hulk. Muud omadused Keemiline püsivus > Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omdausi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. > Keemiliselt agresiivses keskkonnad tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastavalt kaitekihtidega. Kiirgustihendus > Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust. > Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus. > Peamiselt kiirgusisloatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused > Akustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. > Helilained põrkudes vastu mingit materjali jagunevad kolme ossa: üks peegeldub materjalilt tagasi, teine osa neeldub materjalis ja kolmas osa läbib materjali. > Hästi neelab heli ja karedapinnaline materjal; kõva ja aitke pind peegeldub hästi heli.
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid · Mis on erimass,mõõtühik? Materjali mmahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata G (g) jagatud V (cm3) · Mis on mahumass, mõõtühik? Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) G (g) jagatud Vo (cm3) · Miks antakse puisteainete mahumass vahemikuna? Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid · Milliseid materjali omadusi põhjustab poorsus? Tugevust veeimavust soojusjuhtuvust külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Referaat Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga.
Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7
1,5 250 2,683 2,221 0,4035 1,2 200 2,679 2,211 0,3965 0,9 150 2,670 2,201 0,3870 0,6 100 2,655 2,185 0,3715 0,3 50 2,623 2,154 0,3400 0,0 0 2,540 2,089 0,2660 veesisaldus osakeste mahumass osakeste mahumass kuivmahumass algpoorsustegur w, % ps, g/cm3 p, g/sm3 pd, g/cm3 e0 16,680 2,660 1,950 1,671 0,592 Ez Ez (1+ e0) e 0,000 0,000 0,592 0,005 0,008 0,583 0,009 0,014 0,578 0,011 0,017 0,575 0,011 0,017 0,575
metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks. Muud omadused Keemiline püsivus · Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. · Keemiliselt agressiivselt püsivamaid materjale või katta neid vastavale kaitsekihtidega. Kiirgustihedus · Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust. · Materjali kiirguse neelavus on seda suurem,mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus. Akustiised omadused · Akustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. · Helilained põrkudes vastu mingit materjali jagunevad kolme ossa: üks osa peegeldub materjalilt tagasi, teine osa nelldub materjalis ja kolmas osa läbib materjali. · Hästi neelab heli pehme ja karedapinnaline materjal;kõva ja sitke pind peegeldab hästi heli. · Ehitustehnikas tuleb peamiselt tegeleda heli summutamisega
kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tuepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb; nt 250ºC juures tugevus langeb ca 25%. Raskebetooni soojaerijuhtivus on 1,4...1,8 W/mºC. Raskebetooni kasutatakse kõige rohkem kandekonstruktsioonides
20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal
Areomeetri kasutamine pinnase lõimise määramiseks baseerub füüsikast tuntud Stokes'i valemile. Viimane annab sfäärikujulise keha langemiskiiruse (cm/s) seisvas vedelikus olenevalt terade läbimõõdust ja tihedusest ning vedeliku viskoossusest ja tihedusest s - w 2 v=g d , (2.1) 180 kus s on pinnaseosakeste mahumass (tihedus) g/cm3 w vee tihedus g/cm3 vee viskoossus Pas (Pas = 0.1 puaasi) d tera läbimõõt cm g raskuskiirendus cm/s2 (980,7) Analüüsiks võetakse tavaliselt 30 kuni 50 grammi pinnast, mis on läbinud 0,1 mm avadega sõela Pinnas segatakse veega suspensiooniks, millele lisatakse terade koaguleerimise vältimiseks dispergeeriva toimega ainet (naatriumpürofosfaati, kloorkaltsiumi vi teisi). Suspensioon kallatakse 60 mm diameetriga ja 1 liitrise
ja võttes 1FIM=0,16EUR, on aastased kulud puur- ja lõhketöödele 175 757 eurot. 1FIM 2.5 EEK 0.16 EUR Toodangumaht, m3 400000 Kokku kulud, aastas eur/a 175757 EEK EUR 2.5 0.1597791213 15.6466 1 tonn / mahumass = m3 Lõhkeaine erikulu 0.6 kg/m3 massiivi kohta Tabel 2 Masinate soetamiskulud Puurmasin Puuraukude puurimiseks Ekskavaator (hüdrovasaraga) Ülegabariidiliste kivide purustamiseks Eriotstarbeline veoauto Lõhkematerjali vedu Turvamaja Lõhkamise ajaks töötajate varjumiseks Vt Kulu arvutus Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara
Teimi nr ml cm3 g g g g/cm3 1 200 1000 5960 7945 1985 1,985 2 50 1000 5960 7995 2035 2,035 3 50 1000 5960 8050 2090 2,090 4 50 1000 5960 8035 2075 2,075 V - anuma maht m - anuma mass m1 - anuma ja tihendatud pinnase mass m2 - tihedatud pinnase mass q - mahumass Teimi Topsi m3 m4 m5 w w qd nr nr g g g % % g/cm3 031 23,12 68,28 65,48 6,61 1 032 23,16 69,94 67,00 6,71 6,66 1,86 033 22,75 62,19 59,26 8,03 2 034 22,80 68,32 64,85 8,25 8,14 1,88 036 22,68 72,03 67,74 9,52 3
2 38 22,94 63,92 61,05 39 22,49 72,02 68,58 3 40 23,29 46,02 44,24 42 22,85 55,52 53,02 4 43 22,73 68,76 64,57 45 22,66 51,11 48,53 ssi määramine Tihendatud pinnase Mahumass mass m2, g p, kg/cm3 2045 2,045 2095 2,095 2120 2,120 2085 2,085 mahumassi määramine Veesisaldus Keskmine Veesisaldus Kuivmahumass w, % w, % p, g/cm3 5,9 5,9 1,932 5,9
Konstruktsioonimaterjal (puit- klaasplastplaadid), Isolatsioonimaterjal (kiled). Kasutamine ehituses Niiskustõkked (kiled, PVC kiled), Soojaisolatsioon (mullplastid), Välisseina ja viimistlusmaterjalid (PVC, akrüülplaadid, killega kaetud metall), Värvid ja tapeedid, Põrandakate (linoleum, isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud Soojaisolatsioonimaterjalid poorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus.
Lisatud vesi Teimi nr ml V, cm3 m, g m1, g m2, g , g/cm3 1 180 1000 5055 7065 2010 2,010 2 50 1000 5055 7150 2095 2,095 3 50 1000 5055 7185 2130 2,130 4 50 1000 5055 7145 2090 2,090 V- anuma maht m- anuma mass m1- anuma ja tihendatud pinnase mass m2- tihendatud pinnase mass - mahumass Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr m3, g m4, g m5, g w, % w, % d, g/cm3 1 001 23,15 56,28 54,5 5,7 5,7 1,90 003 23,03 53,77 52,11 5,7 2 004 22,76 47,37 45,73 7,1 7,2 1,96 005 22,94 60,88 58,34 7,2
Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Aseri Tellis". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oransid. Telliste põhisuurused on 250 x 120 x 65 mm ja 250 x 120 x 88 mm. Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Külmakindlus peab olema vähemalt 15 tsüklit, mahumass 1800 1900 kg/m³, ühe tellise mass 3,5-3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõlenud tellised on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõlenuid tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on pajude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks
· Mitmekesine ja kaunis · Ökoloogiline · Tervisele ohutu · Valida on erinevaid struktuure, tekstuure ja värvitoone · Graniit säilib kaua oma müügiväärtust kaotamata · Graniit salvestab sooja · Atraktiivne välimus ja suhteline kõvadus muudavad selle mitmekülgseks ehitusmaterjaliks Graniidi keemilised ja füüsikalised omadused · Poorne läbivus · Kuumusstabiilsus - 0,2%-4%. · Kõrge tihedusega - 2,55...2,7 g/cm³ · Eriti tugev ehitusmaterjal · Mahumass - 2550-2700 kg/m³ ` · Kõvadus Mohs'i skaala järgi - 7 · Happelise koostisega · Kõrge kvartsi sisaldusega (25-30%) · Veeimavus - 0,1-1,0 kaalu% · Survetugevus -120-200 Mpa · Paindetugevus 10 20 MPa Graniidi kasutusalad · Kasutatakse aiakujunduselementide kui ka sisustusmaterjalina · Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina · Inkade aegne Machu Picchu Peruus on ehitatud graniidist
isolatsiooni võimet. Villa kiud peavad vastu kõrget temperatuuri: kivivilla kiud kuni 1100 kraadi ning klaasvillakiud kuni 680 kraadi. Palju on tulekahjusid, kus on kasutatud valet isolatsiooni materjali. Seega peab teadma, milline vill teatud tarindisse sobib. 1.8 Kivivill Kivivilla tooraineks on looduslik kivim. Selleks võib olla näiteks basalt, koks, räbusti jne. Kivivilla orgaaniline sideaine hakkab aurustuma juba 200-250 oC juures, kiud ise alles 1100 kraadi juures. Kivivilla mahumass on ca 30-100 kg/m3 ning soojaerijuhtivus 0,037-0,041 W/m. oC. Eestis tuntud kivivilla tootja on AS Paroc. Kivivillal on head heliisolatsiooni omadused. Kivivill võimaldab summutada löögiheli, parandab ruumi akustikat, summutab väljast või teistest ruumidest kostuvaid helisid. Muidugi on vastavalt vajadusele ka erinevad kivivilla tooted. Näiteks kasutatakse villaplaate õõnesruumide isoleerimisel vaheseintes või helisummutusplaate sammuhelide
MUUD OMADUSED Keemiline püsivus · Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul · Keemiliselt agresiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastava kaitse kihiga. Kiirgustihetus · Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali vüime neelata radioaktiivset kiirgust · Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus. · Peamised kiirgusisolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi AKUSTILISED OMADUSED · Akusilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. · Helilaineid põgkudes vastu midagi materjali jagunevad kolme ossa: üks osa peegeldab materjalilt tagasi, teine osa neelab materjalis ja kolmas osa läbib materjali.
Perioodilise tööga seadmeteks on pesur- peenesti, juurviljakonveier ning hulkosiste massannusti. Materjali laadimisaeg on leitud valemiga [4, lk. 26] V0 K v tl ql K tl , (2.4) kus tl – seadmesse laadimisaeg, h; V0 – seadme üldmaht, m3; Kv – mahu kasutustegur[3, lk. 64]; γ – söödaosise mahumass kg/m3; ql – laaduri jõudlus kg/h; Ktl – laaduri aja kasutustegur. Suhkrupeedi pesur- peenesti laaduriks on juurviljakonveier, mille laadimisaeg on toodud tabelis 2.4. Hulkosiste massannusti laaduriteks on temaga komplektis olevad sööturid. Massannustisse lähevad rohujahu ja jõusööt. Hulkosiste massannusti laadimisaeg rohujahu puhul on 0,7 0,8 160 tl 0,141
.90% Tsement • Tsement on laialdast kasutust leidev ehitusmaterjal, mida kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks • Tsement koosneb peamiselt: ränioksiidist, alumiiniumoksiidist, raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi • Lubi on ehitusmaterjal kivistuvate segude liitmiseks • Lupja saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel Liiv • Kõige paremini sobib krobeliste teradega mäeliiv • Mahumass on 1500...1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30...40% • Tavaliselt kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm • Ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid Killustik • Nimetatakse jämetäitematerjaliks • Kasutatakse sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit ja dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi
Eeliseks on see, et saagikaod on oluliselt väiksemad ning võimalus septembris veel ädala saak, mida saab kasutada kas loomasöödaks või ka biogaasijaamades toorainena. Energiaheina otsepõletamine pallina. Heina energiakasutuse suurim takistus on tema väike mahumass. Seetõttu on heina transport ja käsitsemine tülikas ja kallis ning on vaja suuri laopindu. Üks lahendus heina energiakasutuse suurendamiseks oleks selle töötlemine pressimise teel, misläbi mahumass suureneb. Kõrrelistega kütmisel tekivad probleemid kütuse suure mahu ja pudenevuse tõtu. Seepärast kogutakse hein pallidesse või hekseldatakse. Miinuseks on see, et heinapallide põletamiseks on vaja spetisaalseid põletusseadmeid, mis on kallid. Heina saab pressida brikettideks ja graanuliteks või jahvatada, siis tihedus suureneb. Jahvatatud heina saadakse põletada samades kolletes, kus põletatakse jahvatatud puitu, sütt, turvast
kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. c) ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõike vastava kujuga avast. d) valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale. e) keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhjujoaga. 4. Plastide termilised omadused: a) mahumass on enamikel plastmassidel 900...1500 kg/m3.b) tugevus sõltub täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad c) kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist, omab tähtsust põrandakatte materjalide puhu. d) keemiline püsivus on plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. e)elektrijuhtivus on väike, selle pärast kasutatakse neid isolatsiooniks. f) soojusjuhtivus on väike, eriti väike vahtplastmassidel.
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
Plaadi arvutus Koormused: = 0,03989 (Msd1/4) = 0,04072 KK(Kasuskoormus): qk= 9,4 kN/m2 As,1= 80,04 mm2 põrand=20mm 0,4 OK(omakaal): gk= 2,25 kN/m2 mahumass 20kN/m2 KOKKU: 12,05 kN/m2 Valime armatuur diameetriga: Arvutuskoormus arm, dia= 6 mm As,arm= 28,3 mm2
Plastmassid Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui ne...
% 4,41 % 2,48 (< 5 % suurendada näiteks jämematerjali osa või vähendada peenmaterjali osa segus) % 0,99 (>0,5) % 34,73 kntrl-> 100 % 65,27 0,1 mm 88,38 0 C 45,48 nmaterjali osa segus) AC 16 surf Lõigu pikkus: 3000 m Kihi laius: 12,05 m Kihi paksus: 0,05 m Killustiku tihe mahumass: 2,50 t/m³ Bituumeni tihe mahumass: 1,00 t/m³ Materjali maht tihendatud kujul kokku: 1807,5 m³ Orienteeruv bituumeni sisaldus segus (% segu 5,4 % massist) EVS 901 järgi PMB 75/130-75 (polümeer-modifitseeritud 244,0 t bituumen) PMB 75/130-75 (polümeer-modifitseeritud
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7....
kus mf ööpäevane söödatarve; z loomade arv; mi ühe looma ööpäevane söödatarve. 351 loomale vajaminev aastane juurvilja kogus on 877,5 · 365 = 320,3 tonni. (4.3) Farmi söödatarve 351 veise kohta ööpäevas on 877,5 kg ning aastane juurvilja kogus 351 looma kohta on 320,3 tonni. 4.2. Söödahoidla Söödahoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku sööda mahtu. Juurvilja mahumass on 570 kg/m3. 320,3 tonni juurvilja maht Vj on Vj = m : = 320300 : 570 = 562 m3, (4.4) kus m aastane vajalik juurvilja kogus, kg; silo mahumass, kg/m3. Juurvilja säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 562 m3. 4.3. Allapanutarve Allapanuks on kasutusel turvas, mida kulub ühele loomale päevas 3,0 kg [5, lk. 7]. Kogu lauda ööpäevane tarve on 351 · 3 = 1053 kg
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puiduosakond PUIDU TULE KAITSE Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Puit 2. Puidu siseehitus 3. Puidu omadused 4. Puidu vead 5. Tuletõkkevahend MP FR 6. Tuletõkkepeits 7. Kasutatud kirjandus 1. Puit Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlpus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne),
z – loomade arv; mi – ühe looma ööpäevane söödatarve. 28 loomale vajaminev aastane jõusööda kogus on 193,2· 365 = 70,5 tonni. (4.3) Farmi söödatarve 28 veise kohta ööpäevas on 193,2 kg ning aastane jõusööda kogus 28 looma kohta on 70,5 tonni. 4.2. Söödahoidla Söödahoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku sööda mahtu. Jõusööda mahumass on 500 kg/m3. 70,5 tonni jõusööda maht Vj on Vj = m : γ = 70500 : 500 = 141 m3, (4.4) kus m – aastane vajalik jõusööda kogus, kg; γ – jõusööda mahumass, kg/m3. Jõusööt säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 141 m3. 4.3. Allapanutarve Allapanuks on kasutusel saepuru, mida kulub ühele loomale päevas 2,0 kg [5, lk. 7]. Kogu lauda ööpäevane tarve on
Põletatud tehiskivid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-, või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmiselt: · savi ettevalmistus, · toote vormimine, · kuivatamine ja põletamine · lisanduda võib ka glasuurimine Savi ettevalmistus savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks, vajadusel lisatakse vett. Toote vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber või tunnelkuivatis 80...90 0C. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus...
käsiraamatuid, andmebaase ja ajakirju, kust saab vajalikku infot. Müra vähendamine nõuab sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid. • Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. • Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. • Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. • Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. • Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. • Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. • Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55
3.1 Kivid Müürkivid võib liigitada järgmiselt: looduslikud kivid töötlemata kivid, töödeldud kivid; tehiskivid (-plokid). Looduslikud kivid leiavad müüritöödes laialdast kasutamist. Oluline on siin kivi tugevus, ti- hedus ja väljanägemine. Eestis kasutatakse müüritöödel tihedat põllukivi ja laias ulatuses lub- jakivi (paekivi). Põllukivi kasutatakse kas ümarana või ta lõhestatakse, mõlemal juhul saab laduda hea väljanägemisega müüri. Paekivi mahumass on ca ' 2500 kg/m3. Tehiskivide nomenklatuur on praegusel ajal väga suur, siiski võiks siin eristada järgmisi kivi- gruppe: savitelliseid kui ilmselt kõige vanemaid, silikaatkive, tsementkive, väikeplokke mitmesugusest materjalist. Kõikide kivide puhul on eelduseks, et nad oleksid ühe käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass kõigub 4...6 kg vahel. Väikeplokkide puhul eeldatakse, et plokki tõstab üks tööline, vas- tavalt sellele ei tohiks väikeploki mass olla üle 30 kg.
käsiraamatuid, andmebaase ja ajakirju, kust saab vajalikku infot. Müra vähendamine nõuab sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid. · Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. · Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. · Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. · Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. · Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. · Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. · Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55
siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tuepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb; nt 250ºC juures tugevus langeb ca 25%. Raskebetooni soojaerijuhtivus on 1,4...1,8 W/mºC. Raskebetooni kasutatakse kõige rohkem kandekonstruktsioonides
2. Kuidas jagatakse polümeerid sõltuvalt temperatuuri mõjust vaigule? TERMOPLASTSETEKS JA TERMOAKTIIVSETEKS. 3. Milline vahe on termoplastsetel ja termoaktiivsetel polümeeridel? Termoplastseid saab mitu korda vormida ja temp. Neid väga ei mõjuta. 4. Plastmasside koostis? Polümeer vaik, täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine. 5. Plastmasside omadused? Elektrijuhtivus- , soojajuhtivus väike, kuumakindlus madal 60C. Mürgised, tugevus, mahumass väike. Keemiline püsivus väga hea (loodusele halb). 6. Nimetada soojustusmaterjalidena kasutatavaid plastmasse. Akrüülplastid. 7. Milliseid polümeere kasutatakse vaik liimides? Polüvinüülatsetaate kasutatakse liimides (PVA). 8. Millistes ehitusmaterjalides kasutatakse PVC? Põrandakattematerjalides (nt: linoleum), torud, profiilitooted, aknad, seinaplaadid, kaabli- ja traadiisolatsioonid, voolikud, pinnakatted, põrandakatted. KERAAMILISED MATERJALID
hüdroskoopseks niiskuseks( rakuseintes). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.Niiskuse järgi jagatakse puidud: toores( niiskus üle 35%), poolkuiv( 20- 25%), Õhukuiv( 15- 20%) ,toakuiv( 8- 13%). Standartseks loetakse 15%. Paisumine ja kahanemine:kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes kasvab, kuivades kahaneb. Puit võib kuivamisel praguneda, kuna ta kuivab erinevalt. Erimass: peaaegu kõikidel puitudel ühtne( ca 1,55 g/ cm2). Mahumass:Poorsus kõigub 20- 55% piires, ja mahumass on erinev. Antakse 15% niiskuse juures. Mänd 0,53, kuusk 0,46, kask 0, 64. Tugevus: on puidu erisuundades erinev. Kontrollitakse surve pikikiudu( 30- 55 N/mm2), ristikiudu radiaalsuunas, ristikiudu tangentsiaalsuunas; tõmme pikikiudu( 110- 130 N/mm2), paine( 70- 100 N/mm2), nihe pikikiudu( 5- 10 N/mm2). Proovitakse ilma oksteta tervest puidust tehtud proovikehast. Katsed tehakse 15% niiskuse juures. 5. Puidu vead Nähted, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust
veepinna alanemisega, on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus). projekteerimist ja ehitamist käsitlevad distsipliinid nagu vundamendid, ***1.3 Kaalulis mahulissuhted pinnastes Selle all mõistetakse pinnase Pumbatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni. Seejärel määratakse allmaaehitised, tunnelid, teedeehitus jne. Ehitustegevus on alati seotud omadusi nagu: mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, depressioonilahtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes, saadakse pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise küllastusaste jne nn pinnase füüsikalised omadused. andmed veejuhtivuse määramiseks. meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks 1.3
- puistes, kas: - punker-, - torn-, - salv-, - põrandhoidlates. • Viljakihi kõrgused aitades: - mitteventileeritavates salvedes – kuni 2 m, - ventileeritavates salvedes – kuni 5 m, - vilja temperatuuri kaugkontrollseadmetega tornhoidlates kuni 10 m (kui vili on kuivatatud niiskuseni 12-13%). 52 Teravilja kvaliteeti iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 53 Mis rikub vilja kvaliteeti? • Riknemine põllul (mükotoksiinid, tungaltera, langemisarv). • Kvaliteedi halvenemine koristusjärgsel töötlemisel (kuivatus, segamini ladustamine). • Riknemine hoiul (aidakahjurid, mükotoksiinid). • Eestis on siiski võimalik kasvatada
SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele. Dimensioneeritud elemendid võetakse vastavast kursusetöö juhendist ja käsiraamatust. 1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Konveieri tootlikkus on Q = 600 T/h. 3. Tõstekõrgus H = 5 m. 4. Kaldenurk on =12°. 5. Materjaliks on slakk, mille mahumass = 750 kg/m3 = 0,75 T/ m3. 6. Lindi kuju lame. 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS 2.1. Lindi laiuse B leidmine Lameda kujuga lindi laius B on arvutatud valemiga (2.1) Q B= ,(2.1) 576 tan v c kus B lindi laius m; Q tootlikkus T/h, (Q = 600 T/h); tegur, mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele; v lindi kiirus m/s, (v = 3 m/s [1, lk
(-plokid.) jahvatakse kollerveskis survele, kuid halvasti Looduslikud kivid ja millele lisatakse tõmbele. Kivimite müüritöödel kasut vesi. Kivineb veeimavus sõltub nende laialdaselt. Oluline on kivi hoidmisel autoklaavis. poorsusest( poorne kivim tugevus, tihedus, Mahumass: 2000 kg/m3 imab rohkem vett, kui väljanägemine.Eestis , värvus valge.Mõõdud vähepoorne). Kivimi suur kasutatakse müüritöödel samad,kasut ka poorsus suurendab tema tihedat põllukivi ja ka "moodultellist" mille sooja pidavust, kuid paekivi. Põllukivi h=9...10 cm samas vähendab tugevust.
valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10.Mis rikub vilja kvaliteeti? Riknemine põllul, kvaliteedi halvenemine korsitusjärgsel töötlemisel, riknemine hoiul. 11.Toodangu mahu järgi kõige olulisemad teraviljakultuurid maailmas. Mais, nisu, riis. 12.Maisi päritolu ja levik maailmas. Pärit Kesk-Ameerikast, sealt levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna
õlivärviga. Puidu tihedus · Puidu tihedust iseloomustatakse erikaalu ja mahukaaluga. · Erimassi nim ühe mahuühiku puitaine kaalu. · Kuna kõik puiduliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis on ka kõikide puiduliikide erimass üks väärtus miinus 1,54 Grcm3 . Kompakttihedus `1.5gcm3 · Mahumassi nim ühe mahuühiku puidu kaalu. · Mahumass määramiseks võetakse risttahukakujuline proovikeha ja kaalutakse see 0,01 Gr täpsusega. · Seejärel proovikeha mõõdetakse ja arvutatakse tema ruumala. Mahumass leitakse valemiga Gr cm3 kGdm3 kGm3 Tm3 · G proovikeha kaal · V proovikeha ruumala · Mahumassi väärtus sõltub puidu niiskusest. · Niiskemal puidul on suurem mahumass, sest puidu kaalule lisandub ka puidus
· Pinnase liigitus-, identimis- ja 1) Geomeetrilised suurused Manteltoru tõmmatakse betoneerimisel välja. kirjeldusteimid 2) Pinnase omadused Manteltoru läbimõõt on 324mm (otsak 450 mm), · Veesisaldus w 3) Pinnase kandevõimetegurid 368mm (550mm) või 457 (670mm), pikkus kuni · Mahumass r 4) Talla kuju arvestavad tegurid 36,5 meetrit. 5) Horisontaaljõust H tingitud resultantjõu kallet 41. Milline on Vibrex vaiade valmistamise · Osakeste mahumass rs arvestavad tegurid põhimõte? Vibrex vaiad on kinnise otsaga
väljakuivav ehitusniiskus fassaadi 9 Krohvitud mineraalvillast soojustus Krohvitud mineraalvillast soojustus koosneb neljast põhikomponendist: soojustus, krohv, Armatuurvõrk kinnitusdetailid. Soojustusena kasutatakse klaas- klaas- või kivivilla, mille mahumass on 65- 65-120 kg/m .3 Kõigi tuntud villatootjate tooteloetelus leidub õiget marki mineraalvilla mineraalvilla nii õhekrohviga, kui ka paksu krohvikattega soojustussü soojustussüsteemi jaoks. Soojustuse kinnitid ja armatuurvõrk on üldiselt kuumtsingitud- kuumtsingitud- või
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikal...
Anne Visnapuu DEFORMATSIOONIVUUGID REFERAAT Õppeaines: TEERAJATISED I Ehitusteaduskond Õpperühm: KTEI 62 Juhendaja: Prof. Priit Vilba Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE .................................................................. 5 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE ......................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 ...
Viimane annab sfäärikujulise keha langemiskiiruse (cm/s) seisvas vedelikus olenevalt terade läbimõõdust ja tihedusest ning vedeliku viskoossusest ja tihedusest s - w 2 v=g d , (2.1) 180 kus s on pinnaseosakeste mahumass (tihedus) g/cm3 w vee tihedus g/cm3 vee viskoossus Pas (Pas = 0.1 puaasi) d tera läbimõõt cm g raskuskiirendus cm/s2 (980,7) Analüüsiks võetakse tavaliselt 30 kuni 50 grammi pinnast, mis on läbinud 0,1 mm avadega sõela Pinnas segatakse veega suspensiooniks, millele lisatakse terade koaguleerimise vältimiseks dispergeeriva toimega ainet (naatriumpürofosfaati, kloorkaltsiumi vi teisi)
Eestis on arendatud põlevkivituhk-sideainete tootmist. 10 2. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass. Erimass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on tihedas olekus ja ei arvestata poore. ɣ=G/V (g/cm³), kus ɣ - materjali erimass, G – kuiva materjali mass (g), V – poorideta materjali ruumala (cm³). Mahumass ehk tihedus. Mahumass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on koos pooridega, st oma looduslikus olekus. Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid. Poorid võivad olla avatud või suletud.
Raskebetooni valmistatakse eeskätt tsementsideainel harilike täitematerjalidega ja kasutatakse kandekonstruktsioonideks tööstus-, silla- ja tsiviilehituses [1, p. 206]. Kergbetoon valmistatakse looduslike või tehislike kergete täitematerjalidega kui ka mullbetoonina. Kergbetoon täidab üldreeglina üheaegselt nii kandekonstruktsiooni kui ka soojapidava materjali ülesandeid näiteks hoonete piirdekonstruktsioonides, katuslagedes jm. [1, p. 206] Ülikerge betooni väike mahumass saadakse tema struktuuris tehislikult moodustatud gaasimullikeste või eriti kerge poorse täitematerjali arvel. Ülikerget betooni kasutatakse eeskätt soojaisoleermaterjalina. [1, p. 206] Foto 1 Poorbetoonplokkidest sein [3] 1.1 . Betooni tähtsamad omadused Betooni iseloomustavad paljud omadused: tugevus (surve-, tõmbe-, nakketugevus jne), deformatsiooniomadused (elastne deformatsioon, roome ja mahukahanemine), tihedus, külma- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
