Enne värvimist, lakkimist jms peab tegema ettevalmistavad tööd nt pahteldama. Kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Odavam. Nõrgem punktkoormus. Mõlemad on kuidagi painutatavad. Kumbki ei talu eriti niiskust (va. niiskuskindlad). Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvam: 2,5 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida jms. Saadaval ka erinevat värvi plaadid. Puitkiudplaadid on tugevamad, tarnimisel väiksem võimalus, et katki läheb.
Sisukord 1.Puitlaastplaadid.......................................................................................................2 2.Puitkiudplaadid........................................................................................................2 3.OSB plaadid............................................................................................................2 4.HDF ja MDF plaadid...............................................................................................2 5.Vineerplaadid..........................................................................................................2 6.Tislerplaadid....
8) Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel Koguse Maksumuse Toote liik osatähtsus osatähtsus ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud 13% 15% puidutooted Suurim koguse osatähtsus ekspordis on ümarpuidul, sellele järgnev saematerjal. Kolmandal kohal on muud puidutooted ning kõige väiksemat tähtsust omab puitlaast- ja puitkiudplaadid. Maksumuse osatähtsus ekspordis on kõige suurem jällegi ümarpuidul, millele järgneb saematerjal. Kolmandal kohal on muud puidutooted ning kõige väiksemat tähtsust omab puitlaast- ja puitkiudplaadid
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) me...
· Tehased peavad olema varustatud kõrgetasemeliste puhastusseadmetega et ei mürgitataks vee-elustikku · Tselloloosivabrik Kehras · Kundasse rajatakse tehas mis hakkab vähe väärtuslikst haavapuust tootma puidumassi, mida on võimalik sarnaselt tselluloosiga kasutada mitmesuguste paberi ja papi valmistamiseks · Puidutööstust nim metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuseks · puit ja selle töötlemissaadused (mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm) on Eesti ühed tähtsamad eksportkaubad.
Isotex-loodusvaik SOTEX siseviimistlusplaate kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanade ehitiste renoveerimistöödel. Keskkonnasõbralikkus ISOTEX siseviimistlusplaatide tootmisel kasutatav tehnoloogia on loodussäästlik ja keskkonnasõbralik. Toorainena kasutatakse kvaliteetset puiduhaket. Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata liimi ega teisi kemikaale. Puiduhakke jahvatamisel tekkivale kiudmassile lisatakse vesi ja massi kuivatamisel saadakse puitkiudplaadid, mille ainsaks sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Plaatide pealistamiseks kasutatakse vaid vesipõhjalisi liime. Plaadis säilivad kõik puidule iseloomulikud omadused - tugevus, sitkus ja soojus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaigud
Struktuurilt meenutab puit natuke raudbetooni. Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud. Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike. Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes. Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema, kuivades tingimustes võib puit püsida aga sajandeid.
tselluloos, millest omakorda tehakse paberit ja pappi § Tselluloosi valmistamine on ohtlik ümbritsevale looduskeskkonnale, sest tekib hulgaliselt reovett § Tehased peavad olema varustatud kõrgetasemeliste puhastusseadmetega et ei mürgitataks vee-elustikku § Tselloloosivabrik asub Kehras § Puidutööstust nim metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuseks § Puit ja selle töötlemissaadused (mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm) on Eesti ühed tähtsamad eksportkaubad. KASUTATUD KIRJANDUS § http://et.wikipedia.org/wiki/Metsandus § http://kutseharidus.ee/keskharidusega/aiandus-ja-m § http://www.annaabi.ee/download.php?i=33988 § http://et.wikipedia.org/wiki/Puidut%C3%B6%C3%B6 § http://www.annaabi.ee/Metsamajandus-m10765.htm
.........................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat.....................................................................................................................6 5. Wafer – plaat...................................................................................................................7 6. Puitkiudplaadid...............................................................................................................8 7. MDF – plaat....................................................................................................................9 8. HDF – plaat...................................................................................................................10 9. Mineraal - puitplaadid...............................................................................
majandamine, metsaraie, puidutöötlemine, mööbli-, tselluloosi- ja paberitöötlus) on ikka eesti olulisemate majandusharude hulgas. Metsanduse poolest oleme me Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsis ja Sloveeniast. Eesti metsade pindala on ligi 2,3 miljonit ha ning nendest 70% on majandatavaid metsi ja 30% kaitsealuseid metsi. Puidust valmistatud esemed vms läheb enamjaolt ekspordiks. Eksportkaubad on siis mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm. · Kalandus Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat ,särge. Eesti kalapüük ka jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük,sisevete kalapüük ja kaugpüük.Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel.Lisaks rannikumerele tuleb Eestis kalapüüki
Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud.
150 mm, paksus 0,5- 0,7 mm) poolest. OSB on kolmekihiline, välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. Seetõttu on OSB oma omadustelt üsna lähedane vineerile, sarnane on ka kasutus. OSB sordid: OSB2- kasutamiseks kuivades siseruumides; OSB3- niiskuskindel, kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes, väljas vajab pinnakatet; OSB4- suurem tugevus ja niiskuskindlus, vähe levinud sort. Põhiliselt on kasutusel OSB3. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate liigitatakse nende tiheduse järgi: pehmed, tihedus ca 250 kg/m3; keskmise tihedusega, MDF (medium density fibreboard), ca 750 kg/m3; kõvad, tihedus ca 900 kg/m3. Kõvu puitkiudplaate toodetakse ka tsemendi lisandiga, tsementkiudplaadid (Minerit, Luja) on veekindlad ja neid kasutatakse välisfassaadi katmiseks ning märgades siseruumides, näiteks kahhelplaatide alusena. Pehmed puitkiudplaadid Puiduhakke jahvatamisel tekkiva kiudmassi pressimisel ja kuivatamisel
töödelda. Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad. Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooderduseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevooderduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaatideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides koos puiduga (vöötalad). Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud. MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea niiskustaluvus. MDF on 330 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit
ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo- derduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaa- tideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, VINEER sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides
ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo- derduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaa- tideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, VINEER sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides
polüestrist tugikiudu. Nende tugikiudude tõttu ei saa sellist soojustust pärast demonteerimist kompostida. Sarnaselt tsellulooshelvestele ja lambavillale lisatakse mõnikord ka boraate. Mõnes tootes kasutatakse soodat. Keskkonnahoiu seisukohast on nende materjalide kasutamise perspektiiv küllaltki hea. Sellel kohalikul materjalil on suur potentsiaal vähendada kulutusi transpordile ja aidata kaasa kohaliku majanduse arengule. Puitkiudplaadid Painduvad või jäigad puitkiudplaadid on universaalne soojustusmaterjal, mida saab kasutada erinevates tarindites. Neid valmistatakse pressitud puiduhakkest kas märg- või kuivtöötluse teel. Osa toodetest on valmistatud taaskasutatud materjalist. Märgtöötluse korral saab paksemate kihtide plaatideks kokkuliimimisel kasutada polüvinüülatsetaati. Mõnikord lisatakse fungitsiide või tulekindlust suurendavaid lisandeid, kuid nende osakaal on suhteliselt väike
Enamasti on aga üldse otstarbekam kasutada teisi kipsripplae võimalusi: - kipsist valmistatud siledad või perforatsioonidega moodulplaadid, mis asetatakse tavalisele nähtavale või peidetud ripplae kandekarkassile; - lamineeritud kipsist moodulplaadid; - dekoratiivsed kruvikinnitusega kipsist moodulplaadid; - kipsplaadist ehitatud karniisid, eritasapinnalised ning erikujulised laepinnad kombineerituna teiste laematerjalidega. 11 Puitkiudplaatidest ripplaed Puitkiudplaadid on valmistatud puitkiust,ja mingist sideainest,mis oleneb kasutusvaldkonnast ja selle tüübist Puitkiudplaatide peamised omadused: - suurepärane tulepüsivus - suurepärane niiskuskindlus - võime reguleerida ruumi sisekliimat (imab ja vabastab niiskust) - suurepärane helineelduvus (summutab müra) - vastupidavus, toote pikk eluiga - ökoloogiliselt puhas keskkonnasõbralik materjal Puitkiudplaadid oma dekoratiivse välimusega ja helisummutavate ning isoleerivate omaduste
5 Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………………6 PUITPLAADID Puidul põhinevad plaatmaterjalid on saanud väga populaarseks nii ehituskonstruktsioonides kui ka koduses puutöös, kus neid kasutatakse nii mööbli tegemisel kui ka ehituses. Saadaval on palju erinevaid plaatmaterjale, kuid laias laastus võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt kõige suurem pealmise kihi kiudude suunas. Vineeri konstruktsioon Et vältida sisepingeid, tehakse vineer enamasti paaritust arvust kihtidest. Sõltuvalt vineeri ja üksikute kihtide paksusest kasutatakse erinevat kihtide arvu
· Need on teise polümeerse ühendiga ligniiniga seotud võrdlemisi jäigaks ja kõvaks materjaliks · Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike · Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. · Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. · Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes · Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema · Kuivades tingimustes võib puit püsida sajandeid. PLASTMASS · Järjest enam on ehituses hakatud kasutama plastmasse · Koosneb plümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastastest vahenditest jt lisanditest
Kuid Eesti põllumajanduse lagunemises on süüdi mitmed faktorid. Kas või see, et noorem põlvkond ei oska ega ei ole huvitatud põllumajandusega tegelemisega. Tuntumad mööblivabrikud Eestis on Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. Üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Seega mööbliekspordi poole pealt teenib Eesti palju tulu, kuid samas importitakse selle võrra jällegi rohkem. Eksportkaupadeks on mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos ja muud. Seega on mets Eesti suurim vara, kuid ei tohiks seda kuritarvitada suurendades puude liigset raiet. Eesti üheks suurimaks maavaraks on ka põlevkivi. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Üks põhjustest, miks elektri hind suureneb on see, et tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik
· Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida. · Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Puitkiudplaadid · Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. · Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. · Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4-3,2 mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti.
töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota madalakvaliteedilisemast ning väiksemast
töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota madalakvaliteedilisemast ning väiksemast
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m W = m * 100 (Valem 1) Kus, m1- proovikeha mass enne kuivatamist [g] m- proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus antu...
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2%
Süttivus Tundlikkus vee toimele Juhib heli Pehme – muljumine, nt kruvi sisse keeramine Lõhn 8. Loetlege 3 puidu omadust, mida Te loete unikaalseks. Põhjendage oma valikut. Varieeruvus – palju eri liike Muster Kerge töödeldavus 9. Loetleda tootegruppe, mida valmistatakse Eestis puittoorme baasil. Spoon, paber, mööbel, vineer, puitkiudplaadid, muusikainstrumendid, parkett, ehitusmaterjal. 10. Milline on Eesti aastane raiemaht ? (Suurusjärk) 10, 11 mln m3 11. Puu osad ja nende põhiülesanded kasvavas puus. Juurestik – o Imab pinnasest vett koos selles lahustunud mineraalainetega; o Juhib vee koos sooladega ja võras tekkinud orgaaniliste ainetega tüvesse ja võrasse; o Täidab toitainete säilitusfunktsiooni; o Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuulega. Tüvi–
Koguse osatähtsus Maksumuse osatähtsus Toote liik ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud puidutooted 13% 15% · Millised tegurid soodustavad / takistavad Eestis metsatööstuse arengut? 1) ..................................................... 2) ................................................... · Miks on valmis puidutooteid (mööblit, paberit jne) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? ........................................................
Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad. Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooderduseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne 13 plaat on hea sisevooderduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaatideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp) kasutatakse kateteks, sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides koos puiduga (vöötalad). Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud. MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea niiskustaluvus. MDF on 330 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit. Plaati kasutatakse
hulka); • piirlauad ja liistud; • sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale; • katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid; • kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5…1,5 mm paksune leht; • ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; • parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest. 13. Puitkiudplaadi saamine ja kasutamine Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Kasutatakse mõõbli tegemiseks või katte materjalina ehituses kipsplaadi asemel (seinad) 14. Puitlaastplaadi saamine ja kasutus Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Plaadid on ühe- või mitmekihilised.
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15
Paksus 0,5 1,5 mm. Treppidel kasutatakse 3 mm. *ristspoon põimitud. VINEERID valmistatakse kasepuidust, liimitakse 57 vineeri kokku, kõige õhem 3. POOLFABRIKAAT parketiliistukesed, 3 mat. kokku liimitud. Pealmine kith alati väärispuidust. FEEDERPARKETT Ehitusdetailid(puidust): uksed, aknad, parketkilbid, fermid 6. PUITPLAADID PUITKIUDPLAADID peenest puitvillast kokku pressitud, kiud liimitakse puidus sisalduva loodusliku ligmiiniga (vaik) Jaotatakse mahumassi järgi 3 gruppi: 1) Isoleerplaadid 150 250 kg/m3 (mahumass ), kasut. sooja isolatsiooniks. 2) Katteplaadid 250 350 kg/m3 , siseseintele, lagedele. 3) Jäikplaat 350 450 kg/m3, põrandaplaat 1000 1100 kg/m3 PUITPLASTPLAADID
moodustab nõrgumise tulemusena toorplaadi,isolatsioonplaatide valmistamis elläheb toorplat otse kuivaisse,kõvade plaadide kujul toimub kuumas hüdraulilses pressis survega 10-50% kg/ surve oleneb soovitud plaadi tihedusest,temperatuurist 150-175 kraadi Puitkiudplaate jagatakse mahukaalu järgi 1. Ülikõvad puitlaastplaadid- ahukaaluga üle 950 kg m kohta 2. Kõvad puitkiudplaadid-mahukaaluga 850-950 kg m 3. Poolkõvad puitkiudplaadid 400-850 kg m kohta 4. Isolatsiooni viimistlusplaadid 250-350 kg m 5. Isolatsiooniplaadid-mahukaaluga -250 kg m Ülikõvad kõvad piollkovad ja kovad puitkiudplaadid on kasutuses ehituses seinte,lagede,põrandate kattematerjalidena.vagunehituses jne.mööblitööstuses võib neid kasutada ristvineeri asemel sahtlipõhjadena kapipõhjadena jne.isolatsioon viimistlusplaate
1. Kuidas jaotatakse materjalid kasutatava tooraine järgi? 2. Kuidas jaotatakse kasutusotstarbe järgi? 3. Kuidas jagatakse kuju järgi? 1.JÄIGAD või POOLJÄIGAD PLAADID 2. PAINDUVAD ISOLATSIOONI MATID 3. ISOLATSIOONI PLOKID 4.PUISTE MATERJALID 5.TOPPEMATERJALID ( topitakse palkseinu) 6.ISOLATSIOONI SEGUD. 4. Mille järgi jagatakse markidesse? Markidesse jagatakse MAHUMASSI JÄRGI 5. Millised on orgaanilised materjalid? Korgid, puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, vahtplast, tselluvill. 6. Millest on valmistatud ehitusvill? 7. Millest on valmistatud tselluvill? Tselluvill on valmistatud VANAST PABERIST, RAHAST. 8. Millest on valmistatud termoliit? 9. Milliseid kivimeid kasutatakse paisutatud kivimaterjalides? 10. Millised on mineraalsed materjalid? 1.KLAASVILL, 2.KIVIVILL, 3.TUULETÕKKEPLAAT. 11. Millistes piirides on soojaerijuhtivus? Soojaerijuhtivus on 0.041-0.055W/mC. 12
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta
levinud ka seismiliselt aktiivsetes piirkondades (Otsman, 1976: 24). · Teras-, klaas- ja plastkiu kõrval kasutatakse ka looduslikku kiudu see pakub huvi peamiselt kui soodsa hinnaga taastuv tooraine. Looduslikku kiudu saadakse puidust või üheaastastest taimedest ja ta asendab edukalt asbesti. Keemilise modifikatsiooni (mineraliseerimise) tulemusena saavutad kiud tsemendiga hea nakke. Sellised tooted nagu kerged puitkiudplaadid ja puitbetoonist seinaplokid on turul olnud juba pikka aega (Otsman, 1976: 24). Pideva arendustöö tulemusena muutuvad betooniliikide tunnused, koostised ja omadused pidevalt. Arengu märk on seegi, et betoon ei ole enam klassikaliselt igav ja hall kivimoodustis värvilised betoonid ja erinevad pinnatöötlused pakuvad arhitektidele ja ehitajatele uusi mõtteid, võimalusi ja lahendusi. Värvilise betooni saamiseks lisatakse betoonisegusse pigmente
aastas umbes 20 000 kuupmeetrit kehvema kvaliteediga ehitusvineeri (ÄP 04.12.2006). Puitplaaditööstuses on märkimisväärne asjaolu, et Eesti on olnud üks maailmas kiiremini kasvava tootmisega riike viimastel aastatel. Puitplaaditoodangu maht elaniku kohta on Eestis samas suurusjärgus Soomega ning oluliselt kõrgem Lätist, Poolast ja EL-ist tervikuna. Suurima osakaaluga Eesti toodangus on puitlaastplaadid 39%, järgnevad puitkiudplaadid 37%,spoon 16% ning vineer 8%. (Varblane et al.2003) Kui erinevatest allikatest on võimalik saada suhteliselt adekvaatne ülevaade saematerjali tootmise ning tselluloosi- ja paberitööstuse poolt tarbitavate koguste kohta, siis puitlaastplaadi-, puitkiudplaadi- ja vineeritootmise mahu määratlemine on oluliselt keerukam. (Varblane et al 2004) 6
peab vastama enne monteerimist. Mõõtmed, piirhälbed ja pinnakaredus, mis saavutatakse koostamise käigus või pärast seda, tähistatakse koostejoonisel. Puitesemete konstrueerimisel tuleb arvestada talle esitatud utilitaarseid (puhtpraktilisi), esteetilisi ja tehnilis-ökonoomilisi nõudeid, aga ka kasutatavate materjalide tehnoloogilisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi. Põhilisteks materjalideks on tisleri-, puitlaast- ja puitkiudplaadid, liimitud vineer ning okas- ja lehtpuit. Isotroopse struktuuriga materjalide (puitlaast- ja kiudplaadid) või üleliimitud konstruktsioonide (tislerikilp, liimitud vineer) kasutamine lihtsustab tunduvalt konstruktiivseid lahendusi, kuna nimetatud materjalid, omades küllaldast tugevust, praktiliselt ei muuda ekspluatatsioonis oma mõõtmeid ega kuju. Puidu kasutamisel tuleb arvestada, et puidul praktiliselt ei muutu mõõtmed pikikiudu; radiaalses ja
Puitlaast > Puitlaastumassi hulka viiakse sünteesilisi vaikusid (näiteks karbamiid või fenoolformaldehüüdvaigud) ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooriga, lamineerida, samuti värvida. > Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. > Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. Puitkiudplaadid > Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud ligniinid. > Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. > Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,43,2 mm. Iga järgmine kuid eelmisega risti. > Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudeks, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud.
Puit tooraine võib olla mitmesuguse töötlemissastmega Ümarpuit : Saepalk Vineeripakk Saematerjal : Servamata saematerjal Servatud saematerjal Toorikud ja pooltooted Saetud toorikud Hööveldatud toorikud Täispuidust liimkilp Tislerikilp Plaatmaterjalid : Puitlaastplaadid Melamiinplaadid Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk Valida tuleb selline tooraine, mille kasutamine : Tagab parima kvaliteediga lõpptulemus Tagav suurima tööviljakuse On hinnalt kõige sobilikum antud eseme või toote valmistamiseks Massiivpuit peab olema kuivataud ja peab oma niiskuselt vastama tehtava töö iseloomule :
3)voodrilauad, paksus 12-22mm; 4)piirlauad ja liistud; 5)sindlid, pakkudest välja saetud katusekattematerjal, pikkus 0,5-0,7m; 6)katuselaastud, pakkudest lõigatud katusemtrjl, pikkus ca. 0,5m; 7)kattevineer(spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht; 8)ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, levinuim 3 kihiline kasevineer; 9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm. 9.Puidust ehitusmaterjalid-puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer 1)Puitkiudplaadid-valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. 2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks.
•Termotöötluse tulemusena jääb puidule juurde veidi suitsu meenutav lõhn, mis aja möödudes nõrgeneb • Termotöödeldud puitu võib töödelda tavaliste puidutöötlemise meetodite ja vahenditega. • Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam•Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale. 8. Puidust ehitusplaadid- puitkiudplaat, puitlaastplaat, vineer Puitkiudplaadid: valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid : valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse
· kütuse kulu on üsna suur. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku
9.2. Puidust pooltooteid: a, b, c - põrandalauad, d, e - voodrilauad, 43 f- sindel, g, h - parketiliistud Puidust ehitusdetailid. Need on valmis hooneosad. Tähtsamad puitdetailid on: uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Puitkiudplaadid. Need valmistatakse peenest puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus olev vaik. Puitkiudplaadid jagunevad: isoleerplaadid – kasutatakse sooja- ja heli-isolatsiooniks; katteplaadid – kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; jäigad plaadid – kasutatakse vaheseinte, põrandate, uste, sisseehitatud mööbli jne tegemiseks. Plaadi paksus on 3...25 mm.
saetud, paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22- 37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku
Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud.
.. 0,7 m; · katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid, pikkus ca 0,5 m; · kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, termotöödeldud puit- · Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks
..1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. Puidust ehitusdetailid (laudsepatooted) kujutavad endast valmis hooneosi. Tähtsamad puidudetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. milliseid võib kasutada siseruumides õhuniiskusesisaldusel <70%. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. Tiheduse järgi jagunevad plaadid: · isoleerplaatideks, mahumass 150...250kg/m3, kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; · katteplaatideks (250...350kg/m3), kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; · jäikadeks plaatideks (400...1100kg/m3), mis jagunevad veel pooljäikadeks, jäikadeks
Kipsi kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Kips on hinnasuhtes odavam. Kips on nõrgema punktkoormusega ehk ta tuleb igaltpoolt ära toetada. Mõlemad on kuidagi painutatavad ja kumbki neist ei tule niiskust väga. Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvalt: 2,5 – 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida ja muud sellist. Saadaval ka erinevat värvi plaadid. Puitkiudplaadid on tugevamad, tarnimisel on väiksem võimalus, et katki läheb. Eksamipilet Nr.13 1. Vanade värvikihtide eemaldamine Vanade värvikihtide eemaldamiseks on kolm meetodit: mehaaniline, keemiline, termiline. Mehaaniline meetod Mehaanilisteks meetoditeks on: lihvimine, kraapimine, freesimine, pritspuhastus, kõrgsurvepesu. Lihvimine Lihvimiseks on vaja lihvpaberit ja lihvklotsi
Omadustelt homogeenne Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud vineerile. Tiheduselt ja tasakaalustatuselt on kertopuu tooted paremad saematerjali ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest Plaatmaterjalid Puitlaastplaat Puitkiudplaat Kõvad puitkiudplaadid Puitlaastplaat. Puitlaastplaat saadakse sideainegaa (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb : Puitlaastud Sideaine ehk liim – karbamiidliim, 6...12% kuivade laastude massist ;) Puitlaastplaadi valm saadakse laastu : Ümarpuidu peenestamisel hakkuris Saetööstuse kõrvalproduktina Operatsioonid puitlaasplaadi valm. 1. Laastu kuvatamine 2
olid Eestis perioodil 1907-80 küllaltki stabiilsed, langesid üheksakümnendate alguses (Tabel 1)ja seejärel hakkasid tõusma (Tabel 2). Tabel 1. 1980-1992 Eestis valmistatud puidutooted (Eesti metsad ja metsandus, 1995) Toode Ühik 1980 1985 1990 1992 Saematerjal tuh. m3 637 668 500 300 3 vineer tuh. m 30 32 23 6,5 puitkiudplaadid tuh. m2 3813 13379 19526 7777 3 puitlaastplaadid tuh. m 100 104 68 35 tselluloos tuh. t 86 104 68 35 59 Tabel 2.Eesti saematerjali toodang ja eksport-import, tuhat m3 (Statistikaamet).
annaabi.ee 
