Enne värvimist, lakkimist jms peab tegema ettevalmistavad tööd nt pahteldama. Kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Odavam. Nõrgem punktkoormus. Mõlemad on kuidagi painutatavad. Kumbki ei talu eriti niiskust (va. niiskuskindlad). Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvam: 2,5 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida jms. Saadaval ka erinevat värvi plaadid. Puitkiudplaadid on tugevamad, tarnimisel väiksem võimalus, et katki läheb.
...............................................3 1. Puitlaastplaadid Puitlaastplaat ehk rahvapäraselt saepuruplaat on valmistatud kõrgel temperatuuril ja survel kokku pressitud laastudest ja sideainest. Enamasti kasutatakse tootmisel okaspuu laastu. Erineva otstarbega plaatide puhul kasutatakse eri kuju ja suurusega laastu ning erinevaid sideaineid. Ehituses kasutatakse seda enamasti vooderdus- ja põranda alusmaterjalina, mööblitööstuses aga konstruktsioonielemendina. 2. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate valmistatakse tavaliselt ilma liimaine lisamiseta kasutades puidu enda vaiku. Kiud karestatakse, segatakse veega ja surutakse kokku, mille käigus vesi filtreerub. Kasutusse läheb kogu puidumass, tavaliselt kasutatakse okaspuud. Liigitatakse pehmeteks, poolkõvadeks ja kõvadeks plaatideks. Esimesi kasutatakse soojusisolatsiooniks ja tuuletõkkeks, sest nad on kehvade mehhaaniliste omadustega. Kõvemate plaatide tootmisel
8) Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel Koguse Maksumuse Toote liik osatähtsus osatähtsus ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud 13% 15% puidutooted Suurim koguse osatähtsus ekspordis on ümarpuidul, sellele järgnev saematerjal. Kolmandal kohal on muud puidutooted ning kõige väiksemat tähtsust omab puitlaast- ja puitkiudplaadid. Maksumuse osatähtsus ekspordis on kõige suurem jällegi ümarpuidul, millele järgneb saematerjal. Kolmandal kohal on muud puidutooted ning kõige väiksemat tähtsust omab puitlaast- ja puitkiudplaadid.
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) me...
· Tehased peavad olema varustatud kõrgetasemeliste puhastusseadmetega et ei mürgitataks vee-elustikku · Tselloloosivabrik Kehras · Kundasse rajatakse tehas mis hakkab vähe väärtuslikst haavapuust tootma puidumassi, mida on võimalik sarnaselt tselluloosiga kasutada mitmesuguste paberi ja papi valmistamiseks · Puidutööstust nim metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuseks · puit ja selle töötlemissaadused (mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm) on Eesti ühed tähtsamad eksportkaubad.
Isotex-loodusvaik SOTEX siseviimistlusplaate kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanade ehitiste renoveerimistöödel. Keskkonnasõbralikkus ISOTEX siseviimistlusplaatide tootmisel kasutatav tehnoloogia on loodussäästlik ja keskkonnasõbralik. Toorainena kasutatakse kvaliteetset puiduhaket. Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata liimi ega teisi kemikaale. Puiduhakke jahvatamisel tekkivale kiudmassile lisatakse vesi ja massi kuivatamisel saadakse puitkiudplaadid, mille ainsaks sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Plaatide pealistamiseks kasutatakse vaid vesipõhjalisi liime. Plaadis säilivad kõik puidule iseloomulikud omadused - tugevus, sitkus ja soojus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaigud
Struktuurilt meenutab puit natuke raudbetooni. Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud. Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike. Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes. Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema, kuivades tingimustes võib puit püsida aga sajandeid.
tselluloos, millest omakorda tehakse paberit ja pappi § Tselluloosi valmistamine on ohtlik ümbritsevale looduskeskkonnale, sest tekib hulgaliselt reovett § Tehased peavad olema varustatud kõrgetasemeliste puhastusseadmetega et ei mürgitataks vee-elustikku § Tselloloosivabrik asub Kehras § Puidutööstust nim metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuseks § Puit ja selle töötlemissaadused (mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm) on Eesti ühed tähtsamad eksportkaubad. KASUTATUD KIRJANDUS § http://et.wikipedia.org/wiki/Metsandus § http://kutseharidus.ee/keskharidusega/aiandus-ja-m § http://www.annaabi.ee/download.php?i=33988 § http://et.wikipedia.org/wiki/Puidut%C3%B6%C3%B6 § http://www.annaabi.ee/Metsamajandus-m10765.htm
..........................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat.....................................................................................................................6 5. Wafer – plaat...................................................................................................................7 6. Puitkiudplaadid...............................................................................................................8 7. MDF – plaat....................................................................................................................9 8. HDF – plaat...................................................................................................................10 9. Mineraal - puitplaadid................................................................................
majandamine, metsaraie, puidutöötlemine, mööbli-, tselluloosi- ja paberitöötlus) on ikka eesti olulisemate majandusharude hulgas. Metsanduse poolest oleme me Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsis ja Sloveeniast. Eesti metsade pindala on ligi 2,3 miljonit ha ning nendest 70% on majandatavaid metsi ja 30% kaitsealuseid metsi. Puidust valmistatud esemed vms läheb enamjaolt ekspordiks. Eksportkaubad on siis mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm. · Kalandus Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat ,särge. Eesti kalapüük ka jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük,sisevete kalapüük ja kaugpüük.Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel.Lisaks rannikumerele tuleb Eestis kalapüüki
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineeri...
Põhiliselt on kasutusel OSB3. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate liigitatakse nende tiheduse järgi: pehmed, tihedus ca 250 kg/m3; keskmise tihedusega, MDF (medium density fibreboard), ca 750 kg/m3; kõvad, tihedus ca 900 kg/m3. Kõvu puitkiudplaate toodetakse ka tsemendi lisandiga, tsementkiudplaadid (Minerit, Luja) on veekindlad ja neid kasutatakse välisfassaadi katmiseks ning märgades siseruumides, näiteks kahhelplaatide alusena. Pehmed puitkiudplaadid Puiduhakke jahvatamisel tekkiva kiudmassi pressimisel ja kuivatamisel saadakse plaadid, milles liim puudub, sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Pehmetes puitkiudplaatides on palju poore, kuid struktuur on tihe ja liikuv õhk ei pääse läbi plaatide. Seepärast on pehmed puitkiudplaadid hea soojapidavuse ja helisummutusvõimega, omades ka tugevust, mis võimaldab nende kasutamist konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Ilmastikukindluse suurendamiseks lisatakse
töödelda. Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad. Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooderduseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevooderduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaatideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides koos puiduga (vöötalad). Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud. MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea niiskustaluvus. MDF on 330 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit
ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo- derduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaa- tideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, VINEER sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides
ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo- derduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaa- tideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, VINEER sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides
polüestrist tugikiudu. Nende tugikiudude tõttu ei saa sellist soojustust pärast demonteerimist kompostida. Sarnaselt tsellulooshelvestele ja lambavillale lisatakse mõnikord ka boraate. Mõnes tootes kasutatakse soodat. Keskkonnahoiu seisukohast on nende materjalide kasutamise perspektiiv küllaltki hea. Sellel kohalikul materjalil on suur potentsiaal vähendada kulutusi transpordile ja aidata kaasa kohaliku majanduse arengule. Puitkiudplaadid Painduvad või jäigad puitkiudplaadid on universaalne soojustusmaterjal, mida saab kasutada erinevates tarindites. Neid valmistatakse pressitud puiduhakkest kas märg- või kuivtöötluse teel. Osa toodetest on valmistatud taaskasutatud materjalist. Märgtöötluse korral saab paksemate kihtide plaatideks kokkuliimimisel kasutada polüvinüülatsetaati. Mõnikord lisatakse fungitsiide või tulekindlust suurendavaid lisandeid, kuid nende osakaal on suhteliselt väike
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe RIPPLAED Referaat Juhendaja:Peeter Savisaar Paide 2010 SISUKORD 1 Sisukord................................................................2 Sissejuhatus..........................................................3 Metall-ripplaed....................................................4-9 Restlaed..............................................................4-6 Alumiiniumist ripplaed............................................7 Metallkasettlaed......................................................8 Võrklaed..................................................................9 Mineraalkiud ripplaed................................................10 Kipsmoodul ripplaed..................................................11 Puitkiudpl...
5 Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………………6 PUITPLAADID Puidul põhinevad plaatmaterjalid on saanud väga populaarseks nii ehituskonstruktsioonides kui ka koduses puutöös, kus neid kasutatakse nii mööbli tegemisel kui ka ehituses. Saadaval on palju erinevaid plaatmaterjale, kuid laias laastus võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt kõige suurem pealmise kihi kiudude suunas. Vineeri konstruktsioon Et vältida sisepingeid, tehakse vineer enamasti paaritust arvust kihtidest. Sõltuvalt vineeri ja üksikute kihtide paksusest kasutatakse erinevat kihtide arvu
· Need on teise polümeerse ühendiga ligniiniga seotud võrdlemisi jäigaks ja kõvaks materjaliks · Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike · Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. · Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. · Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes · Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema · Kuivades tingimustes võib puit püsida sajandeid. PLASTMASS · Järjest enam on ehituses hakatud kasutama plastmasse · Koosneb plümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastastest vahenditest jt lisanditest
Kuid Eesti põllumajanduse lagunemises on süüdi mitmed faktorid. Kas või see, et noorem põlvkond ei oska ega ei ole huvitatud põllumajandusega tegelemisega. Tuntumad mööblivabrikud Eestis on Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. Üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Seega mööbliekspordi poole pealt teenib Eesti palju tulu, kuid samas importitakse selle võrra jällegi rohkem. Eksportkaupadeks on mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos ja muud. Seega on mets Eesti suurim vara, kuid ei tohiks seda kuritarvitada suurendades puude liigset raiet. Eesti üheks suurimaks maavaraks on ka põlevkivi. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Üks põhjustest, miks elektri hind suureneb on see, et tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik
Puidu vead ja kahjustused · Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimuse. · Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherid (vees). · Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. · Puidu kaitsmisel kasutatakse ehituslike (konstruktiivseid meetodeid) keemilisi vahendeid. · Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. · Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid · Seente ja putukate suhtes mürgine. ...
töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota madalakvaliteedilisemast ning väiksemast
töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota madalakvaliteedilisemast ning väiksemast
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m W = m * 100 (Valem 1) Kus, m1- proovikeha mass enne kuivatamist [g] m- proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus antu...
Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, edasi töödeldakse kiudmassiks, lisatakse vett parafiinemulsiooni, antiseptikuid ja antipüreene. Ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike, teistel plaatidel on sideaineks puidukiududes sisalduv vaik. Saadaval on perforeeritud, vormitud, lakitud plaate. Soonilised plaadid.
Süttivus Tundlikkus vee toimele Juhib heli Pehme – muljumine, nt kruvi sisse keeramine Lõhn 8. Loetlege 3 puidu omadust, mida Te loete unikaalseks. Põhjendage oma valikut. Varieeruvus – palju eri liike Muster Kerge töödeldavus 9. Loetleda tootegruppe, mida valmistatakse Eestis puittoorme baasil. Spoon, paber, mööbel, vineer, puitkiudplaadid, muusikainstrumendid, parkett, ehitusmaterjal. 10. Milline on Eesti aastane raiemaht ? (Suurusjärk) 10, 11 mln m3 11. Puu osad ja nende põhiülesanded kasvavas puus. Juurestik – o Imab pinnasest vett koos selles lahustunud mineraalainetega; o Juhib vee koos sooladega ja võras tekkinud orgaaniliste ainetega tüvesse ja võrasse; o Täidab toitainete säilitusfunktsiooni; o Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuulega. Tüvi–
Koguse osatähtsus Maksumuse osatähtsus Toote liik ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud puidutooted 13% 15% · Millised tegurid soodustavad / takistavad Eestis metsatööstuse arengut? 1) ..................................................... 2) ................................................... · Miks on valmis puidutooteid (mööblit, paberit jne) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? ........................................................
Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad. Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooderduseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne 13 plaat on hea sisevooderduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaatideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides koos puiduga (vöötalad). Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud. MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea niiskustaluvus. MDF on 330 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit. Plaati kasutatakse
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15
Paksus 0,5 1,5 mm. Treppidel kasutatakse 3 mm. *ristspoon põimitud. VINEERID valmistatakse kasepuidust, liimitakse 57 vineeri kokku, kõige õhem 3. POOLFABRIKAAT parketiliistukesed, 3 mat. kokku liimitud. Pealmine kith alati väärispuidust. FEEDERPARKETT Ehitusdetailid(puidust): uksed, aknad, parketkilbid, fermid 6. PUITPLAADID PUITKIUDPLAADID peenest puitvillast kokku pressitud, kiud liimitakse puidus sisalduva loodusliku ligmiiniga (vaik) Jaotatakse mahumassi järgi 3 gruppi: 1) Isoleerplaadid 150 250 kg/m3 (mahumass ), kasut. sooja isolatsiooniks. 2) Katteplaadid 250 350 kg/m3 , siseseintele, lagedele. 3) Jäikplaat 350 450 kg/m3, põrandaplaat 1000 1100 kg/m3 PUITPLASTPLAADID
valmistamis elläheb toorplat otse kuivaisse,kõvade plaadide kujul toimub kuumas hüdraulilses pressis survega 10-50% kg/ surve oleneb soovitud plaadi tihedusest,temperatuurist 150-175 kraadi Puitkiudplaate jagatakse mahukaalu järgi 1. Ülikõvad puitlaastplaadid- ahukaaluga üle 950 kg m kohta 2. Kõvad puitkiudplaadid-mahukaaluga 850-950 kg m 3. Poolkõvad puitkiudplaadid 400-850 kg m kohta 4. Isolatsiooni viimistlusplaadid 250-350 kg m 5. Isolatsiooniplaadid-mahukaaluga -250 kg m Ülikõvad kõvad piollkovad ja kovad puitkiudplaadid on kasutuses ehituses seinte,lagede,põrandate kattematerjalidena.vagunehituses jne.mööblitööstuses võib neid kasutada ristvineeri asemel sahtlipõhjadena kapipõhjadena jne.isolatsioon viimistlusplaate kasutatakse ehituses soojustamiseks ja heliisolatsiooniks,viimaseid võidakse katta
1. Kuidas jaotatakse materjalid kasutatava tooraine järgi? 2. Kuidas jaotatakse kasutusotstarbe järgi? 3. Kuidas jagatakse kuju järgi? 1.JÄIGAD või POOLJÄIGAD PLAADID 2. PAINDUVAD ISOLATSIOONI MATID 3. ISOLATSIOONI PLOKID 4.PUISTE MATERJALID 5.TOPPEMATERJALID ( topitakse palkseinu) 6.ISOLATSIOONI SEGUD. 4. Mille järgi jagatakse markidesse? Markidesse jagatakse MAHUMASSI JÄRGI 5. Millised on orgaanilised materjalid? Korgid, puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, vahtplast, tselluvill. 6. Millest on valmistatud ehitusvill? 7. Millest on valmistatud tselluvill? Tselluvill on valmistatud VANAST PABERIST, RAHAST. 8. Millest on valmistatud termoliit? 9. Milliseid kivimeid kasutatakse paisutatud kivimaterjalides? 10. Millised on mineraalsed materjalid? 1.KLAASVILL, 2.KIVIVILL, 3.TUULETÕKKEPLAAT. 11. Millistes piirides on soojaerijuhtivus? Soojaerijuhtivus on 0.041-0.055W/mC. 12
Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Sellest kõigest oleneb lõhastatavus. Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud 3.Puitkiudplaadid- valmistatud puu või muudest taimsetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega. Kasutatakse konstruktsiooni, viimistlus või isoleermaterjalina. Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid. Tehnoloogiline protsess: a)toormaterjal töödeltakse laastudeks ja keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses. b)läbi keedetud ja pestud laastud töödeltakse kiudmassiks, millele lisatakse vett, parafiinemulsiooni (niiskuse vastane), antiseptikuid, antipüreene (seente v). c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil.
levinud ka seismiliselt aktiivsetes piirkondades (Otsman, 1976: 24). · Teras-, klaas- ja plastkiu kõrval kasutatakse ka looduslikku kiudu see pakub huvi peamiselt kui soodsa hinnaga taastuv tooraine. Looduslikku kiudu saadakse puidust või üheaastastest taimedest ja ta asendab edukalt asbesti. Keemilise modifikatsiooni (mineraliseerimise) tulemusena saavutad kiud tsemendiga hea nakke. Sellised tooted nagu kerged puitkiudplaadid ja puitbetoonist seinaplokid on turul olnud juba pikka aega (Otsman, 1976: 24). Pideva arendustöö tulemusena muutuvad betooniliikide tunnused, koostised ja omadused pidevalt. Arengu märk on seegi, et betoon ei ole enam klassikaliselt igav ja hall kivimoodustis värvilised betoonid ja erinevad pinnatöötlused pakuvad arhitektidele ja ehitajatele uusi mõtteid, võimalusi ja lahendusi. Värvilise betooni saamiseks lisatakse betoonisegusse pigmente
aastas umbes 20 000 kuupmeetrit kehvema kvaliteediga ehitusvineeri (ÄP 04.12.2006). Puitplaaditööstuses on märkimisväärne asjaolu, et Eesti on olnud üks maailmas kiiremini kasvava tootmisega riike viimastel aastatel. Puitplaaditoodangu maht elaniku kohta on Eestis samas suurusjärgus Soomega ning oluliselt kõrgem Lätist, Poolast ja EL-ist tervikuna. Suurima osakaaluga Eesti toodangus on puitlaastplaadid 39%, järgnevad puitkiudplaadid 37%,spoon 16% ning vineer 8%. (Varblane et al.2003) Kui erinevatest allikatest on võimalik saada suhteliselt adekvaatne ülevaade saematerjali tootmise ning tselluloosi- ja paberitööstuse poolt tarbitavate koguste kohta, siis puitlaastplaadi-, puitkiudplaadi- ja vineeritootmise mahu määratlemine on oluliselt keerukam. (Varblane et al 2004) 6
peab vastama enne monteerimist. Mõõtmed, piirhälbed ja pinnakaredus, mis saavutatakse koostamise käigus või pärast seda, tähistatakse koostejoonisel. Puitesemete konstrueerimisel tuleb arvestada talle esitatud utilitaarseid (puhtpraktilisi), esteetilisi ja tehnilis-ökonoomilisi nõudeid, aga ka kasutatavate materjalide tehnoloogilisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi. Põhilisteks materjalideks on tisleri-, puitlaast- ja puitkiudplaadid, liimitud vineer ning okas- ja lehtpuit. Isotroopse struktuuriga materjalide (puitlaast- ja kiudplaadid) või üleliimitud konstruktsioonide (tislerikilp, liimitud vineer) kasutamine lihtsustab tunduvalt konstruktiivseid lahendusi, kuna nimetatud materjalid, omades küllaldast tugevust, praktiliselt ei muuda ekspluatatsioonis oma mõõtmeid ega kuju. Puidu kasutamisel tuleb arvestada, et puidul praktiliselt ei muutu mõõtmed pikikiudu; radiaalses ja
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
Puit tooraine võib olla mitmesuguse töötlemissastmega Ümarpuit : Saepalk Vineeripakk Saematerjal : Servamata saematerjal Servatud saematerjal Toorikud ja pooltooted Saetud toorikud Hööveldatud toorikud Täispuidust liimkilp Tislerikilp Plaatmaterjalid : Puitlaastplaadid Melamiinplaadid Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk Valida tuleb selline tooraine, mille kasutamine : Tagab parima kvaliteediga lõpptulemus Tagav suurima tööviljakuse On hinnalt kõige sobilikum antud eseme või toote valmistamiseks Massiivpuit peab olema kuivataud ja peab oma niiskuselt vastama tehtava töö iseloomule :
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
· kütuse kulu on üsna suur. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
.. 0,7 m; · katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid, pikkus ca 0,5 m; · kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, termotöödeldud puit- · Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Kipsi kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Kips on hinnasuhtes odavam. Kips on nõrgema punktkoormusega ehk ta tuleb igaltpoolt ära toetada. Mõlemad on kuidagi painutatavad ja kumbki neist ei tule niiskust väga. Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvalt: 2,5 – 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida ja muud sellist. Saadaval ka erinevat värvi plaadid. Puitkiudplaadid on tugevamad, tarnimisel on väiksem võimalus, et katki läheb. Eksamipilet Nr.13 1. Vanade värvikihtide eemaldamine Vanade värvikihtide eemaldamiseks on kolm meetodit: mehaaniline, keemiline, termiline. Mehaaniline meetod Mehaanilisteks meetoditeks on: lihvimine, kraapimine, freesimine, pritspuhastus, kõrgsurvepesu. Lihvimine Lihvimiseks on vaja lihvpaberit ja lihvklotsi
Omadustelt homogeenne Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud vineerile. Tiheduselt ja tasakaalustatuselt on kertopuu tooted paremad saematerjali ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest Plaatmaterjalid Puitlaastplaat Puitkiudplaat Kõvad puitkiudplaadid Puitlaastplaat. Puitlaastplaat saadakse sideainegaa (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb : Puitlaastud Sideaine ehk liim – karbamiidliim, 6...12% kuivade laastude massist ;) Puitlaastplaadi valm saadakse laastu : Ümarpuidu peenestamisel hakkuris Saetööstuse kõrvalproduktina Operatsioonid puitlaasplaadi valm. 1. Laastu kuvatamine 2
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
