raskeks, et enam õhus ei püsi. Milline seos on õhuniiskusel ja sademetel? Mida rohkem on sademeid, seda rohkem on õhuniiskust. Õhuniiskus on sademetega otseselt seotud, kuna õhuniiskus on mingil hetkel maha sadanud sademed, mis temperatuuri mõjul aurustuvad ja tekitavad õhuniiskuse. Aurustuvad sademed e õhuniiskus koguneb osaliselt uuesti sademeteks. Miks udu on suurlinnas tavalisem kui väikelinnas? Sest suurlinnas on rohkem tehispinda, mille pealt vesi ei imendu maapinda vaid aurustub. Suurlinna tänavatel on temperatuur kõrgem, kuna seal on rohkem liikumist, majad õhkavad sooja ja puudub tuul, ning vesi aurustub. Linna piiril muutub õhk jahedamaks, ning aurustunud õhk muutub vesisemaks ehk tekib udu. Kuidas on ilmaelemendid omavahel seotud? Need kõik mõjutavad üksteist – õhuniiskusest tekivad sademed, vesi aurustub päikesekiirguse mõjul jne.
Kütused test. 1. Bensiini oktaanarv iseloomustab bensiini: a) isesüttivust b) Detonatsioonikindlust - õige c) bensiini aurustuvust d) bensiini kangust 2. Mis juhtub talvel suvise diiselkütusega? a) aurustub liiga kergesti ja lendub paagist b) ei aurustu ja seetõttu ei sütti c) hangub ja kaotab voolavuse - õige d) kütuse tihenemise tõttu muutub põlemisaeg liiga pikaks 3. Miks ei kasutata talvist diiselkütus suvel? a) määrimisomadused muutuvad liiga halvaks b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused
HÜDROSFÄÄR asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Veeringeks nimetame vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Selle liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Magevee tarbimine – 90% põllumajandus, 7% tööstusw, 3% inimene igapäevaelus Infiltratsioon – sademed, mis imbuvad läbi pinnase Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu Intensiivne, tugev sadu läheb ennemini jõgedesse, järvedesse, mistõttu
Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige kiiremini aurustub eeter. 8. Miks tekib inimesel pärast suplemist külma tunne ? Vedelik vajab aurumiseks soojust, mida ta vötab kehast!! 9. Miks jää ei sula ruumis, mille temperatuur on 0 ºC ? Kuna sulamiseks on vaja soojust 10. Mis on keemise tunnuseks? Mullide eraldumine on keemistunnus. Mullidena eraldub vees lahustunud hapnik 11. Millest sõltub aine keemistemperatuur ? Ainest, öhuröhust, soola sisaldusest 12. Milleks kasutatakse kalorimeetrit ?
Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happeline keskkond Kaenla all ja varvaste vahel on ph 7 Ööpäeval aurustub nahast u 200ml vett ; naha kaudu organism vett juurde ei saa Ujudes või vannis käies tungib nahka u 50ml vett, aga see aurustub 10-15 min välja Sarvkihis on aminohapped, karboksüülhapped ja suhkrud Rasunäärmed hoiavad naha vajalikul määral rasvasena (takistab vee aurustumist ja ei lase väljastpoolt niiskust) Noorukieas tekib kergesti rasunäärmepõletik ehk akne (rasunäärmed ummistavad) KOSMEETILISES KEEMIAS KASUTATAVAD AINEID:
................................................................................................................ (Veeringe on vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel) 7. Märgi joonisele õigetesse kohtadesse vastavad tähed. A) PÕHJAVESI B) SOOLANE VESI C) INFILTRATSIOON D) MAAPEALNE ÄRAVOOL E) TRANTSPIRATSIOON F) SUUR VEERINGE G) VÄIKE VEERINGE H) MERI I) AURUMINE 8. Täida lüngad ................... energia toimel vesi aurustub ja kandub ..................... , seal jahtudes hakkab veeaur ...................... ja pilvi moodustama. V: (Päikese , atmosfääri , kondenseeruma) ...................... toimel kukuvad piisad alla, moodustuvad ......................... V: (Raskusjõu , sademed) Sattudes maa- või veepinnale osa veest ................ , osa ........................ V: ( Imendub , aurub) ................................
Vedel Ruumala - säilitab Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Gaasiline Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Plasma Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu 2. Mis on faasisiire? Näide Üleminek ühest faasist teise.(sulamine; kondenseerumine; vedel heelium muutub ülivoolavaks) 3. Mis temperatuuril vedelik aurustub? Igal temperatuuril aurustub vedelik. 4. Millal me nimetame gaasi olekut auruks, millal gaasiks? ülal pool tkr -ilist nimetame ainet gaasiks, all pool tkr -ilist nimetame selle aine gaasilist olekut auruks. 5. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus. 6. Mis on absoluutne niiskus? veeauru hulk, mis tavaliselt esineb 1 m3 õhus. kg Tähis - a ühik[a]= 1 3 m 7. Mis on suhteline niiskus? Valem
Ühe seebimulli elukäik Seebimullid on väga haprad, kuid valides õige segu saab nende kestvust pikendada. Miks aga mullid lõhkevad? Just sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ja mull paraku kuivab ära. Segus olev glütseriin aeglustab aurumist ning mullid peavad ka seetõttu kauem vastu. Seebimulle on erineva värvuse ning suurusega. Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli,
Ettekanne Keemine Ja Mullid 9.B Klass Koostas: Kaspar Otto Hiiemaa Ja Robin Valing 15.10.2012 Keemine ja mullid 1.Keemine Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne
Õppejõud: Kati Helmja Teooria: AAS- meetod põhineb vabada aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirigusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on gaasipõleti leek ja grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0,
5. Metallpinna ettevalmistamine värvimiseks? 1. Puhastage hoolikalt tehnilisepiiritusega. Kuivatada lapiga, et ei tekiks roostet. 2. Ülevärvimisel kraapige, lihvige ja harjake ära vana lahtine värv. 3. Kui ese vajab pahteldamist kasutage kahekomponendilist reaktsioon pahtlit. 4. Kruntige kruntvärviga. 5. Värvige 1-2 korda kattevärviga. 6. Mis on füüsikaline ja keemiline kuivamine ? Füüsikale: Vesi aurustub, lateksi molekulid ühinevad. Keemiline: Lahusti aurustub, värvis sisalduv oli oksüdeerub õhuhapniku abiga. 7. Nimeta eriotstarbelisi pintsleid? Lakipintsel, suur ja väike ümarpintsel, lubjahari, põrandalakipintsel, kõver radiaatoripintsel. 8. Kipsplaatpinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Pahteldage seinapahtliga üle kõik naela- ja kruvipead. 2. Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel
Vee kadu cm mõõdetuna Elupuu oks ja selle lehtede arv Vee kadu kõrrest kokku 1-leheline 3,84cm 2-leheline 6,2cm 3-leheline 8,74cm 4-leheline 9,3cm Kokkuvõte kogutud andmetest: Katse tulemused on üllatavad. Ma arvasin ,et vett aurustub rohkem kokkuvõttes. Minu väide, et rohkemate lehtede arvuga oksast aurustub veet rohkem pidas paika. Nimelt on aurustunud enim vett nelja lehega elupuu oksast ja suurusjärgult teisena on aurustunud vett 3-lehelise oksaga pudelist. Loomulikult katse tulemused olenevad ka keskkonnast, seega võib üleüldine vähene vee aurustumine tuleneda aastajast: väljas on talv, päevad on pimedad ja katse on üles seatud siseruumis ning seega ei olegi nendel okstel võimalik palju fotosünteesida. Katse
grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasideks on tavaliselt õhk ja atsetüleen. Leegis on kõrge temperatuur (2000 3000 °C) ning pihustunud analüüsitav lahus aurustub ja automiseerub, kusjuures aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele. Õõneskatoodlampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar või Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi pool väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Aatomid siirduvad seejuures normaalenergia olekust ergastatud olekusse. Kiirguse absorptsiooni tüttu kiirguse intensiivsus väheneb. Kiiguse intensiivsuse vähenemist mõõdetakse kas optilise tiheduse või valgusläbilaskvuse kaudu. Kehtib Lambert-Beer'i seadus.
süsihappegaas) võivad vees lahustunud gaasid olla biogeense tekkega ja vulkaanilised. Gaaside lahustuvus vees suureneb t langedes ja rõhu tõustes. Ained hingavad hapnikku ja toituvad süsihappegaasist. Kalad hingavad hapnikku, mis on vees lahustunud lämmastik. VEERINGE, selle kirjeldam. ja toimim. Vesi oma ringluses läbib kahte, kuid võib läbida ka kolme olekut.vee ringluse algpunktiks võtame vee reservuaari või veekogu. Niipea, kui vesi on vabas looduses, aurustub ta üles. Ka külm vesi pidevalt aurab. Meie lihtsalt ei taju seda. Väike veeringe vesi aurustub, (aur pressitakse kokku, t tõuseb, sajab alla vihmana, lumena ja satub uuesti veekogusse. Vesi aurustub ja sajab uuesti alla. Suur veeringe vesi aurustub üles, tekivad pilved. Vesi sajab alla lumena, loom joob vett, vesi väljutat.organismist, imbub pinnasesse, jõuab sealt pinnavette, sealt järve ja uuesti üles.
väheneb. Kui aga kukub tavaline osake? Tuleb välja, et augu mass väheneb ka siis: antiosakese annihileerumisel tekkiv energia on suurem kui temaga ühineva tavalise osakese seisu-energia. See lisaenergia saab tulla vaid musta augu arvelt -- järelikult vähendab ka tavalise osakese aukukukkumine selle energiat. Nüüd tuleks asuda võrrandite kallale. Seda me ei tee, kuna Hawking ja teised teoreetikud on juba ammu välja arvutanud musta augu võimaliku eluea. Ta aurustub tõepoolest... Raamatud: Lisaks suurele panusele nüüdisaegse fundamentaalfüüsika arengusse etendavad selles kindlasti olulist rolli raske haigus, mida trotsides Hawking on uurimistööd jätkanud, ja loomulikult tema ülipopulaarsed aimeraamatud "Aja lühilugu" ja "Universum pähklikoores". Raamatus "Universum pähklikoores" lühidalt öeldes on raamatu sisuks kõige üldisemad loodusseadused, mis valitsevad Universumit, ja mida on vaja mõista, et kirjeldada kõike, mis
Antiosake on negatiivse massiga ja seetõttu augu mass väheneb. Kui aga kukub tavaline osake? Tuleb välja, et augu mass väheneb ka siis: antiosakese annihileerumisel tekkiv energia on suurem kui temaga ühineva tavalise osakese seisu-energia. See lisaenergia saab tulla vaid musta augu arvelt -- järelikult vähendab ka tavalise osakese aukukukkumine selle energiat. Hawking ja teised teoreetikud on juba ammu välja arvutanud musta augu võimaliku eluea. Ta aurustub tõepoolest... Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -- amüotroofne lateraalskleroos. See on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma keha üle. Haigust peetakse ravimatuks ning tavaliselt haige sureb mõne aasta jooksul. Hawking jäi ellu -- paljude arvates tänu oma vaimsele maailmale. Haigestumise momendiks oli ta parasjagu relatiivsusteooria selgeks saanud ja see pööraselt huvitav valdkond ei andnud
Siis tuleb võtta kork ja teha sinna auk sisse. Siis tuleb tikku põlema panna augu juures. Pudel lendas kuna etanool muutus gaasiks ja etanooli aur tuleb augu seest välja. (3) 4.2. Etanooli kasutatakse meditsiinis 44. Paljudes ravimites eriti vedalas olekus ravimites kasutatakse etanooli (köhasiirup), mille tõttu tuleb ettevaatlik olla kasutades ravimeid. Ületarvitamisel tekkib kerge joobe. 4.3. Aurustub toatemperatuuril 45. Puhas etanool aurustub toatemperatuuril, mille tõttu on selle tarvitamine ohtlik, kuna keha temperatuur on 10º-20ºC kõrgem ning tekkivad mürgised aurud. 46. 47. 48. 49. 50. 51. 52. 53. 54. 55. 56. 57. LISA 58. Lisa 1 59. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 60. Lisa 2 61. 62. Lisa 3 63. 64. Lisa 4 65. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH 66. 67. 68. 69. 70. 71. 72. 73. 74. 75. KASUTATUD ALLIKAD 1
Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo-, hüdro-, lito-, ja biosfääri kaudu. Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemise ja äravoolus. See kõik toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Veeringe liigitus, alamliikide lahti seletus Veeringel on kaks liiki, suur ja väike veeringe. Väike veeringe seisneb selles, et merest aurustub vesi, tekivad pilved ning seal samas mere kohal sajab vesi vihmana alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre.
Siis tuleb võtta kork ja teha sinna auk sisse. Siis tuleb tikku põlema panna augu juures. Pudel lendas kuna etanool muutus gaasiks ja etanooli aur tuleb augu seest välja. (3) 4.2. Etanooli kasutatakse meditsiinis 44. Paljudes ravimites eriti vedalas olekus ravimites kasutatakse etanooli (köhasiirup), mille tõttu tuleb ettevaatlik olla kasutades ravimeid. Ületarvitamisel tekkib kerge joobe. 4.3. Aurustub toatemperatuuril 45. Puhas etanool aurustub toatemperatuuril, mille tõttu on selle tarvitamine ohtlik, kuna keha temperatuur on 10º-20ºC kõrgem ning tekkivad mürgised aurud. 46. 47. 48. 49. 50. 51. 52. 53. 54. 55. 56. 57. LISA 58. Lisa 1 59. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 60. Lisa 2 61. 62. Lisa 3 63. 64. Lisa 4 65. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH 66. 67. 68. 69. 70. 71. 72. 73. 74. 75. KASUTATUD ALLIKAD 1
kergemini lahustuvaid maakoore osi, siis pole midagi imestada, et merevesi on üsna soolane. Vee ringkäik looduses · Kõrgemale tõustes veeaur jahtub ja muutub veepiiskadeks, millest moodustuvad pilved. · Päike soojendab maad, kui ka vett. · Selle tagajärjel aurustub osa veest õhku.. Vee olekute muutumine · Ilma külmenedes muutuvad veepiisad suuremaks ja nendest saavad jääkristallid. Lumi · Veepiisad pilvedes muutuvad jääkristallideks ja sajavad maapinnale lumena. Jää · Kui õues ilm läheb külmaks hakkab veekogudel vesi · külmuma ja tekibki jää veekogudele.
Füüsikalised nähtused 1.Keemine Keemine on füüsikaline nähtus mitte reaktsioon. Keemine on see kui aine läheb üle vedelast olekust gaasilisse. Ning vedelik aurustub terve keemise aja jooksul. Keemise ajal tekivad vees küllastunud auru mullikesed, mis suurenedes tõusevad pinnale. keemine on vüimalik temperatuuri vahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja tänu sellele on näiteks vaakumis keemistemperatuur madalam.Vee keetmine mägedes tänu atmosfäärile on alla 100ºC. Selleks et vesi koguaeg keeks on vaja kindlat soojuse kestmist. Vee eesmärgi pärast soojendamist nimetatakse
2* spektraalüleminekute indutseerimine 3* vajaliku spektrijoone isoleerimine 4* kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine 5* tulemuse esitamine Leek peab võimaldama atomiseerimist ja ei tohi aatomeid ioniseerida. Leekatomisaator koosneb udustist ja põletuskambrist. Proov juhitakse pihustatuna läbi leegi, toimub ergastus. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse
Kõrbed ja poolkõrbed (8.kl) Koostanud: R. Alumets (2011) 1. Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5
Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades need sageli suurteks tükkideks Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega Huvitavat.. Maakeral on äikest korraga umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas Selle põhjuseks on poolusele lähedamate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid Eestis on keskmiselt 10-20 äikesepäeva aastas Õhus on elektrit, ka täiesti puhtas õhus leidub
koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Sooldumine võib olla tingitud põldude niisutamisest põhjaveega. Sooldumine Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. Soostumine Protsess, kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (taimejäänused lagunevad osaliselt). Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel. Leostumine Vees lahustuvate soolade (Ca ja Mg) väljauhtumine
Mitu protsenti soola merevesi sisaldab? lahus=150g lahustunud=5,25g 5,25 * 100% / 150 = 3,5% 5) on 0,9% vesilahus. Mitu grammi on 3 pudelis, kui 1 pudel on 500g? p= 0,9% lahuse= 500g lahustunud= 0,9 * 500 / 100 =4,5g 6)0,32 Kg viinamarjamahla sisaldab 46,5 g ssivesikuid ja 0,6 g valku. Mitu protsenti on ssivesikuid ja valku lahus=320g m(s)=46,5g m(v)=0,6g 320g=100% 45,5g= 45,5 * 100 / 320= 7) vesi sisaldab 3,5% soolasid. Mitu grammi vtta, et aurustumisel jks 200g soola? palju vett aurustub? p=3,5% lahustunud=200g lahuse mass= 200g * 100 / 3,5% = 5714 5714 - 200=5514
mehhanisme, masinaid ja automaatjuhtimissüsteeme. Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. Seeläbi alaneb konditsioneeritud salongi temperatuur. Soojendamine toimub vastupidiselt jahutamisele. Klapp muudab jahutusagendi voolusuunda, kompressor hakkab imema välisosa gaasilist jahutusagenti ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse siseosa soojusvahetisse, kus
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Defineeri Ühendeid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik ja kolmiksidet Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen värvitu gaasiline aine, mis vees paktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega Etüün Värvitu gaas, nõrk eetri lõhn. Sissehingamisel tekitab narkoosi. Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?- Hüdraatimine alkeeni liitmine veega Hüdrogeenimine alkeeni liitmine vesinikuga Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga. Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2 Alkü...
Ühe seebimulli elukäik Seebimullid on väga haprad, kuid valides õige segu saab nende kestvust pikendada. Miks aga mullid lõhkevad? Just sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ja mull paraku kuivab ära. Segus olev glütseriin aeglustab aurumist ning mullid peavad ka seetõttu kauem vastu. Seebimulle on erineva värvuse ning suurusega. Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Katsekäigus puhusime kõrrega seebiveest mulli laua peale. Ning seejärel hakkasime mulli vaatlema. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt
vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna toitainete kadu. lähedale. Vesi Mullaviljakus langeb. aurustub, soolad jäävad pindmistele kihtidele. Kliimavööndi Paras- ja palavvööde Rohtlad, Kõrbed, d metsastepid ja poolkõrbed savannid A-huumushorisont
Angeli juga Kõige kõrgem juga maailmas on Venezuelas asuv Angeli juga millekõrgus 979 meetrit. Angeli juga on muuhulgas ka pikima vee vabalangemisega juga maailmas tema takistuseta langus on 807 m. Juga asub Lõuna- Ameerika põhjaosas Venezuela idaosas Bolivari osariigis Caroni lisajõel Churunil. Joa vesi kukub alla Auyantepui platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub väga kõrgelt, aurustub see vahepeal, moodustades aurupilve, mis all taas joaks muutub. Angeli juga kuulub Venezuela kõige tähtsamate turismiatraktsioonide hulka, kuigi selle äärde pääsemine ei ole väga lihtne. Juga asub suhteliselt ligipääsmatus džunglis. Enamasti külastavad turistid Angeli juga juunist detsembrini, mil sealsed jõed on piisavalt sügavad, et pääseda lähedusse jõgede kaudu. Teine võimalus joa nägemiseks on möödalend väikese lennukiga.Tõenäoliselt on
viljakus. Toimub jahedas niiskes kliimas Leostumine vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast. Kamardumine - protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti.Sooldumine - esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles.Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävimine. Erosioon(kõrbestumine) on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon
kuumeneb. Ka istumisel puidust saunalavale toimub soojus-ülekanne. Algul pingile istudes tundub puit keha vastas kuum, kuid soojusülekande kaudu temperatuurid ühtlustuvad ja enam ei tundu iste kuumana. Kuna inimese keha sisaldab vett, hakkavad teatud temperatuuril inimese kehale tekkima higipiisad, mida kuumem on õhk, seda rohkem tekib ka higipiisku. Sel moel jahtub keha ja langeb kehatemperatuur. Kui visata kuumadele kerisekividele vett, siis vesi aurustub ja tõuseb õhu niiskus ning hetkeks tundub õhk kuumemana, sest veeaur juhib soojust paremini. Veeaur kondenseerub ja jahtub.
maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit. Välgu toime Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi.
1. Selgita, mis on suur ja väike veeringe? Suureks nim seda, mis hõlmab ka maismaad. Väikeseks seda, et vesi aurustub ning sajab vihmana tagasi alla. 2. Selgita, kuidas järgmised tegurid mõjutavad auramist? Too ka näide! Temperatuur Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem vesi kaaurustub. Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni?
* Päikesesüsteemi keskne keha on täht (päike ?) * Kuu ühte faasi nimetatakse täiskuuks. Täiskuu ajal paiknevad Maa ja Päike Kuust samas suunas. * Tuuma massiarv langeb kokku tuumas olevate neutronite ja prootonite koguarvuga. * Prootoni laeng on positiivne ja arvuliselt võrdne elektroni laenguga. * Kuu "loomine" toimub siis, kui Kuu asub Maa ja Päikese vahelises ruumis. *Meteoorkeha on kosmiline keha, mis Maa atmosfääri jõudes aurustub seal täielikult. *Tuumareaktsioonides on võimalik suuremal hulgal energiat saada kergete tuumade ühinemisel. * Missugune taevakeha järgnevast loetelust kuulub päikesesüsteemi? Asteroid
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi.
Hoidise retsept. Ploomihoidis Valmistusained: 1 k g musti ploome Marinaad: 3 dl vett 2 dl äädikat 500 g suhkrut 2 kaneelikooretükki 1 tükk ingverit 56 nelki Valmistusviis: 1. Pese ploomid ja torka kesta kahvli või nõelaga auk. Pane ploomid purki või potti. 2. Keeda veest, äädikast, suhkrust ja marlisse mässitud maitseainetest marinaad. Kalla kuum marinaad ploomide peale ja jäta järgmise päevani seisma. 3. Kurna marinaad. Keeda seda ilma kaaneta, kuni osa vett aurustub ja marinaad muutub veidi paksemaks. 4. Pane ploomid marinaadi ja keeda paar minutit. Kalla purkidesse tagasi ja lase jahtuda. Sule purgid ja säilita jahedas. 5. Paku küpsetatud heleda liha või linnuprae kõrvale.
kustutamisel: CaO + H2O Ca(OH)2. Kui lubjakivi põhiliseks lisandiks on MgCO3, nimetatakse seda dolomitiseerunuks. Kui MgO on alla 5%, toimub kustumine praktiliselt samuti nagu puhta lubja korral. Magnesiaalsed ja dolomiitlubjad kustuvad aeglasemalt, väiksema soojuseraldusega. Kui savikate lisandite hulk ei ületa 68%, saadakse õhklubi. Kui neid on rohkem, saadakse hüdrauliline lubi. Teoreetiliselt kulub lubja kustutamiseks selle massist 32% vett, kuid suur osa vett aurustub eralduva soojuse tõttu. Kui võtta vett kuni 70% lubja massist, saadakse kustutamisel pulber; 100150% vee korral ei eraldu tormiliselt auru ja lubi jääb tükki; üle 250% vee lisamisel saadakse lubitainas, veel suurema veekoguse korral aga lubjapiim. Seega sõltuvad kustutatud lubja omadused kustutamise tingimustest. Palju on arutletud kustutatud lubja laagerdumiseks vajaliku aja üle. Minimaalseks laagerdumisajaks peetakse 23 nädalat ja optimaalseks ajaks sama palju kuid.
Toiduainete keetmise ajad on erinevad ja nendega tuleb arvestada, alati pannakse ennem keema rohkem keetmist vajavad toiduained. Toiduaineid võib keeta erinevate võtetega: 1.Rohkes vedelikus 2.Väheses vedelikus 3.Veeaurus 4.Omas mahlas 5.Vesivannil 6.Rõhu all 7.Kupatades 8.Blanšeerides Toiduainete praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurustub vesi toiduaine pinnalt, pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid näiteks 80% rasvasisaldusega margariinid, toiduõlid , sea- ja taimerasv. 1.Väheses rasvas 2.Rohkes rasvas 3.Friteerides 4.Rasvaineta röstides 5.Grillides 6.Küpsetades http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf60 (16.09.2009) http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf61 (16.09
Farmaatsiakunsti tunti Araabia lähistel juba 9. sajandist. Kirjutati mitmeid kasulikke teoseid(Ibn al-Wafidi kirjutised, kirurgiaentsüklopeediad), mis leidsid tee ka Euroopasse ja millest lähtuvad ka tänapäeva arstid. Araablaste eeskujul võeti kasutusele hambahari ja lähtudes islami põhimõttest, hoolitseti haigete eest. Araabia keemik al-Kindi uuris välja, miks on veinil joovastav mõju. Ta kuumutas seda jooki spetsiaalsetes pudelites. Alkohol aurustub madalama temperatuuri juures kui vesi ja oma primitiivse destileerijaga oli ta esimene, kes puhta alkoholi eraldas. Sellega tegi ta edusamme nii mitmeski valdkonnas meditsiinis, kosmeetika- ja parfüümitootmises. Juba 13. sajandil kasutasid moslemid mehhaanilisi abivahendeid. 1206. aastal valminud raamat kirjeldab al-Jazari 50 erinevat mehaanilist seadet, mille hulgas oli inimesesarnane robot, mis serveerib teed
megavatt-tunni. KÕU Sähvatusele järgnev lööklaine. Müristavat häält tekitab välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). Hääl levib ligikaudu kiirusega 330 m/s. VÄLGU TOIME Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. PIKSELÖÖGI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda. Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng. Surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli. ÄIKE MÜTOLOOGIAS
20. Äikesetorm- thunderstorm 21. Ilm on lühiajaline aga kliima pikaajaline- weather is short term and climate is long term 22. Mereline kliima- maritine climate 23. Vahemereline kliima- merreterreian climate 24. Kaugus merest- distance from the sea 25. Võimutsevad tuuled merelt- prevailing winds 26. Õhu tihedus sõltub kõrgusest- air density depends on altidude 27. Ookeanihoovused- ocean currents 28. Õhurõhk- air preassure 29. Sademed- precipitation 30. Vesi aurustub ja muutub veeauruks- water vapowizes and turnis into vapour 31. Küllastunud veeaur- saturated vapour 32. Udune ja pilvine ilm- foggy and cloudy weather 33. Libe ja tuuline ilm- slippery and windy weather 34. Pikselöök ja kõuemürin- lightning and thunder 35. Linn on täis sudu ja õhk on väga niiske- city is full of smog and air is very humid 36. Tuul puhub Vaikselt Ookeanilt- wind blows from Pacific ocean
monohapnik ( esineb väga lõhiajaliselt). Osoon on terava lõhnaga, suuremas koguses mürgine, väheses koguses tervislik , nõrgalt sinaka tooniga, esineb õhkkonna ülemistes kihtides (tekid seal). Veel esinenb männimetsades, meres, pesu kuivatamisel tuule ja päikese käes. Väga tugev oksüdeerija, hävitab baktereid, hoiab ära ohtliku UV kiirguse. 4. Saamine: Tööstuses: peamiselt õhust ( kõrge rõhu ja madala temeperatuuri juures õhk veeldub ja soojendades aurustub esimesena lämmastik, saadakse peaaegu puhas hapnik), teine võimalus on saada vee elektrolüüsi käigus. Laboris: Hapnikurikaste ainete lagundamine: 2KMnO4 => K2MnO4 + MnO2 + O2 2KClO3 => 2KCl + 3O2 2H2O2 => 2H2O + O2 5. Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust natuke raskem gaasiline aine. Lahustub vees üsna hästi, veeldub väga madalal temperatuuril (-283). 6. Keemilised omadused: Ta on väga tugev oksüdeerija, temas põlevad väga paljud ained: C + O2 => CO2
- W hakkab kõrgematel temp-del kiiremini T > T I oksüdeeruma - kitsamates kohtades suureneb voolu tihedus (J=I/S), millega koos tõuseb ka kitsama juhtmelõigu temp. - Kui W on kõik ära aurustunud, juht katkeb ja lamp W aurustub kõrgematel W kustub ära . temp.-del Keemiline transportatsioon: - Kõrgetel temp.-del Wolfram (W) aurustub ning liigub tänu diffusioonile eemale I - Madlalamatel temp-del (klaaspinna lähedal) W reageerib W Joodiga (I)
Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist.
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt
Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena
................... ? 5. Eesti tuntuim paekivi 6. Mida on vaja lubja kustutsmiseks ? 7. Paekivi liik Kontrolltöö vastused: 1. paas 2. lubjakivi, dolomiit 3. Paekivi, settimise 4. kaltsiumkarbonaat , CaCO3, kaltsium, süsinikdioksiidiga 5. halli, kollakaid , valgeid 6. kõva, purustada 7. ei lahustu, lahustub, süsihappegaas 8. ehitusmaterjalina 9. sideainena, müürilupja, krohvi 10. põletatakse, süsihappegaas , põletatud, kustutamata lubi. 11. vett, vett , aurustub, laguneb, kustutatud lubjaks. 12. vett, valgeks, piimjaks, lubjapiimaks 13. settivad, põhja, lubjavesi 14. Lubjakivi: CaCO3 Põlemine: CaCO3 CO2 = CaO Põletatud lubi : CaO Kustutamine: CaCO + H2O = Ca(OH)2 Kustutatud lubi: Ca (OH)2 Lubja karboniseerumine: Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O Ristsõna lahendustega L U D B O
Soovitav on läheduses hoida ka suuremat sorti metallkaant - juhuks, kui flambeerimine kontrolli alt väljub. Flambeerimiseks peab Alkohol olema vähemalt 40% (mahuprotsent). Mida kangem alkohol, seda kauem leegid kestavad. Sobivad erinevad Brändid (sh maitsestatud), Konjak, tume Rumm, Viski, Grand Marnier, Cointreau, Triple Sec. Flambeerimine: Esmalt kuumuta alkohol piisavalt soojaks (st, kuni eralduvad aurud). Liigsel kuumutamisel alkohol aurustub ja flambeerimine ebaõnnestub. Kuumutamiseks vala nõutud alkoholikogus väikesesse potti. Tõsta pott nõrgale tulele (NB! ära eales vala alkoholi otse pudelist pliidi kohal olevasse potti, kuna leegid võivad mööda alkoholi "üles ronida"). Kui alkohol kergelt aurub, siis kalla veidi kuuma alkoholi suure lusika/kulbi sisse ning süüta pika tikuga põlema. NB! Flambeerimine õnnestub ainult juhul, kui (a) alkohol on piisavalt kuum; ning (b) kui alkohol ei ole liiga tuline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
