7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort) määratakse väliste tunnuste järgi (läbimõõt, okste arv, kõverused jne). Ümarmaterjalide koguse mõõtühikuks on m3 tihumeeter ja see näitab palkide tegelikku mahtu, palkidevahelist ruumi mitte arvestades. Palkide ruumala leitakse vastavate mahutabelite järgi pikkuse ja ladva läbimõõdu järgi. Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Kuigi palke võib saada ka jämedamatest okstest, põhjustab okste ja kaldu kasvanud tüvede aastarõngaste asümmeetria tavaliselt reaktsioonipuidu tekkimist, mis on ebastabiilne ning kipub kaarduma ja lõhenema....
Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulber antiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga ja jäätakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. 7. Puidust saematerjalid ja pooltooted PUIDUST SAEMATERJALID saadakse palkide pikisaagimisel. Enamasti okaspuidust, mõõtühik tihumeeter 1. POOLPALGID ümarpalk lõhki saetud 2. SERVATUD PALGID kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD neljast küljest saetud 5. PRUSSID neljast küljest saetud, paksus üle 100mm 6. LATID neljast küljest saetud, paksus alla 100mm 7. LIIPRID rööbasteedele PUIDUST POOLTOOTED valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud) 1. HÖÖVELDATUD LAUAD 2. PÕRANDALAUAD 3. VOODRILAUAD...
· Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS...
Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter ) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. · Ruumimeeter (rm) on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. Kellel on metsa palju, kellel vähe? · Üle 70% Suriname, Soome, Prantsuse Guajaana, Guyana · Alla 10% Sudaan, Saudi-Araabia, Jeemen, LAV Kuidas on muutunud metsa pindala riikides?...
Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter ) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. · Ruumimeeter (rm) on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. Tihumeeter Ruumimeeter ? Kellel on metsa palju, kellel vähe? %...
,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus....
· Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherid (vees). · Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. · Puidu kaitsmisel kasutatakse ehituslike (konstruktiivseid meetodeid) keemilisi vahendeid. · Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. · Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid · Seente ja putukate suhtes mürgine....
Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4 18 3 5 19 2 4 20 1 21 3 2 22 3 2 23 2 3 24 1 9 25...
Saksamaa-> tamm, vaher, pöök -> keskmine juurdekasv, liigiliselt mitmekesine -PARASVÖÖTME OKASMETS -> Soome, Venemaa -> (eba)tsuuga, mänd, kuusk -> tähtis tarbepuit, madal juurdekasv, hõre -LÄHISTROOPILINE VAHEMERELINE METS -> Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia -> küpress, korgitamm, viigipuu -> väike juurdekasv, keskkonnakaitseline *kõrged puud ja liaanid 79. Metsade mõõtmis- ja hindamisviis METSAPINDALA - h/km2 METSASUS - % PUIDUVARU - m3 või tihumeeter METSADE AASTANE JUURDEKASV - m2/h 80. METSAD -> REGIOONID -> METSKONNAD -> KVARTALID 81. Nimeta metsade hävimist põhjustavaid nähtusi? -pidevad metsatulekahjud [alepõllundus] (Kagu-Aasia, Indoneesia); -happevihmad (Jaapan, Saksamaa, USA kirdeosa) -pidev põllumaade laiendamine metsade arvelt (Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika) -metsade röövraie (Indoneesia, ~ arengumaad) -suur puidukasutus (USA, Lääne-Euroopa) 82. Mis asi on HARVESTER? (masin, mis raiub ja lõhub puid...
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
Kalandus ja vesiviljelus on majandusharu, mis on seotud Kasvab : Amazonase madalik, Kongo jõgikond, Indoneesia, kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha A...
Põhitööliste tööaeg; põhimaterjalide maksumus; Põhikulud jne samamoodi! Tellimuspõhine kuluarvestus võimaldab planeerimist ja kontrolli teostada eelkõige otsekulude koguste (näiteks tükk, kilogramm, ruutmeeter, jooksev meeter, liiter, tihumeeter jm) ja koguste kulude (€/tk) suhtes. LOENG 4 Protsessipõhine kuluarvestus Näiteid ettevõtetes protsessipõhise kuluarvestuse rakendamise kohta: 1) Aspiriini tootev firma, kus kõik tooteühikud on identsed. 2) Kõrgharidust andev haridusasutus. 3) Õlletehas, kus võib küll olla rohkem kui üks tootmisliin, kuid iga liin on teistest eraldatud ning tootmisprotsess on pidev (jätkuv). 4) Pesumajad, kus arvestus käib kaalu järgi, eristamata tööobjekte....
Eesti metsasus 52%. „ – „ ei anna infot puidu tagavara ja kvaliteedi kohta • Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter ) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha “ +” iseloomustab kasutatavat puidu mahtu „ – „ ei anna ülevaadet puidu kvaliteedi kohta, ega arvesta puitu, kui taastuvat loodusvara • Tihumeeter (tm)– on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. • Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta; raielank). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit...
Mis on mets ? Mets on nö mitmetasandiline elukooslus, mis koosneb valdavalt puudest ja teistest taimedest, ning kus puud määravad teiste taimede elutingimusi. 2. Palun nimetage metsade kasutamise viise - jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8. Metsandusliku tähtsusega okaspuud Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd. 9. Palun nimetage Eesti kõige suurema ja väiksema metsasusega maakonnad Suurima metsasusega on Hiiumaa Väiksema metsasusega on Tartumaa 10...
Vanande ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1. PIKKUSÜHIKUD Eestis tarvitatud pikkusühikud 1(vene)penikoorem=7 vertsa-7467,53 m 1 verst= 500 sülda=1,066783 km 1 süld = 3 arssinat= 7 jalga = 4 küünart – 2,1335808 m 1 arssin = 16 versokkit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (-71,12cm) 1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm) 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m) 1 toll= 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm) 1 liin= ~2,54 mm 1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10mm (~0,5333 m) 1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga 1 miil ~ 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1kaabeltau = 185,2 m 1 merepenikoorem (meresõlm[viide?]) = 1meremiil = 1 verst 369 sülda = 1852 meetrit (kuni 1928. aastani 1854 meetrit) 1 geograafiline penikoorem = 1/15 kraadi ekv...
patju, tekke jne 2 Ravimtaimed, mis kasvavad metsas 3 Loomi saab jahtida toiduks ning nende nahka saab kasutada riiete valmistamiseks, topised 4 Hapniku tootmine, et inimesed saaks hingata, vihm kasvatab erinevaid taimi, mida inimesed kasutavad saavad, 5 Metsarajad, kus inimesed saavad käia, et metsas vaba aega veeta 6 Kuidas maailmametsad jagunevad? Täienda sektordiagrammi! (7p) 7 Mis erinevus on tihumeetril ja ruumieetril? Tihumeeter on 1m3 puhta puidu maht ilma koore ja õhuvahedeta, ruumimeeter on 1m3 ritta laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega. 8 Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9 Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Okasmets Eesti, Rootsi, Harilik mänd, 1-5 m3/ha a Kanada, Soome, ebatsuuga, nulg, Venamaa harilik kuusk...
(5p) MÕÕTMISVIIS MÕÕTÜHIK SELETUS NÄITAJA EESTIS Metsamaa pindala Ha Näitab metsaga 2,26 mlj ha kaetud ala suurust Metsasus % % territooriumist 51% katab mets Puiduvaru M3 tihumeeter Ülevaade metsavaru 201 tm/ha suurusest Metsa keskmine M3 a ha kohta Eripuulikide 11,7 mlj tm juurdekasv aastas juurdekasv Metsa liigiline puuliik Valdavalt kasvavad Harilikku mändi koosseis puuliigid metsas kõige rohkem 6. Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p)...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ...............
Eesti pindalast 51,8% on metsamaa (Eestis on 2,26 miljonit ha metsa). 5. Nimeta maailmas kõige suurema metsasusega riike Venemaa, USA, Brasiilia, Kanda 6. Millistes riikides raiutakse kõige rohkem metsa? Venemaal, Brasiilias, Usa-s ja Kandas. 7. Nimeta riike, kus metsasuse % kasvab? Metsasuse % kasvab Hiinas, USA-s, Venemaal, Indias jne. 8. Millises maailmajaos on istutatud metsade osakaal kõige suurem? Aasias 9. Mille poolest erinevad tihumeeter ja ruumimeeter? Tihumeeter- maaühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 kuupmeetri suurune puidust hiigelklots. Ruumimeeter- virnastatud puidu maaühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. 10. Mida tähendab puidu väärhindamine? Miks see kasulik on? Puidu väärihndamine tähendab puidu väärtuse kasvatamist tema töötlemisel. See on...