· Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mis on hügroskoopsus? Millised materjalid on suure hügroskoopsusega? Hügroskoopsus-materjali omadus imeda endasse niiskust õhust, puitmaterjalid · Milliste materjalide puhul on oluline veetihedus? Hüdroisolatsiooni materjalide puhul · Milliste materjalide puhul on oluline aurutihedus? Aurutõkkematerjalid · Kuidas mõõdetakse materjali külmakindlust? Materjali omadus veega küllastunud olekus taluda vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnustega ja tugevusega kaotuseta · Millised materjalid peavad olema külmakindlad? Väliskeskkonnaga kokkupuutuvad ehituskonstruktsioonid · Miks on soojajuhtivus, ühik? Soojusjuhtivus-materjalide omadus juhtida soojust läbi endas.Vastandmõiste soojuspidavus
· Materjal paisub,pehmeneb,mureneb,soojajuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus,tasakaaluniiskus · Omadust imada niiskust übritsevast (õhu-)keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. · Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auruõhust materjali pinnal. · Kuiv materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisalduse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus · Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. · Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet pa-des. Kümalkindlus · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunult(täisimbunult)talude lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. · vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. · Kümakahjustused tekivad,kuna jää maht on 10% suurem vee mahust.
2300 mg/l; C5-C6-alküülmetüüleetrid maks. 1100 mg/l; benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen kokku ~ 200 mg/l; 20°C). · Jaotustegur- (n-oktanool/vesi ) Log KOW > 3 (bensiini süsivesinikud) log KOW = 0,94- 1,43 (MTBE) ja log Kow = 1,6...2,5 (C5-C6- alküülmetüüleetrid), etanool log Kow = -0,3, ETBE log Kow = 1,48. · Viskoossus- Kinemaatiline viskoossus < 1 mm²/s (38 °C; vesi = 0,6 mm²/s). · Muu teave- Aurutihedus > 3 (õhk = 1). Isesüttimispunkt: min. 280°C (hinnang) 2. Diislikütus Tihedus 15 °C juures EN ISO 12185 3 suvine kg/m 820...845 EN ISO 3675 talvine kg/m3 800...845 Tsetaaniindeks min 46,0 EN ISO 4264 Tsetaaniarv EN ISO 5165
> Materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojusjuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus > Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. > Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. > Kui materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisaldusega märg materjal kuivab sellise õhuniiskuse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus > Aurutihedus on materjali omdus endast auru läbi lasta. > Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pades. Külmakindlus > Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud (täisimbunult) taluda lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. > Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. Külmakindlus > Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust.
Välisvoodri all oleva tuulutusvahe alla ning vahetult soojustuse külmema poole peale. 30. Nimeta keramsiitplokk? Fibo 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi, Betoneks 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Koostis: kramsiitplokk koosneb valdavalt kergkruusast ja betoonist, betoonplokk betoonist Tugevus (ca 250mm plokk): keramisiit kuni 5 N/mm2, betoon kuni 9 N/mm2 Mass: Betoonplokk on oluliselt raskem kui keramsiitplokk Aurutihedus: Betoon on aurutihe, keramsiit ei ole 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? Üldjuhul pole soovitatav seestpoolt soojustada, kuid palkseina puhul saab teha erandi juhul kui seespoolne soojustuskiht pole paksem kui 1/3 välisseina paksusest. 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? Ei. 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioon 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal?
..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega. Poorsus näitab, kui suure % kogumahust moodustavad poorid. Veeimavus on materjali võime imada vett kokkupuutes veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda õhust niiskust. Veeläbilaskvus on materjali võime vett läbi kasta, sõltub pooridest ja nende kujust
Veeauru difusioonitakistuse näitaja samaväärsus soojustuse näitajatega (kuna asub soojustusest väljapool) 80 40 AURUTÕKKEMATERJALIDE OMADUSED Aurutõke on ette nähtud niiskuse konstruktsiooni tungimise vähendamiseks nendes tarindites kus seda on arvutuslikult vaja. Aurutõkke materjalide väga tähtsad omadused on: Aurutihedus (väga suur veeauru difusiooni takistus). Hinnatakse ühikutes m2hPa/mg ja aurutihedus peaks aurutõkkeks nimetamisel olema <0,5 m2hPa/mg Mehaaniline tõmbetugevus, membraanimaterjali paksus, sitkus, läbistuskindlus, löögitugevus Termiline stabiilsus Ajas garanteeritud kestvus (ettenähtud kasutuskohas kasutamisel) eriti oluline pinnasega, kõrge temperatuuri ja ultravioletiga kokkupuutuvatel materjalidel. Näide: tavaline PE kile laguneb pinnases mõne aastaga.
Hügroskoopse materjali niiskuse sisaldus kõigub vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida
õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, auru rõhk materjali pinnal sõltub aga materjali niiskusest ja tema temperatuurist. Veeläbilaskvus: omadus vett läbi lasta. See sõltub poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid mat. nim. hüdroisolatsiooni mat. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Ühikuks on gaasi läbilaskvuse koifitsent, mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1 h jooksul kui kuubi vastaskülgedel on rõhuvahe 1 Pa. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta, sarnane gaasitihedusega kuid auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 1.2 EM termilised omadused: Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat. kasutamise kohast .
Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg 9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides. 2.Ehitusmaterjalide termilised omadused 1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta. 2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on
poorid). Neid nimetatakse ka hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse mitmesuguste kihtide loomiseks. gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefistent mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1Pa. Aurutihedus sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on
pooridest täitub veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust
Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab.Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temp. Veeläbilastuv: omadus vett läbi lasta. Sõltub mat poorsusest ja pooride kujust( avatud või suletub).Veetihedaid mat nim hüdroisolatsiooni mat. Ja neid kasut vetpidavate kihtide moodustamiseks. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 2. EM termilised omadused: Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse.
12 Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. Neid kasutatakse mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks. Gaasitihedus. See on materjali omadus lasta endast läbi gaasi. Gaasitiheduse ühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsent. See on gaasi hulk (liitrites), mis läbib 1 m³ kuupi (kõik servad on 1 m) ühe tunni jooksul, kui gaasi rõhkude vahe vastaskülgedel on 1 Pa. Aurutihedus. Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Selgita, mis on materjali mahumass ja erimass. 2. Selgita, mis on materjali puistemahumass. 3. Selgita, mis on materjali poorsus. 4. Milliseid materjali omadusi mõjutab tema poorsus? 5. Mida näitab materjali kaaluline veeimavus? 6
annaabi.ee 
