temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3. Telliste põhisuurused: 250 x 120 x 65 standardtellis 250 x 120 x 88 moodultellis Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on pajude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks, nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam). Viimistlustellis on kujult ja mõõtmelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt
Fibo 5 plokkidest kõige suurema survetugevusega. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Põhilised kasutuskohad on raskelt koormatud seinad ja müüritsoonid, vundamendid. Keraamiline tellis Savitellis on kõige enam kasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas. Kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumiseks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude kuju ja arv on erinev. Nimetatakse ka moodultelliseks. Kasutatakse peamiselt senamaterjalina. Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Võib olla kas täis- või auktellis. Kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel Vooderdustellis on mõeldud uute ja vanade hoonete vooderdamiseks. Kuuluvad auktelliste hulka. Nurktellis jaguneb kahte alaliiki: lõigatud nirgaga ja ümarnurgaga. Kasutatakse seinte
Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse
Kool Tööstustehnoloogia osakond Nimi Müürimaterjalid Iseseisev töö Õpetaja Asukoht(näiteks Tartu 2012) Müürimaterjalid Fibo plokid ja sillused Fibo plokk 120,5-159,6/ täisalus Fibo kergplokk 172-189/täisalus Fibo õõnesplokid 135,2-150 / alus Fibo sillus 15,33-156,55/tk/ sõltuvalt suurusest Tellised Tavatellis 0,35-1,15/tk Täistellis 0,51-0,57/tk Auktellis ~0,6/tk Aeroc plokid ja sillused AEROC toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma tugevuse saavutavad tooted autoklaavimisprotsessi käigus ja on seega koheselt kasutatavad (ei vaja järelkivinemist). Poorbetoontooteid valmistatakse AEROC tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 375 kg/m³ ja 450
markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Külmakindlus peab olema vähemalt 15 tsüklit, mahumass 1800 1900 kg/m³, ühe tellise mass 3,5-3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõlenud tellised on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõlenuid tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on pajude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks. Auktelliste mahumass on 1300 1450 kg/m³, külmakindlus vähemalt 15 tsüklit, margid 200, 175, 150, 125, 100. Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis on kujult ja mõõtmelt täpsem ning ilmastikukindlam
........................................12 Külmakindlus..............................................................................................................................12 3.4. Savitellise kasutamine...............................................................................................................12 Täistellis.......................................................................................................................................12 Auktellis.......................................................................................................................................12 Kergtellis......................................................................................................................................13 Viimistlustellis.............................................................................................................................13 Samott-tellis.....................................
Müüritööde Materjalid Telliste tahkude nimetused on: Ots Serv e. külg Sängpind Nende külgede mõõtmed on sobitatud nii, et võimalikud on erinevad telliseseotised. Üsna sageli kui tähele panna müüri tegemisel kasutatavad mördi vuuki katab iga järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki. Tellise Tüübid Täistellis e. umbtellis Auktellis Profiiltellis Murdtellis Õnartellis Soontellis Moodultellis Enamlevinud Tellised Normaaltelllis NT 65*120*250 Moodul silikaattellis 88*120*250 Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures.
Kasutuskohad (VTT,FTT) -peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; -küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks -Ainult sisetöödeks. Kasutuskohad(tellis tähistusega PTT) - Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks -Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis -Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda - Ainult sisetöödeks. *Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad- -viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. -Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks -Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks - Sisekujunduselementide ladumiseks. FAT kasutuskohad-
5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad:
Munakivid on ovaalsed veeriskivid . 17. Keraamika põhilised puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 18. Savitellised- täistellis, auktellis, porotherm kärgplokid Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes, küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade ja teiste elementide ehitamiseks. Ainult sisetöödeks. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega.
Savitellis on kõige enam kasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eesti suurima savitelliste tootja Wienerberger AS´i filiaal asub Aseris. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid. Täistellis. See on ilma õõnteta ühtne (kompaktne) risttahukas. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on tumedam, vähepõletatud tellis aga kahvatu värvusega. Auktellis ehk õõnestellis, kärgtellis. See on paljude läbiulatuvate õõnsustega tellis. Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel. Seetõttu kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis. Viimistlustellis võib olla õõnteta või läbiulatuvate õõnsustega. Oma kujult ja mõõtmetelt on need täpsemad kui täistellis või auktellis. Viimistlustellised on ka ilmastikukindlamad.
savist, tellistel 1,5...2 ööp. 6 2.3. Omadused Savitellised keraamiline ehitusmaterjal. Jaguneb alaliikideks. (Aseri ja Eesti tellis on värvuselt, punased, oraanzid, pruunid. Telliste põhisuurused on 250x120x65 mm (tingtellis) ja 250x180x88 mm (moodultellis). 2.4. Saviteliste alaliigid - Täistellis - Auktellis - Viimistlustellis - Vooderdus - Nurktellised - Klombitud tellised - Ahjutellised - Korstnatellis - Samotttellis - Klinkertellis ja Poorsed tellised 7 2.5. Miks valida keraamilised tellised? Tellised on olnud täiuslikuks ehitusmaterjaliks juba 5000 aastat. Põhjuseid selleks on mitmeid
võivad praguneda). Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurisegu koosneb mingist jahvatatud mineraalainest, mõne metalli ühendist, värvainest ja veest. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. 18. Savitellised täistellis, auktellis, samotttellis, porotherm kärgplokid Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega
Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda (80-900C; 1...3 päevat) Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril.( 900...10000C; 1,5...2 ööpäeva.) Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist 21. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, porotherm kärgplokid Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks
Vajalik kuna märja toote põletamisel võib toode praguneda. 4. PÕLETAMINE tunnelahjus. Tooted läbivad ahjus kolm temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Toote temp ahjus ei tohi järsult muutuda, sest see võib praguneda. Telliste põletustemp 900-1000C, kestvus 1,5-2 päeva. 5. GLASUURIMINE enne v pärast toote põletamist. Tehakse igat värvi glasuuri. 14. 17. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgtellised 15. 1. TÄISTELLIS ilma õõnsusteta kompaktne risttahukas, veeimavus suurem kui 6%, külmakindlus üle 15 tsükli. Peavad olema põletatud ühtlaselt. Peamiselt seinte ja sammast ladumiseks 16. 2. AUKTELLIS õõnestellis, kärgtellis. Paljude läbivate õõnsustega. Külmakindlus üle 15 tsükli. Soojajuhtivus väiksem kui täistellistel. Peamiselt seinamaterjalina. 17. 3
suurim savitelliste tootja "Wienerberger". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. · Täistellis Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10(N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass on 3,5...3,8 kg. · Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. · Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus 25 tsüklit, veeimavus 6...12% · Vooderdustellis Nurktellised · Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. tugevusklass 20, külmakindlus 25 tsükli, temperatuuritaluvus 700C. · Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel
1250...1300'C.Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest. Telliseid põletatakse 1,5...2 ööpäeva. 34. Too välja täistellistele ja auktellistele kasutuskohti Täistellis- Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) Tähistused FAT ja VAT: VAT- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte,sh ka külmas osas, ladumiseks 13 FAT- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olme korstnate külma osa ladumiseks
Valge glasuuri saamiseks värvainet pole vaja. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh. ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet. 19. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgplokid- 05.05.2014 · Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. · Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja
KEGKRUUS:kasutatakse põrandate soojustamisel. TRISU SUPER 10: paigaldatakse seinale ja põrandale. Läbinisti sünteetika. Väga kallis (600. m2) Soojajuhtivus V=0,019 W/m2K. Tuuakse sisse al. eelmisest aastast. Pärit prantsusmaalt. TELLISKIVIMATERJALID SILIKAATTELLIS: lubi 56 %, 92% liiva(lubjaliiva sõelumine). Vormitakse, autoklaavitatkse, kõvastatakse. Nb! TELLISE MÕÕDUD: 250 x 120 x 65 mm, 250 x 120 x 88 mm(moodulvariant) · Täistellis ja auktellis. Külmakindlus 50 tsüklit. Vee imavus 1015 %. · Sreatellis müürides, krohvi alla. · Vääriktellis väärtuslikum, parema pinnaviimistlusega, puhasvuukmüüritis (ei lähe krohvi alla). · Klombitud tellis · Lõhatud tellis 250 x 60 x 65 mm , kasut. vooderdustellisena. · Silikaatblokk · Õõnesblokk 250 x 240 x 192 mm. Pealt ümmarguste õõnsustega.
jne) värvainest ja veest. Valge glasuuri saamiseks värvainet pole vaja. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh. ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet 20. Savitellised- täistellis, auktellis, sillutustellis, porotherm kärgplokid Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger AS". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid.Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega.
tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema _8%. Külmakindlus peab olema _15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass on 3,5...3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimast nimetatakse ka moodultelliseks. Tellise paksus ja mördikiht (88+12=100mm) annavad kokku ühe mooduli. Auktelliste tihedus on 1300... 1450kg/m3, külmakindlus _15 tsüklit, tugevusklassid 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellistel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina.
Auktelliste mahumass on 1300-1450 kg/m3, külmakindlus vähemalt 15 tsüklit, margid 200, 175, 150, 125, 100. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. - Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline või harjaspind. Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. - Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks. nende mõõdud on 250 x 85 x 65 (tavalisest tellisest kitsam). Nad kuuluvad auktelliste hulka (et vooder tuleks kergem). Kui viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku, siis vooderdustellised moodustavad eraldi kihi.
annaabi.ee 
