Rakendatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate tootmisel. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (näit trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Koobalt on põhiliseks legeerivaks lisandiks kiirlõiketerastes W ja Mo kõrval, tõstes terase soojuspüsivust (tõus kuni 12% Co-sisalduseni). Volfram 74 Omadustelt on volfram metall. Tema tihedus normaaltingimustel on W 19,25 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 3422 °C. Rasksulavuselt jääb 183,85 volfram maha vaid süsinikust. Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks samuti kaarlampides ja elektrontorudes.
Kõige lihtsam on tuua näide elektrijuhtmete näol. Ilma elektrijuhtmeteta ei oleks elektrit ja ilma metallideta poleks elektrijuhtmeid. Minu kodus on kõik juhtmed tehtud vasest, kuid on olemas ka alumiiniumist juhtmeid. Elektrijuhtmetes kasutamiseks on vask hea sellepärast, et ta on hea elektrijuht ja tal on väike eritakistus. Samuti leidub minu kodus vaske ehetes ja eurosentides. Teine väga tähtis metallide kasutusala on elektripirnide hõõgniidid. Minu kodus on need tehtud volframist. Volfram on parim metall hõggniitide valmistamiseks, sest see on peaaegu kõige rasksulavam metall. Üks väga levinud metall on alumiinium. See on kerge ja hea peegeldusväimega ning tal on hea elektrijuhtivus. Minu kodus on alumiiniumist tehtud paljud lambikuplid, peeglid, mahlaauruti, kausid, vannitoa lagi ja paljud mööbliosad. Kõige tuntum metall on arvatavasti raud. Minu kodus on kõige rohkem rauda raua sulamite
jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe... rasksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 1539 °C titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram Metallide esinemine maakoores
....................................................................................................................4 2.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE ............................................................................4 2.2. OMADUSED ...........................................................................................................4 2.3. KASUTAMINE .......................................................................................................4 3. Volfram (W)....................................................................................................................5 3.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE ............................................................................5 3.2. OMADUSED ...........................................................................................................5 3.3. KASUTUSALAD ....................................................................................................5
· Molübdeen(IV)oksiid pruunikaslilla värvusega · Molübdeeni peamiseks ühendiks on molübdeniit. · Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu. · Teda nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks. · Tal on väike soojuspaisumistegur ja lisaks juhib ta hästi elektrit. · Molübdeenist valmistatakse näiteks püssitorusi. · Kunagi kasutati molübdeeni värvi tegemiseks. (punast,sinist,kollast,pruuni) Volfram · Selle avastas 1781 aastal Carl Wilhelm Scheele. · Volframi nimetus tuleb saksa keelest ( wolf hunt ja vanagermaani keeles Ramm lammas ) · Esineb looduses 5 isotoobina · Aatomnumber : 74 · Aatommass : 183,83 · Tihedus : 19,30 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 3380 °C · Keemistemperatuur : 5500 °C · Volfram on keemiliselt väga püsiv metall. · Külma ega kuuma veega volfram ei reageeri. · Kõige aktiivsemalt reageerib volfram fluoriga.
LEGEERIVAD ELEMENDID TERASES Volfram (W) Volfram on valkjashall raske metall, sellel on metallidest kõrgeim sulamistemperatuur 3695 K (3422 °C) ja väga väike soojuspaisumistegur. Volframi lisamine terasele tõstab materjali kõvadust ning kulumiskindlust ka kõrgetel temperatuuridel, mis tõttu on volfram põhilisand (kuni 18%) kiirlõiketerastes. Kuna wolframi lisamine aitab kaasa karbiidide tekkimisel, saab volframiga legeeritud terast kasutada edukalt ka tööriistaterasena. Termotöötlusel aitab volfram sarnaselt paljudele legeerivatele elementidele takistada austeniiditera kasvu ning suurendada läbikarastavust. Volframi kasutatakse veel ka hõõglampide hõõgniitides, röntgentorude anoodides, kaarleekelektroodides
kui alternatiivsed lahendused. Fakt, et roostevaba teras ei vaja värviga katmist ega regulaarset hooldust, oli piisav argument kompenseerimaks roostevaba terase veidi kõrgemat hinda võrreldes tavalise terasega. Veelgi enam, värvi, täitematerjalide ja tugiraamistiku tihendamise arvelt oli võimalik kaalu 2 tonni ulatuses vähendada. Kergema rongi eeliseks on energia kokkuhoid. Teine legeeriv element oleks volfram, see tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1…2%. Kui volframi on rohkem (6% - 8 %) on tegu kiirlõiketerasega (näiteks
Lisandid suurendavad võrreldes hõbedaga materjali kulumiskindlust ja kõvadust, samas suurendavad mingil määral eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallkeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. 4 Volfram (W)- kõva, rasksulav raske metall, suure kaare- ja erosioonikindlusega, olles seejuures ka küllaltki hea elektri- ja soojusjuht. Vajab suurt kontaktisurvet. Ammoniaagi, fenoolide jms aurud soodustavad volframi korrodeerumist. Volfram leiab käsutamist liikurmasinate süütesüsteemides katkestite kontaktidena, impulsskontaktidena, kaarekustutus-kontaktidena jne. Ka käsutatakse volframit kontaktimaterjalina mitmesuguste sulamite (hõbedaga,
Hõõglamp Koostaja:Ivar Turja Klass:10a Ajalugu 1800.a. leiutas Edison esimese praktilise hõõglambi Esimese katse teha hõõglampi tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1904.a. tulid Euroopa turule esimesed volfram lambid. 1950.a. oli volfram lampide tehnoloogia lõppu jõudnud. Elektripirni ehitus: 1 -- kuumakindlast klaasist kest 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volframist hõõgniit 4 -- ühendusjuhe põhjakontaktiga 5 -- ühendusjuhe sokliga 6 -- tugivardad 7 -- klaastoestik 8 -- ühenduskontakt sokliga 9 -- keermestatud sokkel kontaktiga 10 -- isolaator 11 -- põhjakontakt Kasutamine Nüüdsest hakatakse neid ümber vahetama säästu pirnide vastu.
vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine
5. Kaitsegaasi magnetklapp kaitsegaasi voolu reguleerimiseks; 6. Juhtpaneel keevitusprotsessi juhtimiseks. 7. Veepump ja relee jahutusvee ringlemiseks ja relee kontrollib jahutusvee taset ja selle puudumisel lülitab keevitusvoolu välja. Peale selle on aparaadis alaldi plokk ja ventilaator alaldi ploki kui ka jahutusvee jahutamiseks. TIG keevituspõleti. 1. Gaasidüüs; 6. Keevitusaparaadi töö lüliti. 2. Volfram elektrood; 7. Kaitsegaas töökohale. 3. Elektroodi survehülss e. tsangi. 8. Jahutusvee pealejooks. 4. Elektroodi kate e. kübar. 9. Keevitusvoolu juhe. 5. Kaitsegaas. 10. Jahutusvee tagasijooks jahutisse. 7 TIG keevituspüstolite tüübid. Keevituspüstoli kuju Jahutuse viis Keevitusvoolu suurus
suur kõvadus, tugevus, kulumis-ja temperatuurikindlus. Tähtsamad terase legeerivad elemendid on järgmised: Kroom on tähtsaim legeeriv element, tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Moodustuvad kar- biidid parandavad terase lõikeomadusi. Nagu süsinikki alandab kroom terase plastilisust, seetõttu on saeterastes kroomisisaldus väiksem kui 1%, freeside ja nugade terastes sisaldub kroomi aga kuni 12%. Volfram tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1...2%. Vanaadium on üks parimaid terase legeerivaid elemente, mis tõstab terase tugevust, jäikust, kõvadust ja plastilisust
Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Tabel 1.1. Elementide keemilised sümbolid ja aatomnumber Keemiline element Keemilise Aatomnumber elemendi e. järjenumber tähis Metallid (tahked) Alumiinium Al 13 Hõbe Ag 47
sirutatud sõrmed näitavad pos. Osakesteliikumiskiirust, magnetväli B on suunatud peopessa, siis 90C all väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda F=qvBsin aAine mag läbitavus näitab mitu x on magjõud aines suurem magjõust vaakumis (jõud aines/jõud vaakumisF0)Ferromagneetik- aine, mis tugevdab palju kordi magnetväljasid ja magneetub kergesti (Fe ja kroom)Paramagneetik-aine, mis õige vähe magneetub ja õige pisut tugevdab magnetvälja (AL ja volfram)Diamagneetik-aine, mis nõrgendab magnetväljasid ja peaaegu ei magneetu (vask ja kuld)Magneetiline infosalvestus-perioodiliselt tekitatakse domeene ja hiljem loetakse neid (kassett) Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja
Legeeritud tööriistaterased ei ole keevitatavad. Legeeritud terasest lõikeriistadega võib töötada temperatuuril kuni 350º...500ºC C. Legeerivate elementide sisaldus annab lõikeriistale töödeldavuse, teritatavuse ja termilise töötluse võimaluse. 1.3.1 Kiirlõiketeras See on kõrgelt legeeritud tööriistateras. Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram, mis viiakse legeeriva elemendina sisse suures Koguses (6% - 8%). Volfram suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600ºC juures, mis teeb kiirlõiketerase võrreldes süsinikterasega 3- 3,5 korda paremaks. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad. Nüüd on hakatud valmistama ka puidulõikeriistu nn poolkuumuskindlatest terastest, selle vahe seisneb selles, et lisaks väiksemale volframi hulgale on suur kroomi sisaldus. Suurest
20 m/min Gaasikulu 8 l/min Kaasaegsetel seadmetel muudetakse keevitusvoolu sagedust 30...300Hz ning hoitakse keevituspinge 12...14V. Kui parameetrid ja kaitsegaasid valitud siis võib materjali maha panna ja kokkukeevitada, sest keevitus on lühike üksiktootmisel. Lisamaterjalid Minu materjal on kõigest 2mm paks seega TIG keevitust kasutades sulatab servad kokku, ilma lisamaterjali(vardaid) kasutamata. Kasutatakse TIG keevitusele omast volfram elektroodi. Keevitades vahelduvvooluga alumiiniumi ja selle sulameid teritatakse volfram elektroodi ots 90 kraadiseks. Kaitsegaasina kasutatakse MISON(Ar+0.03% NO) või puhast Ar(99.99%) ehk Argon 4.8, Argon S. Samuti võib ka kasutada Helium 4.5 kaitsegaasi. Mina valiksin kaitsegaasiks MISON gaasi, sest segugaaside kasutamisel tekib vähem keevitussuitsu ja kahjulikke gaase. Tooriku ettevalmistamine Ma pean kokku keevitama kaks toru detaili, seega pean ma ise valmistama detaili tooriku
Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi.
........................................6 1.1.5 Tsink ( Zn ).......................................................................................................................................6 1.1.6 Alumiinium ( Al ).............................................................................................................................6 1.1.7 Germaanium ( Ge )..........................................................................................................................7 1.1.8 Volfram ( W )...................................................................................................................................7 1.1.9 Titaan ( Ti )......................................................................................................................................7 1.1.10 Elavhõbe ( Hg ).............................................................................................................................7 1.1.11 Tina ( Sn )......................................
Kõige tuntum neist oli Salpeetrisõda kus Suurbritannia ja Tsiili võitlesid üheskoos Boliivia ning Peruu vastu. Salpeetrisõda rõhus Ladina-Ameerika majandusele. 20. Sajandi algust iseloomustas USA sissetungid Panamasse, Kuubasse, Haitisse, Dominikaani Vabariik ning teistesse Ladina-Ameerika riikidesse.Mitte ükski Ladina-Ameerika riik ei osalenud esimeses maailmasõjas, sest nad tahtsid olla neutraalsed, aga siiski varustati Atlandi riike toorainetega , nagu näiteks volfram, vaskantimon jne. Esimese maailmasõja lõpul kuulutas Ladina- Ameerika Keskriikidele sõja. Selle sõjaga kaasnesLadina-Ameerika jaoks soodne olukord, mis omakorda tähendas, et sõdivate riikide import vähenes ning traditsiooniliste eksportartiklite järele nõudmine suurenes. Pärast sõda kiirenes rahvusliku tööstuse areng. Samuti kiirenes ka kaubatootmise ning põllumajanduse areng . Rahvuskodanlus suurenes üha enam.
üliväikestes kogustes. Elavhõbeda aurud ja ühendid on mürgised ja ohtlikud. Eriti ettevaatlik tuleb olla vaba metalliga, mille tilgad võivad kergesti laiali paiskuda. Eriti kahjustab Hg närvisüsteemi, põhjustades taju ja mõtlemise häireid, mälu nõrgenemist jms. Eluohtlik on nii akuutne kui ka krooniline mürgistus. Surmav annus inimesele on u 200 - 300 mg. Vedela metallina on Hg lühiajalisel kokkupuutel suhteliselt ohutu. Ohtlik on aurude regulaarne sissehingamine. 7 VOLFRAM Levimus ja ajalooline aspekt W on looduses vähelevinud element. Peamised mineraalid on koostiliselt volframaadid, neist tähtsamad on stoltsiit, volframiit ja seliit, viimane oli nimetatud rootsi teadlase ja tema uurija C.W.Scheele auks. Just tema üliõpilased saaksid 1783. a eraldada uue keemilise elemendi W. Omadus W Sulamistemp, 3410 Keemistemp, 5560 Tihedus, g/cm3 19,40
Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt),
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. Pöörata erilist tähelepanu metallide kasutamisele ja selle muutusele. 2. Metallide ja sulamite liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, keemilise aktiivsuse järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt.
temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul temperatuuril (°C) Alumiinium Elavhõbe Eeter Hapnik Hõbe Kuld Lämmastik Piiritus (etanool) Plaatina Plii Raud Räni Tina Tsink Vask Vesi Vesinik Volfram 4. SI mõõtühikud Füüsikaline suurus Tähis Mõõtühik Ühiku tähis Pikkus meeter Mass kilogramm Aeg sekund Temperatuur kelvin Ainehulk mool Elektrivoolu tugevus amper
Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m3. Viimaste puhul erista- takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300
Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteraste keevitamine · 2.4 Legeerteraste keevitamine 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine · 3
Deklinatsioon- nurk maa geograafilise põhjapooluse ja ma magnetilise lõunapooluse vahel 1 tesla- Selline magnetvälja tugevus, mis tekib kui voolutugevus juhtmes on 1A ja iga meetri kohta mõjub jõud 1N 1 amper- eelektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 C Ferromagneetik- Aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi (Fe, Cr) Parramagneetik- aine, mis veidi tugevdab talle mõjuvat magnetvälja (al, volfram) Diamagneetik- aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja (Au, Ag) Magnetiline infosalvestus põhineb tekitatakse ferromagneetikus domeene ja pärast loetakse neid Kruvireegel- Kui parema keermelise kruvi kulgemise suund ühtib magnetvälja suunaga, siis kruvipea pöörlemise suund on elektrivoolu suunaks Samasuunaliste voolude korral 2 juhet tõmbuvad, erisuunaliste voolude korral aga tõukuvad
nisukasvatusele. Tihedama asustusega rannikualadel on spetsialiseerutud intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Kuna riigis on vahemaad suured, siis on enim soositud õhutransport. Eluliselt tähtis on õhutransport hõredalt asustatud kesk- ja lääneosas. 3. Austraalia loodusvarad on boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta. 4. Austraalia asub India-Austraalia laamal. On toimunud maavärinad. Sellel sajandil pole vulkaanipurskeid toimunud. 5. Kliimat kujundavad järgmised tegurid: õhuringlus, hoovused ja topograafia. 6. Kliima üldiseloomustus: Austraalia asub troopilises kliimavööndis. Valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Keskmine
Nikkel on ferromagneetik, Curie’ punkt on 631K. Mõju terase omadustele – terase sitkuse, külmhaprusläve ja korrosioonikindluse tõus. Muud kasutusalad - Osa metallist toodetakse ferroniklina (sulam rauaga, mida saab kasutada teiste Ni-sulamite saamisel). Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua- kui ka värviliste metallide sulamite koostises. Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosiooni vastu. Volfram (W) – Valkjashallikas raske metall, tihedus 19 250 kg/m3. Volframil on kõigist metallidest kõige kõrgeim sulamistemperatuur: 3422 °C ja väga väike soojuspaisumistegur. Mõju terase omadustele – Tõstab HB ja kulumiskindlust. Muud kasutusalad – Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks, samuti kaarlampides ja elektrontorudes. Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina.
Võrdne üksikute kehade B-vektorite summaga. Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub mv's indoktsiooniga B Lorentzi jõud F(l) = q v B sin Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suunaga kui ka mv suunaga. Diamagneetik on aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja. M läbitavus on veidi väiksem ühest. Kuld, vask, tsink. Paramagneetik on aine, mis veidi tugevdab talle mõjuvat mv. Veidi suurem ühest. Alumiinium Volfram. Ferromagneetik tugevdab talle mõjuvat mv tuhandeid kordi. M läbitavus 10³-4. Raud, koobalt, Nikkel. Ümbermagneetumine on piisavalt tugeva magneetilise välisjõu mõjul doomenide välja eelisssunda muutmine. Ferromagneetiku viimist oma täieliku puudumise seisundisse nim demagneetimiseks. Kui mähise osa on seda pidi siis osast jookseb elekter läbi. Elektrivool vastupäeva. Sellele juhtmele ( A) mõjub jõud paberist välja poole. Sellele jutmele (B) paberist Sisse
3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm 3 8. Magnetiseeritavus: ferromagneetilised: raud (Fe), koobalt (Co), nikkel (Ni)- tugevalt magneetiseeritavad paramagneetilised: alumiinium (Al), kroom (Cr)- nõrgalt magnetiseeritavad
8 °C ja juulis 24-32°C. · Aastane sademetehulk on 500-1000 mm 4. Portugali suuremad saared on Madeira saar ja Assoori saarestik. 5. Portugali suuremad järved on Lagoa Verde ja Lagoa Azul, Lagoa do Fogo. 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. · rikkalikud kalavarud · Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. 7. Iseloomusta Portugali rahvastikku. Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 mln majanduslikult aktiivne on umbes 50% rahvastikust. Elanike keskmine vanus on 38,2 aastat: meestel 36,06 ja naistel 40,33 aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto
Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Plastidel on tihedus 1000…2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700…22 000 kg/m3. Viimaste puhul erista- takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300
Tehnikas nime kergmetallideks metalle, milletihedus on alla 5.0g/cm3.Enamik metalle on raskmetalle. Metallide tihedus sõltub metalliaatomimassist. Mida suurem on aatomimass, seda suurem on tihedu. Teiseks sõltub metalli tihedus metalli kristallvõre ehitusest, mida väiksem on metalliaatomite kaugus kristallvõres üksteises seda lähemal on aatomid üksteisele ja seda suurem on tihedus. Metallide sulamistemperatuur. Metallide sul.temp on piirides -39(elavhõbe) kuni 3400(volfram).Enamik metalle on rasksulavad.Rasksulavuse piiriks on tavaks võtta 100C*. Üle 100C* sulavad vask ja raud. Metallidel on suur soojuspaisumine.Soojenemisel suureneb metallide ruumala,, See on seotud sellega, et soojendamisel suureneb kristallvõres metalliaatomite vaheline kaugus. hape + metall =>> sool + H2 metall aktiivsem vesinikust hape + alus.oks =>> sool + H2O alati hape + alus =>> sool + H2O alati
28 Nikkel Ni 68 Erbium Er 108 Hassium Hs 29Vask Cu 69 Tuulium Tm 109 Meitneerium Nit 3OTsink Zn 70 fJterbium Yb 110 Darmstadtium Ds 31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg 32 Gennaanium Ge 72 Hafnium Hf 112 Koperniikium Cn 33 Arseen 73 Tantaal Ta 113 Nihoonium Nh 34Seleen Se 74 Volfram W 114 Fleroovium Fl 35 Broom Br 75 Reenium Re 115 Moskoovium Mc 36Krilptoon Kr 76 Osmium Os 116 Livermoorium Lv 37 Rubiidium ~: 77 Iriidium Jr 117 Tennessiin Ts 38 Strontsium Sr 78 Plaatina Pt 118~Oganessoon Og 39Utrium Y 79 Kuld Au 40 Tsirkoonium Zr 80 Elavhobe Hg
Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 b) kerged metallid 1.1.3. Sulavus - iseloomustab metalli sulamistemperatuur. Nt. Teras = 1500 C Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C 1.1.4. Soojuspaisumine aineomadus kuumenedes paisuda ja jahtumisel kahaneda. Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegus - materjali suhteline pikenemine 1C võrra tõstes. 2. Mustad metallid 2.1 Terased teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on kuni 2,14% süsiniku:Keemilise
Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased. Nendele terastele lisatakse mangaani, kroomi ja vanaadiumi. Vedrude juures on oluline elastsus ja tugevus. Legeeritud tööriistaterased. Nendele terastele lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani
lainepikkus, millal veel fotoefekti saab kindlast ainest esile kutsuda ja rvutati fotoelektronide kiirus. Ülesandekogus on antud elektroni väljumistööd (selle ainest välja löömiseks vajalik energia) mitme aine kohta: Hõbe - 4,7 eV kaalium - 2,22 eV kaltsiumoksiid -2eV liitium -2,38 eV Naatrium -2,28 eV tseesium -1,94 eV tsink - 4,27 eV volfram - 4,34 eV 1eV = 1,6*10-19C*V= 1,6*10-19J 1. Tehti kindlaks, et fotoelektrinide kiirus ei sõltu valguse intensiivsusest vaid segedusest! Kuid täpselt elektromagnetilist fotoefekti tekkmehhanismi ei leitud 1. Alles 1905 sai sellga hakkama A.Einstein, kes andis ka fotoefekti võrrandi: E=A+Ek -> hf= A+ Metalli pinnale langev footoni energia= elektroni välja löömiseks tehtav töö +
Vesi, see on ka lugematute konfliktide allikas, sest kui veehulk planeedil jääbki näiliselt samaks, nagu see hetkel on, siis sageli tekittab priiskavate kasutusviiside ja globaalsete ressursside suhe tänapäeval varustamisprobleeme, muudab ökoloogilist tasakaalu ja mõjutab riikidevahelisi suhteid. Kui juba vesi on probleemiks, siis on ka toorained, sinna alla käib nafta, maagaas, kaevandustest saadud saladused(teemandid, kuld, volfram jms), seda kõike sellepärast, et väärtuse määrab turg, kuid ilmajäämine annaks hoobi maa majandusele või võtaks mingilt riigilt sõjaliste ülesannete täitmise võime, aga seda ei soovi keegi loovutada. Raha- ja börsivood on probleemiks, sest seda saavad tabada erinevad hoobid, nagu näiteks spekulatiivsete börsimullide lõhknemine, jõhker tegevus rahvusliku valuuta vastu ja kapitali massiivne
teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid, juhulisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Tavalisandid on Räni(Si), Mangaan(Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja Fosfor(P). Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihedus on 6120kg/m³ sulamistemperatuur on 1887 ºC keemistemperatuur on 3309 ºC Vanaadium suurendab terase kõvadust, tugevust ning kuumus- ja kulumiskindlust. Vanaadiumi- sulamist valmistatakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning tööriistu. Eriti palju kasutatakse kroomi ja vanaadiumi sulamit mutrivõtmete valmistamisel.
Materjaliõpetus Materjali tihedus.tiheduseks nim antud materjali kaalu ja ruumalasuhet. p = G/V = (g/cm3)(N/m3) Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus
võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Hästi sepistatavad metallid on Kuld, Hõbe ja Vask. Ühest grammist kullast saab valmistada kuni ühe ruutmeetri suuruse lehe. Metallidel on samuti mitmeid erinevusi. Metallid on toatemperatuuril enamasti tahked: v.a elavhõbe, mille sulamistemperatuur on -39 kraadi ja keemistemperatuus on 356,6 kraadi. Aga sulamis ja keemistemperatuurid on metallidel väga erinevad, nt kõige kõrgem sulamistemperatuuriga metalle on Volfram 3422 kraadi ning mille keemistemperatuur on 5555 kraadi. Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, aurustumistemperatuur 2856 kraadi, Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3. Elavhõbeda tihedus on 13,6g /cm³. Metallid
Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide üheks üldomaduseks on ka tihedus. Väikseim tihedus on Li 0,5g/cm3 ja kõige suurem on Os, Jr 22,5g/cm3. Metallid on ka hästi sepistavad. Parimad on Au(kuld, 1g 1m2), Ag(hõbe) ja Cu(vask). Osadel metallidel on ka magneetilised omadused. Magneetiliste omadustega metallid on enamasti VIII B rühmas(Fe,Ni,Co jt).
nimivoolu ületamisel, peale kestva liigvoolu või lühise tekkimist. See on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. 47. Hõõglamp. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõglambi tähtsamaiks osaks on hõõgniit- peenikesest volframtraadist spiraal. Hõõgniit valmistatakse volframist sellepärast, et see aome talub kõrget temperatuuri. Hõõgniit asub klaaskolvis, millest on õhk välja pumbatud. Kuum volfram oksüdeeruks õhus kiiresti ja hõõgniit katkeks. Ka õhutühjas ruumis ei peaks hõõgniit kaua vastu, sest kuum volfram aurustub. Et seda takistada on hõõglambi klaaskolb täidetud gaasiga- nt lämmastikuga. Kolvi sees on klaastsist tugi, millesse on sulatatud tugitraatid hõõgniidi hoidmiseks. 48. Mis on lühis? Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike
Kuna metallid on plastilised, siis saab kuuma metalli kuju muuta – sepistada, traadiks tõmmata, valtsida. Seetõttu saab metallidest töödelda ja sepistada väga erineva kujuga esemeid. Plastilisuse vastand on haprus. Haprad kehad purunevad mehaaniliste jõudude mõjul. Haprad metallid on mangaan, ruteenium ja antimon. Sulamistemperatuur Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt) ning kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100°C või 500°C, rasksulavuse piir on üle 1000°C. Sulamistemperatuurid võivad olla väga erinevad, näiteks elavhõbe -39°C, kuid tseesium ja gallium, mis sulavad inimkeha temperatuuril (ehk 37°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Tihedus Metallide tihedused on väga erinevad
WORD LIST WORD MEANING IN ESTONIAN electrode elektrood arc spark created by electron kaarleek flow slag protects the weld seam räbu nozzle device designed to control otsik the direction of a flow porosity Void fraction poorsus tungsten a material of which volfram electrodes are made inductance induktiivsus electrical current flow of electric charge elektrivool shielding Protecting something kaitse conductive having the property of elektrit juhtiv conducting something STRUCTURE OF THE TALK Ø Shielded arc metal welding Ø Gas metal arc welding Ø Tungsten inert gas welding SHIELDED ARC METAL WELDING
jõud F ja vaakumis jõud Fo), mida suurem on magnetiline läbitavus seda tugevamad on aines magnetjõud. µ = B/Bo. µ näitab mitu korda on magnetinduktsioon suurem magnetinduktsioonist vaakumis. Aineid liigitatakse: a) Diamagneetik aine mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetjõudu µ < 1 (kuld, hõbe, vask, tsink) b) Paramagneetik ained mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetjõudu µ > 1 (alumiinium, volfram) c) Ferromagneerik ained mis tugevdavad talle mõjuvad magnetvälja kuni mitutuhat korda (Fe, Ni, Co) Magnetvälja muutumine aines toimub, sest aineosakesed tekitavad täiendava magnet- välja, mis võib olla ainele väljast mõjuva magnetväljaga vastas- või samasuunaline.
Rahvastik Austraalia rahvastik koosneb peamiselt sisserändest. Umbes 91% sisserändanud rahvast on Eurooplased, 6% on Aasia päritoluga, ning 2,2% pärismaalased. 85% valgetest on kas britid või iirlased, paljud sisserändajatest on Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Loodusvarad Austraalias leiduvad loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak. Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone. Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2) magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. 8. Tunnis lahendatud ülesanded. Seda vaadake vih.
Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Korduv sulatamisel lisatakse legeeritavaid komponente, et saada spetsiaalse eriomadustega terase marke. Legeerivateks komponentideks on kroom, nikkel, vanaadium ja volfram jt. Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele. Nad mõjutavad: raua polümorfse muutuse temperatuure A3 ja A4; ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi, korrosiooni- ja kuumakindlust ja karbiidse faasi moodustumist. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse
annaabi.ee 
