TEHNOLOOGIAKAART Poolekivi puhasvuuk vahesein 1000 m2 Töö kirjeldus on lubatud maksimaalselt H/200, kus H on tarindi vaba kõrgus. Materjali maksumus Vahelae kohal võib telje kõravlekalle olla maksimaalselt +/- 8mm. Poolekivi puhasvuuk müüritise ladumine
Puhasvuukmüüritise ladumine töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme vajalikud vuukimise vahendid ja vuukide tüübid Vuukimiseks nimetatakse seinavuukide töötlemist vuukrauaga tehnoloogiliste operatsioonide järjestus tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kanna kiivrit. Kivi lõhkumisel või lõikamisel kanna prille ja vajadusel kõrvaklappe. Kanna kinndaid seguga tegutsedes. Vastav tööriietus. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid http://www.youtube.com/watch?v=kyEsN35_Fh0 http://www.youtube.com/watch?v=1EF_8RQE4SU
"Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904, aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Sealt liigume edasi veetornini, lähme ka veetorni sisse: 3. Viljandi Vana Veetorn Teatud reservatsioonidega võib puhasvuuk-tellisehitiste alla paigutada ka 30 meetri kõrguse vana veetorni Laidoneri platsi servas. Torn pärineb 1911. aastast ning on üks vanemaid seda liiki ehitisi Eesti väikelinnades. Isikupärase ilme annavad rajatisele punastest tellistest tüvi ja sellele toetuv laiem kaheksatahuline puidust veepaagiruum, mistõttu rahvasuus kutsutakse torni pudrunuiaks. Kella 13.00 paiku jõuame Viljandi Lossivaremete juurde: 4. Viljandi lossivaremed Kunagine Baltimaade võimsaim Orduloss ehitati 13
sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda. Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik.
puudub muu eterniit välisviimistlus keraamika puudub kergmetall lihtkrohv teras X looduslik kivi looduslik kivi profileeritud metall monoliitne raudbetoon puhasvuuk monteeritav raudbetoon puit plastmass terrasiitkrohv X puit muu suurpaneel suurplokk 8 tellis, väikeplokk tehisplaat muu 3. Ehitise tehnosüsteemid (märkida X või "muu" korral materjal)
Puurida sobivad augud. Üleval on nagad, mis kinnituvad pliidi raua taha. Ukse kohale tavaliselt kive ei panda. Koldesse ei ole hea panna kruvisid külgedele. Kui siiski panna siis teha augud ülespidi ovaalsed. Praeahju vahetamiseks tuleb maha võtta keeduplaat. Tuleks niisutada kive, mis on praeahju kohal, et need lahti tuleks. Edasi loksutada praeahju üles alla ja siis tõmmata välja. Kontrollida keelt ja panna paika uus praeahi. Kontrollida, et ka kolle on korras. P6.2 Puhasvuuk viimistluse teostamine tellisahjudel ja kaminatel. Teha joonis. Kõige pealt teha ahjul horisontaal vuugid piirajaga nii, et nad jääksid ühe sügavusega. Selle sügavuse põhjast saad tõmmata vertikaal vuugid. Edasi teed vertikaal vuugid samale sügavusele ja teed uuesti üle horisontaal vuugid, kuna jäljed võivad tekkida. Viimane tõmme on kõik horisontaal vuugid. Ahju vuukide tegemist alustada ülevalt, et vältida määrdumist. Kivid võib teha üle toiduõliga, et segu ei määriks
madalamaks. NB! Enne müüritöid tuleb alus korralikult puhastada kogu lahtisest prahist kaasaarvatud tolm, piikvasarduse ja valujäägid. Kui alus on puhastatud kleebitakse alusele hüdroisolatsioon Looduskivide töötlemine ehitusobjektil PAEKIVI: Paevasar 3.5 kg Raudbetoon konstruktsioonid - Laotatakse puidust alusplatsidele Kiilsilluste ladumine kiirsilluseid teeme puhasvuuk viimistlusega hoonetele. Esiteks valmistame tugikallakuga sablooni. Raketise jätame täpselt tellise pikkuse võrra madalamale, tahume tellise otsa kaldu ja laome sablooni järgi silluse tugikallaku. Et kiilsillused saaksid ühtlaste vuukidega ning koosneksid täisarv servikividest tuleb vuugikohad raketisele märkida. Mõõdame avalaiuse, arvutame telliste arvu püstvuukide paksust arvestades ja märgime vuukide kohad raketse servale. Telliseid võib olla nii paaris kui paaritu arv.
Vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H200 millest H on müüritud tarindi vabakõrgus (10-20 mm) Vahelae kohal ülal ja all kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H250(10mm) Rõhtvuugi hälve horisontaalsirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta MÜÜRI PINNA KVALTEET Puhasvuuk müüriga on tegemist kui valmistöö vuugid on sirged, ühepaksused ja siledad ning püstvuugid seotise kohalt kohakuti. Tellistel ei tohi olla mördi jälgi ega pritsmeid, nätavale jäävad tellise ääred peavad olema terved ja tellised ei tohi erineda kvaliteedilt ega toonilt. Müüritis on poolpuhas, plaatimis- või tasandamiskõlblik kui tarind on sirge ja pinna poolest ühtlane, tellised on küll sirged aga on lubatud suuruse erinevused. Löögijäljed
tänapäeval on lossis hotell. Sangaste lossi on projekteerinud arhitekt Otto Pius Hippius (s.18261883) Friedrich Georg Magnus Bergi (s.18451938) ideede põhjal, mis olid inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest.Algselt oli lossis 99 tuba , sest alates 100st toast võis olla vaid tsaaril. Praegu on lossis 149 tuba. Kujundus lähtub neogootikast. Hoone on põhiliselt kahe, osaliselt kolme ning neljakorruseline, punasest puhasvuuk tellistest, sokkel graniidist. Fassaade liigendavad arvukad ette ja tagasiasted, dekoratiivdetailid, erineva kuju ja kõrgusega nurgatornid astmikfrontooniga risaliidid ja erikujulised aknad (neist paljud teravkaarsed või pilukujulised), sakmikrinnatised ning masikuliikarniisid, astmelised tugipiilarid jms. Oküljele avanevat peasissekäiku markeerib kõrge 4nurkse ristlõikega torn, mille I korrusel kaaristu ja ülaäärel sakmikrinnatis
www.wienerberger.ee - Porotherm plokid EELISED • Ladumise kiirus • Väiksem töömahukus • Madalam hind võrreldes samaväärse kandva tellismüüritisega • Plokkide kergem töötlemine võrreldes tellisega • Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi • Kiiremad ja odavamad viimistlemise võimalused PUUDUSED • Kohati väiksem tugevus võrreldes tellismüüritistega • Pole võimalik teha aktsepteeritavat puhasvuuk-pinda • Pole võimalik teha kaar- ja kiilsilluseid, karniise jt.arhitektuurseid detaile PÕHI- JA ABIMATERJAL Põhimaterjaliks on • Väikeplokid • Müürisegud (tarnitakse sertifitseeritud kuivsegudena 25 kg ...1000 kg kottides, kohapeal lisatakse vajalik kogus vett ja segatakse segistis) • Moodulsüsteemi sillused • Terassillused ja -talad • Monoliitbetoon + armeeringud monoliitsete silluste jaoks Abimaterjalideks on:
Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda. Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik.
ajalugu ulatub tagasi 1066. aastani. Sangaste lossi on kutsutud ka tudoristlikuks ehitiseks. Siiski on näha palju klassikalisi gootika elemente: valdav osa aknaid on püstjad ja teravkaarega, hoone liigendamisel on tekkinud eri tiibade ja tornide vahele arvukalt vertikaalseid murdekohti, mis hoonele kõrgusesse pürgivat ilmet juurde annavad. Arvukate enamjaolt dekoratiivsete tornikeste paigutus ja valik tundub samuti lähtuvat eelkõige gootikast. Mõis on ehitatud silmatorkavast punasest puhasvuuk tellisest (va sokkel, mis on graniidist). Mõisa sisekujundus on nagu välimuski võrdlemisi liigendatud ja detailirohke. Tähelepanuväärsemateks on suur võlvitud vestibüül ja läbi kahe korruse ulatuv roidvõlvkupliga kaetud kaheksanurkne saal, kuhu avanevad inglise stiilis söögituba ja kabinet. Mõisas leiab pea iga nurga pealt kõrgetasemelisi tisleri- ja stukitöid, kahhelahje, kaminaid jm. Ka ülakorruse ruumides on stiilseid uksi, koobaltmaalinguga kahhelahjud, raamatukogus
Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi asetsevad põiki- ja pikikivid ning nende vahelised vuugid üle ühe rea kohakuti. Klassikaline plokkseotis Ristseotis Ristseotis erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad kull kohakuti, kuid pikikivid on igas järgnevas pikikivireas alumiste suhtes ½ tellise võrra nihutatud Selleks tuleb igas neljandas reas laduda nurgatellise kõrvale ½ tellis. Ristseotist kasutatakse puhasvuuk müüritistes. Mitmekihilised seotised võimaldavad oluliselt tõsta müüriladumise jõudlust, saab ära kasutada poolikuid telliseid täiteridades, saab laaduda soojustusega seinu, seina saab vooderada hinnaliste materjalidega (kividega). Mitmekihilise seina puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müüri. Järgneb siderida ja uuesti 5 kohakuti rida. 8.Müürituse tugevus - hapra materjali tugevuse olemus
Puhasvuukmüüritiseks nimetatakse korrapärase müürikirjaga tellisseina, mis on laotud puhtalt ning täiesti sirgete ja võrdse paksusega profiilvuukidega ja mis ei vaja enam täiendavat viimistlust. Seega on vuukimise eesmärgiks seinapinna dekoratiivne viimistlemine. Peale selle tihendatakse vuukimisega vuugis olevat mörti, mille tulemusena suureneb seinapinna ilmastikukindlus. Vuugid võib teha mitmesuguse profiiliga. Kõige kasutatavam puhasvuuk on nõgusvuuk , mis müüri ladumisel tõmmatakse nõgusvuugi vuukrauaga. Ladumisel tuleb kasutada sitket plastsest mörti ja teha sein täisvuugiline. Vuukida tuleb iga viienda kuuenda kihi järel, s. o. enne kui mört on jõudnud tarduda. Vuukimisel surutakse täisvuugis olev värske mört vuukraua abil tihedaks, mille tulemusena saadakse poolümar nõgusvuuk. Joonis 7.16 Puhasvuugid ja vuukimine: a -- tühivuuk, b -- täisvuuk, c -- nõgusvuuk, d -- kumervuuk, e -- poolkumervuuk,
õõnsustega tellis. Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel. Seetõttu kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis. Viimistlustellis võib olla õõnteta või läbiulatuvate õõnsustega. Oma kujult ja mõõtmetelt on need täpsemad kui täistellis või auktellis. Viimistlustellised on ka ilmastikukindlamad. 76 Kasutatakse neid puhasvuuk-müüritise ladumisel. Viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku. Vooderdustellis. See on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks. Nad kuuluvad auktelliste hulka. Vooder peab olema võimalikult kerge. Vooderdustellised moodustavad seinas eraldi kihi. Nurktellised. Neid on kahte liiki: 1) lõigatud nurgaga tellised, 2) ümarnurgaga tellised. Mõeldud on nad seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka. Klombitud tellised
Voltri 28 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Ristseotis Skeem 4.11 Ristseotis Ristseotis erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad küll kohakuti, kuid pikikivid on igas järgnevas pikikivireas alumiste suhtes ½ tellise võrra nihutatud Selleks tu- leb igas neljandas reas laduda nurgatellise kõrvale ½ tellis. Ristseotist kasutatakse puhasvuuk müüritistes. Mitmekihilised seotised võimaldavad oluliselt tõsta müüriladumise jõudlust, saab ära kasuta- da poolikuid telliseid täiteridades, saab laaduda soojustusega seinu, seina saab vooderada hinnaliste materjalidega (kividega). Mitmekihilise seina puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müüri. Järgneb siderida ja uuesti 5 kohakuti rida. Skeem 4.12 Mitmekihiline müüritis
Tugeva külgtuulega on täheldatud sadevete läbitungimist läbi vuukide, aga uuringud on näidanud samuti ülemäärast õhu infiltratsiooni läbi paneelide vuukide. Halvemas olukorras on 197080-tel aastatel ehitatud tellisseintega hoonete fassaadid, eriti keraamilistest 12 kärgtellistest puhasvuuk-seinad. Mittepiisava külmakindlusega telliste kasutamine, konstruktsioonivead rõdudelt ja lodzadelt sadevete eemalejuhtimisel koos suurte seinapindade avatusega looduslikele mõjuritele on viinud tellis-fassaadipindade tugevate kahjustusteni. Enamikel juhtudel on täheldatud suuremaid kahjustusi lõunapoolsetel fassaadidel, kus kevadeti koguneb külmumise-sulamise tsükleid rohkem kui teistes suundades. Külmakahjustused on seotud välispinna suurenenud
annaabi.ee 
