TÄHISED JA LÜHENDID M- mass kg- kilogramm s- entroopia kJ- kilojaul v- erimaht V- ruumala Q- soojushulk q- soojus p- rõhk k- kelvin η- molekulmass R- gaasikonstant R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille algrõhk on 10 MPa ja temperatuur 350 ℃ paisub lõpprõhuni 0,13 MPa. Arvutada gaasi maht ja temperatuur paisumise lõpul ning protsessi töö ja soojus, kui paisumine toimub vastavalt lähteandmete tabelis antud isoprotsessile. Kujutada termodünaamiline sündmus p-v- ja T-s-diagrammil sobivas mõõtkavas koos isotermse protsessi tööd ja soojust väljendava pinna viirutusega. Lähteandmed valida vastavalt õpinguraamatu kahele viimasele numbrile. Antud: V1= 10 m3 p1=10 MPa p2= 0,13 Mpa t1=350 ℃ = 350 +273,15= 623,15 k ηO2=2*16=32 kg/mol kJ ≈1
Loeb soovitas praegustel teadlastel kasutada kõiki võimalusi, et kauges minevikus toimunut uurida. Praegu on veel võimalik teha vesiniku 21 sentimeetrise raadiojoone vaatlusi. Seda tüüpi raadiolainetel kulub meieni jõudmiseks 13 miljonit aastat ja nii näeme nende abil, kuidas jaotus aine noores universumis. Ometi toetuvad Chen ja Carrol tuntud füüsikatõdedele. Et galaktikad lendavad laiali. Et pärast Suurt Pauku toimus inflatsioon ehk kiirendatud paisumine. Sel ajal muundus suur osa energiast mateeriaks ja kiirguseks. Kuid mitte kõik. Osa jäi kavalal kombel alles see, mida nimetame nüüd vaakumi energiaks. See on energia, mis on täiesti tühjal ruumil. Jah, olgu ruum kui tahes tühi, mingi energia jääb ikka alles. Ja see tõukab ruumi kiirenevalt paisuma. Arvatakse, et ka mustad augud tekkisid peale Suurt Pauku, kuna need on 13 miljardi valgusaasta kaugusel Maast. On ka teisi arvamusi sellest
Aine soojuspaisumine Aine soojenemisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma ja aine paisub soojenedes nt. rattarehvid päikese käes. Jahtumisel väheneb aineosakeste kiirus ja aine tõmbub kokku nt. plastmassist purgikaas moosipurgil. Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Gaaside paisumine Esineb seaduspärasus: gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Gaasid paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Tahkiste paisumine Esineb seaduspärasus: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Võivad avaldada suurt rõhku takistavatele kehadele. Vedelike paisumine Kehtib seaduspärasus: vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Erandiks on vesi
Suure paugu teooria Kas enne seda midagi oli pole teada, kuid siiani on universumi teket seletatud Suure Pauguga, mis on tänapäeva kosmoloogias valitsev Universumi arengu kirjeldamise mudel. Nn Suur Pauk toimus 13,7 miljardit aastat tagasi, kuid tegemist polnud meile kõigile tuntud pauguga vaid toimus plahvatuslik paisumine, mis kestab tänapäevani. Selle algtõukeks oli ülitihe punkt, kus aine tihedus on lõpmatult suur ja seda mõjutas ka kõrge temperatuur, tekkis niinimetatud singulaarsus, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Selle tagajärjel hakkaski universum plahvatuslikult paisuma. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub.
.......................................................4 Suur Pauk........................................................................................................................5 Pärast Suurt Pauku..........................................................................................................6 Suure Paugu ajajoon....................................................................................................6 Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine............................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Lisad..............................................................................................................................11
sajandist niiöelda suurt pauku. Suureks pauguks nimetatakse hüpoteenilist sündmust, mis toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Sel ajal hakkas universum kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Teadaolevalt kestis Universumi teke kõigest umbes 3 minutit. Kuna galaktikad eemalduvad meist ja nende eemaldumise kiirus on võrdeline kaugusega, siis järeldub sellest, et universum paisub. See paisumine on kindlaks tehtud ja see toimub alates kõige varajasematest staadiumitest, millal aine temperatuur oli väga kõrge. Suure Paugu kosmoloogia kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja, kusjuures alguses olid tihedus ja rõhk ülisuured. Paisumisel ei ole paisumiskeset ega eelistatud suunda, sest kogu Universumit kirjeldav kõverruum paisub. Enamik uuemaid mudeleid ennustavad Universumi üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks
a. maatriks b. maatriksi ja kiu vaheline side c. vesi d. sobiv kiudude katteaine Tagasiside Õiged vastused on järgmised: maatriks, maatriksi ja kiu vaheline side, sobiv kiudude katteaine Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on sisepingete peamiseks tekkepõhjuseks komposiitmaterjalides? Valige üks või mitu: a. kiudude tugevuse nõrgenemine b. maatriksi paisumine vee ja temperatuuri mõjul c. kiudude paisumine vee ja temperatuuri mõjul d. vee imendumisest tulenevad pöörduvad protsessid Tagasiside Õiged vastused on järgmised: maatriksi paisumine vee ja temperatuuri mõjul, vee imendumisest tulenevad pöörduvad protsessid Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised väited ei kuulu pöörduvate protsesside alla? Valige üks või mitu:
väänamine ja plastiliini voolimine. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased). Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon deformatsioon, mis ei kao täielikult pärast välisjõudude lakkamist. Mahu muutumine-Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle kuju varasemate kujudega sarnaseks. Mahu muutumise näideteks on beseekoogi paisumine küpsetamisel, tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine ja taigna paisumine. Võnkumine-ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse ko rduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga. Võnguvad näiteks kellapendel,
kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise kihid peavad olema rangelt horisontaalsed ja pinnad ning nurgad vertikaalsed. Pindade ja nurkade vertikaalsust kontrollitakse iga kolmanda või neljanda rea järel, horisontaalsust igal kihil. 7. Sisemist tulekindlatest tellistest voodrit ei tohi siduda tavalistest tellistest müüritisega, sest tulekindlate telliste paisumine on erinev. 8. Ahju sisemised avad tuleb sillata tellistega, mitte metalliga, sest metalli paisumine on suurem. 9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei raiuta. 10. Üks käsi on töökäsi teine puhas käsi. Ehitusnõuded. Ahju ja korstna alused. Õhukeseseinalised kerged ahjud (kuni 750 kg ) võib toetada põrandale või puitvahelaele. R/b vahelaed võtavad märksa suuremat koormust vastu, kuid peab
(puhasvuukseintes ja müürides, korstnapitsi välisvooderdus) Klombitud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) Lõhestatud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) TSEMENT TELLISED Liiv, lubi ja tsement segatakse Valatakse vormidesse Lõigatakse õigesse mõõtu Autoklaavimise teel saavutab oma vastupidavuse TELLISTE FÜÜSIKALISED OMADUSED Survetugevus Veeimavus Külmakindlus Paisumine Soolade kristalliseerumine SURVETUGEVUS 3,5 - 140 N/mm² pehmemad fassaaditellised-ehitustellised Keskmine tellise survetugevus leitakse üksikute telliste purustamise teel Silikaattellisel 15 ja 25 N/mm2 VEEIMAVUS Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini tellistevahelistesse ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist on raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise-
Kui oli tekkinud gaasiline aine, hakkasid kosmilised stringid ainet koondama. Kosmilised stringid tekkisid Suure Paugu teel. Tänu nendele hakkas aine koonduma pilvedesse. Tekkisid gaasilised udukogud. Umbes miljard aastat hiljem esimesed galaktikad. Kuna gaasipilved varisesid tihtikokku. Muutusid osad piirkonnad väga tihedaks, kuhu tekkisid tähed, mustad augud jne.. Edasi toimus areng tänapäevani. Universum paisub jätkuvalt koonusekujuliselt. Suur Raks või Igavene Paisumine Suur Raks: -15 miljardit aastat tagasi Suur Pauk tekitab universumi Tänapäev. +15 miljardit aastat pidevalt aeglustuv paisumine. +50 miljardit aastat universum saab oma suurima läbimõõdu ja hakkab siis kokku tõmbuma, mille kiirus suureneb pidevalt +100 miljardit aastat- maailma lõpp Suures Kollapsis. Igavene Paisumine: -15 miljardit a tagasi- Suur Pauk Tänapäev +15 miljardit- paisumine aeglustub ja see protsess toimub pidevalt. Galaktikad eemalduvad üksteisest
Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, läbimõõt: 30 00pc, paksus 2500pc, mass 2*1011 M. Mateeria esineb galaktikas kahel kuujul: ainena(tähtede plasma, gaas, kosmiline puskulaarkiirgus, planeetide tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna) ja väljadena(elektromagnet ning gravitatsiooniväli). Arvutused näitavad, et suurem osa ainest võib olla nn. Nähtamatu aine. Suure Paugu teooria kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja, kusjuures alguses olid rõhk ja tihedus ülisuured. Paisumisel ei ole paisumiskeset ega eelistatud suunda, sest paisub kogu universumit kirjeldav kõverruum. Algplahvatus toimus korraga kõikjal, täites kogu ruumi. Tähed ja nende evolutsioon astronoomiaharu, mis uurib taevakehade tekkimist ja arenemist, nimetatakse kosmoloogiaks. Tähtede tekkimisel tuleb eristada kaht põlvkonda: 1. Tekkis tõenäoliselt Galaktika kujunemise käigus 2
tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist (vaatlejast) on, seda kiiremini ta meist eemaldub.Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.Suure Paugu teooria on tänapäeva teaduslikus kosmoloogias valdav teooria Universumi varajasest arengust.
Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta
(Mary ja John Gribbin 1997:77). `' Päikese ja teiste tähtede valgust saab osadeks lahutada, kasutades prismat (kolmnurkset klaasist või plastikust kiilu). Tekib vikerkaarevärviline muster, mida nimetatakse spektriks `' (Mary ja John Gribbin 1997:78). `' Vikerkaarevärvilisel ribal on näha tumedaid jooni. Kaugete galaktikate valguse spektris on tumedad jooned nihkunud spektri punase osa suunas. Seda kutsutakse punanihkeks. Põhjuseks on maailmaruumi paisumine sel ajal, kui valgus oli teel tähtedelt meie poole. Ruumi paisumine venitab ka valguslained pikemaks, mis väljendub joonte nihkumises spektri punase osa poole `' (Mary ja John Gribbin 1997:78). `' Mida kaugem galaktika, seda suurem punanihe. Kogu universum ju paisub `' (Mary ja John Gribbin 1997:78). `' Meile tundub, angu oleksime maailmaruumi keskel, aga tegelikult me pole `' (Mary ja John Gribbin 1997:79). `' Kujutame ette õhupalli, millele on kantud värvilaigud
Ideaalne soojusmasin on ideaalse gaasiga Carnat'i tsüklit sooritav soojusmasin. = A/Q1 = (T1 T2) / T1 = (Q1 Q2) / Q1; Q1 = A + Q2. Q1 soojendilt saadud soojushulk. Q2 jahutile antud soojushulk. soojusmasina kasutegur. · Carnat'i (või kellegi sarnase) tsükkel koosneb kahest vaheldumisi toimuvast isotermilisest ja adiabaatilisest protsessist. 1. isotermiline paisumine (keha saab soojushulga); 2. adiabaatiline paisumine; 3. isotermiline kokkusurumine (keha annab soojushulga jahutile); 4. adiabaatiline kokkusurumine. Graafik! · Entroopia süsteemi korrastamatuse mõõt. Kõik iseeneslikud protsessid toimuvad ühtlasema jaotuse ehk suurema korrastamatuse suunas. Mida kõrgem on entroopia, seda madalam on kvaliteet; kvaliteedi tõstmiseks on vaja teha tööd.
Adaptatsiooni füsioloogiline tähtsus seisneb kesknärvisüsteemi efektiivse töö tagamises optimaalse hulga signaalide vastuvõttuga. Madal õhurõhk. Aga vaatamata sellele et adaptatsiooni protsessid koguaeg toimuvad meie organismis, see protsess ei ole nii kiire , et vabastada inimorganism kõrvaltoimetest, mis tekkivad näiteks lennukis või mäe, kõrgendiku tipus. Niisuguses keskkonnas toimivad inimese organismile kaks tähtsat tegurit: hapniku vähesus ja gaaside paisumine. Madalama õhurõhu tingimustes on hapniku osarõhk õhus langenud. Tänu vere punalibledes (erütrotsüütides) leiduva hemoglobiini( hapniku kudedesse kandja) omadustele, jääb hemoglobiini hapnikuga küllastatus 90% ni hoolimata lennuki salongi rähu langemisest lennu ajal. Võrdluseks, merepinnal on hemoglobiini hapnikuga küllastatus 97%. Inimese organism suudab kompenseerida heemoglobiini külastumise vähese languse. Siiski võivad tervise
ja pruunid kääbused Kandidaadid tumeainele Senitundmatu osake Omadused: Omab massi Ei mõjuta tavalist ainet On läbipaistev TUMEAINE KAART ENERGIA-MASSI TIHEDUS 22% Tumeaine Tumeenergia 4% Tavaline aine 74% TUMEENERGIA 1998 jõuab grupp teadlasi järeldusele, et universumi paisumine kiireneb. Põhjuseks peetakse tumeenergiat. UNIVERSUMI SAATUS Tumedast energiast oleneb, kas universum paisub lõpmatuseni või hakkab mingi aja pärast kokkutõmbuma. Tänan kuulamast!
Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik
plahvatab. Alles jääb tähetuum. >1.4 Päikese massi, siis võib tekkida valge kääbus v neutrontäht. >3 võib tekkida must auk. <1.4 protsess pärast pauku lõppeb. Suur Pauk - kui kerida ajas tagasi, siis 14 mlrd a tagasi oleks pidanud toimuma universumi sünd e Suur Pauk. Arvutused näitavad, et see algas ruumiosas suurusega 10^-35 m. Alguses toimus kõik superkiirusel, kõrgel tempil. 1) t=10^-43 sek; tekkisid seniavastamata osakesed, tekkis massimõiste, paisumine tohutult kiire 2) t=10^-32 sek; tekkisid prootonid, neutronid; kiire paisumine 3) t=10^-10 sek, t=10^13 C; 4) t=3min; tekkisid elektronid, mis ühinesid heeliumiteks, vesinikeks. 5) t=10^4 C, t=3*10^5a; tekkisid H ja He ühendid, tombud. 6) t=10^9a, t=-200C; tombud hakkavad kogunema tihedalt pilvedesse, süttivad esimesed tähed ja moodustuvad galaktikad. 7) t= 1.4*10^9a, t=-270C; esimesed tähed surevad, neist saavad uued
aastat tagasi *Alguses koosnes universum vesinikust, kõige lihtsamast elemendist. Osa sellest muundus heeliumiks ja tänu sellele võisidki tekkida esimesed tähed. *Suure paugu teooria eeldab, et kogu aine purskas välja ainsast, väga väikesest, kuid lõpmata tihedast moodustisest. See erakordselt tuline punkt sisaldas kogu materjali, mida oli vaja praegu nähtavatee planeetide, tähtede ja galaktikate tekkimiseks ning plahvatas siis kõigis suundades laiali. Universumi paisumine *Kuna galaktikad eemalduvad meist ja eemaldumise kiirus on võrdeline kaugusega, siis tähendab see, et universum paisub. *Suure paugu kosmoloogia kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja. *Paisumisel pole paisumiskeset ega eelistatud suunda, sest kogu Universumit kirjeldav kõverruum paisub. *Enamik uuemaid mudeleid ennustavad Universumi üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille järgi Universum lõpuks langeb kokku iseenda raskuse all.
..25%), · õhukuiv puit (niiskust 15...20%), · toakuiv puit (niiskust 8...13%). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. Puidu niiskuse määramiseks proovikeha kaalutakse, kuivatatakse püsiva kaaluni ja kaalutakse uuesti ning leitakse massikadu %-des, mis ongi puidu kaaluline niiskus. Puidu niiskust võib määrata ka elektrilise niiskusmõõturiga (niiske puit juhib elektrit paremini). Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangentsiaalsuunas 6...10%. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangentsiaalsuunas,
Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. I printsiip-termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Iiprintsiip-kasulik töö tekib ringiprotsessil siis kui kokkusurumine toimub madamalal rõhul kui paisumine, et väiksem rõhk antud suumala juures tähendab madalamat temperatuuri tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada pärast kokkusurumist soojendada. Pole võimalik ehitada masinat mis muundaks temale antud soojuse täielikuks tööks. Siseenergia makroskoopiliselt-keha molekulise potensiaalse ja kineetilise energia summa Igiliikur-masin mis teeb tööd energiat tarbimata Siseenergia muutuse võimalused:soojusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk siis
Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelpiduril on kumerad ja see pärast kulub trummel pidur rohkem ebaühtlasemalt. Trummelpiduril on hea ,et kogu süsteem on trumli katte all, tänu sellele pääseb vähem mustust ja vett klotside vahele.
kulgevad soojusallika ja jahuti ühes ja samas etteantud temperatuurivahemikus. Carnot’i protsessi saab läbi viia ideaalses mootoris kus silinder on täidetud ideaalse gaasiga, silindri seinad on mitte soojust juhtivad ja puudub hõõrdumine. Silindri pea ühendatakse vaheldumisi soojusallikaga ja jahutajaga. Tagastatava Carnot’ ringprotsessi moodustavad kaks isotermset ja kaks isoentroopset protsessi. 1-2protsess on isotermne paisumine (juhitakse juurde soojushulk väliselt soojusallikat) 2 -3 toimub edasine paisumine q – toimel (e isoentroopne protsess). 3 – 4 toimub komprimeerimine, juhitakse q2 T ära soojushulk q2. 4 -1 isoentroopne komprimeerimine. Termiline kasutegur t 1 1 2 , q1 T1
*100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur: Joonkahanemise kindlaks määramiseks mõõdan a, b ja h suurused katsekehal. Pärast kuivatamist uuesti a, b ja h. Nende andmete alusel arvutan täielikud kahanemised piki-, radiaal-ja tangensiaal suunas. Täieliku mahukahanemise arvutamine: Maksimaalse niiskussisalduse arvutamine: Kokkuvõte Puidu kahanemine ja paisumine kaasneb seotud niiskuse muutumisega. Tänu puidu anisotroopsetele omadustele eri suundades on ka puidu kahanemise ja paisumise tegurid eri suundades erinevad. Kahanemise suurust peab arvestama eelkõige saematerjalide saagimisel.
Kivimi keemiline ja mineraalne koostis rabenemisel ei muutu Liivakivi rabenemise "peasüüdlane" on päike Keemilise murenemise ehk porsumise ajal toimuvad keemilised reaktsioonid, mille kutsuvad esile vees lahustunud happed ning selle tulemusena muutuvad kivimid pehmemaks ja pudedamaks MURENEMISE LIIGID FÜÜSIKALINE KEEMILINE Vee külmumine, jää Põhjus Vee lahustav sulamine, kivimi tegevus, saastunud osakeste paisumine õhk, happevihmad, ja kokkutõmbumine organismid (bakter) Puruneb, praguneb, Tagajärg Muutub keemiline koorub koostis, lagunemine Suur temperatuuri Kliima mõju Niiske, soe kõikumine, kuivus Kõrb, parasvöötme Kus esineb Vihmamets, savann põhjaosa, kõrgmäed või on ülekaalus Murenemise tähtsus Murenemisel..... .....kujuneb kõvade kivimite asemele vett ja õhku läbilaskev MUREND
alguseks. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine põhimõtteliselt mitte millestki. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutavust. Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: Galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine Universumi mikrolainetausta spekter Tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures Keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik, deuteerium ja heelium) Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, Universumi kollaps, Universumi lõpp. Kas see tuleb, sõltub mateeria tihedusest ja kosmoloogilisest konstandist. Big Bang Et teadaolevad füüsikateooriad ei ole Suurele Paugule lähedase ajaClickkohta to edit Master text styl
ÄIKE ..... ..... ..... Mis on äike? Võimas lühiajaline elektrilahendus, millega kaasneb õhu tugev kuumenemine ja paisumine. Väga lühiajaline umbes 0,2s. Välgu kiirus u. 30 000 km/h Äikese liigid Pilvesisene 75-80%. Ei ohusta maapinnal asuvaid objekte. Iseloomustavad nõrgemad sähvatused ja müristamised Maa ja pilvevaheline kuni 20-25%. Otsib võimalikult lühikest teed pilvest maani, õhu suure elektritakistuse tõttu, tabades tavaliselt kõrgemaid objekte. Äikesega kaasnevad nähtused Pagi Äkiline tuule tugevnemine. Eestis u. 15-25m/s
Niiskuse liikumine materjalis Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine Kas niiskus satub piiretesse kiiremini KONVEKTSIOONI või DIFUSIOONI teel? Konvektsioon toimub läbi pragude ning avade, difusioon läbi pooride. Piiretesse satub niiskus kiiremini konvektsiooni teel.
singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure paugu teooria kinnitusteks saame lugeda galaktikate punanihet, millele annab kinnitust Hubble'i seadus, universumi mikrolainetausta spektrit, tähtede vanuse piiri umbes 13 miljardi aasta juures ja keemiliste elementide ja nende isotoopide levikut kosmoses. Kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu. Algas paisumine. Mõne miljardi sekundi jooksul langes temperatuur mitme miljardi kraadi võrra. Pidevad rõhu- ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaarosakeste muutusi. Universum muutus ebastabiilseks ning paisus kiiresti. Miljondik sekund pärast Suurt Pauku tekkisid esimesed meile teadaolevast ainest koosnevad ,,elementaartelliskivid". Veidi hiljem tekkisid esimesed aatomituumad heeliumi tuumad. Universumi jahtudes ja rõhu alanedes ületas aine osatähtsus energias peagi kiirguse oma. Mitmesaja
aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist (vaatlejast) on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on tänapäeva teaduslikus kosmoloogias valdav teooria Universumi varajasest arengust
väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Külmutusmasin ja soojuspump Kujutame ette soojusmasinat, mis töötab seniste näidetega võrreldes pööratud tsükliga, st. kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril). Valemeist järeldub, et kasulik töö , seega tuleb sellise masina käigus hoidmiseks kulutada mehaanilist energiat. Teine iseärasus on see, et kuna protsessid kulgevad vastassuunas, siis tuleb seal, kus varem energiat juurde anti (soojendati gaasi), seda nüüd ära võtta; seal aga, kus varem energiat ära viidi (jahutati gaasi), nüüd soojendada. Et
meenutab kera Eukleidese 5. aksioom ei kehti Kaht täpselt ühesugust sirget ei ole kõvera ruumi käsitluses Kõver ja Eukleidilineruum Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Mittestatsionaarne mudel on praegu tunnnustatud universumi mudel Sai alguse ülikuumast ja tihedast massist Universum hakkas tekkima (Suur Pauk) Paisus, tänaseks on selgunud, et see paisumis protsess ei ole lakanud Võimalikud tulevikutsenaariumid: Paisumine jätkub Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? Edwin Hubble avastas 20'ndatel aastatel, et universumi taevakehad liiguvad ilma eelissuunata. Kehad eemalduvad üksteisest kui neile ei mõju mingi muu keha gravitatsiooniväli Galaktikate jaotus ja kiirus on keskmiselt ühesugused Sellest tuleneb ka Hubbel'i konstant, mis iseloomustab maailmaruumi suhtelist paisumist Kosmoloogiline Horisont
t video Suure Paugu teooria • Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta • Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub Suur pauk • Inglise kosmoloog Fred Hoyle • Nimetus Suur Pauk häiris mitmeid teadlasi • 1993. a. konkurs uue nime saamiseks Suure Paugu teooriale • Üle 13 tuhande nimepakkumise (The Grand Expansion -- Suur Paisumine, Creation -- Loomine, Hubble Bubble -- Hubble'i Mull jne) • Võitjaks osutus F. Hoyle'i poolt pandud vana nimi Kokkuvõtte • On mõned Universum’I tekkimise teoorijad aga peamiseks arvavad teadlased Suur Paugu teoorijat. Ta selgub, et meie Universum tekkis 13,8 miljardit aastat tagasi pärast “Suurt Paugu” ja sellega algas aeg. Allikad • http://miksike.ee/docs/lisakogud/signe_len sment/suur_pauklugemisega/suur_pauk_l ugemisega1
pöörlemistelje (Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. ) Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. (Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine.) Mahu muutumine- keha punktide kauguste (mõõtmete) muutumine. (Mahu muutumise näideteks on teraskuuli kokkutõmbumine jahtumisel, beseekoogi paisumine küpsetamisel ja tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine.) Võnkumine- nimetatakse perioodiliselt (võrdsete ajavahemike tagant) korduvat liikumist, mis toimub edasi- tagasi sama teed mööda. (Võnguvad näiteks kellapendel, sisepõlemismootori kolb, ämbris loksuv vesi ja hüvastijätuks lehvitav käsi.) Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Laine juures on oluline tähele panna, et edasi
Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. o Termodünaamiline protsess Termodünaamiline protsess- kas pööratav või mittepööratav. Pööratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi (gaasi lõpmata aeglane paisumine või kokkusurumine silindris). Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad ( leiab aset kui kaks (lõplikul määral) erineva temperatuuriga keha kontakti viia) o Süsteemi siseenergia ja selle muut Süsteemi siseenergia- keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise energia
Füüsika kontrolltöö 6. aprillil 1. Tähe energiaallikaks on termotuumareaktsioon (vesiniku tuumad liituvad heeliumi tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas. Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku. Selle käigus tekivad uued pla...
12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage. Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16.Mis juhtub puidust ehituskonstruktsioonidega niiskumise korral? Paisumine mädanik, hallitusseened 17.Mis juhtub metallkonstruktsioonidega niiskuse mõjul? Roostetamine 18.Mis juhtub betoon- ja kivikonstruktsioonidega niikuse mõjul? Hallitus. Mureemine. 19.Mis võib juhtuda raudbetoonkonstruktsiooniga niiskuse mõjul? Roostetamine . Murunemie 20.Umbes mitu korda suurema ruumala võtab enda alla rooste, mis tekib metalldetaili korrodeerumisel? Mis juhtub raudbetoontootega, kui sarrus roostetab? 4x suurem. 21
tulemusena hakkavad müüri kivimid murenema ja lagunema. Külmakahjustusele võib kaasa aidata ka kasutatav müürimört. Suurema tsemendisisaldusega ja jäikade müürimörtide kasutamine üldiselt soodustab külmakahjustusi, aga elstsemate mörtide kasutamisel eelmainitud defektide esinemine on väiksem. 9. kemikaalide (alused, happed jne.) mõju - hapete mõjul lagunevad lubi ja diabaas, savimuldadel tekivad soolad, millede maht suureneb (näit. sulfaatne paisumine); - aluste mõjul opaal, räni - pestakse välja (või ka paisumine). Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. 10. Temperatuuri kahjustuse sisu seiseb sellest, et kui konstruktsiooni temperatuur tõuseb, siis toimub selle tagajärjel konstruktsiooni paisumine (paisumine). Kuid kui antud
Kuid mis on siis maksimaalseks soojusmasina efektiivsuseks? Vastuse sellele küsimusele leidis Prantsuse insener Sadi Carnot Kõige efektiivsem soojusmasin, mis töötab kahe reservuaari vahel, on pööratav. Antud soojusmasin töötsüklit hakati nimetama Carnot`i tsükliks Mille sooritab pööratava tsükliga soojusmasin, mis töötab kahe reservuaari vahel. Tsükkel koosneb: 1) Isotermiline soojusülekanne soojemast reservuaarist 2) Adiabaatiline paisumine madalama temperatuuriga reservuaari temperatuurini 3) Isotermiline soojusülekanne külmemale reservuaarile 4) Adiabaatiline kokkusurumine madalama temperatuuriga reservuaari temperatuurin Protsess on pööratav: 1) Mehaaniline energia ei muundu soojusenergiaks (hõõrdumise, viskoossuse vms tõttu ) 2) Soojusvahetus saab toimuda vaid sama temperatuuriga kehade vahel kui temperatuurid oleksid erinevad, oleks soojuse ülekanne võimalik vaid ühte
3 b 4 Q2 q2 jahutus- A B s vesi 12 on isotermiline paisumine, kus juhitakse juurde soojushulk väliselt soojusallikalt. 23 Edasine paisuminetoimub soojushulga Q1 arvel. KO 34 isotermiline komplimeerimine. Juhitakse ära soojushulk Q 2. K D 41 isoentroopne komplimeerimine ja termodün.keha jõuab KK tagasi algpunkti. (A)
muutuse järgi, kui gaas teeb tööd ja maht suureneb siis positiivne kui aga väheneb siis V2 negatiivne. Avaldis: L = p dV V1 , ka need valemid mis joonisel on. Tehniline töö Kasutatakse lahtiste TD süsteemide korral kui rõhk ka muutub. Võibki öelda et tehniline töö on rõhu muutuse töö. Tehniline töö määratakse rõhumuutuse järgi kui toimub paisumine(rõhulang) siis loetakse positiivseks ja kui kokkusurumine siis negatiivseks. p2 Avaldis: Lt = V * dp , ka need valemid mis joonisel on. p1 17. Siseenergia mõiste ja mõõtühik. Ideaalgaasi ja reaalgaasi siseenergia mat. avaldised. Siseenergia gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 : mw 2 3 U = U kin = N = NkT , kus k on boltzmanni konstant
muutuse järgi, kui gaas teeb tööd ja maht suureneb siis positiivne kui aga väheneb siis V2 negatiivne. Avaldis: L p dV V1 , ka need valemid mis joonisel on. Tehniline töö Kasutatakse lahtiste TD süsteemide korral kui rõhk ka muutub. Võibki öelda et tehniline töö on rõhu muutuse töö. Tehniline töö määratakse rõhumuutuse järgi kui toimub paisumine(rõhulang) siis loetakse positiivseks ja kui kokkusurumine siis negatiivseks. p2 Avaldis: Lt V * dp , ka need valemid mis joonisel on. p1 17. Siseenergia mõiste ja mõõtühik. Ideaalgaasi ja reaalgaasi siseenergia mat. avaldised. Siseenergia gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 : mw 2 3 U U kin N NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2
sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. *1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele, kus ta ka suri 1821.a. Carnotäi tähtsaimad leiutised. Carnot tsükkel on idealiseeritud soojusmasina töötsükkel, mis koosneb kahest isotermaalsest ja kahest adiabaatilisest protsessist:Isotermaalne paisumine temperatuuril TH soojuse juurdeandmise tõttu adiabaatiline paisumine isotermaalne kokkusurumine temperatuuril T C (soojuse äraandmine). Adiabaatiline kokkusurumine. Carnot tsükkel vastab teoreetiliselt maksimaalse kasuteguriga soojusmasinale, kuid praktikas ei saa sellisetsükliga soojusmasinat ehitada, sest soojuse ülekanne isotermilise protsessi käigus on liiga aeglane. Põhimõtet seletades: Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi) ringleb
paisumisparadoksi. Alles poolteist aastakommet atgasi leidis see paradoks seletuse kosmoloogilise inflatsiooniteooria näol. Teinine imetlusväärne asjaolu on see, et aine tihedus Univerusmis on lähedane kriitilisele väärtusele. Teisiti väljendades, pole seni selge, kas sela on ülekaallus gravitatsiooniliste tõmbetungide poolt tekitatav potensiaalne energia või plahvatlusliku paisumise kineetiline energia. Kui ülekaalus on potensiaalne energia, peaks Universumi paisumine tulevikus asenduma kokkutõmbumisega, selljuhul on ta lõpliku ruumalaga ja elliptilise geomeetriaga. Kui ülekaalus on aga kineetiline energia, siis on Universum oma ulatuvuselt lõpmatu ning hüperboolse geomeetriaga. Selline Univerusm on igavesti aeglustuvalt paisuv. Neid kahte juhtu lahutab paraboolse ehk standarduniversumi juhtum, kus potensiaalne ja kineetiline energia on võrdsed. Vastavat ainetihedust Universumis nimetataksegi kriitiliseks. INFLATSIOONIINE ARENGUETAPP
pärast on palju raskem muuta. 6. Materjali hankimine. Seda tuleb teha vastavalt arvutustele ja kavandile. Et ei saaks liiga palju ega vähe. Tooma peab niiskustõkke, hüdroisolatsiooni, plaadikinnitus vahendi, plaadid, ja vuugi täite. 7. Plaatimine Enne plaatimist tuleks teostada veel kord kontroll. Paned paika juhtlaua tööd alustad teisest plaadi reast. Teed segu. Segu tegemise loed pakendilt juhist. Segu tehes peavad olema kaitse vahendid. Kui segu segatud toimub segu paisumine. Sell ajal toome mõned plaadid ette ja vaatame, et poleks toonivahet. Veel parem kui võtad korda mööda plaate. Umbes 15 minuti pärast segame uuesti. Siis kanname segu kelluga segu kammile ja siledama poolega seinale. Nüüd kammi poolega kanname segu laiali. Nüüd paneme esimese plaadi. Paigutame ja võtame ära et näha palju on segu jäänud plaadi taha küljele. Kui seal on u 80 90 % on enam vähem korras. Kontroll tuleks teostada iga uue segu järel. 8. Vuukimine.
seaduspärasustega. 3) On makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid p, V, T, Q, U, m. I ja II printsiip: I printsiip U = Q + A -> Siseenergia muut on võrdne süsteemile antud soojushulga ja välisjõudude poolt tehtava töö summaga ehk Q = U A -> Süsteemile antud soojuse arvel suureneb süsteemi siseenergia ning süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. II printsiip Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Mikro- ja makrokäsitlus: Sellist käsitlust, kus füüsikalised suurused iseloomustavad keha nimetatakse makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Kui uurime näiteks erinevate gaaside
arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi, mis tähendab, et kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks. Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke viimiseks on vaja teha tööd. Gaas paisub ja täidab vaba ruumala, kuid isevooluliselt ei toimu tema ruumala vähenemine. Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Selleks kasutatakse soojusmasinat. Üks näide soojusmasinatest on aurumasin. Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500'C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur
lõpppunkti. 9)see kui spidoka näit oli 300 km suurem, see arv näitab teepikkust, mille keha tööpäeva jooksul läbis. 10)jalgrattapedaal liigub maantee suhtes üles-alla, rattaraami suhtes ringiratast, saapa suhtes ei liigu. 11)a) teisendan. min-60s, h-3600s,24h- 86400s, a-31.536.000 s.b)arvutan mitu km on valgusaasta, kui levimise kiirus 300 000km/s: 31 536 000x300 000km/s=9 460 800 000 000k m-vahemaa, mis läbib valgus 1 aasta jooksul. *nähtus millegi muutumine, ntks keha paisumine *vaatlus-vaatluse käigus uurija ainult jälgib ja mõõdab, toimuvasse sekkumata. *katse-uuritava nähtuse esilekutsumine või tingimuste muutmine .*mõõtühik tähistab füüsikalist suurust .*füüsikalist suurus-kõik suurused mida saab mõõtant pikkus, temp *SI-süsteem-rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. *sirgjooneline liikumine-trajektoor sirge, kõverjoonelisel pole sirge. *võnkumine ehk võnkliikumine on siis kui liikumine kordub võrdseteajavahemike järel
annaabi.ee 
