PIDAMISE MÄÄRIMINE TAHKETE MÄÄRETEGA Määratle enne pidamise määrimist suuskade jäikus- liialt jäika suuska on raske saada pidama. Valides pidamismääret selgita kõigepealt õhutemperatuur ja lume eripärad; uus, peenestruktuuriline lumi/ vana, teraline lumi/ märg, kare või jäine lumi. Start pidamismäärete valikust leiad kõikidele lumetingimustele sobivad tooted järgi vastavalt alljärgnevale jaotusele: 1. Uus, peenestruktuuriline lumi- tõrvamäärded Tõrv Plus Tõrv Kaks Tõrv Viis Tõrv Null (+1/2...- Tõrv Tõrv Miinus (+2... 1/2) Kümme (-10...-30) +1/2) (0...-3) (-2...-7) (-7...-12) Start tõrval põhinevad pidamismäärded on spetsiaalselt välja töötatud uuele lumele. Neid saab
suitsetamine Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv
Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3...20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Kas keegi jooks vabatahtlikult ära tassitäie pigi? Kahju, kuid nii ligikaudu kolmandik eestlastest teeb. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Lima ja ripskarvade ülesanne on püüda kinni ja suunata tagasi suuõõne poole kõik kopsude poole suunduvad bakterid ja mitmesugused teised tahked osakesed. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua sellise kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski bakter. Kuid suitsetaja
Väikestes kogustes mõjub nikotiin ergutavalt, aga suured kogused tekitavad rahustava mõju. Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide teket Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab seda (+CO) d. Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? Kopsudesse Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? Tõrv võib hävitada limaskestal oleval ripsmekarvakesed ja seeläbi satub kopsudesse rohkem baktereid ja haigustekitajaid. Võib tekitada ka vähki. Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist: Mis juhtub vingugaasi sattumisel verre? Vingugaas seondub hemoglobiini molekulide külge ja seeläbi ei suuda need enam siduda hapnikku, rakkudes tekib hapnikunälg ja elusorganism võib lämbuda.
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Stimuleerib ja rahustab Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Tõuseb................................... Kuidas mõjutab nikotiin artereid? ........ Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites ja ahendab artereid Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab ja halvendab sellega verevoolu südamelihases. d) Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? hingamisteede limaskestadele Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist: Mis juhtub vingugaasi sattumisel verre? 2. Milline on tubakatoodete tarbimisega seotud olukord koolinoorte (11-15 aastased) hulgas? Palun vaata HBSC uuringu lehekülge: http://www.hbsc
Suitsetamine-inimese hävitaja Suitsetamine on inimesele väga kajulik,kuid noored ei mõtle sellele eriti. Suitsus on palju kahjulikke aineid, mis hävitavad inimese organismi. Noored, kes suitsetavad ei mõtle sellele, mis ootab neid tulevikus.Iga suits, mida nad tõmbavad kahjustab nende organismi. Suitsu kõige kahjulikumad ained on: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust. Nikotiin on tugev närvimürk, mida ühes sigretis on 1,2mg. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites, kui mõni organ ei saa piisavalt verd võib selle mõni osa kärbuda ja siis tekib kangreen või infarkt. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on ühes sigaretis umbes 4%. Sattudes kopsudest verre häirib vingugaas vereliblede tööd, mistõttu organismi hapniku varustus
kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust
narkootikumid, on samuti kahjuliku mõjuga nagu näiteks heroiin, ecstasy või kokaiin. Paljud inimesed usuvad, et kanep on tubakast kahjutum ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. Samas on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust. Kui tubakas rikub ainult inimese tervist, siis kanep tekitab ka mäluhäireid. On teada fakt, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda rohkem kui tubakasigaret. Veel sisaldab kanepi põlemisel tekkiv ja sissehingatav tõrv vähki tekitavaid aineid poole rohkem kui tubakasigaretist saadav tõrv. Kanep on samuti väga ohtlik liikluses, kuna kanepi tarvitamisel inimese keskendumisvõime hajub, aja- ja ruumitaju muutub, ümbritsevad esemed tunduvad moonutatutena, värvid muutuvad eredamaks, helid valjunevad. Kanepiuimas on sama ohtlik autoga sõita kui alkoholijoobes. Kanepi suitsetamine kahjustab hingamisteid ning võib tekitada kroonilist bronhiiti ja hingamisteede vähki
sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning
Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. · Suitsetades satub vingugaas kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. · Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse satub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte
kasv. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Niisiis on paljud tubakasuitsus sisalduvad ained väga mitmel moel tervisele kahjulikud. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab
Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: Vähki tekitavad ained Sõltuvust tekitavad ained -3- Valgeveresust tekitavad ained Pärilikke muutuseid põhjustavad ained Loote vääraarenguid põhjustavad ained Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Nikotiin : Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. 5 fakti suitsetajast 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50
on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, ving ja sõltuvust tekitav nikotiin. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab tasapisi kopsu seintel olevad karvakesed, virvekarvad, mis kaitsevad kopse tolmu ja muu sellise eest. Karvakeste hävinedes jõuab tõrv kopsupinnale ning soodustab kasvajarakkude teket. Suitsetajate risk kopsuvähki haigestuda on 10-50 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Veel üks tegur on passiivne suitsetamine, see tähendab viibimist suitsuses ruumis.
kaitsekihti perioodiliselt uuendada. Sageli kasutatakse raha puudusel mädanike tõrjevahendina läbitöötanud mootoriõli, eriti maapiirkondades. TRADITSIOONILISED IMMUTUSVIISID Tõrvamine Tõrv sisaldab lagunemist tõkestavaid aineid ja õigesti tehtuna kaitseb tõrvakiht puitu pinnaerosiooni eest. Tõrva valmistatakse männist seda aeglaselt söestades. Tõrv sobib nii laast- ja laudkatuste tööt-lemiseks. Taluarhitektuuris on tõrva kasutatud ka fassaadide kaitseks. Tõrv kuivab mitu ööpäeva. Tõrvatud pinna nõrkuseks on määrivus ja iseloomulik lõhn. Soovi korral võib tõrvale lisada värvaineks kiindrust (nõge) või punast ookrit, siis saadakse värvitooniks must või punakaspruun. Tõrvatud pinda tuleb mõne aasta pärast uuesti töödelda. Segades võrdsetes kolmandikosades keedetud linaseemneõli (värnitsat), lakibensiini/tärpentini ja puidutõrva, saadakse mittekleepuva pinnaga tõrvavärv,
· Nikotiini võiks kasutada psühhoaktiivse ravimina,kuna suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet,vähendab näljatunnet samuti ärevust ja depressiooni. · Suitsetamine ka lõõgastab · Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine. · Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa. · Suitsetamine kahjustab,aga kopse, immuunsüsteemi, seksuaalaktiivsust ning õppimisvõimet. Gaasid ja tõrv kahjustab · Suitsus leiduvad mürgised gaasid,eriti vingugaas, mis ajapikku kuhjub organismis,aga ka tõrv. · Vingugaas (CO) seondub valkudga, eriti hapniku siduva hemoglobiiniga,ja nii tekib methemoglobiin, mis on suures koguses surmav. · Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini koha, on inimene pidevas hapniku näljas. · Eriti kannatab seetõttu aju,millest ka pidev uimasus,väsimus,peavalud,mälu halvenemine ja võib tekkida ka impotentsus.
mittesuitsetajatel. Nikotiin ravimiks Nikotiini võiks kasutada psühhoaktiivse ravimina,kuna suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet, vähendab näljatunnet samuti ärevust ja depressiooni. Suitsetamine ka lõõgastab Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine. Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa. Suitsetamine kahjustab,aga kopse, immuunsüsteemi, seksuaalaktiivsust ning õppimisvõimet. Gaasid ja tõrv kahjustab Suitsus leiduvad mürgised gaasid,eriti vingugaas, mis ajapikku kuhjub organismis,aga ka tõrv. Vingugaas (CO) seondub valkudga, eriti hapniku siduva hemoglobiiniga,ja nii tekib methemoglobiin, mis on suures koguses surmav. Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini koha, on inimene pidevas hapniku näljas. Eriti kannatab seetõttu aju,millest ka pidev uimasus, väsimus,peavalud,mälu halvenemine ja võib tekkida ka impotentsus.
Kuigi pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib, piisab ikkagi ka juba paarist sigaretist päevas, et põhjustada kahjustusi kopsukoes. Tubakasuitsu sissehingamisel moodustub üle 4000 keemilise ühendi ja tubaka tahked aineosad ärritavad nahka ja limaskesti. Tubakas ja selle keemilised ühendid jõuavad peaaegu kõikidesse organitese. Sissenhingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin ahendab veersooni, selle järgnevalt suureneb südamelöökide arv ja see omakorda toob kaasa kõrge vererõhu. Kui veresooned ahenevad, siis nahk ja käed-jalad ei saa enam piisavalt verd. See toob kaasa näiteks talvel külmumisohu. Kui mõni organ suitsetamise tõttu ei saa enam piisavalt verd, siis selle organi osa sureb. Näiteks tuleb amputeerida jalg, kuna suitsetamise tõttu ei jõudnud sinna enam piisaval hulgal verd ja jalakoed surevad ära.
vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg.
jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote vääraarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin,C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas
Iseseisev töö Plastmaterjalide liigid ja kasutamine ehituses A-klass – polüsterool, polüetüleen(PE), polüfinüülkloriid(PVC), polüvinüülatsetaat(PVA) B-klass – kargamiid, epoksiid(EPO), polüester C-klass – etüültselluloos, nitrotselluloos D-klass –bituumen, tõrv, pigi Plastmaterjale on mitmesuguseid. Tehakse torusid, pinnakatteid, liiste, juhtmekatteid ja mööblit. Kõige levinumad plastmööblid on aiamööbel ning istumistoolid. Neid on lihtne ja odav teha. Plastikust tehakse ka torusid mida kasutatakse vannitubades, pesuruumides ja kanalisatsioonide paigaldamisel. Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate. Ei talu hästi UV- kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes (tööstus- ja mereäärsed
Turvas Teke: Turbasammaldel pole juuri. Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld. Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õl...
Purunevad (talvel) Ei kannata päikest Taaskasutatavad Mürgised PS- polüstürool (vahtplastid) PVC- polüvinüülkloriid (torud, plaadid) PP- polüpropüleen (torud) PF- polüfenool (suurem kuumakindlus kuni 120 kraadi) A-klass – polüsterool, polüetüleen(PE), polüfinüülkloriid(PVC), polüvinüülatsetaat(PVA) B-klass – kargamiid, epoksiid(EPO), polüester C-klass – etüültselluloos, nitrotselluloos D-klass –bituumen, tõrv, pigi Plastmaterjale on mitmesuguseid. Tehakse torusid, pinnakatteid, liiste, juhtmekatteid ja mööblit. Kõige levinumad plastmööblid on aiamööbel ning istumistoolid. Neid on lihtne ja odav teha. Plastikust tehakse ka torusid mida kasutatakse vannitubades, pesuruumides ja kanalisatsioonide paigaldamisel. Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate. Ei talu hästi UV-kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes (tööstus- ja mereäärsed
..1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus.Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2- 20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust
24.11.2007 FIE Mihkel piisk Pärnu 0,68 1,32 0,34 0,46 0,70 #REF! 24.11.2007 MTÜ Lihv Viljandi 0,55 1,41 0,28 0,46 0,73 #REF! 24.11.2007 OÜ garneer Tallinn 0,91 1,15 0,46 0,43 0,65 #REF! 24.11.2007 OÜ Sead Tallinn 0,62 1,18 0,31 0,54 0,75 #REF! 25.11.2007 AS Serviti Narva 0,62 1,20 0,31 0,57 0,92 #REF! 25.11.2007 FIE Tauno Tõrv Tallinn 0,67 1,29 0,34 0,55 0,84 #REF! 25.11.2007 OÜ C&DN Viljandi 0,73 1,20 0,37 0,45 0,77 #REF! 25.11.2007 OÜ Sead Tallinn 0,79 1,04 0,40 0,58 0,62 #REF! 26.11.2007 AS Bisness Narva 0,81 1,16 0,41 0,55 0,64 #REF! 26.11.2007 AS Loome Pärnu 0,63 1,36 0,32 0,46 0,82 #REF! 26.11.2007 FIE Mihkel piisk Pärnu 0,70 1,46 0,35 0,56 0,68 #REF! 26.11
- Mahorkatubakas · Sisaldab ligi 4000 erinevat keemilist ühendit · Selles leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid TUBAKASUITSUS SISALDUVAD AINED VÕIB RÜHMITADA JÄRGMISELT: · Vähki tekitavad ained · Sõltuvust tekitavad ained · Valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutusi tekitavad ained · Loote väärarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained · Vingugaas · Tõrv SUITSETAMISE MÕJU TERVISELE : · Hingeõhk haisvaks · Hambad kollaseks · Krooniline köha ja köhatamine · Täiskasvanutel kopsumahu vähenemine · Noortel kopsumahu kasvu pidurdamist · Kuulmislangus, nägemishäired, peavalud SÕLTUVUS · Nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid · Lühike heaolu tunne · Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb
Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamiskrampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini. Põhjus, miks suitsetajad siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning
Alkoholi ja tubaka mõju tervisele Mida rohkem inimene joob, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista. Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südamehaiguste, pahade kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000-10 000 inimest, üle poole neist on naised. · Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad....
Occupation: Chairman and CEO, News Corporation Full name: William-Rupert Murdoch Lives: New York, United States of America Famous for: media empire with interests in television, film, pay TV, the Internet, newspapers, and publishing. Family & personal life Parents: Keith and Elisabeth Murdoch has been married three times second son of K.Murdoch ; has three sisters and one brother Spouse: Patricia Booker (1956 - 1967), one daughter Prudence; Anna Tõrv (1967 - 1999), one daughter Elisabeth and two sons Lachlan and James; Wendi Deng (1999 - present); two daughters Grace and Chloe Companies The News Corporation - Media & Entertainment Company Filmed Entertainment(20th Century Fox, Fox Studios LA, Blue Sky Studios etc.) Television(Fox Television Stations, STAR etc.) Cable Television(Fox Movie Channel, Fox News Channel, Fox Sports Digital etc.)
Suitsetamise mõju tervisele Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Suitsetamine ja kasvajad Suitsetamisega kaasneb oluliselt kõrgenenud risk haigestuda vähki. Suitsetajal on see risk kaks korda suurem ja ahelsuitsetajal neli korda suurem. Seejuures võib kasvaja tekkida väga erinevatesse kohtadesse, nii hingamiselunditesse, suuõõnde, huultele, söögitorru. Suitsetamine ja rasedus ...
Hemolüütiline aneemia võib juhtuda ka lastele ja imikutele pärast suukaudset kokkupuudet või sissehingamist või ema kokkupuudest naftaleeniga raseduse ajal. Enam kui 400 miljonil inimesel on pärilik seisund, mida nimetatakse glükoosi-6-fosfaadi dehüdrogenaasi defitsiidiks. Nende inimeste jaoks on kokkupuude naftaleeniga kahjulik ja võib põhjustada hemolüütilise aneemia ka väiksemate annustega. Muud nimetused: Tõrva Kamper, Valge tõrv, North Flakes Molekulivalem: C 10 H 8 Kirjeldus: valge, tahke, terav lõhn Tihedus: 1,14 g / cm ³ Sulamistemperatuur: 80,2 ° C Keemistemperatuur: 218 ° C Ohutegurid: tuleohtlik, tolm võib moodustada plahvatavat segu
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Referaat ,,SEEP" MÜÜJA II Kursus / 22.õgr Kädi Loorits Väike-Maarja2013 SEEBI AJALUGU Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud...
Sampoonid ja seebid Koostaja: Angeelika Sooba Klass: 9a Seebid. 1. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. 2. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. 3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude Seep koosneb aluselise sortidena: ühendiga seotud rasvadest Majapidamis ja õlidest. Sauna Tükiseepides on aluseliseks Tualett ühendiks Laste naatriumhüdroksiid, Kosmeetilised vedelseepide...
pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne. ("Eesti taimed" 2008) Arukase pungad sisaldavad eeterlike õlisid nagu betuleen ja betulool, vaik, tanniinid, saponiinid, flavonoidid jm. Lehed samuti sisaldavad eeterlikke õlisid, sponiine, flavonoide, monoglükosiide jm. Tõrv sisaldab guaiasooli, kresooli, katehhooli, pürogallooli ja selle dimetüüleetre ja teise fenoole. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:47). Enamik eeterlikest õlidest on mõõduka antiseptilise toimega. See võimaldab eeterlikke õlisid ja neist valmistatusd preparaate kasutada välispidise antiseptilise vahendina või nakkusest tingitud põletikuliste protsesside mahasurumiseks. Eeterlike õlid või neid
Seebid Seebid on: 1. Kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) soolad. 2. Pesemisvahendid, milles pindaktiivseteks aineteks on vees lahustuvad rasvhappesoolad. Seepe saadakse loomsete rasvade (näit. veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos-, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast jahtumist ja tardumist on kerge teineteisest eraldada. Ülemine kiht tuum on seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumine kiht soop on veekiht, mis sisaldab 1,2,3-propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist. Seebikiht lõigatakse pärast jahtumist laastudeks, kuivatat...
rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks
rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks
eraldi gild Toomgild. Linna keskpunktiks oli katedraal, raekoda ja turuplats. Saksa kaupmeeste poolt rajati Hansa Liit. Hansa Liitu kuulusid Eesti aladest Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Peale Hansa Liidu tegeleti ka transiit kaubandusega, mida peeti jõuka linna aluseks. Impodis oli esikohal sool ning ekspordis lina, kanep, karusnahad, pigi, tõrv ja puit, kuid ka kohalik teravili. Tulutoov kaubavahetus käis läbi Riia, Tallinna ja Tartu. Peale selle võis ka linnaõhk talupoja vabaks teha, kui too oli suutnud ennast peita aasta ja üks päev aadlike eest. Linnad andsid võimaluse talupoegadel ennast peita ning seda seepärast, et linnade loomulik iive oli negatiivne. Keskaja jooksul tekkis laada- ja palverännakukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku. Alevikud sarnanesid paljugi linnadega elanike poolt.
Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Veresoonte lupjumine ateroskleroos Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Nende hulgas mõjutavad organismi kõige enam: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Peale nende on veel palju kahjustavad ained: Metopreni, Benso(A)Püreeni, Arseeni, Atsetooni, Tärpentiini, Porguulglukooli, Butaani, Pliid, Formaliini, Kaadiumi, Ammoniaaki, Benseeni. Tubakas sisaldab : · Suhkur: 20 % · Tuhk: 15 % · Orgaanilised happed: 13 % · Tselluloos: 12 % · Vaik ja vaha: 8 % · Valk: 7 % · Nikotiin: 1...5 % Tänapäeval on suitsetamisest loobumiseks juba väga palju erinevaid tooteid. Küll leidub
küll raadi võtta. Põhjendage §104 ja §127 otstarbekust. Raehärrad pidid olema kohusetundlikud ja ausad et linna hästi majandada, seega nad ei tohtinud võtta altkäemaksu ega koos vendadega raes olla. See tähendanuks konflikte perekonnasiseselt. Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah. 4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad,
rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks
Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Puitu kasutatakse põletusainena puuahjudes. Muud ainelised kasutamisevõimalused: · Suitsutamispuit - toiduainete konserveerimiseks; · Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud; · Tooraine keemiliste produktide jaoks nagu tõrv ja puusüsi; · Lähtematerjal viina tootmiseks. VIIDATUD ALLIKAD · http://et.wikipedia.org/wiki/Puit
värvimuldasid, levinud munatempera, mis annab pinnale läikivuse. Lasuur läbipaistev või poolläbipaistev vahekiht ( 1/3 värnitsat, 1/3 lakki, 1/3 tärpentiini) Õlivärv värvipigmendi sideainena kasutatakse õli. Kasutamine: puitpinnad jm Tuubiõlivärvid imitatsiooni tegemiseks Puit värvialusena, milliste materjalidega on võimalik puitu töödelda? Puidu hallistumine imiteerib looduslikku kuivanud mändi Pruunistunud puit tõrv, mida võib vedeldada tärpentiiniga Tõrvavärv 1/3 tõrva (vee tõrjeks), 1/3 värnitsat (värvi kuivamiseks), 1/3 tärpentiini (vedeldamiseks). Värvivarjundi andmiseks võib lisada pigmenti. Puu värvi puit õlitatud puit, õli peab olema keedetud e. värnits, mitte toores linaseemneõli, sest see hallitab tugevalt. Puudus: ei saa hiljem keeduvärviga ega ka õlivärviga värvida enne, kui see on korralikult vananenud.
Vingugaas - Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mitte täieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse. Tõrv - Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20 mg. Suitsetamise põhjused otsiaalsed - tutvusringkonna mõju, töötus, autoriteetide/iidolite eeskuju, madal S enesehinnang Suitsetamisel on palju erinevaid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu,
Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid mõisnik jättis neile alles raekorralduse. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja.
· Süsinkmonooksiid- mürgine põlemise käigus tekkiv gaas, mis suures koguses sissehingamisel (näiteks tulekahjude korral) tapab kiiresti ja salakavalalt. Suitsetamise käigus hingatakse sisse väiksemaid koguseid, kuid seegi vähendab suitsetaja hingamise efektiivsust. · Tõrv- ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi. · Nikotiin- tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organism reageerib nikotiinile kiiresti - südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb. · Tsüaniid tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites · Formaldehüüd- kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel
CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% Hingamissagedus hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Kasutatud materjal: Koostatud: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/hingamiselun põhjal http://edubuzz.org/blogs/tessawatson/ Pildid Wikimedia Commons: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Thorax_Lung_ 3d_from_ct_scans.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Respiratory_system.svg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/19708.htm http://wps.prenhall.com/wps/media/objects/486/498525/CDA6_1.jpg
kasutatakse rottide vastu. mida kasutatakse raketi kütuses. DDT: Putukamürk, mida on keelatud Naftaleen: Koostisosa lõhkeainetes ja tõrjeks kasutada 1971 aastast, selle koitõrjevahendis. keskkonnaohtliku mõju pärast. Nikotiin: Sõltuvust tekitav uimasti, Butaan: Gaasiline koostisosa mida mida samuti kasutatakse ka kasutatakse süütevedelikus. putukamürgina. Kaadmium: Metalne element, mis Tõrv: Paks, kleepuv vedelik, mida sisaldub taaslaetavates patareides ja kasutatakse teekatte komponendina. mõnedes õlides. Süsinikoksiid: Värvitu, lõhnatu, mürgine gaas, mis väljub ka autode summutist. Põhjused, mis tõukavad inimese suitsetamisele Igavusest. Suitsetatakse sellepärast, et sõbrad suitsetavad. Vanemad kodus suitsetavad. Tahetakse teiste moodi olla Sõltuvus . Tagajärjed
Entanglement siduvus 94. Stifling lämmatav 42. Ethical eetiline 95. Stomping trampimine 43. Explicit selgesõnaline 96. Subtle peen/salalik 44. Fallacy eksitus 97. Succinctly tabavalt 45. Gaze jõllitama 98. Tangible materiaalne 46. Gesture viipama, žest 99. Tar tõrv 47. Gingerbread piparkook 100. Terse napisõnaline 48. Gory verine 101. Tribulation (raske) katsumus 49. Gullible kergeusklik 102. Trivial ülilihtne 50. Halt seisak 103. Tusk kihv 51. Hinder takistama 104. Ubiquitous kõikjal olev 52. Illiterate kirjaoskamatu 105
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
