MINERAALSED SIDEAINED Ehitussideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained Jagunevad kahte põhiliiki orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). Mineraalne sideaine muutub füüsikaliskeemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi.
taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi.
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...
Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude mõjul aastamiljonite vältel, on kaunis, kordumatu ja erakordselt mitmekesine materjal. Looduskivist toote puhul võib kindel olla,et teist täpselt samasugust ei ole
EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, T...
Kergkruus:keraamiline,tulekindel looduslik toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk,kemikaale,ei hallita,mädaneAhjupotid:tehtud puhtamatest savidest.Kasut:ahjude,pliitide,soojamüüride väliskestana.Ahjupot. ühendatakse elastsete plekk-klambritega,mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda.Gabariitmõõduks:175x85x30&veeimavus >10%MINERAALSED SIDEAINEID:ehituses sideain nim materjali,millega liideta teisi(teralisi)materjale.2liiki:orgaanilised ja mineraalsed.Org sidea:ei kivistu,nad seovad oma kleepumisega.Mineraalsel sidea:protsess toimub vedelast olekust kivitaoliseks(pulbrikujulised).Kasut segata:neid veega,kivistumisel tekib sideaine,mis loodab kokku teisi materjale.Kivist järgi jagata:õhk-&vesisideaineteks.Keraam sideained:lubjad,kipsid, vesi- klassid,tsemendid.Õhklubi:nim põhiliselt CaO v. Ca(OH)2 sisal materjali,mis aeglaselt õhu käes kivineb reageerides õhus oleva CO2.Tooraine:lubjakivid,kriit ja muud CaCO3 sisal kivimid.Loodus
ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks barrid), kus leidub kasulikke mineraale. 20–30%-ni looduslikult rikastatud raskete mineraalide kihid. kontsentratsioonid rannasetetes 80–95% Haruldasemad on kulla, teemandi, plaatina ja kassiteriidi tööstuslikud maardlad.
............................................. 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3.MAJANDUS........................................................................................................... 7 3.1 MAJANDUSHARUD.......................................................................................... 7 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED.................
kohtades. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, ehituskips , kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. [1] 4 1. SIDEAINED Ehitus sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Üldiselt jagunevad sideained järgmiselt kahte põhiliiki - orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1] Füüsikalis-keemiliste protsesside toimel muutub mineraalne sideaine vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ...
Pabertooted ; 0,03 Kummi- ja plasttooted ; 0,03 Transpordiv-d ; 0,05 Masinad ja seadmed ; 0,24 Keemiatööstuse tooraine ja tooted; 0,05 Muu; 0,06 Tööstustooted ; 0,07 Mineraalsed t-d; 0,17 Puittooted; 0,07 Metalltooted; 0,1 Põllumaj. Saad-d ja toiduk-d; 0,1 Eesti eksport, november 2011 Enim eksporditud toidukaubad, 2011 Click to edit Master text styles Second level
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi.
igasuguseid patendialaseid teenuseid, kus patendivolinikud aitavad koostada litsensilepinguid Annavad klientidele nõu kaubamärkide registreerimise ja leiutiste patendeerimise taktika ning strateegia küsimustes kaitsevad kliendi huve apellatsioonikomisjonis, kohtus jm. Tööstus Eksport Eesti Rootsi Masinad ja seadmed 25% Masinad ja seadme, Mineraalsed tooted 16% telekommunikatsiooni ja elektroonikaseadmed ning Puitu ja puittooteid 9% transpordivahendid 45% Metalle ja metallitooteid 9% Kemikaalid ja kummitooted Tähtsaimad ekspordimaad 13% on Soome, Rootsi, Läti, Puit ja pabertooted 11% Venemaa ja Ameerika Ühendriigid Mineraalid 11% Naftatooted 8%
Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi)
• Soojustusmaterjalid Neli erinevat juhtumit: • Soojuskiirgus • Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest
Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramise...
Neli erinevat juhtumit: • Soojuskiirgus • Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad,
· Eesti jaoks on Rootsi olulisim Kaubanduspartner. · Rootsi-Eesti kaubandusmaht on peale majanduskriisi stabiiilselt kasvanud. · Kaubavedu jõustus 30.07.1992 Kaubavahetus · Eksport rootsi on kasvanud impordist jõulisemalt. · 2012a käive oli näiteks 3.4mld eurot. Peamised kaubad mida veetakse · Masinad, seadmed, transpordivahendid,metallid ja metallitooted. Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): · Masinad ja mehaanilised seadmed - 53,1% · Mineraalsed tooted 9,8% · Puit ja puittooted 8,5% · Metallid ja metalltooted 4,7% · Transpordivahendid 4,4% Peamised impordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): · Masinad ja seadmed - 51,7% · Transpordivahendid 14,8% · Metallid ja metalltooted - 8,5% Tänan kuulamast
Loodusõpetus Loodusvarad- muld 5.klass 2010 Muld Maa pealmine kobe kiht Elupaigaks paljudele organismidele Mustmuld Koostis mineraalsed ained- kivid, kruus, liiv, savi orgaanilised ained- huumus mikroorganismid- kingloom, amööb taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Muld Sirje Kaljula, Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel. Loodusõpetus V klassile 2.osa. 2004. Tallinn: Koolibri, lk 4-35 http://www.siseveod.ee/media/teenused/muld.png
+ 5 °C. Paigaldatud segukihi pinda peab järelniisutama, eriti kuuma ja tuulise ilma korral. Vastavate normide ja tehnilise andmete kõrval tuleb jälgida aktuaalset ekspertiisi-infot. Mineraalsed krohvid Mineraalsed krohvid liigituvad aluskrohviks ja dekoratiivkrohviks. Aluskrohvi ülesanne on aluspinna sileduse tagamine. On olemas ka palju spetsiifiliste funktsioonidega mineraalkrohve (näiteks akustiline krohv jm). Mineraalsed krohvisegud on alati kuivseguna. Dekoratiivseid mineraalkrohve kasutatakse kõrget aurujuhtivust ja/või kõrgeimat tulekindlust nõudvatel fassaadidel. Krohvis sisalduvatest polümeersetest lisanditest sõltub tema ilmastikukindlus. Toonitav ainult tehases heledates pastelltoonides. Toonitud krohv on väga tundlik kliima- ja töötlemistingimuste suhtes. Ilmnenud laigulisus ei ole krohvidefekt. Väiksema polümeerlisandiga mineraalkrohvid on soovitav üle värvida.
1.Loeng(2. veebruar 2009) Geoloogia- on teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, mutusest ja avanemisest, sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Ra...
Raketerm, klinkerplaadid fassaadikatteks, on kerged ja tugevad, toimivad nii viimistlusmaterjali, tuuletõkke kui soojusisolatsioonina. 10. Tehiskivist fassaadikate. 11. Betoonist katusekivid. Tsemendist, liivast, värvipigmendist ja vormitakse survepressis ja näited olid Monier, Lafagre teckel. 12. Kipsist ehitusmaterjalid. Kipsplaadid, MINERAALSED SIDEAINED 1. Kuidas jagunevad ehitussideained? Orgaanilised sideaind ( seovad oma kleepuvusega) ja mineraalsed lähevad pulbritaolisest olekust vedelasse olekusse ja misjärel kinnistub. Veega segades lähevad vedelaks ja hiljem kivistuvad. 2. Kuidas jagunevad mineraalsed sideained kivistumise iseloomu järgi? ÕHKSIDEAINED JA VESISIDEAINED. 3. Millised on õhksideained? LUBI JA KIPS. 4. Milline sideaine kinnistub niiskes keskkonnas? TSEMENT. 5. Milline sideaine on väga aeglase kivistumisega ja milline tardub kiiresti?
Keila Kool Õhtune osakond Kerli Loopman TEKSTIILITÖÖSTUS Juhendaja: Eve Torv Keila 2010 Sisukord § Üldiseloomustus § Jaotus § Ajalugu § Paigutus § Tööjõukulu § Arenenud riigid või arengumaad? § Eksport § Tekstiilitööstus Eestis § Kreenholmi manufaktuur § Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitö...
Väetise sügavus oleneb väetise lahustuvusest - Passiivne omastamine · Transpiratsioon · Imav jõud - Difusioon erineva kontsentratsiooniga lahuses olevad ained liiguvad kontsentreeritumast lahusest lahjemasse · Kontsentratsioonide erinevused - Aktiivne omastamine · Asendusneeldumine - Toitained peavad olema Mineraalsel kujul Elektrilaenguga(ioonid) Lahustunud mullalahuses Neeldunud(kinnitunud mullasoakeste külge) Mineraalsed ühendid muudab taim fotosünteesi käigus orgaanilisteks ühenditeks - Toitainete sisenemine taime maapealsete osade kaudu · Peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 · Ka lahustund mineraalained Juurevälise väetamise efekt oleneb: Lahuse kontsentratsioonid Välistemperatuurist, niiskusest, valgus pritsimisaeg Taime vanusest, füsioloogilisest seisundist Kontrolltöö I 1. Taimede mineraalse toitumise teooria 2
Rahvastiku tihedus- inimeste arv ruutkilomeetri kohta mratud piirkonnas. Muld- maapinna pealmine kobekiht. Looded- taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille phjustab teise taevakeha gravitatsiooniline klgetmme. Krgusvndilisus- ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevndite muutumine mdeges. Maavara- maapues peituv vara, mida inimene saab majandustegevuses kasutada. Maavarad jagunevad: mineraalsed varad (maagid kivimid), energia varad, nafta, plevkivi. Phjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidava sette- vi kivimikihil. Ressurss on element, mida on vaja lesande titmiseks. Ressurss vib olla inimene, varustus, tkoht, raha vi mis tahes muu asi, mida on vaja projekti titmiseks.
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Vesi aurustub, soolad aga jäävad
Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Extreme Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks Päikeseenergia Metallimaagid Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted: 1. kolloid - osakesi, mis olle läbimõõt on 1-100nm. Neid on näha vaid elektronmikroskoobi abil. Jagunevad; mineraalsed kolloidid, orgaanilised kolloidid, orgaanilis-mineraalsed kolloidid. Mineraalsed kolloidid koosnevad räni-, alumiinium- ja raudoksiididest. Orgaanilised tekivad taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisest. Orgaanilis-mineraalsed tekivad orgaaniliste ja mineraalsete kolloidide vastastikusel mõjul. 2. hüdrofiilne - adsorbeerivad rohkesti vett ja hoiavad seda tugevasti kinni 1. hüdrofoobne - Vett hülgav 3
Toro osta tasub punaveine, head on Crianza, Reserva ja Gran Reserva Itaalia piirkonnad Piemonte tuntuimad Itaalia veinid Lombardia Trentino Alto Adige Friuli Venezia Veneto kuulus Soave (valge vein) Toscana kuulus eelkõige Chianti poolest Umbria, Marche, Lazio Abruzzi Puglia mahuveinid Campania Sitsiilia Sardiinia Viinamarjasordid. Valged viinamarjad. Airen enamlevinud sort Hispaanias, üks Hisp brändi valmistamise alustalasid.Airenist valm. Valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Bacchus Saksamaal tähtis mahuviinamarja sort, vein ülihappeline ja madala puuviljasusega Chardonnay veinid on komplektsed, puuviljaaed, mahlased ja tasakaalustatud happega, sageli vanillinüanssi ja küpset kollast õuna Chenin Blanc (Pinot Blanco) veinid on aromaatsed, hea happega, puuviljaaed Clairette madala happesusega, hilja valmiv mari, kasv. Põhiliselt Lõuna-Prantsusmaal
Aluskorda pole Eestis näha, kuna jäämasside liikumisel kuhjusid siia setted. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. Kambrium lubjakivi, liivakivi, graniit Ordoviitsium savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Silur savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Devon lubjakivi, savi, graniit, liivakivi, pinnakate 3. Pinnakate Pinnakatte materjalid on: · Moreen kivimiosakeste segu; suuremad kivimid moreenis on rändrahnud. · Mineraalsed (kruus, liiv) ja elutekkelistest (turvas, muda) setetest. Liustikujõgede setted on: · Kruus, jämedateraline liiv; kasutatakse ehituses ja teede katteks Jääjärvede setted on: · Peeneteraline; viirsavi, mida kasutatakse telliste ja katustekivide valmistamiseks.
SLOVAKI VABARIIK 1. Slovakkia pealinn on Bratislava. 2. Slovakkia rahvaarv on 5 429 763 3. Kirjelda Slovakkia loodust. · Maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. · Leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. · Metsade all on 36% kogu riigi üldpindalast. 4. Slovakkia on merepiirita riik, mis tähendab et tal pole saari, kuid mööda Doonaud on ühendus Musta merega. 5. Slovakkia suurimad jõed on Doonau, Hron ja Vah 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · Rauamaak · Kivisüsi · Kivisool 7. Iseloomusta Slovakkia rahvastikku. · Slovakkias ametlik kee...
alustarindi pinnamuster nähtavale jääda Polümeerne krohv Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83% kasutatakse ainlt viimistluskrohvina, neil toimub kivistumine peale vee aurumist. Krohv on vihmakindel Mineraalne viimistluskrohv reeglina kuivseguna. tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on vähem kui 4,5% . tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid hingavad see tähendab lasevad veeauru läbi Silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhu sisaldava CO2-ga ning moodistab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke Silikoon viimistluskrohv selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon, see ühendab endas nii polümeersete kui mineraalsete krohvide tugevad küljed.
Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused 1.Kasutamine: Ehitus materjale jaotatakse *seinale *katusekatte *sooja isolatsjooniks *akustilisteks *põrandakatteks *viimistlus *hüdralatsiooniks *side ained jne materjalid 2.Toormaterjalid *päritolu järgi *looduslikud *tehislikud *keemilise koostise järgi *mineraalsed või orgaansed *lähte materjali järgi kas(puit,keraamilsed,klaas,metallsed) jne materjalid 3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoo...
leostumiseks. Bioloogiline murenemine(nt vetikate või samblike kinnitumine kivimi pinnale). 4.2 Mulla teke Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste bioloogiline ja biokeemiline muundumine. Passiivsed mullatekketegurid: · lähtekivim: mineraalne alus, pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraalsed omadused ning keemilise koostise · reljeef: mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · aeg(mulla vanus): aja jooksul muld areneb, eesti mulla ca 10 000 aasta vanused Aktiivsed mullatekketegurid: · kliima: mõjutab murenemist, otsene mõju aineringe, kaudne mõju bioloogiline aktiivsus · organismid: taimkate, biokeemiline aineringe · inimtegevus: mulla saaste, väetamine, kuivendamine Mullahorisondid:
veeloomad. Vesi: on tahke ehk jääs . Leping: Lepingu kohaselt on Antarktika demilitariseeritud ja tuumarelvade piirkond, mida võib vabalt kasutada teaduslikel eesmärkidel. Taimed: Ei võimalda suurematel taimedel kasvada karmi ilma tõttu, leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, mis saavad mineraalsed toitained õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Silmaga nähtav taimestik kasvab seal, kus on lume sulamisvett. Vetikate ja seente kõrval kasvab ka samblikke ja samblaid ning üksikuid rohttaimi . Inimtegevus: Gröönimaal elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja hülgekütid, Ehitavad omapäraseid paate- kojakke. Turistid on nendest väga huvitatud. Teine püsiasutusega piirkond on Norrale kuumuv Teravägede saarestik, kus käiakse kivisütt kaevandamas, saart on kasutatud
püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan niiskustsiduva ja -säilitava komponendina mitmete kreemide ja nahahooldusvahendite koostisse. Kitosaan pole toksiline ega põhjusta allergiat. Seda valmistatakse peamiselt mitmete vähiliste koorikrüüdest, millest erisuguste töötlusviisidega eemaldatakse nii mineraalsed kui ka valgulised lisandid. Kitosaani reklaamitakse eeskätt efektiivse rasvapüüdurina ja loodusliku kaalulangetajana. Kitosaan seob seedekulglas erinevaid rasvu. Moodustuvad suured kompleksid ei seedu ega imendu. Seedumatu kiudainena vähendab ta kõhukinnisust ja sellest tulenevaid terviseriske.
Sete on kivmite murendist või organismide jäänustest joosnev pude aine. Peamiseks pinnakattematerjaliks on moreen- liustike kuhjatud, segakoostise ja- lõimisega, sorteerimata ja ümardamata osadest koosnev sete ehk erineva suurustega kivimiosakeste segu. Rändrahn- on mandrijää eialgsest asukohast eemale kantud suur kivi. Kivikülv- on rändrahnude kogu. Mineraalsed setted: Liustikujõgede setted - kruus ja jämedateraline liiv Jääjärvede setted -liiv, savi ja viirsavi Jääajajärgsed setted - kivi, kuurs, klibu Elutekkelised setted : Turvas, muda Inimetekkelised setted : Aheraine-ja tuhamäed 4. Pinnamood Pinnamood- ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb erinevatest pinnavormidest. Pinnavormid- on maakoore pealispinna osad, mis erinevad
Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti. Looduskaitse- loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õiguaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest. Säästev eesti 21- Riigikogu poolt 2005.a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonnna säästva arengu strateegia aastani 2030. Taastumatud looduvarad- metallmaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas. Ökoloogiline globaalprobleem-ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu-javeepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefeki süvenemine, osoonikihi hõrenemine)
Maailma ühiskonnageograafia ARVUTITUND Valitud riigi eksport ja import: AUSTRALIA 1. ekspordi ja impordi olulisemad väärtused Koguväärtus mlrj* Inimese kohta USD (jaga rahvaarvuga) Eksport $210,9 miljardit 9689,1$ Import $195,2 miljardit 8967,8$ Kaubandusbilanss $15,7 miljardit 721,3$ (ekspordi-impordi vahe) Austraalia kaubandusbilanss on positiivne ja seetõttu jääb raha üle mida kasutada muudeks asjadeks. 2.EKSPORT Peamised Muutused vastava toote Vastava toote Peamised turud eksporttooted ekspordis 2005-2009 osatähtsus maailma- %-des algaasta suhtes kaubanduses % (vajuta + märgile tabeli...
Väärismetallide ülestoomine on aga keeruline. Esiteks on merepõhja peal väga soolase ja kuuma vee kiht, teiseks esinevad väärismetallid mikroosakestena. Seepärast peavad teadlased välja töötama erilised tehnikad, millega mikroosakesed sette suurematest osakestest eraldada. Ookeanipõhja konkretsioonid raua- ja mangaanikonkretsioonid, peamiselt ookeanide ja merede, harva ka järvede põhjas olevad, rohkesti (vähemalt 30%) rauda ja mangaani sisaldavad mineraalsed moodustised. Nende läbimõõt ulatub mõnest millimeetrist mõnekümne sentimeetrini suurem osa paikneb ookeanide sügavates osades, leitakse neid ka madalamalt (näiteks Blake’i platool Atlandi ookeanis toimus umbes 750 m sügavuses katsetootmine juba 1970. aastal). moodustuvad väga aeglase settimisega piirkondades sette pinnal keemiliste ja biokeemiliste protsesside tagajärjel. Leidub ka Läänemeres (varu kuni 10 miljonit tonni). sh Eesti
jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp veetihe betoon vetihe kokku keevitatud (sulatatud) bituumenpaanid veetihe kunstmaterjalist paanid 1- või 2-komponentne bituumine-pakskiht Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi paasil veetihe krohv. Neil on kalduvus praguneda Veetihe betoon veetiheda betooniga on võimalik kontrueerida kandekonstruktsioon, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Mineraalsed isolatsioonivõõbad- õhukesekihilised mineraalsed isolatsioonivõõbad on tuntud üle 40 aasta. 25 aastat on kogemusi elastse mineraalse isolatsioonivõõbaga Põhilised vead on: mördi ebaõige koostis, puudulik aluspinna töötlus. Mõisted Geokilp vett läbilaskev geosteetiline materjal, asetatud pinnasele ühendamiaks raskusi, mis asetatake geosünteedile, Valdin erosiooni Geokomposiit Materjal, milles vähemalt üks kiht on geosünteesiline materjal, kasutatakse tsiviilehituses
pinna vahele ei jääjääks ks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Ainult liimiga on lubatud paigaldada soojustusplaate siledale kandvale aluspinnale (tolerants <± <±1 cm, mineraalne pind: betoon, silikaat- silikaat-, savi- savi-, kä kärgtellis, keramsiit- keramsiit-plokk, plokk, gaasbetoon, mineraalsed plaadid jne.) kuni 8m kõrguseid polü polüstü stüreensoojustusega ning kuni 20m kõrguseid mineraalse lamellvillaga sü süsteeme. Soojustusplaatide kinnitamisel tuleb eelistada tä täispinnalist kinnitusmeetodi, kus liim kantakse soojustusele 10x12 mm segukammiga. Suurema aluspinna ebatasasuse korral võib kasutada meetodit, kus liimivall kantakse plaadi tagakü tagakülje tervele äärele
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid.
püsinud stabiilselt 10% juures nii ekspordilt kui impordilt. 2010. aastal eksportis Eesti naaberriiki 788 miljoni euro ja importis miljardi euro eest. Aasta varem olid vastavad kaubamahud 614 mln ja 765 mln eurot, seega võib öelda, et aastal 2010 hakkasid taastuma kaubavahetuse mahud, mis said kannatada ülemaailmses finants- ja majanduskriisis. Eesti eksport Lätti kasvas aastases võrdluses 28% ning import Lätist 31%. Eesti olulisemad ekspordiartiklid Lätti olid 2010. aastal mineraalsed tooted ehk peamiselt elekter (20,7% koguekspordist Lätti), masinad ja seadmed (13,1%) ning metallid ja metallitooted (9,5%). Olulisemad impordiartiklid Lätist Eestisse olid 2010. aastal samuti mineraalsed tooted (22,8%), masinad ja seadmed (15,4%) ning keemiatooted (9,1%). Paljude kaupade osas on Eesti ja Läti teineteist täiendamas selliselt, et sama kaubagrupi kaupadest toodetakse teatud nomenklatuur ühes ja teine osa teises riigis. Nii korvatakse
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja...
kasvule jaanuaris avaldas lennuaparaatide import ehk Estonian Airi uued lennukid. Eksport Venemaaga Import · 2011. aastal eksportis Eesti kaupu jooksevhindades 12 miljardi euro eest ja importis 12,6 miljardi euro väärtuses, mis tähendab rekordilist kaubavahetuse aastast juurdekasvu -- väljavedu kasvas 38 ja import 37 protsenti · 2011. aastal imporditi enim masinaid ja seadmeid, mis annavad kokku 27 protsenti Eesti koguimpordist · Teisel kohal olid mineraalsed tooted, sh bensiin, kütteõli ja elektrienergia 17 protsendiga ning kolmandal metallid ja metalltooteid 9 protsendiga Import Venemaaga · Jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 942 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 992 miljoni euro eest, teatas statistikaamet. Kui 2011. aasta jaanuaris oli kaubavahetuse puudujääk 79 miljonit eurot, siis tänavu jaanuaris ligi 50 miljonit eurot · Kasutatud kirjandus · http://www.avatar
Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. absoluutne näitab kivististe tegelikku vanust
Nende näitajate järgi on Jamaica arenenud riik. Majandusorganisatsioonid Kuulub : WTO-sse alates 1995 aastast. WTO tegeleb riikidevahelise kaubanduse lihtsutamisega ning garanteerib kõigile võrdse konkurentsi. Rahvusvahelised ettevõtted Air Jamaica - tegeleb lennundus transpordiga JIIC kindlustusfirma Peamised ekspordiartiklid Jamaica peamised ekspordiartiklid on suhkur, rumm, kohv, kemikaalid, mineraalsed kütused ja riideesemed Peamised impordiartiklid Jamaica peamised impordi artiklid on toit, kütused, varuosad ja lisad, masinavärk ja transpordivahendid, ehitusmaterjalid Eksport/Import Eksport - $1,665 miljardit (2011) Import - $5,859 miljardit (2011) Jamaica väliskaubanduse bilanss on negatiivne ning defitsiit on $4,194 miljardit. (CIA-TWF) Abi saad järgmistelt lehekülgedelt: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://hdr.undp.org/en/ http://www.theodora.com/wfb/
Hapniku sis hapete soolad- sulfaat, karbonaat, fosfaat, silikaat. Süsivesinikühendid) KIVIMID Min modustavad muitmesuguste koostisega kivimeid. Kivimi all mõistakse kas ühest või mitmest mineralist koosnevad tahked maakoore osa. I tardkivimid (on tekkinud magma tardumise tagajärjel (primarsed). Jagatekse: a) süvakivimid (intrusivsed) granit hele b) poolsüvakivimid c) purskekivimid (iffusiivsed) II Settekivimid on tekkinud veekogude põhja, mis võivad olla mineraalsed setted, orgaanilised või orgaanilis-mineraalsed setted. Geoloogilise ajajaotuse aluseks on setted, kivimid ja nende koostise põhjal otsustatakse sellel perioodil valitsenud tingimuste üle. Ajajärku, mille jooksul on tekkinud mingi ladekond nim. aegkonnaks. Ladestu ajastuks Ladestik ajastikuks Ordoviitsiumi ajastu meres tekkis esimese kivina obolys liivakivi,glaukoniit,diktüeneema kildkivi,dolomiit,põlevkivi,lubjakivi NB! Need on vana aegkonna setted ja pindmised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
