3.KIUDUDE EHITUS Tekstiilkiududel saab uurida ja kirjeldada: *füüsikalist ehitust, *keemilist ehitust. Kiu ehitusest üldise ettekujutuse võib saada palja silmaga, täpsema ehituse kohta tuleb kasutada juba spetsiaalseid seadmeid ja uurimismeetodeid nagu elektronmikroskoopia, infrapunakiirguse, valgus- ja röntgenkiirte abil uurimist, termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühen...
puuduvad ja kaovad mõne aja jooksul. Sama kangas pärast käe vahel kortsutamist: jäik 100% linakiust kostüümikangas. kiud põhjustab suure kortsuvuse, mis ise ära ei kao. Painduvus, hõõrdekindlus Kiu painduvus, kiududevaheline hõõrdumine, hõõrdekindlus. Paindetugevust /flexilibility/ määratakse kiu painutamisega üle serva kiudu venitamata kuni selle katkemiseni. Kiu painduvus tagab lõnga kvaliteetsuse ning tekstiiltoodete pehmuse ja languse. Kiu paindetugevus väljendatakse painutuskordade arvuga (nt lambavillal on see väga hea - 160 000, puuvillal 65 000, linal 9000). Klaaskiudude
· Kiud on väga peened · Kiud on väga elastne · Kuivab kiiresti · Ei kortsu, ei vaja triikimist · Kuumustundlik, põleb ühtlaselt ja äädika lõhnaga · Hea soojapidavusega · Väike hõõrdekindlus, elektriseeruvus · Ei ole aldis hallituse tekkimisele Tulemuste võrdlus: Märguvus Ei taha eriti vett imada ja meenutab kilet nii põhja vajudes kui välja võttes. Kuivab kiiresti, täpselt nagu atsetaadi omadused seda ette näevad. Põlemine Põleb ühtlaselt ja kiiresti ning eraldub happelist äädikahaisu. Katse tulemus vastab atsetaadi omadustele. MODAAL (MD, CMD, CV) Põletuskatse. Põleb aeglaselt ja rahulikumalt kui teised kangad
looduslik värvus kollakas Turbakiud Kerge ja hea kraasvatti,tekkide, pruunikas soojuspidavusega, patjade,vattrõivaste antibakteriaalne täiteks,viltkangas Kookoskiud tugevus pole hea, kuid on hea harjatööstuses, pruuni hõõrdekindlus, märjalt elastne, matid,köied värvusega suurepärase ilmastikukindlusega, suure õhusisalduse tõttu on kerge ja püsib vee pinnal Loomsed kiud Vill WO iseloomstab säbrus ehk karva pealisrõivad, soe oleneb villast: max30 pesu, käsipesu,
· Kiud on väga peened · Kiud on väga elastne · Kuivab kiiresti · Ei kortsu, ei vaja triikimist · Kuumustundlik · Hea soojapidavusega · Väike hõõrdekindlus, elektriseeruvus · Ei ole aldis hallituse tekkimisele SÜNTEETILISED KIUD (Polüester, Polüamiid, Akrüül) POLÜESTER (PE,PL,PES,PET) Põletuskatse. Leegile lähenedes sulab, leeki asetades lahvatab põlema. Leegist eemaldades põleb lõpuni. Märguvuskatse. Vette asetades hakkab aegamööda vett imama. Võib öelda, et imab vett aga mitte eriti kiiresti ega intensiivselt. Põletuskatse
kaitseriidete jms valmistamiseks. Kloorkiud (CL) Omadused: · Keskmise raskusega materjal · Tugevuselt sarnaneb puuvillaga · Peaaegu olematu niiskussisaldus · Suurepärase keemilise püsivusega · Praktiliselt ei põle (455º - tahmav leek, terav soolhappe lõhn), tuld tõkestav · Talub hästi päikesevalgust · Hea heli- ja elektriisolaator · Väike kuumuskindlus · Väike hõõrdekindlus ja tõmbetugevus Kasutamine: · Enimkasutatud plastik maailmas igapäevaelus kõikjal meie ümber · Puhtal kujul ja segatuna · Kasutatakse kohtades, kus on vajalik mõõdupüsivust, keemilist püsivust ja hüdrofoobsust · Peamiselt tehnilised tooted filtrid, katted, võrgud · Tekstiilitööstuses aluspesu, spordirõivad, sukktooted, reumapesu · Kardina- ja sisustusmaterjalina Hooldamine: · Pesupesemine 30C, mitte tsentrifuugida, ega trummelkuivatada.
Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud......................................................................
Taiwanis. Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega. Tooraineks on mineraalõli. Tootmisprotessis saab mõjutada polüestri molekuli suurust, mis omakorda mõjutab otseselt kiutugevust. Kiu kristallilisust saab muuta järeltöötlusega: venitamise ja termilise töötlusega. Polüesterkiu tootmisel kasutatavad lisaained on matistavad ained, värvipigmendid, optilised pleegitid, antistaatikud, tulekindlad ained. Polüester on tugev kiud, niiskus polüestri tugevusomadusi ei mõjuta. Hõõrdekindlus on sama hea kui polüamiidil. Polüestrit kasutatakse ka segatune muude tsellolooskiududega vähendamaks viimastele omast kortsuvust ja kokkuminekut. Näiteks polüester/lina, polüester/viskoos, polüester/modaal. Tulekindlad kiud - tulekindlaid kiude saab toota kiumolekuli vääristamisega tulekindla ainega. Selline kiud on nt Trevira CS, mida kasutatakse rohkesti sisustusmaterjalides. Õõnsad kiud - polüestrist toodetakse õõnsaid kiude polüamiidiga samal viisil ja samadel kaalutlustel
suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust. JOONIS 1.3.4. Kõvaduse määramine Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul.
3. KANGASTE OMADUSTE KIRJELDAMINE (KOKKUVÕTTEV TABEL) Tabel 1. Kolme kanga omaduste võrdlemine Omadused I kangas II kangas III kangas Tõmbetugevus Väga väike Suur Keskmine Rebimistugevus Väga väike Suur Minimaalne Hõõrdekindlus Väga väike Väike Väga suur Pillingukindlus Väga suur Keskmine Suur Kortsuvus Väga halb Keskmisest suurem Halb Veekindlus/vetthülgavus Väga vetthülgav Vetthülgav Värvipüsivus ja Värvipüsivus väga Värvipüsivus hea ja ei Värvipüsivus hea ja ei
2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid
Saadakse agaavi lehtedest käsitsi. Kiud on valged ja tugeva läikega. Ei hallita ega kõdune, mereveele reageeri. Nööride ja köite materjal. Turbakiud- tupp-villpea nimelisest taimest saadav kiud. Kiudu tuntakse Rootsis, Soomes ja Saksamaal. On poorne ja kerge ning hea soojapidavusega, suurem soojapidavus kui lambavillal. Kiud habras ja antistaatiline. Antibakteriaalne ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Kookuspähkli kiud- suhteliselt jäik kuid paindub hästi. Hõõrdekindlus on hea, tugevus väike. Suurepärase ilmastikukindlusega. Kerge ja püsib vee peal. 1.2 Loomsed Loomsete kiudude ehk looduslike proteiinkiudude peamisteks koostisosadeks on lihtvalk ehk proteiinid. Keerulise ehitusega. Peamised kiud on siis vill ja siid. Vill- Mitmesuguste loomade karvkatet saab kasutada tkstiilsel otstarbel. Ühe ja sama looma karvade kvaliteet varieerub olenevalt sellest, milliselt kehaosalt on kiud pärit
Kasutatakse värvi Sadolin Inova Chameleon. Kasutuskoht: Sisetööd. Sideaine: EVA-akrülaat (etüleen-vinüül-atsetaat-akrülaat). Tihedus: 1,31 kg/l. Kuivaine sisaldus: 45 % (kaalu järgi). Läikeaste: (Gardner, 60°) 3, Täismatt. Värvus: Pinnale kandes roosa, muutub kuivades valgeks. Kuivamisaeg: Tolmukuiv 1-2 h pärast (23°C, 50% RH). Ülevärvitav 4 h pärast. Katvus: 10-12 m 2/l (110-130 g/m2). Hõõrdekindlus: <50 g/m² (<70µm, 28 p, - ISO 11998 / EN 13300 200 tsüklit), klass E3. Vedeldi: Vesi. Töövahendid: Pintsel, rull, pihusti. Pihustamine: Otsik 0,021´´ 0,027´´, rõhk 120...230 bar, pihustamisnurk 60°. Töövahendite puhastamine: Vesi. Säilivusaeg: suletult 2 aastat tehasetaaras. Toote säilitamine: Suletud taaras, temp. +1...30°C. Pakendid: 2,5 l /10 l. Toode on mõeldud lagede värvimiseks kuivades ruumides nt elu-, magamis- ja lastetoas,
10- teemant. · · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. · · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol.
mineraali. Metallide jt deformeeruvate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et proovikeha pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi järgi hinnatakse materjali kõvadust. 3. HÕÕRDUVUS materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist ja hõõrduvust hinnatakse massikao järgi. Hõõrdekindlus on eriti oluline treppide ja põrandate puhul. 4. KULUVUS materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
