Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

EHITUSMATERJALID (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid materjali omadusi mõjutab tema poorsus ?
  • Mida näitab materjali kaaluline veeimavus ?
  • Mida nimetatakse hügroskoopsuseks ?
  • Millest sõltub materjali veeläbilaskvus ?
  • Mis on soojaerijuhtivus ?
  • Millistesse põhigruppidesse jaotatakse materjalid tulepüsivuse järgi ?
  • Mille ehitamisel on oluline arvestada hõõrduvust ?
  • Mille ehitamisel on oluline arvestada kuluvust ?
  • Mis vahe on plastsel ja elastsel materjalil ?
  • Mis võivad keemiliselt kahjustada ehitusmaterjale ?
  • Missugused materjalid on hea helineelavusega ?
  • Missugused materjalid on hea helipeegeldusega ?
  • Millist puidu osa nimetatakse lülipuiduks ?
  • Millist puidu osa nimetatakse maltspuiduks ?
  • Mille poolest erinevad kuuse- ja männipuit ?
  • Mis puitu kasutatakse vineeri tootmiseks ?
  • Mis puite kasutatakse parketi tootmiseks ?
  • Mis puitu kasutatakse katuselaastudeks ?
  • Mis puidust laudu kasutatakse leiliruumides ?
  • Mis puit on kõige tugevam ?
  • Mis võib olla laudade kõverdumise põhjuseks ?
  • Millest oleneb puidu tekstuur ?
  • Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige rohkem ?
  • Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige vähem ?
  • Kuidas jaotatakse puitu niiskuse alusel ?
  • Millest tekivad peamiselt puidu välispraod ?
  • Missuguseid puidu omadusi nõrgestavad oksad kõige rohkem ?
  • Mis tingimused soodustavad puidu mädanemist ?
  • Kuidas jaotatakse antiseptikuid ?
  • Mida kujutab endast puidu tulekaitsevõõp ?
  • Mida nimetatakse puidu juures pooltooteks ?
  • Kuidas saadakse puitkiudplaate ?
  • Kuidas saadakse puitlaastplaate ?
  • Mis on lamineeritud plaadid ?
  • Miks on metallidest ehitusmaterjalid laialdaselt kasutatavad ?
  • Kuidas jagunevad metallidest ehitusmaterjalid ?
  • Kuidas jaotatakse malme ?
  • Mille poolest erineb valumalm toormalmist ?
  • Mida valmistatakse alumiiniumist ?
  • Kuidas nimetatakse vananevat metalli ?
  • Mida tähendab metalli vananemine ?
  • Mida valmistatakse vasest ?
  • Mida nimetatakse sarrusteraseks ?
  • Kuidas saadakse raudbetooni ?
  • Miks on vaja korrosioonikaitsega tegelda ?
  • Kuidas jagunevad kivimid ?
  • Missugused on tardkivimid ?
  • Missugused on graniidist valmistatud ehitusmaterjalid ?
  • Kuidas on tekkinud settekivimid ?
  • Mis on Eesti rahvuskivi ?
  • Milleks kasutatakse lubjakivi ?
  • Milleks kasutatakse dolomiiti ?
  • Kuidas on tekkinud moondekivimid ?
  • Missugune kivim on marmor ?
  • Kus kasutatakse marmorit ?
  • Mis on sõmerad looduskivimaterjalid ?
  • Kus kasutatakse liiva kui ehitusmaterjali ?
  • Kus kasutatakse kruusa kui ehitusmaterjali ?
  • Milleks kasutatakse savi kui ehitusmaterjali ?
  • Kuidas jagunevad sõmerad pinnased ?
  • Kuidas jagunevad liivapinnased ?
  • Kuidas jaotuvad kruusad selles leiduva purustatud kivi hulga järgi ?
  • Millest tehakse killustikku ?
  • Millest saadakse tehisliiva ?
  • Kus kasutatakse killustikku ?
  • Kus kasutatakse tehisliiva ?
  • Millest tehakse müürikive ?
  • Mis teeb kivimaterjalist korrapä rase kivimaterjali ?
  • Kuidas kinnitatakse vooderdusplaadid seintele ?
  • Missugused on kivimaterjalist trepiastmed ?
  • Missuguste omadustega peavad olema äärekivid ?
  • Kuidas jagunevad sillutuskivid ?
  • Kus kasutatakse täistellist ?
  • Kus kasutatakse auktellist ?
  • Kus kasutatakse nurktellist ?
  • Kus kasutatakse klombitud tellist ?
  • Missuguseid telliseid kasutatakse kohtades, kus on kõrge temperatuur ?
  • Missuguseid telliseid kasutatakse seinte ladumisel ?
  • Missuguseid telliseid kasutatakse puhasvuuk-müüritise ladumisel ?
  • Missuguseid telliseid kasutatakse pliitide ja soemüüride ladumisel ?
  • Kuidas kasutatakse fassaadiplaate ?
  • Kuidas paigaldatakse mosaiikplaate ?
  • Missugune on keraamiliste plaatidega kaetud sein ?
  • Kuidas saadakse kergkruusa ?
  • Kus kasutatakse keramsiiti ?
  • Milleks kasutatakse ahjupotte ?
  • Mis on sanitaartehniline keraamika ?
  • Mis on ehitussideaine ?
  • Kuidas jagunevad orgaanilised sideained ?
  • Kuidas jagunevad mineraalsed sideained ?
  • Kuidas jagatakse kustutamise kiiruse järgi lupja ?
  • Kus kasutatakse lupja ?
  • Kuidas turustatakse lupja ?
  • Kus kasutatakse kipsi ?
  • Mis on kipsi puudusteks ?
  • Kuidas peab kipsi säilitama ?
  • Milleks kasutatakse vesiklaasi ?
  • Millest toodetakse tsementi ?
  • Mis on tsemendi tardumine ja kivistumine ?
  • Mida nimetatakse tsemendi korrosiooniks ?
  • Mis on hüdrotsemendi positiivne omadus ?
  • Kus kasutatakse valget portland-tsementi ?
  • Kus kasutatakse paisuvat tsementi ?
  • Millest valmistatakse betooni ?
  • Kuidas jaotatakse betoone nende otstarbe järgi ?
  • Mis on raskebetooni koostise põhikomponendid ?
  • Missugused kahjulikud lisandid võivad esineda betooniliivas ?
  • Mis võib mõjutada betoonisegu plastilisust ?
  • Kus kasutatakse raskebetooni ?
  • Millest oleneb betooni tugevus ?
  • Kuidas valmistatakse betoonisegu ?
  • Mida peab arvestama betooni transportimisel ?
  • Kuidas toimub betooni paigaldamine ?
  • Missugune peab olema teebetoon ?
  • Missugune peab olema hüdrotehniline betoon ?
  • Kus kasutatakse kuumakindlat betooni ?
  • Kuidas saadakse kergemat betooni ?
  • Kuidas saadakse vahtbetooni ?
  • Kuidas saadakse gaasbetooni ?
  • Millest koosneb raudbetoon ?
  • Mis operatsioonidest koosneb sarruse valmistamine ?
  • Milles seisneb vormide ettevalmistamine enne toote vormimist ?
  • Mis operatsioonidest koosneb raudbetoontoodete vormimine ?
  • Mida nimetatakse mörtideks ?
  • Millest koosnevad mördid ?
  • Missugune on värske mört ?
  • Mida näitab mörtide plastilisus ?
  • Kus kasutatakse müürimörte ?
  • Mis on tsementmördi eelisteks ja puudusteks ?
  • Mis on lubimördi eelisteks ja puudusteks ?
  • Mis on savimördi kasutamise eelisteks ja puudusteks ?
  • Missuguseid mörte nimetatakse segamörtideks ?
  • Kus kasutatakse lubimörti ?
  • Kus kasutatakse lubi-kipsmörti ?
  • Kus kasutatakse tsement-lubimörti ?
  • Kus kasutatakse tsementmörti ?
  • Mida nimetatakse dekoratiivkrohvideks ?
  • Kuidas saadakse terrasiitkrohvi ?
  • Kuidas kasutatakse killustikkrohvi ?
  • Kuidas kasutatakse pritskrohvi ?
  • Kuidas kasutatakse stukk-krohvi ?
  • Kus kasutatakse tehismarmorit ?
  • Kuidas turustatakse kuivsegusid ?
  • Kus kasutatakse kergeid mörte ?
  • Kuidas saadakse mörte ?
  • Mis on silikaattelliste tooraineks ?
  • Mis on silikaattelliste puudusteks ?
  • Kus kasutatakse reatellist ?
  • Missugused on klombitud tellised ?
  • Mida toodetakse silikaltsiidist Eestis ?
  • Kus kasutatakse kipsplaate ?
  • Kuidas saadakse kipskiudplaate ?
  • Mida toodetakse ksüloliidimassist ?
  • Missugused on ksüloliitpõrandad ?
  • Mida peab arvestama asbestiga töötades ?
  • Kuidas jaotatakse eterniitplaate ?
  • Kus kasutatakse vooderdusplaate ?
  • Kus kasutatakse tsementtorusid ?
  • Kuidas jagunevad lujaplaadid ?
  • Milleks kasutatakse betoontelliseid ?
  • Kus kasutatakse bituumenit ?
  • Kuidas rühmitatakse tõrvasid nende tootmisel kasutatud lähteaine järgi ?
  • Kus kasutatakse emulsioone ?
  • Mis on emulsioonide positiivsed omadused ?
  • Kus kasutatakse kleepmastikseid ?
  • Mis on ruberoid ?
  • Milleks kasutatakse pärgamiini ?
  • Millest tehakse kõige kergemaid katuseid ?
  • Mis on metall-isool ?
  • Kus kasutatakse isolatsioonipappi ?
  • Mis on mastikskatted ?
  • Kuidas tuleb katusekatte-rullmaterjali hoida ja transportida ?
  • Mille järgi rühmitatakse asfaldisegusid ?
  • Kuidas jaotatakse asfaltbetoone temperatuuri järgi ?
  • Kuidas valmistatakse asfaldisegusid ?
  • Mis on höövlisegu ?
  • Mille poolest erineb mustsegu teistest asfaldisegudest ?
  • Milles seisneb asfaldi regenereerimine ?
  • Mis materjali kasutatakse teekatete pindamisel ?
  • Mida tähendab teedeehituse stabiliseerimine ?
  • Mis ained kuuluvad plastmasside koostisse ?
  • Mis on polüetüleen ?
  • Mille tootmisel kasutatakse polümeere ?
  • Mis on klaasplast ?
  • Milleks kasutatakse paberplasti ?
  • Milleks kasutatakse puitkihtplasti ?
  • Kus kasutatakse sünteetilisi kilesid ?
  • Kus kasutatakse plasttorusid ?
  • Mis on plasttorude eeliseks võrreldes metall-torudega ?
  • Mis on vooderduselemendid ?
  • Kus kasutatakse plastmassist tihendusmaterjale ?
  • Mis on liimmastiks ?
  • Mis on hermeetikud ?
  • Mis on vahtplastid ?
  • Mis on soojaisolatsiooni-materjalid ?
  • Kuidas jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale kasutamise otstarbe järgi ?
  • Mis on fibroliit ?
  • Kus kasutatakse isoleer-puitkiudplaate ?
  • Mis on ehitusvilt ?
  • Mis on tselluvill ?
  • Missuguste omadustega on mineraalvill ?
  • Millest koosneb klaasvill ?
  • Missugustes tingimustes saab klaasvilla kasutada ?
  • Mis on puistevill ?
  • Missuguseid ohutusnõudeid peab täitma mineraalvatiga töötades ?
  • Mis materjale nimetatakse tehnilisteks isoleermaterjalideks ?
  • Mida kujutavad endast akustilised plaadid ?
  • Kus kasutatakse paisutatud kivimeid ?
  • Kuidas kasutatakse soojaisolatsiooni-segusid ?
  • Mida kujutavad endast tardvahud ?
  • Milliseid materjale nimetatakse akustilisteks materjalideks ?
  • Mis eesmärgil viimistletakse ehituskonstruktsioone ?
  • Kuidas jaotatakse viimistlusmaterjale ?
  • Mis eesmärgil kasutatakse ehituses liime ?
  • Kus kasutatakse naturaalvärnitsat ?
  • Kus kasutatakse oksooli ?
  • Mis on pigmendid ?
  • Millest saadakse mineraalseid tehispigmente ?
  • Missugused pigmendid on hea värvimisvõimega ?
  • Missuguseid pigmente kasutatakse korrosioonikaitseks ?
  • Missuguste omadustega on lakid ?
  • Kus kasutatakse õlilakke ?
  • Missugune on nitrolakk ?
  • Kus kasutatakse piirituslakki ?
  • Mida kujutab endast bituumenlakk ?
  • Missugune on polüesterlakk ?
  • Milleks kasutatakse puidukaitselakke ?
  • Mida kujutavad endast emailid ?
  • Kus kasutatakse õlivärve ?
  • Mida nimetatakse ehituses vesivärvideks ?
  • Milleks kasutatakse lubivärvi ?
  • Mis on lubivärvi puuduseks ?
  • Kus kasutatakse tsementvärve ?
  • Kus kasutatakse lateksvärve ?
  • Kus kasutatakse liimvärve ?
  • Mis on pahtelsegud ?
  • Milleks kasutatakse liimpahtlit ?
  • Milleks kasutatakse õlipahtlit ?
  • Missugused on EPO-pahtlid ?
  • Mida kujutavad endast aknakitid ?
  • Mida nimetatakse kleebitavaks seinakatte-materjaliks ?
  • Kuidas liimitakse tapeeti seinale ?
  • Mis on klaasi peamisteks tooraineteks ?
  • Mida peab arvestama lehtklaasi hoidmisel ja transportimisel ?
  • Kuidas saadakse jääklaasi ?
  • Kuidas saab klaasi pinda matiks muuta ?
  • Mis on sardklaas ?
  • Mis on selektiivklaas ?
  • Mida nimetatakse klaaspakettideks ?
  • Kus kasutatakse profiilklaastooteid ?
  • Kus kasutatakse klaastorusid ?
 
Säutsu twitteris

 
 
 
 
Programm „ Kutsehariduse sisuline  arendamine 2008-2013“  
 
 
 
 
HELMUT  PÄRNAMÄGI 
 
EHITUSMATERJALID  
Tallinna  Tehnikakõrgkool  
Ehitusteaduskond 
Tallinn 2005 
 
KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL 
Ana Kontor  
Konsultant  Aita Kahha 
2013 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
SISUKORD 
 
1.  Sissejuhatus 
 
 
 
 
 
 
..............  8 
1.1.  Ehitusmaterjalide  osatähtsusest 
 
 
 
............. 

1.2.  Ehitusmaterjalide ajaloost 
 
 
 
 
............. 

1.3.  Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval 
............. 
10 
2.  Ehitusmaterjalide üldomadused 
 
 
............ 
11 
2.1.  Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 
 
............. 
11 
2.2.  Ehitusmaterjalide  termilised  omadused   
 
............. 
13 
2.3.  Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 
 
............. 
16 
2.4.  Muud ehitusmaterjalide omadused  
 
 
............. 
20 
3.   Puitmaterjalid    
 
 
 
 
 
............. 
22 
3.1. Üldmõisted puidust 
 
 
 
 
 
............. 
22 
3.2. Puidu  siseehitus    
 
 
 
 
 
............. 
23 
3.3. Tähtsamad  puiduliigid    
 
 
 
 
............. 
26 
3.4. Puidu omadused   
 
 
 
 
 
............. 
28 
3.5.  Puidu vead  
 
 
 
 
 
 
............. 
32 
3.6.  Puidu kaitse mädanemise vastu 
 
 
 
............. 
36 
3.7.  Puidu tulekaitse   
 
 
 
 
 
............. 
38 
3.8.  Puidu  kuivatamine  
 
 
 
 
 
............. 
39 
3.9.  Puidust ehitusmaterjalid 
 
 
 
 
............. 
41 
4.  Metallmaterjalid 
 
 
 
 
 
............. 
46 
4.1. Üldmõisteid metallist 
 
 
 
 
 
............. 
46 
4.2.  Malmid  
 
 
 
 
 
 
 
............. 
46 
4.3. Terased 
 
 
 
 
 
 
 
............. 
47 
4.4.  Alumiinium  ja tema  sulamid    
 
 
 
............. 
48 
4.5. Vask ja tema sulamid 
 
 
 
 
 
............. 
49 
4.6. Metallmaterjalide tootmine 
 
 
 
 
............. 
49 
 
 

4.7. Metallidest ehitusmaterjalid   
 
 
 
............. 
50 
4.8. Metallide  korrosioon  ja  korrosioonikaitse    
 
............. 
54 
5.  Looduskivimaterjalid 
 
 
 
 
............. 
57 
5.1. Üldmõisteid   
 
 
 
 
 
 
............. 
57 
5.2.  Tardkivimid    
 
 
 
 
 
 
............. 
57 
5.3.  Settekivimid   
 
 
 
 
 
 
............. 
58 
5.4. Paekivid 
 
 
 
 
 
 
 
............. 
59 
5.5.  Moondekivimid  
 
 
 
 
 
 
............. 
60 
 
5.6. Loodusliku kivimi töötlemine   
 
 
 
............. 
61 
5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid 
 
 
 
............. 
63 
5.8.  Pinnased  teedeehituses 
 
 
 
 
............. 
65 
5.9.  Murtud   kivimaterjalid  
 
 
 
 
 
............. 
67 
5.10. Korrapärased kivimaterjalid   
 
 
 
............. 
68 
6.   Keraamilised  materjalid 
 
 
 
 
............. 
73 
6.1. Üldmõisteid   
 
 
 
 
 
 
............. 
73 
6.2.  Keraamika  toormaterjal – savi 
 
 
 
............. 
74 
6.3.  Keraamiliste materjalide valmistamine 
 
 
............. 
74 
6.4.  Savitellised    
 
 
 
 
 
 
............. 
76 
6.5.  Keraamilised katusekivid 
 
 
 
 
............. 
80 
6.6.  Keraamilised  plaadid    
 
 
 
 
............. 
81 
6.7  Keramsiit  
 
 
 
 
 
 
 
............. 
84 
6.8.  Keraamilised torud 
 
 
 
 
 
............. 
85 
6.9.  Ahjupotid  
 
 
 
 
 
 
 
............. 
85 
6.10. Sanitaartehniline keraamika  
 
 
 
............. 
86 
7.   Mineraalsed   sideained  
 
 
 
 
............. 
88 
7.1. Üldmõisteid   
 
 
 
 
 
 
............. 
89 
7.2.  Õhklubi  
 
 
 
 
 
 
 
............. 
89 
7.3. Ehituskips   
 
 
 
 
 
 
............. 
92 
7.4.  Magneesium -sideained   
 
 
 
 
............. 
95 
 
 

7.5.  Vesiklaas  
 
 
 
 
 
 
 
............. 
95 
7.6. Portlandtsemendi tootmine 
 
 
 
 
............. 
96 
7.7.  Tsemendi  tardumine  ja kivistumine  
 
 
............. 
97 
7.8. Portlandtsemendi omadused   
 
 
 
............. 
98 
7.9.  Portlandtsemendi kasutamine 
 
 
 
............. 
99 
7.10. Eritsemendid 
 
 
 
 
 
 
............. 
100 
7.11. Põlevkivituhksideained 
 
 
 
 
............. 
102 
7.12. Eesti tsementide liigitus 
 
 
 
 
............. 
103 
8.   Betoonid    
 
 
 
 
 
 
............. 
104 
8.1.  Betoonide  olemus ja liigitus   
 
 
 
............. 
104 
8.2. Raskebetooni koostismaterjalid 
 
 
 
............. 
105 
8.3.  Betoonisegu  omadused  
 
 
 
 
............. 
108 
8.4. Betooni tugevus   
 
 
 
 
 
............. 
109 
8.5. Betooni koostise määramine   
 
 
 
............. 
109 
8.6. Raskebetooni kasutamine 
 
 
 
 
............. 
110 
8.7. Betoonisegude valmistamine   
 
 
 
............. 
110 
8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine 
 
............. 
111 
8.9. Betooni kivistumine 
 
 
 
 
 
............. 
113 
8.10.  Talvine   betoneerimine    
 
 
 
 
............. 
114 
8.11. Raskebetooni eriliigid   
 
 
 
 
............. 
115 
8.12.  Poorse  täiteainega  kergbetoonid    
 
 
............. 
117 
8.13.  Mullbetoonid  
 
 
 
 
 
 
............. 
119 
9.   Raudbetoon  
 
 
 
 
 
 
............. 
121 
9.1.  Põhimõisteid  raudbetoonist   
 
 
 
............. 
121 
9.2.  Raudbetooni  omadused 
 
 
 
 
............. 
122 
9.3. Raudbetoontoodete valmistamine   
 
 
............. 
123 
9.4.  Sarruse  valmistamine   
 
 
 
 
............. 
125 
9.5. Vormide ettevalmistamine 
 
 
 
 
............. 
126 
9.6. Toodete  vormimine  ja kivistamine   
 
 
............. 
127 
 
 

9.7. Toodete kivistamine 
 
 
 
 
 
............. 
127 
9.8. Tähtsamad  betoon - ja raudbetoondetailide tüübid 
............. 
128 
10. 
Mördid  
 
 
 
 
 
 
............. 
138 
10.1. Mörtide olemus ja liigid 
 
 
 
 
............. 
138 
10.2.  Mörtide üldomadused  
 
 
 
 
............. 
139 
10.3.  Mördi  täitematerjalid    
 
 
 
 
............. 
140 
10.4. Müürimördid 
 
 
 
 
 
 
............. 
141 
10.5.  Krohvimördid  
 
 
 
 
 
 
............. 
143 
10.6. Dekoratiivkrohvid 
 
 
 
 
 
............. 
144 
10.7.  Kuivsegud    
 
 
 
 
 
 
............. 
147 
10.8. Mördid  talvisteks  töödeks 
 
 
 
 
............. 
147 
10.9. Erimördid   
 
 
 
 
 
 
............. 
149 
10.10.  Mörtide valmistamine ja transport 
 
 
............. 
150 
11. 
Põletamata  tehiskivimaterjalid    
 
............. 
152 
11.1.  Lubi -liivtooted 
 
 
 
 
 
 
............. 
152 
11.2. Autoklaavitud  põlevkivituhk -tooted  
 
 
............. 
155 
11.3.  Kipstooted    
 
 
 
 
 
 
............. 
156 
11.4. Ksüoliit 
 
 
 
 
 
 
 
............. 
158 
11.5. Kiud-tsementtooted 
 
 
 
 
 
............. 
159 
11.6. Tsementkivid 
 
 
 
 
 
 
............. 
162 
12. 
Bituumenmaterjalid   
 
 
 
............. 
165 
12.1. Bituumenmaterjalide olemus ja liigitus   
 
............. 
165 
12.2. Bituumenid 
 
 
 
 
 
 
............. 
166 
12.3. Bituumenite katsetamine 
 
 
 
 
............. 
167 
12.4.  Tõrvad  
 
 
 
 
 
 
 
............. 
168 
12.5. Emulsioonid 
 
 
 
 
 
 
............. 
169 
12.6. Kleepmastiksid   
 
 
 
 
 
............. 
170 
12.7.  Katusekatte - ja hüdroisolatsioonid  
 
 
............. 
170 
12.8. Bituumenmaterjalide transport ja hoidmine 
 
............. 
174 
 
 

13. 
Asfaltbetoonid   
 
 
 
 
............. 
175 
13.1. Üldmõisteid 
 
 
 
 
 
 
............. 
175 
13.2. Asfaldisegude liigitus   
 
 
 
 
............. 
175 
13.3. Eesti asfaldinormides kasutatavad mõisted ja  lühendid   .... 
177 
13.4.  Asfaldisegu liigi valik   
 
 
 
 
............. 
178 
13.5.  Asfaldisegude sideained 
 
 
 
 
............. 
178 
13.6.  Asfaldisegude mineraalained 
 
 
 
............. 
178 
13.7. Asfaltbetooni omadused 
 
 
 
 
............. 
180 
13.8 Asfaldisegude valmistamine   
 
 
 
............. 
180 
13.9.  Asfaldi   regenereerimine  
 
 
 
 
............. 
181 
13.10. Asfaltbetooni paigaldamine  
 
 
 
............. 
181 
13.11.  Pindamine  
 
 
 
 
 
 
............. 
182 
13.12. Teekatete  stabiliseerimine    
 
 
 
............. 
183 
13.13. Asfaltbetooni omaduste kontrollimine   
 
............. 
184 
14. 
Plastmassmaterjalid   
 
 
 
............. 
185 
14.1. Üldmõisteid plastmassidest   
 
 
 
............. 
185 
14.2.  Plastmasside  koostis   
 
 
 
 
............. 
185 
14.3.  Plastmasside töötlemine 
 
 
 
 
............. 
186 
14.4.  Plastmasside omadused 
 
 
 
 
............. 
186 
14.5. Tähtsamad  polümeerid  
 
 
 
 
............. 
188 
14.6.  Plastmassidest  plaatmaterjalid  
 
 
 
............. 
191 
14.7.  Plastmassidest  rullmaterjalid  
 
 
 
............. 
193 
14.8.  Plastmassidest profiiltooted  
 
 
 
............. 
196 
14.9. Vedelalt kasutatavad materjalid 
 
 
 
............. 
199 
14.10. Vahtplastid 
 
 
 
 
 
 
............. 
201 
14.11. Muud plastmasstooted 
 
 
 
 
............. 
201 
15. 
Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid 
 
............. 
203 
15.1.  Üldmõisteid 
 
 
 
 
 
 
............. 
203 
15.2. Orgaanilised plaatmaterjalid  
 
 
 
............. 
204 
 
 

15.3. Orgaanilised vaipmaterjalid   
 
 
 
............. 
205 
15.4. Orgaanilised  puistematerjalid  
 
 
 
............. 
206 
15.5.  Mineraalvillad  
 
 
 
 
 
 
............. 
207 
15.6. Paisutatud kivimid 
 
 
 
 
 
............. 
211 
15.7. Asbestist soojaisolatsioonimaterjalid 
 
 
............. 
212 
15.8.  Plastsed  soojaisolatsioonimaterjalid 
 
 
............. 
213 
15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid 
............. 
213 
15.10.  Akustilised  materjalid  
 
 
 
 
............. 
214 
16. 
Viimistlusmaterjalid   
 
 
 
............. 
216 
16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus   
 
............. 
216 
16.2.  Liimid  
 
 
 
 
 
 
 
............. 
217 
16.3. Värnitsad   
 
 
 
 
 
 
............. 
218 
16.4.  Pigmendid   
 
 
 
 
 
 
............. 
219 
16.5.  Lakid  
 
 
 
 
 
 
 
............. 
222 
16.6. Emailid 
 
 
 
 
 
 
 
............. 
225 
16.7.  Õlivärvid    
 
 
 
 
 
 
............. 
226 
16.8. Vesivärvid   
 
 
 
 
 
 
............. 
226 
16.9. Pahtelsegud ja kitid 
 
 
 
 
 
............. 
228 
16.10.  Kleebitavad  seinakattematerjalid  
 
 
............. 
230 
17. 
Klaastooted  
 
 
 
 
 
............. 
232 
17.1. Klaasi valmistamine 
 
 
 
 
 
............. 
232 
17.2. Lehtklaasist tooted 
 
 
 
 
 
............. 
232 
17.3. Muud klaastooted 
 
 
 
 
 
............. 
235 
 
 
 
 
 
 
 
 

1.  SISSEJUHATUS 
 
Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise 
abivahendiks. 
Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja  tehnoloogia  arenemisega tekib 
vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale.  
 
Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: 
   looduslikke  ehitusmaterjale – puit ja kivi; 
   metalle
  keraamikat; 
  ehitus- sideaineid
  ehitussegusid –  betoonmört
  raudbetooni; 
  tehiskivimaterjale; 
  bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; 
  asfaltbetooni; 
  plastmassist tooteid; 
  isolatsiooni- ja  viimistlusmaterjale
  klaastooteid. 
 
 
1.1.  Ehitusmaterjalide osatähtsusest 
 
Ehitusmaterjalid on olulised, sest 
  materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; 
  materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga 
suure osa; 
   materjalidest  sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga; 
 
 

  materjalide omadustest sõltub ehitamise kiirus; 
  materjalid mõjutavad suurel määral hoone arhitektuuri. 
 
Iga  ehitusjuht  ja hoonete  projekteerija  peab tundma kõiki ehitusmaterjale.  
Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele 
vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. 
Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda.  
Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 
 
 
1.2.  Ehitusmaterjalide ajaloost 
 
Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu. 
Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi,  pilliroog  jne. 
Neid kasutati ilma töötlemata. 
 
Esimene tööriist oli  kivikirves . Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus 
ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene 
koopast.  
Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid.     
Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale  töötlema .  
Algul hakata kasutama kivimaterjale.  
 
Esimesed ehitusmaterjalid olid: 
  lubi,  
  kips,  
  keraamika,  
  metallid kinnitusosadena jne. 
 
 
 

 
1.3.  Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval 
 
Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: 
  jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; 
  on välja töötatud uusi raudbetooni liike –  kiudbetoon
raudbetoonkoorikud; 
  üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle  sulameid
  töötatakse välja üha tugevamaid teraste liike; 
  massiliselt on hakatud kasutama ehitusmaterjalide tootmises 
plastmasse; 
  toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli-isolatsioonimaterjale; 
   bituumenite kasutamine on  uuenenud , see on tõstnud 
katusematerjalide kvaliteeti; 
  Eestis on arendatud põlevkivituhk- sideainete  tootmist. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 
2.  EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 
2.1.  Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 
 
Erimass . Erimass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on  tihedas  
olekus ja ei arvestata poore.  
ɣ=G/V (g/cm³), kus 
  ɣ - materjali erimass, 
  G – kuiva materjali mass (g), 
  V – poorideta materjali ruumala (cm³). 
 
Mahumass  ehk tihedus. Mahumass on materjali mahuühiku mass, kui 
materjal on koos pooridega, st oma  looduslikus  olekus.  
Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. 
Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi 
mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, 
nagu see puistamisel jääb.  
 
Poorsus . Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali 
kogumahust  poorid .  
Poorid võivad olla avatud või suletud. 
Suletud poorid kujutavad endast  materjalis  olevaid kinnisi mulle. 
Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid. 
Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga. 
 
Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus,  veeimavus
soojajuhtivuskülmakindlus  jne. 
 
Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse tühilikkuse mõistet. See 
näitab teradevaheliste tühemete mahtu kogu materjali mahust.  
 
 
11 
 
Veeimavus. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui materjal  
puutub veega vahetult kokku.  
 
Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi.  
Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti muutub kuiv materjal raskemaks, 
kui see end vett täis  imab
Mahuline veeimavus näitab mitu protsenti moodustab sisseimetud vesi 
materjali kogumahust. 
Tavaliselt ei täitu materjali poorid täies ulatuses veega. 
 
Hügroskoopsus . See on materjali omadus imeda õhust endasse niiskust. 
Materjal niiskub siis, kui auru rõhk õhus on suurem, kui auru rõhk materjali 
pinnal.  
Vastupidisel juhul materjal kuivab. Hügroskoopsuse  vastandmõiste  ongi 
kuivavus
Aururõhk  õhus sõltub õhu niiskusest, õhurõhust ja õhutemperatuurist. 
Aururõhk materjali pinnal sõltub materjali niiskusest ja materjali 
temperatuurist. 
 
Hügroskoopsete materjalide niiskus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna 
niiskuse muutumisele. 
Kui materjal seisab kaua ühesuguses (püsivas) keskkonnas, siis saavutab 
see tasakaaluniiskuse
 
Veeläbilaskvus . See on materjali omadus lasta endast läbi vett. 
Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. See sõltub ka 
sellest, kas on tegemist avatud või suletud pooridega. 
Veeläbilaskvuse vastandmõiste on veetihedus.  
 
 
12 
Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. Neid 
kasutatakse mitmesuguste  vettpidavate  kihtide loomiseks. 
 
Gaasitihedus. See on materjali omadus lasta endast läbi gaasi. 
Gaasitiheduse ühikuks on gaasi läbilaskvuse  koefitsent
See on gaasi hulk  (liitrites), mis läbib 1 m³ kuupi (kõik  servad  on 1 m) ühe 
tunni jooksul, kui gaasi rõhkude vahe vastaskülgedel on 1 Pa. 
 
Aurutihedus . Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru 
hulka mõõdetakse  grammides  ja rõhkude vahet Pa-des. 
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
Kordamine: 
1.  Selgita, mis on materjali mahumass ja erimass. 
2.  Selgita, mis on materjali puistemahumass. 
3.  Selgita, mis on materjali poorsus. 
4.  Milliseid materjali omadusi mõjutab tema poorsus? 
5.  Mida näitab materjali kaaluline veeimavus? 
6.  Mida nimetatakse hügroskoopsuseks? 
7.  Selgita, mis tingimustel niiskub välisõhus olev materjal. 
8.  Millest sõltub materjali veeläbilaskvus? 
 
 
2.2.  Ehitusmaterjalide termilised omadused 
 
Külmakindlus. See on veega küllastunud materjali omadus.  
Külmakindlus on  materjali omadus taluda paljukordset vahelduvat külmumist 
ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse 
tunduva kaotuseta.  
Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra. See lagundab  poorset materjali. 
 
 
13 
Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast. Mida rohkem on 
materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. 
Hariliku  tellise külmatsüklite arv on 15 ja kõnniteeplaatidel 100. 
 
Soojajuhtivus. See on materjali omadus juhtida soojust endast läbi. 
Soojajuhtivuse  ühik on  soojaerijuhtivus  ʎ ( W/m ºC või W/m K ). ʎ näitab 
soojusenergia kogust, mis voolab läbi materjali kuubi (kõik servad on 1 m) 
ühe tunni jooksul.  
Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC. 
 
Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest.  
Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. 
Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal.  
Kiuline  materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki  kiudu
Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee 
soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui  õhul
 
Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-
materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku 
soojuse tagamiseks. 
Mitmest materjalist  koosneva  piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse 
soojajuhtivuse vastandmõistet – soojapidavust
 
Soojamahtuvus . See on materjali omadus  salvestada  soojenemisel endasse 
soojusenergiat. Jahtumisel annab materjal soojuse ümbritsevasse keskkonda 
tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/ºC kg või kJ/K 
kg). See näitab soojusenergia kogust mis kulub 1 kg materjali 
soojendamiseks 1 ºC võrra. 
 
 
 
14 
Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Sellest tingituna materjali 
niiskumisel suureneb ka selle soojamahtuvus. 
Väikese soojamahtuvusega on metallid. Metallid kuumenevad kiirelt ja ka 
jahtuvad  kiirelt. 
 
Perioodilise kütte korral peaksid ruumide piirdekonstruktsioonid omama 
küllaldast soojamahtuvust. See muudab ruumide temperatuuri ööpäeva 
kestel ühtlaseks.  
 
Tulepüsivus . See näitab, kui tundlikud on materjalid tule suhtes. 
Tulepüsivuse alusel jaotatakse materjalid  
  mittesüttivateks,  
  raskeltsüttivateks,  
  süttivateks. 
Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu.  
Osa neist jääb peale tulekahju kasutamiskõlblikeks, näiteks kivimaterjalid.   
Osa mittepõlevatest materjalidest ei ole peale tulekahju enam 
kasutamiskõlblikud, näiteks klass, teras jne. 
Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle, kuid tules need söestuvad. 
Raskeltsüttivad materjalid on: 
  TET-plaadid,  
  tulekaitseainetega  immutatud  puit jne. 
Süttivad materjalid on enamus orgaanilisi materjale. Need põlevad  leegiga  ja 
nende kasutamine on tulekaitse normidega määratud. 
 
Tulekindlus . See on materjali võime taluda pika aja jooksul kõrgeid 
temperatuure  ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse suurte kadudeta. 
Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad  enamuses  keraamiliste 
materjalide rühma. Neid kasutatakse seal, kus esineb pikemaajaliselt 
 
 
15 
kõrgemaid temperatuure. Näiteks küttekolded,  korstnad , tööstuslikud 
põletusahjud. 
 
Kuumakindlad materjalid jaotatakse alagruppidesse: 
  tulekindlad materjalid – näitekst šamott - need taluvad temperatuuri 
vähemalt 1580º C; 
  raskeltsulavad materjalid - näiteks ahjutellis - need taluvad temperatuuri 
1350º ... 1580º C; 
  sulavad materjalid – näiteks harilik  savitellis  - need taluvad temperatuuri 
1350º C. 
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
Kordamine: 
1.  Kirjelda, mida tähendab materjali külmakindlus. 
2.  Kirjelda, mida tähendab materjali soojajuhtivus. 
3.  Mis on soojaerijuhtivus? 
4.  Kirjelda, mida tähendab materjali soojamahtuvus. 
5.  Millistesse põhigruppidesse jaotatakse materjalid tulepüsivuse järgi? 
6.  Kirjelda, mida tähendab materjali tulekindlus. 
 
 
2.3.  Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 
 
Tugevus. Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. 
Ehitusmaterjalide tugevuse kontrollimisel arvestatakse materjali 
vastupidavust  survele, tõmbele ja paindele. 
 
Survetugevus . Seda kontrollitakse enamasti proovikehadega, mis on kuubi 
või silindrikujulised. Need surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade 
näitab purustava jõu suurust.  
 
 
16 
Survetugevuse  tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. 
Kivimaterjalide tugevuse määramisel arvestatakse survele vastupidavust.  
 
 
 
 
Joonis 2.3.1. Survetugevuse määramine: 
 
 
 
 
a – betoonist proovikuup, 
 
 
 
 
b – betoonist proovisilinder, 
 
 
 
 
c – surveproovi skeem. 
 
Tõmbetugevus . Seda kontrollitakse eelkõige metallide puhul. Sel juhul on 
proovikeha vardakujuline ja see rebitakse pooleks.  
 
 
 
 
 
Joonis 2.3.2. Tõmbetugevuse määramine: 
 
 
 
a – puidust proovikeha, 
 
 
17 
 
 
 
b – metallist proovikeha, 
 
 
 
c – tõmbeproovi skeem. 
 
Paindetugevus . Selle määramisel on proovikeha talakujuline ja see 
murtakse pooleks vastava seadme abil.  
 
 
 
 
Joonis 2.3.3.  Paindetugevuse  määramine: 
 
 
 
    
 
Paindetugevus Rp = 3P1   
(N/mm², Mpa  või  kg/cm²), kus 
 
 
 
  
2bh²  
 
 
 
 
P –  purustav jõud (N või kg), 
 
 
1 –  tala   tugede  vahe (mm või cm), 
 
 
b – tala laius (mm või cm), 
 
 
h – tala kõrgus (mm või cm). 
 
See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks 
koondatud  koormis
 
 
Niiskumine  alandab  enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi 
materjalide tugevust märjalt ja kuivalt.  
Materjali kõvadust mittepurustavate meetoditega mõõdetakse näiteks 
 
 
18 
ultraheli  ja resonantsiga. 
 
Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse. See näitab 
materjali tugevust N/mm² kohta.  
Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki ( 
kg/cm³).  
Tugevusklass  on margist 10 korda väiksem arv.  
 
Kõvadus . See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele 
või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. 
Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse 
10-pallise  skaalaga . Näiteks 1 –  talk , 6 – ortoklaas, 10 –  teemant
 
Hõõrduvus. See on materjali mahu ja massi vähenemine  hõõrde  toimel. 
Hõõrdekindlus  omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul.  
 
Kuluvus. See on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. 
Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. 
 
Löögitugevus . Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust 
liikumisest tingitud (dünaamilistele) koormistele.  
 
Elastsus . See on materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta  
kujult muutuda (deformeeruda). Peale koormise eemaldamist võtab elastne 
materjal tagasi oma  esialgse  kuju. 
Suure elastsusega on  kumm , paljud  plastmassid , puit jne. 
 
Plastsus . See on ka materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta  
deformeeruda.  
Vahe elastsusest on see, et peale koormise eemaldamist ei võta materjal 
 
 
19 
tagasi oma esialgset kuju. 
 
Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. 
Lühiajalise plastsusega on kõik  ehitussegud  – savi, mört, pahtelsegu jne. 
Kuivamise  või kivistumise järel  kaotavad  nad oma plastsuse.  
Püsiva plastsusega on mitmed metallid – vask, alumiinium jne. 
 
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
Kordamine: 
1.  Nimeta ehitusmaterjalide mehaanilisi omadusi. 
2.  Mille  ehitamisel  on oluline arvestada hõõrduvust? 
3.  Mille ehitamisel on oluline arvestada  kuluvust? 
4.  Nimeta elastseid materjale. 
5.  Mis vahe on plastsel ja  elastsel  materjalil? 
 
 
2.4.  Muud ehitusmaterjalide omadused 
 
Keemiline püsivus. See on materjali võime mitte kaotada oma omadusi 
mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. 
Ehitusmaterjale võivad kahjustada happed , leelised,  soolad , gaasid jne. 
Keskkonna saastumine muudab materjalide omadusi.  
Keemiliselt saastunud keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivaid 
materjale.  
Teine võimalus on  katta  ehitusmaterjalid vastavate kaitsekihtidega. 
 
Kiirgustihedus. Selle all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset 
kiirgust.  
Peamised kiirgus-isolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi jne. 
 
 
20 
Kiirgusisolatsiooni probleemidega puututakse kokku igasuguste kiirgusallikate 
puhul. 
 
Akustilised omadused. Need iseloomustavad materjali helineelavust või 
helipeegelduvust. 
Helilaineid, mis  põrkuvad vastu mingit materjali, jagunevad kolme  ossa
  üks osa peegeldub materjalilt tagasi, 
  teine osa neeldub selles materjalis, 
  kolmas osa läbib selle materjali. 
 
Hästi neelab heli pehme ja karedapinnaline materjal.  
Kõva ja sile materjal aga peegeldab heli hästi. 
 
Ehitustes tuleb peamiselt tegelda heli summutamisega. 
Seda võimaldab pehmete ja  poorsete  materjalide kasutamine. 
 
Teatrites ja kontserdisaalides on vaja tekitada ka helipeegeldust.  
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
Kordamine: 
1.  Mis võivad keemiliselt kahjustada ehitusmaterjale? 
2.  Missuguseid materjale tuleb kasutada keemiliselt saastunud 
keskkonnas? 
3.  Missugused materjalid on hea helineelavusega? 
4.  Missugused materjalid on hea helipeegeldusega? 
 
 
 
 
 
3.  PUITMATERJALID 
 
 
21 
3.1.  Üldmõisted puidust 
 
Puit on üks vanem ja olulisem ehitusmaterjal. 
Puit on taastuv loodusvara. Taastumisaeg on puidul küllaltki pikk – kuni 100 
aastat. 
Puit on universaalne materjal. Temast on võimalik teha väga erinevaid 
hooneosi. 
Väiksema hoone võib ehitada suures osas ainult puidust. 
 
Eesti territooriumist moodustab mets ~ 40%. Enamike riikidega võrreldes on 
meil palju metsa.  
Kõige levinumad puud Eestis on  mändkuuskkask
Keskmine raieküps mets annab ca 220 m³ puitu 1 ha kohta. 
 
Puidu peamised positiivsed omadused on: 
  väike mahumass - puithoone on kerge, seda saab ehitada ilma võimsa 
kraanata; 
  küllalt suur tugevus – puidust saab teha küllalt suuri 
kandekonstruktsioone; 
  väike soojajuhtivus –  palkmaja  saab teha ilma lisasoojustuseta; 
  väga kerge töötlemine – puit on üks kergemini töödeldavaid materjale 
üldse; 
   sobivus  väga paljudesse kohtadesse. 
 
Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida puudusi
   ebaühtlane  struktuur – puit on piki- ja ristkiudu erinev, puidus on 
oksakohad jne; 
  hügroskoopsus – puidu niiskusesisaldus  kõigub; 
  kõdunevus – puithoone iga pole eriti pikk; 
 
 
22 
  süttivus – see on üks olulisemaid puudusi; 
  kahjustatav putukate ja röövikute poolt; 
  suured töötlemiskaod – vaata joonist 3.1.1. 
 
 
Joonis 3.1.1. Puidu ligikaudsed töötlemiskaod 
 
 
3.2.  Puidu siseehitus 
 
Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. 
Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. 
Puu tüvi on enamasti ringikujulise  ristlõikega
Puu koore moodustavad: 
   Korp , mis kaitseb puud vigastuste eest.  
   Kork -kude, mis kaitseb puud järskude temperatuuri kõikumiste eest. 
Kõikidel puudel ei ole kork-kudet. 
   Niin , milles asuvad toitemahlade  juhtmed
 
Koore all asub mähk. Selles tekivad ja arenevad uued puu  rakud
 
 
23 
Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus  aastarõngas . Iga aastarõngas 
koosneb heledamast ja tumedamast  kihist
Heledam kiht on kasvanud kevadel. Siis on tekkinud kevadpuit, mis on 
poorsem. 
Tumedam  kiht on kasvanud suvel ja sügisel. Sügispuit on kevadpuidust 
tihedam. 
 
Piki puutelge kulgeb säsi
 
Vaata joonisel 3.2.1. puutüve ristlõiget. 
 
 
Joonis 3.2.1. Puutüve  ristlõige
 
Mõnedel puuliikidel on  koorealune  puit heledam ja mahlakam. Seda 
nimetatakse maltspuiduks.  
Südamiku ümber on tumedam osa. See on  lülipuit .  
Lülipuit koosneb kuivanud puurakkudest ja on  kuivem  kui koorealuse puidu 
(maltspuidu) osa. 
 
 
 
24 
Kui südamiku ümber ei ole kuivem osa tumedam, siis nimetatakse seda 
küpsepuiduks
 
Kõik puud jagunevad nimetatud tunnuste järgi 3 rühma: 
1.  Lülipuidulised. Neil on lülipuit ja  maltspuit
2.  Maltspuidulised. Need koosnevad ainult maltspuidust. 
3.  Küpsepuidulised. Neil on maltspuit ja küpsepuit. 
 
Puul on elementaarosakesteks puurakud. Need on enamasti piklikud 
torukujulised kestad. 
Rakkudest moodustuvad mitmesugused puukoed. 
 
Enamik okaspuid sisaldavad  vaiku , mis on puule kaitsevahendiks. 
 
 
Joonis 3.2.2. Neljaaastase männi tüvelõik (suurendatult). 
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
 
 
25 
Kordamine: 
1.  Nimeta puidu positiivseid omadusi. 
2.  Nimeta puidu negatiivseid omadusi. 
3.  Millist puidu osa nimetatakse lülipuiduks? 
4.  Millist puidu osa nimetatakse maltspuiduks? 
5.  Kirjelda puutüve ristlõiget. 
 
 
3.3.  Tähtsamad puiduliigid 
 
Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust. Harvem kasutatakse 
lehtpuitu. 
 
Mänd. Mänd on Eestis levinuim  puuliik . Ta on lülipuiduline. Lülipuit on männil 
pruunikas, aga maltspuit  kollakas .  
Männipuit  on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure  vaigusisaldusega
Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. 
Saetud  materjali pinnal on männi oksakohad ovaalsed. 
 
Kuusk. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi. Kuusk on küpsepuiduline. 
Kuusepuit on värvilt veidi heledam kui männipuit.  
Kuusk sisaldab  männist  vähem vaiku, seetõttu on see ka kõdunemisele 
vähem vastupidav. 
Kuusk on männist kergem ja veidi väiksema  tugevusega
Saetud materjali pinnal on kuuse oksakohad ringikujulised. 
 
Kask. Kask on Eestis kõige levinum  lehtpuu . Ta on maltspuiduline. 
Värvuselt on kase puit valge, õhu käes muutub veidi roosakaks. 
Kasepuit on ühtlase struktuuriga, aastarõngad on vähe eristatavad. Seetõttu 
 
 
26 
on  kaske  hea töödelda. 
Kaske kasutatakse  vineeri  tootmiseks. Vähesel määral tehakse kasest ka 
laudu. 
Kask on kergelt kõdunev, eriti ümarpuiduna. 
 
Tamm. Eestis kasvavatest  puudest  on tammepuit kõige raskem ja tugevam. 
Tamm on  
  lülipuiduline puu,  
  väga jämedakoeline puu,  
   dekoratiivne  puu. 
Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina. 
Pikaajalisel vees  seismisel  värvub tammepuit tumedaks. 
 
Saar. Ta on lülipuiduline puu, kõva ja ilusa mustriga.  
Saarel on hästi  töödeldav  puit.  
Saarepuitu kasutatakse nagu tammegi - peamiselt viimistlustöödel ja 
parketina. 
 
Sanglepp  ehk must lepp. Sanglepp on pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi 
töödeldav puit. Sellest tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu. 
 
Haab. Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Haava puit on 
pehme,  poorne  ja hästi töödeldav. 
Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt.  
Haavalaudu kasutatakse sauna leiliruumides. 
Haavast tehakse ka katuselaaste. 
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
Kordamine: 
1.  Mille poolest erinevad kuuse- ja männipuit? 
 
 
27 
2.  Mis puitu kasutatakse vineeri tootmiseks? 
3.  Mis puite kasutatakse  parketi  tootmiseks? 
4.  Mis puitu kasutatakse katuselaastudeks? 
5.  Mis puidust laudu kasutatakse leiliruumides? 
6.  Mis puit on kõige tugevam? 
 
 
3.4.  Puidu omadused 
 
Värvus. Enamik puiduliike on valget, kollakat, pruunikat või punakat värvi. 
Puidu värvus võib aja jooksul tumeneda. 
Puidu laigulisus või ebaloomulik värvus (sinakas, hallikas, rohekas) on puidu 
haigestumise tunnuseks. Peamiselt esinevad puidul  seenhaigused
 
Tekstuur  ehk muster. Puidu muster tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit 
on eri värvi. 
Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksakohad. 
Okaspuud  on enamasti  lihtsama  mustriga kui  lehtpuud
 
Värvus ja tekstuur (muster) ongi peamised tunnused, mille järgi puiduliike 
eristatakse. 
Puidu muster oleneb ka sellest, millises suunas on puitu lõigatud. 
Peamised puidu lõikesuunad on: 
  ristlõige,  
  radiaallõige, 
  tangentsiaallõige. 
 
Vaata joonisel 3.4.1. puidu lõikeid. 
 
 
28 
 
 
Joonis 3.4.1. Puidu lõiked: 
 
 
 
 
 
1 – ristlõige, 
 
 
 
 
 
2 -  radiaallõige 
 
 
 
 
 
3 -  tangentsiaallõige. 
 
Niiskus. Niiskust on puidus alati, sest Maa  atmosfäär  sisaldab veeauru. 
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab rakkudevahelist sidet. 
Sellest tingituna on niiske puit alati nõrgem. 
 
Niiskuse järgi jagatakse puitu: 
   toores  puit, 
  poolkuiv puit, 
  õhkkuiv puit, 
  toakuiv puit. 
Puit on hügroskoopne materjal, st ta  imeb endasse õhust niiskust.  
Puidu niiskus kõigub sõltuvalt ümbritseva keskkonna niiskusest. 
 
Paisumine  ja kahanemine.  Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu  
paisumist  ja kahanemist. 
Niiske puit  paisubkuivades see kahaneb. 
Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades puidul võrdne.  
 
 
29 
Toores puit kahaneb kuivamisel kõige vähem  pikisuunas , kõige rohkem aga 
tangentsiaalsuunas. 
 
Et puit ei kahane ühtlaselt, siis võib ta kõverduda ja praguneda. 
Kõige rohkem kõverduvad lauad, mis on saetud palgi välispinna lähedalt. 
Vaata joonist 3.4.2.  
 
 
Joonis 3.4.2. Toorest palgist saetud  laudade  kõverdumine. 
 
Tugevus. Eri suundades on puit erineva tugevusega. Tugevust mõõtes 
kontrollitakse puidul: 
   survet  pikikiudu, 
  survet ristkiudu radiaalsuunas, 
  survet ristkiudu tangentsiaalsuunas, 
  tõmmet pikikiudu, 
  painet, 
  nihet pikikiudu. 
 
Vaata joonist 3.4.3.  
 
 
30 
 
 
 
Joonis 3.4.3. Puidu tugevuse määramise  skeemid
 
 
 
 
a – survele piki kiudu, 
 
 
 
 
b – survele tangentsiaalsuunas, 
 
 
 
 
c – survele radiaalsuunas, 
 
 
 
 
d - nihkele 
 
 
Puidu tugevust kontrollitakse tervest puidust tehtud proovikehadega. Terve 
puit peab olema ilma oksteta.  
Oksad  kahjustavad kõige rohkem tõmbe- ja paindetugevust. Vähem 
kahjustavad oksad survetugevust. 
Niiskustugevust aga oksad suurendavad. 
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
Kordamine: 
1.  Nimeta peamised puidu lõiked. 
2.  Mis võib olla laudade kõverdumise põhjuseks? 
3.  Millest oleneb puidu tekstuur? 
4.  Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige rohkem? 
5.  Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige vähem? 
6.  Kuidas jaotatakse puitu niiskuse alusel? 
 
 
 
 
31 
 
3.5.  Puidu vead 
 
Puidu vigadeks  loetakse kõiki nähteid, mis  
  kahjustavad puidu tugevust, 
  rikuvad puidu struktuuri ja välimust, 
  raskendavad töötlemist. 
 
Praod . Praod jagunevad puidus välimisteks ja sisemisteks. 
Välispraod on radiaalsed. 
Sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. 
Vaata joonist 3.5.1. 
 
 
Joonis 3.5.1. Puidu  pragude  tüübid:  
 
 
 
 
a – välispraod,  
 
 
 
 
b – radiaalsed sisepraod, 
 
 
 
 
c – ringpraod 
 
Kõige rohkem esineb puidul välispragusid. Need tekivad peamiselt puidu 
ebaühtlasel kuivamisel.  
Kuivamisel praguneb aga saetud materjal vähem kui  ümarmaterjal .  
Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel.  
 
 
32 
Sisepragusid võib tekitada ka  märja  puidu  külmumine
 
Oksad. Oksad:  
  rikuvad puidu struktuuri, 
  raskendavad töötlemist, 
  nõrgestavad puitu. 
 
Oksad jagunevad tüüpidesse: 
  Terve oks on kasvanud muu  puiduga  tihedalt kokku. Selline oks ei  
kahjusta palju puitu. 
  Surnud oks.  See võib olla puidus kinni või lahtiselt. 
  Sarvoks.  See on  muust  puidu osast tunduvalt tihedam, tumedam ja 
kõvem. 
  Väljalangev oks. See esineb puus koos koorega. Kuivamisel kukub 
väljalangev oks õhematest laudadest välja. 
  Tubakoks. See on pehme ja kõdunenud. Tubakoks kukub puidust 
tükkhaaval välja. 
Vaata joonist 3.5.2. 
 
 
Joonis 3.5.2. Okste tüübid: 
 
 
a) terve oks, 
 
 
b) kinnine  surnud oks, 
 
 
33 
  c) lahtine  surnud oks, 
 
d) välja langenud oks, 
 
e) tubakoks, 
 
f) sarvoks. 
 
Oksad vähendavad puidul nii tõmbe- kui ka paindetugevust. 
 
Mädanemine . Mädanemine on puidu  riknemine  temas arenevate seente 
toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast.  
Kuivas puidus seened ei arene. 
Seente arenguks on vaja mitmeid soodsaid tingimusi: 
  Vajalikku niiskust. Seened arenevad hästi poolkuivas ja toores puidus. 
  Temperatuuri 20 ... 35ºC. Alla  0ºC seente areng peatub. Üle  60ºC 
juures enamik seeni hävib. 
  Õhuhapnikku, mis on vajalik seente elutegevuseks. Seetõttu seened 
vees ei arene. 
 
 Seened, mis tekitavad  mädanikku, jagunevad 3 rühma: 
1.  Metsaseened. Need esinevad peamiselt kasvavatel puudel. 
2.  Laoseened. Levinumad neist on siniseened ja hallitusseened. Need 
kahjustavad puitu tema kuivamise ajal, siis ei ole puit veel täielikult 
kaotanud oma mahlu. 
Laoseened ei kahjusta puidu tugevust, kuid rikuvad tema välimust. 
3.  Majaseened. Need on kõige  ohtlikumad , nende mõjul muutub puit 
täiesti pudedaks massiks.  
 
Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja  rikuvad selle välimust.  
 Levinumad  puidukahjurid
  kooreürask - elab puus otse koore all; 
   toonesepp  – elab kuivas puidus; 
 
 
34 
  laevaoherdi – elab vees. 
Putukad kannavad edasi ka seente eoseid ja soodustavad sellega puidu 
mädanemist. 
 
Kasvuvead. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust.  
Enamlevinud kasvuvead on: 
   keerdkasv
  salmilisus - puukiud on  segamini
  sissekasv - tekib puu tüve vigastuse korral; 
  kaksiktüvi - kaks puutüve on kokku kasvanud; 
   ekstsentriline  südamik -  aastarõngad on ühel poolel paksemad; 
   ebanormaalne  koonilisus – tüvi peeneneb liiga järsku; 
   külmalõhed
  kõverkasv; 
  voldiline tüvi jne. 
 
Vaata kasvuvigadest joonist 3.5.3. 
 
 
Joonis 3.5.3. Puidu kasvuvead: 
 
 
 
a)   kaksiktüvi, 
 
 
 
b)   külmalõhe, 
c)  voldiline tüvi, 
d)  ekstsentriline südamik, 
 
 
       
e)   keerdkasv 
 
Kasvuvead kahjustavad saetud materjale rohkem, vähem kahjustavad 
 
 
35 
ümarmaterjale. 
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
Kordamine: 
1.  Millest tekivad peamiselt puidu välispraod? 
2.  Kirjelda okste tüüpe. 
3.  Missuguseid puidu omadusi nõrgestavad oksad kõige rohkem? 
4.  Mis tingimused soodustavad puidu mädanemist? 
5.  Kirjelda enamlevinud puidu kasvuvigu. 
 
 
3.6.  Puidu kaitse mädanemise vastu 
 
Puidu kaitsmiseks mädanemise vastu on peamiselt kaks võimalust: 
1.  Konstruktiivsed võtted. Nende eesmärgiks on luua seente arenguks 
ebasobivad füüsikalised tingimused.  
Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest. Konstruktsioonid on 
vaja teha ka tuulutatavad. 
2.  Keemilised võtted. Sel juhul töödeldakse puitu seentele mürgiste 
ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud peaksid täitma järgmisi 
nõudeid: 
  peavad olema  mürgised  seentele ja putukatele;  
  ei tohi kahjustada puitu ega puidus olevaid metallist kinnitusdetaile; 
  peavad hästi puitu imbuma; 
  antiseptikut ei tohi vesi puidust kergesti välja uhtuda; 
  ei tohi olla inimesele ohtlik; 
  ei tohi olla ebameeldiva lõhnaga; 
  puidus peab mürgisus säilima võimalikult kaua; 
   antiseptik  ei tohi puitu tugevalt  määrida
 
 
 
36 
Antiseptikud võib jagada 4 rühma: 
  Vees lahustuvad antiseptikud. Need on enamasti  pulbrid , mis on  
küllaltki mürgised, imenduvad hästi puitu ja ei määri seda. 
Puuduseks on  pulbritel , et need on niiskuse mõjul kergesti väljauhutavad.  
Mõned pulbrid võivad ka lubja toimel kaotada oma mürgisuse. 
  Õliantiseptikud. Need on tumedad venivad vedelikud. Vesi neid puidust  
välja ei uhu.  
Puuduseks on see, et nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga. 
Eestis on kaua aega toodetud põlevkiviõlist antiseptikut „Ligno“. 
 
  Antiseptilised pastad. Need koosnevad enamasti pulberantiseptikust,  
mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest.  
Puuduseks on see, et  pasta  määrib puitu väga tugevalt. 
Suure määrivuse tõttu kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva 
puidu puhul. 
 
  Antiseptilised värvid. Need kujutavad endast värvi või lakki, millele on  
lisatud mingit mürkainet. 
Eestis toodetakse antiseptilist värvi „Pinotex“. 
 
Antiseptimise meetodid.   Antiseptimine  suurendab puitkonstruktsioonide iga 
märgatavalt. 
Levinumad meetodid on: 
  võõpamine, 
  pritsimine
Võõpamisel ja pritsimisel antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu. 
 
   Immutamine  vannis.  Puit asetatakse algul kuuma antiseptikusse, mille  
temperatuur on 90 ...95ºC. Kuumas antiseptikus puidu poorid tühjenevad. 
 
 
37 
Seejärel asetatakse puu jahedasse antiseptikusse (15 ...20ºC). 
Jahtumisel imendub antiseptik sügavale puitu.  
 
  Surve (rõhu) all immutamine. Puit asetatakse autoklaavi  
(rõhukambrisse), kus rõhu all surutakse antiseptik puitu. 
 
   Difusioon -immutamine. Puit laotakse algul tihedasse riita. Iga puidu kiht  
kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. 
Virn  kaetakse kinni kile või ruberoidiga (st aurutiheda  kihiga ).  Riit peab olema 
kinni kaetud  20...40 päeva.  
Antiseptik lahustub ja imendub puitu.  
Hiljem puit kuivatatakse.  
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
Kordamine: 
1.  Nimeta võtteid, mida kasutatakse puidu kaitseks mädanemise vastu. 
2.  Kuidas jaotatakse antiseptikuid? 
3.  Mille poolest erineb antiseptiline värv  tavalisest  puiduvärvist. 
4.  Nimeta antiseptimise  meetodeid
 
 
3.7.  Puidu tulekaitse 
 
Puidu süttimistemperatuur on ca 280ºC. 
Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse mitmeid võtteid: 
  Konstruktiivsed võtted – puitkonstruktsioonid eraldatakse mittesüttivast 
materjalist katikutega kuumuse allikatest ( ahjud , korstnad jne). 
  Puitkonstruktsioonide  krohvimine  või vooderdamine mittesüttivate 
materjalidega. 
  Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need 
 
 
38 
muudavad puidu raskeltsüttivaks. 
  Puidu  värvimine  tulekaitsevärvidega. Värv tekitab  puidule  kooriku, 
õhuhapnik  ei ole enam puiduga kokkupuutes.   
  Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Võõp on pastataoline mass, mis 
võõbatakse puidu pinnale 2—3 mm paksuse kihina. 
 
 
3.8.  Puidu kuivatamine 
 
Enne kasutamist peab puitu vajaliku niiskuseni kuivatama. 
Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised:  
Õhkkuivatamine. See toimub tavaliselt välisõhus.  
Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi 
sademekaitsega kinni. 
Virn peab asuma maapinnast 250...400 mm (25...40 cm) kõrgusel. 
Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks. 
 
Õhkkuivatamise eelised: 
  ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, 
  on odav kuivatusviis. 
 
Õhkkuivatamise puudused: 
  pikk kuivatamise aeg – keskmise paksusega laudadel 20...40 päeva; 
  kuivamise aeg sõltub õhuniiskusest -  õhuniiskus  on aasta-ajati erinev; 
  niiskusesisaldust ei saa viia õhukuiva puidu niiskusest madalamale – ei 
saavutata toakuiva puidu taset; 
  majanduslikult kahjulik - kuivamise ajal seisavad kasutamata suured 
puiduvarud
 
 
 
39 
Kamberkuivatamine. See toimub kuivatis 80...100ºC juures. 
Kuivatis tekib puidu kuivamisel veeauru. Et veeauru eemaldada, peab 
kuivatis olema hea  õhuvahetus
 
Kamberkuivatamise eelised: 
  kuivatamine on tunduvalt kiirem (5...10 päeva); 
  puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni, ka toakuiva puidu tasemeni; 
  kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. 
 
Kamberkuivatamise puudused: 
   kuivati  on kallis ehitis, 
  kuivatamiseks  kuluva  kütuse kulu on üsna suur. 
 
Elektriline kuivatamine. Puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi 
vahele, millesse juhitakse vool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus 
puidus  aurustub
 
Elektrilise kuivatamise eelised: 
  puidu  kuivamine  toimub väga ühtlaselt, 
   puidu pragunemise oht on väike. 
  kuivamine kestab ainult 10...12 tundi. 
 
Elektrilise kuivatamise puuduseks on selle kõrge hind. 
------------------------------------------------------------------------------------------------- 
Kordamine: 
1.  Nimeta puidu tulekaitse võtteid. 
2.  Mida kujutab endast puidu tulekaitsevõõp? 
3.  Nimeta õhkkuivatamise,  kamberkuivatamise ja elektrilise kuivatamise 
eeliseid
 
 
40 
4.  Nimeta õhkkuivatamise,  kamberkuivatamise ja elektrilise kuivatamise 
puuduseid. 
 
 
3.9.  Puidust ehitusmaterjalid 
 
Kõik puidust ehitusmaterjalid võib jagada 5 rühma. 
Ümarmaterjalid. Need on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
EHITUSMATERJALID #1 EHITUSMATERJALID #2 EHITUSMATERJALID #3 EHITUSMATERJALID #4 EHITUSMATERJALID #5 EHITUSMATERJALID #6 EHITUSMATERJALID #7 EHITUSMATERJALID #8 EHITUSMATERJALID #9 EHITUSMATERJALID #10 EHITUSMATERJALID #11 EHITUSMATERJALID #12 EHITUSMATERJALID #13 EHITUSMATERJALID #14 EHITUSMATERJALID #15 EHITUSMATERJALID #16 EHITUSMATERJALID #17 EHITUSMATERJALID #18 EHITUSMATERJALID #19 EHITUSMATERJALID #20 EHITUSMATERJALID #21 EHITUSMATERJALID #22 EHITUSMATERJALID #23 EHITUSMATERJALID #24 EHITUSMATERJALID #25 EHITUSMATERJALID #26 EHITUSMATERJALID #27 EHITUSMATERJALID #28 EHITUSMATERJALID #29 EHITUSMATERJALID #30 EHITUSMATERJALID #31 EHITUSMATERJALID #32 EHITUSMATERJALID #33 EHITUSMATERJALID #34 EHITUSMATERJALID #35 EHITUSMATERJALID #36 EHITUSMATERJALID #37 EHITUSMATERJALID #38 EHITUSMATERJALID #39 EHITUSMATERJALID #40 EHITUSMATERJALID #41 EHITUSMATERJALID #42 EHITUSMATERJALID #43 EHITUSMATERJALID #44 EHITUSMATERJALID #45 EHITUSMATERJALID #46 EHITUSMATERJALID #47 EHITUSMATERJALID #48 EHITUSMATERJALID #49 EHITUSMATERJALID #50 EHITUSMATERJALID #51 EHITUSMATERJALID #52 EHITUSMATERJALID #53 EHITUSMATERJALID #54 EHITUSMATERJALID #55 EHITUSMATERJALID #56 EHITUSMATERJALID #57 EHITUSMATERJALID #58 EHITUSMATERJALID #59 EHITUSMATERJALID #60 EHITUSMATERJALID #61 EHITUSMATERJALID #62 EHITUSMATERJALID #63 EHITUSMATERJALID #64 EHITUSMATERJALID #65 EHITUSMATERJALID #66 EHITUSMATERJALID #67 EHITUSMATERJALID #68 EHITUSMATERJALID #69 EHITUSMATERJALID #70 EHITUSMATERJALID #71 EHITUSMATERJALID #72 EHITUSMATERJALID #73 EHITUSMATERJALID #74 EHITUSMATERJALID #75 EHITUSMATERJALID #76 EHITUSMATERJALID #77 EHITUSMATERJALID #78 EHITUSMATERJALID #79 EHITUSMATERJALID #80 EHITUSMATERJALID #81 EHITUSMATERJALID #82 EHITUSMATERJALID #83 EHITUSMATERJALID #84 EHITUSMATERJALID #85 EHITUSMATERJALID #86 EHITUSMATERJALID #87 EHITUSMATERJALID #88 EHITUSMATERJALID #89 EHITUSMATERJALID #90 EHITUSMATERJALID #91 EHITUSMATERJALID #92 EHITUSMATERJALID #93 EHITUSMATERJALID #94 EHITUSMATERJALID #95 EHITUSMATERJALID #96 EHITUSMATERJALID #97 EHITUSMATERJALID #98 EHITUSMATERJALID #99 EHITUSMATERJALID #100 EHITUSMATERJALID #101 EHITUSMATERJALID #102 EHITUSMATERJALID #103 EHITUSMATERJALID #104 EHITUSMATERJALID #105 EHITUSMATERJALID #106 EHITUSMATERJALID #107 EHITUSMATERJALID #108 EHITUSMATERJALID #109 EHITUSMATERJALID #110 EHITUSMATERJALID #111 EHITUSMATERJALID #112 EHITUSMATERJALID #113 EHITUSMATERJALID #114 EHITUSMATERJALID #115 EHITUSMATERJALID #116 EHITUSMATERJALID #117 EHITUSMATERJALID #118 EHITUSMATERJALID #119 EHITUSMATERJALID #120 EHITUSMATERJALID #121 EHITUSMATERJALID #122 EHITUSMATERJALID #123 EHITUSMATERJALID #124 EHITUSMATERJALID #125 EHITUSMATERJALID #126 EHITUSMATERJALID #127 EHITUSMATERJALID #128 EHITUSMATERJALID #129 EHITUSMATERJALID #130 EHITUSMATERJALID #131 EHITUSMATERJALID #132 EHITUSMATERJALID #133 EHITUSMATERJALID #134 EHITUSMATERJALID #135 EHITUSMATERJALID #136 EHITUSMATERJALID #137 EHITUSMATERJALID #138 EHITUSMATERJALID #139 EHITUSMATERJALID #140 EHITUSMATERJALID #141 EHITUSMATERJALID #142 EHITUSMATERJALID #143 EHITUSMATERJALID #144 EHITUSMATERJALID #145 EHITUSMATERJALID #146 EHITUSMATERJALID #147 EHITUSMATERJALID #148 EHITUSMATERJALID #149 EHITUSMATERJALID #150 EHITUSMATERJALID #151 EHITUSMATERJALID #152 EHITUSMATERJALID #153 EHITUSMATERJALID #154 EHITUSMATERJALID #155 EHITUSMATERJALID #156 EHITUSMATERJALID #157 EHITUSMATERJALID #158 EHITUSMATERJALID #159 EHITUSMATERJALID #160 EHITUSMATERJALID #161 EHITUSMATERJALID #162 EHITUSMATERJALID #163 EHITUSMATERJALID #164 EHITUSMATERJALID #165 EHITUSMATERJALID #166 EHITUSMATERJALID #167 EHITUSMATERJALID #168 EHITUSMATERJALID #169 EHITUSMATERJALID #170 EHITUSMATERJALID #171 EHITUSMATERJALID #172 EHITUSMATERJALID #173 EHITUSMATERJALID #174 EHITUSMATERJALID #175 EHITUSMATERJALID #176 EHITUSMATERJALID #177 EHITUSMATERJALID #178 EHITUSMATERJALID #179 EHITUSMATERJALID #180 EHITUSMATERJALID #181 EHITUSMATERJALID #182 EHITUSMATERJALID #183 EHITUSMATERJALID #184 EHITUSMATERJALID #185 EHITUSMATERJALID #186 EHITUSMATERJALID #187 EHITUSMATERJALID #188 EHITUSMATERJALID #189 EHITUSMATERJALID #190 EHITUSMATERJALID #191 EHITUSMATERJALID #192 EHITUSMATERJALID #193 EHITUSMATERJALID #194 EHITUSMATERJALID #195 EHITUSMATERJALID #196 EHITUSMATERJALID #197 EHITUSMATERJALID #198 EHITUSMATERJALID #199 EHITUSMATERJALID #200 EHITUSMATERJALID #201 EHITUSMATERJALID #202 EHITUSMATERJALID #203 EHITUSMATERJALID #204 EHITUSMATERJALID #205 EHITUSMATERJALID #206 EHITUSMATERJALID #207 EHITUSMATERJALID #208 EHITUSMATERJALID #209 EHITUSMATERJALID #210 EHITUSMATERJALID #211 EHITUSMATERJALID #212 EHITUSMATERJALID #213 EHITUSMATERJALID #214 EHITUSMATERJALID #215 EHITUSMATERJALID #216 EHITUSMATERJALID #217 EHITUSMATERJALID #218 EHITUSMATERJALID #219 EHITUSMATERJALID #220 EHITUSMATERJALID #221 EHITUSMATERJALID #222 EHITUSMATERJALID #223 EHITUSMATERJALID #224 EHITUSMATERJALID #225 EHITUSMATERJALID #226 EHITUSMATERJALID #227 EHITUSMATERJALID #228 EHITUSMATERJALID #229 EHITUSMATERJALID #230 EHITUSMATERJALID #231 EHITUSMATERJALID #232 EHITUSMATERJALID #233 EHITUSMATERJALID #234 EHITUSMATERJALID #235 EHITUSMATERJALID #236
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 236 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 314119 Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (1)

K4psas3 profiilipilt
K4psas3: Lahe
20:41 11-09-2018


Sarnased materjalid

31
doc
Ehitusmaterjalid
34
docx
EHITUSMATERJALID
22
docx
Ehitusmaterjalide vastused
19
docx
Ehitusmaterjalid
18
docx
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
50
docx
Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015
74
docx
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
38
docx
Ehitusmaterjalid KT 2





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun