TEHNOLOOGIAKAART Poolekivi puhasvuuk vahesein 1000 m2 Töö kirjeldus on lubatud maksimaalselt H/200, kus H on tarindi vaba kõrgus. Materjali maksumus Vahelae kohal võib telje kõravlekalle olla maksimaalselt +/- 8mm. Poolekivi puhasvuuk müüritise ladumine
Puhasvuukmüüritise ladumine töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme vajalikud vuukimise vahendid ja vuukide tüübid Vuukimiseks nimetatakse seinavuukide töötlemist vuukrauaga tehnoloogiliste operatsioonide järjestus tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kanna kiivrit. Kivi lõhkumisel või lõikamisel kanna prille ja vajadusel kõrvaklappe. Kanna kinndaid seguga tegutsedes. Vastav tööriietus. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid http://www.youtube.com/watch?v=kyEsN35_Fh0 http://www.youtube.com/watch?v=1EF_8RQE4SU
Meeldejääv päev Viljandis Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde: 1.Carl Robert Jakobsoni monument Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukoha...
Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus ning ta on tuntud eelkõige oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944–2005. 12. sajandi teises poolest või 13. sajandi algusest on leitud fragmentesamal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik. Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta pärinevad 1323. aastast. 1327. aastal määrati Jaani kirikule esimenepreester. Tõenäoliselt alles 14. saj teisel poolel valminud kiriku väliskujunduses domineerib võimas läänetorn (selle ülaosa pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil (vimperg), mille niššides paikneb 15 figuuri. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava grupiga. Kõige rikkalikumalt olid J...
puudub muu eterniit välisviimistlus keraamika puudub kergmetall lihtkrohv teras X looduslik kivi looduslik kivi profileeritud metall monoliitne raudbetoon puhasvuuk monteeritav raudbetoon puit plastmass terrasiitkrohv X puit muu suurpaneel suurplokk 8 tellis, väikeplokk tehisplaat muu 3. Ehitise tehnosüsteemid (märkida X või "muu" korral materjal)
Kruvid panna alla. Puurida sobivad augud. Üleval on nagad, mis kinnituvad pliidi raua taha. Ukse kohale tavaliselt kive ei panda. Koldesse ei ole hea panna kruvisid külgedele. Kui siiski panna siis teha augud ülespidi ovaalsed. Praeahju vahetamiseks tuleb maha võtta keeduplaat. Tuleks niisutada kive, mis on praeahju kohal, et need lahti tuleks. Edasi loksutada praeahju üles alla ja siis tõmmata välja. Kontrollida keelt ja panna paika uus praeahi. Kontrollida, et ka kolle on korras. P6.2 Puhasvuuk viimistluse teostamine tellisahjudel ja kaminatel. Teha joonis. Kõige pealt teha ahjul horisontaal vuugid piirajaga nii, et nad jääksid ühe sügavusega. Selle sügavuse põhjast saad tõmmata vertikaal vuugid. Edasi teed vertikaal vuugid samale sügavusele ja teed uuesti üle horisontaal vuugid, kuna jäljed võivad tekkida. Viimane tõmme on kõik horisontaal vuugid. Ahju vuukide tegemist alustada ülevalt, et vältida määrdumist. Kivid võib teha üle toiduõliga, et segu ei määriks
madalamaks. NB! Enne müüritöid tuleb alus korralikult puhastada kogu lahtisest prahist kaasaarvatud tolm, piikvasarduse ja valujäägid. Kui alus on puhastatud kleebitakse alusele hüdroisolatsioon Looduskivide töötlemine ehitusobjektil PAEKIVI: Paevasar 3.5 kg Raudbetoon konstruktsioonid - Laotatakse puidust alusplatsidele Kiilsilluste ladumine kiirsilluseid teeme puhasvuuk viimistlusega hoonetele. Esiteks valmistame tugikallakuga sablooni. Raketise jätame täpselt tellise pikkuse võrra madalamale, tahume tellise otsa kaldu ja laome sablooni järgi silluse tugikallaku. Et kiilsillused saaksid ühtlaste vuukidega ning koosneksid täisarv servikividest tuleb vuugikohad raketisele märkida. Mõõdame avalaiuse, arvutame telliste arvu püstvuukide paksust arvestades ja märgime vuukide kohad raketse servale. Telliseid võib olla nii paaris kui paaritu arv.
Vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H200 millest H on müüritud tarindi vabakõrgus (10-20 mm) Vahelae kohal ülal ja all kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H250(10mm) Rõhtvuugi hälve horisontaalsirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta MÜÜRI PINNA KVALTEET Puhasvuuk müüriga on tegemist kui valmistöö vuugid on sirged, ühepaksused ja siledad ning püstvuugid seotise kohalt kohakuti. Tellistel ei tohi olla mördi jälgi ega pritsmeid, nätavale jäävad tellise ääred peavad olema terved ja tellised ei tohi erineda kvaliteedilt ega toonilt. Müüritis on poolpuhas, plaatimis- või tasandamiskõlblik kui tarind on sirge ja pinna poolest ühtlane, tellised on küll sirged aga on lubatud suuruse erinevused. Löögijäljed
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa ajakirjast "Jugend",kus seda stiili propageeriti, ingliskeelses maailmas nimetatakse sama modernstiiliks ja prantsuskeel...
1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT SAVIMÖRT TSEMENT-LUBIMÖRT (SEGAMÖRT) 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2 MÖRDI KOOSTISED PÜDELUS 3 ) Ü L D N Õ U D E D TERMINID JA TÄHISTUSED 2. 1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS: ...
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõl...
ajalugu ulatub tagasi 1066. aastani. Sangaste lossi on kutsutud ka tudoristlikuks ehitiseks. Siiski on näha palju klassikalisi gootika elemente: valdav osa aknaid on püstjad ja teravkaarega, hoone liigendamisel on tekkinud eri tiibade ja tornide vahele arvukalt vertikaalseid murdekohti, mis hoonele kõrgusesse pürgivat ilmet juurde annavad. Arvukate enamjaolt dekoratiivsete tornikeste paigutus ja valik tundub samuti lähtuvat eelkõige gootikast. Mõis on ehitatud silmatorkavast punasest puhasvuuk tellisest (va sokkel, mis on graniidist). Mõisa sisekujundus on nagu välimuski võrdlemisi liigendatud ja detailirohke. Tähelepanuväärsemateks on suur võlvitud vestibüül ja läbi kahe korruse ulatuv roidvõlvkupliga kaetud kaheksanurkne saal, kuhu avanevad inglise stiilis söögituba ja kabinet. Mõisas leiab pea iga nurga pealt kõrgetasemelisi tisleri- ja stukitöid, kahhelahje, kaminaid jm. Ka ülakorruse ruumides on stiilseid uksi, koobaltmaalinguga kahhelahjud, raamatukogus
Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi asetsevad põiki- ja pikikivid ning nende vahelised vuugid üle ühe rea kohakuti. Klassikaline plokkseotis Ristseotis Ristseotis erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad kull kohakuti, kuid pikikivid on igas järgnevas pikikivireas alumiste suhtes ½ tellise võrra nihutatud Selleks tuleb igas neljandas reas laduda nurgatellise kõrvale ½ tellis. Ristseotist kasutatakse puhasvuuk müüritistes. Mitmekihilised seotised võimaldavad oluliselt tõsta müüriladumise jõudlust, saab ära kasutada poolikuid telliseid täiteridades, saab laaduda soojustusega seinu, seina saab vooderada hinnaliste materjalidega (kividega). Mitmekihilise seina puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müüri. Järgneb siderida ja uuesti 5 kohakuti rida. 8.Müürituse tugevus - hapra materjali tugevuse olemus
Puhasvuukmüüritiseks nimetatakse korrapärase müürikirjaga tellisseina, mis on laotud puhtalt ning täiesti sirgete ja võrdse paksusega profiilvuukidega ja mis ei vaja enam täiendavat viimistlust. Seega on vuukimise eesmärgiks seinapinna dekoratiivne viimistlemine. Peale selle tihendatakse vuukimisega vuugis olevat mörti, mille tulemusena suureneb seinapinna ilmastikukindlus. Vuugid võib teha mitmesuguse profiiliga. Kõige kasutatavam puhasvuuk on nõgusvuuk , mis müüri ladumisel tõmmatakse nõgusvuugi vuukrauaga. Ladumisel tuleb kasutada sitket plastsest mörti ja teha sein täisvuugiline. Vuukida tuleb iga viienda kuuenda kihi järel, s. o. enne kui mört on jõudnud tarduda. Vuukimisel surutakse täisvuugis olev värske mört vuukraua abil tihedaks, mille tulemusena saadakse poolümar nõgusvuuk. Joonis 7.16 Puhasvuugid ja vuukimine: a -- tühivuuk, b -- täisvuuk, c -- nõgusvuuk, d -- kumervuuk, e -- poolkumervuuk,
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
Voltri 28 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Ristseotis Skeem 4.11 Ristseotis Ristseotis erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad küll kohakuti, kuid pikikivid on igas järgnevas pikikivireas alumiste suhtes ½ tellise võrra nihutatud Selleks tu- leb igas neljandas reas laduda nurgatellise kõrvale ½ tellis. Ristseotist kasutatakse puhasvuuk müüritistes. Mitmekihilised seotised võimaldavad oluliselt tõsta müüriladumise jõudlust, saab ära kasuta- da poolikuid telliseid täiteridades, saab laaduda soojustusega seinu, seina saab vooderada hinnaliste materjalidega (kividega). Mitmekihilise seina puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müüri. Järgneb siderida ja uuesti 5 kohakuti rida. Skeem 4.12 Mitmekihiline müüritis
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
