JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe RIPPLAED Referaat Juhendaja:Peeter Savisaar Paide 2010 SISUKORD 1 Sisukord................................................................2 Sissejuhatus..........................................................3 Metall-ripplaed....................................................4-9 Restlaed..............................................................4-6 Alumiiniumist ripplaed............................................7 Metallkasettlaed......................................................8 Võrklaed..................................................................9 Mineraalkiud ripplaed................................................10 Kipsmoodul ripplaed..................................................11
Ripplagede tüübid Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kinnised ripplaed..................................................................................................................... 3 Paigaldus puidust aluskarkassile......................................................................................... 3 Vinüül pinglagi..................................................................................................................... 7 Metallripplagi................................................................................................
Tallinna Ehituskool Ripplaed Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Võrklaed Profiline NET........................1 Kassettlaed.......................................1 Restlaed.......................................1-2 Profiline alumiiniumlaed.....................3 Kilelaed ...........................................3 Valguslaed.......................................4 Kasutatud kirjandus...........................5 Võrklaed Profiline NET PROFILINE võrklaed on vastupidavad ja võimaldavad luua ainulaadseid sisekujunduslahendusi. Võrklaed on kasutust leidnud väga paljudes kohtades: kaubanduskeskused, loengusaalid, fuajeed, koridorid jne. Lisaks lagedele võib võrku kasutada ka siseruumide seintel ning välitingimustes (nt varikatustel). PROFILINE võrgupaneelide standardmõõdud on 600 x 600 mm ja 600 x 1200 mm ning neid saab paigaldada tavapärasele kandesüsteemile. Sel juhul on võimalik võrgupa...
võrdne postide sammuga. Talade vajalik ristlõige sõltub nende sildest ja sammust. Suuremate avade puhul vajab nii tala ristlõige kui ka võimalik läbipaine arvutamist. Arvestades et puit on süttiv materjal tuleb arvastada puithoones vahelagede ja katusekonstruks projekteerimisel (korstende juures tuleb vahelae talad vekseldada). Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil. TREPID- hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korrsuelt korrusele. Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib
Väga tähtis on, et valgus kukkuks sinna, kus me valmistame toitu ja sööme. Ilus on, kui ovaalse köögilaua ülal rippub ka ovaalne lamp ning ristkülikulise köögilaua ülal rippub ristkülikukujuline lamp. Põrandale on parem panda plaati, sest ta ei põle, on gineetiline materjaal milles ei ela putukaid, veekindel, ei kulu ning on vastupidav. On üks miinus plaat on külm. Lagi võib olla värvitud, kleebitud tapeediga ja valgendatud, kuid kõige paremad on ripplaed, sest nad on praktilised nad ei pragune. Värvigamma sõltub köögi interjeeri stiilist ja ka sellest kus asub köögiruum. Kui köögiruumi aknad vaatavad lõuna poole, siis soovitatakse kasutada külmaid toone, näiteks sinist ja rohelist, kui aknad vaatavad põhja poole, siis soovitatakse kasutada kollast, oranzi jne. Ei soovitata kasutada hämaraid toone.
Ehitustööd, Pole teada Rand & Tuulberg ehitusviimistlus, Revin Grupp kortermajade renoveerimine, Pole teada OÜ tootmishoonete ehitus, üldehitustööd, katusetööd FMB Invest sisetöid: ripplagede müük, ripplaed, Pole teada Grupp OÜ ripplagede paigaldus, põrandakatted, RESTOR AS ehitus, ehitusfirmad, kinnisvara, kinnisvara Pole teada arendus, kinnisvara müük, kinnisvara ost, kinnisvara ost-müük 11. Turundusplaan 11
............................................................ 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed.....................................................................................................................................6 1.6. Siseviimistlus.............................................................................................................................7 1.7. Konstruktiivne osa...................................................................................................................10 2. GRAAFILINE OSA.........................................................
1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava seinakonstruktsiooni, vaid mitmesuguseid erinevaid kaudseid teid pidi. See võib toimuda mööda kandekonstruktsioone, piki ventilatsiooni kanaleid, või soojusvõrgu kaudu. Oma mõju avaldavad ka ripplaed, aknad ja uksed. 3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisega mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks.
1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava seinakonstruktsiooni, vaid mitmesuguseid erinevaid kaudseid teid pidi. See võib toimuda mööda kandekonstruktsioone, piki ventilatsiooni kanaleid, või soojusvõrgu kaudu. Oma mõju avaldavad ka ripplaed, aknad ja uksed. 3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisegl mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks.
1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava seinakonstruktsiooni, vaid mitmesuguseid erinevaid kaudseid teid pidi. See võib toimuda mööda kandekonstruktsioone, piki ventilatsiooni kanaleid, või soojusvõrgu kaudu. Oma mõju avaldavad ka ripplaed, aknad ja uksed. 3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisegl mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks.
534 Krohv-ja tasandus Seinte krohvimine 1852,26 m2 0,5 2,08 6,5 15892,459 5341 8 4 535 Plaatkatted WC seina plaadid 285,62 m2 1,7 14,89 23,8 11050,637 5351 8 54 Lagede pinnakatted Lagede metall ja plekk- 543 katted, ripplaed Alumiiniumlattidest 1390,3 m2 0,7 14,28 9,1 32505,214 5431 ripplagi (valge) 55 Treppide pinnakatted 551 Värvkatted Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Trepp on kaetud 130,89 m2 1,3 7,9 18,2 3416,229 5511 libisemiskindla koroduri kattega 56 Põrandad ja põrandakatted 565 Plaatpõrandad WC põrandad keraamilised 41,8 m2 1,7 14,89 23,8 1617,242 5651 plaadid
ringlustorikust. Soe vesi saadakse soojussõlmest soojavee mahutitest. Igal korteril on eraldi külma- ja soojavee mõõtja. Pesumasina ühenduskohad on vastavalt plaanidel näidatule seinal. Köögi valamu veeotsad lõpetatakse vastavalt plaanil näidatud asukohale sulgkraanidega seinal (arvestades kraanide paiknemisega köögikapis) ja kanalisatsioonitoru pimeotsikuga. Elektripaigaldus: sanitaarruumidesse paigaldatakse ripplaed valgustitega. Tubades ja esikutes nähakse ette valgustite kaabeldus, valgustid paigaldab korteriomanik. Lülitid, pistikupesad, harutoosid ja installatsiooni materjalid vastavalt projektile. Voolumõõtjad paigaldatakse korrusekilpidesse, mis paiknevad koridoris. Korteritesse paigaldatakse süvistatud jaotuskilbid. Pistikupesade paigalduskõrgus u 20 cm põrandast. Köögi töötasapinna pistikupesad paigaldatakse 1,1 1,2 m kõrgusele põrandast
mm. · Marmoroc purustatud marmorist, sideaineks tsement, pealispind kaetakshüdroskoopse värviga. Laius 100 mm, pikkus 600 mm/300 mm. Paksus koos paigalduskilega 45 mm, kivi ise 30 mm. KIPSTOOTED 1) Kipsplaadid 2) Kipsbetoonblokid i. Paneelid ii. Plaadid GYPROC KÕIGE TUNTUM, KNAUF, NORKIPS, DANOKIPS Akustiline kipsplaat (ripplaed). Betoonist katusekivid (ESTEIN) KERAAMILISED MATERJALID: * Põletatud savitooted 1) Poorsed, vee imavus üle 5% 2) Tihedad , alla 5% Plussid: ei vaja lisaviimistlust, tooraine odav, kasut. paljudes kohtades, pikaealised Miinused: Haprus, suur kaal, müralikkus *Kaoliinsavi kõige puhtam, hele valge, värvi annavad lisandid, Eesti savid: sinisavid (PõhjaE), pruunikad (lõunae), viirsavi (lanee), joosusavi
Nende ehitust alustatakse pärast põrandakatete paigaldamist. Siseviimistlus värvkatted tehakse kahes osas: krohv (kus vaja) pahtel krunt esimene värv. Eeldatakse, et raudbetoonelementidel ja kergvaheseintel tehakse ainult lauspahteldus, krohvimine on ainult kivist sahtidel, mis ei ole vooderdatud kipsplaatidega. Eeldatakse, et hoone sees viimaseks mustaks tööks on seinte lihvimine, ning enam suurt tolmu ei tekki. Siis kui esimene värv on paigaldatud, tehakse ripplaed, põrandad, klaasvaheseinad, siseuksed, piirded ja paigaldatakse santehnika. Pärast loetletud töid tehakse värvkatete teine osa värviparandused ja teine lõplik värvikiht. See on viimane ehitustöö, pärast tuleb lõppkoristus ja üleandmine. Siseviimistlustööd tehakse korraga esimesel ja teisel korrusel. Kolmas viimistletakse viimasena. Põrandakatete paigaldus pärast esimest värvikatet. Must ettevalmistustöö nagu põrandate
KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.3: OMAKAALUKOORMUSED 1.1 Üldeeskirjad (1) Käesolevas osas käsitletakse koormust kandvate ja mittekandvate osade omakaalu, neile kinnitatud statsionaarsete seadmete kaalu, samuti pinnase (sh. täitepinnase) omakaalu. (2) Mittekandvad konstruktsioonielemendid on · katusekate; · pinnakatted ja viimistusmaterjalid; · mittekandvad vaheseinad; · käsipuud, ohutusbarjäärid, rinnatised ja äärekivid; · seina välisvooder; · ripplaed; · isolatsioonikihid. (3) Statsionaarsed seadmed on · liftid ja eskalaatorid; · kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimisseadmed ja -torustikud; · elektriseadmed; · toru(stik)ud - tühjalt (!); · magistraalkaablid ja juhtmed. (4) Konstruktsioonielementide omakaalu käsitletakse alaliskoormusena. (5) Liigutatavate vaheseinte kaalu käsitletakse kasuskoormusena (vt. EPN-ENV 1.2.4). (6) Pinnase omakaalukoormust arvestatakse EPN-ENV 7 reeglite kohaselt.
Võrkmatte ja HT-900 paigaldatakse kõrge temperatuuriga kohtadesse. Akustilised plaadid. Akustilised plaadid on mõeldud helide summutamiseks. Need kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate. Ühelt poolt on plaadid kaetud viimistluskihiga. Plaadid on hea helineelavusega. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Näiteks: „Akusto“ ripplaeplaadid tehakse „Isover-klaasvillast“. „Akusto“ laeplaatidest ripplaed on: kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad. Vajaduse korral saab nende plaatidega katta ka kõverpindu. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Missuguste omadustega on mineraalvill? 210 2
annaabi.ee 
