Sisukord Veeldatud gaasid ja nende omadused........................................................................2 Looduslikud gaasid.................................................................................................. 2 Keemilised gaasid.................................................................................................... 3 Ammonium........................................................................................................... 3 Vinüülkloriid......................................................................................................... 3 Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud............................................................3 Tuleoht..................................................................................................................... 4 Mürgistusoht.........................................................................................
Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y Puksiir tõukab laeva vööri või ahtri kai äärde- o Lõhuvad jääd sadamapiirides- a Puksiir aitab suurtel laevadel manööverdada- Liinilaev sõidab ühel liinil- Tankerid veavad vedelat lasti- Laevad veavad lasti ja reisijaid- Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja-
kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemitööstuses, ravimitööstuses, petrooleumi töötlemisel, klaasi ja keraamika tootmisel, paberivalmistamisel ning meditsiinis. Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias soojuse või kemikaalide transpordiks ning põlemise või plahvatuste korral inhibiitorina. Vedelat lämmastikku kasutatakse ulatuslikult jahutussüsteemides. Ka suurem osa laiatarbekaubaks toodetud külmutatud toite on külmutatud neid hetkeks vedelasse lämmastikku kastes. Meditsiinis kasutatakse vedelat lämmastikku vere, luuüdi, kudede, bakterite ja sperma säilitamiseks.
reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks ja moodustab Cu2O. See eraldub punase sademena ja lahusesse jääb vaba triloon B. Triloon B tiitritakse 0,02M vasksulfaadi lahusega (indikaatorina mureksiidi vesilahus). Invertaasi aktiivsus määratakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. Antud katses kasutatakse invertaasi asemel vedelat invertiini. Töö käik: Suurde katseklaasi (50 ml katseklaas) pipteerisin sahharoosi hüdrolüüsiks 25 ml 7%-list sahharoosi lahust, mille pH on atsetaatpuhvi abil reguleeritud väärtusele 4,8. Lahus asetasin vesitermostaati 30°C juurde soojenema umbes 5 10 minutiks. Kolme 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 10 ml komplekslahust. Invertaasi asemel kasutasin vedelat invertiini. Valmistasin invertiini 20 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin katseklaasi 0,5 ml
Pese mask hoolikalt juustest välja. Mask parandab juuste niiskust ja muudab juuksed pehmemaks. 6. Vanaema juuksemask konjakiga 1 munakollane,1 spl oliiviõli,1 spl mett,1 spl konjakit Sega koostisained, masseeri mask juustele ja peanahale, kata juuksed vannimütsi või rätikuga ja lase mõjuda vähemalt 15 minutit. Pese juuksed nagu tavaliselt. Juuksed näevad välja terved ja erakordselt kaunid! 7. Majoneesimask meega 1 spl majoneesi,1 tl riitsinusõli,1 tl vedelat mett Kasuta paksemat rasvasemat majoneesi ja vedelat mett. Sega koostisained, hõõru mask juustele, lase mõjuda 30 minutit ja loputa juuksed sooja veega. 8. Munamask rasustele juustele Vahusta 1 muna koos 2 spl rummi või konjakiga, kanna mask juustele, lase 20 minutit mõjuda ja loputa juuksed sooja veega puhtaks. Kui juuksed ja peanahk on väga rasused, vahusta 2 munavalget koos 2 tl džinniga. 9. Sidruni-õlimask Sega 1 sidruni värskelt pressitud mahl ja 2-3 spl oliiviõli
Keetmisel taandub kompleksist Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mis keetmise toimel moodustab kompleksi naatriumiga ja tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega jällegi laguneb ning võimaldab Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik 1. Valmistasin sobiva kontsentratsiooniga ensüümi lahuse. Uurisin vedelat preparaati, seega lisasin 0,25 ml vedelat preparaati pipetiga gradueeritud katseklaasi, millele lisasin atsetaatpuhvrit (pH=4,8) kuni lahuse maht oli 10 ml. Seega teostasin 40 x lahjenduse. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin lahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. 2. Võtsin 50 ml mahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati, milleks oli 7% sahharoosi lahus atsetaatpuhvris(pH=4,8). Katseklaasile panin korgi peale ning asetasin 10 minutiks vesitermostaati 30±1C° juurde. 3
on samal temperatuuril juba pulbriline · geenivaramus - sperma, vere jm. vajaliku säilitamisel · kosmeetikas soolatüügaste raviks · maitseainetööstuses · ehituses betooni jahutamiseks · külmsaunades! · autokummide taastootmisel vana kasutatud kumm külmutatakse, selle tulemusel muutub kumm rabedaks; seejärel mittevajalik kummiosa emmaldatakse mehhaaniliselt kummis olevate traatide pealt · "freezing" kalakülmutamisel (kasutatakse vedelat lämmastikku või tahket süsihappegaasi tahkub -78°C) · laval suitsu tegemiseks (kasutatakse kas vedelat lämmastikku või tahket süsihappegaasi ) · detailide ühendamiseks omavahel külmutamisel tõmbuvad detailid kokku, nende ruumala väheneb ja neid saab vajaliku suurusega auku panna ühendamiseks · siledate pindade töötlemiseks · maapinna külmutamiseks puuraukude puurimisel · keemiatööstuses keemiliste reaktsioonide aeglustajatena, kuna külmutamisega
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust .
Amorfsed ained on tahked, kuid muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Nad on tugevad, hea elektrijuhtivusega, tulekindlad, akustiliste omadustega, vastupidavad surveele/paindele. Amorfsel ainel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks, pehmemateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast- nad on isotroopsed. Nad võivad võtta suvalise kuju. Amorfsed polümeerid lagunevad paremini, kui kristalliinsed: tärklis, PVA (polüvinüülalkohol), PEG, tselluloosi derivaadid, polüestrid. Amorfsed plastid nagu PPSU, PEI ja PSU: Nende mehaanilised omadused säilivad erakordselt hästi kuni klaasistumistemperatuurini välja, samuti on neil väga head elektrilised omadused. Amorfne ränidioksiid E 551 on paakumisvastane aine
TALLINNA TEENINDUSKOOL MARJAMUFFINID Janar Käos Rühm: 031PK TALLINN 2011 KOOSTISAINED 3 muna 300 g Dansukkeri valget suhkrut 200 g kookoshelbeid 75 g nisujahu 5-10 g Dansukkeri Vanillisuhkrut 200 ml vedelat margariini 100 g marju, nt. punaseid sõstraid, vaarikaid ja/või mustikaid TEHNOLOOGIA Kloppige munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage kookoshelbed, jahu, vanillisuhkur ja sulatatud margariin ning lisage munaga. Täitke 12 pabervormid taignaga ja asetage küpsetuspannile või kasutage muffiniplaati. Suruge marjad taignasse. Küpsetage ahju keskmises osas 190°C kraadi juures u.15 minutit. PÕHJENDUS
on -210 kraadi või madalam, meenutades oma struktuurilt lund Keemilised omadused • Toatemperatuuril väga stabiilne • Ei reageeri hapniku, vesiniku ega enamiku teiste keemiliste elementidega • Looduses toimuvad reaktsioonid lämmastikuga vaid kindlates tingimustes Kasutus • Väga paljudes tööstusvaldkondades • Põlemise või plahvatuse korral inhibiitorina • Keemias soojuse või kemikaalide transpordiks • Vedelat lämmastikku ulatuslikult jahutussüsteemides Tänan!
Lihtaine omadused: ! Lämmastik on õhu peamine koostisosa. Lämmastik on tavatingimustes maitsetu, lõhnatu ja värvitu gaas. Ta on vees vähe lahustuv ning õhust veidi kergem. Kuna lämmastik on vedelal kujul -196 kraadi juures, siis kasutatakse vedelat lämmastiku külmutusainena nii toiduainetööstuses, meditsiinis ja muudes kohtades, kus on vaja kiiret külmutamist. Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu on ta keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. ! Väävelhappe tootmine: Ty Ajalooliselt toodeti lämmastikhapet salpeetri kuumutamisel väävelhappega. Saaduseks
nulliks. Näiteks võiks tuua faasisiirded, kus molekulid ei muuda asendid ruumi, küll aga pöörduvad mingi nurga võrra üksteise suhtes. Ka sellise faasisiirde tagajärjel muutuvad aine omadused. Näiteks muutuvad teatud temp. raua magnetilised omadused. Sellest kõrgemal temperatuuril ei saa rauda enam magnetiseerida. Kui aine läheb gaasiliset faasist üle vedelasse, siis sellist siiret nimetatakse kondensatsiooniks e. Veeldumiseks. Üle minekut vedelat faasist gaasilisse nim. aurumieks. Üleminekut vedelat faasist tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üeminekut tahkest saasist vedelasse on aga sulamine.Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur, nimetatakse rekristallisatsiooniks.
muutunud sumistiteks · Emasena munen kuni 900 muna, 100200 kaupa. Oma elu jooksul munen kuni 2000 muna. ·Ma olen erak, kuid kui on rikkalik toidulaud, on minu sugulased ja sõbrad ka kohal ·Mulle maitsevad orgaanilised jäätmed riknenud liha, puuviljad ja väljaheited. Minu söömaaeg ·Ma pole võimeline toitu närima, Mul on toitumiseks imikärss. Selletõttu söön ma vaid vedelat toitu. ·Minu söögiks on väljaheited, riknev liha ja kõdunenud taimeosad. Need juba ongi vedelad. ·Mulle meeldib ka suhkur. Sellele pritsin sülge peale ja see muutub vedelaks. ·Sülge pritsides oksendan ka natuke poolseeditud toitu, nii levivad väga hästi ka haigused. Minu Areng · Paljunen siis kui kliima on vastav ·Munen 900 muna, 100200 kaupa ·Elu jooksul munen kuni 2000 muna ·Munast täiskasvanu isendini 1 nädal, külmas kliimas kauem
Agregaatolek Agregaatolek on aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut gaasilist, vedelat, tahket. Sulamisja keemistemperatuur Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1. atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur o...
Printimisel saadud detaili saab kasutada: prototüübina toote disaini arendamiseks, valuvormide valmistamiseks ning mudelite koostamiseks. Põhiline valmistamismeetod seisneb detailide kasvatamisega kihtide kaupa, uue materjali lisamisega eelnevalt paigaldatud kihile. 3D printer Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull. Printer kasutab toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. 3D printer Kolmemõõtmelist printimist kasutatakse kiirprototüüpimiseks peaaegu kõigis tööstusharudes: alates ehte- ja meditsiinitööstusest, lõpetades kosmosetööstusega. Kolmemõõtmeline printimine on kasutust leidnud ka arheoloogias väärtuslikest esemetest koopiate valmistamisel. Antud juhul tehakse algsest esemest 3D-skänneriga mudel arvutisse ning
kääbustäht, on Gliese 581 umbes 500 korda tuhmim kui Päike. Gliese 581 on küll muutlik täht, tähisega HO Lib, kuid ta muutlikkus on väga väike ning jääb vaatlusvigade piirimaile. Uurimistulemused näitavad, et Gliese 581 c on süsteemi planeetidest kõige põnevam, sest ta jäävat oma tähesüsteemi nn elamiskõlblikku alasse ehk ökosfääri, milleks peetakse tähte ümbritsevat ala, millel planeedi pinnatemperatuur võimaldab leiduda vedelat vett. Glise 581: Planeetide võrdlused: Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Gliese_581_c
(II) ioonidega. Lahusesse lisatud indikaator mureksiid muutub rohekaks, kui vastav kompleks on tekkinud. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse mahu järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldataks e mikrokatalites ensüümlahuse 1 ml kohta. Töö käik Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Automaatpipeti abil viiakse gradueeritud katseklaasi 0,25 ml vedelat ensüümpreparaati. Katseklaas täidetakse 10 ml-ni puhverlahusega. Katseklaas suletakse korgiga ja loksutatakse kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Ensüümreaktsiooni läbiviimine 50 ml katseklaasi pipetaaritakse 25 ml substraati: 7% sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH-ga 4,8. Katseklaas suletakse korgiga ning asetatakse 5-10 minutiks vesitermostaati soojenema. Kolme 250 ml koonilisse kolmgi pipeteeritakse 10 ml komplekslahust.
Kärbsed Henri Hiiend Keiro Lukk 8.b Iseloomulikud tunnused Kärbsed on aktiivsed vaid päevasel ajal. Pikkus: 6-8 mm. Emane on isasest suurem. Tundlad on enamasti lühikesed ja koosnevad vaid mõnest lülist. Keha on kaetud hõredalt paiknevate harjastega. Suured liitsilmad. Ainult 2 tiiba Toitumine Kärbes pole võimeline toitu närima. Suiste asemel on tal imikärss. Sööb ainult vedelat toitu. Peamine toit-väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad. Sigimine Paljuneb kui kliima on vastav. Kehasisene viljastamine. Emased munevad 100-120 muna. Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. 2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. 3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist.
kunstlike magustajatega. Tema maitse meeldib enamusele inimestest. Need aga, kellele see tundub ebameeldiv, võivad steviat kasutada tablettide või pulbri näol. Sojapoes on stevia müügil nii tilkadena kui tablettidena. Stevia kasutamine Stevia säilitab oma omadused keetmisel ja küpsetamisel isegi 200° C juures. Seda suhkruasendajat võib kasutada igasuguste roogade valmistamisel. Nii saab vähendada kalorite tarbimist, keeldumata seejuures magusast. Põhiline reegel kolm tilka vedelat steviat vastab umbes kahele suhkrutükile. Stevia ja kõrvalnähud? Pärast aastatepikkusi uuringuid tunnistas Euroopa Toiduohutusamet stevia täiesti ohutuks. Enne sda oli see tunnistatud ohutuks enamikes maades meie planeedil.
Planeedile võib toiteks olla planeet ise, kui ta maha jahtub. Energiat võib anda planeedi elementide radioaktiivne lagunemine. Lisaks toodavad energiat tohutute pindaladega ookeanide looted. Kõigil planeetidel on vett. Planeedid mis asuvad kaugel oma tähest on kattunud jääga, neid kutsutakse Jää maailmaks. Kõige tuttavam näide on meile Pluto. Pluto pealispinnalt võib leida kuni kolme kilomeetri kõrgusi jää mägesid. Ometi ka nii kaugel olevatel planeetidel võib leiduda vedelat vett - pinnaaluseid ookeane. Võib vaid oletada, mis võiks olla kuumuse allikaks. Pole ka vähe tõenäoline leida pimedatest pinnaalustest ookeanidest elu, sest ka Maal on pimedates ookeani sügavustes kalu. Super Maad on kivised planeedid. Maast kaks kuni kümme korda suurema massiga. Meie päikesesüsteemis selliseid planeete pole. Esimesena avastati planeet Kepler 186f. See planeet asub oma päikesest Kepler-186 piisaval kaugel ja piisavalt lähedal, et seal oleks vedelat vett
sarnase anatoomia ning füsioloogia tõttu. Välimus Lüliline iminokk; keha on lapik ja lai või piklik; kattetiibade tipud on kilejad; erineva suurusega (1mm-11cm); vinanäärmed; rööv- ja ujujalad. Elupaik Maismaa Mered ja ookeanid Kuumaveeallikad Osad on teiste loomade parasiidid Toitumine toituvad vedelikest; taim-, loom-, segatoidulised ja parasiitseid; iminoka sees olevad pisteharjased surutakse taime või looma kudedesse, et vedelat kehamahla imeda; Paljunemine Lahksugulised Võivad sigida aasta läbi Emane kleebib valkjad piklikud munad mitmesugustesse pragudesse ning lõhedesse(kuni 100 muna päevas) Muna areneb 4-5 päeva(oleneb temperatuurist) Sarnane emaisendiga Elab 18 kuud Lutikas ja inimene Vajavad soojust (arvatakse pärit Lähis-Idast) Tuli kaubaveoga ja inimestega euroopasse 16. saj ei olnud Inglismaal häbiasi kui oli 10 000 lutikat majas Majade isoleerimine aitas nende tõrjele vastu
HINGAMINE Keha külgedel pearindmiku Tagakehal alalpoolel Lõpused ja trahheed kilbi all lõpused. Raamatkopsudega, trahheedega tagakehal. TOITUMINE Suurte sõõrgadega haarab Püüab saaki Spetsiaalsete suistega, toidu ja suunab suuava püünusvürguga, sööb vaid loomtoidulised, juurde, lõuad + vedelat toitu ohvri taimtoidulised ja maohambad, sööb vetikad, kehasse seedenõret. segatoidulised. väikesed loomakesed, surnud konnad, kalad. VERERINGE Avatud, südamest Avatud, pikk torukujuline Avatud, süda kehaõõnde soontesse, kehaõõntesse, süda pumpab verd kehasse, seljaosas, juhib verd pähe. lõpustesse, sinikasroheline enne tagasi südamesse
Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga toatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami,
pliitidelt, grillidelt, pannidelt, fritüüridelt. Desinfitseerimisvahend MAC 934 Kasutatakse nõude käsitsi pesemiseks, tööpindade (lõikelauad, liharaiumispakud jne.), tööriistade ja seadmete detailide käsitsi puhastamiseks, et hävitada baktereid. Samuti võib kasutada külmikute puhastamiseks. Vedelseep Nagu te teate peab olema puhas mitte ainult köök aga kokka käed kaa! Selle jaoks kasutatakse vedelat seepi. Kasutatakse nii käte kui kogu keha pesemiseks. Infoallikad · www.kemitek.ee Aitähh tähelepanu eest!
LAPSULIBLIKAS Lapsulibliaks on üks Eesti kõige tavalisem liblikas. Lapsuliblikas on metsaliik, aga teda võib kohata ka linnades. Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekaskollased. Esitiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel sooned heledad. Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad tiibade soomustest koosneva katte tõttu. Lapsuliblika röövik toitub paakspuul ja türnpuul. Röövi...
blikud koovad ratasvõrku Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Võrguniidi küljes on kleepuvad tilgakesed ning seetõttu ei saa Tagakeha tipul asuvad võrgunäsad putukad, kes võrku lendavad, sealt enam välja. Püünisvõrgu kudumiseks on ämbliku jalgade tipus erilised küünised, mille abil ta saab võrku kududa. Nendel ämblikel, kes
Tundlad pruunid Silmad mustad või tumepruunid Kilp ja suured põsed Must hammas kaevamiseks Hallid tiivad Kollase ja musta triibuline tagakeha Kuni 6 mm nõel, mis ei tule peale nõelamist maha Töövapsikud ja kuningannad Käitumine Agresiivsed Kartmatud Seltskondlikud(töötavad kolooniates, hoolitsevad väikeste eest) Valitsev kiskja enda keskonnas Toitumine Suured putukad Eelistavad mesilast Söövad ainult vedelat osa vaenlasest Mesi Mesilased Nad toidavad mesilaste vastseid väikestele Tapavad mesilast lõuajõu ja osavusega, mitte nõelaga 1vapsik saab ära tappa kuni 40 mesilast minutis Vastsed annavad energiat Mürk Sisaldab 8 erinevat kemikaali, mis kutsuvad rohkem vapsikuid ohvrit nõelama Saavad nõelata ohvrit mitu korda 30-40 inimest sureb iga aasta Tekitab hingamis raskusi Pesa Kevadel Tehtud kuninganna poolt
eo l o i nn a l h ei te n iük i m r kv t k r üt a i -ut v D 3 H ajalugu · Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull , kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub tahkeks ainult laseri fookuses, siis peale ülejäänud vedela polümeeri eemaldamist jääb alles soovitud detail. Detaili valmistamise aeg sõltub selle suurusest ja keerukusest, kuid üldiselt pole see kauem, kui üks päev.
2. hõõrdejõud on kahe kokkuopuutuva pinna vahel, on pidurdav jõud, vähendab kiirust.F = (hõõrdetegur)*N(rõhumisjõud). hõõrdejõuta ei saaks liikumist alustada. tekib sest ükski pind pole sile(konarlikud pinnad haakuvad) ja aineosakeste vahel on külgetõmbejõud. liigitus: seisuhõõrdejõud (keha seisab), ja luige/veerehõõrdejõud(kui keha liigub). 3. elastsusjõud tekib keha sees, kui keha deformeeritakse. liigid: 1)tõmbe ja survedeformatsioon. tahket või vedelat keha maal koku suruda ei saa(pole sellist jõudu). 2)nihkedeformatsioon: üks kehaots on paigal ja teist liigutatakse keha osad liiguvad teineteise suhtes = väändedeformatsioon. elastsusjõud püüab keha kuju taastada, olles välisele jõule vastassuunaline. elastnetaastab kuju, plastneei taasta kuju. hooke'i seadus: F=k*delta*l (kjäikus, delta l keha kuju muutus).jäikus sõltub keha kujust. impulss iseloomustab liikuvat keha ja on jääv. suletud ruumis on kehade
Keskmine temperatuur 462 °C. Maa Ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega. Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet. Marss Kuulub kiviplaneetide hulka. Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Marsi pinnavormid viitavad sellele, et kunagi oli Marsi pinnal vedelat vett. Tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. Jupiter Jupiter koosneb peamiselt gaasilisest ja vedelast ainest. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast. Jupiteril sajab teemanteid. Saturn Planeedil on silmapaistev ringide süsteem. Maast üheksa korda suurem. Saturnil on 62 teadaolevat kuud. Saturn on hiidplaneet ja see koosneb peamiselt
Halogeenid (fluor, kloor, broom, jood) - molekulis 2 aatomit, 7a rühma elemendid, rühmas ülevalt alla aktiivsus väheneb, halogeenide omadused muutuvad aatommassi suurenedes korrapäraselt, aktiivsem halogeen tõrjub soolast välja vähem aktiivsem, mürgised, madal keemistemp, terav lõhn Cl2+2NaBr 2NaCl+Br2 Cl2+NaF ei toimu Halogeniidid - halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid Sublimeeruda - ilma et vahepeal tekiks vedelat olekut. Vesinikhalogeniid HHal on terava lõhnaga mürgised gaasid, lahustuvad hästi vees. Soolhappe reak: HCl+Fe-FeCl2+H2 HCl+CaO-CaCl2+H2O HCl+NaOH-NaCl+ H2O Tugevama happena tõrjub soolhape nõrgemad happed välja.
12%, aga on leitud ka 25% THK-d sisaldavat marihuaanat. Hashis sisaldab THK-d tunduvalt rohkem, umbes 8%-25%. Vedel hashis sisaldab THK-d kuni 60%. · NIMETUSED MARIHUAANA - travka, trava, anasha, smail, rohi, mari HASHIS - plastiliin, afganka, maroko · VÄLIMUS Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. · TARVITAMINE Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. · MIKS TARVITATAKSE? See lõdvestab inimesi ja annab neile sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda. · MILLISED ON OHUD? Inimesed võivad endale ette kujutada, et kõik ümberringi räägivad temast ja
Moodustab tavaliselt umbes 4% taimede kuivast massist ning umbes 3% inimkeha massist. Esineb ka suurtes kogustes loomses fekaalis nagu uriinis ja uriinhappes. On ka tähtsaks toitaineks taimedele. Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Ammoniaak on omakorda lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke- ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Lõhkeainete tootmiseks vajaliku lämmastikhappe efektiivse saamismeetodi leidmise vajadus andis Venemaal eriti teravalt tunda Esimeses maailmasõja ajal salpeetri raske saamise tõttu Tsiilist. Salpeeter oli lähtematerjaliks lämmastikhappe saamisel juba alkeemikute poolt väljatöötatud meetodil. Lämmastikhappe vajaduse suuruse üle võib otsustada järgmise fakti järgi.
Piim pärineb Franche-Comté aladelt. Teisel pool mäge, Sveitsis tehakse samadel alustel pastöriseeritud juustu. Juust on müügil puidukoorest silindris. Seadus sätestab valmistamisperioodi septembrist märtsini. Kevadisest ja suvisest piimast tohib toota Gruyere'i ja Comtéd. Sööma hakates jätke juust silindrisse, eemaldage keskelt tihe valkjashalli pinnaga koorik ja võtke lusika või saiatükiga keskelt täiesti vedelat, kreemjat puidu- ja lillelõhnalist juustu. Hea kvaliteediga juustus on tunda käimasolevat käärimisprotsessi. · Nizza salat keeda kartulid, keeda rohelised oad vees ja jahuta külma veega, viiluta karutlid , tükelda oad, rebi salatilehed, poolita tomatid, tõsta komponentidele ansoovisefileed, tuunikalatükid, lõigatud keedumunad, oliivid, kapparid kastmeained segada ja salatile valada
ämblike ja Eestis 520 liiki. Peale toidu hankimise on ämblike võrguniidil ka teisi eluks vajalikke rolle. Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate elutingimuste üleelamisteks. Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsad on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkseks ning nii moodustub võrguniit. Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks
Suurbritannia Merilyn Anton, Pille Kaljuvee, Argus Eesmaa ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles Second level Põhiseaduslik monarhia
Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga tavatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami (hõbe
Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan ei ole kaua aega pursanud, tekib lõõri ja kraatri ülaossa jahtunud kivimitest kork. See eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellega kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohale 10 15 kilomeetri kõrgusele. Välja purskunud ja õhu käes jahtunud kivimid või ka kivimid, mis
Halogeenid: Leidub ainult ühenditena sest on keemiliselt aktiivsed. (CaF 2, NaCl, KCl). Br leidub Cl'ga. Omadused-kaheaatomilised, lihtainena mürgised, moodustavad erineva o-a'ga ühendeid. On oksüdeerijad. Rühmas ülevalt alla halo'de akt. väheneb ja ka oksüdeerivad omadused. Keem. omadused- Reaktsioon metallidega Mg+Cl2=MgCl2. Reaktsioon teise halogeeniga: aktiivsem halo. tõrjub endast vähem akt. halo. soolalahusest välja. Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab). Fluor:füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, ebaharilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab hammaste ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, ...
Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas on värvuseta, õhust raskem gaas, mis tekib süsiniku ja enamiku orgaaniliste ühendite täielikul põlemisel. Süsihappegaas tekib ka hingamisel ja organismide jäänuste põlemisel. Süsinikdioksiidi molkulid on polaarsed. Väikestes kogustes CO sissehingamine ei ole ohtlik, suurema konsentratsiooni korral võib aga põhjustada lämbumist. Süsinikdioksiid ei põle ja takistab ka enamiku teiste ainete põlemist. Sellepärast kasutatakse vedelat süsinikdioksiidi tulekustutites. Süsinikdioksiid on happeline oksiid. Reageerimisel veega moodustab ta ebapüsiva süsihappe. Süsinikdioksiid reageerib happelise oksiiidina aluste ja alusteliste oksiididega moodustades süsihappes sooli- karbonaate või vesinikkarbonaate. Laboratoorselt saadakse süsinikdioksiidi karbonaatide ( marmor ) reageerimisel tugevate (sool)hapetega.
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid,
Füüsikalised omadused:Värvitu, lõhnatu, õhuga u. ühe raskusega, vees lahustumatu, mürgine Keemilised omadused:*põleb 2CO+O2 > 2CO2 *reageerib metallioksiididega Fe2O3+3CO > 2Fe + 3CO2*neutraalne oksiid st. Reageerides veega ei moodusta hapet Kasutamine: metallide tootmisel e. metallurgias, väetiste tootmisel CO2 ehk süsihappegaas ehk süsinikdioksiid Füüsikalised omadused: Värvitu, lõhnatu, õhust poolteist korda raskem, tahkub -40kraadi juures, ei oma vedelat olekut, tahket CO2 nim. kuivaks jääks, vees vähesel määral lahustuv, lämmatav. Keemilised omadused: *happeline oksiid, millele vastab süsihape, vähesel määral gaseeritud jookides *reageerib alustega ja aluseliste oksiididega moodustades karbonaate CaO+CO2 > CaCO3 2NaOH+CO2 >Na2CO3+H2O *CO2 ei põle ja ei soodusta põlemist. Karbonaadid mittelahustuvad karbonaadid lagunevad kuumutamisel, on ühendid, mis sisaldavad CO3-iooni, reageerivad hapetega, mille tulemusena eraldub CO2
Kt on -35C või rõhul 86*10 00000 Pa (8,6 at ) Keem. Omadused: 1. Põleb 4 NH3 + 5 O2 = 4NO + 6 H2O 2. Katalüsaatori toimel aga 4 NH3 + 5 O2 = ¤ NO + 6 H2O 3. Reageerib veega NH3 + H2 = NH3 * H2O 4. reageerib happega, tekivad ammooniumsoolad NH3*H2O = HCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = ( NH4)2 SO4 Kasutamine: toodetakse lämmastik hapet, soodat , karbamiidi , lämmastikväetisi. 10%-list lahust kasut. Meditsiinis , vedelat ammoniaaki kasutatakse külmikutes. Saamine: 1. Laboris saadakse ammooniumsoolast ja Ca- hüdroksiidist 2 NH4Cl + Ca(OH)2 -> 2 NH3 + 2 H2O + CaCl2 Tööstuses vesinikust ja lämmastikust t, rõhu ja katalüsaatori abil N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Lämmastikoksiidid N2O Dilämmastikoksiid ( naerugaas ) nõrga meeldiva lõhnaga narkootilise toimega gaas. Ta on neutraalne oksiid NO Lämmastikoksiid on värvuseta mürgine gaas
LIBLIKALISE 4 tiiba-kaetud imilondiks Täismoondega Seljal kokku Siidiliblikas, D soomustega,mis muundunud- vastne:röövik pandud tiivadega koiliblikas,lapsu moodustavad imevad lillel istuded pole - tiibadele mustri, teda peaaegu üldse liblikas,Leinal., alumine pool vedelat toitu näha, maitset- pääsusaba tagasihoidlikum, (enamasti jalgadega, lõhna- soomused väga nektarit) tundlatega, haprad, nad Puhkeolekus Leidub liblikaid, lendavad spiraalikujulis kelle valmikud üldse ei toitu,
vesineitsiklased. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased (pildil rohetondihobu) , samuti hiilgekiillased ja vesikiillased. Liblikalised Liblika tiivad on soomustega kaetud. Liblikas areneb täismoondega (muna, vastse, nuku ja valmikujärk). Tiibu on neil 2 paari. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised Ühepäevikulised on putukad keda võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses. Pärast paaritumist surevad isased kohe, peale munemist emased. Viimane vastsejärk eelvalmik ehk neidis ronib veest välja ning tõuseb lendu, et mõne minuti pärast uuesti kestuda, nüüd juba päris suguküpseks valmikuks. Mitte
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng
KAUGETE TÄHTEDE PLANEEDID 2007 aasta aprillis levis teade, et 20,5 valgusaasta kaugusel Kaalude tähtkujus asuval tähel Gliese 581 on avastatud üsna Maa-sarnane planeet. Selle nimeks sai Gliese 581c. Uue planeedi raadius on vaid poolteist korda suurem Maa raadiusest ning avastajad on hinnanud planeedi temperatuuriks 0-40 kraadi Celsiuse järgi, mis annab lootust, et planeedi pinnal leidub vedelat vett. Aga vesi teadagi on meie praeguste arusaamade kohaselt vältimatu elu alus. Tuhandeid aastaid on inimene endalt küsinud, kas Universumis on veel Päikesesüsteemi- taolisi planeedisüsteeme või on meie oma ainus. See ainukeseks olemine tundub väga kahtlane, sest Universumis on keskeltläbi miljard galaktikat ning igaühes oma miljard tähte. 2004. aasta keskpaigaks oli leitud peajada tähtede ümber 108 planeedisüsteemi, mis sisaldasid 152 tuntud planeeti. 10
1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontrollime nurki hiljem rihtlatiga. 3
1.Millest heli koosneb? V: Elastsest keskkonnast lainena levivast mehhaanilisest võnkumisest. 2. Mille kaudu levib heli? V: Vedelat, tahkete kehade kaudu ja gaasides. Alati peab olema keskkond, mis heli endasi kannab. 3. Mis sagedus on basskitarril ja mis või kes saab tekitada samasuguseid sagedusi? V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi . 4. Kuidas töötab kõlar? V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
