Betooni liigid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: raske - üle 2600 kg/m3 normaalne e harilik, ka tavabetoon - 2100....2600 kg/m3 kerge - 800-2100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud...
2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli killustik. 3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid vahendeid: Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete. Killustiku lähtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et lahti saada tolmust ning saada vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse põhiliselt raske- ja asfaltbetooni jämetäitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina
Fassaadikatted Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü ...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
Tallinna Ehituskool Ehitussegud ja mördisegud Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasan...
Põletatud tehiskivid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-, või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmiselt: · savi ettevalmistus, · toote vormimine, · kuivatamine ja põletamine · lisanduda võib ka glasuurimine Savi ettevalmistus savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks, vajadusel lisatakse vett. Toote vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber või tunnelkuivatis 80...90 0C. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus...
Müüritööde Materjalid Telliste tahkude nimetused on: Ots Serv e. külg Sängpind Nende külgede mõõtmed on sobitatud nii, et võimalikud on erinevad telliseseotised. Üsna sageli kui tähele panna müüri tegemisel kasutatavad mördi vuuki katab iga järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki. Tellise Tüübid Täistellis e. umbtellis Auktellis Profiiltellis Murdtellis Õnartellis Soontellis Moodultellis Enamlevinud Tellised Normaaltelllis NT 65*120*250 Moodul silikaattellis 88*120*250 Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat. Tulekindla...
30. Nimeta keramsiitplokk? Fibo 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi, Betoneks 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Koostis: kramsiitplokk koosneb valdavalt kergkruusast ja betoonist, betoonplokk betoonist Tugevus (ca 250mm plokk): keramisiit kuni 5 N/mm2, betoon kuni 9 N/mm2 Mass: Betoonplokk on oluliselt raskem kui keramsiitplokk Aurutihedus: Betoon on aurutihe, keramsiit ei ole 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? Üldjuhul pole soovitatav seestpoolt soojustada, kuid palkseina puhul saab teha erandi juhul kui seespoolne soojustuskiht pole paksem kui 1/3 välisseina paksusest. 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? Ei. 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioon 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal?
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad...
produkt s6elutakse (kuiv- v6i miirgsdelumine), et lahti saada tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. Killustiku kasutusalad Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse pdhiliselt raske- ja asfaltbetooni j[metiiitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni j iimetiiitematerj alina. 6. Katsemetoodikad 6.1. Killustiku puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse sdmermaterjalide, siinkohal killustiku, tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jliivad tiihikud. Killustiku puistetiheduse miiiiramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille k6rgus v6rdub liibim66duga. Anuma suuruse valik sdltub killustiku tera iilemisest m66test
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine; ...
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali
Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). *Fassaadiplaadid paigaldatakse kas müüri ladumisega ühel ajal (suured plaadid) või kleebitakse valmis seinale (väiksed plaadid). *Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. 5.7. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa toodetakse EVS - EN 13055 standardi järgi ja see omab CE märgistust. Kuidas teha savist kergkruusa: • eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab bet...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstru...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstru...
liiva segust, mis materjalidest.Plokkide *põhimört *peen e.kergmört. põletatakse ahjus. On abil saab ladumise Põhimördi täitematerjaliks suhteliselt poorne kiirust oluliselt kvartsliiv, peenmördi mahumass: 1800 tõsta.Valmistamisel täitematerj-ks perliit, 3 kg/m , värvus kasutatakse väikese keramsiit, punakas.Töötavad hästi mahumassiga materjale klaas,tuhk,pimss.Peenmörte survele,kuid halvasti või tehakse nad kasut hor.vuukides. Mörte tõmbele.Telliseid õõnsustega liigitatakse ka margi M tehakse nii täiskive kui tsementsegust. põhjal. Näit: M5, kus arv 5 ka aukude või Mahumass: 600 800 näitab mördi survetugevust
Puitkiudplaat 0,08 0,0041 <0,05 1,4 u23°C,RH80%=0,16 kg/kg 0,09 0,0046 < 40 kg/m3 kõik 0,0040 Tselluvill <0,10 1,8 ≥ 40 kg/m3 kõik 0,0035 Keramsiit, u23°C,RH50%=0,001 <0,0 0,07…0,15 0,004 4 puistena kg/kg 2 Kaltsiumsilik kõik 0,003 4 aat
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
........... EHITUSMATERJALID VARIANT 1 REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusinstituut Õpperühm: .... Juhendaja: lektor ....... Esitamiskuupäev: ................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1.BETOON...........................................................................................................................................3 1.1. Betooni tähtsamad omadused....................................................................................................4 1.2. Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid....
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivi...
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit
Sisukord Kipsi tooraine, tootmine ja kasutamine.......................................................................................3 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine...............................................................6 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid.............................................................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi...
Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil TERMOSMEETOD kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid: nimelt on tsemendi veega
> Värv on lillakaspruun Samotttellis > Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Keraamiline katusekivid > Katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. > Puudused: suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. > Enamlevinenud kivid on Skivi, valtskivi ja munknunn kivid. Harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Kergkruus > NIm ka Fibo kruus Leca või Exclay ning vananenud nimetus keramsiit. Mullkeraamika liik , mis saadakse keggelt sulavate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. > Põletamine pöörlevates toruahjudes 1150... 1250 kraadi. > Keraamikillustik ja kruus fraktsioneeritakse. Jaotatakse puistetihedusi 250... 600 k g/m3. > Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. > Kergkruusa kasutatakse betooni täitematerjalina, ka kerge. Hüdrauliline sideaine. Tsement Portlandtsemendi tooraineks on: 75%...78% lubjakivi 22%..
Mitu ppm-i CO2-te eraldas üks inimene ühes tunnis ? Valem: CO2 = CO2in CO2out Lahendus: CO2in = 1456 ppm CO2out = 350 ppm CO2 = 1456 - 350= 1106 ppm-i. See on see, mida inimesed tekitasid. (1106 / 28) / 3 = 13,2 ppm Vastus: 13,2 ppm CO2 eraldas 1 inimene 1-s tunnis. 5 ÜLESANNE 5 ÜLESANNE 5 Väärtus Ühik Keramsiit ploki (soojus-erijuhtivus) 0,2 W/mK Ploki paksus 150 mm Sisetemperatuur 19 °C Välistemperatuur -20 °C Vaadeldava pinna suurus 4 m2 Leida soojusvoog läbi keramsiitploki, kui materjali soojus-erijuhtivus (= 0,2 W/mK). Keramsiitploki paksus on 0,15 m. Sisetemperatuur on 19 °C ja välistemperatuur on -20 °C.
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täi...
Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal. Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem. Keramsiit – savikuulid, poorse struktuuriga. Kiire põrand – 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on
Laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt heledad. Küttekollete sisevoodrina, tööstuslikes põletusahjudes jne. 19. 5. POROTHERM KÄRGTELLISED parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Paljukorruseliste ja konstruktsioonilt keerukate majade ehitamiseks. Maja konstruktsioon tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoonühendusega püstvuuk teeb ehituse lihtsaks ja kiireks ja ökonoomseks. 20. 18. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus 21. KERGKRUUS ehk keramsiit üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150 C temperatuuril pöördahjus. 22. Kergkruus Savist kergkruusaks: 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150C-ni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. 23. Kergkruusa omadused: 1
...........................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5.2 Drenaazitorud ..............................................................................................18
Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja ...
Sillutustellist põletatakse väga kõrgel temperatuuril (umbes 1100°C). Peaaegu paakumispiirini põletamisel tekib eriti suure tugevuse ja tihedusega tellis, mis on väga vastupidav. Tellis talub karme ilmastikumõjusid ja suurt mehaanilist koormust. Need on happe-,soola- ja õlikindlad. Sillutustellist on lihtne hooldada ja tänu veidi krobelisele pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida 36. Mida loetakse keramsiidiks ning kasutuskohad? Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA,EXCLAY,FIBO) on üldnimetus ehitus-ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa kasutatakse: kergekaalulise isolatsiooni-, täite-ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel
helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja aknaavasid kaetakse keramsiitbetoonist sillustega, silluste toetuspikkus müürile 25 cm. Sillus paigaldatakse tahuga UP ülesse poole. Vaheseinad krohvitakse või kaetakse kipsplaadiga
........... 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3
Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos. laetud elektroodi poole, kaotavad
Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos. laetud elektroodi poole, kaotavad
.. C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid
m.6 0 -0,4...+0,7 +0,1 3...12 7 Märkused. 1. Lõplik roometegur = c/l , kus c on lõplik roomedeformatsioon ja l = /E. 2. Niiskuspaisumise või mahukahanemise juures näitab miinusmärk lühenemist ja pluss pikenemist. 3. Savile ei ole seda väärtust võimalik anda. 4. Kehtib pimsi ja keramsiidi kohta. 5. Kehtib kergetele täitematerjalidele, va.pimss ja keramsiit. 6. Väärtused on tavaliselt väga väikesed. Seina keskkohal ühe viiendiku kõrguse pikkusel alal võib ristkülikulist ristlõiget kontrollida avaldisega NRd = mAfk / M , kus tegur m määratakse joonisel 4.2. toodud diagrammi abil Roome ekstsentrilisus ek võetakse null kõikidele seintele, kui seina saledus (h) on suurem kui 15 ja kõikidele seintele mis on tehtud savitellistest või looduskividest.
konkreetsest polümeeritüübist. Veemahutavust mõjutava polümeerse lisandi näitena võib nimetada TerraCottemit, mis on võimeline siduma ca 100-kordse koguse vett, võrreldes lisatava aine mahuga. Eelpool loetletud lisaainete kasutamine ei ole mõeldav suuremahuliste haljastustööde juures, vaid pigem suvikute kasvupinnaste omaduste parandamiseks, valikmurude, konteinerhaljastuse, katusehaljastuse jms rajamiseks. 5) Kergkruus ehk keramsiit Kergkruusa tooraineks on savi, mis kuumutamisel temperatuuril 1150° C paisub poorseteks kergeteks graanuliteks, mille mahukaal oleneb konkreetse materjalipartii graanulite läbimõõdust. Kergkruusa toodetakse Eestis kolmes erinevas fraktsioonis: 3 Tähis S - Ø 2 … 4 mm, mahukaaluga 400 … 500 kg/m , 3
Valgest savist plaatide paksus on 3-5mm ning tavalisest savist tehtud plaatide paksus on 5-7mm. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergesti pestav ega vaja viimistlust. Mosaiikplaat- on väga väiksed, serva pikkusega 20-50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaate müüakse üldjuhul n.ö vaipadena, kus mosaiikplaadid on kleebitud umbes 1 ruutmeetrilise võrgu peale. 22.Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus Kergkruus ehk keramsiit: TOOTMINE: saadakse savi paisutamisel 1150 kraadi juures pöörlevas toruahjus, kus savi kuulikesed paisuvad mahult 2- 3 korda. .kergkruusa on mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2-4, keramsiitkruus 4-10 ja 10-20mm. OMADUSED: Kuulide poorsus on 60-80%, mahumass 400-800kg/m3 . Väga kerge kaaluline. KASUTUS: kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjaline nt kergbetoon ja fibo kergplokkide tootmine, põranda ja lagede isoleerimine, täitmine ja
lubituff,karplubjakivi jne.Neid kasutatakse peamiseltjämetäitematerjalina. Räbud jagunevad metallurgiliseks- ja katlaräbudeks. Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu,mis tekib malmi tootmine kõrvalproduktina.See on poorne mineraalaine , mis granuleeritakse (peenestatakse) tavaliselt kohe peale kõrgahjust väljumist. Eestis metallurgiatööstust ei ole. Poorsetest tehismaterjalidest kõigi enam kasutatav on keramsiit kergkruus.Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Orgaanilistest materjalidest kasutatakse kõige enam saepuru (soovitavalt okaspuu). Saepuru peab olema sõelutud. Puidu suhkur peab olema lagunenud,seepärast ei tohi puitolla liiga värske. Saepurubetooni pole Eestis nimetamisväärselt kasutatud. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, mahumass ja soojajuhtivus. Kergbetooni survetugevus on 2,5...20 N/mm". Nende surve tugevus võib leidajärgmise
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
