struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: jäigad plastsed valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures.
2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli killustik. 3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid vahendeid: Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete. Killustiku lähtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et lahti saada tolmust ning saada vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse põhiliselt raske- ja asfaltbetooni jämetäitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina
silikoon- või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb jä järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääjääks ks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Ainult liimiga on lubatud paigaldada soojustusplaate siledale kandvale aluspinnale (tolerants <± <±1 cm, mineraalne pind: betoon, silikaat- silikaat-, savi- savi-, kä kärgtellis, keramsiit- keramsiit-plokk, plokk, gaasbetoon, mineraalsed plaadid jne.) kuni 8m kõrguseid polü polüstü stüreensoojustusega ning kuni 20m kõrguseid mineraalse lamellvillaga sü süsteeme. Soojustusplaatide kinnitamisel tuleb eelistada tä täispinnalist kinnitusmeetodi, kus liim kantakse soojustusele 10x12 mm segukammiga
Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C. Savi kuivab, praguneb ja savitükid veeretatakse ümarikeks kuulideks. Vee kiire aurustaumise tõttu kuulid paisuvad mahult 2...3 kordseks
(gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik, liiv, räbu, kergkruus (keramsiit) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: · normaaltingimustes või · hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: · jäigad · plastsed · valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures.
(alla 0,5 ... üle 7). Vastupidavus keemilistele ainetele on suurem, mida tihedam on plaat. Tihedusklassi I-III on külmakindlad ja IV ehk poorseid plaate ei kasutata välistingimustes Põrandaplaatide mõõdud võivad olla erinevad (100 300mm), paksus 5...10 mm. Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav. Keramsiit ehk kergkruus valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Vedel savi lastakse kuivatamiseta pöörlevasse ahju ja kuumutatakse 1100...1200 0C juures kiirelt. Savi kuivab ja praguneb ning veeretatakse ümaraiks kuulideks. Vesi aurab kiiresti, ning kuulid paisuvad 2... 3 kordseks. Kuulide poorsus 60...80 % Mahumass 400...800 kg/m3 Kasutusala: · pinnase täiteks · Kergbetoonis · Keramsiitplokkide valmistamisel Keramilised torud Kanalisatsioonitorud
mitmekorruseliste hoonete kahe viimase korruse tegemisel. Poolnihk ladumine Kasutatase täidisridade ladumisel. Pärast mördi laotamist pindridade vahele ja tasandamist laob müürsepp mõlema käega täidisrida surudes tellised tihedalt sängituskohale moodustades ühtlasi põiksuunas kulgevad püstvuugid. Osaliselt tühjaksjäänud püstvuugid täidetakse mördi laotamisel järgmise kihi jaoks. Plokkide müürimine Keramsiit ja betoonplokid on peamiselt vundamentide ehitusmatrjalid. Viimasel ajal kasutatakse ka vaheseintes ja fasaadides. Plokkide müürimisel kasutatakse samuti nagu muudel müüritöödel majakat. Suured plokid laotakse müüritava sokli peale omale kohale. Kasutatakse tavalist müürimörti. KT Küsimused 1. Tasandiline ja ruumiline märkimine? 2. Materjalide ettevalmistamine 3. Talvine müürimine 4. Ladumisviisid 5
Miks? Laes? Miks? 600mm seinas ja 300mm laes. Põhjuseks on ehituses kasutatavate materjalide (vill, ehitusplaadid) mõõdud. 27. Mis on paneeli standardmõõt? 1156x200-320x??? 28. Mis on telliskivi mõõt? 250x120x65mm 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Välisvoodri all oleva tuulutusvahe alla ning vahetult soojustuse külmema poole peale. 30. Nimeta keramsiitplokk? Fibo 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi, Betoneks 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Koostis: kramsiitplokk koosneb valdavalt kergkruusast ja betoonist, betoonplokk betoonist Tugevus (ca 250mm plokk): keramisiit kuni 5 N/mm2, betoon kuni 9 N/mm2 Mass: Betoonplokk on oluliselt raskem kui keramsiitplokk Aurutihedus: Betoon on aurutihe, keramsiit ei ole 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? Üldjuhul pole soovitatav seestpoolt soojustada, kuid palkseina puhul saab teha erandi juhul
Liiv(täitematerjal) · Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist , mis võimaldab saada maksimaalne pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. Jämetäitematerjal. Killustik · Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest jaotatakse- kerged või rasked täitematerjalid(rasked on näit. graniit-,paekivikillustik;kerged - näit. keramsiit). · Killustikku doseeritakse fraktsioonidena. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Platifikaatorid- vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid - parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse kekkonna suhtes.
- Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline press - LahtikAiva metallist pdhjaga silinder diameetriga 75 mm - Kaalumis- ja tdstmisndud 4. Killustiku liihtematerjalid ja saamine Killustik on s6mer mehaaniline sete. Killustiku liihtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lShkamise v6i purustamise teel, millest saadud produkt s6elutakse (kuiv- v6i miirgsdelumine), et lahti saada tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. Killustiku kasutusalad Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse pdhiliselt raske- ja asfaltbetooni j[metiiitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina
ülaotsa kõrgusmärgid, o vaatesuunaline ilmakaar. Katuse ja välisseina tarinditüüp valida vastavalt üliõpilase koodile allolevast tabelist: Üliõpilase kood-i Katuse tüüp, katusekate Välisseina kandetarind viimane nr. 1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk (laast, sindel, laud jne) 9, 10 Lamekatus, profiilplekist Raudbetoon välisseinapaneel kandetarind, rullkate
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali
Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). *Fassaadiplaadid paigaldatakse kas müüri ladumisega ühel ajal (suured plaadid) või kleebitakse valmis seinale (väiksed plaadid). *Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. 5.7. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa toodetakse EVS - EN 13055 standardi järgi ja see omab CE märgistust. Kuidas teha savist kergkruusa: • eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks • mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali
..F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või
praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 500x200x200 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 60-90 cm 27. Mis on paneeli standardmõõt? 28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib, aga pole soovitatav, sest tuleks soojustada väljas poolt, sest soojustus üldjuhul peab paiknema tarindi külmemal poolel, kuna see tagab kandetarindi püsimise ühtlasel temperatuuril ning vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline 34
praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 500x200x200 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 60-90 cm 27. Mis on paneeli standardmõõt? 28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib, aga pole soovitatav, sest tuleks soojustada väljas poolt, sest soojustus üldjuhul peab paiknema tarindi külmemal poolel, kuna see tagab kandetarindi püsimise ühtlasel temperatuuril ning vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline 34
liiva segust, mis materjalidest.Plokkide *põhimört *peen e.kergmört. põletatakse ahjus. On abil saab ladumise Põhimördi täitematerjaliks suhteliselt poorne kiirust oluliselt kvartsliiv, peenmördi mahumass: 1800 tõsta.Valmistamisel täitematerj-ks perliit, 3 kg/m , värvus kasutatakse väikese keramsiit, punakas.Töötavad hästi mahumassiga materjale klaas,tuhk,pimss.Peenmörte survele,kuid halvasti või tehakse nad kasut hor.vuukides. Mörte tõmbele.Telliseid õõnsustega liigitatakse ka margi M tehakse nii täiskive kui tsementsegust. põhjal. Näit: M5, kus arv 5 ka aukude või Mahumass: 600 800 näitab mördi survetugevust
Puitkiudplaat 0,08 0,0041 <0,05 1,4 u23°C,RH80%=0,16 kg/kg 0,09 0,0046 < 40 kg/m3 kõik 0,0040 Tselluvill <0,10 1,8 ≥ 40 kg/m3 kõik 0,0035 Keramsiit, u23°C,RH50%=0,001 <0,0 0,07…0,15 0,004 4 puistena kg/kg 2 Kaltsiumsilik kõik 0,003 4 aat
Valmis seinale kleebitavad plaadid on väiksemad (sarnased siseseinaplaatidega). Nad on glasuuritud või glasuurimata. Fassaadiplaatide külmakindlus peab olema ≥25 tsüklit. Mosaiikplaadid - on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). 35. Keramsiidi omadused ja kasutuskohad Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.On sõmer ja poorne materjal Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10… 20 mm. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC.
Available: http://www.estplast.ee/et/misoneps#. [Kasutatud 6. november, 2017]. [10] Presshouse OÜ, Ehitusmaterjalide käsiraamat, Tallinn: AS Printon Trükikoda, 2005, p. 203. [11] ,,Build Daily," Build Daily, 2017. [Võrgumaterjal]. Available: http://builddailys.com. [Kasutatud 8. november, 2017]. [12] Floyd, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.floyd.ee/toode/ehitusmaterjalid/kergkruus/kergkruus-keramsiit-1500-l-kott-leca-l- fr-10-20/. [Kasutatud 5. november, 2017]. 12 Lisa 1. Tava- ja raskebetooni survetugevusklassid standardi EVS-EN 206:2014 alusel [7] Silindriliste katsekehade Kuubiliste katsekehade minimaalne normsurvetugevus , minimaalne normsurvetugevus,
hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Sobivaks mördiks on meil valmistatavad müürimördid M5 ja M 10 (survetugevusega vastavalt 5 ja 10 N/mm2). Kandeseintes leitakse vajalik mark tugevus-arvutustega. Kui vuugid armeeritakse, siis tuleb tagada nake mördi ja armatuuri ning mördi ja tellise vahel. Toote kirjeldus Silikaat müürisegu M10 on põletatud tellistest, silikaattellistest, keramsiit- ja betoonplokkidest müüride ladumiseks sobiv kuivsegu millele lisatakse vaid vesi.Tarnitakse 25 kg ja 1000 kg pakendites Kasutusvaldkonnad Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii
Väikese mahumassiga plokkides kasutatakse nn mullbetooni või kergtäitega kivisid. Mullbetooni puhul viiakse segumassi gaase tekitavaid aineid, mis paisutavad segumassi poorseks ja viivad sellega mahumassi alla. Tuntumad materjalid on siin põlevkivituhkplokid, silikaltsiit ja siporex. Need materjalid erinevad kasutatud sideaine ja täitematerjali poolest Kergtäitega kivid on tavalisel tsementsideainega, kergtäiteks on kas looduslik kergmaterjal või näiteks kergkruus (keramsiit). Keramsiit on savi-liiva segu põletusel saadud graanulid, mis on üldiselt kinniste pooridega. Materjal on seega vett mitteimav. Plokkide tegemisel tehakse nendesse vertikaalõõned. Sellega saavutatakse ploki suuruseks sama, mis eespool toodu. Õõntega plokke on võimalik täita mitmesuguse täiteainega ja armeerida. 29. Kolded ja korstnad (vasta järgmistele punktidele)- korstna konstruktsioon elumajades Hoone soojendamiseks vajalik tulekolle (pliit, ahi, kamin) ongi põhiline soojuse
killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Vahelael takistab vedeliku tungimist läbi vahelae. 39. Liivalusega põranda ehitus Põrandalaudade alune (laagide vahe) täidetakse tihedalt liivaga - 35...40 cm. Külmem põranda osa u. 0,5 m laiune riba välisseinte lähedal tuleb soojustada soklit seestpoolt vertikaalse 5...10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub maapinnast allapoole 30...40 cm. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa (keramsiit) paksusega 10...15 cm. 40. Puitpõranda ehitamine raudbetoonist keldri laele Laudpõrand · Laudade paksus 29 või 37 mm. · Toetatakse puitlaagidele 40x100, sammuga 75...80 cm. · Lauad eraldatakse betoonist hüdroisolatsioonikihiga. · Selle peale pannakse soojustus, näiteks klaasvill 41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand) · Põranda alune eelpinnas täidetakse liivaga. · Pinnasesse põranda alla tambitakse 3...4 cm paksune kiht killustikku.
Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit
Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest 5 jaotatakse - kerged või rasked täitematerjalid (rasked on näit graniit, paekivikillustik; kerged - näit keramsiit). Betooni lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust. · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid. · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse. · Veehoidvust tõstvad lisandid parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes.
saab plaatidele anda igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust. 3) Mosaiikplaadid on väga väikesed, servapikkusega 20-50mm. Plaadid liimitakse alumise küljega võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti ca 1m2 suuruste vaipadena(vaipkeraamika). Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. Keramsiit ehk kergkruus üldnimetus ehitus- ja täitematerjalidele, mis on looduslikuga võrreldes neli korda kergem. Tuntuimad kaubamärgid on Fibo, Leca ja Exclay. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150°C pöördahjus. Tootmine: Eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks Mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus Savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150°C-ni Tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid
> Värv on lillakaspruun Samotttellis > Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Keraamiline katusekivid > Katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. > Puudused: suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. > Enamlevinenud kivid on Skivi, valtskivi ja munknunn kivid. Harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Kergkruus > NIm ka Fibo kruus Leca või Exclay ning vananenud nimetus keramsiit. Mullkeraamika liik , mis saadakse keggelt sulavate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. > Põletamine pöörlevates toruahjudes 1150... 1250 kraadi. > Keraamikillustik ja kruus fraktsioneeritakse. Jaotatakse puistetihedusi 250... 600 k g/m3. > Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. > Kergkruusa kasutatakse betooni täitematerjalina, ka kerge. Hüdrauliline sideaine. Tsement Portlandtsemendi tooraineks on: 75%...78% lubjakivi 22%..
Mitu ppm-i CO2-te eraldas üks inimene ühes tunnis ? Valem: CO2 = CO2in CO2out Lahendus: CO2in = 1456 ppm CO2out = 350 ppm CO2 = 1456 - 350= 1106 ppm-i. See on see, mida inimesed tekitasid. (1106 / 28) / 3 = 13,2 ppm Vastus: 13,2 ppm CO2 eraldas 1 inimene 1-s tunnis. 5 ÜLESANNE 5 ÜLESANNE 5 Väärtus Ühik Keramsiit ploki (soojus-erijuhtivus) 0,2 W/mK Ploki paksus 150 mm Sisetemperatuur 19 °C Välistemperatuur -20 °C Vaadeldava pinna suurus 4 m2 Leida soojusvoog läbi keramsiitploki, kui materjali soojus-erijuhtivus (= 0,2 W/mK). Keramsiitploki paksus on 0,15 m. Sisetemperatuur on 19 °C ja välistemperatuur on -20 °C.
killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Vahelael takistab vedeliku tungimist läbi vahelae. 39. Liivalusega põranda ehitus Põrandalaudade alune (laagide vahe) täidetakse tihedalt liivaga - 35...40 cm. Külmem põranda osa u. 0,5 m laiune riba välisseinte lähedal tuleb soojustada soklit seestpoolt vertikaalse 5...10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub maapinnast allapoole 30...40 cm. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa (keramsiit) paksusega 10...15 cm. 40. Puitpõranda ehitamine raudbetoonist keldri laele Laudpõrand Laudade paksus 29 või 37 mm. Toetatakse puitlaagidele 40x100, sammuga 75...80 cm. Lauad eraldatakse betoonist hüdroisolatsioonikihiga. Selle peale pannakse soojustus, näiteks klaasvill 8 41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand)
Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal. Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem. Keramsiit – savikuulid, poorse struktuuriga. Kiire põrand – 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on
Laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt heledad. Küttekollete sisevoodrina, tööstuslikes põletusahjudes jne. 19. 5. POROTHERM KÄRGTELLISED parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Paljukorruseliste ja konstruktsioonilt keerukate majade ehitamiseks. Maja konstruktsioon tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoonühendusega püstvuuk teeb ehituse lihtsaks ja kiireks ja ökonoomseks. 20. 18. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus 21. KERGKRUUS ehk keramsiit üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150 C temperatuuril pöördahjus. 22. Kergkruus Savist kergkruusaks: 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150C-ni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. 23. Kergkruusa omadused: 1
...........................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5.2 Drenaazitorud ..............................................................................................18
..F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist
Sillutustellist põletatakse väga kõrgel temperatuuril (umbes 1100°C). Peaaegu paakumispiirini põletamisel tekib eriti suure tugevuse ja tihedusega tellis, mis on väga vastupidav. Tellis talub karme ilmastikumõjusid ja suurt mehaanilist koormust. Need on happe-,soola- ja õlikindlad. Sillutustellist on lihtne hooldada ja tänu veidi krobelisele pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida 36. Mida loetakse keramsiidiks ning kasutuskohad? Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA,EXCLAY,FIBO) on üldnimetus ehitus-ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa kasutatakse: kergekaalulise isolatsiooni-, täite-ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel
..230 kg. Tänu suurele massile on tellisvaheseinad väga helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja aknaavasid kaetakse keramsiitbetoonist sillustega, silluste toetuspikkus müürile 25 cm. Sillus paigaldatakse tahuga UP ülesse poole
.......... 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3
Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos. laetud elektroodi poole, kaotavad
Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos. laetud elektroodi poole, kaotavad
.. C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid
m.6 0 -0,4...+0,7 +0,1 3...12 7 Märkused. 1. Lõplik roometegur = c/l , kus c on lõplik roomedeformatsioon ja l = /E. 2. Niiskuspaisumise või mahukahanemise juures näitab miinusmärk lühenemist ja pluss pikenemist. 3. Savile ei ole seda väärtust võimalik anda. 4. Kehtib pimsi ja keramsiidi kohta. 5. Kehtib kergetele täitematerjalidele, va.pimss ja keramsiit. 6. Väärtused on tavaliselt väga väikesed. Seina keskkohal ühe viiendiku kõrguse pikkusel alal võib ristkülikulist ristlõiget kontrollida avaldisega NRd = mAfk / M , kus tegur m määratakse joonisel 4.2. toodud diagrammi abil Roome ekstsentrilisus ek võetakse null kõikidele seintele, kui seina saledus (h) on suurem kui 15 ja kõikidele seintele mis on tehtud savitellistest või looduskividest.
konkreetsest polümeeritüübist. Veemahutavust mõjutava polümeerse lisandi näitena võib nimetada TerraCottemit, mis on võimeline siduma ca 100-kordse koguse vett, võrreldes lisatava aine mahuga. Eelpool loetletud lisaainete kasutamine ei ole mõeldav suuremahuliste haljastustööde juures, vaid pigem suvikute kasvupinnaste omaduste parandamiseks, valikmurude, konteinerhaljastuse, katusehaljastuse jms rajamiseks. 5) Kergkruus ehk keramsiit Kergkruusa tooraineks on savi, mis kuumutamisel temperatuuril 1150° C paisub poorseteks kergeteks graanuliteks, mille mahukaal oleneb konkreetse materjalipartii graanulite läbimõõdust. Kergkruusa toodetakse Eestis kolmes erinevas fraktsioonis: 3 Tähis S - Ø 2 … 4 mm, mahukaaluga 400 … 500 kg/m , 3
Valgest savist plaatide paksus on 3-5mm ning tavalisest savist tehtud plaatide paksus on 5-7mm. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergesti pestav ega vaja viimistlust. Mosaiikplaat- on väga väiksed, serva pikkusega 20-50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaate müüakse üldjuhul n.ö vaipadena, kus mosaiikplaadid on kleebitud umbes 1 ruutmeetrilise võrgu peale. 22.Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus Kergkruus ehk keramsiit: TOOTMINE: saadakse savi paisutamisel 1150 kraadi juures pöörlevas toruahjus, kus savi kuulikesed paisuvad mahult 2- 3 korda. .kergkruusa on mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2-4, keramsiitkruus 4-10 ja 10-20mm. OMADUSED: Kuulide poorsus on 60-80%, mahumass 400-800kg/m3 . Väga kerge kaaluline. KASUTUS: kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjaline nt kergbetoon ja fibo kergplokkide tootmine, põranda ja lagede isoleerimine, täitmine ja
lubituff,karplubjakivi jne.Neid kasutatakse peamiseltjämetäitematerjalina. Räbud jagunevad metallurgiliseks- ja katlaräbudeks. Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu,mis tekib malmi tootmine kõrvalproduktina.See on poorne mineraalaine , mis granuleeritakse (peenestatakse) tavaliselt kohe peale kõrgahjust väljumist. Eestis metallurgiatööstust ei ole. Poorsetest tehismaterjalidest kõigi enam kasutatav on keramsiit kergkruus.Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Orgaanilistest materjalidest kasutatakse kõige enam saepuru (soovitavalt okaspuu). Saepuru peab olema sõelutud. Puidu suhkur peab olema lagunenud,seepärast ei tohi puitolla liiga värske. Saepurubetooni pole Eestis nimetamisväärselt kasutatud. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, mahumass ja soojajuhtivus. Kergbetooni survetugevus on 2,5...20 N/mm". Nende surve tugevus võib leidajärgmise
KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). · Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. · Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele- · Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125..
annaabi.ee 
