...............................................................................................................................18 ........................................................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhus. Õhksideaineid saab kasutada ainult kuivades kohtades, kuna kaotab oma tugevuse niisketes kohtades. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, ehituskips , kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. [1] 4 1. SIDEAINED Ehitus sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale
toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi.
st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid
mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus, veehoidvus ning kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest
Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdratiseeruvad ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusel kivistuvad. Kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide valmistamisel. Tootmine Mineraalsete sideainete tootmise võib jaotada kolme etappi: 1
Röntgeni kiirugst tõkestavad krohvid *Krohvitakse (barüütmaterjaliga) röntgenikabinettide piirdekonstruksioone. Saneerimiskrohvid ...on krohvid, mida kantakse sooldunud müüritisele. Nõuded krohvile: *Suurema veetõrjega *Kõrge difuussusega *Soolade suhtes püsiv *Külmakindel Polümeerkrohv *Krohvi nimetus tuleneb krohvis sisalduva polümeerse sideaine järgi. *Polümeerne sideaine on dispergeeritud (pihustatud vette. *Krohvimördis on 8-11% polümeerseid sideaineid ja muid lisandeid ning 79-83% mineraalseid täieaineid (marmorpuru, kvartsi, lubjakivipuru) ja ülejäänud osa on vesi. *Kantakse pinnale kuni 4mm paksune kiht, mis hoolikalt tasandatakse. *Kui mört on tardunud, alustatakse kattekihi silumist terasest, alumiiniumist või kummiisilutiga. *Min. ja polümeer krohvide põhierinevus on, et mineraalsed krohvimördid kivistuvad keemilise protsesssi tulemusel, polümeersed krohvid aga kivinevad vee välja aurumise tulemusel.
· Savitellised peavad hästi vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. · Valgeid silikaattelliseid valmistatakse liivast ja lubjast, mis segatakse veega ja kuumutatakse rõhu all temperatuuril kuni 400 kraadi. · Silikaattellised peavad hästi vastu ilmastikutingimustele, kuid kõrgel temperatuuril on nad vähem vastupidavamad kui savitellised. LUBI · Müüride ladumisel on vaja sideaineid, et ehituskive üksteisega siduda. · Sideained peavad mõne aja jooksul kõvastuma · Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast · Lubja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000 kraadi juures · tekib kustutamata lubi (CaO), mis segatakse veega ehk kustutatakse · kusututatud lubi (Ca(OH)2) on tugev alus kuid lahustub vees vähe. · Lubi segatakse liiva ja veega taignataoliseks lubimördiks mida kasutataksegi sideainena.
Kasutusel on spetsiaalseid puidukaitselisandeid sisaldavad lahustipõhised (õli ja õlialküüdvärvid) ja veepõhised (akrülaatvärvid) puiduvärvid. Spetsiaalsetele puidu välisvärvidele on lisatud ka puidukaitseaineid e fungitsiide. Välitööl ei sobi puidu värvimiseks kõva ning jäika kilet moodustavad emailvärvid. Põrandavärv, lakk peab olema kulumiskindel, vastupidav veele ja kemikaalidele. Saavutatakse erinevaid sideaineid kombineerides (nt uretaanalküüd, karbamiidalküüd, polüuretaanakrüül jt). Kasutusel on nii vee kui ka lahustipõhised materjalid. Roostetõrje oluline metallpindade viimistlemisel. Eeltöötluse käigus eemaldatakse juba tekkinud rooste kas mehaaniliselt või keemiliselt. Kruntimiseks kasutatakse spetsiaalseid roostetõrjepigmente sisaldavaid värve, mis peatavad edasise roostetamisprotsessi. Pinnavärv tagab dekoratiivsuse ja kaitseb ilmastikumõjude eest. Rull
krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht. · polümeerne krohv sisaldab · kattekrohv (viimistluskiht) väline polümeerseid sideaineid 8-11% ja krohvikiht, millega saavutatakse krohvi lõplik mineraalseid aineid 79-83%. Kasutatakse välimus või täiendava viimistluse aluspind. ainult viimistluskrohvina. Neil toimub · krohvi aluspind krohvimiseks kivistumine peale vee aurustumist. Krohv on kavandatud pind, mille külge krohv kinnitub. vihmakindel. Ei sobi kuumenevatele
Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised , mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda veeaurus . Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 9001100 kraadi C juures. Lupja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000°C juures. Kustutamata lubi kustutatakse vee lisamisega. Kustutatud lupja kasutatakse joogi ja heitvee puhastamiseks, samuti ehitustööstustes. Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast. ...on tänapäeval ehituses peamine sideaine Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, näiteks betooni tootmisel. Tsement on veekindel, ta ei sisalda vees lahustuvaid aineid. Valmistatakse savist ja paekivist. Tsemendist valmistatakse nt. paneele, vaheseinu valatakse vundamente, lagesid ja põrandaid. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv materjal,
küpsetusõli (taimeõli jäätmed). Lähiminevikus on laiendatud biodiisli toormebaasi ja täiustatud ning paindlikumaks muudetud töötlemistehnoloogiat, et samaaegselt oleks võimalik kasutada erinevat toorainet. Sõiduautotootjad ja ka raskeveokitööstus (näit Saksamaal) aktsepteerivad biodiislikütust üha enam kui puhast kütust. PUUSÖE TOOTMISEKS- Praegu on turule jõudmas uus, odav ja vähe energiat nõudev biomassi otsetöötlemisprotsess, mille puhul ei kasutata sideaineid ja mis võimaldab muundada biomassi pelleteid mistahes tüüpi liiki söeks. Puusöe pelleteid saab kasutada kütmiseks ja toiduvalmistamisel, sünteetilise gaasi (syngas) tootmiseks, biometanooli sünteesimiseks vajaliku vesiniku tootmiseks, gaasi ja vedeliku puhastamiseks vajaliku aktiivsöe ning eriteraste toot-miseks. Mis on eelised? · saadaval rikkalikes kogustes ning puudub vajadus ressursi importimiseks; · kindlustab püsiva tööhõive;
Nakkekrohv kõige alumine krohvikiht mis tagab aluse peale tulevate krohvikihtide nakke Täitekrohv nakkekihi peale tulev, kolmekihilise krohvi kõige paksem kiht, mis tasandab aluspinna ebatasasused ja toimub kattekihi alusena Vääriskrohv valmispinna moodustav krohv Õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvialuspinnale tehtav kattekrohv, seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda Polümeerne krohv Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83% kasutatakse ainlt viimistluskrohvina, neil toimub kivistumine peale vee aurumist. Krohv on vihmakindel Mineraalne viimistluskrohv reeglina kuivseguna. tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on vähem kui 4,5% . tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid hingavad see tähendab lasevad veeauru läbi Silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil.
MINERAALSED SIDEAINED Ehitussideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained Jagunevad kahte põhiliiki orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). Mineraalne sideaine muutub füüsikaliskeemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid).
mustaks. Egiptuse poos: pea profiilis, silm otse, õlad otse, jalad profiilis. Maalikunst dekoratiivne, kasutati palju ilusaid värve. Tähtsamad tegelased maaliti suuremalt. Kujutati vaarao igapäevast elu. Kunstis olid olulised seinakaunistused, kaunistuselementideks reljeefide kõrval hieroglüüfid. Vana-Kreeka templid: Aluseks on templil megaron ehk elamu ristkülikukujuline hoone. Algul ehitati megarone savist ja kividest. Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul lisati sambaid ja tempel ehitati lõpuks alusele. Templi osad: baas, tüves, kannelüürid, kapiitel. Templisambaid oli kindel arv: pikem külg = lühema külje sammaste arv korrutada 2, liita 1. Sammaste peale toetus arhitraav, millele omakorda friis ja viilkatus. Dooria stiili näide Parthenoni ja Poseidoni tempel. Joonia stiili näide: Nike tempel. Korintose stiil: Olümpeioni tempel.
kuumakaitseekraane. 4. LMM-HDROKSIIDID, SAAMINE JA KASUTAMINE. Laialdaselt kasut. Ca(OH)2 - kige odavamtugev alus. Kasutusalad kattuvad CaO- ga, sest vesikeskkonnas lahustub vees sna raskesti. Cao + H2O tekib Ca(OH)2. hus: Ca(OH)2 + CO2 tekib CaCO3 + H2O Sageli on laboris pikemalt seisnud Ca(OH)2 vi CaO osaliselt vi tielikult muutunud CaCO3-ks. Seetttu kuumutatakse enne kasutamist vimalikult krgel temp-l (muhvelahjus, soovit. 1000-1100C juures).Ca(OH)2 ks thtsamaid sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alusvees kllaltki vhe lahustuv; saadakse Mg + 2OH tekib Mg(OH)2 (noolALLA) Alusena trjub ammooniumsoolade lahustest vlja NH3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 tekib MgSO4 + 2NH3 (noolLES) + 2H2O. Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 tugev alus (tugevam kui Ca(OH)2)
...................................................................3 9.Tuuletõkkeplaadid...................................................................................................3 1. Puitlaastplaadid Puitlaastplaat ehk rahvapäraselt saepuruplaat on valmistatud kõrgel temperatuuril ja survel kokku pressitud laastudest ja sideainest. Enamasti kasutatakse tootmisel okaspuu laastu. Erineva otstarbega plaatide puhul kasutatakse eri kuju ja suurusega laastu ning erinevaid sideaineid. Ehituses kasutatakse seda enamasti vooderdus- ja põranda alusmaterjalina, mööblitööstuses aga konstruktsioonielemendina. 2. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate valmistatakse tavaliselt ilma liimaine lisamiseta kasutades puidu enda vaiku. Kiud karestatakse, segatakse veega ja surutakse kokku, mille käigus vesi filtreerub. Kasutusse läheb kogu puidumass, tavaliselt kasutatakse okaspuud. Liigitatakse pehmeteks, poolkõvadeks ja kõvadeks plaatideks
Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul
Keller ja H. Voelter sobiva lahenduse, mis võimaldas paberi toorainena kasutada puitu. Peaaegu kõikide taimede töötlemisel on võimalik saada paberi valmistamiseks vajalikku tselluloosi kiudu. Samas ei ole tselluloosi hulk ja tema omadused taimedes ühesugused. Paberi valmistamiseks on parimad taimed, mille koostises leidub palju puhast tselluloosi. Samuti on oluline tselluloosikiudude pikkus. Eriti hästi sobivad pikki kiude andvad ja võimalikult vähe liit- ning sideaineid sisaldavad taimed. Oluline on, et side- ja lisaained oleksid taime töötlemise käigus kergesti eemaldatavad. Selliste looduslike materjalide hulka kuuluvad kanep, lina, puude (peamiselt erinevate mooruspuu liikide) niinekiud, mitmesugused heintaimed ja kõrrelised (erinevad õled), puuvill, bambus, džuut, ramjee,rotang jmt. Neist kõige rikkalikumalt ja kõige puhtamat tselluloosikiudu annavad kanep, lina ja puuvill. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine
see umbes 2,2 W/mK. Paekivi on Eesti võimalik korjata põhjarannikult ning samuti võikalik osta. Paekivi soojusjuhtivustegur on ca 1 ehk 0,6m paksuse paekiviseina u- arv on ca 1,7 W/m2K seega umbes 8-9 korda suurem tänapäeval normiks peetavast. www.paekivi.ee andmaetel maksab alus pae ehituskivi 80. Tuntuimad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Teise liigitusena võib müürikive pidada tehislikuks, see tähendab neid on vastavalt töödeldu ning sideaineid lisatud koospüsimiseks. Hetkel Eesti ehituspoodides on põhimõtteliselt müügil kuue erifirma ehituskivi. Müürikividest tuntuimaks võib pidada Weberi kuulsat fibo kergkruusplokki. Fibo plokid koosnevad Leca kergkruusast ning sideaineks on kasutatud tsementi. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali
Hüdraulilise lubimördi lõplik survetugevus on ligikaudu 10MPa. Oluline on märkida, et puhas lubimört on tugevam kui vähese hüdraulilise lisandiga lubimört. Tugevuse miinimum asub lubjahüdraulilise lisandi suhtel 2:1. Sideained Ehituses mõistetakse sideainete all pulbrilisi materjale, mis vastastiktoimel veega moodustavad algul plastilise massi, millele võib anda igasuguse kuju. Aja jooksul kaotab see liikuvuse ja omandab kivisarnase struktuuri. Sideaineid eristatakse nende suhtumise järgi vette. Hüdraulilised sideained säilitavad ja suurendavad niisketes tingimustes tugevust. Nendeks on: hüdrauliline lubi, romaantsement, portlandtsement, putsolaan ja slakktsemendid. Õhksideained ei talu liigset niiskust. Need on: õhklubi, kips ja magnesiaalsed sideained. Vanimaks sideaineks on savimuld või puhas savi, mille kõvenemine toimub kuivamise tagajärjel. Vanimaks keemiliselt tarduvaks sideaineks on kips. Selle kasutamise esimesed
Samuti ei tohi liiv sisaldada ülemääraselt tolmu ja savi. Liiva terad peaksid olema kuni 5mm. 2. SO3 sisaldust liivas piiratakse, sest SO3 on väävliühend, mis võib põhjustada korrosiooni. 3. Vilgu sisaldust liivas piiratakse, sest vilgud on vettpidavad. Liiva kasutatakse betooni täitematerjalina kuid liigne vesi muudab betooni nõrgaks. 4. Peenliivade kasutamisel betoonis muutub betooni karkass peenemaks. Seega läheb rohkema koguse betooni valmistamiseks vaja rohkem sideaineid. Kokkuvõttes tuleb see kallim. 5. Huumuse sisaldust liivas kontrollitakse, sest liigne kogus huumust liivas takistab betooni kivinemise.
Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul
toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi.
Kaks tsemendiveskit on varustatud tsemendijahutajatega. Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. Tsemendi pakkimine, väljastamine Tsement väljastatakse kas lahtiselt või pakituna paberkottidesse (40 kg või 25 kg). Tsemendi pakkimiseks on kaks karusellpakkemasinat. Pakitud tsement pannakse puitalustele ning kaetakse kilega. TSEMENTIDE LIIGID Juba Antiik-Roomas tunti mõningaid tsemenditaolisi hüdraulilisi sideaineid. Selleks põletati ja peenestati suure savisisaldusega lubjakivi või jahvatati looduslikke vulkaanilisi kivimeid. Kõik need sisaldasid vee toimel kõvastuvaid kaltsiumsilikaate. Ka tänapäeval valmistatakse peale klassikalise portlandtsemendi veel teistsuguse koostisega tsemente. Tsemendi koostist muudetakse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab see reguleerida tsemendi kõvastumiskiirust, kõvadust, tugevust jt omadusi. Näiteks aeglustab pindaktiivsete ainete
jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr. Eestisse jõudis lubja tarvitamise ja põletamise oskus 13. saj. saksa ja skandinaavia ehitusmeistrite kaudu. Lubja, aga ka savi kasutamine sideainena oli Eestis valdav 19. saj. lõpuni, mil turule jõudis tsement. Lubja kasutamise oskus kadus sellest ajast alates hämmastavalt kiiresti. Taas hakati lubja kui traditsioonilise sideaine vastu huvi tundma 1990.
Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhkside. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Müürimörtide omadused Plastsus- iseloomustab mördi töödeldavust, mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Veehoidvus- on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett, mördi veegoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideaineid ja peenlisandeid. Tugevus- on müürimörtide tähtsaim omadus, tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse. Nake kividega- sõltub nii mördi kui ka kivide omadusest, mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Tsementmört- koosneb tsemendist, liivast ja veest ja on hea tugevusega, kuid plastus ning
· Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. · Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega(või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad · Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud.
Kasutatakse peamiselt pööningute ja vahelagede soojustamiseks nii uusehitustel, kui ka vanade hoonete täiendavaks soojusisolatsiooniks. Puistevilla võib paigaldada ka otse lae laudise ja õhu/aurutõkke peale. Puistevill on efektiivsem kui plaatvill kuna paigaldamisel ei teki vahesid ega auke vaid tekitab monoliitse soojusisolatsiooni kihi. Puistevillad omavad kõiki Eesti ehitusturul nõutavaid sertifikaate. Puistevilla eelised: · Soodne hind · Ainult klaaskiud ei mingeid sideaineid · Vuugivahede ja liitekohtade täielik puudumine. · Parim viis raskesti ligipääsetavate pindade soojustamiseks · Paigaldamise kiirus ja lihtsus · Puistevilla paigaldamine on kiire ja efektiivne · Parim viis suurte ja sopiliste horisontaalpindade soojustamiseks · Hea soojatakistus · Puistevill on mittepõlev · Omadused säilivad muutusteta pikka aega · Ei paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele.
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus.
punktkeevitatud või põimitud terasvõrk, või muuks selleks otstarbeks sobiv võrk.( plast võrgud). Need on liimsegud. 10. Masinkrohv: mördi pumba või suruõhu abil laotatud krohv. 11. Nakkekrohv: on kõige alumine krohvikiht, mis tagab aluse ja pealetulevate krohvikihtide nake. 12. Täitekrohv: on nakkekihi peale tulev 3 kihilise krohvi kõige paksem osa, mis tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib kattekihi alusena. 4 krohvi liiku: Polumeernekrohv: sisaldab polumeerseid sideaineid ainult 8-11% ja mineraalseid aineid 79-83%. Kasutatakse aind viimistluskrohvina. Neil toimub kivistumine peale vee aurustamist. Krohv on vihmakindel. Ta ei sobi kuumenevatele pindadele: soojamüürid, ahjud, kamin. Mineraalneviimistlus krohv: on reeglina kuivsegu. Tuleb lisada ainult vett ( kindel kogus). Polumeersete osakaal on väiksem kui 4,5% kogumahust, tera suuruseks on 2,3 ja 6mm. Eelis: mineraalsed krohvid hingavad s.t lasevad veeauru läbi.
Välisvoodrina saab kasutada palgipaneeli või püstlaudist, soovi korral ka kivivoodrit või neid omavahel kombineerida. Majanurkade kattena saab valida kattelauad, või massiivsest 165 mm liimpalgist palgiristid, kui on soov saada palkmaja välimust. Sisemise vooderdusena pakub Palktare kaasa kas palgipaneeli, mis annab palkseina välimuse, või loodusliku Fermacell kipskiudplaati. Viimane erineb tavapärasest kipsplaadist oma koostiselt (tavalise kipsplaadi kipsile lisatakse keemilisi sideaineid ning puudub tugevust andev paberikiht) ja vastupidavuselt, koosneb vanapaberist ja kipsist, mis veega ühtlaseks seguks segatuna pressitakse kõrgsurve all ilma keemiliste sidusaineteta plaadiks. Kipskiudplaat on tavalisest kipsplaadist kaks korda vastupidavam ja kannab ka ühekordse kihina väga suuri raskusi; see on löögi-, tule- ja niiskuskindel ning hea heliisolaator. Et hoiduda haigustest Looduslikke ehitusmaterjale pakkuva Tervemaja tegevjuht Peeter Lossmann tõdeb, et liialt
Üldnõuded: · fillerit tohib hoida ainult vastavas punkris; · filler peab alti olema kuiv; · erilise tähelepanu all tuleb hoida filleri teisaldus- ja doseerimisseadmete korrasolek. Üldnõuded filleri doseerimisele: · filler doseeritakse segistisse fillerikaalu abil; · doseerimisseadmeid peab proovikaalumiste abil pidevalt kontrollima; · peab vältima filleri niiskumist; · peab jälgima tolmueemaldusseadmete seisukorda. 14. Milliseid sideaineid kasutatakse asfbestsegudes? Sideainetena kasutatakse enamasti bituumenite erinevaid modifikatsioone. Näiteks põlevkivibituumenid, naftabituumenid, bituumenemulsioonid jne. Tähtsamad omadused on viskoossus erinevatel temperatuuride, vananemiskindlus, venivus, nake jne. 16.Mis on polümeer-modifitseeritud naftabituumen? On bituumeni liik, mis erineb tavalisest naftabituumenist parema temperatuurikindluse poolest, st tema plastsete omaduste temperatuuripiirkond on tavabituumeni omast laiem
Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. 9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul
Põletatakse. Tooted: kraanikausid, vannid, unitaasid jne. 4.MINERAALSED SIDEAINED Bindings 4.1. Klassifikatsioonid Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse pulbrilisi anorgaanilisi aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. puhtad sideained, milles on kuni 5% teisi koostisosi
Tolmpuuder jaotub nahale ühtlasemalt ning meigi tulemus on parem, samuti on seda hõlpsam nahalt eemaldada. · Päikesepuuder on sädelev puuder, milles on palju pronksi- või vasekarva värvipigmente. · Reeglina kantakse seda kreemitamata nahale. · Päikesepuuder annab nahale märja, särava, terve ja päevitunud jume. · Sobib kasutamiseks suvel, kui nahk on pruunima jumega. Kompaktpuuder: · Kivi- ehk kompaktpuuder on kokkupressitult karbis ning sisaldab sideaineid ja rasvu, mistõttu on seda naha pinnale raskem ühtlaselt jaotada. · Kompaktpuuderkreemid on tavaliselt peidetud puudritoosidega äravahetamiseni sarnastesse karpidesse. · Ja nende kasutaminegi on sarnane kompaktpuuderkreeme kantakse peale spetsiaalse käsnakesega, vajadusel kas siis niiskelt või kuivalt. · Puudrit, nagu nimestki võib välja lugeda, enam lisaks tarvis ei lähe. · Selliste puuderkreemide eelis on absoluutselt laitmatu tulemus.
hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [4] 2. ERINEVAD KLAASID 8. Tavaline klaas Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist. Antud koostisosadele lisatakse natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid, et saavutada sulaklaasi homogeensuse. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega. Seda valmistatakse mõõtudega 3,21 x 6,0 m ja paksusega 0,4 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne.
Seda saab puurida ning teha sellesse vastavalt kliendi soovile ja tehnilistele spetsifikatsioonidele sisse- ja väljalõikeid. Töötlemiseks kasutatakse erinevaid vesijahutusega tööpinke- ja seadmeid. 6 Erinevad klaasid Tavaline klaas Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist. Antud koostisosadele lisatakse natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid, et saavutada sulaklaasi homogeensuse. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega. Seda valmistatakse mõõtudega 3,21 x 6,0 m ja paksusega 0,4 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne
Kvaliteetse, ilma valutühikute ja -poorsuseta valandi saamiseks kasutatakse valupead (kompensaatorit). Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv Metallide valuomadused (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude Vedelmetalli valuomadusi hinnatakse vedelvoolavusega, põhiosis.Valuvormid täidetakse valukoppade abil. valukahanemisega, samuti kalduvusega gaasitühikute Sellele järgneb valandi tardumine ja ettenähtud tekkimiseks
Raske liikluse korral on lisaks asfaltkattele vaja rajada ka asfaltbetoonist aluskiht. Täitematerjal/asfaldpuru stabiliseerimine. Kasutatakse selliste kahjustatud katendi konstruktsioonide parendamiseks kus on täitematerjalist alused ja suhteliselt õhukesed ühe või mitmekordsed asfaltkatted. Kahjustused avalduvad tavaliselt : · Tugevalt pragunenud asfaltkihtides · Deformeerunud täitematerjali kihtides · Katte löökaukudes Stabiliseerimise ajal lisatakse sideaineid eesmärgiga taastada ühtlane struktuur parandades stabiliseerivate materjalide omadusi ning saavutades samaaegselt nõutava sõidu kvaliteedi. Stabiliseerimisel võib muuta stabiliseerimis sügavust vahemikus 150-250mm. Kruusateede parendamist mustkatte nõutele vastavaks võetakse ette : 1. Majanduslik põhjus (suured hoolduskulud, mis on seotud
karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. Sellisel viisil toodetud klaase kasutame peamiselt garderoobide ustel ja köögi taustseinade katmisel jne. [6] 3. ERINEVAD KLAASID 3.1. Tavaline klaas Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist. Antud koostisosadele lisatakse natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid, et saavutada sulaklaasi homogeensuse. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega. Seda valmistatakse mõõtudega 3,21 x 6,0 m ja paksusega 0,4 – 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne.
Tema tugevust mõjutavad kasvuvead, niiskussisaldus, temperatuur, koormamise kiirus jt tegurid. · Pikaajalisel koormamisel puidu tugevus väheneb. · Puidu niiskuse mõju elimineerimiseks redutseeritakse puidu katsetamisel saadud tugevused 5 Sideained Sõltuvalt keemiliselt päritolult jagatakse: · anorgaanilised (mineraalsed) · orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen) Käsitleme mineraalseid sideaineid aineid, mis vedel-sitkest olekust lähevad üle tahkesse olekusse e. Kivistuvad. Täitematerjaliks: liiv, kruus, kivid, killustik. 5.1 Jagunevad: · Õhksideained - kivistuvad õhu käes ja ei talu hiljem vett · Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett ja on ka hiljem märjas keskkonnas vastupidavad · Õhksideained: õhklubi, kips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained.
[7] 9 4. ERINEVAD KLAASID 4.1 Tavaline klaas Tavalise klaasi all mõistetakse kõige massilisemalt toodetavat klaasi pudeli- ja aknaklaasi. Tavaline klaas on üldjuhul läbipaistev ühtlase paksusega, pinnad on tasased ja poleeritud. Aknatööstuses kasutatakse 3-12 mm paksust klaasi. Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Tavaline aknaklaas ei hoia nõuetele vastavalt sooja ka kolmekordselt, mistõttu esialgne kokkuhoid akna hinnalt tuleb hiljem küttele kulutada.[8] 4.2 Päikest hülgavad klaasid
Igale pinnale on välja töötatud vastav värvitoode, mis peab kestma tingimustes, kuhu värv on mõeldud. Näiteks sisetöödeks mõeldud värv ei ole piisavalt tugeva värvikilega, et vastu pidada välistingimustes, kuid välitöödeks mõeldud värv sobib ka sisetöödeks (vaid juhul, kui see on terviseohutuse seisukohalt lubatud). Väljas kasutatavaid materjale mõjutavad päike, vihm ja muud ilmastikutingimused. On hädavajalik, et sellised tooted sisaldaksid erilisi sideaineid ja samuti oleksid nõuetekohaselt vastupidavad. Värvid valitakse vastavalt aluspinnale- puitpinnad; krohv-, kivi- ja betoonpinnad; metallpinnad. Parimad tingimused värvimistöödeks on pilvisel, kuival ja nõrga tuulega päeval. Päikesepaistest kuumenenud pinda ei ole soovitav värvida. Väldi värvimist ka õhtul, sest pinnale laskuv kaste rikub värvikile omadusi. Värvi kuivamiseks vajalik õhutemperatuur peab olema üle +5 C ja suhteline õhuniiskus alla 80%.
pinna mehaanilist vastupidavust. 13 Tavaline klaas Tavalise klaasi all mõistetakse kõige massilisemalt toodetavat klaasi – pudeli- ja aknaklaasi. Tavaline klaas on üldjuhul läbipaistev ühtlase paksusega, pinnad on tasased ja poleeritud. Aknatööstuses kasutatakse 3-12 mm paksust klaasi. Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Tavaline aknaklaas ei hoia nõuetele vastavalt sooja ka kolmekordselt, mistõttu esialgne kokkuhoid akna hinnalt tuleb hiljem küttele kulutada. Eestis on ammusest ajast kasutatud tavalisi aknaklaase, mis talvel neelavad suure osa toa soojusest ning
täiustatud ning paindlikumaks muudetud töötlemistehnoloogiat, et samaaegselt oleks võimalik kasutada erinevat toorainet. Sõiduautotootjad ja ka raskeveokitööstus (näit Saksamaal) aktsepteerivad biodiislikütust üha enam kui puhast kütust. Eestis on biokütusel aktsiisivabastus. · puusöe tootmine Praegu on turule jõudmas uus, odav ja vähe energiat nõudev biomassi otsetöötlemisprotsess, mille puhul ei kasutata sideaineid ja mis võimaldab muundada biomassi pelleteid mistahes tüüpi liiki söeks. Puusöe pelleteid saab kasutada kütmiseks ja toiduvalmistamisel, sünteetilise gaasi tootmiseks, biometanooli sünteesimiseks vajaliku vesiniku tootmiseks, gaasi ja vedeliku puhastamiseks vajaliku aktiivsöe ning eriteraste tootmiseks. Bioenergia kasutamisega kaasnevad siiski kulutused. Kui välja arvata soojuse tootmine, siis kõigi teiste bioenergia tehnoloogiliste protsesside leviku põhitakistuseks on suured
See kompleksne lahendus on ennast tõestanud ning lihtsustab digitaalse printimise võimaluste kasutamist tootmises, võimaldades kiiret kasutuselevõttu ja efektiivset töökulgu, prinditava faili töötlusest kuni prinditud klaasini. [3] Pilt 6. GlassJet Pro [3] 2 ERINEVAD FASSAADIKLAASID 2.1 Tavaline klaas Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega ja ta pinnad on tasased ja leekpoleeritud. [4] Float-klaasi valmistatakse mõõduga 3,21 x 6,0 m ja paksusega 3 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne
Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse võtmisega mudelilt. Joonis 6. Liivvorm 11 14.1. Vormimaterjalid Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis. Vormisavi (kuni 15% segu mahust) on liivvormide põhiline sideaine. 15. Koorikvalu Koorikvalu toimub koorikvormides (seinapaksusega 8-12 mm), mis valmistatakse kuumutatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt: Temperatuurini 200-250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida
MAG- inertgaasi (süsihappegaasi), segugaase (80% Ar + 20% CO), TIG- argooni, heeliumit 36. Milliste termiliste (sulatamisega) keevitusmeetodite puhul leiavad kasutamist keevitusräbustid? Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, vastakkaarkeevitus 37. Milliseid ülesandeid täidab keevituselektroodide kate? Elektroodikate sisaldab räbutekitajaid, desoksüdeerijaid, gaasitekitajaid, legeerelemente, kaare ioniseerijaid ja sideaineid.. Elektroodkate on keevitusprotsessi oluline tegur, mis mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 38. Mida nimetatakse läbikeevitatavuseks ja milleks on selle saavutamine oluline? See on metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. Selle saavutamine on oluline, et keevitus oleks kvaliteetne ja vastaks nõuetele. 39. Millised on plasmakeevitamise alaliigid ja kasutusalad? Eristatakse plasmakaarkeevitust ja plasmajugakeevitust
taastuks. Kristallvõre tüüp määratakse röntgen-struktuuranalüüsi abli. Plastmasside keevitamine. Ühendatavad servad kuumutatakse üle voolavuse temperatuuri. Pikkade molekulide otsad segunevad omavahel. Ühendamist soodustab surve. Plastmasse ei tohi kuumutada üle lagunemistemperatuuri. Väga hästi keevitatavad on PVC, PE, PP; teflonit keevitada ei saa. Lubja tootmine ja kasutamine. Lubi on üks vanimaid pöördumatult kõvastuvaid sideaineid. Lubja tüüpi sideaineid nim õhk- või mittehüdraulilisteks sideaineteks, mis kõvastuvad enamasti kuivalt. Lubja tootmise lähteaineteks sobivad kõik kivimid, mille põhikomponediks on CaCO3. Tähtsaim lubjakivi, mida kuumutatakse ahjus temp-l 1000 või veidi kõrgemal. CaCO3=CaO+CO2. Saadakse kustutamata lubi, millele lisatakse vett ning saadakse pulbriline kustutatud lubi. See lahustub vees vähe ning selle ning vee segu nim lubjapiimaks, mida kasutatakse pinnakattena. Lubimört
6. MINERAALSED SIDEAINED 6.1. ÜLDMÕISTEID *Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained jagunevad kahte põhiliiki- 1) orgaanilised 2)mineraalsed. *Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). *Mineraalne sideaine muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega (peale mõne erandi). Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid). Vesisideaineid saab kasutada igasugustes
annaabi.ee 
