.........................................................................................5 LEVIK,ARVUKUS.................................................................................................................6 LISA........................................................................................................................................8 ÜLDISELOOMUSTUS Orava kehamõõtmed on:Tüvepikkus 20…25cm,saba 19…..31cm. Kehamass on 170..400g Orav on oranžikas,pruunikas,kollakas väike loom. Tal on suur saba mis ulatub ta peani ja pikad,taeva poole püsti suured kõrvad.Oraval on teravad küüned millega ta saab hästi puude otsas ronida. Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam. Elab 7 aastaseks. Orava ladina keelne nimetus on Sciurus vulgaris L.Rahvas kutsub Oravat “Käbikuningaks” TOITUMINE Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla.
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla
VII A-rühma elemendid halogeenid Omadused F2 Cl2 Br2 I2 Elektrooniline F +9 2)7) +17 2)8)7) +35 2)8)18)7) +53 2)8)18)18)7) valem Oksüdatsiooniaste +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 Füüsikalised 1.gaas 1. gaas 1.vedelik 1. tahke omadused 2.kollakas 2.kollakas 2.pruun 2.tume-mustjas 1.olek roheline gaas roheline 3. lahustub vees, 3.lahustub 2.värv ( kollakas) 3.lahustub vees saame broomivee piiritustes ( tahke 3.lahustuvus 3.lahustumisel aine ei lahustu reageerib veega. vees) 4. kuumutamisel
settekivimid 28.11.12 5 28.11.12 6 Kaltsiit Aragoniit Dolomiit Magnesiit Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8 talk 1 ortoklass 6 kips 2 kvarts - 7 kaltsiit 3 topaas - 8 fluoriit 4 korund - 9 apatiit 5 teemant 10 Kõvadust määratakse mineraali kriimustamise teel kõvadus-skaalasse kuuluvate mineraalidega. Enamike
Puuliikide määramine Kiirmääramine OKASPUUD Puit on ehituselt väga ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest. I Lülipuit esineb: 1) vaigukäigud esinevad: LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND: lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad: KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. II Lülipuit puudub: 1)vaigukäigud esinevad: KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust.
Vees lahustuvad: tugevad alused: IA(Li alla) ja IIA(Ca alla) ja tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO 3, H2SO4 Tugevam aine määrab keskkonna: NaCl (mõlemad tugevad) => nautraalne keskkond pH=7 Na2SO3 (T(ugev) ja N(õrk)) => aluseline pH>7 ZnBr2 (N ja T) => happeline pH<7 Indikaator Neutraalne keskkond Happeline Aluseline lakmus lilla punane sinine universaalne kollane kollakas-rohekas punane sinine paber metüül-oranz (m.o.) kollakas-oranz punane happe kollakas - oranz indikaator (sobib ainult happe tuvastamiseks) fenoolftaleiin (ff) värvitu (vesi) värvitu (vesi) punane aluse inikaator fenoolftaleiin: 1) NaNO3 neutraalne, värvitu 2)H2CO3
Tripper e. Gonorröa Mairo Org Tekkitaja Tekitajaks on bakter mis kahjustab meestel kusitit, limaskesta ja naistel emakakaela. Kuidas ja millal avaldub Enamasti ilmuvad haigustunnused 3-5 päeva pärast nakatumist. Meestel: rohekas-kollakas eritis peenises. Naistel: rohekas-kollakas eritis tupes ja valulikkus kusemisel. Võib tekkida ka veresegune eritis. Levimine Levib kaitsmata tupe-, päraku- suuseksi ajal partneriga, kellel on gonorröa. Gonorröad võib edasi anda ka siis kui välised ilminguid pole. Kuidas ravida Gonorröa allub ravile hästi, millele lisandub ka kohustuslik klamüdioosi ravi, kuna gonorröa esineb sageli koos klamüdioosiga. Samasuguse ravi peavad läbi tegema ka seksuaalpartnerid, olenemata nende uuringute tulemustest.
Arseen Neerjad vormid, Tinavalge, L täiuslik K 3,5 Madal temp HT As koorikud oksüdeerub T 5,7 Trigonaalne tumedaks Väävel Bipüramidaalsed Kollane, Rasva L ebaselge K 1,5 2,5 Vulkaaniline Süttib küülaleegis S kristallid; kollakas-rohekas- M ebatasane T 2,1 BK Rombiline ebakorrapärased hall väävlibakt. teralised massid, toimel; MUR; kirmed HT
kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranz,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranz. Seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on nõgimustad.
Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranž,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranž. Seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on nõgimustad.
PRAKTIKUM: LIIVSAVI-SAVILIIV Tööde teostaja: Eesmärk: Leida informatsiooni liivsavi-saviliiva kohta ja seejärel teha sellest vastav kokkuvõte/referaad Liivsavi defineeritakse kui mitmest erinevast komponendist koosnev seguaine kuid mis on looduslik. Nimelt on liivsavi muld, mis koosneb liivast, savist ja mudast. Liivsavi sisaldab surnud taimset Joonis 1 Pruunikas-kollakas saviliiv materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk-Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise
krüoliidis jt.) Inimorganismis leidub fluori peamiselt skeleti ja hammaste koostises (kokku umbes 2,6g), soovitatav ööpäevane tarbitav kogus on kuni 1,4mg. Joogivesi peaks fluori sisaldama 1ppm, nii fluori vajak kui ka liig on kahjulik (eelkõige hammastale). Lahustavad anorgaanilised fluori lihtainena ja elemendina mõningate oraaniliste ühendite koostises. Fluor on peamiselt Lillakas,Sinakas või kollakas. Alati ei pruugi neid värve eraldi leida, on olemas ka fluori, mis on värvikas (lillakas,sinakas,kollakas,valge,must.) Gaasiline fluor, mis on paksema kihiga on rohekaskollakas, vedel fluor on erekollane. Fluori sulamis temperatuur on -219,6 C ja keemis temperatuur - 188,11 C. Fluori tihedus on 1,69 kg/m3. Fluor võib olla gaasilises,vedelas ja tahkes olekus. Orgaanilisi fluoriühendeid kasutatakse laialdaselt plastide ja elastomeeridena, pinnakattematerjalidena, määrdeainetena jms.
koostisosana või wok- roogades. Rooma salat Kujult sarnaneb hiina kapsaga Sügavrohelised lehed ja Rooma salat on klassikalise retsepti järgi tehtud Caesari kollakas roots. salati üks põhikomponente.Toiduks tarvitatakse rooma salatit enamasti toorelt Bataavia salat Lehed on väga krussis Võib olla nii punaka Bataavia salar sobib
PRAKTIKUM: LIIVSAVI-SAVILIIV Tööde teostaja: Eesmärk: Leida informatsiooni liivsavi-saviliiva kohta ja seejärel teha sellest vastav kokkuvõte/referaad Liivsavi defineeritakse kui mitmest erinevast komponendist koosnev seguaine kuid mis on looduslik. Nimelt on liivsavi muld, mis koosneb liivast, savist ja mudast. Liivsavi sisaldab surnud taimset materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised Pilt 1 Pruunikas-kollakas saviliiv [3] ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk- Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv),
mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja oksatüügaste kaudu ning tekitab seal kiiresti areneva valgemädaniku. Heleda mädapuidu ristlõikel on näha mustad piirjooned. Viljakehad ilmuvad tüvele alles seenhaiguse lõpuperioodil, kui puu on juba surnud; neid võib kasvada seal kümneid.
liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Kasutasin puhast rasvhapet (palmitiinhapet), loomse rasva (searasva) ja taimse rasva (rapsiõli (kõik 2%) lahuseid metüleenkloriidis. Valasin igast lahusest 2 ml katseklaasi. Kõigisse lisasin tilkhaaval (10 tilka) broomi lahust metüleenkloriidis. Jälgisin muutuseid. Tulemus: Puhtale rasvhappele broomi lisamisel broomi värvus lahjenes (kollakaspruun). Taimse rasva puhul kadus pruun värv. Loomse rasva lahus muutus kergelt kollakas. Järeldus: PARANDUSED: Puhas rasvahape ei sidalda kordseid sidemeid, taimne rasv sisaldab palju kordseid sidemeid ja loomne rasv sisaldab vähe kordseid sidemeid. Liebermann Burchard'i kolesterooli määramise test Teooria: Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga rohelise värvusega reaktsiooniprodukt. Töö käik: Kasutasin searasva, oliiviõli ja kolesterooli 2% lahust metüleenkloriidis. Valasin kõigist
D (lahustunud PRAKT. ) LAHUST UMATU KOH X Cu(OH) X 2 Fe(OH)3 X LiOH X Ba(OH)2 X Mg(OH) X 2 6) Võrrandid 7) Indikaatorite värv lahustes. · Metüüloranz happelises keskonnas - punaseks, alus & neutraalne lahus kollakas oranz. · Fenoolftaleiin happes & neut. Lahuses ei muuda värvust, aluses vaarikaspunane. · Lakmus happes punakaslilla, alus sinakaslilla,neut.lahus lilla. · Universaalindikaator happes punane, alus sinine, neut.lahus - kollakas
*Võrse karvane. *Okas suund võrse tipu poole, alt valkjas-roheline. *Pung ümar, kaetud paksu vaigukihiga. *Käbi tipuosas heledad vaigutombukesed. Kattesoomused pole nähtavad, ulatudes poole seemnesoomuse pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga. 9) Abies balsamea palsaminulg *Võrse karvane (hõredalt hallikarvane). *Okas pealt tumeroheline, all 2 rohekasvalget riba. *Pung vaigune, punakaspruun, koonusjad. *Käbi piklikovaalne, pealt kaetud kollakas. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. *Tugev lõhn 10) Abies concolor hallnulg *Võrse kollakas-roheline. *Okas väga pikad, teravad(mitte torkivad), sama värvi (alt ja pealt), sisselõiget tipus pole. *Pung läikivalt vaigune, tömpja tipuga. *Käbi silinderjas, ümardunud tipu ja alusega. Kattesoomused (pole nähtavad) lühemad seemnesoomustest. 11) Abies alba euroopa nulg [haruldane]
vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). Käega katsudes külmad. Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid Legeerima teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi
1.2 Näide kiirmääramisest OKASPUUD Puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest Lülipuit esineb: Vaigukäigud esinevad LEHIS Lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud puuduvad KADAKAS Erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad. Maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. Lülipuit puudub: Vaigukäigud esinevad
KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Gaasina väga mürgine Omadused: terava lõhnaga, sööbiva toimega Kasutamine: hambapastades BROOM Broom on keemiline element järjenumbriga 35. Br2 on toatemperatuuril vedelas olekus esinev mittemetall Broom on punakaspruun, vaga murgine ja reageerimisvoimeline vedelik, erava ärritava lõhna ja sööbiva toimega
· okkad lamedad ja pehmed, pikad ja laiad, terava tipuga · kinnituvad nagu eelnevad kuused - okas murdub näsaga · käbi piklik, munajas, purpurjas ja tume · soomused lahtised, natuke vetruvad, soomuse serv pehme, saagjas ja kumer · haljastuses kasut. piiratud ruumide haljastuses · kitsas, kompaktne võra, dekoratiivne Picea pungens - torkav kuusk (hõbekuusk) · võrse paljas, helepruun (kollakas) · pungad läigivad · okkad väga tihedalt · okas neljatahuline, palju õhulõhesid · okkad jäigad, terava tipuga, hallikas-sinised, kuid võivad olla ka rohelised · käbide soomused lainjad, ebaühtlaselt saagjad, elastsed · soomused kolmnurkjad ja välja veninud · käbi suur (u sama suur kui harilikult kuusel) Pseudotsuga menziesii - harilik ebatsuuga · võrse helerohekas · pungad suured, piklik-koonilised ja terava otsaga
soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Paljunemisviis: Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ ravimtaimed/poldo Tunnus: Kevadel pikk helepruun või kollakas vars, mille tipus suur ,,õis", suvel roheline, ülespoole harunev taim. Nimetus: Harilik palusammal Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad, hõimkonda sammaltaimed. Juur: puudub Vars: Varred ebakorrapäraselt sulgjalt harunenud, tumepunased, veidi jäigad.
Flanell – lühikesekiulisest puuvillast KAPOK (KP) Puuvillast väga erinev Värv: valge, helehall, kollakaspruun Kerge, elastne Ei ima vett Madal soojusjuhtivus (hoiab sooja) VARREKIULISED LINA (LI) Tootmine suure töömahu tõttu väga kallis. Kvaliteedi hindamisel arvestatakse eelkõige kiu tugevust, peenust ja pehmust. Kõige tugevam taimne kiud üldse. 2-3 korda tugevam kui puuvill. Loomulik värvus: kollakas, elevandiluu kuni hall, loomulik läige. (Pleegitamisega on võimalik saada ka valget – see mõjub halvasti kiu tugevusele) Imab hästi niiskust, laseb õhku läbi, juhib hästi soojust. Ei ole väga elastne, venib vähe. Kortsub väga kergelt, triikides läheb kiirelt siledaks. ( kõige kortsuvam kangas üldse, kannatab kõige suuremat temperatuuri – kuni +240’C) KANEP (CA) Tugev ,eriti vastupidav veega kokkupuutel. Kortsub. Väga raske pleegitada.
g Nakatumine võib Viirus paljuneb infektsioon. e toimuda ka soole limaskestas. n kaudu e e s K Halvalõhnaline Sügelemine, Lehkav, rohke, Primaarne Emakakaela Põhjustab uretriiti, Kliiniline pilt Kondüloomist a vänge normaalsest düsuuria, tupe kollakas voolus ja nakkusest herpese silinderepiteeli endotserviiti, varieerub täiesti limaskesta e tugevam limaskestade turse, düsuuria. Voolus villini 4-6 punetus, turse ja munajuhapõletikk sümptoomitust muutusteni, b valgevoolus tüüpiline on võib olla mulliline ööpäeva, vill kollakas eritis. u, pärasoole septilise millega kaasneb u (kalalõhnaline)
H2O2 värvuseta, Keemiliselt H2O2 siirupjas vedelik aktiivne, hea värvuseta, lahusti, kõrge siirupjas vedelik soojusmahtuvu s Kloor Rohekas- (Cl2) NaCl Veepuhastusp (Cl2) reageerib HCl värvuseta, kollakas gaas, vesilahuse rotsessid, osaliselt veega, teravalõhnaline, vees terav lõhn, või pleegitusaine andes hästilahustuv gaas, sööbiv, mürgine sulatatud d hüpokloorishapp soola e elektrolüüsi l
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE
läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades.
Kuju, kõvadus, värvus, läige, iseloomulikud tunnused, esinemise vorm ja koht. Lisa pilt. Ehedad kuld Väävel Väävel elemendid väävel Kuju: bipüramidaalsed kristallid; ebakorrapärased, teralised massid, kirmed (lihtained) Kõvadus: 1,5 – 2,5 Värvus: kollakas Läige: rasvalaadne Iseloomulikud tunnused: sütib kergesti Esinemise vorm ja koht: tekib kipsi ja teiste väävliühendite lagunemisel ning vulkaani kraatrites. Kuld Kuld Kuju: esineb korrapäratute terakestena, lehekeste või dendriitidena. Harva
(Nymphalis xanthomelas) Pajuliblikas on üsna haruldane liblikas. Eestis võib teda kohata peamiselt Idas. Läänemerest lääne poole pajuliblikate levikuala ei ulatu. Pajuliblikas on päevaliblikas (st. Liigub päeva ajal) Pajuliblikas on koerlibliklane. Pajuliblikat on olemas kahte liiki: Valgetähn-Pajuliblikas Kollatähn-Pajuliblikas Pajuliblikas on kollakas-oranzide tiibadega. Tiivaääred on ümbritsetud mustaga, mille peal on peenike valge triip. Ülemised(suuremad tiivad) on mustatähnilised, alumiste (väiksemate) tiibade peal on vaid üks tähn.
MADUKOTKAS · Välimus Pea on madukotkal tavalistest kotkastest suurem võrreldes kehasuurusega, lisaks pea suurusele sarnaneb ka silmade poolest kakkudele, nimelt silmad on madukotkal kollakas-oranzid. Tiivad on laiad ja küllaltki paindlikud ja saba kitsa tugeva tagaservaga ja küllaltki kokkusurutud. Värvuselt on madukotkas heledates toonides, pealt hallikaspruun ja alt on peaaegu valge ja tumeda tähnilise mustriga. Pea ja puguala on reeglina tumedamad. [ 1; 2009, 11, 17. ] · Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike,
TURBA GÜMNAASIUM Referaat KASETRIIBIK Annabell Carina Katalsepp Turba 2013 Sisukord Table of Contents KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 1. Välimus Kasetriibik ehk kasehiir sarnaneb välimuselt hiirele. Tema keha on hallikaspruun ning kõhualune on kollakas. Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning 2 sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant. Tema esi- ja tagajäsemed on kohastunud ronimiseks, abiks on ka tema pikk saba
Merikurk Beroe Cucumis Taksonoomia Esimest korda kirjeldatud 1780. aastal. ● Loomariik ● Okasnahksed ● Nudikammloomad ● Beroida ● Beroidae välimus ja ehitus ● Meenutab kujult vorsti või kurki, millest tuleb ka tema nimi. ● Keha pikkus kuni 16 cm. ● Osad liigid poolläbipaistvad. ● Suuava asub keha otsas. ● Värvuselt roosakas, kollakas, vahel isegi lilla. ● Kiireline sümmeetria. ● Välja on kujunenud elundkonnad ja organid. Merikurgi välimus Levik ● Levinud mõõdukatest kuni arktiliste veteni Atlandi ja Vaikses ookeanis. ● Elab veepinnast mitte rohkem kui 100 m sügavusel, sageli ranniku lähedal. ● On leitud ka Läänemere lõunaosas.
Hein Tähtsamaks organoleptiliseks näitajaks on värvus, lõhn, niiskusesisaldus, kasvufaas kotistamisel, botaaniline koostis ja tolmamine. · Värvus Hinnatakse päevavalgel. Hea hein on põhiliselt rohelise kuni tumerohelise värvusega. Hall, tumepruun ja mustjas värvus viitab heina riknemisele. Päikese käes hein pleekub, sellepärast tuleb võta materjali analüüsimiseks ka palli sisekihtidest. Vihma saanud hein on kollakas. Hea ristikhein on pruunikam. · Lõhn on seoses heina värvusega. Heal heinal ja heinajahul on meeldiv aromaatne lõhn. Kopitanud või hallituslõhn viitavad koresööda riknemisele. · Niiskusesisaldus on tähtis heina säilivuse seisukohalt.
filtrisin vaakumis. Kaalusin aine. Andmete töötlus ja analüüs: I Atsetofenoon: Sain kaalutiseks 7,12 g. Puhta aine saagis teoreetilisest: 14,12g 100% = 50,42% 7,12g X% Puhta aine saagis literatuursest: 11,298g 100% =63,0% 7,12g X% ° ° Atsetofenooni keemispiiriks on 202 C ja sulamispiiriks 19-20 C . Värvuselt on ta kollakas. II Bensaalatsetofenoon Sain kaalutiseks 14,71g Puhta aine saagis teoreetilisest: 22,1g 100% =67% 14,7 g X% Puhta aine saagis literatuursest: 15,47g 100% =95% 14,7g X% ° ° Bensaalatsetofenooni keemispiiriks on 208 C ja sulamispiiriks 55-57 C . Värvuselt on ta õrnalt kollakas pulber. Pilte sünteesist
põllumehed.Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Kaltsiumoksiidi toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka klaasi tootmisel. Kaltsiumoksiidi saadakse : Ca+O2=CaO Keemiline valem on CaO. Molaarmass 56,08 g/mol Normaaltingimustel tahke .Värvuselt valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund.Kaltsiumoksiid on kristalne aine. Sulamistemperatuur on 2572 °C.Keemistemperatuur on 2850 °C. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumoksiid http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=43&Itemid=3
BEEBIKÕÕM EHK GNEISS MIS ON? Kollakas pruunikad rasused koorikud, mis tekivad tavaliselt imiku juustega kaetud peanahale. Moodustuvad surnud naharakkudest ja rasunäärmete rasust Tihti kaasneb beebikõõmaga spetsiifiline lõhn Lööbe piirkond ei sügele ega valuta Harvadel juhtudel võib see näole või kehale levida ning punetavat löövet põhjustada KUIDAS RAVIDA ? Kõõmast vabanemine vajab kannatust Tuleb imiku peanahale hõõruda imikuõli, soovitatav peale õhtust vanni ning jäta see sinna 1224 tunniks. Peale seda tuleb ettevaatlikult kammida imikupead nii, et koorikud lahti tuleksid Tuleb pesta pead beebišampooniga Et kõõmast lahti saada, tuleb korrata protseduuri 23 korda nädalas. Kui see ei aita, tuleb pöörduda arsti juurde. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.slideshare.net/siret10/nahaprobleem id7885760 https://www.arst.ee/et/Kusimusedjavastused/vi ew_question/12499/gneiss ...
c Juhendaja: Marge Ensling 2015 Mis on trihhomonoos? Trihhomonoos on põletik, mille põhjustab parasiit/algloom Trichomonas vaginalis. Seda leidub naistel tupes ja meestel ureetras. Kaebused tekivad 3 päeva kuni 4 nädalat peale nakatumist. Trihhomonoosi esineb ka koos teiste suguhaigustega. Kuidas see levib? Peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas. Peamised sümptomid: Tupevoolus on vesine, kollakas või rohekas, vahutav ja/või halva lõhnaga. Kihelev või valulik tupp. Valu urineerimisel. Meestel võib esineda ebatavaline voolus või valulik peenis. Ravi Trihhomonoosi ravitakse algloomade-vastaste preparaatidega. Neid kasutatakse suu kaudu kui ka tupetablettidena. Ravi peab läbi tegema ka partner. Alati ei piisa ühest ravikuurist, kuna trihhomonoosi põhjustav algloom on üsna resistentne Aitäh kuulamast!
· 280 liiki · Levinud põhiliselt põhjapoolkeral · Elavad vees. · Ronivad ja isegi hüppavad Välimus · Sisalikulaadse kehakujuga · Kaks jalga, vastsetel jalad puuduvad. · troopilistel aladel erksavärvilised. · Suurim-hiidsalamander · Pikenenud kere , mis areneb sabaks. Tähnikvesilik (Triturus vulgaris ) · Kuni 11 cm. saba 5,5 cm. Kehakaal 3,5 g. · Saba moodustab poole kehapikkusest. · Pruunikas-kollakas täpiline. · Levinud Lõuna-Euroopast Lääne-Siberini. · Elab leht-ja segametsades. · Tundlik kõrgete temperatuuride juures. · Vees toitub vastsetest , vähilaadsetest jne . Maismaal toitub vihmaussidest jne. · Sigimine algab,kui veetemp. on 10 C ringis. · Vastne koorub kuni 20 päeva juures, moondega areng. · Vaenlaseks rästikud , nastikud jne. Harivesilik (Triturus cristatus) · Kuni 18 cm.
.......... teos. Moodusta liitega line tuletisi, mis väljendavad suuremat või väiksemat määra. Suurem määr: kõhukas,....................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ ................ Väiksem määr: kollakas, ......................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ ................. II NIMISÕNATULETIS Kirjuta iga tuletise taha selle tähendus. Kuivik kuivanud või kuivatatud asi, tavaliselt toiduaine. Türklanna
TRIHHOMONO OS Tanel Tammsalu Kadrioru Saksa Gümnaasium 9.a klass juhendaja : Anu Teppo Tallinn 2010 SÜMTOMID Peiteaeg ( 4-20 päeva ) Naised tunnevad kerget kipitust tupest ja/või sügelust, tavalised on tupepõletikud, kollakas, rohekas või valkjas lõhnav tupeeritis. Meestel kuseteede põletik. ENNETAMINE * Kondoom * Rätikuid ja käsnasid ei tohiks anda lastele ja teistele kasutada, kuna infektsioon on märjas keskkonnas mitu tundi elujõuline RAVI Tavaline ravim on Metronidazole. Rav LEVIK Levik on ülemaailmne Nakatunuid on maailmas cirka 120 miljonit inimest. TAGAJÄRJED Hilise ravi või ravimata jätmise tüsistused
Praegune aasta algas ja arvatavasti ka lõpeb pehme ilmaga, mistõttu raiemaht väheneb veelgi, kui eelmine aasta. Kui 2018. aastal raiuti 12,7 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2019. aastal raiuti 11,3 miljonit tihumeetrit puitu. 6. Millist puitu kasutatakse: paberit, mööblit, sauna ehitamisel, parketis, pelletid. Saun ja mööbel - Abahhipuitu kasutatakse saunalaudade tegemiseks, samuti vineeri- ja mööblitööstuses. Lääne-Aafrika abahhipuule on iseloomulik kollakas toon ja hästi nähtavad aastarõngad. Puit on pehme ja imab hästi niiskust. Seetõttu kipub abahh pikemal kokkupuutel niiskusega pehkima ja ehitusel on oluline tuulutusvõimalus. Kui konstruktsiooni aeg-ajalt põhjalikult tuulutada ja kuivatada, siis peab abahhipuit vastu isegi aastakümneid. Abahh kuulub haisupuuliste sugukonda, mistõttu pole toore puidu lõhn kuigi meeldiv. Kuivamisel kaotab puit õnneks oma aroomi. Saunasid tehakse ka haavapuidust.
LIHA EELTÖÖTLEMINE Värske liha tunnused: Lõhn suhteliselt nõrk, kuid meeldivalt värske; Liha pind niiske ja kergelt läikiv Värvus liigile omane Veiseliha tumedam punane, nooremal loomal suhteliselt heledam. Lihaskudede vahel olev rasv on kvaliteetsel lihal jaotunud ühtlaselt valgete täppide või triibukestena. Noorematel loomadel rasv ühtlaselt valge ja läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab
Sobivad A-,E-,B-rühma lüdi ehk kuupulaga, mis on kala- ja lihatoitude, salatite vitamiine,magneesiumi, rohtne ja servast narmastunud. maitsestamiseks. kaaliumi,rauda,tsinki ja Pähkel paikneb koores, mis on seleeni. mõnel liigil õhem, teisel paksem. Pähkel on kollakas ning seda katab õhuke pruun kest. Fundukk Kujult sarnaneb metspähklile Maiustusena, kommides; Energeetiline väärtus: Suureviljaline salatite,liha- ja kalatoitude 680kCal 100g kohta. sarapuupähkel. Abistab maitsestamiseks E-vitamiin,magneesium
pole tahket pinda. Neil on arvukalt kaaslasi ja rõngaid. Uraan Uraan on avastatud Saksa päritoluga amatöörastronaudi poolt. Välimuselt on Uraan hõbevalge. Saturn Saturni puhul hakkavad esmalt silma tema rõngad. Need on tekkinud miljardeid aastaid tagasi. Saturn on kuues planeet. Tal on vähemalt 60 kuud, millest enamik on väga väikesed. Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturn on värvuselt kollakas. Neptuun Neptuun on järjekorras kaheksas planeet. Neptuunil tekkivad tuuled on päikesesüsteemi kõige kiiremad. Planeet avastati 1846 aastal. Neptuun on välimuselt väga sarnane Uraanile. Neptuun liigub kellaosuti vastassuunas, kui selle tuuled vastupidi. Neptuun on Uraanist sinisem, selle järgi on seda võimalik eristada. Planeedil on teadaolevalt 13 kuud. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet. Planeedil on tugev rõhk ja ta kiirgab rohkem soojust, kui ta seda ise päikeselt saab
mm. Kondülobasaalpikkus 32,537 mm. Isendid kaaluvad 65130 g (kusjuures isastel keskmiselt 8595 ja emastel 7075 g; sündides kaaluvad mutipojad umbes 3,5 g). Muttidel on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nendega nad suudavad vähesel määral näha. Muttide karvkate värvus võib varieeruda, tavalisimad on hallikas, kollakas, oranzikas ja valge. Muttide eluiga võib küündida umbes 7 aastani, ehkki isendid ületavad harva 3 aasta künnise. Elupaik ja -viis Mutid võivad asustada väga erinevaid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad, enamasti ei suuda nad elada liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades. Suure osa nende toidust moodustavad vihmaussid, eriti talveperioodil. Suvel söövad ka kahepaikseid, hulkharjasusse ja nälkjaid.
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Fluor Sisukord Fluor on... Fluor moodustab... . Levimus ja Geokeemia Universumis Maal Atmosfääris Hüdrosfääris Fluori on vaja... Viited Fluor on... keemiline element järjenumbriga 9 stabiilne isotoop massiarvuga 19 Halogeen halogeenidest kõige aktiivsem kõige elektronegatiivsem normaaltingimustel kollakas gaas Fluor moodustab... kaheaatomilisi lihtaine molekule Vesinikuga vesinikfluoriidi reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036% metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Levimus ja geokeemia Maal elementide levikult Maal 17 maakoores 13. kohal
KULLA JÄLG Eneli Uusmets ja Kristin Laas 10.B ÜLDISELT KULLAST tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall kollakas ja särav puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79 raha ja ehete valmistamise materjal enamus Maa kullast peitub tema tuumas maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. KAEVANDAMINE 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda Esimene etapp: Kullaotsijad lahustavad setteid kõrgsurvejoaga. Masinad pumpavad muda
Võrreldavad Jaanalinnu muna Vutimuna Kanamuna omadused Kollakas valge Kirjud, pruunika Munakoore värvus värvusega sõltub kanade tõust. Värvus Munakanatõugudel on tavaliselt valged, muna- liha- ja lihakanatõugudel
annaabi.ee 
