Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kt3 Mis on tardkivimid,kuidas on need tekkinud? tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid
Nende arv muutub raseduse ajal ja ka väliste tegurite mõjutusel sesoonsed, klimaatilised ning päikese aktiivsuse perioodid. Norm: 4,09,0 üh. Leukotsüütide tase tõuseb põletike, bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide, mürgituse, verekaotuse (traumad) või krooniliste varjatud verejooksude (maohaavad), neerukoolikute, allergiate, maksahaiguste ning kestva ravimite tarvitamise tagajärjel, tõuseb oluliselt ka osade kasvajaliste protsesside puhul. Veresete erütrotsüütide settimise kiirus. (mõõdetakse tavaliselt 1 h vererakkude settimise kiirust). Normaalne veresette kiirus ei tohi ületada 15 6 mm tunnis. Vere settimise kiirenemine (3040 mm/h) viitab põletikule, ägedale infektsioonile, mürgitusele ning suurele verekaotusele (näiteks pärast operatsiooni) Retikulotsüüdid noored, arenemisjärgus vere punalibled, erütrotsüütide eellased. Norm: 210üh
· Tahked taimsed rasvad · Loomsed rasvad · Margariin Tootmise kaks põhiviisi: · Pressimise teel o Külmpressimine nagu õunamahla tehakse o Kuumpressimine seemned kuumutatakse enne pressimist rohkem õli · Ekstraheerimise teel õli töötlemine mitmesuguste rasvade lahustajate abil (bensiin, tsikloor-etüleen jt.) Töötlemisviisilt jaotatakse: Rafineerimata e. Toorõli mehaanilistest lisanditest puhastatud settimise, filtreerimise või tsentrifugeerimise teel kestval säilitamisel rikneb kiiresti ja tekib sade midagi juurde ei panda ja midagi ära ei võeta. Rafineeritud e. puhastatud õli mehaaniliselt ja keemiliselt töödeldud (töötlemine leelissoolaga, mis neutraliseerib vabad rasvhapped) seismisel sadet tekkida ei tohi. Rafineeritud desodoreeritud õli peale rafineerimist pleegitatakse ja desodoreeritakse.
· enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis ja kolmas Kainosoikumis, s. o. Kvaternaari ajastul. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest.
rannaosas. Pilt 4. Kuurortpiirkond Nice on kuurortpiirkond Lõuna-Prantsusmaal. Asub lahesopis ning vesi on kandnud setted rannikule. Ranniku läheduses on sügavus väike ning avamere poole liikudes sügavus kasvab. Rannikukindlused puuduvad, sest lainetus on väike ning meri on madal. Pilt 5. Sadamapiirkond Denia on sadam Kagu-Hispaanias. Sadamaehitistest asuvad seal muul ja mitmed kaid. Setted kuhjuvad ümber sadama muulide. Arvatavasti pole sadamal settimise ohtu, kuna muulid kaitsevad sette kogunemise eest sadamasse. Pilt 6. Po jõe delta See on Po jõgi. Tal on on delta. Jõgi kannab on setted umbes 5,6 km kaugusele.
............. RISTSÕNA 1 2 3 4 5 6 7 1. Paekivi rahvapärane nimi 2. Mis värvi on paekivi harilikult ? 3. Mis valdkonnas tööstuses leiab paekivi kõige enam kasutust ? 4. Paekivi on koostiselt karbonaat.................... ? 5. Eesti tuntuim paekivi 6. Mida on vaja lubja kustutsmiseks ? 7. Paekivi liik Kontrolltöö vastused: 1. paas 2. lubjakivi, dolomiit 3. Paekivi, settimise 4. kaltsiumkarbonaat , CaCO3, kaltsium, süsinikdioksiidiga 5. halli, kollakaid , valgeid 6. kõva, purustada 7. ei lahustu, lahustub, süsihappegaas 8. ehitusmaterjalina 9. sideainena, müürilupja, krohvi 10. põletatakse, süsihappegaas , põletatud, kustutamata lubi. 11. vett, vett , aurustub, laguneb, kustutatud lubjaks. 12. vett, valgeks, piimjaks, lubjapiimaks 13. settivad, põhja, lubjavesi 14. Lubjakivi: CaCO3 Põlemine: CaCO3 CO2 = CaO Põletatud lubi : CaO
Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kompleksid Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis , kolmas Kainosoikumis. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik määratleda. Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes.
3. Kivimiringe & kivimite liigid TARDKIVIM MOONDEKIVIM SETTEKIVIM Kuidas Magma Sette-, tard-, ja Veekogudesse ja tekib? kristalliseerumi- moondekivimite maismaale kuhjunud ne ümberkristalliseeru- murenemis-, misel keemilise settimise või organismide elutegevuse setetest Näide basalt Gneiss Põlevkivi Marmor Lubjakivi kvartsiit liivakivi 4. Laamade liikumine & sellega kaasnevad protsessid VEEL FAKTE:
põhjaveekihtide hüdrodünaamiline tasakaal rikutud, mille tulemusel on kuivanud joogiveekaevud maapiirkondade paljudes kaevudes. Fosforiit- ooboluskonglomeraat. Fosforiit on kollaka või hallika värvusega liivakas settekivim, mis koosneb kahest komponendist kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. Eest fosforiit on tekkinud ligi 50 miljonit aastat tagasi kambriumi ajastu lõpul ja ordoviitsiumi alguses veekogudes settimise teel. Eestis leidub fosforiiti Põhja-Eestis Maardu, Toolse, Aseri ja Lääne- Kabala piirkonnas. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste toorainena. Praegusel hetkel Eestis fosforiiti ei kaevandata ja uusi kaevandusi ei ole hetkel võimalik kasutusele võtta mitmesuguste keskkonnaprobleemide tõttu. Tulevikus on kõige potentsiaalsem fosforiidi kaevanduskoht Toolse, mille katendis on ka muid maavarasid (aluriitne savi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi).
Peamised põllukultuurid, mis põhjustavad pinnase erosiooni: Kohvipuu, mais, tubakas, riis, nisu, palmiõli, teepõõsas Põllumaa hävimine Erosiooni tõttu on 1960. aastast alates kadunud kolmandik maailma haritavast maast Suurenenud on põllumajanduse tootlikkus See võimaldab suurema saagi tootmise pindalaühiku kohta Üha enam liigutakse viljakama mullaga alale Veekogude ummistumine Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise Oluline tamestik, mis hoiaks pinnast veekogu kaldal kinni Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mereeluapaikadele Sellest sõltuvad paljud looma-ja taimeliigid Erosioonist põhjustatud üleujutused Metsade raiumisega kaasnev erosioon võib tekitada ka üleujutusi Puudub pinnas, mis suudaks sealset vett endasse imeda Näiteks banaaniistandustes Reostus Põllumajandus üks suurimaid reostusallikad
Massiivse tekstuuriga kivimis pole osakesed orienteeritud, poorid puuduvad. See on tüüpiline tardkivimitele. Poorseks võib tekstuuri nimetada siis, kui kivimis on silmaga nähtavad tühikud, mis on tekkinud näiteks mõne mineraali lahustumisel või gaaside eraldumisel. Mikroskoopilisel tasandil on poorsed kõik settekivimid, kuid nende kirjeldamisel on informatiivsem jälgida hoopis kihilisust. Kihilisus kujuneb ebaühtlase või tsüklilise settimise käigus. Kildalised tekstuurid iseloomustavad peamiselt moondekivimeid, millele on mõjunud ühesuunaline rõhk. (1) Tekstuur väljendab kivimi siseehituse omadusi, mis on tingitud tema koostisosade ruumilisest paigutusest: orienteeritusest ning jaotusest kivimis. (1) Mineraalse koostise kõrval on struktuur ja tekstuur kivimi kõige olulisemad makroskoopilise määramise tunnused, mis peegeldavad nii kivimi tekkeprotsesse, kui ka temas toimunud hilisemaid muutusi. (1) 3
mineraal; Mineraalse toorme kaevandamine sulfiidsete maakide tavameetodil halvendab keskkonna seisundit, rikkudes maastikku, reostades põhjavett, paisates ümbritsevasse atmosfääri vääveldioksiidi. Praegusaja ookeanid on geoloogiliselt noored. Ookeanipõhjas lasuvad kivimid on nooremad kui 180 miljonit aastat, mandril leitud kivimite vanud küünib aga kuni 4 miljardi aastani. Erinevus seisneb selles, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub lihtsalt läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib. Vulkaaniline saarkaar tekib ookeanilise laama vahevöösse vajumisel, mil osa kivimitest sulab üles ja tekkinud magma moodustab süviku kõvale ookeani põhjale vulkaanide rea. Kui aga ookeaniline laam ,,upub" (toimub subduktsioon) vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. (Vaikset ookeani ümbritsev
Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Veel settekivimeid Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Settekivimid Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25 50% savikat materjali. Allika ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba
Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m kõrgune ja mõnesaja meetri kuni mitme km pikkune kõrgendik,on tekkinud jää kulutava, kuhjava tegevuse koostoimel. Voorestik- rühmiti paiknevad voored (Vooremaa)
Loeng Erinevad ehitusmaterjalid I 1. Mineraali ja kivimi erinevus. 2. Mineraalide omadused. Värvus, tekstuur, kõvadus, tugevus 3. Tardkivimite iseloomustus. Tihedad, tugevad, raskesti töödeldavad 4. Mis on graniit? Kristalliline tardkivim 5. Mis on settekivimid? On tekkinud mineraalainete settimise teel 6. Kuidas moodustub liivakivi? Tsementeerunud liivast koosnev settekivim, koosneb põhiliselt kvartsist SiO 2 7. Mis on lubjakivi? Paekivi 8. Mis on dolomiit? Kujutab endast kaksikühendit CaCO3·MgCO3. Karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 9. Mis on marmor? On tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Moondekivim. Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. 10. Kuidas eristada marmorit kvartsiidist? Kõvem kui marmor
· suurenenud makrobentose biomass ülalpool halokliini · sagenenud ja tugevnenud hapnikupuudus põhjakihtides · vähenenud vee läbipaistvus · Fucus vesiculosus' vähenenud sissetungisügavus · Vähenenud makrobentose biomass allpool halokliini Muutused Läänemere ökosüsteemis XX sajandil · pelageaali primaarproduktsiooni kasv 30-70% · zooplanktoni produktsiooni suurenemine 25% · orgaanilise süsiniku settimise suurenemine 70-190% · makrobentilise produktsiooni ligikaudu kahekordistumine ülalpool halokliini · rohkem kui kümnekordne kalapüükide suurenemine (ainult osalt tänu kalade produktsiooni suurenemisele, rohkem tänu püügiintensiivsuse suurenemisele) · hapnikupuudus põhjalähedases vees, mis on välja tõrjunud makrobentose umbes 100000 km2 sügavamalt avamere ja Soome lahe alalt 5
emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võrde, sõelad, liiva-ja rasvapüünised,setitid, flotaatorid ja filtrid. 9. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist
ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mille tõttu paberi läbipaistvus suureneb. Järeldusi saab teha vaid siis, kui lahusti on aurustunud ja paber on kuiv, sest niiske paber ka ilma lipiidideta on läbipaistvam kui kuivana. Töö käik: Uurida 2 tahket materjali, üks nendest sisaldab lipiide. Võtta 2 kuiva katseklaasi, millesse panna umbes 1 g tahket ainet. Lisada mõlemasse katseklaasi ubes 0,5 ml atsetooni ning loksutada hoolikalt ja lasta 5 minutit settimise jaoks seista. Mõlemast katseklaasist kantakse tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kui lahusti on aurunud ja paber on kuiv, vaadata filterpaberit vastu valgust ja järeldada, kumb proov sisaldas lipiide. Tulemus: Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest
Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island asetseb ookeani keskahelikul ning veel kuuma täpi kohal. Eestis ei esine tugevaid maavärinaid kuna me pole ühegi laama nn. Äärealas.. MÕISTED: astenosfäär Maa vahevöö üleval osas olev osa mis on plastiliselt käituv. Selle peal triivivad laamad. Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. Settekivim kivim, mis on nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis settimise elutegevuse saadustest ehk setetest tekkinud kivimid. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest ja hävimisest. Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine
tulivedela kivimassi ehk magma kristalliseerumisel. Struktuur sõltub suurel määral magma tardumise kiirusest. Maapinnale jõudnud magma ehk laava tardumisel tekivad purskekivimid (basalt, andesiit, komatiit). Kui magma jahtub ja tardub maakoores, moodustuvad süvakivimid (peridotiit,dioriit,graniit). Settekivimid tekivad veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Pika aja jooksul üksteise peale ladestuvad setete kihid tihenevad ja kivistuvad. Kivimid on enamasti kihilised, neis leidub ka fossiile ehk kivitisi. (kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, kivisool) Moondekivimid tekivad nii sette, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristlliseerumisel ehk moondumisel uuteks mineraalideks. See toimub kivimi
kindla struktuuriga kristallina.Tekivad looduses aine tahkestumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Ümberkristalliseerumine ühe aine kristallstruktuur korraldub kõrgenenud temp. ja rõhu tingimustes ümber aatomite ja ioonide teistsuguse paiknemisega struktuuriks.Kivim mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Maak majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldav kivim ja mineraal. Litosfääri laamtektoonika Kuna laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja hävib ei leita tänapäeval ookeanide põhjast üle 180 mln a vanuseid setteid ega kivimeid. Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavustest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist.Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist
Põltsamaa ametikool Pneomaatika Kodunetöö A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit · pump käivitatakse, kontrollitakse, et survetorus on tekkinud surve ja siis avatakse siiber 1 tööratas 2 töörattalaba ...
lubjakivivarud. Maardlad on arvel paikades, kus kattekihid on õhukesed või puuduvad, pole häid põllumaid ega asustust. Olemasolevaid võimalusi kasutatakse praegu veel vähe. Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel järele jääv paas on oma ehituskivi omadustelt kehv ning sobib täitematerjaliks, nagu näiteks teede muldkehadeks. Lubjakivi ehk travertiin on tekkinud miljonite aastate käigus merikarpide ja mereloomade skelettide settimise tulemusena ookeanipõhjas (siit ka tema klassifitseerimine settekivimite hulka).
o.loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks otseselt vajalik ega isegi võimalik
Õlisaadused, fenoolid –sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad, keemiakombinaadid Sulfaatreostus –põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega Mürkkemikaalid –keemiatoodete laod Transpordireostus –teede sooldamine, õnnetused teedel, bensiini sattumine pinnasesse 23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p. Mehaaniline puhastus – veest eemaldatakse tahked osakesed, settimise või filtreerimise põhimõte, eraldatakse ujuv praht, naftasaadused või muud õliproduktid. Keemiline puhastus –reaktsiooni tekitamine, keemiline sadestamine levinud protsess, osooni kasutamine. Bioloogiline puhastus –mikroorganismide ära kasutamine (bakterid, seened), veest saab eemaldada lammastiku ja fosfori ühendid. 24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p. Hiina, Jaapan, Island, Norra, Eesti 25.Nimetage neli majandusharu, mis kasutavad kõige rohkem vett
Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Vahevöösse vajuva ookeanipõhja balastide ja ränumudade osalisel ülessulamisel tekib keskmine ehk andesiitne magma, mis ookeani põhjale, süvikute kõrvale välja purskudes, ehitab sinna vulkaanilisi saarkaari. Oma "toodet"- basaltset magmat saadab sukeldusvööndis üles ka astenosfäär. Kui aga ookeaniline litosfäär sukeldub mandrilise maakoore alla, haaratakse ülessulamisse ka mandrilise koore murenemise, settimise ja moonde läbi teinud nind neid protsessides ränist ja alumiiniumist rikastunud kivimid. Need sünnitavadki kõige ränirikkamat, happelist magmat , mille tardumissaadusena tunneme graniiti. Graniit on Päikesesüsteemi unikaalne, vaid planeedile Maa omane omagmakivim. Nii ränirikas magma saab tekkida vaid kivimitest, mis on planeedi pinnal läbinud ulatusliku keemilise murenemise ja settimise protsessid. Esimesed graniidid ilmusid Maal ligikaudu 3 miljardit aastat tagasi-
Seda meetodit segab aga see, et mõnede eluvormide elupaik võib aja jooksul muutuda(nt järve veetase muutub vms) ja sellega muutub ka organismi fossiliseerumise koht ja kihi suhteline sügavus. (koosluste migratsioon) Samuti tuleb arvestada ka sellega, et liikide elupaikade ulatused on erinevad, ja kooslused võivad väga palju erineda ka sama vanades kihtides. Lünklikkus looduslikud läbilõiked on reeglina mittepidevad. Settimise katkemist tähistab geoloogilises läbilõikes katkestuspind(raske näha, kui ei ole spetsialist vms). Näiteks mõne ajavahemiku jooksul puuduvad setted üldse või on need kadunud, seega satuvad omavahel järjestikku kaks kihti, mis tegelikult pole ajaliselt üksteisele järgnevad. Litostratigraafia eri piirkondades on eri ajal settinud erineva koostisega kihid. Seismostratigraafia eristatakse kivimilisi üksusi nendes levivate seismiliste lainete levimiskiiruse järgi.
· Suur tihedus · Suur külmakindlus · Suur soojajuhtivus · Suur kõvadus · Suur kulumiskindlus · Väike tõmbetugevus · Väike veeimavus · Hästi poleeritav · Dekoratiivne Graniidist valmistatakse peamiselt: · Killustiku · Sillutuskive · Äärekive · Välistrepiastmeid · Skulptuursed detailid : SETTEKIVIMID · Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted (Tekkinud tardkivimite murenemine ilmastiku toimel - liivad, kruusad, savid), tsementeerunud setted (kokkukleepunud sõmerad setted - liivast liivakivi), keemilised setted (tekkinud mineraalidest ja sooladest), orgaanilised setted (erinevate elusorganismide jäänuste sade veekogu põhjas - lubakivi) PAEKIVID · Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis
2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10
Siit algab keskahelikust lähtuv ookenilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimiplokkidega pangasmäestik ning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinaid. Ookeaniline maakoor on palju noorem kui mandriline. Erinevused tulenevad sellest, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib. Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärtele vulkaaniline mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas)
Vesi Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tarbeveeks sobivat magevett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapn...
sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisondiks on osaliselt lagunenud toorhuumus (Estonica, 2009) Lääne-Eestis võib leida: · soostunud männikud, · lubjarikkas keskkonnas kujunenud gleimuldadel soostunud lehtpuumetsasid · kultuurrohumaid ning põlde. 6 Matsalu ümbruses ja Haapsalus on omapärased viirsavitasandikud. Nimetus tuleneb savi viirulisusest, mis on seotud settimise rütmiga (Arold, 2005) Joonis 4. Eesti geoloogiline aluspõhi 5. Taimestik Lääne-Eesti tasandike taimkatet iseloomustab niitude ja puisniitude, soode, luhtade ja roostike rohkus. 20. sajandi esimesel poolel olid eelkõige puisniidud Lääne-Eesti maastike iseloomulikuks jooneks. Kunagi väga iseloomulikke kuivi liigirikkaid tammepuisniite on praeguseks vähe säilinud. Neid
1.3.1 Rasvapleki proov Rasvapleki proovi katses kasutatakse orgaanilist lahustit (atsetoon), et ära määrata kas tahkes aines on rasva või mitte. Kasutatakse filterpaberit, kuhu peale pannakse läbi lahustatud kaks proovi kus kus ühes on rasva ja teises ei ole. 1. Võtta kaks filterpaberit, kaks katseklaasi. 2. Katseklaasidesse panna 1 g vastavad tahket ainet (proov 1 ja proov 2). 3. Lisada 0,5 ml orgaanilist solventi ja loksutatakse hoolikalt. 4. Tahke materjali settimise jaoks lastakse 5 minutit katseklaasidel olla. 5. Filterpaberile panna klaaspulgaga mõlemast katseklaasist üks tilk ja oodata kuni filterpaberil olev ,,täpike" ära kuivab. 6. Ära määrata kummas tundmatus tahkes aines oli rasva ja kummas mitte. Järeldus: Esimeses proovis oli rasva sees ja seda oli näha sellega, et kui vaatada valguse poole läbi paberfiltri, siis täpike oli natukene läbipaistev. Teisel filterpaberil seda ei olnud. 1.3.2 Emulsioonitest
Biokeemiliste ainete ringid. Aineringe ainete ringkäik looduses, ainete pidev korduv ringlemine maa pinnal või ühest maa sfäärist teise. Aineringe on maa maastikusfääri ja selle osade isloomulikumaid iseärasusi. Eristatakse suurt ja väikest bioloogilist aineringet: Väike bioloogiline aineringe hõlmab maa pinna kivimite, murenemise, mure- nemissaaduste (liiv,savi) kandmine tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude toimel uuesti murenevad. (kestab sadu aastaid). Suures bioloogilises aineringes satuvad maa pinnal murenenud tard- ja moondkivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, moondekivimid aga satuvad hiljem jälle maa pinnale.
Liivakivid – üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid – mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid – settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid – tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse Turvas – orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3
Elva Gümnaasium Vesi imeline aine Referaat Silver Kurrik 9.C klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord 1. Vesi....................................................lk 3 2. Kasutamine........................................lk 4 3. Joogivesi.........................................lk 5-6 3.1.Kare vesi.....................................lk 6 3.2.Suure rauasisaldusega vesi.........lk 7 3.3.Mineraalvesi............................lk 7-8 3.4.Klooritud vesi.........................lk 8-9 4. Saastamine..................................lk 10-11 5. Puhastamine...............................lk 11-12 6. Kasutatud kirjandus....................lk 12-13 2 Vesi Vesi ehk divesinikoksiid on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Vesi on kõig...
Tundub, et o2 isotoopkoostis on läbi aja pisut raskemaks muutunud. Karbon ja perm on suurte veavõimalustega, kambrium ja kriit kitsama võimalusega. Kui kõver viskub üles, on kaasnenud jahenemised. Vahel ka jäätumisega mesosoikumi keskne jahenemine jäätumist siiski ei toonud. Hea tahtise juures võib leida sarnanusi süsiniku graafiku puhul. Karboni, permi omad sarnanevad veidi. C graafik siiski pigem statsionaarne. Võib rääkida bioproduktsiooni intensiivsusest, settimise intensiivsusest, atmosfääri koosseisu muutustest jne, nende põhjuste seos graafikuga pole selge. Atmosfääri koostise muutused andmeid ei vaidlustata kategooriliselt. Karbonis oli alla tänapäevast c tase. Siis tõusis ja tänapäeval jälle miinimumi lähedal. Maksimum oli kambriumis(18 korda tänapäevaest), vähem oli ordoviitsiumis. Haüniku sisaldus vähem kõikunud karbonis oli maksimum. Ka lähiminevikus oli rohkem, praegu (45 milj aastat) on langev trend
Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi (SS, suspended solids) all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks otseselt vajalik ega isegi võimalik
juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse lahustumatud ained(heljum, kolloidlahused) settimise ja filtreerimise põhimõttel, keemiline- reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg., bioloogiline-Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine.
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
tarbijale on vesi vastuvõetav karedusega üle 10 mlekv/l. Eriti kare vesi annab kibeda maitse ja avaldades halba mõju esmajärjekorras seedeorganitele. Suure rauasisaldusega vesi Rauarikastest puurkaevudest ammutatud vesi on esmapilgul täiesti puhas ja läbipaistev. Paarikümne minuti pärast muutub vesi hägusaks, omandades spetsiifilise kollaka tooni. Mõne tunni möödudes hägu sadestub, moodustades koheva sette. Setteprotsess võib kesta mitu päeva. Settimise kiirus sõltub vee temperatuurist ja koostisest. Raua sisaldusest vees saab aimu ka vett maitstes, kontsentratsioon 1,0 1,5 mg/l annab veele tugeva metallimaitse. Raua sisaldus vees annab tunda sellest valmistatud teed või kohvi juues. Sellise koostisega veest ei saa teha maitsvaid kompotte, mahlu, kalja. Suure kontsentratsiooni korral mõjub raud pikapeale ka tervisele negatiivselt, tekkivad allergilised reaktsioonid või kõrvalekalded normaalsest laboratoorsest verepildist
OSAKESED, NAFTASAADUSED VÕI MUUD ÕLIPRODUKTID, MIS KERKIVAD PUHASTIS PINNALE VÕI SETTIVAD PÕHJA. PUHASTUSPROTSESSI KÄIGUS JUHITAKSE REOVESI LÄBI VÕREDE, SÕELADE NING LIIVAPÜÜNISTE. LIIVA JA MUU PRAHI EEMALDAMISE MÕTE ON SELLES, ET SEE EI UMMISTAKS PUHASTUSSEADMEID. EDASI TOIMUB PISEMATE OSAKESTE SETITAMINE VÕI NENDE EEMALDAMINE FLOKULATSIOONI TEEL. FLOKULATSIOON ON AGREGAATIDE MOODUSTAMINE VEES OLEVAST HELJUMIST, SELLE SETTIMISE KIIRENDAMISEKS. SELLEKS LISATAKSE VEELE KOAGULEERIVAID AINEID EHK FLOKULANTE NÄITEKS LUPJA, RAUA- VÕI ALUMIINIUMSOOLI. ..............................................................................................................................................................................8 KEEMILISEL PUHASTAMISEL KASUTATAKSE REOAINE EEMALDAMISEKS ERINEVAID KEMIKAALE. ENAMLEVINUD
Kokkuvõte Pikka aega oli kivisüsi industriaalühiskonna olulisim kaevandatav kütus, kuid XX sajandi algusest peale hakkas nafta teda järk-järgult välja tõrjuma. Praegu on nafta ja maagaas kogu maailma energiamajanduse ja samuti keemiatööstuse aluseks. Rääkides veel kivisöe ning eriti pruunsöe kasutamist elektri tootmisel, siis soodustab see endiselt ja suurel määral keskkonnasaastet ning muutusi ühiskonnas. Näiteks võib tuua Hirschfeldes tehtud tolmu settimise mõõtmise pruunsöe kasutusala läheduses, mille tulemused ilmselgelt olid üllatavalt kõrged. Fossiilsete kütuste vähemaksjäämine soodustab ka riikidevahelisi pingeid. Kasutatud kirjandus. http://en.wikipedia.org/wiki/Coal
saagi tootmise pindalaühiku kohta. Probleem on aga selles, et kuna põllumajandusmaa on tihti degradeerunud ning muutunud peaaegu kasutuks, siis liiguvad tootjad edasi viljakamale maale. Ülemaailmselt võib viimase 50 aasta jooksul kasutatud ning seejärel mahajäetud maa pindalaliselt olla võrdne tänapäeval kasutatava maaga Veekogude ummistumine Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise. Olukord muutub eriti halvaks, kui veekogude kallastel puudub taimestik, mis hoiaks pinnast kinni. Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mere eluapaikadele, millest sõltuvad paljud looma- ja taimeliigid. Reostus Väetiste ning taimekaitsevahendide drenaaz Põhja-Prantsusmaa jõkke. Põllumajandus on paljudes riikides üks suurimaid reostusallikad. Taimekaitsevahendite, väetiste
ainete ringlemine ning hea elatustase rahva seas. Geoloogiline aineringe- Litosfääri ja Maa Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse tuuma vahel toimuv ainete liikumine. spetsialiseerumine vastavalt asukoha Samuti ka ainete liikumine murenemise geograafilistest ja inimtekkelistest eelistest teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri Rahvusvaheline firma- firma, mis ning sealt settimise ja kivistumise teel tegutseb paljudes riikides tagasi litosfääri Globaliseerumine ehk üleilmastumine- Bioloogiline aineringe- bioloogilises Maailma ühiskonnas toimuvad muutused, aineringes tekitavad rohelised taimed mis on seotud kaubandussidemete orgaanilist ainet, muud organismid tihenemisega ja kultuurivahetuse kasutavad seda ja lagundavad seda sagenemisega.
gaasivahetuseks- hapniku vastuvõtuks kosudes ja ära andmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas ka vereplasma viskoossusest ning erütrotsüütide massi ja pindala suhtest. Kui hüübimatuks muudetud veri imeda klaastorusse (tavaliselt pikkusega 100mm) ja jätta vertikaalasendisse tunniks ajaks seisma, siis raskujõu toimel saab kindlaks teha erütrotsüütide settimise kiiruse, mis terve organismi puhul on 2..15mm/tunnis. Põletikulise haiguste korral on settimine kiirem. Punaliblede massist kuni 30% on hemoglobiini, mis on hapniku transpordiks kohanenud. Keskmine hemoglobiini sisaldus veres on meestel 140...170g/l ja naistel 120...160g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb neis hemoglobiin ja seda nähtust nimetatakse hemolüüsiks. See võib juhtuda järskudel temperatuuri kõikumistel, hüpotooniliste lahuste toimel, eetri ja alkoholi toimel või
55. Milline on veevarude olukord maailmas? 56. Kuidas on veevarud maailmas jaotunud? 57. Säästlik veekasutus kodumajapidamises 58. Mis on hajureostus (vesi)? 59. Mis on punktreostus (vesi)? 60. Nimeta veepuhastusmeetodid Mehaaniline (I aste) Keemiline (II ja III) Bioloogiline (II ja II) 61. Kirjelda füüsikalis-mehaanilist veepuhastust kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidlahused) Kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. 62. Kirjelda keemilist veepuhastust Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel (lahustunud-mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja) Keemiline sadestamine-setitamine Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse
võrreldes muutunud. Reoained on vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul heljumina. Reoainetest olulisemad: orgaaniliste ainete sisaldus, toitainete sisaldus, heljumi sisaldus, vee bakteriaalne reostus. Veepuhastus meetodid: Füüsikalis-mehaaniline, Keemiline, Bioloogiline. Konkreetne reovee puhastusjaama seem on kombinatsioon loetletud metoditest. Füüsikaline-mehhaaniline- Kõrvaldatakse veest lahustumatud ained(heljum ja kolloidlahused) kasutatakse ka settimise või filtreerimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastamisel on: võred_ Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed) Sõelad (peenemad reoaine osakesed) Liiva-ja rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks) Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja) Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse) Filtrid (liiv, aktiisüsi)
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust...
Maa sfäärid on atmosdfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest. Aineringe maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine. Geoloogiline aineringe litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri. Bioloogiline aineringe bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja laugundavad seda mineraaliaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. Aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfor- ja väävlirinde. Veeringe vee liikumine maa sfääride või nende osade vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
