörtide valmistamiseks on kolm võimalust:
1) valmistamine tehases,
2) valmistamine ehitusplatsi segusõlmes,
3) valmistamine tarbimiskohal kuivsegudest.
Mördi
segistid on tavaliselt väiksemad kui need, mida kasutatakse betooni
korral.
Mördi valmistamine koosneb kolmest operatsioonist:
1) materjalide ettevalmistamine,
2) materjalide koguste doseerimine,
3) materjalide segamine.
Materjalide ettevalmistamine. See seisneb:
liiva sõelumises,
talvel liiva ja vee soojendamises,
lubja kustutamises või jahvatamises jne.
Materjalide doseerimine. Doseerida võib mahu või kaalu järgi. See toimub
sarnaselt betooni valmistamisega.
Materjalide segamine. Väikseim segamise aeg on 2...3 minutit.
Krohvimismördid vajavad korralikku segamist.
Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips juurde alles töökohal. Vajalik on
see selleks, et kips tardub väga kiiresti.
150
Tehases valmistatud mört tuuakse ehitusplatsile kallurautoga.
Mördi transportimisel on samad probleemid, mis betoonilgi.
Paremini saab transportida lubi- ja savimörte.
Halvemini taluvad transportimist tsemendimördid.
Üldse pole transporditavad kipsmördid.
Mört kipub seistes kihistuma. Seepärast on vaja mörti töökastis
aegajalt segada.
Kuivsegude kasutamisel jääb suur osa transpordil tekkivatest probleemidest
ära.
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta ehitusel kasutatavaid kuivsegusid.
2. Kuidas turustatakse kuivsegusid?
3. Kirjelda müüritööde võimalust talvel.
4. Kus kasutatakse kergeid mörte?
5. Kuidas saadakse mörte?
6. Kirjelda mörtide
valmistamist .
11. PÕLETAMATA TEHISKIVIMATERJALID 11.1. Lubi-liivtooted Lubi-liivtooted jagunevad:
silikaattooted ,
151
silikaltsiit-tooted.
Silikaattellis . Silikaattellis on peamine silikaat-toode. Seda on Eestis
toodetud juba pikka aega.
Silikaattellise tooraineks on:
kvartsliiv ,
lubi,
vesi.
Vee kasutamisel on kaks ülesannet:
1) lubja kustutamine,
2) segule vajaliku kleepuvuse andmine.
Silikaat-tellised on valkjat värvi.
Varasematel aastatel lisati telliste segule ka põlevkivituhka. See muutis
telliste värvuse hallikaks. Vanemates hoonetes on selliseid telliseid veel näha.
Kui tellise segule lisada pigmente, võib saada ka värvilisi silikaat-telliseid.
Silikaat-telliste kuumakindlus on madal. Seetõttu ei sobi need küttekollete ja
korstnate ehitamiseks.
Nad ei sobi ka maa sees olevatesse konstruktsioonidesse.
Eestis toodab
silikaattelliseid AS Silikaat. Seal toodetakse
reatelliseid,
vääriktelliseid,
lõhestatud telliseid,
klombitud telliseid,
täisplokke.
152
Reatellis. See on ilma õõnteta tellis.
Telliste tugevusklass on 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit.
Neid kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumisel.
Vääriktellis. See võib olla kas
massiivne tellis või 14 tühikuga tellis.
Vääriktelliseid kasutatakse nn puhasvuuk-müüritiste ladumiseks.
Tugevusklass on 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit.
Vääriktellis on fassaaditellis.
Lõhestatud tellis. Seda saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks pind on
sellel krobeline (murtud).
Tugevusklass on 15 ja külmakindlus on vähemalt 50 tsüklit.
Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina.
Klombitud tellis. Seda saadakse täistellise ühe külje või ühe külje ja otsa
klompimisel.
Ühe külje ja otsa klompimisel saadakse
nurgakivi .
Täisplokid. Täisplokkide mõõtmed on 250x120x138 mm. Need on tugevad ja
külmakindlad (tugevus 25 ja külmakindlus 50 tsüklit).
Silikaltsiit. See erineb silikaattellisest selle poolest, et silikaltsiidis on
liivaterad purustatud.
Eestis toodetakse silikaltsiidist järgmisi tooteid:
Mullsilikaltsiidist seinaplokid.
Nendest ehitatakse kuni 5-korruselisi
elamuid.
Mullsilikaltsiidist vaheseinaplaadid. Need on mõeldud mittekandvate
vaheseinte ehitamiseks.
153
Tubadevahelised seinad tehakse ühekihilised,
korteritevahelised seinad kahekihilised õhkvahega. Sellised seinad on
helikindlamad.
Sarrustatud silikaltsiitpaneelid. Neid kasutatakse väikeelamustes
vahelagedeks ja katuselagedeks.
Silikaltsiidist toodetakse veel:
seinapaneele,
sillustalasid,
vooderdusplaate,
akustilisi plaate jne.
Praegu Eestis silikaltsiittooteid ei tehta.
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta lubiliivtooteid.
2. Mis on
silikaattelliste tooraineks?
3. Mis on silikaattelliste puudusteks?
4. Kus kasutatakse reatellist?
5. Missugused on klombitud tellised?
6. Mida toodetakse silikaltsiidist Eestis?
11.2. Autoklaavitud põlevkivituhktooted Autoklaavsel kivistumisel saab tunduvalt suurema tugevusega
põlevkivituhktooteid kui normaalsel temperatuuril kivistudes.
154
Enamus Eestis toodetud põlevkivituhktooteid on mullilise struktuuriga.
Eestis on valmistatud või valmistatakse järgmisi põlevkivituhktooteid:
Põlevkivituhk-gaasbetoonist väikeplokid. Need on mõeldud kuni
kahekorruseliste hoonete sise- ja välisseinte ladumiseks.
Neid ei või kasutada niisketes kohtades – keldrid, soklid, märjad ruumid.
Soojaisolatsiooniplaadid. Need on mõeldud katuslagede
soojustamiseks.
Põlevkivituhk-gaasbetoonist välisseinapaneelid. Need on
ühekihilised ja varustatud kerge sarrusega.
Neid on toodetud eraldi tüüpidena tööstushoonetele ja
põllumajandushoonetele.
Tööstushoonete paneele saab kasutada ka ühiskondlike hoonete ehitamisel.
Põllumajandushoonete paneele on kasutataud peamiselt
loomapidamishoonete ehitamisel. Õhuniiskus on neis ruumides kõrge.
Põlevkivituhk-gaasbetoonist katuselaepaneelid. Need on tugevama
sarrusega kui seinapaneelid.
Kasutatakse hoonetes, kus on kõrge õhuniiskus (kuni 90%).
11.3. Kipstooted Kipsil ja kipstoodetel on rida eeliseid teiste kivimaterjalidega võrreldes.
Kips tardub kiiresti - see kiirendab ka tootmist.
Kips ei kahane kivistumisel - kipsist on võimalik valmistada väga täpse
155
kuju ja suurusega tooteid.
Valatud
kipstoodete pealispind on võrdlemisi sile - seetõttu on ka
viimistlustööde maht väiksem.
Kipstooted on kergemad kui paljud kivimaterjalid.
Kipsil on valge värvus – see on kasulik viimistlustöödeks.
Kipstooted on suhteliselt kergesti töödeldavad.
Kipstoodete puudused:
kipstooted ei ole tugevad,
kipstooted ei ole veekindlad.
Neid ei saa kasutada kandvates konstruktsioonides ja niisketes kohtades
(välistöödel ja märgades siseruumides).
Suured kipstooted sarrustatakse traadiga, nööriga, puitliistudega jne.
Traatsarrus tuleb katta mingi korrosioonikaitsekihiga, sest kips soodustab
terase korrosiooni.
Tähtsamad kipstooted on järgmised:
Vaheseinaplaadid. Neid saab kasutada kuivades ja normaalniiskusega
ruumides. Neist tehakse mittekandvaid vaheseinu.
Vaheseinapaneelid. Neid on Eestis tehtud kipsist, saepurust ja liivast.
Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks.
Paneelid on servadest ümbritsetud puitraamiga, mis tugevdab paneeli.
Raami kaudu saab ka paneeli kandeseinte külge kinnitada.
Ukseavad on paneelidesse juba sisse jäetud.
Kipsplaadid . Need on
kahelt poolt kaetud õhukese papiga.
Papp annab
plaatidele küllaldase paindlikkuse.
Eestis kipsplaate ei toodeta.
156
Tuntumad plaadid on
Gyproc , Danogips, Norgips jt.
Kipsplaate kasutatakse:
siseseinte katteks,
lagede katteks,
kergete vaheseinte ehitamiseks.
Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena.
Mõnede sortide plaatide tootmisel on neile lisatud veekindlust suurendavaid
lisandeid.
Selliseid plaate saab kasutada välisseintes tuuletõkkena.
Kipskiudplaadid. Need koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest.
Kiudaineks võivad olla
tsellulooskiud , pabermass, puuvillajäätmed jne.
Neid plaate ei kaeta papiga. Need plaadid ei ole ka nii tugevad kui papiga
kaetud plaadid.
Kipskiudplaate kasutatakse:
siseseinte katteks,
lagede katteks.
Arhitektuurilised detailid ehk kujundusdetailid. Need kujutavad endast
mitmesuguse keerukama kujuga detaile. Näiteks ornamendid, sisekarniisid,
piirded jne.
Suuremad detailid on sarrustatud traadi, nööri või puitliistudega.
Kujundusdetaile kasutatakse sisetöödel.
Tänapäeval kasutatakse neid peamiselt vanade majade restaureerimisel.
157
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta Eestis toodetud põlevkivituhk-tooteid.
2. Nimeta kipstooteid.
3. Nimeta kipstoodete eelised võrreldes teiste kivimaterjalidega.
4. Nimeta kipstoodete puudused teiste kivimaterjalidega võrreldes.
5. Kus kasutatakse kipsplaate?
6. Kuidas saadakse kipskiudplaate?
11.4. Ksüloliit Ksüloliidimassist pressitakse:
põrandaplaate,
treppide plaatastmeid,
akna aluslaudu jne.
Ksüloliit kivistub kuivas ja soojas õhus.
Kui põrandaplaatidesse lisatakse kivikilde, saadakse
mosaiik -ksüloliid.
Ksüloliitpõrandad on:
tugevad,
kulumiskindlad,
teistest põrandatest soojapidavamad.
Ksüloliit ei talu pikaajalist niiskust. Neid ei saa kasutada märgades ruumides.
11.5. Kiud-tsementtooted 158
Kiud-tsementtooted valmistatakse mingist kiudainest, tsemendist ja veest.
Need jagunevad:
asbest-tsement-tooted,
mineriit-tooted.
Asbest. See on peenekiuline mineraal.
Kui asbestkivim purustada, saadakse asbestvill. See on kohev mass.
Asbesti sisaldavate materjalidega töötamisel tuleb vältida selle tolmu
sissehingamist, tolm võib põhjustada terviserikkeid.
Asbesti ja asbesti sisaldavate toodete tootmine ja kasutamine on Eestis ja
kogu Euroopa Liidus keelatud.
Vanematel hoonetel sisaldavad eterniidist katuseplaadid asbesti.
Tsemendist katuseplaadid ehk eterniit . Need jagunevad
tasapinnaliseks ja
laineliseks.
Tasapinnalisi plaate toodetakse nii ühekihiliste kui ka kahekihiliste katuste
jaoks.
Lainelisi plaate on kahes mõõdus:
1200 x 678 mm,
1750 x 1130 mm.
Katuseharjade katmiseks kasutatakse ühe- või kaheosalisi
harjaplaate.
Vaata joonist.
159
Joonis 11.5.1. Eterniitplaatide tüüpe: a – tasapinnaline plaat ühekihilisele katusele, b - tasapinnaline plaat kahekihilisele katusele, c – laineline plaat, d – kaheosaline harjaplaat, e - üheosaline harjaplaat. Eterniidi värvus oleneb tsemendist. Tavaliselt on eterniidid hallid.
Tsemendist vooderdusplaadid. Need on harilikult
tasapinnalised .
Vooderdusplaate kasutatakse:
sise- ja välisseinte katteks,
lagedeks,
rõdude ja lodžade piireteks,
sanitaartehniliste kabiinide ehitamiseks jne.
Plaadid võivad olla valged või värvilised.
Tsementtorud. Tsementtorud on küllaltki vastupidavad.
Nende soojajuhtivus on 100 korda madalam kui metalltorudel.
Soojaisolatsioonikiht võib neil olla metalltorudega võrreldes õhem.
160
Tsementtorusid kasutatakse:
vesivarustuses,
kanalisatsioonis,
kaablite ja juhtmete kaitsekestana,
prahišahtidena,
ventilatsioonikanalitena jne.
Tsementtorude puuduseks on see, et nad
haprad ja võivad kergesti
puruneda.
Tsementtooted jagunevad nende seina paksuse järgi paksudeks, keskmisteks
ja õhukesteks.
Torude ühendamiseks kasutatakse tsementmuhve ja kummirõngaid.
Joonis 11.5.2. tsementtorude muhvühendus: a - toru, b – muhv , c – kummitihend. Mineriittooted. Eestis kasutatakse mineriittoodetest nn lujaplaate.
161
Lujaplaadid on tasapinnalised plaadid. Kattekihita on need hallid.
Lujaplaate esineb kas viimistletud või viimistlemata kujul.
Nende viimistluskihiks võib olla värv, lakk, marmoripuru jne.
Lujaplaadid jagunevad alaliikidesse:
1. Kahhelplaadid. Need on kaetud veekindla kihiga. Kasutatakse
märgades ruumides.
2. Tavalised sisetööde-plaadid (
luja A). Need on kergemad kui
kahhelkiviplaadid.
3. Fassaadiplaadid. Need on kaetud mingi kaunistuskihiga.
Katuseplaadid „Varti“. Need on lainelised. Nad sarnanevad lainelise
eterniidiga.
„Varti“-plaadid on kaetud kahekordse värvikihiga.
11.6. Tsementkivid Betoontellised ehk Columbia -kivid. Neid valmistatakse peeneteralisest
betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis
telliskive.
Betoontelliseid kasutatakse hoonete välisvooderduseks.
Nad on kas sileda või murtud pinnaga.
162
Joonis 11.6.1. Columbia-kivide tüüpe: a – soliid, b – murtud soliid, c ja d – murtud kivi, e, f ja g – murtud nurgakivid. Marmoroc-plaadid. Neid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja
pigmendist.
Plaatide pealispind kaetakse hüdrofoobse värviga.
Marmoroc-plaate kasutatakse ka hoonete välisvooderduseks.
Kõige rohkem kasutatakse neid vanade hoonete väliskatteks.
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Mida toodetakse ksüloliidimassist?
2. Missugused on ksüloliitpõrandad?
3. Mida peab arvestama asbestiga töötades?
4. Kuidas jaotatakse eterniitplaate?
5. Kus kasutatakse vooderdusplaate?
6. Kus kasutatakse tsementtorusid?
163
7. Kuidas jagunevad lujaplaadid?
8. Milleks kasutatakse betoontelliseid?
164
12. BITUUMENMATERJALID 12.1. Bituumenmaterjalide olemus ja liigitus Bituumenmaterjalid:
on hea kleepuvusega,
ei kivistu,
on vees praktiliselt
lahustumatud ,
taluvad enamikke hapetest,
lahustuvad naftasaadustes,
on värvilt mustad või tumepruunid.
Toatemperatuuri juures on bituumenmaterjalid tahked, sitked või vedelad.
Bituumenmaterjalide hulka loetakse ka tõrvad.
Bituumenmaterjale kasutatakse:
asfaltbetoonide sideaineks,
asfaltkatte aluse kruntimiseks,
teede pindamisel killustiku kleepkihiks,
katusekatte- ja hüdroisolatsiooni-pappide immutamiseks,
õhukeste materjalide
pindadele kleepimiseks,
võõpisolatsiooni valmistamiseks,,
metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks,
mõningate värvide ja
lakkide valmistamiseks.
Bituumenmaterjalide puudused:
madal temperatuuripüsivus,
vananevus – need muutuvada aja jooksul hapramaks.
165
12.2. Bituumenid Bituumenid liigitatakse:
Looduslik bituumen - puhtal kujul leidub seda looduses harva.
Naftabituumen . Need jagunevad sitketeks ja vedelateks.
Sitked bituumenid jagunevad veel ehitus- ja tee-bituumeniteks.
Naftabituumenid on looduslikest bituumenitest odavamad.
Põlevkivibituumen (
tõrv ). Eestis toodetud põlevkivibituumenit
kasutatakse asfaltbetoon-toodetes, isolatsioonipapi immutamiseks ja pindade
kleepimiseks.
Modifitseeritud (muudetud) bituumenid. Enamkasutatavad
modifitseeritud bituumenid on kummibituumen ja polümeerbituumen.
Kummibituumen vananeb palju aeglasemalt kui teised bituumeni liigid. Ta
säilitab oma venivuse ka külmalt, seega on ta talvel hästi kasutatav.
Väga palju kasutatakse tänapäeval kummibituumenit katusekatte-materjalide
tootmisel.
Polümeerbituumen talub teistest bituumenitest paremini kõrgeid
temperatuure.
Päikese mõjul ei muutu see katusel vedelaks.
Ka vanusekestvus on hea.
Puuduseks on aga väike elastsus.
166
12.3. Bituumenite katsetamine Bituumenite katsetamisel kasutatakse järgmisi meetodeid:
pehmustäpi määramine (mis temperatuuril hakkab venima),
penetratsiooni määramine penetromeetri abil (näitab sissevajumise
sügavust),
duktiilsuse määramine (näitab venivust),
leektäpi määramine (näitab, mis temperatuuril plahvatab bituumeni aur
kokkupuutel sädemega),
viskoossuse määramine,
murdumistäpi määramine (millisel miinuskraadil paindumisel murdub).
Kolme bituumeni liigi võrdlus:
Omadused Naftabituumen Kummibituumen Polümeer-
(B) (SBS) bituumen (APP) Külmalt venivus
halb
väga hea
rahuldav
Soojapüsivus
rahuldav
hea
väga hea
Vananemiskestvus rahuldav
väga hea
väga hea
Elastsus
halb
väga hea
halb
Vuukliidete
väsimus halb
väga hea
rahuldav
Kleebitavus
väga hea
hea
halb
Keevitatavus
hea
hea
hea
Talvel töödeldavus rahuldav
väga hea
rahuldav
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta bituumenite liike.
2. Kus kasutatakse bituumenit?
3. Nimeta bituumenmaterjalide positiivsed omadused.
4. Nimeta bituumenmaterjalide puudusi.
167
12.4. Tõrvad Tõrv on
tumepruun veniv aine.
Tõrvad jaotatakse selle järgi, mis on
tõrva tootmise aluseks (lähteaineks):
kivisöetõrv ,
põlevkivitõrv,
puidutõrv,
turbatõrv jne.
Kivisöetõrv. Kivisöetõrva töödeldes eralduvad sellest kõik õlid.
Järele jääb kivisöepigi.
Pigi on must pooltahke aine, mis sarnaneb bituumeniga.
Temperatuuri tõustes pigi vedeldub.
Kivisöetõrva ja pigi kasutatakse:
katusepappide tootmisel,
katusepappide katusele kleepimisel.
Tõrvapapp oli üks esimesi rull-katusekattematerjale.
Paljudes riikides on kivisöetõrva kasutatud ka teekattematerjalide
valmistamisel.
Puidutõrv. Seda saadakse okaspuidust – peamiselt männist.
Puidu tõrv on pruun veniv mass.
Toortõrv sisaldab ka palju tärpentini.
Puidutõrva kasutatakse puitkonstruktsioonide võõpamiseks või
immutamiseks.
168
12.5. Emulsioonid Bituumenit ja tõrva kasutatakse tavaliselt sulatatud olekus.
Kuuma bituumenit ja tõrva saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade
materjalidega töötades.
Peab arvestama, et kuuma bituumeniga töötamine on ohtlik, sest võib end
põletada.
Bituumenit ja tõrva kasutatakse sageli emulsioonina, mis on ka jahedas
olekus vedel.
Emulsioone kasutatakse:
külmade asfaltsegude valmistamiseks,
võõpisolatsiooniks jne.
Emulsioone saab kasutada ka niiske ja
jaheda ilmaga.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Kuidas rühmitatakse tõrvasid nende tootmisel kasutatud lähteaine järgi?
2. Kirjelda kivisöetõrva.
3. Kirjelda puidutõrva.
4. Kus kasutatakse emulsioone?
5. Mis on
emulsioonide positiivsed omadused?
169
12.6. Kleepmastiksid Kleepmastikseid kasutatakse mitmesuguste õhukeste materjalide pinnale
liimimiseks. Peamiselt kasutatakse katusekatetele liimimiseks.
Mastikseid jaotatakse:
1. Koostise järgi:
Bituumenmastiksid.
Kummibituumen-mastiksid.
Tõrvamastiksid – neid kasutatakse tänapäeval vähe.
2. Kasutamise temperatuuri järgi:
Kuumad mastiksid – nende temperatuur on 160...200ºC.
Soojad mastiksid - nende temperatuur on 60...70ºC.
Külmad mastiksid – need on õhutemperatuuril maastiksid.
3. Kasutamisviisi järgi:
Võõpmastiks – see kantakse pinnale võõpamise või pihustamise teel.
Keevismastiks – see kantakse juba tehases katusekattematerjali
alumisele pinnale.
Papi paigaldamisel sulatatakse mastiks kuumaõhu
puhuriga üles.
Iseliimuv mastiks – see on samuti tehases peale
kantud ja kaitstud
kattekilega. Peale kile eemaldamist liimub materjal aluspinnale külmalt.
12.7. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid Bituumenite baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsiooni-materjalid
jagunevad
väliskuju järgi:
170
rullmaterjalid – näiteks
ruberoid ,
plaatmaterjalid – näiteks plaatruberoid,
valumaterjalid – valatakse kohapeal.
Ruberoid. Ruberoid on suure grupi katusekattematerjalide üldnimetus.
Ruberoidi turustatakse rullides. Ühe rulli pind on kõige sagedamini 10 m².
Keevisruberoid. Sellele on kleepkiht peale kantud juba selle valmistamisel.
Kleepkiht on kaetud õhukese
kilega . Vajalik on see selleks, et ruberoid
rullis kokku ei kleepuks.
Kleepkiht sulatatakse kuumaõhupuhuriga üles siis, kui rulli katusel lahti
keritakse.
Kilekihti ei eemaldata, see sulab koos kleepkilega.
Keevisruberoidid võivad olla:
lauskleepega – liimikiht on siis kogu papi pinnal,
ribakleepega – liim on papi pinnal ribadena,
punktkleepega – liim on papi pinnal üksikute laikudena.
Ribakleepega ja punktkleepega ruberoidid on
sobilikud vanade katuste
katmiseks.
Plaatruberoid ehk ruberoidsindlid. See kujutab endast paksemat ruberoidi,
mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideka.
Plaatruberoidi kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuse katmiseks.
Plaadid naelutatakse roovitusele. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea
plaatidele.
Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega.
Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada.
Ruberoidplaadid valmistatakse tavaliselt kummibituumeni baasil.
171
Joonis 12.7.1. Ruberoidplaatide tüüpe. Pärgamiin. See on
rullmaterjal .
Pärgamiini kasutatakse peamiselt seinte ja vahelagede vahel aurutõkkena.
Harvem kasutatakse seda ka mitmekihiliste katuste aluskihtidena.
Tõrvapapp. Eestis seda tänapäeval enam ei kasutata. Vanemate majade
katustel on seda veel olemas.
Tõrvapappi kasutatakse ka aurutõkkena.
Kiud-bituumenplaadid. Eestis on kiud-bituumenplaatidest tuntuim
bemiit.
Praegu turustatakse meil firma ’’Ondulaini ’ lainelisi plaate.
Kiud-bituumenplaadid naelutatakse papinaeltega puitroovitusele.
Nendest plaatidest katus on üks kergemaid katuseid.
Metall- isool . See on õhuke alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud
bituumeni kihiga.
Metall-isool kui materjal on:
tugev,
painduv ,
kõdunemiskindel,
veetihe.
172
Seda kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades.
Isolatsioonipapid. Neid kasutatakse peamiselt seinte ja vahelagede vahel
auru- või veetõkkena.
Neid toodab firma „
Icopal“.
Icopal-parkolac on mõeldud parkett- või laudpõranda aluseks müra- või
aurutõkkeks.
Icapal-mustapekka on mõeldud veetõkkeks plaatpõrandate alla.
Tugikihita rullmaterjalid. Need on venivad materjalid.
Olulisemad tugikihita materjalid on:
isool,
boruliin,
brisool,
kummibituumeni-kangas.
Need materjalid venivad hästi, seetõttu esineb nendest materjalidest tehtud
hüdroisolatsioonikihi puhul katkemist väga harva.
Tugikihita rullmaterjalid on ka ilmastikukindlad materjalid.
Mastikskatted. Need kujutavad endast
vedelat segu, mida võib kanda katuse
pinnale mitmel viisil:
valamisega,
pihustamisega,
võõpamisega,
rulliga jne.
Segu katusel tardub ja moodustab ilma liitekohtadeta katusekatte. Katte võib
173
peale kanda ühes või kahes kihis.
12.8. Bituumenmaterjalide transport ja hoidmine Bituumeni
turustamisel tehakse vahet kes seda vajab:
suurtarbijate jaoks – transporditakse tsisternides, kus bituumen on
vedelas olekus;
väiketarbijate jaoks - tahkes olekus paberpakendis või vedelas olekus
tünnides.
Ehitusplatsil tuleb kaitsta bituumenit sademete ja otsese päikesevalguse eest.
Rullmaterjale tuleb transportida ja hoida püstasendis.
Ka rulle tuleb kaitsta sademete ja otsese päikesevalguse eest.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Kus kasutatakse kleepmastikseid?
2. Nimeta katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjale.
3. Mis on ruberoid?
4. Kirjelda keevisruberoidi.
5. Kirjelda plaatruberoidi.
6. Milleks kasutatakse pärgamiini?
7. Millest tehakse kõige kergemaid katuseid?
8. Mis on metall-isool?
9. Kus kasutatakse isolatsioonipappi?
10.
Mis on mastikskatted?
11.
Kuidas tuleb katusekatte-rullmaterjali hoida ja transportida?
174
13. ASFALTBETOONID 13.1. Üldmõisted Asfalt. Asfalt on mingi mineraalaine ja kleepuva bituumeni segu.
Kui selline segu esineb looduslikul kujul, siis nimetatakse seda looduslikuks
asfaldiks.
Asfaldisegu. Seda kasutatakse autoteede, kõnniteede, väljakute,
lennuväljade jne katmiseks.
Harvem kasutatakse seda põrandate ja katusekatete tegemiseks.
Filler – peenike mineraalpulber, mis saadakse jahvatamise tulemusel.
Eestis kasutatakse fillerina peamiselt paekivijahu.
13.2. Asfaldisegude liigitus Temperatuuri järgi:
kuum asfaldisegu,
soe asfaldisegu,
külm
asfaldisegud Täitematerjali jämeduse järgi:
jämeteraline asfaldisegu,
keskteraline asfaldisegu,
peenteraline asfaldisegu,
liiva-asfalt.
Kasutamise otstarbe järgi:
175
aluskihid ,
kattekihid.
Segu liigi järgi:
tihe asfalt,
poorne asfalt,
kergasfalt,
mustsegu,
regenereeritud asfalt,
stabiliseeritud kate.
Kvaliteedi järgi: I mark – kõrgema kvaliteediga asfalt,
II mark - madalama kvaliteediga asfalt.
---------------------------------------------------------------------------------------
A-tüüpi – suurema killustiku sisaldusega,
B-tüüpi – väiksema killustiku sisaldusega (karkassita segu).
Regenereeritud asfaldisegu. See saadakse vanast asfaldisegust selle
purustamisel ja läbisegamisel.
Stabiliseeritud kate. See kujutab endast sideainetega töödeldud
mineraalpinnast. Mineraalmaterjali segamine võib toimuda otse tee peal. Tee
peal tehtud segu nimetatakse
höövliseguks.
176
13.3. Eesti asfaldinormides kasutatavad mõisted ja lühendid Põhimõisted:
asfaldisegu – bituumen-teekatete segu;
asfaltbetoonisegu – kindlatele kvaliteedinõuetele vastav segu;
asfaltbetoon – paigaldatud ja tihendatud segu;
kergasfalt-betoon – asfaltbetoonist madalama kvaliteediga materjal;
mustsegu – vedelbituumeni või emulsiooniga valmistatud segu;
segurisegu – seguris valmistatud segu;
höövlisegu – tee peal segatud segu;
bituumen-makadamkate – ühejämedusest killustikust ja bituumenist
segu;
killustik-mastiks-asfalt – modifitseeritud bituumenist, fillerist, liivast ja
graniitkillustikust segu;
valuasfalt – ilma killustikuta segu (liiva-asfalt);
pindamine – teekatte kulumiskihi uuendamine.
Eesti asfaldinormides kasutatavad lühendid:
B – naftabituumen,
BE – bituumenemulsioon,
VB - vedeldatud naftabituumen,
PB – põlevkivibituumen,
IMM –
immutus ,
HRA – HRA-
asfaltsegu ,
KAB – kergasfalt-
betoonsegu ,
KMA – killustik-mastiks-asfaltsegu,
MSE – mustsegu;
MUK – must killustik,
PAB – poorne asfaltbetoonsegu,
177
PIK – pindamine killustikuga,
PIM - pindamine mustkillustikuga,
PIN – pindamine,
TAB ja TAK – tihe asfaltbetoon,
VAS – valuasfalt-betoonsegu.
13.4. Asfaldisegu liigi valik Asfaldisegu tüüp valitakse peamiselt tee liikluskoormuse järgi.
Liikluskoormuse määravad:
liiklussagedus – mitu autot ööpäevas sõidab teel,
liikluse iseloom – kerge, keskmine või raske
liiklus .
13.5. Asfaldisegude sideained Eestis kasutatakse asfaldisegude sideainetena järgmisi bituumenite liike:
sitked naftabituumenid,
vedelad naftabituumenid,
vedeldatud naftabituumenid,
põlevkivibituumenid,
bituumeni-emulsioonid.
13.6. Asfaldisegude mineraalained Filler. Fillerina kasutatakse Eestis lubjakivipulbrit, mille terajämedus, poorsus
ja savisisaldus on kindlatele nõuetele vastav.
178
Liiv. See peab vastama kindlatele nõuetele.
Liivad jagunevad veel:
looduslikud liivad,
sõelutud liivad.
Killustik. Killustikud jagatakse kulumiskindluse järgi klassidesse – I, II, III, IV
klass.
I klass on kõige kulumiskindlam, IV klass kõige madalama
kulumiskindlusega.
Mida raskematele liiklustingimustele teekate peab vastama, seda
kulumiskindlamat killustikku on vaja kasutada.
Eestis kasutatakse peamiselt killustikuliikidest järgmisi:
lubjakivikillustik,
kruusakillustik,
graniidikillustik – see on kõige tugevam, külmakindlam ja
kulumiskindlam.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Mille järgi rühmitatakse asfaldisegusid?
2. Kuidas jaotatakse asfaltbetoone temperatuuri järgi?
3. Mis on filler?
13.7. Asfaltbetooni omadused 179
Tähtsamad asfaldisegude ja betoonide omadused on järgmised:
segu poorsus,
asfaltbetooni jäävpoorsus,
veeimavus,
survetugevus,
veekindlustegur,
mahupaisumine,
plastsus,
jäikus .
13.8. Asfaldisegude valmistamine Asfaldisegude valmistamine toimub sundseguri abil.
Enne segurisse panemist mineraalained kuivatatakse ja kuumutatakse.
Sitkeid bituumeneid kuumutatakse, kuni vesi on täielikult eraldunud. Sel juhul
bituumeni pind enam ei vahuta.
Mustsegusid võib valmistada soojalt või külmalt. Neid valmistatakse kas
alalises (statsionaarses) segistis või liikursegistis.
Mustsegusid ei pea kohe paigaldama. Neid võib teatud aja laos säilitada.
Höövlisegu valmistatakse otse tee peal. Materjalide segamiseks
kasutatakse:
greiderit,
teefreesi,
kultivaatorit,
mõnda muud seadet abil, mis võimaldab materjale segada.
180
Niiske materjali korral võib vee sidumiseks juurde segada lupja või
põlevkivituhka.
13.9. Asfaldi regenereerimine Asfaldi regenereerimine seisneb vana asfaldikatte uuesti kasutamises.
Vana
asfaltkate eemaldatakse teekattelt peamiselt freesimise teel.
Saadakse asfaldipuru. Seda võib vajaduse korral veel purustada ja sõeluda.
Asfaldipuru peab olema ühtlase terasusega, ilma suuremate tükkideta.
Asfaldipurule segatakse juurde uut bituumenit ja mineraalmaterjali.
Freesitud asfaldipuru võib segada otse teel. Siis ei pea uut mineraalmaterjali
lisama.
Ilma igasuguse töötluse ja lisanditeta asfaldipurust võib teha väga väikese
liikluskoormusega teekatteid.
Sel juhul sõidetakse teele laotatud asfaldipuru aja jooksul tihedaks ja see
kleepub aja jooksul ka mõnevõrra kokku.
13.10. Asfaltbetooni paigaldamine Asfaldisegusid paigaldatakse laoturi abil ühtlase
laiuse ja paksuse kihina.
Vajalik segu temperatuur sõltub segu liigist (kuum, soe või külm segu).
Asfaldisegu transporditakse paigalduskohale kallurautodega.
Segu ei tohi transportimisel liialt jahtuda. Seega ei tohi transportimise koht
olla liiga kaugel.
Auto
veokast tuleb katta mingi vedeliku kihiga, mis takistab kleepuvust.
181
Selleks sobib vedelam naftasaadus, seebivesi jne.
Enne asfaldisegu laotamist tuleb
aluskiht üle kruntida vedelama bituumeniga.
See tagab korraliku nakke aluskihiga.
Värsket aluskihti pole vaja kruntida.
Peale segu laotamist tuleb see kohe tihendada.
Eeltihendus toimub laoturi vibroplaadiga.
Lõplik tihendamine toimub rullimisega.
Rullimine mõjub 6 –
10 cm sügavusele.
Värskelt rullitud teekattele kohe sõita ei tohi.
13.11. Pindamine Pindamine tähendab vana kulunud teekatte katmist bituumeni ja killustiku
kihiga.
Pindamise eesmärgiks võib olla:
kulunud teekate taastamine
teekatte kareduse
suurendamine ,
ilmastiku mõjude eest teekatte kaitsmine,
teekatte kasutusea
pikendamine .
Pindamisel pihustatakse teekattele algul bituumenit ja siis killustikku.
Bituumenina võib kasutada:
vedelbituumenit,
vedeldatud bituumenit,
bituumeni emulsiooni,
sitket bituumenit.
182
13.12. Teekatete stabiliseerimine Stabiliseerimine on loodusliku mineraalpinnase või purustatud kivimaterjali
sidumine mingi sideainega.
Stabiliseeritud teekate on oma kvaliteedi poolest kruusakatte ja asfaltkatte
vahepealne.
Pinnast võib stabiliseerida:
tavalise portland-tsemendiga,
tee-tsemendiga,
põlevkivituhaga,
bituumeniga,
emulsiooniga.
Pinnase sideainega segamine võib toimuda kas segusõlmes või otse tee
peal.
Stabiliseeritud materjalidest tehakse teede aluskihte.
Väiksema liikluskoormuse korral tehakse neist ka teede kattekihte.
Stabiliseeritud
katteid võib üle pinnata.
13.13. Asfaltbetooni omaduste kontrollimine Asfaltbetooni omadusi võib kontrollida kolmel
erineval etapil:
segu koostise valimise ajal,
183
segistist või autokastist võetud
segude proovidega,
teekattest välja saetud või teekattest puuritud proovidega.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Nimeta asfaldisegude ja betoonide omadusi?
2. Kuidas valmistatakse asfaldisegusid?
3. Mis on höövlisegu?
4. Mille poolest erineb mustsegu teistest asfaldisegudest?
5. Milles seisneb asfaldi regenereerimine?
6. Mis materjali kasutatakse teekatete pindamisel?
7. Mida tähendab
teedeehituse stabiliseerimine?
14. PLASTMASSMATERJALID 14.1. Üldmõisted plastmassidest 184
Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine.
Suurem osa polümeere on vaigutaolised ained.
14.2. Plastmasside koostis Plastmasside koostisse võivad
kuuluda :
polümeer (vaik),
täiteaine,
värvaine ,
plastifikaator,
stabilisaator jne.
Täiteaine võib olla:
pulbrikujuline - talk, puidujahu,
grafiit , kriit jne;
kiuline – tsellulooskiud,
klaaskiud jne;
kihiline – paber,
riie , klaaskiudriie jne.
Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi.
Plastifikaator on
lisand , mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset
plastmassi on kergem töödelda.
Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik.
Värvainetega antakse plastmass-
toodetele vajalik värvus. Värvilised
plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust.
Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi
vananemist.
185
14.3. Plastmasside töötlemine Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid:
pressimine,
surve all valamine,
ekstruudermeetod,
valtsimine ehk kalandeerimine,
keevitamine.
14.4. Plastmasside omadused Mahumass. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid
suhteliselt kerged.
Tugevus on plastmassidel erinev. See sõltub suurel määral täitematerjalist.
Kiulise ja kihilise täitematerjalige plastmassid on väga tugevad. Need
ületavad isegi puidu tugevuse.
Kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist. Kõvadus omab tähtsust
põrandakatte-materjalide puhul.
Keemiline püsivus on plastmassidel hea.
Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on
plastmassid väga
kestvad materjalid.
Nende jäätmed looduses ei hävine.
Elektrijuhtivus on plastmassidel väike. Seepärast kasutatakse neid:
elektrijuhtmete ja kaablite isolatsiooniks,
186
elektrimaterjalide (
lülitid , kontaktid, elektripesad jne) valmistamisel.
Soojajuhtivus on plastmassidel väike. Eriti väike on see vahtplastidel.
Seepärast kasutatakse vahtplaste soojaisolatsiooni-materjalina.
Kuumakindlus on plastmassidel madal. Paljud plastmassid muutuvad
pehmeks juba 60...80ºC juures.
Soojuspaisumine on plastmassidel suur. See tekitab probleeme pikkade
plastmass-detailide juures (näiteks pikad torud).
Kõvadus sõltub plastmassidel vaigu liigist ja täitematerjalist. Kõvadus võib
erinevatel plastmassidel olla mitmekordse erinevusega.
Eriti kõvad on kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid.
Mürgisus. Mõned plastmassid eritavad põlemisel mürgiseid
gaase .
Tulekahjude puhul võivad need olla tervisele kahjulikud.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Mis ained kuuluvad plastmasside koostisse?
2. Nimeta täiteaineid, mida kasutatakse plastmasside tootmisel.
3. Nimeta plastmasside töötlemise meetodeid.
4. Nimeta plastmasside omadusi.
14.5. Tähtsamad polümeerid Polüetüleen (PE). See on tahke, valge aine, mis tundub olevat
rasvane .
187
Polüetüleen on termoplastne vaik, mis on:
kerge,
väga elastne,
säilitab oma elastsuse ka madalatel
temperatuuridel ,
sulab 100...150ºC juures.
Polüetüleeni kasutatakse peamiselt torude ja mitmesuguste kilematerjalide
tootmisel.
Polüstürool (PS).
Polüstürool on termoplastne vaik, mis on:
tahke,
läbipaistev,
habras.
Vananedes polüstürool muutub kollakaks ja võib praguneda.
Polüstüroolist tehakse seinakatteplaate, vahtplaste, mitmesuguseid värve jne.
Polüakrülaat . See on klaasja struktuuriga termoplastne vaik (orgaaniline
klaas). Polüakrülaat on läbipaistev aine.
Polüakrülaati kasutatakse:
tavalise klaasi asendajana,
valgustite valmistamisel,
mitmesuguste värvide sideaineks jne.
Polüvinüülkloriid (PVC). See on valge või kollakas pulber. Kasutatakse
polüvinüülkloriidi plastifitseeritud või plastifitseerimata kujul.
Plastifitseerimata polüvinüülkloriid on vinüülplast. See on jäik pruunikas
materjal.
Vinüülplastist tehakse peamiselt torusid.
188
Plastifitseeritud polüvinüülkloriidist tehakse:
põrandakattematerjale,
kilesid,
liistmaterjale,
vahtplaste jne.
Polüvinüülkloriid on
keevitatav 180...200ºC juures.
Polüvinüül- atsetaat (PVA). See on läbipaistev värvusetu termoplastne vaik.
Polüvinüül-atsetaati turustatakse emulsioonina või sõmerja materjalina.
Kasutatakse seda peamiselt:
liimides,
mastiksites,
emulsioonides,
polümeer-betoonis jne.
Polüpropüleen (PP). See on valge pulber, mis pehmub juba 75ºC juures.
Polüpropüleenist valmistatakse:
torusid,
kilesid,
korrosioonikindlaid kattematerjale jne.
Polüisobutüleen (PIB). See elastne kautšukitaoline aine, mis on värvuselt
helehall.
Polüisobutüleen säilitab oma oma elastsuse isegi 80-kraadise külma juures.
Kasutatakse:
hermetiseerivate mastiksite,
isoleerkilede,
korrosioonikaitsekihtide tegemisel.
189
Fenoolplastid (PF). See vaik on läbipaistev. Ta võib olla vedel või tahke.
Kasutatakse:
mitmesuguste elektrimaterjalide valmistamisel (lambipesad, lülitid);
liimina saepuru- ja laastplaatides,
liimina kärgplastides jne.
Karbamiidvaigud. Need on värvuseta või veidi kreemikad vedelikud.
Karbamiidvaikudest valmistatud tooteid nimetatakse
aminoplastideks.
Karbamiidvaike kasutatakse:
liimides,
lakkides,
värvides.
Karbamiidvaikudest tehakse ka vahtplasti (mipoori) ja
mõningaid kihtplaste.
Polüestervaigud (PE). Neid kasutatakse peamiselt värvide, lakkide ja
tehisvärnitsate valmistamisel.
Epoksüüdvaigud (EPO). Need on kas tahkes või vedelas olekus. Vedelikud
on kollakas-pruuni värvusega.
Epoksüüdvaikude baasil tehakse liime.
EPO-liimid kõvastuvad nii külmalt kui ka kuumalt.
Polüuretaan (PUR). Sellest tehakse:
liime,
lakke ,
vahtplaste,
tehiskautšukit jne.
Räniorgaanilised polümeerid. Need sisaldavad räni. Räni tõttu erinevadki
190
need teistest polümeeridest.
Räniorgaanilised polümeerid on:
jäigad,
kõvad,
hüdrofoobsed,
kuumakindlad.
Räniorgaanilisi polümeere kasutatakse:
kuuma- ja ilmastikukindlate värvide ja lakkide valmistamisel;
kiht- ja mullplastide valmistamisel.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Nimeta tähtsamaid polümeere.
2. Mis on polüetüleen?
3. Mille tootmisel kasutatakse polümeere?
14.6. Plastmassidest plaatmaterjalid Klaasplastid ehk fiiberplast . Selle valmistamisel kasutatakse täiteainena
klaaskiudu või klaasriiet.
Klaasplastist toodetakse tasapinnalisi või lainelisi plaate. Plaadid on kas
läbipaistmatud või poolläbipaistvad.
Klaasplastplaate kasutatakse peamiselt seinte katteks. Vahel kasutatakse ka
katuste katteks.
Paberplast ehk getinaks. Selle saamiseks immutatakse mitut paberit
sünteetiliste vaikudega. Seejärel pressitakse
paberid kokku.
191
Pealmine paber on värviline või mustriga. Mustriks on puidu-,
riide -, marmori-
jne
imitatsioon .
Pealmine paber on veel kaetud vaigu kihiga.
Paberplasti kasutatakse seinte ja mööbli katteks.
Puitkihtplast. See koosneb õhukestest puiduspoonidest, mis on vaikudega
läbi immutatud ja mitmekihiliselt kokku pressitud.
Puitkiudplastist plaate on õhemaid ja paksemaid.
Õhemaid plaate kasutatakse kattematerjalina.
Paksemaid plaate kasutatakse lisaks kattematerjalile ka vaheseinte
ehitamiseks.
Polüstüroolplaadid. Need on mõeldud seinte katteks köökides,
sanitaarruumides jne.
Seintele need liimitakse. Et plaadid paremini kleepuksid, on nende
tagumine külg sooneline.
Plaatide suurus on tavaliselt 100x100 mm (10x10 cm) ja paksus 1,2...1,5 mm.
Plaadid võivad olla erinevat värvi. Tehakse ka kirjuid plaate.
Plaate saab kasutada kuni 80ºC juures.
Polüvinüül-kloriidplaadid. Need plaadid on:
pooljäigad,
paksus 2—3 mm,
väga erinevate suurusmõõtudega,
erinevate värvidega.
Kasutatakse neid põrandate katteks ühiskondlikes ruumides – vestibüülid,
koridorid jne.
Plaadid liimitakse põranda alusele.
192
14.7. Plastmassidest rullmaterjalid Rullmaterjale kasutatakse:
põrandate, seinte, katuste jne katteks;
auruisolatsiooniks;
hüdroisolatsiooniks.
Rullmaterjalidest põrandakatete nimetusena kasutatakse ka „
linoleum “.
Linoleum võib olla:
ühe- või
mitmekihiline ,
aluskihiga või aluskihita.
Linoleumirulli laius on 1,4...4,2 m.
Linoleumpõrandad on:
väheste liitekohtadega – liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega;
kergelt pestavad,
ei vaja enam lisaviimistlust.
Tähtsamad linoleumide alaliigid :
Riidealusega linoleum. Sel juhul kuum segu valtsitakse riide peale.
Riidena kasutatakse:
puuvillast riiet,
takust riiet,
džuudikiust riiet,
sünteeskiust riiet jne.
Mõnikord kaetakse riie alt värviga.
Linoleum võib olla ühevärviline või pealetrükitud mustriga.
Aluskihita linoleumid. Need koosnevad 1...3 kihist.
193
Pealispinnale trükitakse tavaliselt mingi muster - parketi, marmori,
plaatpõrandate jne imitatsioon.
Põranda libeduse vältimiseks tehakse ka reljeefse pinnaga linoleume.
Aluskihita linoleume tuntakse ka nimetusega
PVC- katted .
Sooja aluskihiga linoleum. Riide asemel on sooja aluskihiga linoleumil vildi
või vatiini kiht.
Aluskiht muudab põranda sooja- ja helikindlamaks.
Põrand on ka pehme ja summutab hästi sammumüra.
Reliin ehk kummlinoleum. Reliini paksus on 2...3 mm. Ta on teistest
linoleumidest
elastsem .
Reliin on tavaliselt
kahekihiline . Alumine kiht võib sisaldada kummijäätmeid.
Teistest linoleumidest on kummilinoleum tunduvalt elastsem.
Tavaline reliin on ilma aluskihita rullmaterjal.
Toodetakse ka:
plaatreliini,
sooja aluskihiga reliini.
Reliini kasutatakse põrandate kattematerjalina.
Peab arvestama, et reliinpõrand ei talu õlisid, rasva ega kuuma vett.
Seinakattematerjalid. Need on põrandakatetest märksa õhemad (0,5...1,5
mm)
Nad võivad olla aluskihiga või aluskihita.
Tähtsamad seinakattematerjalide alaliigid:
linkrust,
dermatiin ehk
kunstnahk ,
PVC-kiled.
194
Katusekattematerjalid. Nende paksus on 1...2 mm.
Katusele need kas liimitakse või kinnitatakse läbi soojaisolatsioonikihi
plast -
tüüblitega.
Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku.
Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus tuleb katusel
kõndida .
Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne.
Hüdroisolatsioonimaterjal. See on mõeldud kasutamiseks
ehituskonstruktsioonide vahel. Näiteks hoone sokli hüdroisolatsiooniks.
Sünteetilised kiled. Need on väga õhukesed materjalid.
On kahte liiki kilesid:
1. Polüetüleenkile – see on läbipaistev, vahel ka värviline. Polüetüleenkile
on väga elastne, elastne on see ka 70-kraadise külma korral.
Kilesid saab kokku keevitada 90...130ºjuures.
Puuduseks on polüetüleenkilel see, et ta vananeb ruttu ja on näriliste poolt
kahjustatav.
Kasutatakse:
hüdroisolatsiooniks,
auruisolatsiooniks,
kasvuhoonete katteks jne.
2. Polüvinüülkloriidkile. See on läbipaistmatu õhuke materjal.
Kasutatakse:
hüdroisolatsiooniks,
auruisolatsiooniks,
isoleerpaelana elektri-isolatsioonimaterjaliks.
195
Geomembraanid – geotekstiilid, geosünteedid . See kujutab endast
polümeerse materjali kihti, mis asetatakse erinevatel põhjustel maa sisse.
Peamised geomembraani materjalid:
polümeer- või klaaskiust kangad;
mitmesugused sünteetilised kiled;
tasapinnalised võrgud;
kärgmatid, mis meenutavad mesilase kärge;
drenaažmatid, see on polüamiidtraadist punutis;
„kupulised“ õhukesed plastikplaadid.
Peamised geomembraanide kasutusalad:
pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine,
horisontaal- ja vertikaaldrenaažide tegemine,
nõlvade kindlustamine,
erosiooni
tõkestamine ,
erinevate pinnasekihtide eraldamine,
pinnasevee tõkestamine,
mürgiste heitmete
isoleerimine .
14.8. Plastmassidest profiiltooted Plasttorud. Need on:
korrosioonikindlad,
soojapidavamad kui metalltorud,
kergemad kui metalltorud,
elastsed - vee külmumisel torudes need ei lõhke.
Polüetüleentorud on painduvad. Neid turustatakse rulli kerituna.
196
Torusid ühendatakse keevituse või liimimisega.
Plasttorusid kasutatakse:
vee- ja kanalisatsioonitorudena,
kontrollkaevudena,
kaablite kaitsekestana,
harvem ka gaasi ja vedelike juhtmetena.
Vooderduselemendid. Need kujutavad endast ribakujulisi plaate. Oma kujult
meenutavad plaadid voodrilaudu.
Üksteisega ühenduvad plaadid sulundühendiga.
Vooderduslaudu kasutatakse nii sise- kui ka välisvoodrina. Nad ei vaja mingit
lisaviimistlust.
Liistmaterjalid. Need on pikad, ühtlase ristlõikega materjalid.
Tähtsamad liistmaterjalid on:
trepikäsipuud,
kusjuures kinnistes trepikodades ei lubata neid kasutada;
põrandaliistud;
trepiastmete servad;
tihendusliistud;
mitmesuguste plaatide kinnitusliistud;
kaabli kanalid jne.
Liistmaterjalid on siledad, ei vaja lisaviimistlust. Neid tehakse erinevat värvi.
Aknaraamid . Plastaken on hermeetiline (õhukindlaalt suletud) ja väga
pikaealine. Plastaken ei vaja lisaviimistlust.
Tihendusmaterjalid. Need on elastsed ribakujulised materjalid.
197
Tihendusmaterjale kasutatakse mitmesuguste vuukide, uste, akende jne
tihendamiseks.
Uste ja akende tihendid on liimiribaga. Liimiriba on kaetud eemaldatava kile
või paberiga.
Seinapaneelide vuukide tihendamiseks kasutatakse
tihendusköisi. See
surutakse tihendatava
vuugi vahele.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Mis on
klaasplast ?
2. Milleks kasutatakse paberplasti?
3. Milleks kasutatakse puitkihtplasti?
4. Nimeta linoleumide liike.
5. Mille poolest erinevad sooja aluskihiga linoleumid teistest
linoleumidest?
6. Kus kasutatakse sünteetilisi kilesid?
7. Nimeta plastmassidest profiiltooteid.
8. Kus kasutatakse plasttorusid?
9. Mis on
plasttorude eeliseks võrreldes metall-torudega?
10.
Mis on vooderduselemendid?
11.
Nimeta plastmassist liistmaterjale.
12.
Kus kasutatakse plastmassist tihendusmaterjale?
14.9. Vedelalt kasutatavad materjalid Vaikliimid . Enamkasutatavad vaikliimid on:
PVA-liim,
198
EPO-liim,
fenool-formaldehüüdliim,
polüuretaanliim jne.
Vaikliimidega saab
liimida peaaegu kõiki materjale, sealhulgas metalle.
Liim-mastiks. Mastiks:
on liimiga võrreldes sitkem,
kahaneb kuivamisel vähem kui liim.
Liim-mastiksit kasutatakse seal, kus on vaja paksemat liimvuuki.
Mastiksiga liimitakse peamiselt plaat- ja kivimaterjale.
Põrandamastiks. See kujutab endast pastat, millest valatakse põrandaid.
Mastikspõrandaid on kahte liiki:
polümeer-mastikspõrandad,
polümeer-tsementpõrandad.
Polümeer-mastikspõranda korral valatakse või pihustatakse pasta põranda
alusele. Pasta vajub ise siledaks.
Lihtsamaid põrandaid valatakse ühes kihis.
Kvaliteetsemad põrandaid valatakse kahes kihis.
Polümeer-mastiksit turustatakse valge pastana, mille toonimine toimub
tavaliselt kauplustes.
Polümeer-mastikspõrandaid kasutatakse peamiselt ühiskondlikes hoonetes.
Polümeer-tsementpõrandad on väga tugevad.
Selliseid põrandaid kasutatakse:
trepikodades,
199
sanitaarsõlmedes,
mõnedes tööstushoonetes.
Katusemastiks. Seda kasutatakse katusekatte saamiseks nii vanade kui
uute katuste korral.
Katusele on võõbatud või pihustatud mastiksikiht. See kiht tardub ja
moodustab elastse kile. Nii saadakse ilma liitekohtadeta
katusekate , mis talub
selle peal kõndimist.
Hermeetikud . Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid. Nendega
tihendatakse mitmesuguseid vuuke ja pragusid.
Hermeetikuid turustatakse väikestes
balloonides .
Hermeetikud võivad olla:
paisuvad,
mittepaisuvad.
Paisuvate pastade puhul surutakse see pilusse, mida tihendatakse.
Seal pasta paisub, täidab väga tihedalt
pilu ja tardub.
Pilust välja paisunud pasta lõigatakse pärast tema paisumist ära.
Eestis toodetakse hermeetikut „
Makroflex “. Tardumisel vaht paisub
mitmekordselt. Vaht kuivab 10...30 minutiga. Lõplikult tardub ta 12 tunniga.
„
Makroflex“ nakkub enamike ehitusmaterjalidega. Teda saab kanda ka
niiskele pinnale.
„
Makroflexi“ kasutamistemperatuur on -5...+50ºC.
Mittepaisuvatest hermeetikutest on enamkasutatavad
silikoonpastad.
Nendega ei nakku enamik värve. Seepärast toodetakse neid juba vajalikes
värvitoonides.
200
14.10. Vahtplastid Vahtplastid kujutavad endast materjale, mida saadakse vaikude
vahustamisel.
Vahtplaste toodetakse peamiselt plaatidena, harvem graanulitena.
Neid kasutatakse nii sooja- kui ka
heliisolatsiooni -materjalina.
Tuntumad vahtplastid:
vahtpolüstürool (suhteliselt jäik),
vahtpolüvinüülkloriid (jäik või elastne),
mipoor,
vahtpolüuretaan (jäik või elastne - näiteks poroloon).
14.11. Muud plastmasstooted Sanitaartehnilised materjalid. Need on:
plastiktorud,
mitmesugused toruliitmikud plastiktorude ühendamiseks,
kraanikausside padrunsifoonid,
kloseti loputuskastid,
veekraanid,
kraanikausid ja
vannid .
Elektriinstallatsiooni-materjalid. Peamised kasutusalad:
juhtmete
isolatsioon ,
lülitid,
seinakontaktid,
lambipesad,
201
harukarbid,
valgustite
kuplid ,
mitmesugused lülituskilbid,
isoleerpael.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Nimeta vaikliime.
2. Mis on liimmastiks?
3. Kirjelda põrandamastiksi kasutamist.
4. Mis on hermeetikud?
5. Mis on vahtplastid?
6. Nimeta plastmassist sanitaartehnilisi materjale.
7. Nimeta plastmassist elektri-isolatsiooni materjale.
15. SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI-MATERJALID 15.1. Üldmõisteid Soojaisolatsioonimaterjalid on kerged poorsed materjalid. Nende ülesandeks
on hoonete piirdekonstruktsioonide soojapidavamaks muutmine.
202
Soojaisolatsiooni-materjalid liigitatakse:
Kasutatud tooraine segu järgi jaotatakse kolme liiki:
orgaanilised ,
mineraalsed,
orgaaniliste ja mineraalsete segud.
Kasutamise otstarbe järgi jaotatakse soojaisolatsiooni-materjalid kahte
rühma.
Materjalid, millega isoleeritakse
jahedaid pindasid. Kasutatakse
hoonete piirdekonstruktsioonide isoleerimiseks. Selleks saab kasutada
nii orgaanilisi materjale, mineraalseid materjale kui ka
mineraalse ja
orgaanilise materjali segusid.
Materjalid, millega isoleeritakse
kuumi pindasid – katlad, boilerid,
kuumad torud jne. Selleks saab kasutada mineraalseid materjale või
mineraalse ja orgaanilise materjali segusid.
Väliskuju järgi jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale järgmiselt:
isolatsiooniplaadid – need on kas jäigad või pooljäigad;
isolatsioonimatid – need on painduvad;
isolatsiooniplokid – need on
risttahuka -kujulised, mille kõik mõõtmed on
võrdsed:
puistematerjalid – neid toodetakse
sidumata terade või kiududena;
isolatsioonisegud – need on kas vedelad või pastataolised;
toppematerjalid – need on pikakiulised sidumata materjalid.
Paljud isolatsioonimaterjalid on hügroskoopsed. Niiskumisel nende
soojapidavus langeb. Neid tuleb niiskuse eest kaitsta.
Enamik soojaisolatsiooni-materjale on ka head heliisolaatorid.
203
15.2. Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid ehk roliit. See kujutab endast paralleelsete kõrtega roo kihti,
mis on kokku pressitud. Plaat õmmeldakse läbi tsingitud traadiga.
Plaatide puudused:
süttivad kergesti,
kõdunevad,
närilised kahjustavad neid.
Roogplaate kasutatakse Eestis peamiselt seinte isoleerimiseks. Kasutatakse
ka vanade hoonete lisasoojustamiseks.
Krohv nakkub rooplaatidele ilma, et on vaja kasutada krohvimatte.
Suure niiskusega hoonetes ei sobi nad kasutamiseks.
Sarnaselt rooplaatidele on kunagi toodetud ka
õlgplaate. Neid võib veel näha
vanade majade
seintel .
Fibroliit. Eestis on toodetud fibroplaate portlandtsemendi baasil. Neid
nimetatakse
TEP-plaatideks.
TEP-plaadid ei sütti kergesti. Nad kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka.
TEP-plaate kasutatakse seinte ja katuselagede soojustamiseks.
Neid on kasutatud paneelmajade välisseinte isoleerimiseks, samuti vanade
majade lisasoojustamiseks.
Krohv püsib TEP-plaatidel hästi.
Isolatsiooni-puitkiudplaadid. Vaata ka p. 3.9. Puidust ehitusmaterjale.
204
Isolatsiooni-puitkiudplaadid on valmistatud peenestatud puitvillast. Plaadid on
kergelt kokku pressitud.
Plaatide kuumutamisel kleepuvad kiud tihedalt kokku.
Isolatsiooni-puitkiudplaate kasutatakse piirdekonstruktsioonidel sooja- ja
heliisolatsiooniks.
Puitlaastplaadid. Vaata p. 3.9. Puidust ehitusmaterjale.
Puitlaastplaadid pressitakse kokku mingi vaiksideainega.
Vahtplastplaadid. Vaata p. 14.10. Vahtplastid.
15.3. Orgaanilised vaipmaterjalid Ehitusvilt. Seda valmistatakse villa- või karusnahatööstuse jäätmetest.
Pressitud vilt kujutab endast vaibataolist materjali, mille paksus on 10...12
mm.
Vilt ei põle suure leegiga, ta ainult hõõgub.
Vilte kasutatakse:
uste sooja- ja heliisolatsiooniks,
põranda aluse sooja- ja heliisolatsiooniks,
torustike isoleerimiseks jne.
Ševeliin. See kujutab endast kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina- või
takukihti.
Paberid on immutatud õli või tõrvaga.
Tehakse ka ilma kattekihtideta linavilti.
Ševeliini on kasutatud puitkilpmajade seinte soojustamiseks.
205
Poroloonmatid. Need on valmistatud polüuretaani vahustamisel.
Poroloonmatid on painduvad plaadid.
15.4. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill . Tselluvilla saadakse makulatuuri peenestamisel, millele lisatakse
antipüreene. Seda toodetakse ka Eestis.
Tselluvill on raskelt süttiv materjal.
Tselluvilla paigaldatakse puhuriga.
Seda kasutatakse raskelt juurdepääsetavates kohtades – näiteks madalal
pööningul pööningulae isoleerimiseks.
Tselluvilla võib pritsida ka püstisele (vertikaalsele) pinnale. Sel juhul tuleb
teda niisutada, et ta muutuks kleepuvaks.
Termoliit . See on saepuru, millele on lisatud pulberlupja. Parem saepuru
termoliidis kasutamiseks saadakse okaspuidust.
Termoliiti on Eestis kasutatud vanemate puidust sõrestikhoonete
soojustamiseks.
Granuleeritud vahtplast . Granuleeritud vahtplast kujutab endast väikesi
vahtplastkuule. See on ülikerge materjal.
Granuleeritud vahtplasti kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Mis on soojaisolatsiooni-materjalid?
206
2. Kuidas jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale kasutamise otstarbe järgi?
3. Kuidas jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale kasutamise väliskuju
järgi?
4. Mis on fibroliit?
5. Kus kasutatakse
isoleer -puitkiudplaate?
6. Mis on ehitusvilt?
7. Mis on tselluvill?
15.5. Mineraalvillad Mineraalvill või vatt . Mõni firma nimetab seda materjali
villaks , mõni vatiks.
Mineraalvill:
ei põle,
ei kõdune,
on väikese hügroskoopsusega,
on suure soojapidavusega.
Mineraalvillast toodetakse:
rullikeeratavaid matte,
pehmeid plaate,
kõvu koormust-taluvaid plaate.
Sageli kaetakse matid või plaadid mingi kattekihiga. Kõige enam kasutatakse
selleks klaaskiudriiet, alumiiniumpaberit jne.
Klaasvill . Klaasvilla tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse soodat ja
lubjakivi.
Klaasvill on ise valge, kuid sideaine muudab selle kollakaks.
207
Klaasvill on väga elastne. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleeritavat
kohta.
Eestis kasutatakse kõige enam „
Isover -klaasvilla“.
Allolevas tabelis on esitatud enamkasutatavad Isover-klaasvill-toodete margid
ja nende tunnused.
Mark Tunnused Isover KT
Pehme
matt , mida turustatakse rulli kerituna.
Isover KL
Elastne plaat.
Isover RKL
Mõlemalt poolt klaaskiududega kaetud jäik
tuuletõkkeplaat. Servad on varustatud
soone ja
nuudiga.
Isover OL
Jäik koormust taluv plaat.
Isover REK
Alumiiniumpaberiga kaetud jäik plaat.
Kivivill . Seda valmistatakse looduslikust kivimist (näiteks
basaldist ).
Kivivill on
mineraalvilla liikidest kõige kuumakindlam.
Kivivilla saab kasutada kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades.
Eestis on kõige enam kasutatav „
Paroc -kivivill“.
Allolevas tabelis on esitatud enamkasutatavad Paroc-kivivill-toodete margid ja
nende tunnused.
Mark Tunnused Paroc ILP
Painduvad isoleerplaadid. Plaadid on kas
pinnatud või pindamata.
Paroc IM
Isoleermatid. Matid on kas pinnatud või pindamata.
Paroc TSL ja VUL
Kõvad tuuletõkkeplaadid, mis on klaasriidega
208
kaetud.
Paroc EL
Plaadid mitmekihiliste paneelide soojustamiseks.
Paroc TKL ja AKL
Kõvad lamekatuseplaadid.
Paroc VIL
Kõvad kaldkatuseplaadid.
Paroc PAL
Kõvad tulekaitseplaadid.
Räbuvill . Seda valmistatakse kõrgahju räbust.
Kohtla-Järvel on toodetud räbuvatiga sarnanevat
mineraalvatti. Selleks
kasutati põlevkivi-
poolkoksi ja telliskivijäätmeid.
Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes on see mineraalvatt suhteliselt
madala kvaliteediga.
Kohtla-Järve mineraalvatist tehti poolpehmeid plaate. Neid kasutati küllaltki
laialdaselt.
Mineraalvatt sisaldab palju väikesi klaasjaid nõelu, mis võivad kahjustada
ehitaja tervist. Mineraalvatiga töötades peab kasutama
kaitseprille ,
tolmumaske,
kindaid jne.
Puistevill. See on peenestatud mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga.
Puistevilla kasutatakse pööningute ja piiratud tööruumiga paikade
soojustamiseks.
Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt „Isover-puiste“ ja „Paroc-puiste“.
Tehnilised isoleermaterjalid. Need on mõeldud boilerite, mitmesuguste
mahutite ja teiste tehniliste seadmete isoleerimiseks.
Enamkasutatavad isoleer-elemendid on järgmised:
209
Isover KK
-
klaasvillast torukoorik;
Isover KK-AL
-
alumiiniumpaberiga kaetud klaasvillast torukoorik
Isover KIM-AL -
klaasvillast ventilatsioonimatt;
PV-E
-
kivivillast torukoorik (Paroc);
PV-AE
-
alumiiniumpaberiga kaetud kivivillast torukoorik;
võrkmatid
-
traatvõrguga kaetud kivivillmatid;
HT-900
-
mineraalse sideainega kivivillplaat.
Võrkmatte ja HT-900 paigaldatakse kõrge temperatuuriga kohtadesse.
Akustilised plaadid. Akustilised plaadid on mõeldud helide summutamiseks.
Need kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate.
Ühelt poolt on plaadid kaetud viimistluskihiga.
Plaadid on hea helineelavusega.
Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid.
Näiteks: „
Akusto“ ripplaeplaadid tehakse „Isover-klaasvillast“.
„
Akusto“ laeplaatidest
ripplaed on:
kerged,
lihtsalt paigaldatavad,
mittepõlevad.
Vajaduse korral saab nende plaatidega katta ka kõverpindu.
Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval
peamiselt mineraalvilla.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Missuguste omadustega on mineraalvill?
210
2. Millest koosneb klaasvill?
3. Missugustes tingimustes saab klaasvilla kasutada?
4. Mis on puistevill?
5. Missuguseid ohutusnõudeid peab täitma mineraalvatiga töötades?
6. Mis materjale nimetatakse tehnilisteks isoleermaterjalideks?
7. Mida kujutavad endast akustilised plaadid?
15.6. Paisutatud kivimid Vermikuliit. Paisutatud vermikuliiti kasutatakse:
puistena seinte ja vahelagede täiteks,
kergbetoonide täitematerjaliks,
mitmesuguste kuumade pindade isoleerimiseks.
Vermikuliit talub kõrgeid temperatuure.
Perliit . See on vulkaaniline kivim, mis sisaldab rohkesti räni.
Paisutatud perliit meenutab jämedat liiva või peenemat killustikku.
Värvus on tal valge või helehall.
Paisutatud perliiti on toodetud ka Eestis. Sel juhul tooraine imporditi ( veeti
sisse) Eestisse.
Kasutatakse perliiti kõige rohkem katuslagede soojustamiseks.
Nelinurksed perliidikotid sarnanevad tsemendikottidega.
Kotid laotakse
kihiti katuslaele. Seejärel kaetakse kotid mördist tasanduskihiga, millele liimitakse
rullmaterjalist katusekate.
On kasutatud ka bituumeniga segatud perliiti. Seda nimetatakse
bituumenperliidiks.
211
Katusele valatakse vajaliku paksusega soojuskiht, millele paigaldatakse
katusekate.
Bituumenperliiti kasutati laialdaselt 20-30 aastat tagasi.
15.7. Asbestist soojaisolatsiooni-materjalid NB! Asbesttoodete kasutamine on Eestis keelatud. Neid tooteid võib esineda
vanades hoonetes ning lammutamisel peab kandma hingamisteede kaitseks
maski. Euroopa Liidus neid ei toodeta.
Asbest-tsemendist soojaisolatsiooni-plaadid. Oma koostiselt sarnanevad
need teiste asbest-tsementplaatidega. Vaata p. 11.5.
Peamine erinevus on selles, et asbest-tsemendist isolatsiooniplaate ei
pressita tihedaks.
Kasutatakse kõige enam kuumade pindade isoleerimisel.
Eestis on neid plaate kasutatud vähe.
Asbestpaber ja asbestpapp. Neid valmistatakse asbestvillast ja mingist
liimainest.
Segu valtsitakse ühtlase paksusega lehtedeks.
Kasutatakse kõige enam kuumade pindade isoleerimisel.
15.8. Plastsed soojaisolatsioonimaterjalid Plastsed isolatsioonimaterjalid on taigna- või pastataolised. Need võivad olla
212
ka päris vedelad.
Pinnale, mida isoleeritakse, kantakse plastseid soojaisolatsioonimaterjale kas
määrimise või pihustamise teel.
Peale määrimist või pihustamist materjal kuivab või tardub.
Soojaisolatsioonisegud. Neid kasutatakse kuumade pindade (torud, katlad,
boilerid jne) isoleerimiseks.
Segu määritakse pinnale kihthaaval.
Eelmine kiht peab enne järgmise määrimist olema ära kuivanud.
Tänapäeval isoleeritakse kuumi pindu valmiskujul torukoorikutega. Segusid
kasutatakse ainult väga keerukate pindade katmiseks, kuhu ei sobi
standardsed torukoorikud.
Tardvahud. Need kujutavad endast sünteetiliste vaikude segusid, mis
pihustatakse isoleeritavale pinnale.
Seal segu vahustub, paisub ja tardub.
Ehitustel kasutatakse tardvahtu nimega „
Estopor“. See nakkub kõikide
materjalidega peale plastmassi.
„Estopor“ sobib kasutada seinte, katuste, torustike isoleerimisel.
„Estopor“ on veetihe. Katusel täidab see ka katusekatte ülesandeid.
15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsiooni-materjalid Räbud. Räbud jagunevad:
metallurgilised räbud,
katlaräbud.
Metallurgilistest räbudest on peamine kõrgahju-räbu. Kui räbu väljub
213
kõrgahjust, siis jahutatakse see kohe järsult maha.
Metallurgiline räbu meenutab jämedat liiva või peenemat killustikku.
Katlaräbudest on kasutatud kivisöe kütmisel tekkivat jääki. Vajaduse korral
seda veel peenestatakse ja sõelutakse.
Omaduste poolest on kõrgahjuräbu parem kui katlaräbu.
Mullklaas. Seda valmistatakse jahvatatud klaasijäätmetest, millele lisatakse
lubjakivi või
koksi .
Kasutatakse seda plaadi kujul.
Eestis on mullklaasi kasutatud vähe.
Isoleertellised. Need on poorsed savitellised, mis jagunevad:
peenpoorseteks tellisteks,
jämepoorseteks tellisteks.
Vaata p. 6.4.
Kergkruus ehk keramsiit. Vaata p. 6.7.
Mullbetoonid. Vaata p. 8.13. ja 11.3.
15.10. Akustilised materjalid Akustilised materjalid on need, mida kasutatakse:
heli leviku tõkestamiseks,
ruumide akustiliste omaduste parandamiseks.
Akustilised materjalid jaotatakse oma
kasutamise eesmärgi järgi kahte
rühma:
214
kõlaisoleer-vahekihid,
helisummutavad kattekihid.
Kõlaisoleer-vahekihid asuvad seintes või vahelagedes. Nendeks võivad olla
enamik soojaisoleermaterjale.
Helisummutavad kattekihid. Need on:
mitmesugused poolpehmed plaadid,
perforeeritud plaadid,
akustiline krohv jne.
Mida ebatasasem ja pehmem on materjali pind, seda rohkem summutab ta
heli.
Seepärast ei olegi helisummutavate materjalide pealispind päris sile.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Kus kasutatakse paisutatud kivimeid?
2. Nimeta plastseid soojaisolatsiooni-materjale.
3. Kuidas kasutatakse soojaisolatsiooni-segusid?
4. Mida kujutavad endast tardvahud?
5. Milliseid materjale nimetatakse akustilisteks materjalideks?
16. VIIMISTLUSMATERJALID 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus 215
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud
konstruktsioonide katmiseks.
Ehituskonstruktsioonide
viimistlemise eesmärgid on järgmised:
konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;
konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini
puhastatavaks;
konstruktsioonide muutmine ilusamaks.
Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma :
värvmaterjalid,
kleepmaterjalid,
vooderdusmaterjalid.
Värvmaterjal . See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale
vedelas olekus.
Värvmaterjal kuivab ja kivistub. Nii tekitab see viimistluskihi.
Värvmaterjali põhikomponentideks on:
liimid,
värnitsad,
lahustid,
pigmendid,
täitematerjalid jne.
Kleepmaterjal . See kujutab endast õhukest rullmaterjali, mis kleebitakse
viimistletavale pinnale. Näiteks
tapeet .
Plaatmaterjal. Need on kas jäigad või pooljäigad plaadid. Viimistletavale
pinnale kinnitatakse need:
liimi abil,
216
mördi abil,
kruvide jne abil.
Plaatmaterjale on
käsitletud juba eelnevates peatükkides.
16.2. Liimid.
Liime kasutatakse ehitustel järgmistel eesmärkidel:
sideainena värvides ja pahtelsegudes;
õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks,
tahkete materjalide kokku liimimiseks.
Maalriliim või nahaliim. Seda valmistatakse peamiselt loomade
nahajäätmetest. Maalriliimi turustatakse tahvlitena või graanulitena, mida
lahustatakse kuumas vees.
Maalriliimi kasutatakse sideainena liimvärvides ja pahtelsegudes.
Laudsepaliim ehk kondiliim . Seda valmistatakse peamiselt loomakontidest.
Maalriliimist on laudsepaliim puhtam ja kvaliteetsem. Värvuselt on see
helepruun .
Turustatakse samuti tahvlitena või graanulitena, mida lahustatakse kuumas
vees.
Kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel.
Kaseiinliim. Seda valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvatatakse
pulbriks koos lubjaga.
Kaseiinliim lahustub külmas vees. Seda nimetatakse ka
külmliimiks.
Kaseiinliimi kasutatakse:
värvides,
217
pahtelsegudes,
puitdetailide liimimisel.
Kliistrid. Neid saadakse tärklisest või tärkliserikkast teraviljajahust.
Kuumas vees muundub tärklis kleepuvaks aineks.
Kliistreid kasutatakse
tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks.
Tänapäeval kasutatakse rohkem sünteetilisi tapeediliime, mida toodetakse
tehisvaikude emulsioonidest.
Vaikliimid. Vaata p. 14.9.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Mis eesmärgil viimistletakse ehituskonstruktsioone?
2. Kuidas jaotatakse viimistlusmaterjale?
3. Nimeta liime.
4. Mis eesmärgil kasutatakse ehituses liime?
16.3. Värnitsad Naturaalvärnits. Naturaalvärnitsa kuivamine tähendab tema kõvastumist
õhuhapnikuga
ühinemise tagajärjel.
12...24 tunniga kuivab värnits selliseks, et talle enam õhus hõljuv tolm külge
ei kleepu.
Täielikuks kuivamiseks vajab värnits aga 1-2 ööpäeva (24...48 tundi).
Naturaalvärnitsat kasutatakse hea kvaliteediga õlivärvide valmistamiseks.
Neid õlivärve kasutatakse peamiselt välistöödel.
218
Seguvärnits ehk oksool. See koosneb kuumutatud taimeõlist ja
lahustist .
Oksool on naturaalvärnitsast odavam.
Oksooli kasutatakse:
sisetöödeks mõeldud õlivärvide valmistamiseks,
pindade kruntimiseks,
mõnedes pahtelsegudes.
Tehisvärnitsad. Need ei sisalda taimeõli üldse. Tehisvärnitsad on toodetud
sünteetilisest vaigust ja lahustist.
Tehisvärnitsad on erineva kvaliteediga värvide tegemisel üheks
komponendiks.
Tähtsamad tehisvärnitsate alaliigid:
glüftaalvärnits,
alküüdvärnits,
pentaftaalvärnits,
süntoolvärnits.
Värnitsa emulsioon . Värnitsa emulsioone kasutatakse odavamate õlivärvide
valmistamiseks.
16.4. Pigmendid Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele
vajalik värvus.
Pigmendid üldjuhul ei lahustu
vedelikes .
Looduslikud mineraalpigmendid. Neid saadakse kriidi,
savide ,
219
metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel.
Mõnede looduslike pigmentide värvust saab nende kuumutamisega muuta.
Tähtsamad looduslikud mineraalpigmendid ja nende värvused:
Looduslik mineraalpigment Värvus maalrikriit
valge
ooker
kollane, pruun või punakas
rauamennik punane või pruun
umbra
pruun või rohekaspruun
glaukoniit roheline
Mineraalsed tehispigmendid. Neid saadakse peamiselt mitmesuguste
metallide ühenditest.
Värvuse järgi liigitatakse neid:
valged
-
tinavalge, tsinkvalge, litopoon;
punased -
tinamennik,
tehis -rauamennik,
rohelised -
kroomroheline, tsinkroheline, plii-kroomroheline;
kollased
-
kroomkollane, pliikollane;
sinised
-
lasuur, ultramariin;
pruunid
-
rauapruun, mangaanpruun;
mustad
-
rauamust, koobaltmust.
Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge
mineraalpulbriga. Näiteks kriit,
kaoliin , talk jne.
Orgaanilised pigmendid. Neid kasutatakse ehitusel vähe.
Tähtsamad orgaanilised pigmendid on:
tahmapigmendid,
220
aniliinpigmendid,
antratseenpigmendid jne.
Orgaanilised pigmendid on tugeva värvimisvõimega.
Metallpigmendid. Neid saamiseks jahvatatakse mingi metall pulbriks.
Kõige rohkem kasutatakse:
alumiiniumpigmenti,
pronkspigmenti.
Metallpigmente kasutatakse korrosioonikaitseks.
Pigmentide omadused:
Omadus Omaduse kirjeldus valguspüsivus
pigmendid ei muuda valguse toimel
värvust, st nad ei pleegi ära ega
muutu kollaseks
keemiline püsivus
pigmendid ei muuda oma värvust
hapete, õlide, leeliste jne toimel
ilmastikukindlus
saab kasutada ka välistöödel
korrosioonikaitsevõime
saab kasutada metallide värvimisel
kattevõime
saab katta pinda ühtlaselt
värvimisvõime
valgele värvisegule saab anda
värvitooni
jahvatuspeenus
mida peenem pigmendipulber, seda
parem on tema kattevõime ja
värvimisvõime
erimass
väga erinevate erimassidega
221
pigmentide koos kasutamise puhul
värv kihistub kiiresti
õlimahtuvus
värnitsa hulk, millega saab vajaliku
konsistentsiga värvisegu
mürgisus
mõned metallide ühendid on
mürgised
16.5. Lakid Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja
lahustajast.
Lakid võivad olla:
läbipaistvad;
läikivad, poolläikivad, matipinnalised;
värvusetud,
veidi kollaka,
punaka või pruunika värvusega.
Bituumenlakid on musta värvi.
Läike järgi jagatakse lakid läikeklassidesse.
Lakke turustatakse ühe- või kahekomponendilisena.
Kahekomponendilise laki puhul on lakk ja kõvendaja eraldi taaras.
Kokkusegatult see kaua ei säili. Kahekomponendiline lakk tuleb kiirelt ära
kasutada.
Õlilakid. Õlilakid on ehitusel kõige enam kasutatav lakkide rühm.
Neid kasutatakse peamiselt puitpindade katmiseks.
222
Omaette rühma moodustavad
põrandalakid. Need peavad andma
mehaaniliselt tugeva kile.
Samuti peavad põrandalakid olema küllalt veekindlad.
Paljud põrandalakid turustatakse kahekomponendilisena.
Nitrolakk. Nitrolakk:
kuivab väga kiirelt,
on võrdlemisi tuleohtlik.
Nitrolakki kasutatakse peamiselt mööbli ja teiste puitpindade katmisel.
Piirituslakk. See kujutab endast piirituses lahustunud vaiku.
Piirituslakki kasutatakse:
mööbli katmiseks,
õlilaki aluseks kruntkihiks.
Väikese vaigu sisaldusega piirituslakke nimetatakse
polituurideks. Nendega
poleeritakse
lakitud pindasid.
Bituumenlakk ehk asfaltlakk. See kujutab endast lahustiga vedeldatud
bituumenit või pigi.
Bituumenlakk on:
musta värvi,
veekindel,
hea korrosioonikaitsevõimega.
Bituumenlakki kasutatakse kõige rohkem
metallpindade katmisel.
Polüesterlakk . See annab kihi, mis on:
väga tugev,
223
veekindel,
suhteliselt kuumakindel.
Polüesterlakk kuivatatakse tavalisest kõrgemas temperatuuris.
Kasutatakse seda mööbli katmisel.
Puidukaitsevärvid ja lakid. Need sisaldavad ainet, mis takistavad seente
arengut, väldib hallitust ja samblike tekkimist.
Puidukaitsevärvid ja lakid võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või
läbipaistmatud.
Toodetakse ka puidu immutusaineid, mis täidavad värvi ülesandeid.
Eestis enamkasutatavad puidukaitsevahendid:
„Pinotex“
poolläbipaistev puidukaisevahend,
toodetakse paljudes värvitoonides
„Pinotex-
krunt “
värvitu, väga hea imavusega vedelik
„Impregnant“
mõeldud puidu immutamiseks
kruntõlid
tootmisel on kasutatud linaõlivärnitsat
„
Imtex “
tootmisel on kasutatud linaõli
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Kus kasutatakse naturaalvärnitsat?
2. Kus kasutatakse oksooli?
3. Mis on pigmendid?
4. Nimeta looduslikke mineraalpigmente.
5. Millest saadakse mineraalseid tehispigmente?
224
6. Missugused pigmendid on hea värvimisvõimega?
7. Missuguseid pigmente kasutatakse korrosioonikaitseks?
8. Missuguste omadustega on lakid?
9. Kus kasutatakse õlilakke?
10.
Missugune on nitrolakk?
11.
Kus kasutatakse piirituslakki?
12.
Mida kujutab endast bituumenlakk?
13.
Missugune on polüesterlakk?
14.
Milleks kasutatakse puidukaitselakke?
16.6. Emailid Email on laki ja
pigmendi segu. Need segud on:
värvilised,
läbipaistmatud.
Emaile kasutatakse väga erinevate materjalide ja pindade katmisel. Rohkem
kasutatakse sisetöödel.
Emailide alaliigid sarnanevad lakkide liikidega. Tähtsamad alaliigid on
järgmised:
õli-email,
gluftaal-email,
pentaftaal -email,
akrüüd-email,
nitroemail,
perkloorvinüül-email,
bituumenemail.
225
16.7. Õlivärvid Õlivärve turustatakse tavaliselt valmiskujul.
Harvemini turustatakse õlivärve pastana. Pastale segatakse enne kasutamist
juurde värnitsat, õlilakki või mõnd vedeldit.
Õlivärve kasutatakse nii sise- kui ka välistöödel.
Õlivärvid sobivad peaaegu igasuguste materjalide ja konstruktsioonide
katmiseks.
Õlivärv on:
veekindel,
hea korrosioonikaitse võimega.
Õlivärvi ei saa kasutada kuumade pindade katmisel.
16.8. Vesivärvid Vesivärvideks nimetatakse kõiki värve, mille vedeldajaks on vesi.
Lubivärv . See koosneb lubjast, veest ja toonivast pigmendist.
Lubivärve kasutatakse peamiselt välistöödel. Nendega kaetakse kivi-, krohvi-
ja betoonpindasid.
Lubivärv
laseb läbi veeaurusid. Selle kohta öeldakse, et värv „
hingab “.
Seetõttu ei kondenseeru vesi
värvikihi alla, värv ei kooru pinnalt lahti ja
seinad püsivad kuivad.
226
Peab arvestama, et lubivärv:
ei püsi puidul,
ei kaitse metalle korrosiooni eest.
Tsementvärv. See koosneb tsemendist, pigmendist ja veest.
Kui kasutatakse valget tsementi, saab igasuguseid värvitoone.
Tavalise tsemendiga saab ainult tumedaid tsementvärve.
Tsementvärve kasutatakse niisketes kohtades kivi-, krohvi- ja
betoonpindade katmiseks.
Silikaatvärv . Silikaatvärvi üheks komponendiks on vesiklaas.
Seda kasutatakse peamiselt puidu tulekaitsevärvina. Vaata ka p. 3.7.
Emulsioonvärv . Seda nimetatakse ka lateksvärviks või vesi-
dispersioonvärviks (VDV).
Emulsioonvärv on tänapäeval üheks enamkasutatavaks värvi liigiks.
Emulsioonvärve turustatakse tavaliselt valge pastana. Seda toonitakse soovi
korral kaupluses või ehitusel.
Neid saab veega lahjendada.
Emulsioonvärvi kasutades saab mati pestava pinna.
Emulsioonvärve kasutatakse kõige rohkem sisetöödel seinte ja lagede
katmiseks.
Toodetakse ka spetsiaalseid fassaadivärve.
Emulsioonvärv laseb auru läbi. Seetõttu ei teki värvikihi alla kondensniiskust.
Liimvärv. Liimvärvi saab kasutada ainult sisetöödel kuivades ruumides.
See annab pinnale nõrga värvikihi. Veekindluselt on kaseiinliim parem kui
227
liimvärv.
Kõige rohkem on kasutatud liimvärve lagede värvimisel.
Tänapäeval kasutatakse seda vähe, peamiselt vanade lagede ülevärvimisel.
Uue värvi pealekandmisel tuleb vana liimvärv eemaldada.
Rootsi värv. Seda turustatakse kuiva pulbrina ja vedelana. Pulber segatakse
veega ja segu keedetakse.
Mõnikord lisatakse ka veidi värnitsat.
Rootsi värvi kasutatakse välisvärvina puithoonete ja piirdeaedade värvimisel.
Paremini püsib värv hööveldamata puidul.
Rootsi värv on üks odavamaid puidu värve.
Rootsi värvi kasutatakse hööveldamata puidu pinnal.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine: 1. Mida kujutavad endast emailid?
2. Nimeta emailide liike.
3. Kus kasutatakse õlivärve?
4. Mida nimetatakse ehituses vesivärvideks?
5. Milleks kasutatakse lubivärvi?
6. Mis on lubivärvi puuduseks?
7. Kus kasutatakse tsementvärve?
8. Kus kasutatakse lateksvärve?
9. Kus kasutatakse liimvärve?
16.9. Pahtelsegud ja kitid 228
Pahtelsegudeks ehk tasandussegudeks nimetatakse pastataolisi masse.
Enne värvimist silutakse ehk pahteldatakse selle pastaga pind lõplikult.
Liimpahtel. Seda turustatakse valmispastana.
Kasutatakse sisetöödel kuivades ruumides.
Liimpahtlit võib kasutada seinte, uste, akende, lagede jne silumiseks.
Põrandate pahteldamiseks ta ei sobi, sest
pahtel ei ole selleks piisavalt tugev.
Liimpahtel on suhteliselt kergesti lihvitav.
Õlipahtel. Õlipahtel annab tugeva ja veekindla pinna. Seda kasutatakse:
põrandate pahteldamiseks,
niiskete
kohtade pahteldamiseks.
Õlipahtli lihvimine on raskem kui liimpahtli lihvimine.
Sünteetilised pahtlid . Need sobivad väga erinevate materjalide silumiseks.
Mõned neist pahtlitest riknevad, kui vesi selles külmub.
Sünteetilise pahtlina on tuntud
EPO-pahtel.
EPO-pahtlid:
kahanevad kuivamisel vähe,
on väga tugevad,
on raskesti lihvitavad.
Mineraalsete sideainetega pahtlid. Neid
pahtleid tehakse enamasti kipsi
baasil.
Mineraalsete sideainetega pahtlid sobivad kivi-, krohvi- ja betoonpindade
tasandamiseks.
Nad kahanevad kuivamisel vähe, seetõttu saab neid kasutada suurte
ebatasasuste korral.
Eestis on toodetud pahtelsegu „Sipa-pahtel“.
229
Aknakitid . Need jagunevad:
õlikitid,
mastikskitid.
Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist. Värnitsa kuivamise tulemusena
õlikitt kõvastub.
Aja jooksul muutub õlikitt hapraks ja hakkab murenema.
Mastikskitt. See
kitt kattub kuivamisel kilega, kuid jääb ise seejuures
elastseks
materjaliks ..
16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid Tapeet. Tapeet on üks levinum seinakattematerjal.
Tapeet liimitakse seinale
kliistri või sünteetilise tapeediliimiga.
Tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille ühele poolele trükitakse
muster.
Õhemad
tapeedid liimitakse serv-serva peale.
Paksemad tapeedid liimitakse serv-serva vastu.
Tähtsamad
tapeetide alaliigid:
Tapeedi alaliik Tunnused trükimustriga tapeet
paberi pind on sile
pressmustriga tapeet
sellel on nii reljeefne pind kui ka trükitud muster
pestav tapeet
tapeedi pealispind on kaetud veekindla
lakiga või õhukese polüetüleenkilega
fototapeet
tapeet kujutab suurt pilti
230
vineertapeet
paberile on peale liimitud õhuke puiduspoon, mis
kaetakse seinale liimitult lakiga
Tapeete turustatakse rulli keritud ribana, mille laius on 500...1000 mm
(50...100 cm).
Fototapeeti turustatakse ristkülikukujuliste poognate komplektidena.
Muud kleepmaterjalid. Peale tapeedi kasutatakse seinte katteks veel muid
õhukesi kattematerjale:
Kattematerjal Klaaskiudriie
Peale seinale liimimist värvitakse see üle.
„Seineks“
See on reljeefse pinnaga sünteeskiudriie, mis on kaetud
õhukese kilega.
Seinal värvitakse see üle.
Klassikalised
Võib seinal üle värvida.
tekstiilmaterjalid „Dekra“
Mittekootud õhuke vilditaoline materjal.
Linkrust
See on paber, mis on kaetud õhukese linoleumi sarnase
materjaliga .
Dermatiin ehk
See on riie, mis on kaetud mingi sünteetilise kihiga.
kunstnahk
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Mis on pahtelsegud?
2. Milleks kasutatakse liimpahtlit?
3. Milleks kasutatakse õlipahtlit?
4. Missugused on EPO-pahtlid?
5. Missuguste pindade puhul kasutatakse mineraalsete sideainetega
pahtleid?
6. Mida kujutavad endast aknakitid?
231
7. Mida nimetatakse kleebitavaks seinakatte-materjaliks?
8. Kuidas liimitakse tapeeti seinale?
9. Nimeta ja kirjelda eri liiki tapeete.
10.
Nimeta ja kirjelda tapeedile lisaks kasutatavaid kleepmaterjale.
17. KLAASTOOTED 17.1. Klaasi valmistamine Peamised klaasi
toorained on:
kvartsliiv,
kaltsineeritud
sooda ,
lubjakivi.
Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu.
Klaasi toorained jahvatatakse ja suunatakse
vann -ahju. Ahjus on temperatuur
1200...1500ºC.
Toorained sulavad ja tekib
sitke mass. Sellest massist vormitakse
klaastooted.
17.2. Lehtklaasist tooted Aknaklaas . Kvaliteedi järgi jaguneb aknaklaas 3 sorti – I, II ja III sort.
Sort sõltub:
klaaasi tasapinnalisusest,
kriimustustest,
teistest defektidest.
Klaas pakitakse mingi pehme materjaliga polsterdatud kastidesse.
Kaste, milles on klaas, tuleb hoida, tõsta ja transportida
serviti asendis.
232
Kaste tuleb kaitsta ka sademete eest. Klaaside vahele tunginud vesi „kleebib“
klaasid kokku. Kokkukleepunud klaase on peaaegu võimatu üksteisest
eraldada.
Kvaliteetsemate klaaside pakkimisel asetatakse nende vahele paberilehed.
Vitriiniklaas. Vitriiniklaas peab olema kvaliteetsem kui aknaklaas.
Vitriiniklaas võib olla ka poleeritud.
Neid kasutatakse suurte aknapindade katmiseks.
Jääklaas. Seda valmistatakse paksemast aknaklaasist.
Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela
liimikihiga. Seejärel pannakse klaastahvlid kuivatisse.
Liim kuivab, praguneb ja tuleb klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast
välja poollahtisi osi.
Tekib jäätunud klaasi
meenutav veidi kare pind.
Jääklaasi kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel.
Reljeefklaas. Selle saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed
reljeefseks.
Kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel.
Mattklaas. Selle saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda
võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel.
Klaasi võib matiks muuta (mateerida) ka osaliselt.
Klaasile võib kanda ornamente,
tekste jne.
Sardklaas. Seda saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu
kokkuvaltsimise teel.
Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Sardklaas on väga tugev
233
materjal, mis talub ka lööke.
Peegliklaas. Selle saamiseks lihvitakse klaasi mõlemat poolt. Saadakse
moonutustevaba klaas.
Peegliklaasi kasutatakse uste- ja aknaklaasidena esinduslikumates
hoonetes.
Värvilised klaasid. Seda saadakse värviandva toorainega.
Värvilist klaasi võib saada ka tavalise klaasi katmisel õhukese tooniva kihiga.
Tripleksklaas. See on kolmekihiline klass. Kahe klaasi vahele liimitakse
sünteetiline kile.
Saadakse mittekillunev klaas. Kile hoiab ka purunenud klaasi osad koos.
Vooderdusklaas. Seda tehakse harilikust akna- või vitriiniklaasist. Klaasi
tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga.
Vooderdusklaasi kasutatakse hoonete välisvoodriks. Vahel kasutatakse ka
sisetöödel.
Karastatud klaas. Seda saadakse klaasi kuumutamisel 600...700ºC juures,
millele järgneb järsk õhus jahutamine.
Karastamine suurendab klaasi tugevust ja vastupidavust järskudele
temperatuurimuutustele.
Enne karastamist tuleb klaas vajalikku mõõtu lõigata.
Selektiivklaas. Selle puhul on klaasi ühele pinnale kantud õhuke metalli-
oksiidi kiht, mis laseb läbi päikesesoojuse. See ei lase aga läbi toast tulevat
soojust.
Klaas võib olla ka valgust eraldav. Sel juhul laseb ta ühelt poolt rohkem
valgust läbi kui
teiselt poolt.
234
Klaaspaketid. Need koosnevad kahest või kolmest klaasist, mis on
õhukindlalt (hermeetiliselt) ühendatud.
Klaaspaketi ühendusliistu õõnsus on täidetud mingi niiskust imava ainega
(absorbendiga). See hoiab ära
paketi sisepindade niiskumist.
17.3. Muud klaastooted Klaasplokid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu.
Pikemate seinte puhul asetatakse vuukidesse sarrus.
Profiilklaastooted. Nende
sisepind on kergelt sooneline.
Klaasprofiile kasutatakse
valgust läbilaskvate seinte,
aknaavade,
katuseakende,
teiste
avade täitmiseks.
Profiilidevahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga.
Klaastorud. Need on metalltorudest siledamad ja keemiliselt
vastupidavamad.
Puuduseks on see, et klaastorud on haprad.
Klaastorusid kasutatakse seal, kus on tegemist mitmesuguste kemikaalidega.
Klaastorud ühendatakse kummimuhvidega või äärikühenditega.
Klaaskeraamika ehk sitall . Sitalltooted on väga tugevad.
Sitallist on tehtud seina- ja põrandakatteplaate.
235
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kordamine:
1. Mis on klaasi peamisteks tooraineteks?
2. Nimeta lehtklaasist tooteid.
3. Mida peab arvestama lehtklaasi hoidmisel ja transportimisel?
4. Kuidas saadakse jääklaasi?
5. Kuidas saab klaasi pinda matiks muuta?
6. Mis on sardklaas?
7. Mis on selektiivklaas?
8. Mida nimetatakse klaaspakettideks?
9. Kus kasutatakse profiilklaastooteid?
10.
Kus kasutatakse klaastorusid?
236
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 236 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-06-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
314119
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid