Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer.
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.........................................................................................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.........................................................................................
4) metsad on kliimamuutuste leevendajad 5) metsad võimaldavad puhkust 6) metsad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad 7) metsast saab korjata seeni, marju, ravimtaimi 8) metsast saab ehitusmaterjali 9) metsad hävitavad õhus kahjulikke mikroobe Mis on tarbija puit? Saematerjal, paberipuit, vineeripakud. Suurimad metsatööstusettevõtted. Imavere saeveski Järvamaal. Mida valmistatakse saepurust ja laastudest? Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina-ja mööbliplaate. Kuidas tehakse vineeri? Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhukesed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale. Tuntumad mööblivabrikud. Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Kenama välimuse saavutamiseks kaetakse mööblidetailid spooniga õhukese ehisvineeriga, mis imiteerib väärtuslikke puiduliike. Puidu keemilisel töötlemisel saadakse tselluloos, millest omakorda tehakse paberit ja pappi.
................4 KOKKUVÕTE..................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................7 LISAD............................................................................................................................... 8 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on rääkida ristvineeri ehk liimitud vineeri ehk kooritud vineeri omadustest, kasutusaladest ning mis moodi seda valmistatakse. Samuti on lugejatele eesmärk teha selgeks, mis asi üldse on vineer, ning miks on see parem või siis halvem, kui tavaline puit. Töös on kavatsetud kasutada nii infot, mida on tunnis konspekteeritud, kui ka infot, mis on saadaval internetis. 3 VINEER
PUITPLAADID Puidul põhinevad plaatmaterjalid on saanud väga populaarseks nii ehituskonstruktsioonides kui ka koduses puutöös, kus neid kasutatakse nii mööbli tegemisel kui ka ehituses. Saadaval on palju erinevaid plaatmaterjale, kuid laias laastus võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt kõige suurem pealmise kihi kiudude suunas. Vineeri konstruktsioon Et vältida sisepingeid, tehakse vineer enamasti paaritust arvust kihtidest. Sõltuvalt vineeri ja üksikute kihtide paksusest kasutatakse erinevat kihtide arvu. Külge, mida katab parema kvaliteediga kiht, loetakse esiküljeks. Kvaliteedi tähistamiseks kasutatakse tavalist
Ehitus-ja puit Rauno Härgin Plaatmaterjalide eristamise ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Tartu 2012 Ristvineer Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte. Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri
risti, et materjal oleks vastupidavam. Kuidas tehakse ristvineeri? Ristvineeri plaate tehakse enamjaolt paaritu arvuga spoonlehtedest, kuid on ka erandeid, kui kaks paaritut spoonilehtede arvuga plaati liimitakse omavahel kokku. Ristvineeri spoonikihtidele kantakse vahetult enne kokku pressimist ning kuivatamist liim peale, selle abil saadakse ka sirged vineerplaadid, või siis vajaliku kujuga vineerplaadid, kui on olemas vorm, mille järgi seda teha. Enamjaolt toodetakse vineeri kase spoonist, kuid on ka erandeid. Ristvineeri puu liiki määratakse selle pindmiste spoonilehtede liigi järgi. Näiteks on vineeril 5 kihti, ning mõlemal küljel on tammespoon, siis on see tammeristvineer. Kui pooltel on erinevate puude spoonid, näiteks kirss ja saar, nimetatakse seda tamme ja saare ristvineeriks. See tähendab, et ei ole oluline, mis puuliik selle vineerplaadi vahekihtides on. Kasespooni kasutatakse sellepärast kõige enam, sest see on kõige vastupidavam.
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Marken Nisu MT214 Tartu Kutsehariduskeskus Mis on ristvineer? Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte.Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on
Kast on mõeldud nagu (mini bar) jookide panemiseks.Selle sisemise kasti seinte peale on pandud peeglid ja põhjale fikseeritud diootlampide valgustus selleks ,et sisse pandud pudel näeks ilusam välja Kast on kaunistatud kuulsa piiritusjoogi firmaga Jack Daniel’s mis on põletus masinaga välja põletatud ja lakkiga kaetud. Kasti peale on tehtud ilus koht kuhu võib panna pitse. Kast: Uks: Embleem: Töökäik: Valmis töö: Valmis töö: Töö alguseks oli ostetud 1 cm paksune vineeri tükk ,mis oli umbes 70cm lai ja 100cm pikk .sellest välja lõikasime käsi saega 2x 45cm pikkust 30cm laiust, 2x 45cm pikkust ja 25cm laiust vineeri tükki, mis olidki kasti seinteks ja ukseks,nind 2x 30cm pikkust ja 25cm laiust 0,2 cm paksust vineeri tükki , mis olid selle kasti alusteks. Vineeri tükk , mis kuulus nagu uks, seest poolt on välja lõigatud väiksem tükk ja selle asemele asendatud õhuke vineer, kuhu oli põletusmasinaga
1939. aastal, mõned kuud enne Teise maailmasõja puhkemist, esitles Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther firma toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade firma tegevusest vineeri ja mööblitoodete arendamises. Seekord oli tegemist ajaloolise vaatenurgaga firma mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877. aastal alguse sai. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates
Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud väärispuidust kallimatest ja haruldasematest
Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal. Kuusepuit on valge, pehme ja kerge, mahukaal 450 kg/m 3. Sobib kasutada samaks otstarbeks kui männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik
looduslikkust unikaalsel moel ja loovad ruumis positiivse õhkkonna. Pilt 3 Murud pinnaga tammest ruut (Oak Square) Seinapaneelid vähendavad ruumis kaja ning summutavad müra. Seinapaneelide mõõdud on tavaliselt ca 40x60 cm, paksus 1-3 cm, paneeli pealispind on lakitud. 8 5 VINEER Vineer koosneb kokku liimitud spoonilehtedest. Vineeri paksuse määrab spoonikihtide arv. Vineeritahvli spoonikihtide arv on paaritu, sest ühesuunalised välimised kihid väldivad tahvli kaardumist. Iga spoonikiht vineeris on asetatud eelnevaga risti (valmistatakse ka ühesuunalist vineeri, millel on puidukiud kõigis kihtides ühes Pilt 4 Vineer suunas). Spoonikihid on ühendatud termoaktiivsete sünteetiliste liimidega (fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimid)
1880. aastal langetas Alexander Martin Luther otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ning ühtlasi ülevaate tehnika viimasest sõnast ja puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendades süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga. Ettevõtte kasv enne Esimest maailmasõda oli erakordne, kuid samas tüüpiline, kuna tugines uudsetele organisatsioonilistele struktuuridele ja tootmismeetoditele. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer pakub sellise võimaluse
helistest arengusuundadest. Vendades süvenes huvi meh- haniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni Eesti oku- peerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 3 Vabrik Esimese maailmasõja Lutheri vabrik ajal ja hiljem
suhtes risti. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm. Standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, 450, 500, 600 ja 900 mm. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 512 m. Seda kasutatakse põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. VINEER Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuliimimisega. Spoonikihi paksus on 1,43,2 mm. Kihid laotakse selliselt, et kõrvuti olevate spoonikihtide süü suund vaheldub. Kihte on alati paaritu arv (vähemalt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. Vineeri paksus on 430 mm. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati
ehitas Thomas Telford Coaldbookdale'ist kolme miili kaugusele. A. M. Lutheri vabrik 1877. aastal loodud Eesti Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaseltsi A.M. Lutheri üks põhilisi tegevusvaldkondi oli vineeri tootmise ja vineermööbli disainiga seotud tehnoloogilised uuendused. Üks selle firma olulistest leiutistest oli vineerilõikamismasin, mida oli tarvis vineerist toolipõhjade A.M Lutheri firma vineerilõikepink. 1884. Eesti Ajaloomuuseum tootmiseks. Esimese lõikepingi tehniline lahendus pärines Christion W. Lutherilt ja teostus Georg Habermannilt. Lutherite vineerilõikamismasin oli konstrueeritud vastavalt eeskujudele,
Töö kolmanda osa teema on Euroopa puitplaatide tootmine ja tulevik ning kolmandas osas käsitleme SRÜ ja ennekõike Venemaa olukorda. 1 Puitplaatide liigid Nagu lubatud, esitame algatuseks puitplaatide lühikirjeldused, et ka võhikul aimu oleks, millest jutt. Vineer (plywood) on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehest paksusega 4...25mm. Tööstuslik vineeri tootmine Euoopas sai alguse 19. sajandi lõpul Eestist. Enamasti kasutatakse männi-, kuuse- või kasepuitu.(Saarmann 2006) 3 Laastplaadid (particle board) koosnevad puitlaastudest ja liimist, mis on kokku pressitud kõrge temperatuuri ja surve all. Nende hulka kuulub ka nn OSB (oriented strand board).(Saarmann 2006) Puitkiudplaate toodetakse puidukiududest, mis seotakse üksteisega vildistamise
Katke karkass ja kaits- 45 ke sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. 70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade
Katke karkass ja kaits- 45 ke sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. 70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade
· Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina- ja mööbliplaate · Puitkiud- ja puitlaastplaate valmistatakse Püssis ja Pärnus · Vähem väärtuslik puit läheb kütteks kas küttepuude või hakkpuiduna. · Langetatud metsa veetakse välja spetsiaalsete metsaveotraktorite ja veoautodega ning müüakse maha kas töötlemata palkidena või saadetakse puidutööstusettevõtetesse töötlemiseks. · Puitu töödeldakse mehaaniliselt ja keemiliselt · Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhuksed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale · Vineeri kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamiseks · Palkmajad · Mööblitööstust loetakse vahel puidutööstusest eraldi seisvaks tööstusharuks · Mööblit valmistatakse enamasti puitlaastplaatidest, mis on saepurust kokku pressitud · Kenama välimuse saavutamiseks kaetakse mööblidetailid spooniga-õhukese ehisvineeriga mis imiteeriv väärtuslikke puiduliike
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õmmik, kõiv, raudkask
..........................................................5 Höövelspoon.......................................................................................................................5 Saespoon.............................................................................................................................6 Tehnoloogiline spoon..........................................................................................................6 Spooni tootmine ja vineeri valmistamine............................................................................6 2.Spooni kuivatamine ja sorteerimine.....................................................................................7 3.Spooni kasutamine...............................................................................................................7 II. Spoonitootjad/müüjad Eestis..................................................................................................8
Põrandaliistud- Kinnitusliist- kasutatakse ka klaasiliiste.Kinnitusliistu erivormiks on krppliist, mida kasutatakse pildiraamide raamimisel, klaasidepaigaldusel, ukseraami, liistudele on lisatud vaits.Rihvliist kasutatakse nii põrandaliistuna kui ka karniisi liistuna, tegemise osa on ära faasitud, lihtsustades kõveratesse seintesse panemist ja juhtmete peitmist.Põranda laud.Kooritud vineer ehk treivineer ehk sproon Seda vamistatakse 50-80kraadises vees, aurutatud vineeri pakkudest.Pakk panakse koorimismasinas pöörlema vastu pakku surudes.Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Vineerinott pannakse pöörlema ümber oma telje. Noti külgpinna vastu surutakse lai nuga, mis lõikab vineerinotist pideva 0,55-1,5 mm paksuse lindikujulise laastu. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon mida
Küsimus 2 Millise vaiguga liimitakse kokku vahvelplaati? Vali üks või enam: a. karbamiid-formaldehüüd b. fenool-formaldehüüd c. melamiin-formaldehüüd Küsimus 3 Väljatulek puitplaatide tootmisel on kõrgem kui saetööstuses, sest... Vali üks või enam: a. ei kasutata peenpuitu ja puidujäätmeid b. kasutatakse peenpuitu ja puidujäätmeid Küsimus 4 Mitu ettevõtet toodab Eestis MDF plaate? Vali üks või enam: a. 0 b. 1 c. 2 d. 3 Küsimus 5 Millistega vaikudega liimitakse vineeri? Vali üks või enam: a. karbamiid-formaldehüüd b. fenool-formaldehüüd c. melamiin-formaldehüüd Küsimus 6 Milline on formaldehüüdi norm puitlaastplaatides? Vali üks või enam: a. 8 mg / 100 g kuiva PLP kohta b. 120 mg / 100 g kuiva PLP kohta c. 8 mg / 100 g PLP kohta d. 120 mg / 100 g PLP kohta Küsimus 7 Kõige levinumad puitplaadid on: Vali üks või enam: a. vineer b. puitlaastplaat c. puitkiudplaat d. kipsplaat Küsimus 8
Puitplaadid Külli Kalbre Sissejuhatus Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimati nimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota
§ Automaatsed servapealistusmasinad e. Kandimasinad (BRANDT KD56, ROVER C EDGE, RVD MA80, Manea M80, NEY KDP-111, SCM Contura, SCM P4L jpt). § Manuaalsed servapealistusmasinad (JET JEB-1, Biesse Artech SPEEDY, BCR mod. K 75, smf-515b jpt) § Servapealistusmale saab juurde osta transportija konveieri, mis toob valmis materjali tagasi. § Servapealistusseadmeid kasutatakse puitmaterjali nagu näiteks vineeri, puitlaastplaadi, MDF jne materjalide nagu näiteks PVC, ABS, akrüüli, melamiini, puidu, vineeri ja muu sellisega puitmaterjali katmata äärte katmiseks. § Servapealistusmasin lihtsutab, kiirendab ja teeb töö puhtamalt ära kui käsitsi. Servapealistusmasina osad § Konveier § Kiire eelfreesimis saag § Liimimisseade § Giljotiinid § Suruk § Kiired alumised lõikemootorid § Kiired ülemised lõikemootorid § Ümarad kaabitsad §
mis sobivad Pikkus: markeering ja ruumikujunduselemendid ideaalselt kõverate 2700 mm must pindade Paksus: tegemiseks 6,5 mm PUITPLAADID Nimetus Selgitus Mõõdud Kasutusvaldkond Vineer Vineer koosneb kokku liimitud Paksus: Vineeri kasutatakse välis- ja spoonilehtedest. Vineeri 3-50 mm siseseinapaneelides, paksuse määrab spoonikihtide Tahvlimõõdud: betoonkonstruktsioonide raketistes, arv. Vineeritahvli spoonikihtide 1475 x 1475 töölavades, fassaadides ja arv on paaritu, sest 1525 x 1270 põrandakonstruktsioonis. ühesuunalised välimised kihid 1525 x 1475 Konstruktsioonides leiavad väldivad tahvli kaardumist
valmistamisel kaubanduses. 5. Vineerplaadid Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede ehk spoonide kokkuliimimise teel. Spoonid asetatakse tahvlisse üksteise suhtes risti nii, et kihtide arv oleks paaritu. Sellega tagatakse, et tahvel ei hakka kaarduma. Vineerid erinevad omavahel 2 spooni paksuse (3-32mm) ja kihtide arvu osas. Põhiliselt valmistatakse vineeri kasest ja/või kuusest. Vineer on tugev, kerge ja madala heli- ja soojusjuhtivusega ning ainus puitplaat, mida saab painutada. Vineeri kasutatakse laialt betooni raketistes, välis- ja siseseinapaneelides, töölavades, fassaadides ja põrandakonstruktsioonides. 6. Tislerplaadid Standardsed tisleriplaadid kujutavad endast keskmikku, mis on kaetud mõlemalt poolt hööveldatud spooniga. On erinevaid plaaditüüpe: mitteliimitud või liimitud ribidega, ribi-
investeeriti suuri summasid, hoolimata sellest, et oli näha, et pikemas perspektiivis tekib tooraine puudujääk. Tavalises turusituatsioonis peaks hind reguleerima seda, milliseid investeeringud tööstusesse tehakse, kuid Indoneesias seda ei toimunud. Seetõttu tekkis tootmisvõimsuse ülejääk, mida ei suudetud täita ka istanduste rajamisega. (Pirard ja Irland 2007) Samasugune olukord tekkis Indoneesias ka kõvapuidust toodetava vineeri osas. Investeeriti tootmisse, kuid ei mõeldud ette kust saada tulevikus toorainet. (Pirard ja Irland 2007) Kütteks mõeldud puidu turg on Indoneesias veel suhteliselt uus ja pole nii välja kujunenud nagu on ümarpuidu või saetud puidu turg. Põhiliselt ekspordib Indoneesia Jaapanisse, Koreasse, Saksamaale ja Norrasse puusütt. (Hillring 2006) Joonis 2.2. Ümarpuidu tootmine 1992-2013 (FAO) 2.1 Eksport ja import
hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse pideva lindina pöörlevalt ümarpakult. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon. Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane struktuur, hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne. Kooritud spooni valmistatakse peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal
liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
Oriented Strand Board (OSB) on teatud tüüpi puidust plaat. Plaati koosneb mitmest kihist hakkepuidu etteantud kuju ja paksusega, mis on vastastikku ühendatud sideaine. Hollandi plaat on valmistatud suunatud puiduhake. Kiip välikihtidest on suunatud paralleelselt plaadi pikkus, et sisekihi on kas juhuslikult segamini kas suunatud risti pikisuunas plaati. Kui eelkäija OSB pardal, puiduhake ei suunatud. OSB on mitmeid eeliseid võrreldes vineeri tahvlite: Paks, lahtikerimise tüved muutuvad üha haruldasemaks ja seega kallis tootmine vineeri vaja kaks korda nii palju energiat kui et OSB. Suhteliselt madal kasutegur vineeri tootmiseks (30-35%) võrrelduna OSB (80-90%) ei ole ökoloogiline arvesse pikemaid. OSB on nüüd ka enam kasutatud alusmaterjalina parkett. See asendab sel viisil traditsioonilisi vineere. OSB plaat on kaasaegne viimistlus- ja konstruktsioonimaterjal
moonutamine ilmekuse rõhutamisel otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolosaalsus. Detailidena kasutati palju voluute, dekoratiivset raami (kartussi). Sagedasti oli mööbel skulpturaalne ja valmistajaks skulptorid. Renessanssist võeti üle kogu arhitektuuriliste detailide kogu - sambad, poolsambad, pilastrid baaside ja kapiteelidega, ümarkaare, viilud jne. Iseloomulikuks olid poleeritud ja lakitud pinnad, mosaiik kumeratel pindadel, mis vineeri ja teste materjalide tükikestest kokku liimitud, eksootiliste materjalise kasutamine nagu pärlmutter, kilpkonna kilp, eebenipuu ja roosipuu. Motiivid on kilbid, jooned, kobarad, väädid, pärjad, vanikud.. Toolidele ilmuvad kõverdatud jalad, kõrged seljatoed. Prantsuse barokk Peent ning kallist baroki-ajastu mööblit tehti Louis XIV ajal Prantsusmaal. Mööbel oli luksuslik ja toretsev, mida iseloomustavad ebatavalised vormid, käsitöö, metall marketrii,
pooleteise tuhande aastani. · Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. · Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Harilik pärn (Tilia cordata) niinepuu, lõhmus, pähn, jalakas · Pärna õisi korjatakse ravi tee jaoks. · Pärna puidust tehakse söepulbrit · Pärna õitest saavad mesilased väga palju head
Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, omapärased oksapuntrad puuladvas on aga seente töö.
Raiemahud vähenesid juba eelmisel aastal ülipehme talve tõttu. Praegune aasta algas ja arvatavasti ka lõpeb pehme ilmaga, mistõttu raiemaht väheneb veelgi, kui eelmine aasta. Kui 2018. aastal raiuti 12,7 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2019. aastal raiuti 11,3 miljonit tihumeetrit puitu. 6. Millist puitu kasutatakse: paberit, mööblit, sauna ehitamisel, parketis, pelletid. Saun ja mööbel - Abahhipuitu kasutatakse saunalaudade tegemiseks, samuti vineeri- ja mööblitööstuses. Lääne-Aafrika abahhipuule on iseloomulik kollakas toon ja hästi nähtavad aastarõngad. Puit on pehme ja imab hästi niiskust. Seetõttu kipub abahh pikemal kokkupuutel niiskusega pehkima ja ehitusel on oluline tuulutusvõimalus. Kui konstruktsiooni aeg-ajalt põhjalikult tuulutada ja kuivatada, siis peab abahhipuit vastu isegi aastakümneid. Abahh kuulub haisupuuliste sugukonda, mistõttu pole toore puidu lõhn kuigi meeldiv
Vana-Rooma Sivert Tähe Tugines Vana Kreeka mööblile Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. Mööbli dekoreerimiseks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats - Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD - Väikesed ümarad, looma jala kujutistel seisvad lauad -
6.käivitada saag. 7.Lükata materjal käe või vastava lükatiga, kindlalt kinni hoides sae terale. Erinevad terad Ketassaagidel kasutatakse palju erinevate omadustega (nt. Hammaste arv, suurus) teri. Põhilisemad on näiteks "rebiv" tera millega lõigatakse puitu piki. 20-30 hammast. risti lõikamise tera millega lõigatakse puitu risti sooni. 60-90 hammast. universaalne tera millega lõigatakse puitu risti ja piki soont. kihilise materjali tera tera millega lõigatakse nt. vineeri. Ohutus Tuleb kindlasti kanda kaitseprille ja kuna müra on tugev ka kõrvaklappe, tolmu hingamisteedesse sattumise vältimiseks maski. Tuleb kontrollida kas tera on terve, paralleelselt, õigel kõrgusel. Enne kasutamist tuleb küsida õpetajalt luba. Pärast saagimise lõppu eemaldada materjal saelt pärast seiskumist. Materjalid https://www.youtube.com/watch?v=Lxi8EWBWcOU http://www.startwoodworking.com/post/how-crosscut-tablesaw https://en.wikipedia
Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele. Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele. Töödeldavus: puit on kergesti töödeldav käsitsi ja masinatega, puitu on kerge poleerida, liimida ja lakkida. Kuivatamine: kuivatama peab aeglaselt ja hoolega jälgides, et vältida kõmmeldumist (puidu ristlõike kuju muutumine kuivamisel Kasutamine: kasepuitu kasutatakse vineeri-, mööbli- ja varem ka suuskade valmistamiseks, tisleritööks, treimistööks, mitmesuguste tööriistade varteks, põrandalaudadeks, kattelaudadeks ja vineeriks, laudade ja toolide tegemiseks, jäätisepulkadeks, puidust naelteks, telefoni- ja elektripostideks, kaminahalgudeks, sobib ka spooni valmistamiseks. Kasepuit on tooraineks ka tselluloosi ja paberitööstusele.
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·
Vana-Rooma Karolina Toom Interjöör · Suurjooneline dekoratiivsus, ei põlatud illusioonsed lahendusi · Sisekujunduses esinesid välisarhitektuuri elemendid: portaalid, sambad ja pilastrid · Seinu katsid marmorplaadid või stukkpaneelid · Põrandaid katsid marmormosaiik · Tugines Vana Kreeka mööblile · Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust · Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. · Mööbli dekoreeeimieks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev kangad, padjad · Palju nipsasjakesi, marmor- ja pronkskujud, klaasfiguurid · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett (Kreeklastelt üle võetud); - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad (pronksvultar)
või ka suured puud · Puuks kasvavate pajude nimetuseks on ka remmelgas. · Kasutatakse peamiselt ilupuuna ning ravimtaimena Kask · Kased on lehtpuud, neid on maailmas vähemalt 30 liiki, Eestis kasvab 4 pärismaist kaseliiki: arukask, sookask, madal kask, vaevakask · Kase õied on koondunud silindrikujulisteks õisikuteks: urbadeks. · Kasutatakse peamiselt söe , äädikhappe , tõrva, luudade, vihtade tootmiseks, ravimtaimena ning vineeri-, mööbli- ja suusatööstustes. Kasutatud allikad · http://bio.edu.ee · https://et.wikipedia.org/wiki/ · www.miksike.ee Tänan Kuulamast
Rahvameditsiinis on paju koor tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puhul. Käsitöö huvilised kasutavad pajuvitsa punutiste valmistamisel. Neist saab oskuslik meister põimida peaaegu kõike. 2 Mesinikud hindavad pajusid aga kui peaaegu ainsat meetaime varakevadel. Kuna paljude puude tüved on väga jämedad, siis on ka puit kasutusele võetud. Puitu kasutatakse kas kütteks, tehakse paberit, vineeri, tselluloosi, samuti on ta keemiatööstuse tooraineks. Kuid peamine on siiski pajude väärtus ilupuuna. Erinevad liigid sobivad kokkuvõttes kõikidesse kasvutingimustesse. Osadel on ilusad läikivad, tumerohelised, hõbedased või punakad lehed. Mõnel aga omapärane ümara kujuga võra. Paju paljundamine on lihtne: tuleb vaid oksajupp või vai maasse pista ja sellele tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla. Pajud on valguslembesed
Vaher paljuneb seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vahtral on sammaljuurestik ning pea juur ei ole sügaval, kuid külgjuured on tugevad ja hästi harunenud. Vaher kasvab tavaliselt segasalumetsades koos tamme ja saarega. Ta on enamasti alumises puurindes ning ta ei nõua palju valgust, aga see eest tahab ta rikkaliku ja niisket mulda. Vahtral kasutatakse puitu, sest see on hea painduvusega ja vastupidav. Seda kasutatakse tavaliselt parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks. Vahtra õitest saab palju nektarit ja see on väga hinnatud mesinduses. Kevadel annab vaher head mahla ja vahtra lehti saab anda loomadele söödaks. Vaher ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. FAKTID: Eesti kõrgeim vaher kasvab Viljandimaal Loodi Püstmäel. Puu latv ulatub ligi 33m kõrgusele. Jämedaim teadaolev harilik vaher asub Tartu Botaanikaaias. Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm. Allikad: https://et.wikipedia
Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi NB! Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt üks nädal. Talvel laotud sillustel hoitakse raketis all kuni nende ülessulamiseni ja kivistumiseni. Kaarsilluse ladumine I RAKETISE VALMISTAMINE Vastavalt etteantud silluse raadiusele valmistame tugikaared, millele kinnitame vineeri. Paigaldame raketise tugipostidele, toed omakorda puitkiiludele, et pärast silluse kivinemist saaks raketist tervelt alla lasta ja vajadusel korduvalt kasutada. II KAARSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. NB! Vuukide allosa paksus vähemalt 5 mm ja ülaosas kuni 25 mm
metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, väetada, teha kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a. on eksport pidevalt suurenenud; 1997.a. oli see 5,9 miljardit krooni. Suurima osatähtsusega on endiselt töötlemata puidu eksport: Puidu ja puidutoodete import
ja töötas Viinis. Kes oli Michael Thonet'? Geniaalne puusepp - painutatud puust mööbli looja ja selle tehnoloogia väljatöötaja. Esimene massidele jõukohase hinnaga mööbli valmistaja. Kuulsa mööblimeistrite dünastia esimene esindaja ja üks Lichtensteini lossi interjööri looja. Fakte Michael Thonet' elust: 1796 - sündis Saksamaal Boppartis. 1819 - alustas iseseisvat tegevust mööbli valmistajana ja ruumide sisustajana. 1830 - esimesed kogemused paksu vineeri painutamisel sai tooli ja tugitooli seljatugede valmistamisel. 1841 - patenteeris oma painutamistehnoloogia, mille võtmeoperatsiooniks oli töötlemine kuuma auruga. Samal aastal toimus tema tööde näitus Koblentzis, kus teda esitleti vürst Metternichile, kes tegi talle ettepaneku asuda Viini. 1843-1849 - Valmistas Lichtensteini lossi parkettpõrandad. 1850 - valmistas painutatud pöökpuust toolid ühele Viini kohvikule, kus need olid kasutusel 1876. aastani. Samal aastal
annaabi.ee 
