Tsink NIMI Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass : 65.38 Sulamistempera tuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõi mega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti.
must tomp, mis on köva. Lõhnab enam vähem nagu plastik vöi paber. Märguvuskatse: Vette asetades on vesi riide peal, aga riie vett imas küll. Nurkadest hakkab tasakesi alla vajuma. Füüsiliselt surudes vajub tükike vee alla. Välja vöttes on ta märg nagu plaaster vöi side. 2. Polüester (kuldne, triipudega) Põletuskatse: Süttib kergesti ja kiiresti, alles jääb must tomp. Leegiga pölema ei hakka ja paberipöletamise lõhn. Märguvuskatse: Imab endasse kiiresti vett. Põhja vajub ainult siis kui füüsiliselt suruda. Välja vöttes on riie üpriski märg. 3. Polüester (sinine, lilledega) Põletuskatse: Kergesti süttiv, pöleb väga kiireti, järgi jääb pisike tomp. Lõhnab ka pigem nagu paberi pöletamisel. Märguvuskatse: Vett imab riie kiiresti, Liialt vett saades ja märjaks saades ning
Põletuskatse (1). Leegile lähenedes hakkab sulama ja siis süttib kergesti ja kiiresti. Leegist eemaldades põleb lõpuni, alles jääb must tomp. Eraldub paberi põlemist meenutavat lõhna. Märguvuskatse (1). Vette asetades hakkab aegamööda vett imama. Võib öelda, et imab vett aga mitte eriti kiiresti ega intensiivselt. Anuma põhja vajub alles füüsilise surumise tagajärjel. Põletuskatse (2). Leegile lähenedes hakkab sulama, leeki asetades lahvatab suure leegiga põlema, leegist ära võttes hõõgub väikese leegiga edasi. Põlemisjäägina jääb järgi must tomp. Lõhn on paberi moodi. Märguvuskatse (2). Üpris hästi imab vett ja kui on piisavalt niiskust imanud mingi aja möödudes, siis vajub põhja. Tulemuste võrdlus: Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkas sulama, leegile suhteliselt lähedalt lahvatas põlema. Leegist eemaldades põles lõpuni ja mõlema katse puhul jäi järgi must tomp.
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt
TEHISKIUD (Viskoos, Kupro, Atsetaat) VISKOOS (VI, CV) 1. Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib suure leegiga põlema. Põleb kiiresti ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda plaberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja võttes tundub kare. 2. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab sulama ja seejärel lahvatab põlema, põleb ereda ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi
Hüdroksüülrühmade väike kogus põhjustab atsetaadi väiksema niiskusimamisvõime ning elektriseeruvuse kuivas õhus. Mõõdupüsivus on parem, kui viskoosil. Saab kedrata väga peeneid kiude, mis tunduvad pehmetena ja on siidja mati läikega. Viskoosist kergem, kuulub keskmise raskusega kiudude hulka. Põleb ühtlaselt ja lõhnab äädika järgi. Talub viskoosist paremini päikesevalgust ning see ei aldistu hallituse ja kahjuriputukate poolt tekitavatele kahjustustele. Põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, üüdikhappe lõhn. Antimikroobne atsetaatkiud tuli müügile 1994. aastal, seda kiudu kasutatakse rõivaste ja kodutekstiili materjalina, aga samuti haiglatekstiilides. Modaal(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos. Modaal on kiud, millest on kõrvaldatud viskoosi
. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I %20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56)
Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suure leegiga, Paberi (puuvill, lina, kanep, leegist Kergsüttiv põlemise Hajuv tuhk sisal, kookos). eemaldamisel lõhn Hüdraattsellulooskiud põlemine (viskoos, modaal). jätkub Põleb kiiresti
(niiskusimamisvõime alla 2%.) · Välimuse säilitamine - ei kortsu, on mõõduka mõõtmete stabiilsusega ja kõrge elastsuse taastumisega. Säilitab hästi värvi. Modakrüülid on väikese hõõrdekindlusega ja kuumustundlikkud. [5] Akrüül (PC) · staapelkiu pikkus on 25-150 mm · kiu tugevus 20-40 cN/tex. · Kuulub kergete kiudude hulka · akrüültooted on soojad, pehmed, kerged, kortsuvad vähe · kuumuse suhtes tundlik, kehv kuumus- ja tulekindlus, süttib hõlpsasti ja põleb suure leegiga Akrüülist tooteid ei ole üldiselt vaja üldse triikida · Niiskussisaldus väike ning sellepärast ka elektriseeruv kiud · Suurepärane vastupidavus päikesevalguse, hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise suhtes · Parandab rõivaste tugevusomadusi ja pikendab kandmisiga · Süttib raskelt, põleb suure leegiga, levitab tahmast suitsu. Jahtunud jääk kõva ja rabe. [5] Polüamiid (PA) Kõikidel PA on rida ühtseid omadusi ja omadusi mis sõltuvad kiumolekuli ehitusest
elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas 1 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 2 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude- maaramine/poletusproov (kasutatud 18.11.2014 kl 21.40) 2 Süttis kergesti, põles leegiga ja kiiresti. Põlemise ajal eraldus kärsahaisu ja alles jäid mustad põlenud kiud.
8. klass Minu töö teemaks on vesiniku saamine ja selle omadused. Vesinik on keemiline element mille järjenumber on 1. Ta on ka kõige lihtsama aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesinikku esineb peaaegu kõikides orgaanilistes ühendites kuid teda ei esine maakoores. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta ja kergesti süttiv gaas. Ta on ka väga hea soojusjuht. Vesinik on redutseerija, mis põleb õhus helesinise leegiga ja kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Üks meetod millega vesinikku saada on elektrolüüs kus paljudel elektrolüütilistel protsessidel eraldub vesinik ja see püütakse kinni. Laborites saadakse vesinikku metalli ja happe vahelisel reaktsioonil. Kõrgel tempetatuuril redutseeruvad metallid oksiididest vesiniku abil vabaks metalliks. Sain teada et vesinikku kasutatakse metallide töötlemeisel ja et ta on kergesti süttiv ja põleb helesinise leegiga. https://www.taskutark
Kõik 2. rühma elemendid redutseerivad H+ H2ks Füüsikalised omadused Ø Kerged Ø Pehmed Ø Hõbevalged Ø Madala sulamistemperatuuriga Ø Noaga lõigatavad Ø Hea elektri ja soojusjuhtivusega Saamine Kaltsiumit, strontsiumit ja baariumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides: · 3BaO + 2Al Al2O3 + 3Ba Määramine q Leelismuldmetalle ja nende ühendeid saab määrata leekreaktsiooni abil: ü kaltsium põleb punakasoranzi leegiga ü strontsium põleb karmiinpunase leegiga ü baarium põleb kollakasrohelise leegiga q Sageli kasutatakse neid pürotehnikas (nitraatide või kloraatidena) Kasutamine v Be kasutatakse mitmetes sulamites (BeCu, berülliumpronks), tuumaenergeetikas neutronite aeglustajana. Mg kasutatakse samuti sulamites (kergsulamid Al ja Znga lennukiehituses), süüte ja valgustussegudes, rasksulavate metallide metallotermiliseks saamiseks
Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega Tööks vajalikud vahendid 1) leekpunkti määramise seade 2) analüüsitava kütuse proov 3) termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalselt temp-i, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temp. On leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused leegiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nim. Süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemp iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik
1. Kuidas toimub flambeerimine? Flambeerimiseks valatakse toidu peale kanget alkoholi, milleks võib olla kas liköör, konjak, brändi või rumm ning süüdatakse see põlema. Lenduv alkohol põleb efektse oranzikas-sinise leegiga ära ning alles jääb joogi meeldiv aroom. Kasutada saab vaid jooke, millel on kõrge alkoholi sisaldus. Kõige soovitavam on kasutada 40o alkoholi. Kangemad on liiga kergestisüttivad ning põlevad plahvatuslikult suure leegiga ning on seetõttu ohtlikud. Alkoholi tuleks enne toidule valamist ja süütamist soojendada, kuid temperatuur peab jääma alla 78oC sest muidu alkohol aurustub ning ei ole, mida süüdata. Peale pannile valamist tuleb see kiirelt süüdata, et alkohol ei jõuaks toidu sisse imenduda, sest see muudab maitse ebameeldivaks. Süüdata tuleks panni kohal lenduvad aurud, mitte jook ise. Serveeritakse kohe kui leegid on kustunud. 2. Flambeerimisel toimuvad muutused toidus
saj. Keskpaigani pirdusid, kuid Egiptuses kasutati juba väga ammu õlilampe. Pärast optiliste läätsede leiutamist oli päikesepaistelisel päeval väga kerge tuld saada. Tuletikud võeti kasutusele 19.saj. siis hakati kasutama ka petrooleumlampe ja laternaid. Sajandi lõpul tuli juba elektrivalgus. 2 Põlemine on keemiline reaktsioon, kus aine ühineb hapnikuga nii kiiresti et tekib kõrge temperatuur ja valgus ning jääkained. Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri. Põlevmaterjalid on kõik ained mis süttivad. Need ained võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Tahkete ja vedelate ainete põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid on süttimistemperatuur, põlemistemperatuur, leekpunkt, isesüttimistemperatuur ja ka plahvatus
3) proovivõtuandur avastab kontrollitavas ruumis torude kaudu andurisse imetud õhus põlemis ja/või pürolüüsiprodukte; 4) optiline liiniandur anduri töö põhineb valguse neeldumisel suitsus. 5. Vinguandur Reageerib vingugaasile (CO), mis on õhust raskem ja värvitu ning mis on teatud koguses surmavalt ohtlik. Vinguandur võiks olla paigaldatud ahjuküttega vms ruumidesse, kus on võimalik vingugaasi teke ilma suitsu ja muude põlemisgaasideta. 6.Leegiandur Avastab leegiga põlemisel tekkiva intensiivse infrapuna või ultraviolettkiirguse ja reageerib kohe leegi ilmumise hetkel. Leegiandur on sobilik paigaldada nendesse kohtadesse, kus lahtise tule kasutamine on suureks ohuks ning võib põhjustada plahvatusliku tule leviku. 4 Kasulikke nõuandeid
1. SÜSINIKU KEEMIA Kordamisküsimused 1. Süsiniku elektronskeem, o.-a.. 2. Süsinikuühendite paljususe põhjused. 3. Süsiniku aatomi ehitus. 4. Vesiniku, hapniku, lämmastiku ja süsiniku valentsolekud (sidemed). 5. Hargnemata, hargnenud ja tsüklilised ühendid. 6. Tasapinnalise ehk klassikalise, lihtsustatud, graafilise ja ruumilise struktuuri ning summaarse valemi koostamine. 7. Põlemise selgitamine (leegiga, leegita). Näiteid aeglase, keskmise kiirusega ja väga kiire oksüdeerumise kohta. 8. Süsiniku o.-a. määramine ühendis. 9. Orgaanilise aine täieliku põlemisreaktsiooni koostamine.
Krõps võeti pikkade pintsettide vahele ning põletati leeklambiga. Tulemus: Estrella –tugevam oranž leek – viitab suuremale naatriumi sisaldusele – reaktsioonil hõbenitraadiga võis siiski tekkida AgCl sadet, kuid hägususe tõttu ei olnud see silmaga eristatav; eraldus natuke suitsu ja tahma. Põles kaua, mis viitab suurele kalorsusele. Oli tunda rasva põlemisel tekkivat ebameeldivat lõhna. Leek ei olnud väga suur. Lay’s – Põles kauem ja suurema leegiga kui Estrella. Tugevam oranž leek – viitab naatriumi sisaldusele. Piraat – põles suure oranži leegiga – krõpsus on siiski naatriumisoola, mis siiski hõbenitraadiga võis eelmises katses reageerida, kuid tugeva hägususe tõttu ei olnud see silmaga eristatav. Põles kiiresti, sest krõps on väga õhuline ja hapnik pääseb põlemisprotsessile paremini ligi. Eraldus kõige tugevamalt suitsu ning oli näha rasva tilkumist. KATSE 7: Lõhna ja maitse määramine
· keemilised ained (naatrium, kaalium, väävel). 2) vedelikud: põlevad tööstustoorained, näiteks piiritus; 3) gaasid: atsetüleen, vesinik, ammoniaak, propaan-butaan; 4) aerosoolid (vedeliku osakesed pihustatud õhus); 5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga. Aerosoolid, tolmud ja gaaside segu õhuga võivad olla plahvatusohtlikud sobivates kontsentratsioonides. 3.PÕLEMISPROTSESS Põlemine toimub kas leegiga või ilma. Ilma leegita põlevad suure süsinikusisaldusega ained (tahm, koks, puusüsi). Enamik põlevaid aineid põleb leegiga. Nende põlemisel tekib küllaldaselt gaasilisi produkte. Homogeenne põlemine tähendab seda, et põlevad ained on ühes agregaatolekus. Heterogeenne põlemine tähendab, et põlevad ained on erinevates agregaatolekutes. Aine põlemistemperatuur gaasiliste põlemisproduktide temperatuur. Eristatakse teoreetilist ja tegelikku põlemistemperatuuri
inimeste hukkumine või suured varalised kahjud. 1)Tulekahju arenemise esimeseks astmeks on süttimine. Mõningatel juhtudel toimub süttimine hetkeliselt (plahvatuse tagajärjel tekkinud tulekahjud), kuid see võib kesta ka päevi ja nädalaid pikaldase soojenemisprotsessi tulemusena (suured turbahunnikud, mille sees toimub niiskuse ja soojuse tõttu käärimine ja eraldub palju kuumust). Tavaliselt kestab süttimise faas mõningaid minuteid Näiteks puit, mida tuleb natuke aega leegiga soojendada, enne kui see ahjus süttib. Paber vajab süttimiseks aga mõne sekundi. Tekkinud tulekolle võib ilma tulekahjuks arenemata iseenesest kustuda, kuid kui põlevmaterjali jätkub ning õhu juurdepääs ei ole takistatud, siis jõuab tulekahju põlemise astmesse. 2) Põlemise astmes hakkab süttinud ese järjest rohkem tuld võtma ning levitab seda edasi ka teistele materjalidele. Põlevatelt pindadelt hakkab toimuma suitsu eraldumine, mistõttu täitub ruum paksu suitsukihiga
Seetõttu saab järeldada, et polüestri märguvusomadused varieeruvad ning sõltuvad kanga töötlemisest. Akrüül (PC, PAN, PAC) Omadused Akrüüli ehk polüakrüülnitriilkiudu toodetakse nii kuiv- kui märgketrusmenetlusega. Akrüül on kerge kiud, mille tugevus ja venivus varieerub. Akrüülil on halb tule- ja kuumusekindlus, esineb pillingut ning elektriseerumist. Akrüül süttib kergelt ja põleb suure leegiga, põledes eraldub magusat lõhna. Märgumine kanga omadusi ei muuda.2 Kangas Põlemine Kangas süttis juba leegi kõrval ning põles sulades kiiresti. Järeldus: Katse tõestas, et akrüül on kergestisüttiv kangas ning põleb kiiresti. Märgumine Kuiva kanga kaal: -0,0180-(-0,0371)=0,0191g. Märja kanga kaal: 0,1326-(-0,0370)=0,1696g. 2 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk.
Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga. Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2) on valge tahke, vees vähelahustuv aine. Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida kasutatakse lahtistina, naha töötlemiseks ja tulekindlates materjalides. Magneesiumoksiid (MgO) on valge tahke aine, vees vähe lahustuv aine, hapetega reageerimisel moodustab magneesiumisooli. Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises. Magneesiumi avastamislugu:
KALTSIUM Põhiandmed Ca:+20 | 2)8)8)2) Metall 1s22s22p63s23p64s2 Nr. 20 40,08 Sulamistemperatuur 1115,15 K (842°C) Keemistemperatuur 1757,15 K (1484°C) Tihedus 1,55 g/cm³ O.a tavaliselt +2 Omadused Pehme Hõbedane Läikiv Reageerib kergesti Põleb punase leegiga Avastamine Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsiumamalgaani kuumutamine Robert Bunsen 1855 Isotoobid 6 stabiilset isotoopi 40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509
- puit - kivimid - soolad ja happed Füüsikalised omadused - gaasiline - värvitu - maitsetu - lõhnatu - vees lahustub - õhust raskem - vajalik kõigile elusorganismidele elutegevuseks Hapniku saamine - tööstus õhu fraktsioneerival destillatsioonil ja vee elektrolüüsil - laboris vee elektrolüüsil ja hapniku sisaldava ainete kuumutamisel Hapniku kogumine - õhuga täidetud anumasse - läbi vee Hapniku tõestamine - kui anumas on hapnikku, siis hõõguv puutikk süttib heleda leegiga põlema . Hapniku keemilised omadused - hapnik reageerib erinevate lihtainetega 1. metallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) 2. mittemetallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) - liitainetega reageerimine hapnikuga Hapniku kasutamine - põlemisel - hingamisel - keemiliste ainete saamisel - lõhkamistöödel Erandolukordadel - vee all - kosmos - haigla - kõrgmäestik - tulekahju Oksiidi on ühendid, mis tekivad lihtainete põlemisel. Nad on liitained mis koosnevad KAHEST ELEMENDIST,
võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga? -leek tekib ainult siis,kui põlevad mingid gaasid või aurud 7.Millistel tingimustel leek tahmab? -kui kütuse koostises on suhteliselt palju süsinikku jääb osa sellest täiesti põlemata
CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageerimine vesinikhalogeniididega CH#CH + HCl CH2=CHCl CH#CCH3 + HCl CH2=CClCH3 Põlemine(täielik) CH#CH + 2,5O2 2CO2 + H2O Tähtsaimad ühendid Etüün: 20.saj hakati kasutama majakate valgustusgaasina Toodetakse peamiselt kaltsiumkarbiidist, mida omakorda saadakse kustutamata lubja kuumutamisel koksiga Puhas etüün on värvuseta, lõhnata ja õhust veidi kergem gaas Õhu käes põlev etüün kollase tahmava leegiga. Etüünhapnik leeki kasutatakse metallide lõikamisel ja keevitamisel. Etüüni tähtsus keevitusgaasina aga langeb.
Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Plastiline metall Hakati kasutama u 10 000 aastat tagasi Üks esimesi inimkonna poolt kasutatud metalle (vask + tina = pronks) Relvad, ehted, raha jne Hea soojus- ja elektrijuht Vask + mangaan + nikkel = elektritakistid reostaatidele Tsink 4 stabiilset isotoopi Tihedus 7,14 g/cm³ Sulamistemperatuur 419°C Keemistemperatuur 907°C Värvus sinakashall Tuhmub niiske õhu käes Põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga Kasutatakse terase galvaniseerimiseks Tehakse münte See leidub enamikes vitamiinides, kaitseb nahka ja lihaseid enneaegse vananemise eest Kasutatud allikad https://www.slideshare.net/merleke/siirdemetallid https://et.m.wikipedia.org/wiki/Vask https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tsink Aitäh!
Impulss võib olla avatud (leek, säde, hõõguv keha, valguskiirgus) või peidetud (keemilise reaktsiooni soojus, mikrobioloogiliste protsesside juures eralduv soojus jne). 5 Annika Luikjärv Põlemine 3. Põlemisprotsess Põlemine toimub kas leegiga või ilma. Ilma leegita põlevad suure süsiniku - sisaldusega ained (tahm, koks, puusüsi). Enamik põlevaid aineid põleb leegiga. Nende põlemisel tekib küllaldaselt gaasilisi produkte. Homogeenne põlemine tõhendab seda, et põlevad ained on ühes agregaatolekus. Heterogeenne põlemine tähendab, et põlevad ained on erinevates agregaatolekutes. Aine põlemistemperatuur gaasiliste põlemisproduktide temperatuur. Eristatakse teoreetilist
Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulike lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põlemisprotsess kulgeb täielikult, siis tekivad esialgsete toksiliste ainete asemel keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi. Kui aga põletatavas gaasis on kloori-, väävli- või lämmastikuühendeid või kui põlemine ei kulge täielikult, siis tekivad sageli keskkonnale kahjulikumad ühendid kui seda olid algühendid. Heitgaase võib põletada lahtise leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Gaasi võib põletada lahtise leegiga, kui selle energiasisaldus on piisav ja kui põletamisel ei teki keskkonnale ohtlikke aineid. 6. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Kõige efektiivsemaks ja ka odavamaks SO2 heitmete vähendamise meetodiks oleks väävli sidumisastme suurendamine põlemiskolletes. Garanteeritud tulemuse annaks vastavate tehnoloogiliste protsesside kasuutamine, milliseid võib jaotada kolme gruppi:märgmeetodid,
okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Ehitus ja asend perioodilisussüsteemis · Tsink sümbol: Zn · Asub 4 perioodis II B rühmas · keemiline element järjenumbriga 30, metall. · Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Omadused, kasutamine ja tähtsus · Keskmise reageerimisvõimega · sinakashall metall · tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga · tihedus 7,14 g/cm³. · sulamistemperatuur 419°C · keemistemperatuur on 907°C. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsink sisaldub enamustes vitamiinides Tsinki tähtsamad ühendid ja kasutamine · ZnSO4-Tsinksulfiid · kasutatakse luminestsentsi värvainena kellaosutitel ja muudel esemetel, mis pimedas helendavad · ZnCl2-Tsinkloriid · kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina
OKSIIDID Oksiid-ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Nimetused: · Püsiva o.a astmega metallide korral nimetusse metalli o.a d ei märgita. Need on A rühma metallid v.a Sn ja Pb. · Muutuva o.a metallide korral märgitakse o.a väärtus oksiidi nimetusse · Mitemetallide korral antakse nimetused eeliidete abil. Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oks...
aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe reageerimisel vesinikkloriidhappega. Aniliin võib sattuda organismi läbi naha. Verre sattumisel muutub hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei seo enam hapnikku. Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliinvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Lõhnalt meenutab aniliin roiskunud kala. Aniliin on oluline keemiatööstuses. Tänapäeval
Õhk on gaaside segu, mis koosneb N 2 (78%), O2 (21%), Ar, H2O, CO2 jt. (1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril
Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud – nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Keemilised omadused: Metaani homoloogilise rea liikmete keemilised omadused on ühesugused. Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. Põlemine – Kõik alkaanid põlevad. Madalamad põlevad vähemärgatava ja kahvatu leegiga. Põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur. Oksüdeerijate toime - Tavalisel temperatuuril alkaanid oksüdeerijate toimel ei reageeri. Lagunemine kõrgel temperatuuril – Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning vedeltatult vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisesse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Alkaane tarvitatakse samuti
Tsink Tsink on sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Tsingi sulamis-temperatuur on 419°C ja keemistemperatuur 907°C. Tsink reageerib hapete, alkaani ja teiste mittemetallidega. Temperatuuril 100°C kuni 210°C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. (Olles kuumutatud üle 210°C muutub tsink rabedaks ja pulbristub vormimisel kergesti).
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA
Tsink Mis on tsink? Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink kergesti vormitav. Üle 210 °C kuumutatuna muutub metall rabedaks ning vormimisel pulbristub kergesti. Magnetilisi omadusi tsingil pole. Tsingi rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tsingist on vermitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist
.. 7) Alkoholide mõiste ja üldvalem, nimetuse andmine Alkoholid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsivesiniku radikaalist ja hüdroksüül rühmast (OH) Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse ool'iga. Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik. om.: kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Põleb peaaegu nähtamatu leegiga. Kasutamine: antifriis, lahusti, kütus 9) Etanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: C2H5OH või CH3CH2OH Füüsik. om.: iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv tuleohtlik vedelik, seguneb veega igas vahekorras Kasutamine: alkohoolsete jookide tootmine, autokütus, lahusti (vähesel määral). 10) Süsivesinke molekulaarsed ja struktuurvalemid
perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38|2)8)18)8)2). Avastus 1970 inglise teadlane A. Crawford, vaba metallina eraldas s-i esmakordselt H. Davy 1808. OMADUSED Keemilised Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsium põleb karmiinpunase leegiga. Suuri probleeme tekitab strontsium, mis satub keskkonda tuumakatsetuste käigus. Strontsium ladestub luudes, vahetades välja kaltsiumi. Organismi satub see ühend sageli lehmapiimaga, läbides eelnevalt jada: muld-taim-veis. Füüsikalised Strontsiumi sulamistemperatuur on 769 °C ja sulamis temperatuur on 1384 °C. Elemendi tihedus on 2,6 g/cm3 ning agregaatolek toatemperatuuril on tahke.
| tuleohtlik, mürgine, nõrga lahusti ja kütusena. H--C--O--H alkoholilõhnaga vedelik. Metanool tekib | Keemis- ja sulamistemp. looduses mõningate H on vee omast väiksemad. anaeroobsete Metanool Metanool põleb praktiliselt bakterite ehk nähtamatu leegiga. On ainevahetuse puupiiritus lõhnalt ja maitselt sarnane tulemusena, etüülalkoholile ehk päikesevalguse etanoolile. Juhtub tihti toimel oksüdeerub metanooli mürgistusi, see aja jooksul taas mis kahjustavad süsihappegaasiks ja nägemisnärvi; tagajärjeks veeks.
Keemia Mõisted: Aatom: nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused , neutraalne . Koosneb tuumast ja elektronidest . Aatommass: aatomi mass aatommassiühikutes , tähis A. Ioon: on aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Molekul: on aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis. Koosneb ühest või mitmest aatomist. Lihtaine: on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine: on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on ...
Allotroopia keemiliste elementide esinemine mitme lihtainena, näiteks: O,P, C (allotroobina) -erinevad struktuuri poolest, esinevad sellistel mittemetallidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulide/aatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast...
Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer
Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr reageerib hapetega moodustades sooli Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. + C6 H 5 NH 2 + HCl C6 H 5 NH 3 Cl -
Etüün/atsetülee ebameeldivaid lõhnu(küüslaugu, keemiatööstuse toormena, n bensiini jt). Täiesti puhas etüün on eeskätt etaanhappe ja aga värvuseta, lõhnata, õhust veidi polümeeride valmistamisel. kergem gaas. Õhu käes põleb etüün kollase tahmava leegiga. Plahvatusohtlik. Värvuseta iseloomuliku lõhnaga gaas. Kasutatakse keevitus- ja Etüünist palju stabiilsem, annab õhus majapidamisgaasina. põledes kõrge temperatuuri. CH3-CC-H Propüün
lämmastiku keemistemperatuuride erinevust. Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil; Õhu fraktsioneeriv destillatsioon. Hapniku tõestamise võimalus Puhtas hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini kui õhus. Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema; Hõõguv pird süttib hapnikus. Põlemisel ained oksüdeerivad. Hapnik käitub põlemisreaktsioonides oksüdeerijana. Elemendi aatomite tinglikku laengut ühendis nim elemendi oksüdatsiooniastmeks. Oa näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. M=P*V; P=M/V; V=M/P
KNO3 pird Katse käik · Pandi kokku statiiv. · Pandi katseklaasi kaaliumnitraati (KNO3) ~2cm3 · Süüdati piirituslamp 3 · Kuumutati kaaliumnitraati kuni selle sulamiseni ja jätkati kuumutamist kuni gaasimullide eraldumiseni · Süüdati pird · Põlev pird muudeti hõõguvaks. · Pandi pird otsapidi katseklaasi otsast sisse. · Pird süttis leegiga põlema. Analüüs Hüpotees oleks osutunud õigeks kui katse oleks välja tulnud. 4 Joonis nr. 1 Hapniku saamine ja tõestamine kuumutamise teel Katse nr.2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil Eesmärk Saada ja tõestada hapniku vesinikperoksidi ja kaaliumpermanganaadi abil. Hüpotees Katse käigus eraldub O2 5 Vajalikud vahendid
Seejärel puistatakse ülemise mahuti kaudu seadmesse väikene kogus katalüsaatorit mangaan(IV)oksiidi MnO2, misjärel ava kohe kummikorgiga suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2. Hapniku kindlakstegemine Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. 3. Hapniku omadused 3.1. Keemilised omadused Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused Lõhnatu Värvuseta Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe 4. Hapniku tähtsus/kasutamine 4.1 Levik looduses:
Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atomaarne hapnik ehk monohapnik Tekib vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik Palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik Ebapüsiv, üksik aatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks Trihapnik ehk osoon Terava lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas Ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapniku Väga tugev oksüdeerija Võib kasutada joogivee
oks.aste on 0 ,siis väävel põleb ja on redutseerija S0 + O02 = SIVO-II2 Oks.aste on IV,siis redutseerivad omadused on tugevamad, kui oksüdeerivad NIVO2 + SIVO2 + NIIO + SVIO3 Protsess on oluline happevihmade tekkes. Kõrgeima oks.astmega ühend ei saa olla redutseerija. Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid ( keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.Gaasiline H2Spõleb õhus sinaka leegiga. Tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini. Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
