materjalid. Reaktsioonid geelides on spetsiifilised. Sadestumisreaktsioonid geelidesse on rütmilise iseloomuga. Sade ei moodustu mitte kogu ruumalas, vaid perioodiliselt vahelduvate kihtidena ja rõngastena. Taoliste perioodiliste nähtustega on seletatav paljude mineraalide kihiline struktuur aga samuti ainevahetushäirete tagajärjel organismis tekkivate sapi-, maksa-, neeru- ja põiekivide kihiline ehitus. 31. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Suspensioonid Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 m. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele:
Kreemi tegemisel eelistatakse rafineeritud õlisid, sest nad on lõhnatud ja värvivaesed. Ühtlasi on rafineeritud õli säilivusaeg pikem võrreldes rafineerimata õliga. Nii pikeneb ka kreemi säilivusaeg. Tahked rasvad on nii taimset (kookosrasv), loomset (mesilasvaha), mineraalset (parafiin) kui ka sünteetilist päritolu. Tahkete rasvade lisamine kreemi paksendab kreemi alust ja mõningal juhtul toimib kerge emulgaatorina. 3 KREEMI EMULSIOONIDE KOOSTIS Emulsioonid, mis toimivad kasulike koostisainete (näiteks aaloe, vitamiinid, taimeekstraktid jne) kandesüsteemidena, peavad olema samal ajal ka turvalised, stabiilsed ja taskukohased. See peatükk käsitleb koostisaineid ja meetodeid, mida ja ka miks emulsioonidesse pannakse. Emulsiooni definitsioon Emulsioon on kahest (või enamast) segunematust materjalist (tavaliselt vedelikust) koosnev süsteem, milles üks materjal (pihustatud/sisemine faas) on pihustatud eraldi piisakestena
pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja.
pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja.
pihussüsteemideks ehk pihusteks · Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. · Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. · Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. · Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja.
kolloidlahusele. Kõigepealt toimub potentsiaaliandvate ioonide laengu kompenseerimine kuni kriitiline, kus algab koaguleerumine. Edasisel mitmevalentsete ioonide lisamisel muudab - potentsiaal oma märki ja teatud vastupidise märgiga kriitiline väärtusest alates saavutab süsteem jälle oma stabiilsuse. Elektrolüüdi edasisel lisamisel kaksikkiht kitseneb kuni saavutab kriitiline väärtuse, millest algab jälle koagulatsioon. 27. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 µm. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind peab olema lüofiilne
kriitilise väärtuse, toimub koagulatsioon. Seega on vastasiooni vahetamise korral koagulatsioonis kaks stabiilsuspiirkonda (kontsvahemikku) ja kaks koagulatsiooni piirkonda (konts vahemikku) Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 31. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Üldiselt suurus, omaduste erinevus(3) 100-1000nm on vahemik. Kaksikkiht puudub, Browni liikumine puudub (v.a. aerosoolid), ebapüsivamad kui kolloidid Suspensioonid, stabiilsus, stabiilsuse tingimused, näited Suspensioonid on TAHKE VEDELAS. Kontsentratsioonid erinevad, kontsentreeritud on pasta (n. pahtel) Suspensioonid on ebastabiilsemad kui kolloidid. Nende stabiilsuseks peab disp. faas olema lüofiilne (vees
vedelikus. Näiteks seebivaht ja vahukoor. Vaht Vahud on väga ebapüsivad. Kolloidlahused Kolloidlahustes esinevad osakesed on suuremad , kui tõelistes lahustes esinevad ioonid või molekulid, kuid väiksemad kui osakesed suspensioonis , emulsioonis või aerosoolis. 10 7 kuni 10 5 cm suurusega osakesi nimetatakse kolloidosakesteks. Kolloidlahused Kolloidlahusteks on vedelseebid, sampoonid, liimid jne. Võrreldes suspensioonide, emulsioonide ning aerosoolidega on kolloidlahused püsivamad. Kolloidlahused Soojendamisel või elektrolüütide lisamisel kolloidlahustesse toimub koagulatsioon, s.o. Osakeste liitumine suuremateks osakesteks. Koagulatsioon esineb munade keetmisel või praadimisel. Kolloidlahused Kui pilvedes liituvad üliväikesed veepiisad, siis tekivad suuremad vihmapiisad, mis langevad sademetena maale. Kokkuvõte Järgmisel tunnil test vihiku abil.
Elektrokineetilisi nähtusi on neli: 1) elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas 2) elektroosmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas 3) voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes 4) settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. ! II variant 1. Millest sõltub hüdrofoobsete kolloidide stabiilsus? ! ! 2. Millest sõltub emulsioonide stabiilsus, mis on emulsioonid ja kuidas neid meditsiinis kasutatakse? ! Emulsioon on dispersne süsteem, mis koosneb lahustusmatutest vedelikest (dispersioonikeskond ja dispersne faas on vedelikud). Üks faasidest on vesi ja teine «õli». Kummas vedelikus lahustab PAA, mis stabiliseerib emulsiooni. Emulsioonid võivad tekkida iseeneslikult, aga sagedamini mehaanilisel dispergeerimisel. Emulsioonide üks olulisi omadusi on stabiilsus
(tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Kolloidsüst eeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "hirm")
bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid. · Olmes kasutatakse desinfitseerija ja pleegitina vesinkiperoksiidi H2O2. See laguneb kergesti: H2O2=H2O + O · E tähistab eurostandardiga lubatud lisaaineid.E100E199 on värvained, mida toiduaine valmistamisel kasutatakse, E200E299 on säilitusained, mida lisatakse, et vältida toiduainete riknemist säilitamisel, antioksüdandid E300E399 takistavad oksüdatsiooni, E400... on emulgaatorid ja stabilisaatorid, mis soodustavad emulsioonide püsivust. · Sideaineks on looduslikud v sünteetilised kõrgmolekulaarsed ained.Varem kasutati sideaineks rasvõlisid, mis segati värvipigmendiga õlivärviks. · Kuivavateks rasvõlideks nim. neid, mille seismisel õhu käes tekib õlile tahke läbipaistev kelme, mis on püsiv välismõjudele. · Värnitsat saadakse õli kuumutamisel plii või mangaaniühenditega. · Juhul, kui sideaineks on kõrgmol. ühend saadakse emailvärv, ilma värvipigmendita värve nim. lakkideks.
ning töötlemine, kuna nende koostis on sageli keerukas ja muutlik ning määratavaid toimeaineid on: Vali üks või enam: a. suurtes kogustes b. arvukalt c. vähesel arvul d. väikestes kogustes Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: arvukalt, väikestes kogustes. Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Salvide, kreemide, suspensioonide ja emulsioonide valmistamine ja villimine enne lõppsteriliseerimist peab üldjuhul toimuma: Vali üks: a. C klassi tootmiskeskkonnas b. D klassi tootmiskeskkonnas c. B klassi tootmiskeskkonnas d. A klassi tootmiskeskkonnas Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: C klassi tootmiskeskkonnas. Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Aseptiliselt valmistatud toodete käsitsemine ja villimine peab toimuma: Vali üks: a
· Lahustuvus suurim aine kogus, võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temperatuuril). · Küllastunud lahus nim. lahust, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. · Küllastumata lahus nim. lahust, milles antud temeratuuril veel sama ainet lahustub. · Kristallhüdraatideks nim. kristallilises olekus esinevaid hüdraate. · Kolloidlahused - on vahepealsed ühelt poolt tõeliste lahuste ja teiselt poolt emulsioonide ja suspensioonide vahel. · Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. · Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustuvasse vedelikku. Näiteks, kui segada vees tärklist või kriidipulbrit. · Aerosool tekib tahke aine või vedelikku pihustamisel gaasi. · Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines.
põhjustada. Kui akaatsia oksi vigastada, imbub sealt välja vedelik, mis kuiva õhu toimel tardub elastseks massiks. Puu kaitseb ennast selle vedelikuga, et seened ja bakterid talle ligi ei pääseks. Maailma kummi kogutoodang on ligikaudu 60 000 tonni ja seda korjatakse käsitsi. Kummiaraabik Tänapäeval kasutatakse kummiaraabikut väga palju: farmaatsias kunstvere valmistamisel, pillide ja pastade sideainena, emulsioonide stabiliseerijana (emulgaatorina), kleepainetes, akvarellvärvides, paksendajana, margiliimis, tuletikkude valmistamisel, kangaste töötlemisel ja trükkimisel, toiduaine- ja suhkrutööstuses sideainena, samuti puuviljapastilaa ja marmelaadi tegemisel, nätsud ja kummikommid, imiku- ja väikelaste toidud, salatikastmed, pudingud, marmelaaditooted, siirupid, pastillid, kiirsupid ja kuivsegud, külmutatud magustoidud, mitmed joogid ning toorjuustud. Huvitavaid videosid:
EKSOTERMILINE eraldub soojust. ENDOTERMILINE soojus neeldub (lõhkumiseks on vaja energiat). KÜLLASTUNUD AINE lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. KÜLLASTUMATA LAHUS lahus, milles antud temperatuuril veel sama ainet lahustub. KRISTALLHÜDRAAT aine, mis tekib, kui sool kristallub lahuses koos kristallveega; kristallilises olekus hüdraat. KOLLOIDLAHUS (ühelt poolt tõeliste lahuste ning teiselt poolt emulsioonide, suspensioonide ja aerosoolide vahel); kolloidosakesi sisaldav lahus, nad on molekulide kogum mõõtmetega 10-5-10- 7 . EMULSIOON tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel. SUSPENSIOON tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustavasse vedelikku. AEROSOOL tekib tahke aine või vedeliku pihustamisel gaasi. VAHT dispersne keskkond, kus gaasi on pihustatud vedelikku või tahkesse ainesse. VEE KAREDUS põhjustavad Ca ja Mg-ioonid.
süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht elektrolüüdiga võib toimuda vahetusadsorptsioon. Selle käigus orgaaniline vedelik, mida nimetatakse õliks sõltumata tema täpsest hüdrolüüsiproduktide hulk lahuses sõltub kontsentratsioonist, tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim võetakse lahusest ühte liiki ioone ja antakse tagasi teist liiki ioone. keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust. Kontsentratsiooni tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela Jaotatakse happelisteks(vahetavad atioone) ja aluselisteks(anioone). vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka tõustes toimuvad järgmised muutused Na,K seebis kõigepealt
võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, kusjuures üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on üheks vedelikuks vesi (polaarne vedelik) ja teiseks on vähepolaarne orgaaniline vedelik, mida nimetatakse õliks sõltumata tema täpsest keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka dispersioonifaasiks. Emulsioonide tüübid: vesi õlis (v/õ) ja õli vees (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena
Re = µ Vajalik võimsus leitakse võimsusteguri kaudu N Kn = , mis sõltub Re arvust ja segisti geomeetriast Kn=f(Re, G) n 3 D 3 Pneumaatiline segamine kasutatakse suruõhku või inertgaasi mille barboteerimisel läbi vedeliku vedelikukihid segunevad. Kasutatakse reaktsioonisüsteemides Ringlussegamine segamiseks kasutatakse düüse ja pumpasid. Kasutatakse suspensioonide ja emulsioonide valmistamisel Staatiline segamine kasutatakse vedeliku pumpamist spets suunavate elementidega või diafragmadega torudest või seadmetest
) võnguvad ja liiguvad ühest kohast teise. 15. Millisel juhul tuleb ilmsiks vedelike elastsus, millisel juhul voolavus? Kui jõud mõjub vedelikule lühikest aega, siis tuleb ilmsiks vedeliku elastsus. Kui jõu mõjumisaeg on pikk, siis elastsuse asemel ilmneb vedeliku voolavus. 16. Mis on kavitatsioon, kus seda kasutatakse ja kus on kahjulik? Kavitatsioon on vedeliku katkemine vedeliku sees. Esineb vedelikuosakeste suure kiirenduse korral. Kasutatakse emulsioonide valmistamisel. Kavitatsioon põhjustab nt laevakruvide kiiret kulumist. 17. Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. 18. Mida nimetatakse pindpinevusjõuks? Jõudu, mis vähendab vedeliku vaba pinda, nimetatakse pindpinevusjõuks. Pindpinevusjõud pinna pikkusühiku kohta. 19. Kuidas on seotud pindpinevus ja energia? Näitab tööd et suurendada pinda ühe ruutmeetri kohta. 20
(dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tundakse kolloidide nime all. Nad hajutavad läbivat valgust ning selge lahus muutub häguseks. Orgaanilistes solventides valmistatud rasvalahuse viimise hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja intensiivne segamise/loksutamise tulemusel tekib õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonide levimine: - Toiduainete tööstuses (piim on õli-vees tüüp; või on vesi-õlis tüüp) - Värvitööstuses (lateksvärvid) TÖÖ KÄIK: 1. Lisa kahte kuiva katseklaasi 2 ml destilleeritud vett. 2. Lisa tundmatut segu I 2. Lisa tundmatut segu II 3. Loksuta katseklaase kuni homogeense lahuse moodustumiseni. 4. Lisa mõlemasse katseklaasi 4 ml destilleeritud vett. 5
lahustunud ja lahustumatuid aineid, leotisi, keediseid, tinktuure, ekstrakte jm. (Viimasel ajal valmistavad mikstuure ka tehased, aga nendele on lisatud konservante. Erinevus lahusest sisaldavad rohkem kui kahte komponenti, võivad olla hägused ja sademega. Tähtis on, et neid tuleb alati enne tarvitamist loksutada.) Manustatakse seespidiselt supilusikaga. 20. Selgita, mis on suspensioon ja emulsioon? Milline nõue on suspensioonide ja emulsioonide manustamisel? Suspensioon raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonis võib tekkida sade, mis loksutamisel kergesti dispergeerub stabiilseks suspensiooniks. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus.
ained. Muud koostisosad on alcohol, lõhnaõli ja värvaine. pH: ca 9, vesilahus ca 8 Toime: Kiiretoimeline puhastusvahendi kontsentraat alkoholi baasil, mis on suurepäraselt märgava ja puhastava toimega. Puhastab pinna nõnda, et tuleks esile materjali loomulik. Näiteks poleeritud graniidi puahstamisel tulemus ilma nn uduloorita, triipude või tuhmide laikudeta, ehk siis sära täielik säilimine. Ei avalda mingisugust kahjulikku mõju emulsioonide kaitse kihtidele ega muudele pindadele. Kõrgemal kontsentratsioonil on väga hea emulgeerimisvõime ka rasvase ja õlise mustuse korral. Kergelt vahutav, meeldiva lõhnaga. Nahasõbralikkus on kliiniliselt testitud. Kasutusvaldkonnad: Kõikidele veekindlatele põrandakatetele nagu poleeritud kivi, PVC, linoleum, jt, ka veekindlatele loomuliku läikega emulsioonikelmetele ja pihustatud kelmetele. Sellele lisaks sobiv ka kõikidele pestavatele, siledatele ja läikivatele plastidele, lakile,
jt. suuremolekulilised ained. Toiduained (leib, või, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm, plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tüüpi kolloidsüsteeme. Muldade struktuur ja adsorptsiooniomadused, samuti pinnase (muda, savi) edasikandmine vooluveega on kolloidkeemilised protsessid. Paljude materjalide tootmine (ehitusmaterjalid - tsement, kips, vahtbetoon, värvid, kinofotomaterjalid, paber)l, nafta tootmine (puuraukude puurimine) põhineb emulsioonide ja suspensioonide kasutamisel. Farmaatsiatööstuses valmistatakse paljud ravimid suspensioonide, emulsioonide, pastade, kreemide näol. Tselluloos-, kummi-, plastmass-, kunstkiududest toodetel on oluline koht nii tehnikas kui igapäevases elus. Pilved, udu, suits, tolm. Tänapäeva tsivilisatsiooni, inimese eksisteerimise, kogu biosfääri olemasolu on suuremal või vähemal määral seotud kolloidsusteemidega. Kolloidsüsteemid
suuremolekulilised ained. Toiduained (leib, või, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm, plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tüüpi kolloidsüsteeme. Muldade struktuur ja adsorptsiooniomadused, samuti pinnase (muda, savi) edasikandmine vooluveega on kolloidkeemilised protsessid. Paljude materjalide tootmine (ehitusmaterjalid - tsement, kips, vahtbetoon, värvid, kinofotomaterjalid, paber)l, nafta tootmine (puuraukude puurimine) põhineb emulsioonide ja suspensioonide kasutamisel. Farmaatsiatööstuses valmistatakse paljud ravimid suspensioonide, emulsioonide, pastade, kreemide näol. Tselluloos-, kummi-, plastmass-, kunstkiududest toodetel on oluline koht nii tehnikas kui igapäevases elus. Pilved, udu, suits, tolm. Tänapäeva tsivilisatsiooni, inimese eksisteerimise, kogu biosfääri olemasolu on suuremal või vähemal määral seotud kolloidsusteemidega. Kolloidsüsteemid
struktuuriga. Positiivseteks omadusteks ilmastiku juures on: · Soe ja kuiv Negatiivseteks : · Külm ja niiske Pindamise temperatuurid: · Sitked naftabituumenid penetr.(-330) vähemalt +15kraadi · BE bituumenemusioonid, vedelad naftabituumenid( V ),vedeldatud vähemalt +10kraadi. Pinnatava kihi pinnatemperatuur vähemalt +10kraadi. Bituumeniga pindamisel peab pinnatav alus olema kuiv emulsioonide kasutamise korral aga eeldatavalt niiske. Projekteerimise põhialused Katte füüsikalised omadused. Katte tüüp(vana pindamine, asfaltbetoon, mustsegu, stabiliseerimine, kruusatee). Määrab ära kasutatavate materjalide tüübid ja tehnoloogia mida peaks kasutama selle tee sälilitamiseks ja kaitsmiseks. Katte kõvadus määrab ära kui sügavale vanasse kattessevõin killustiku tera vastval temperatuuril suruda. Struktuur näitab kui palju sideainet võib mingi killustiku fraktsiooni
Kui emulsioonitilk ühineb veega, siis on tegemist veega õlis. Kolloidosakeste arv lahuses kontsentratsiooni järgi: * Lahjendatud- kolloidosakesi alla 0,1% ruumalast. Dispersiooni aste- kui aste on suur, siis osakesed hästi väikesed ja liikuvad, koagulatsioonivõimalused suured, stabiliseerimiseks vaja lisada stabiliseerijaid. *70% on kolloidosakesi kontsentreeritud osakesed suht suured *kõrgkontsentreeritud- üle 74% kolloidosakesed. Emugulaatorid emulsioonide stabilisaatorid. On pindaktiivsed ained üldiselt. Pindaktiivne osake on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa esindatud. Hüdrofiilne osake seostub veega emulsioonis (või muus lahuses) ning hüdrofoobne osa mõne muu ainega. On pesupulbrites näiteks aitavad plekke eemaldada. Vahud gaas on vedelas dispersioonikeskkonnas. Stabiliseerivateks osadeks on pindaktiivsed ained. Vahtude kasutusalad: *maakide rikastamine *vahtkustutid
Teine proov ei jätnud plekki. Järeldus Esimene proov sisaldas lipiide, sest jättis filterpaberile rasvaplekki. Teine proov lipiide ei sisaldanud, sest filterpaberile plekki ei jätnud 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe-või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud väikeste tilgakestena teises vedelikud. Emulsioonide moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks, sest emulsioonid hajutavad hästi valgust Rasvadele on iseloomuliik hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides. Kui sellises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda loksutada, moodustub vees emulsioon. Üldlevinud on emulsioonid toiduainete valdkonnas (piim, või) ja värvitööstuses (lateksvärvid). Töö käik
Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. 8. Milliseid aineid kasutatakse lüofoobsete disperssete süsteemide stabiliseerimisel? 9. Näidake osakestevahelise potentsiaalse energia kõvera abil dispersse süsteemi stabiilse eksisteerimise tingimusi. Mille poolest erineb osakestevaheline interaktsioon I-s ja II-s miinimumis? 10. Kuidas klassifitseeritakse emulsioone? Milliseid aineid kasutatakse emulsioonide stabiliseerimisel? 11. Mida nimetatakse hüdrofiilseks-lipofiilseks tasakaaluks (HLT)? Mida iseloomustab HLT arv? Seda tasakaalu iseloomustatakse suhtarvuga: Polaarse rühma hüdrofiilsed omadused Süsivesinikradikaali lipofiilsed omadused See suhe iseloomustab omaduste domineerimist: kumba rühma kas hüdrofiilse või hüdrofoobse (lipofiilse) rühma omadused on ülekaalus. 12. Milles seisneb vahtude stabiliseerimise eripära? Milliseid aineid kasutatakse vahtude tekitamiseks?
MÄÄRUSega (EÜ) nr 1223/2009 ja IUPAC’i kodulehel oleva infoga, samuti uurisin CE märgist puudutavat infot ohutus.ee lehel. 15. oktoober 2014 osalesin ühepäevasel seminaril Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Keemiatööstuse Liidu, ning Terviseameti poolt korraldatud kosmeetika teabepäeval. Teabepäeva eesmärk oli tuletada meelde kosmeetikamäärusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning tutvustas looduskosmeetika kohta käivaid nõudeid. Väga põhjaliku materjali emulsioonide ja kreemide kohta sain Leelo Simiskeri „Kosmeetiline Keemia“ kosmeetikutele mõeldud õppematerjalist. Ka paljude kahjulike ainete kohta kaasasin info sealt. Valiku meedias kajastatud kahjulikest ainetest tegin ajakirjade Eesti Naine, Sensa, Anne ja Stiil, Mari põhjal. Küsitluseks kasutasin surveymonkey.com portaali. Töö esimene osa käsitleb kosmeetikume puudutavaid regulatsioone, millega tarbija kõigepealt kokku puutub ehk info koostisainete ja säilivuse kohta
lubjasegud, pigmentvärvid, tselluloosimass paberi valmistamiseks. Emusioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, kusjuures üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on üheks vedelikuks vesi ja teiseks on vähepolaarne orgaaniline vedelik, mida nimetatakse õliks sõltumata tema täpsest keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka dispersioonifaasiks. Emulsiooni tüübi määramiseks kasutatakse järgmiseid meetodeid: 1) Segamismeetod. 2) Värvimismeetod 3) Elektrijuhtivuse meetod Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained.
karm ja kare varjund. suhu panemist. Ebaloomulik unnatural Jäätis näib ülemaitsestatud. Sünteetilise Maitse erinevus ja intensiivsus sõltub segusse flavor fleiv vaniljeekstrakti lisamine tekitab kiire, terava, lisatud ekstraktide, emulsioonide või põletava või läbitungiva tunde keele külgedel maitsekontsentraatide valmistamiseks kasutatud ja põhjal. Teistest ekstraktidest väljendub koostiskomponentide proportsioonidest ja fleiv vürtsise, kookospähkli, pähkli, sidruni, liigist. kirsi, võise ja suitsuse fleivina. Vea võib põhjustada kahe või enama toote
muudab piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias. · Adsorptsioon pohjustab pindpinevuse kahenemist. Pindaktiivsete ainete molekulid sisaldavad nii mittepolaarset-hudrofoobset gruppi kui ka polaarsethudrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste joudude norgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. · Emulsioonide moodustamisel pindpinevus oli- ja vesifaasi vahel vaheneb. See aitab olist tekkida piisakesi ja sailitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis pohjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vahendab kokkuporge voimalust. 30. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses
millest veega lahustades liimi saab. Vahemere ja Punase mere piirkonnas on käepärasemad akaatsiavaigud, neist levinuim kummiaraabik. Seda tunti juba Vanas-Egiptuses. Kummiaraabik koosneb kaltsiumi, magneesiumi või kaaliumi sooladest, orgaanilisest happest. Kummiaraabiku makromolekulidel on molekulmass 250 000 ja 300 000 vahel. Kumm lahustub aeglaselt kuid täielikult kaks korda sellest suuremas vee koguses. Kummiaraabik on suurepärane kaitsev materjal ja seetõttu kasutatakse seda tihti emulsioonide ja dispersioonide stabilisaatorina ja paksendav aine. Kummi vesilahuseid on kasutatud sideainena vesivärvides ja guassides ning paberi ja kartongi korral kasutatakse seda liimina. Seda kummi kasutatakse ka ümbrikutel ja markidel. Tabel 1. Tähtsamate sideainete jaotus keemilise koostise põhjal Looduslikud orgaanilised sideained Vahad Kuivavad õlid Vaigud Loomne liim Taimne liim
olekus vedel. Emulsioone kasutatakse: külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kuidas rühmitatakse tõrvasid nende tootmisel kasutatud lähteaine järgi? 2. Kirjelda kivisöetõrva. 3. Kirjelda puidutõrva. 4. Kus kasutatakse emulsioone? 5. Mis on emulsioonide positiivsed omadused? 169 12.6. Kleepmastiksid Kleepmastikseid kasutatakse mitmesuguste õhukeste materjalide pinnale liimimiseks. Peamiselt kasutatakse katusekatetele liimimiseks. Mastikseid jaotatakse: 1. Koostise järgi: Bituumenmastiksid. Kummibituumen-mastiksid. Tõrvamastiksid – neid kasutatakse tänapäeval vähe. 2. Kasutamise temperatuuri järgi:
annaabi.ee 
